TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 09.05.2022 nr 6-2.1/3012
Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu
21. aprilli 2022 otsusega nr 73 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3
kinnistul.
Planeeritav ala hõlmab Kalda tee 3 (18096 m², 74101:006:0053, ärimaa 100%)
kinnistut, mis asub Tori vallas Sindi linnas Pärnu jõe ja Kalda tee vahelisel alal. Kalda
tee 3 kinnistule ulatub Pärnu jõe ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Kinnistu asub
üleujutusohuga alas, mistõttu kavandatakse eluhooned Kalda tee äärde. Juurdepääs
kinnistutele on Kalda teelt.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagada neljaks (4) elamumaa krundiks,
määrata ehitusõigus ja hoonestusalad üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks ning
planeerida vajalik taristu.
Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on Kalda tee 3 kinnistu seal varem
kehtestatud (ja tänaseks kehtetuks tunnistatud) detailplaneeringu järgi ärimaa. Samas
ümbruskonnas on valdavad elamumaa põhisihtotstarbega alad. Üldplaneeringu
seletuskirjas on toodud üldiste arhitektuurireeglite ja ehituspõhimõtete juures välja, et
oluline on Sindi linnale omase linnaruumi säilimisega ning põhiliseks elamutüübiks
peab jääma ühepereelamu. Minimaalne krundi suurus käesoleval planeeringualal on
1000 m2. Üldplaneeringus on seatud ka mitmeid nõudeid hoonete paiknemisele
krundil (nt min 5 m kinnistu piirist, max 3 hoonet jmt), hoonete mõõtmetele (nt
üksikelamu max kõrgus 8,5 m), piiretele (nt max kõrgus 1,5 m ja läbipaistmatud
piirded tänava ääres ei ole lubatud.
Kavandatav tegevus ei vasta kehtivale Sindi linna üldplaneeringule, kuna on maa
sihtotstarvet muutev – ärimaast elamumaaks. Samas ei ole kavandatav tegevus
sisuliselt vastuolus piirkonnas tänaseks välja kujunenud olukorraga, kus planeeritava
kinnistu piirkonnas on tegemist sisuliselt elamualaga.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ
Hendrikson & Ko (reg nr 10269950).
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et Kalda tee 3 detailplaneeringuga kavandatud
tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist.
Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,
Terviseamet, piirinaabrid, puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 21. aprill 2022 nr 73
Kalda tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Margus Jürima esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3
kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagada neljaks (4) elamumaa krundiks, määrata
ehitusõigus ja hoonestusalad üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks ning planeerida
vajalik taristu.
Planeeritav ala hõlmab Kalda tee 3 (18096 m², 74101:006:0053, ärimaa 100%) kinnistut,
mis asub Tori vallas Sindi linnas Pärnu jõe ja Kalda tee vahelisel alal. Kalda tee 3
kinnistule ulatub Pärnu jõe ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Kinnistu asub
üleujutusohuga alas, mistõttu kavandatakse eluhooned Kalda tee äärde. Juurdepääs
kinnistutele on Kalda teelt.
Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on Kalda tee 3 kinnistu seal varem
kehtestatud (ja tänaseks kehtetuks tunnistatud) detailplaneeringu järgi ärimaa. Samas
ümbruskonnas on valdavad elamumaa põhisihtotstarbega alad. Üldplaneeringu
seletuskirjas on toodud üldiste arhitektuurireeglite ja ehituspõhimõtete juures välja, et
oluline on Sindi linnale omase linnaruumi säilimisega ning põhiliseks elamutüübiks peab
jääma ühepereelamu. Minimaalne krundi suurus käesoleval planeeringualal on 1000 m2.
Üldplaneeringus on seatud ka mitmeid nõudeid hoonete paiknemisele krundil (nt min 5 m
kinnistu piirist, max 3 hoonet jmt), hoonete mõõtmetele (nt üksikelamu max kõrgus 8,5
m), piiretele (nt max kõrgus 1,5 m ja läbipaistmatud piirded tänava ääres ei ole lubatud.
Kavandatav tegevus ei vasta kehtivale Sindi linna üldplaneeringule, kuna on maa
sihtotstarvet muutev – ärimaast elamumaaks. Samas ei ole kavandatav tegevus sisuliselt
vastuolus piirkonnas tänaseks välja kujunenud olukorraga, kus planeeritava kinnistu
piirkonnas on tegemist sisuliselt elamualaga.
Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Sindi linn Pärnu linnaga väga tihedalt seotud
Pärnu linnastu piiresse. Pärnu linnastu hõlmab Pärnu linna vahetus lähiümbruses
paiknevad asulad ja neid on võimalik käsitleda võrdlemisi ühtse tiheasustusega Pärnu
linnapiirkonnana. Sellises alas on eelistatud keskuste kompaktsuse tõstmist.
Maakonnaplaneeringus on täpsustatud ka rohevõrgustiku elementide paiknemist ning
seatud tingimusi, mida arvestada võrgustiku toimivuse tagamiseks. Rohelise võrgustiku
toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise
võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus.
Käesolev detailplaneeringuala jääb tervikuna Via Baltica trassikoridori. Vastavalt
teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi
asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ seletuskirjale on Via Baltica maantee riigi jaoks
oluline, et tagada liikumisvõimalused nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil. Sellest
tulenevalt on trassikoridori reserveerimine ja sinna tee rajamise võimaluse loomine riiklik
huvi. Kõigi uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb maantee asukohaga
ettenähtud koridoris arvestada.
Teemaplaneeringuga on soovitatud trassikoridoris vältida sotsiaalobjektide või uute
elamute kavandamist. Nende planeerimisel tuleb tagada müra jms keskkonnasaaste
arvestamine objekti ehitaja poolt, kasutades insenertehnilisi meetmeid (mürasumutavad
seina, akna jne konstruktsioonid, arendaja poolt rajatavad müratõkked vms) või näha ette
tee ja hoonestuse vahele täiendav haljastus.
Detailplaneeringutes, kus elamud või müratundlikud sotsiaalfunktsiooniga hooned
nähakse ette uuele teele lähemale kui 300 m, tuleb läbi viia mürahinnang.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ
Hendrikson & Ko (reg nr 10269950).
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et Kalda tee 3 detailplaneeringuga kavandatud tegevuse
elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju
kaasnemist.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning
pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:
• Arvestades, et Kalda tee 3 jääb Via Baltica teemaplaneeringu järgsesse
trassikoridori, tuleb käesoleva DP koostamisel arvestada teemaplaneeringus seatud
planeerimise, projekteerimise ja maakasutus ning ehitustingimustega.
• Kaaluda võimalust luua kinnistul juurde mitmekesisemat haljastust, et luua juurde
elu- ja toitumisalasid erinevate eelistustega elustikurühmadele (nt väiksema
hooldusega alad kinnistu jõepoolsel alal, lisaks puudele ka põõsad jmt).
• Soovitatav valida piirde rajamise soovi korral selline lahendus, mis tagab
piirkonda sattuvate loomade liikumisvõimaluse (nt on sobilikud erinevad hekid).
• Planeeringulahendus peab arvestama kinnistule ulatuvate veekaitsevöönditega ning
hoonete või rajatiste ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud.
• Planeeringulahendust koostades tuleb arvestada üleujutusohuga ning mitte
kavandada eluhooneid üleujutusohualasse.
• Ehitusaegselt on vajalik jälgida eriti hoolikalt kasutatava tehnika korrasolekut ning
välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei
satuks pinnasesse ja sealt kaudu veekeskkonda kemikaale.
• Perspektiivse riigi põhimaantee liikluskoormus on tõenäoliselt märkimisväärne
ning perspektiivsest teest tingitud mürahäiringute vähendamiseks võib tekkida
vajadus müra vähendamise meetmete kavandamiseks. Meetmete rakendamise
vajaduse hindamiseks on soovitatav koostada mürahinnang, mis arvestab tee
võimaliku paiknemist ning tee perspektiivset liiklussagedust.
• Müra vähendavate meetmete kavandamisel tuleb teha koostööd
Transpordiametiga.
• Kui mürahinnangu tulemusena peaks selguma, et müra vähendamise meetmeid on
vajalik rakendada ka hetkel käsitletava ala kaitseks, oleks mõistlik perspektiivse
maantee äärde kavandatud müratõket pikendada, tagamaks müra leviku
tõkestamine ka vaadeldaval planeeringualal. Teoreetiliselt on müra vähendamise
meetmeid võimalik rakendada ka planeeringuala sees (või planeeringuala maantee
poolsel piiril), kuid kõige efektiivsem on reeglina müra leviku tõkestamine
vahetult maantee ääres.
• Lisaks välisõhus leviva müra leviku piiramisele tuleb tagada normtasemele vastav
müratase ka hoonete sees.
• Uute hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat
standardit (2021. a seisuga standard „EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“).
• Tulenevalt puhverala suurusest (enam kui 100 m) ei kujune planeeringualal
probleemseks Via Baltica liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka
võimalik vibratsioon.
• Visuaalse häiringu vähendamiseks on mõistlik säilitada olemasolevat haljastust
Kalda tee ja kavandatavate hoonete vahel, aga ka naaberkinnistu hoonete ning
kavandatavate uute hoonete vahel.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Terviseametilt ja
Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet oma 21.03.2022 kirjas nr 6-5/22/4461-2 on seisukohal, et arvestades
planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS §22
mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. DP koostamisel on planeeringuala
keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral arvestada planeerimisseaduse
§ 126 lg-s 1 sätestatuga ning KSH eelhinnangu keskkonnamõju vähendamiseks välja
toodud meetmete rakendamisega. Siiski ei pea Keskkonnaamet võimalikuks ega
mõistlikuks hoonete rajamist üleujutusriskiga alale, kuna sellega kaasneb võimalik kahju
nii varale kui keskkonnale.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palub DP elluviimisel
arvestada.
1. Kuigi Pärnu jõgi ei ole suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistus, ei pea
Keskkonnaamet võimalikuks sellegipoolest ka abihoonete kavandamist
üleujutusohuga alale (Pärnu jõe poole). Ehitamine üleujutusalast väljapoole on
lisaks inimeste varalise kahju ärahoidmisele vajalik ka reostuse vältimiseks
veekeskkonnas, sh Pärnu jõe hoiualal ja Natura 2000 võrgustiku Pärnu jõe
loodusalal. Meie hinnangul oleks mõistlik abihooned kavandada koos muu
hoonestusega Kalda tee suunas, üleujutusala piiristkõrgemale, mis hoiaks ka Kalda
tee ääres kujunenud ehitusjoont. Mullastiku kaardirakenduse kohaselt esinevad alal
AG (Lammi-gleimuld) mullad, mis paiknevad jõesängiäärsel tasasel lammil, kus
üleujutus kestab pikemat aega. Samuti on kaardirakenduse kohaselt üleujutuse
esinemise tõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul (kajastatud ka DP
lähteseisukohtades).
2. Eelnevas punktis antud seisukoha kinnitamiseks juhime tähelepanu, et Kalda tee 3
kinnistust edela suunas asuvad Auli ja Pardi tänavad koos sealsete elamumaadega
paiknevad samuti üleujutusriskiga aladel. Auli ja Pardi tänavatel asuvatele
kinnistutele on Keskkonnaministeeriumi (KeM) tellimusel koostamisel üleujutust
vältivate või nende toimumise ulatust piiravad tehnilised lahendused (projekti
nimetus „Üleujutusriskide maandamiskava tehnilised lahendused Sindi linnas“,
millele on koostatud keskkonnamõjude hindamise eelhinnang). Tuginedes KeM-i
koostatavale üleujutusriskide maandamiskavale, mis hõlmab ühe osana ka Kalda
tee 3-ga vahetult piirnevaid kinnistuid, ei ole alternatiivide olemasolul mõistlik
üleujutusriskiga alale hoonestust planeerida.
3. 25-50 m kaugusel on registreeritud II kaitse kategooria nahkhiirte leiukohad. LKS
§ 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Sellest
lähtuvalt soovitame Kalda tee 3 kinnistul mürarikkaid töid vältida nahkhiirte
sigimisperioodil 01.05-15.08
4. KSH eelhinnangust selgub, et arendaja teabe kohaselt asub Kalda tee 3 kinnistul
puurkaev, mis ei ole riiklikusse registrisse kantud. Keskkonnaamet palub
täpsustada ja veenduda väidetava puurkaevu olemasolus ning asukohas.
4.1 Kui kaevu soovitakse edaspidi kasutada, siis tuleb see seadustada, mis käib läbi
ehitusprojekti (ehitusseadustik (EhS) § 124 126). Sellise projekti sisuks on
puurkaevu parameetrite selgitamine (sügavus, geoloogiga, tehniline seisukord ja
konstruktsioon, kasutusotstarve ja hooldus või siis sanitaarkaitseala määramine) ja
seda peab korraldama puurkaevu või augu omanik või maaomanik.
4.2 Kui kaevu ei soovita edaspidi kasutada , siis on puurkaevu või augu omaniku
või maaomaniku kohustus need likvideerida, st tamponeerida (EhS § 128 lg 1). See
tegevus toimub samuti ehitusprojekti alusel (EhS § 128). Projekte ja töid on
pädevad tegema hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi omavad firmad
firmad.
5. Juhul, kui kinnistult planeeritakse sademevesi suublasse suunata, on eelistatud
lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides
sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi
lahendusi , nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse
kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse
juhtimisena veeseaduse (VeeS) tähenduses (VeeS § 129 lg 1 ja 3). Suublasse
juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit --, sademe --, kaevandus --, karjääri ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse
piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).
Transpordiamet oma 28.03.2022 kirjas nr 7.2-2/22/4933-2 esitas seisukohad planeeringu
koostamiseks järgnevalt.
1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja
teeprojektide lahendustega.
a) Arvestada „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica)
trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ teemaplaneeringu alusel
koostatud I klassi maantee eskiislahendusega (Reaalprojekt OÜ töö nr
P21006 "Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori
vahelise silla ja ühendusteede eelprojekt").
2. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga
seotud rajatiste väljaehitamiseks.
3. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid
teede numbreid ja nimetusi.
4. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kavandatava riigiteega, tuleb
planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest riigitee
liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Kavandatava
riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel
hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a.
määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu
seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud
leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei
võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Terviseamet oma 11.03.2022 kirjas nr 9.3-4/22/2737-2 esita täiendavaid ettepanekuid ega
vastuväiteid. Amet on nõus, et planeeringule terviseohutuse hinnangu andmiseks on
vajalik koostada mürahinnang, mis arvestab tee võimaliku paiknemist ning selle
perspektiivset liiklussagedust.
Rahandusministeerium oma 06.04.2022 kirjas nr 15-3/2315-2 esitas oma seisukohad:
1. Kalda tee 3 kinnistu jääb tervenisti Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)
trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ määratud trassi koridori.
Trassikoridori ja planeeringus seatud planeerimise-, projekteerimise- ja
maakasutus- ning ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu
seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui trassikoridoris
asutakse koostama uusi planeeringuid. Teemaplaneeringuga on soovitatud
trassikoridoris vältida sotsiaalobjektide või uute elamute kavandamist. Nende
planeerimisel tuleb tagada müra jms keskkonnasaaste arvestamine objekti ehitaja
poolt, kasutades insenertehnilisi meetmeid (mürasumutavad seina, akna jne
konstruktsioonid, arendaja poolt rajatavad müratõkked vms) või näha ette tee ja
hoonestuse vahele täiendav haljastus. Detailplaneeringutes, kus elamud või
müratundlikud sotsiaalfunktsiooniga hooned nähakse ette uuele teele lähemale kui
300 m, tuleb läbi viia müraprognoos ja planeeringud/projektid kooskõlastada
Transpordiamet ja Terviseametiga. KSH eelhinnangu kohaselt jääb planeeringuala
kavandatavast Via Baltica maanteest ligikaudu 120–130 m kaugusele.
Detailplaneeringu KSH eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatav tegevus maakonna
teemaplaneeringuga välistatud, kuid eeldab planeeringust lähtuvalt mitmete
tingimuste (sh mürauuringu) täitmist. Samas on KSH eelhinnangu kokkuvõtvas
osas, detailplaneeringu lähteseisukohtades ja algatamise otsuse eelnõus leevendava
meetmena välja toodud, et mürahinnangu läbiviimine on soovitav.
Arvestades kehtivat maakonna teemaplaneeringut palume kõikides dokumentides
üheselt mõistetavalt käsitleda mürauuringu koostamise vajadust. Arvestades, et
PlanS § 128 lõike 5 punkti 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu algatamisel tuua
välja ka võimalike uuringute koostamise vajadus, palume detailplaneeringu
algatamise otsuses selgelt välja tuua mürauuringu koostamine.
2. Rahandusministeerium on seisukohal, et Kalda tee 3 kinnistu detailplaneeringu
KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne
olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb
kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12
on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud
keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel
www.torivald.ee
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 punkti 3 ning Margus Jürima poolt esitatud
detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3
kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Kalda tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori
valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu 21. aprilli 2022 otsuse nr 73 juurde
Versioon 07.03.2022 /// Töö nr 22004237
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3
kinnistu DP KSH eelhinnang
Töö nr 22004237 Tartu 2022
Epp Zirk
Keskkonnakorralduse spetsialist
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 3
Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4
KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS ........................... 6
VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................. 8
Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................................................8
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn –
Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ ...............................................9
Sindi linna üldplaneering ................................................................................................................. 11
MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 13
KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU ............................................ 16
Looduskeskkond ............................................................................................................................. 16
Müra ja välisõhu kvaliteet ................................................................................................................ 16
Sotsiaalne keskkond ....................................................................................................................... 17
KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 19
4 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Pärnumaal
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu (katastritunnus 74101:006:0053)
detailplaneeringu (DP) eskiislahendusele (joonis 1.2, ptk 1). Eelhinnangu koostamise ajal
detailplaneeringut veel algatatud ei ole.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).
Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu
või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS -i
§ 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2
kohaselt tuleb KSH algatamise vaja likkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui
tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse tegevust, mis
võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 tuleb KSH algatamisvajaduse üle otsustamisel läht uda:
▪ strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja mõjutatavast
alast;
▪ asjaomaste asutuste seisukohast.
Paragrahv 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vas tavalt § 33 lg 4 lähtuda
järgmistest kriteeriumitest:
▪ missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele,
lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
▪ missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
Paragrahv 33 lg 3 p 2 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt KeHJS § 33 lg 5 lähtuda
järgmistest kriteeriumidest:
▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 5
▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava tegevusega
kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse detailplaneeringuga
kaasnevaid võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad
meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Käesoleva
keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS §33 lg 4 ja lg 5 toodud k riteeriumitest.
Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada kaalutlusotsuse tegemisel
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise osas.
Kavandatava tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud suuliselt ja kirjalikult
Tellijalt seisuga jaanuar 2022. Eelhinnangu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko
keskkonnaspetsialist Epp Zirk koostöös teiste ettevõtte ekspertidega (müraekspert Veiko
Kärbla).
6 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA
LÜHIKIRJELDUS
Planeeringuala asub Sindi linnas vahetult Kalda tee ja Pärnu jõe vahelisel alal linna keskusest eemal
lääne suunas. Piirkonnas paiknevad peamiselt üldkasutatavad või sihtotstarbeta maad, lääne ja lõuna
suunas eramukrundid. DP ala paiknemine on kujutatud joonisel 1.1.
Planeeringualal varem kehtinud Sindi Linnavolikogu 15.02.2001 otsusega nr 84 kehtestatud Kalda tee
1b kinnistu detailplaneering tunnistati kehtetuks Tori vallavolikogu otsusega 2021. aasta aprillis.
Kinnistul ei ole hooneid, rajatisi, kommunikatsioone. Arendaja sõnul on kinnistul puurkaev1. Ligipääs on
tagatud Kalda teelt.
Planeeringuala vahetus läheduses asuvad järgmised kinnistud:
▪ Kalda tee 1 (74101:006:0073; 100% üldkasutatav maa);
▪ Kalda tee (74101:006:0306; 100% transpordimaa);
▪ Kalda tee 7 (74101:006:0219; 100% elamumaa);
▪ Auli tn 2 (74101:006:0282; 100% elamumaa);
▪ Auli tänav (74101:006:0292; 100% transpordimaa);
▪ Linnuriigi kaldaala (74101:001:0379; 100% üldkasutatav maa).
Joonis 1.1 Kalda tee 3 kiinistu paiknemine (DP ala piir markeeritud roosa punktiiriga). Maa-ameti
kaardirakendus, jaanuar 2022
1 Riiklikus registris https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx puudub vastav teave ning võimalik puurkaevu
paiknemine, seisukord ning selle nõuetekohane säilitamine (sh sanitaarkaitseala moodustamine) või
tamponeerimine tuleb täpsustada DP käigus.
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 7
Eelhinnangu koostamise aluseks olev ideekavand seisuga 11.11.2021 on toodud joonisel 1.2. Vastavalt
arendajalt saadud infole soovitakse planeeringuga olemasolev Kalda tee 3 kinnistu jagada neljaks
kinnistuks ning muuta tänane 100% ärimaa sihtotstarve elamumaaks. Eluhooned kavandatakse
üleujutusjoonest Kalda tee poole (joonisel 1.2 rohelise viirutusega ala), jõe poole kavandatakse
abihooneid. Igale kinnistule tagatakse juurdepääs Kalda teelt. Rajatavad hooned ühendatakse linna
ühisveevärgi ning kanalisatsiooniga. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt.
Joonis 1.2 Kalda tee 3 kinnistul kavandatav seisuga 17.01.2022
8 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks
on:
▪ Pärnu maakonnaplaneering 2030+ 2
▪ Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn –
Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“3
▪ Sindi linna üldplaneering4
Pärnu maakonnaplaneering 2030+
Kogu Pärnumaad haarava Pärnu maakonnaplaneeringu (MP) koostamisel on tasakaalustatult
arvestatud nii riiklike kui ka kohalike huvidega. See on dokument, mille koostamisel on
lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030 + seatud
eesmärkidest. Arvestatud on teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside
ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega.
Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks põhimõtted, mis tulenevad
erinevatest riiklikest ja maakondlikest arengudokumentidest ning käesoleva planeeringu
kontekstis on asjakohane välja tuua, et maakonnaplaneeringus on muuhulgas oluliseks
peetud tugeva keskusasulate võrgustiku kujundamist (sh linnalise asustusega asulate
tihendamist) ja üleujutuste ja kliimamuutustega kaasnevate aspektide arvestamist.
Sindi linn jääb maakonnaplaneeringu kohaselt Pärnu linnaga väga tihedalt seotud Pärnu
linnastu piiresse. Pärnu linnastu hõlmab Pärnu linna vahetus lähiümbruses paiknevad asulad
ja neid on võimalik käsitleda võrdlemisi ühtse tiheasustusega Pärnu linnapiirkonnana. Sellises
alas on eelistatud keskuste kompaktsuse tõstmist.
Arvestades, et tegemist on üleujutusohuga alaga, on asjakohased maakonnaplanee ringus
toodud tingimused:
▪ üleujutusriskiga alal eelistada maakasutusfunktsioone, mis on
üleujutusriskist vähem mõjutatud;
▪ üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks määrata uute elamute
ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks
ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m;
▪ alla 3 m absoluutse kõrgusega aladele on erandina lubatud kavandada
kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž,
hoiuruum, sissepääs, fuajee jms) arvestades üleujutusohust tuleneda
võivate riskidega;
▪ üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada.
Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida
2
Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. https://maakonnaplaneering.ee/142
3
https://maakonnaplaneering.ee/151
4
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907440/Sindi+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/39d2b81b -db59-
49e9-8712-b2fb08e7ccfc?version=1.0
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 9
üldplaneeringuga ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada
ennetus- ja/või leevendusmeetmed üleujutusega to imetulekuks ka
olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju varale, inimese
tervisele ja keskkonnale.
MP planeeringulahenduses on kajastatud varasemalt kehtestatud või paralleelselt
koostamisel olnud maakonnatasandi planeeringutega kavandatava d tehnilise taristu objektid,
millest üks on ka Via Baltica trassi asukoha täpsustamine (vt ptk 2.2).
Maakonnaplaneeringus on täpsustatud ka rohevõrgustiku elementide paiknemist ning seatud
tingimusi, mida arvestada võrgustiku toimivuse tagamiseks. Käesolev DP ala asub Pärnu jõe
kaldaalal. Vastavalt maakonnaplaneeringule on rohelise võrgustiku toimimiseks otstarbekas
kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on
ehituskeeluvööndi ulatus.
Kavandatav tegevus ei ole otseses vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga. Samas
on vajalik planeeringulahenduse väljatöötamisel arve stada soovituste ja tingimustega,
mis tulenevad sellest, et planeeringualale ulatub rohevõrgustiku koridor, osaliselt on
ala üleujutusohuga piirkonnas ning ala jääb tervikuna Via Baltica trassikoridori (vt ptk
2.2).
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav
teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 –
170,0“
Käesolev detailplaneeringuala jääb tervikuna Via Baltica trassikoridori (joonis 2. 1).
Vastavalt teemaplaneeringu seletuskirjale on Via Baltica maantee riigi jaoks oluline, et tagada
liikumisvõimalused nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil. Sellest tulenevalt on
trassikoridori reserveerimine ja sinna tee rajamise võimaluse loomine riiklik huvi. Kõigi uute
üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb maantee asukohaga ettenähtud koridoris
arvestada. Oluline on tee lähedusse lubada edaspidi vaid neid tegevusi, mis ei välista
maantee väljaehitamise võimalust. Samal ajal võib kavandatava tee alal jätkata tegevusi, mis
on vastavuses senise maakasutuse sihtotstarbega.
10 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
Joonis 2.1. Väljavõte Via Baltica teemaplaneeringust. DP piirkond tähistatud tumerohelise
ovaaliga.
Teemaplaneeringuga on seatud mitmeid tingimusi trassikoridoris maakasutuse muutmiseks,
planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehituslubade väljastamisek s:
▪ Trassikoridoris võib ennekõike arendada äri- ja tootmistegevust ja tegevusi, mis
haakuvad maatulundusmaa sihipärase kasutamisega, vältida tuleb uute müratundlike
ehitiste rajamist (nt koolid, lasteaiad, haiglad, elamud jms), mis tingivad inimese
pikaajalise viibimise sanitaarkaitsevööndina käsitletavas alas.
▪ Kavandatava uue maantee trassikoridoris või olemasoleva maantee
sanitaarkaitsevööndis ei ole soovitatav olemasolevat metsa maha võtta ni i elamu- kui
ka tootmisalade arendamise eesmärgil.
▪ Edaspidiste üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada valitud
trassikoridoriga ja põhimaantee ning kavandatud kogujateede võimalike
asukohtadega.
▪ Trassikoridoris on soovitatav vältida sotsiaalobjektide või uute elamute kavandamist.
Nende planeerimisel tagada müra jms keskkonnasaaste arvestamine objekti
ehitaja poolt kasutades insenertehnilisi meetmeid (mürasummutavad seina-,
akna- jne konstruktsioonid, arendaja poolt rajatavad müratõkked vms) või näha
ette tee ja hoonestuse vahele täiendav haljastus.
▪ Detailplaneeringutes, kus elamu või elamud või müratundlikud
sotsiaalfunktsiooniga hooned nähakse ette uuele teele lähemale kui 300 m, tuleb
läbi viia müraprognoos ja planeeringud/projektid kooskõlastada Maanteeameti
ja Terviseametiga.
▪ Kuni käesoleva teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel alal (teelõigul) võib
olemasolevaid krunte ja kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi.
Senist maakasutust planeering koheselt ei kitsend a. Trassikoridori ja planeeringus
seatud planeerimise, projekteerimise ja maakasutus ning ehitustingimusi tuleb
järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 11
soovitakse muuta või kui asutakse teed projekteerima või trass ikoridoris
koostama uusi planeeringuid.
▪ Senise sihtotstarbega maad võib maaomanik edasi kasutada praegusel sihtotstarbel
seni, kuni ta seda soovib või kui koostatakse konkreetse tee lõigu kohta kas
detailplaneering või tee-ehitusprojekt. Kui maad soovib kasutada keegi peale
maaomaniku, peab ta maa ostmisel või rentimisel arvestama tee rajamise
võimalikkusega tulevikus. Tee rajamine otsustakse konkreetsete lõikude kaupa,
algatades detailplaneeringu või tee-ehitusprojekti koostamise.
▪ Maa võõrandamine viiakse ellu kas detailplaneeringu või tee-ehitusprojekti alusel.
Detailplaneering või tee-ehitusprojekt määrab teemaa piiri ja võõrandatava maa-ala
täpse ulatuse. Esialgu reserveeritakse üldplaneeringus transpordimaa juhtotstarbega
alana tee ja teekaitsevööndi ala. Tagamaks trassikoridoris tee rajamise võimaluse
säilimise, tuleb kõik maa juht- ja sihtotstarbe muudatused ja ehituslubade
väljastamised kavandatud trassikoridoris kooskõlastada eelnevalt kirjalikult
Maanteeametiga.
Kalda tee 3 kinnistul detailplaneeringu koostamisel ning kavandatavate tegevuste planeerimisel
on vajalik juba võimalikult varases etapis teha koostööd Transpordiameti5 ning Terviseametiga.
Kavandatav tegevus planeeringualal ei ole välistatud, kuid eeldab teemaplaneeringust lähtuvalt
mitmete tingimuste (sh mürauuringu läbiviimist) täitmist.
Sindi linna üldplaneering
Kehtiva Sindi linna üldplaneeringu kohaselt on Kalda tee 3 kinnistu seal varem kehtestatud
(ja tänaseks kehtetuks tunnistatud) DP järgi ärimaa . Samas ümbruskonnas on valdavad
elamumaa põhisihtotstarbega alad, mis võimaldavad ka ärimaa sihtotstarvet. Arvestades
käesoleva töö konteksti ja arendusala lähialal väljakujunenud miljööd, on mõistlik lähtuda
planeeringu koostamisel elamualadele seatud tingimustest.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud üldiste arhitektuurireeglite ja ehituspõhimõtete juures
välja, et oluline on Sindi linnale omase linnaruumi säilimisega ning põhiliseks elamutüübiks
peab jääma ühepereelamu, mille puhul on oluline arvestada mahu ning materjalide valikul
ümbruskonnas olemasolevate hoonetega ja vältida olemasolevatest silmatorkavalt erinevaid
hooneid. Minimaalne krundi suurus käesoleval planeeringualal on 1000 m 2 . ÜP-s on seatud
ka mitmeid nõudeid hoonete paiknemisele krundil (nt min 5 m kinnistu piiris t, max 3 hoonet
jmt), hoonete mõõtmetele (nt üksikelamu max kõrgus 8,5 m), piiretele (nt max kõrgus 1,5 m
ja läbipaistmatud piirded tänava ääres ei ole lubatud.
5 Alates 1. jaanuari 2021 on Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet ühendatud
Transpordiametiks.
12 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
Joonis 2.1 Väljavõte kehtiva Sindi linna üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeringuala piirkond
markeeritud roosa ovaaliga.
Arvestades, et kehtiv ÜP on kehtestatud aastal 2005 ning maakonnaplaneeringu raames on
rohevõrgustiku andmeid oluliselt uuendatud, on asjakohane lähtuda maakonnaplanee ringus
toodud tingimustest rohevõrgustiku osas. Samas saab välja tuua ka seda, et sisulist vastuolu
kehtiva ÜP ja MP vahel rohevõrgustiku teema kontekstis ei ole, kuid MP on selles küsimuses
oluliselt täpsem.
Kavandatav tegevus ei vasta kehtivale Sindi linna üldplaneeringule, kuna on maa
sihtotstarvet muutev – ärimaast elamumaaks. Samas ei ole kavandatav tegevus
sisuliselt vastuolus piirkonnas tänaseks välja kujunenud olukorraga, kus DP piirkonnas
on tegemist sisuliselt elamualaga.
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 13
MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Planeeringuala paikneb Sindi linna lääneservas Kalda tee ääres piirkonnas, mis on
inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Planeeringuala jääb tiheda asustusega elamurajooni ning
rohelise looduslikuma ilmega piirkonna piirialale. Planeeringualal on Kalda tee poolses servas
võrdlemisi hõre kõrghaljastus ning Pärnu jõe poolses osas rohualad, mida niidetakse
regulaarselt (joonis 1.1).
Looduskaitsealasid, kaitsealuste liikide elupaiku ja leiukohti eg a muid üksikobjekte EELIS
andmebaasi 6 andmetel planeeringualal ei ole. Lähim looduskaitseala on Pärnu jõe hoiuala
(KLO2000293) ja sellega sarnastes piirides olev Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pärnu jõe
loodusala (RAH0000027) (joonis 3.1). Pärnu jõe loodusalal kaitstakse nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe – jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja
puisniidud (6530*) ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio
crassus) elupaiku 7.
Pärnu jõgi on III kaitsekategooria liikide hink (Cobitis taenia) ja võldas (Cottus gobio) leiukoht.
Planeeringuala ümbruses on ka II kaitsekategooriasse kuuluvate käsitiivaliste suurvidevlane
(Nyctalus noctula), veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), pargi-nahkhiir
(Pipistrellus nathusii) leiukohad.
Joonis 3.1 Looduskaitselised alad ja liigid planeeringuala ümbruses.
6
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/
7
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=1325597204
14 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on veekogude kaldaalad ehituskeeluvööndi ulatuses
arvestatud rohevõrgustiku osaks. Sellest tulenevalt jääb ka planeeringuala Pärnu jõe poolne
osa ca 30 m laiuse ribana rohevõrgustiku koridori alale.
Kalda tee 3 kinnistule ulatub Pärnu jõe ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Planeeritavale
alale ulatub Pärnu jõe kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (joonis 3.2). Vastavalt
looduskaitseseaduse (LKS) § 34 8 on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kalda tee 3 kinnistule
ulatuvad järgmised kitsendused:
▪ Ehituskeeluvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõel on 50 m; uute hoonete ja rajatiste
ehitamine on selles vööndis keelatud.
Seaduses on § 38 lg 4 ja lg 5 täpsustatud olukordi, millele ehituskeeld ei laiene. Näiteks ei
laiene see tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa
suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele , piirdeaedadele, olemasoleva
elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Sama paragrahvi lõige 9 täpsustab, et
kui kohalik omavalitsus lubab kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus § 38 sätestatuga,
ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati võ i kelle huvides ehitamine on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
▪ Piiranguvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõe kaldal on 100 m. Kalda piiranguvööndis on
keelatud:
▪ reoveesette laotamine;
▪ matmispaiga rajamine;
▪ jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja
laiendamine, välja arvatud sadamas;
▪ maavara kaevandamine;
▪ mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning
maastikusõidukiga sõitmine.
Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus Maa-ameti kaardirakenduses
avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul (joonis
3.3). Planeeringuala jääb küll vahetult välja „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud
riskipiirkonna kaardid“ töös määratud üleujutusohuga alast (ilmselt seetõttu, et seal ei olnud
kaartide tegemise ajal hoonestust ega muid võimalikke ohustatud objekte) , kuid reaalselt on
vajalik arvestada kavandatavate tegevuste planeerimisel ning elluviimisel kind lasti
üleujutusohuga.
8
Looduskaitseseadus (2004) RT I, 10.07.2020, 57. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020057?leiaKehtiv
(vaadatud 27.02.2021)
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 15
Joonis 3.2 Planeeringualale ulatuvad veekaitselised piirangud.
Joonis 3.3 Planeeringuala jääb osaliselt üleujutusriskiga alale. Allikas: Maa-ameti
kaardirakendus, 2021
Maapind on planeeringualal jõepoolses osas kuni kinnistu keskel kulgeva kraavini tasane,
maapinna kõrgused on vahemikus 2,5-3 m. Kraavist Kalda tee poole maapinna kõrgus
suureneb ning reljeef on künklikum. Maapinna kõrgused kraavi ja Kalda tee vahelisel alal on
enamasti vahemikus 4-9,5 m. Planeeringualast ca 300 m kaugusel asuva puurkaevu
(PRK0016516) andmetel on geoloogilises läbilõikes maapinnale lähemates kihtides liiva, savi
ja kruusa setted ning moreen (kogupak susega ca 23 m). Kvaternaarisetete all lamavad Kesk -
Devoni Pärnu lademe liivakivid ning nende all Siluri lubjakivi d ja merglid. Põhjavee kaitstuse
kaardi 9 andmetel on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga .
9
Põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000). Koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2001
16 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
MÕJU
Käesolevas peatükis antakse mõju hinnangud kavandatava tegevuse kontekstis asjakohaste teemade
kaupa.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha piiriülest mõju.
Looduskeskkond
Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnaga, kus väljakujunenud kooslus on
kohanenud inimtegevusega. Kavandatava tegevuse elluviimisega hävinevad planeeringualal
teatud mahus loomade ja lindude elu- ja toitumisalad. Siiski ei ole selles kontekstis tegemist
väga väärtuslike kooslustega ning ilmselt kohanevad loomad ja linnud mujal lähipiirkonnas
olevatel aladel. Samas on mõistlik arvestada planeeringulahenduse väljatööta misel juba
olemasoleva haljastusega ning kaaluda võimalusi mitmekesisema haljastuse rajamiseks,
et luua juurde elu- ja toitumisalasid erineva eelistustega elustikurühmadele (nt
väiksema hooldusega alad kinnistu jõepoolsel alal, lisaks puudele ka põõsad jmt).
Planeeringulahendus on soovitatav välja töötada selliselt, et säiliks olemasolevat
kõrghaljastust, ennekõike Kalda tee ja hoonestuse vahel.
Planeeringualale lähimad kaitsealad ja kaitsealuste liikide leiukohad jäävad ca 20 m
kaugusele planeeringuala piirist. Arvestades, et kavandatav tegevus ja rajatavad ehitised
kaitsealale (sh Natura alale) ei ulatu ja kaitse -eesmärgiks olevate liikide registreeritud
leiukohti kavandatava tegevuse mõjualas ei asu, puudub neile ebasoodne mõju. Kavandatava
tegevusega võib kaasneda lühiajaline ebasoodne mõju (nt mürahäiring, vibratsioon,
haljastuse uuendamine vmt) vahetult planeeringualal, kuid need on ajutised ning kaasnevad
ehitustegevusega. Tegemist ei ole mastaapse ja olulisi keskkonnatingimusi muutva
tegevusega, mis võiks ebasoodsalt mõjutada kaitsealuseid liike (käsitiivalisi) ja nende
populatsioone.
Planeeringu elluviimine ei mõjuta rohevõrgustiku sidusust , kuna ehituskeeluvööndisse uusi
hooneid ja rajatisi ei kavandata ning säilib olemasolevaga samane olukord .
Ehituskeeluvööndisse on küll lubatud rajada piirdeid, kuid antud juhul on soovitatav valida
piirde rajamise soovi korral selline lahendus, mis tagab piirkonda sattuvate loomade
liikumisvõimaluse (nt hekk).
Planeeringulahendus peab arvestama kinnistule ulatuvate veekaitsevöönditega ning hoonete
või rajatiste ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud. Täiendavalt on vajalik planeeringu
koostamisel ning projekteerimisel arvestada üleujutusohuga ning mitte kavandada eluhooneid
üleujutusohu alasse. Ehitusaegselt on vajalik jälgida kasutatava tehnika korrasolekut ning
välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks
pinnasesse ja sealt kaudu veekeskkonda kemikaale.
Müra ja välisõhu kvaliteet
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 17
nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria
alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad).
Planeeringuala piirneb Kalda teega, mis on suhteliselt väikse liikluskoormusega asula- ning
elamupiirkonna sisene tee, mille liikluskoormus jääb tõenäoliselt suurusjärku 100…300 sõidukit
ööpäevas. Toodud liikluskoormustega ei kaasne märkimisväärset müra või õhusaaste teket ning
nimetatud teega seonduvalt ei ole seega täpsustavate tingimuste seadmine planeeringu koostamisel
vajalik.
Planeeringualast põhjasuunas paikneb kavandatav Via Baltica maantee, mis jääb planeeringualast
hinnanguliselt 120…130 m kaugusele (täpsemal projekteerimisel on võimalik veel tee asukohta mingil
määral muuta). Perspektiivse riigi põhimaantee liikluskoormus on tõenäoliselt märkimisväärne
ning perspektiivsest teest tingitud mürahäiringute vähendamiseks võib tekkida vajadus müra
vähendamise meetmete kavandamiseks. Meetmete rakendamise vajaduse hindamiseks on
soovitatav koostada mürahinnang, mis arvestab tee võimaliku paiknemist ning tee
perspektiivset liiklussagedust.
Müra vähendavate meetmete kavandamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga, sealjuures
võib kõige efektiivsemaks meetmeks osutuda müratõkke rajamine vahetult perspektiivse maantee
ääres. Via Baltica teemaplaneeringu kohaselt on müra vähendamise meetmed (müratõkkeseinad) ette
nähtud Kalda teest kagusuunda jäävate elamupiirkondade kaitseks. Kui mürahinnangu tulemusena
peaks selguma, et müra vähendamise meetmeid on vajalik rakendada ka hetkel käsitletava ala
kaitseks, oleks mõistlik perspektiivse maantee äärde kavandatud müratõket pikendada,
tagamaks müra leviku tõkestamine ka vaadeldaval planeeringualal. Teoreetiliselt on müra
vähendamise meetmeid võimalik rakendada ka planeeringuala sees (või planeeringuala maantee
poolsel piiril), kuid kõige efektiivsem on reeglina müra leviku tõkestamine vahetult maantee
ääres.
Lisaks välisõhus leviva müra leviku piiramisele tuleb tagada normtasemele vastav müratase ka
hoonete sees. Hoonete siseruumides ei tohi liiklusmüra tase ületada sotsiaalministri 04.03.2002
määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning
magamisruumides 30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast
heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (2021. a seisuga standard „EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“).
Tulenevalt puhverala suurusest (enam kui 100 m) ei kujune planeeringualal probleemseks Via
Baltica liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi
muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni
piirväärtused on kehtestatud Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.
Sotsiaalne keskkond
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat
mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib arendustegevus
muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui piirkonda tuleb
juurde uusi elanikke. Mingil määral võib iga arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara
hindasid turul. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja
õhukvaliteedis ning mürahäiringute. Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt
ehitustegevusest (käsitletud ptk-s 4.2).
18 Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang
Käesoleva planeeringuga on ette nähtud muudatused maakasutuses ning olemasolev ärimaa
kavandatakse jagada 4 elamumaa kinnistuks, millele igale planeeritakse elamut koos
kõrvalhoone(te)ga. Kavandatava hoonestuse rajamine võib olla osade piirkonna elanike poolt
tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, visuaalse mõjuna. Visuaalse mõj u
olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest.
Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud l ähipiirkonnas ning seega võib
uute elamute lisandumine piirkonda mõjuda neile esialgu visuaalse häiringun a, kuna kohalike
elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad koduaknast või
koduteelt.
Samas ei ole kavandatava tegevuse puhul tegemist mastaapse ega sotsiaalset keskkonda
oluliselt mõjutava tegevusega. Kavandatava ala kontaktv ööndis paiknevad elamualad, mis on
valdavalt hoonestatud üksikelamutega. Piirkonnas on juba välja kujunenud pigem elamuala
miljöö, kuhu uued majad sobituvad. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt
muudaks juba väljakujunenud olukorda piirkonn as. Visuaalse häiringu vähendamiseks on
mõistlik säilitada olemasolevat haljastust Kalda tee ja kavandatavate hoonete vahel,
aga ka naaberkinnistu hoonete ning kavandatavate uute hoonete vahel .
Mõningane autoliikluse kasv võib tingida mürahäiringuid, kuid arvestades detailplaneeringuga
kavandatavat mahtu, ei ole vastav muutus olulise mõjuga (Müra olukorda on täpsemalt
hinnatud ptk 4.2). Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha, ku na kavandatud on
liitumine ühisveevärgiga. Seega puudub kavandataval tegevusel ka oluline mõju inimese
tervisele.
www.hendrikson.ee
Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu DP KSH eelhinnang 19
KOKKUVÕTE
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Tori vallas Sindi linnas Kalda tee 3 kinnistu
detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati
detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja
leevendavad meetmed.
Ekspertidele esitatud info alusel jõuti käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangus järeldusele, et Kalda tee 3 detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel
ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates
tähelepanu järgmistele asjaoludele:
▪ Arvestades, et Kalda tee 3 jääb Via Baltica teemaplaneeringu järgsesse trassikoridori, tuleb
käesoleva DP koostamisel arvestada teemaplaneeringus seatud planeerimise, projekteerimise
ja maakasutus ning ehitustingimustega.
▪ Kaaluda võimalust luua kinnistul juurde mitmekesisemat haljastust, et luua juurde elu- ja
toitumisalasid erinevate eelistustega elustikurühmadele (nt väiksema hooldusega alad kinnistu
jõepoolsel alal, lisaks puudele ka põõsad jmt).
▪ Soovitatav valida piirde rajamise soovi korral selline lahendus, mis tagab piirkonda sattuvate
loomade liikumisvõimaluse (nt on sobilikud erinevad hekid).
▪ Planeeringulahendus peab arvestama kinnistule ulatuvate veekaitsevöönditega ning hoonete või
rajatiste ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud.
▪ Planeeringulahendust koostades tuleb arvestada üleujutusohuga ning mitte kavandada
eluhooneid üleujutusohualasse.
▪ Ehitusaegselt on vajalik jälgida eriti hoolikalt kasutatava tehnika korrasolekut ning välistada
lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks pinnasesse ja sealt
kaudu veekeskkonda kemikaale.
▪ Perspektiivse riigi põhimaantee liikluskoormus on tõenäoliselt märkimisväärne ning
perspektiivsest teest tingitud mürahäiringute vähendamiseks võib tekkida vajadus müra
vähendamise meetmete kavandamiseks. Meetmete rakendamise vajaduse hindamiseks on
soovitatav koostada mürahinnang, mis arvestab tee võimaliku paiknemist ning tee perspektiivset
liiklussagedust.
▪ Müra vähendavate meetmete kavandamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga,
▪ Kui mürahinnangu tulemusena peaks selguma, et müra vähendamise meetmeid on vajalik
rakendada ka hetkel käsitletava ala kaitseks, oleks mõistlik perspektiivse maantee äärde
kavandatud müratõket pikendada, tagamaks müra leviku tõkestamine ka vaadeldaval
planeeringualal. Teoreetiliselt on müra vähendamise meetmeid võimalik rakendada ka
planeeringuala sees (või planeeringuala maantee poolsel piiril), kuid kõige efektiivsem on
reeglina müra leviku tõkestamine vahetult maantee ääres.
▪ Lisaks välisõhus leviva müra leviku piiramisele tuleb tagada normtasemele vastav müratase ka
hoonete sees.
▪ Uute hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit
(2021. a seisuga standard „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“).
▪ Tulenevalt puhverala suurusest (enam kui 100 m) ei kujune planeeringualal probleemseks Via
Baltica liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.
▪ Visuaalse häiringu vähendamiseks on mõistlik säilitada olemasolevat haljastust Kalda tee ja
kavandatavate hoonete vahel, aga ka naaberkinnistu hoonete ning kavandatavate uute hoonete
vahel.