Taimar Peterkop Teie 19.04.2022 nr 2-5/22-00877,
Riigikantselei RIIGIKOGU/22-0458/-
[email protected] 2T
Meie 09.05.2022 nr 1.1-11/3487-3
Seisukoht kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (587 SE) kohta
Austatud riigisekretär
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas k.a 18. aprillil kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) (edaspidi eelnõu).
Eelnõuga soovitakse lisada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse (edaspidi KOKS) §
32 „Õigusaktide algatamise õigus“ uus lõige, millega nähakse ette siduvate tulemustega
kohaliku rahvahääletuse algatamise võimalus hääleõiguslike valla- või linnaelanike poolt.
Rahandusministeerium, võttes arvesse ka Justiitsministeeriumi 9. mail kirjaga nr 8-2/2915
esitatud seisukoha, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõust ei
nähtu, miks on vajalik või millist lisandväärtust annaks olemasolevatele KOKS § 2 lõike 2
punktis 2 nimetatud otsedemokraatia vormidele (kohalik rahvaalgatus ja rahvaküsitlus)
täiendava otsedemokraatia vormi juurde loomine.
Eelnõu esitatud kujul vastu võtmisel oleks tegemist nii põhimõttelise muudatusega Eesti
kohaliku omavalitsuse ülesehituse esindusdemokraatlikus mudelis, mille tegemine eeldab
laiemat poliitilist kokkulepet ning võimalike kaasnevate riskide põhjalikku läbikaalumist ja
maandamist. Eelnõu seletuskirjas ei ole aga üldse selgitatud muudatuse kooskõla Eesti
Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ega analüüsitud senise osalus- ja esindusdemokraatia
tasakaalu muutmise riske ega mõjusid kohalikule valitsemisele.
Rahandusministeeriumi välja töötatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega
seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (edaspidi KOKSi muutmise eelnõu) sisaldab
kohaliku rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse regulatsioonide muudatusi, mille eesmärk on
senisest veelgi paremini neid vahendeid kasutada. Täiendava otsedemokraatia vormi loomine
KOKSis juba kehtivate ja eelnõuga lisatavate elanike osaluse võimaluste kõrval ei ole
põhjendatud.
PS § 156 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esinduskogu on volikogu,
kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9e2a9771-a189-4213-a526-a218787d536a.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste
alusel iseseisvalt (KOV enesekorraldusõigus). KOV enesekorraldusõiguse põhimõtet
rakendavad oma tegevuses valla- ja linnavolikogud ning valla- ja linnavalitsused. Seega näeb
PS ette kohaliku elu küsimuste otsustamiseks esindusdemokraatia vormi. PS ei pruugi
iseenesest välistada vahetu demokraatia instrumente kohalikul tasandil, kuid täiendavate
vormide lisamise õiguslikke vajadusi ja põhjendusi tuleb esmalt põhjalikult kaaluda ja
analüüsida. Eelnõu seletuskirjas seda tehtud ei ole.
KOKS § 2 lõikes 1 on avatud kohaliku omavalitsuse mõiste. Selle osaks on demokraatlikult
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja
juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.
KOKS § 3 punkti 4 järgi on KOV tegevuse üks aluspõhimõtetest valla- ja linnaelanike õigus
osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatakse kohaliku
tasandi osalusdemokraatia vormidena kohalikku rahvaalgatust ja rahvaküsitlust, millel ei ole
siiski KOV otsustusorganitele (volikogu ja valitsus) etteantud siduvat toimet. Küll aga võivad
KOV elanike algatused mõjutada praktikas KOV otsustusorganite otsustusi. KOV volikogu
võib ka ise korraldada KOV territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Samuti
nähakse erinevate seadustega ette KOVi kohustus viia läbi avatud menetlus (näiteks
planeeringumenetluses vastavalt planeerimisseadusele), avalikustada mõned õigusakti
eelnõud enne nende vastu võtmist, kus KOV elanikud saavad oma seisukoha esitada (KOV
arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamise menetluses vastavalt KOKS § 372 lõigetele
5 ja 6), mis samuti võimaldab KOV otsustusorganitel selgitada välja kohalike elanike
vajadused ja huvid.
Peatselt Riigikogu menetlusse esitatavas KOKSi muutmise seaduse eelnõus on kavas elanike
osalemise instrumente laiendada ja muuta paindlikumaks elanike kaasamist ja osalemist
kohaliku elu küsimustes. Kui kehtiva seaduse järgi saavad valla- ja linnaelanikud (1%
hääleõiguslikest isikutest ehk vähemalt 16-aastastest KOV elanikest) kohaliku rahvaalgatuse
korras esitada ettepaneku valla- või linnavalitsuse ja valla- või linnavolikogu õigusaktide
vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, esitades vastava algatuse KOVile
õigusakti eelnõu kujul, siis KOKSi muutmise eelnõuga muudetakse seda vorminõuet §-s 32
oluliselt paindlikumaks. Eelnõuga võimaldatakse esitada algatusi ka vabas vormis kirjaliku
põhjendatud algatusena ja mis tahes olulises kohaliku elu küsimuses, mis ei pruugi eeldada
KOVi otsustusorganil konkreetse õigusakti andmist. KOKSi muutmise eelnõuga lisatakse ka
kohustus, et kohaliku rahvaalgatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate
esindajale põhjendama ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli.
Kohalikud rahvaalgatused ei ole volikogule ja valitsusele otsustamiseks siduvad, küll aga on
praktikas nendega järjest enam arvestatud. KOKSi muutmise eelnõuga kavandatu seadusena
jõustumine aitab kohaliku rahvaalgatuse instrumenti veelgi tugevdada.
Samuti kavandatakse KOKSi muutmise eelnõuga kohustada uudsena KOVe territooriumiosa
üleviimise algatuse korral viima elanike küsitlus teise KOVi koosseisu üleantaval
territooriumiosal läbi enne volikogus elanike algatuse arutamist. Viimase muudatuse eesmärk
on suunata volikogu elanike rahvaalgatust sisuliselt kaaluma. Senise KOKSi regulatsiooni
järgi on paraku olnud KOVides juhtumeid, kui elanike algatust volikogu põhjalikult ei aruta
ja see lükatakse tagasi mõne algatuse normitehnilise puudusega või üldise hinnanguna, et
muudatus ei ole piisavalt põhjendatud, toomata välja konkreetseid algatuse sisulisi
puudujääke.
2
KOKSi muutmise eelnõu näeb lisaks ette ka võimaluse algatada kohalik rahvaküsitlus (uus
KOKS § 321), mille algatamiseks on nõutav vähemalt 10% vastava KOVi elanike soov ja
mille tulemus on volikogule nõuandev.
KOKSi muutmise eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad sarnaselt eelnõu
seletuskirjas märgitule kohalikku demokraatiat ja võimaldavad tugevdada kohalikku
identiteeti. Seejuures välditakse KOKSi muutmise eelnõus siduvate tulemustega kohaliku
referendumi korraldamisega kaasneda võivaid riske.
Ka KOKSi revisjoni läbiviimiseks riigihalduse ministri moodustatud eksperdikomisjon2
(komisjoni 16.02.2021 koosoleku protokoll3) toetas KOKSi täiendamist KOVile õiguslikult
mittesiduva nõuandva kohaliku rahvaalgatuse ja -hääletuse4 korraldamise võimaldamiseks.
Sellega on Rahandusministeerium ka KOKSi muutmise eelnõus arvestanud.
Otsedemokraatia vormide laiendamise ja kasutamise tulemusena ei tohi saada pärsitud KOV
esindus- ja täitevorgani töö. Seda olulist asjaolu ei ole eelnõu seletuskirjas arvesse võetud ega
selgitatud. Tuleb arvestada, et KOV volikogu liikmed on isikud, kes on osutunud valituks
valla- või linnaelanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele
(KOKS § 17 lõige 1) ehk saanud demokraatlikel valimistel mandaadi kohaliku elu küsimuste
otsustamiseks. Volikogu liige peab oma töös juhinduma seadusest, valla või linna
õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17 lõige 2). Kui
volikogu liige ei täida neid ootusi, siis saavad valijad tema tegevusele järgmistel KOV
volikogu valimistel oma hinnangu anda.
Kokkuvõtvalt ei saa algatatud eelnõu toetada, kuna eelnõu algataja ei ole veenvalt selgitanud,
miks on KOKSi tarvis lisada siduvate tulemustega rahvahääletus ning kuidas mõjutab uue
instrumendi lisamine senist esindusdemokraatial põhinevat otsustusmehhanismi. Leiame, et
senised ja KOKSi muutmise eelnõuga kavandatavad KOV elanike osaluse ja kaasamise
võimalused on esindusdemokraatia põhimõttega hästi tasakaalus ja piisavad. Nende
muutmine vajab kaalukaid põhjendusi ja põhimõttelist poliitilist kokkulepet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
Teadmiseks: Justiitsministeerium
2
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/Eksperdikomisjoni-moodustamine-.pdf.
3
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/04/KOKSi-eksperdikomisjoni-16.02.2021-koosoleku-
protokoll.pdf.
4
KOKSi eksperdikomisjoni protokollis on kasutatud küll mõneti eksitavana „rahvahääletuse“ terminit, kuid
sellega peeti siiski silmas KOKS § 2 lõike 2 punkti 2 kohast siduvate tulemusteta rahvaküsitlust.
3