Illar Lemetti Teie 05.04.2022 nr 10-10/6734-3
Viimsi Vallavalitsus Meie 09.05.2022 nr 14-11/9204-7
[email protected]
Pärnamäe tee 170 ja 172 ning
Niine kinnistute detailplaneering
Austatud vallavanem
Viimsi Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 21.12.2021 kirjaga nr 10-10/6734
Pärnamäe külas Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja külas Niine kinnistute detailplaneeringu
(Stuhh Arhitektuur OÜ, töö nr 2002, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse
(edaspidi ka PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Planeeritav ala, pindalaga u 10,5 ha, asub Viimsi Vallas Pärnamäe külas ja Lubja külas ning
hõlmab järgnevaid kinnistuid: Pärnamäe tee 172 (89001:010:3123, maatulundusmaa, pindala
30100 m2), Niine (89001:010:3124, maatulundusmaa, pindala 70000 m2) ja Pärnamäe tee 170
(89001:010:2190, üldkasutatav maa, pindala 1211 m2). Detailplaneeringuga moodustatakse
kaks krunti ridaelamute ehitamiseks (kokku 18 boksi), kaks muud looduslikku maad, kaks
kaitseotstarbelise metsa maad ja haljasala maa, kolm tee ja tänava maaüksust ning maaüksus
kergliiklustee rajamiseks. Juurdepääs planeeritavatele alale nähakse ette Pärnamäe teelt.
Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringut on
käsitletud detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.2 „Vastavus üldplaneeringule“.
Detailplaneeringu koostamine algatati Viimsi Vallavalitsuse 15.10.2018 korraldusega nr 592
ning võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 187. Detailplaneeringu on
enne vastuvõtmist kooskõlastanud Päästeamet (11.02.2021), Muinsuskaitseamet
(25.01.2021), Viimsi Vesi AS (24.09.2020) ja Imatra Elekter AS (24.09.2020).
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.06.2021 kuni 21.06.2021, mille
kestel esitas kirjalikult arvamusi detailplaneeringu kohta Pärnamäe tee 174 kinnistu omaniku,
K. Saarnaki, esindaja R. Keba.
Viimsi Vallavalitsus vastas arvamustele 31.08.2021 kirjaga nr 10-10/2818-2 ning korraldas
20.09.2021 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu. Kuna avalikul
arutelul arvamuste esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel arvamustes
kokkulepet ei saavutatud, saatis Viimsi Vallavalitsus detailplaneeringu materjalid
Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 02.02.2022
detailplaneeringule kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse ärakuulamise,
kus osalesid Viimsi Vallavalitsuse esindaja, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isiku esindaja, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindajad.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena leppisid arvamuste esitaja
esindaja ja planeeringu koostamise korraldaja kokku, et peale servituutide seadmiseks
vajaliku lepinguga tutvumist annab arvamuste esitaja Viimsi Vallavalitsusele ja
Rahandusministeeriumile oma seisukoha hiljemalt 14. veebruariks 2022.
Arvamuste esitaja esindaja andis 14.02.2022 e-kirjas Rahandusministeeriumile teada, et
arvamuste esitaja soovib servituutide seadmiseks vajalikku lepingut täpsustada ning nõustub
pärast lepingu allkirjastamist loobuma detailplaneeringule esitatud kirjalikest arvamustest.
Lepingu allkirjastamine võtab aga aega eelkõige arvamuste esitaja tervisliku seisundi tõttu,
mistõttu tehti Rahandusministeeriumile ettepanek peatada heakskiidu andmise menetlus kuni
servituudilepingu sõlmimiseni.
Lisaks palus Rahandusministeerium 09.03.2022 kirjas nr 14-11/9204-5 kohalikul
omavalitsusel selgitada, kuidas detailplaneering vastab Viimsi mandriosa üldplaneeringu
põhimõttele ning on kooskõlas Viimsi valla üld- ja teemaplaneeringute koostamise
eesmärgiga tagada madalam asustustihedus ning pidurdada elanikkonna liiga kiiret kasvu.
Viimsi Vallavalitsus andis vastavad selgitused 05.04.2022 kirjas nr 10-10/6734-3.
PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala
kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine;
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. Samuti on detailplaneeringuga võimalik
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine. Kuna arvamuse esitaja ei ole täpsustanud 14.02.2022
saadetud e-kirjas, millal servituudi seadmise lepingu osas kokkuleppele võiks jõuda ja võttes
arvesse seda, et detailplaneering on sisuliselt ehitusõigust määrav dokument ning selle
koosseisus ei pea kindlaks määrama servituudi seadmise lepingu üksikasju, ei ole
Rahandusministeeriumil otstarbekas peatada detailplaneeringu edasist menetlust.
Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega ning võttes arvesse avalikul
väljapanekul esitatud arvamusi, kohaliku omavalitsuse vastuseid, Rahandusministeeriumis
toimunud ärakuulamisel antud selgitusi, arvamuste esitaja esindaja Rahandusministeeriumile
14.02.2022 saadetud e-kirja ning Viimsi Vallavalitsuse Rahandusministeeriumile 05.04.2022
saadetud kirja nr 10-10/6734-3, annab Rahandusministeerium kõigi arvestamata jäänud
arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki
menetlusosalisi.
Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad
1. Arvamuse avaldaja märkis, et K. Saarnakiga ei ole tehtud planeeringu menetluses koostööd
ega arvestatud tema huvidega.
2
Kohalik omavalitsus vastas, et Pärnamäe tee 174 kinnistu omanik on olnud
planeeringumenetlusse kaasatud, mida kinnitab arvamuse esitajale edastatud Viimsi
Vallavalitsuse 19.11.2018 kiri nr 10-10/6275 ja 21.05.2021 kiri nr 10-10/2818.
Rahandusministeerium lisab, et eelnimetatud kirjadega on teavitatud arvamuste avaldajat
detailplaneeringu algatamisest ja detailplaneeringu avalikust väljapanekust. Lisaks on
vastavad teated ilmunud ajalehtedes Harju Elu ja Viimsi Teataja.
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. PlanS § 127 avab koostöö ja
kaasamise korra planeeringu koostamisel. Rahandusministeeriumile heakskiiduks esitatud
detailplaneeringu materjalidest nähtub, et avalikkuse teavitamine detailplaneeringu
menetlusest on toimunud vastavalt planeerimisseadusele.
2. Arvamuse avaldaja leidis, et vastu võetud kujul detailplaneeringu lahendus ei vasta
elukeskkonna parendamise põhimõtetele (planeerimisseadus § 8) ega loodusvarade säästva
kasutamise põhimõtetele (ehitusseadustik § 11 lõige 1 p 7). Planeeringuga tuleb luua eeldused
kasutajasõbraliku ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Arvamuse esitaja tõi välja, et PlanS § 131 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja
tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning muid avalikes
huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas
peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda.
Detailplaneeringuga planeeritakse avalikku tänavat, mida hakkavad kasutama 18 elamuühiku
elanikud ja nende tuttavad. Samuti teenindusmasinad, mis tekitavad oluliselt suuremat müra
kui tänane olukord. Arvamuse esitaja leidis, et mürafooni olulist tõusu arvestades tuleks
planeeringus näha ette Pärnamäe tee 174 kinnistu lõuna ja lääneküljele müratõke.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu tehnovõrkude lahendusse viidi sisse
muudatus: Pärnamäe tee 174 kinnistu tarbeks on planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside
liitumispunktid (POS 5 planeeritavale avalikule teele).
Müratõkete rajamine on võimalik Pärnamäe tee 174 omaniku ja detailplaneeringu ala
arendajaga omavahelisel kokkuleppel. Kohalik omavalitsus leidis, et asjakohane on arutada
teemat avalikul arutelul. Avalikul arutelul otsustati oodata ära värskelt koostatud Viimsi valla
mürakaardi avalik tutvustus 28.09.2021 ja seejärel hinnata millist lahendust näha ette müra
leevendamiseks. Mürakaardilt selgus, et planeeringuala hoonestusaladel jääb müra tase normi
piiridesse. Täiendavalt nähti aga ette planeeritavate elamute õuealadel liiklusmüra
leevendavate meetmetena ette tihe haljastus ja tummpiire.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringut on täiendatud pärast detailplaneeringu
avalikku arutelu koostöös Pärnamäe tee 174 kinnistu omanikuga. Detailplaneeringut täiendati
arvamuse esitaja vajadusest lähtuvalt tema kinnistu liitumiseks vee- ja kanalisatsiooniga ning
määrati servituudiala olemasolevale teele, et tagada juurdepääs Pärnamäe tee 174 kinnistule
kuni uue tee valmimiseni. Ühisvee ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on arvamuse esitajal kolm
alternatiivset võimalust. Täiendatud lahendus koostati koostöös AS-iga Viimsi Vesi
(kooskõlastatud 06.12.2021). Detailplaneeringu joonisel D-03 „Põhijoonis“ 03.12.2021 on
märgitud servituudi või IKÕ (isikliku kasutuse õigus) ala juurdepääsu tagamiseks,
tehnovõrkude rajamiseks Pärnamäe tee 174 tarbeks.
3
Elukeskkonda puudutava arvamuse osas märgin, et planeeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle
kompetentsi kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel kohaliku elu
küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2 „Kontaktvööndi analüüs“ on analüüsi
tulemusena jõutud järeldusele, et planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna
kriteeriumitele ja arvestab keskkonnaalaseid, tehnilisi ja funktsionaalseid tegureid.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige
10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu
küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega.
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
1
RKHKo 3-3-1-15-01
4
teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas
ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isik planeeringulahendusest
teadlik olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida
tõendab arvamuskirja esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku
ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi
esitanud isik on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud
seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks
planeerimise eesmärk.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Pärnamäe külas Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja külas Niine
kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: K.Saarnak, R. Keba, OÜ Altergate, Stuhh Arhitektuur OÜ
2
RKHKo 3-3-1-12-07
5
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
6