dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Niine kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 9. mai 2022
Viit
14-11/9204-7
Registreeritud
9. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, K., R. K., OÜ Altergate, Stuhh Arhitektuur OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-119204-7 09.05.2022 Väljaminev kiri.asice430 KB

Sisu (failidest)

Illar Lemetti Teie 05.04.2022 nr 10-10/6734-3 Viimsi Vallavalitsus Meie 09.05.2022 nr 14-11/9204-7 [email protected] Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Niine kinnistute detailplaneering Austatud vallavanem Viimsi Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 21.12.2021 kirjaga nr 10-10/6734 Pärnamäe külas Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja külas Niine kinnistute detailplaneeringu (Stuhh Arhitektuur OÜ, töö nr 2002, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Asjaolud Planeeritav ala, pindalaga u 10,5 ha, asub Viimsi Vallas Pärnamäe külas ja Lubja külas ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Pärnamäe tee 172 (89001:010:3123, maatulundusmaa, pindala 30100 m2), Niine (89001:010:3124, maatulundusmaa, pindala 70000 m2) ja Pärnamäe tee 170 (89001:010:2190, üldkasutatav maa, pindala 1211 m2). Detailplaneeringuga moodustatakse kaks krunti ridaelamute ehitamiseks (kokku 18 boksi), kaks muud looduslikku maad, kaks kaitseotstarbelise metsa maad ja haljasala maa, kolm tee ja tänava maaüksust ning maaüksus kergliiklustee rajamiseks. Juurdepääs planeeritavatele alale nähakse ette Pärnamäe teelt. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringut on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.2 „Vastavus üldplaneeringule“. Detailplaneeringu koostamine algatati Viimsi Vallavalitsuse 15.10.2018 korraldusega nr 592 ning võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 187. Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Päästeamet (11.02.2021), Muinsuskaitseamet (25.01.2021), Viimsi Vesi AS (24.09.2020) ja Imatra Elekter AS (24.09.2020). Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.06.2021 kuni 21.06.2021, mille kestel esitas kirjalikult arvamusi detailplaneeringu kohta Pärnamäe tee 174 kinnistu omaniku, K. Saarnaki, esindaja R. Keba. Viimsi Vallavalitsus vastas arvamustele 31.08.2021 kirjaga nr 10-10/2818-2 ning korraldas 20.09.2021 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu. Kuna avalikul arutelul arvamuste esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel arvamustes kokkulepet ei saavutatud, saatis Viimsi Vallavalitsus detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 02.02.2022 detailplaneeringule kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse ärakuulamise, kus osalesid Viimsi Vallavalitsuse esindaja, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku esindaja, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena leppisid arvamuste esitaja esindaja ja planeeringu koostamise korraldaja kokku, et peale servituutide seadmiseks vajaliku lepinguga tutvumist annab arvamuste esitaja Viimsi Vallavalitsusele ja Rahandusministeeriumile oma seisukoha hiljemalt 14. veebruariks 2022. Arvamuste esitaja esindaja andis 14.02.2022 e-kirjas Rahandusministeeriumile teada, et arvamuste esitaja soovib servituutide seadmiseks vajalikku lepingut täpsustada ning nõustub pärast lepingu allkirjastamist loobuma detailplaneeringule esitatud kirjalikest arvamustest. Lepingu allkirjastamine võtab aga aega eelkõige arvamuste esitaja tervisliku seisundi tõttu, mistõttu tehti Rahandusministeeriumile ettepanek peatada heakskiidu andmise menetlus kuni servituudilepingu sõlmimiseni. Lisaks palus Rahandusministeerium 09.03.2022 kirjas nr 14-11/9204-5 kohalikul omavalitsusel selgitada, kuidas detailplaneering vastab Viimsi mandriosa üldplaneeringu põhimõttele ning on kooskõlas Viimsi valla üld- ja teemaplaneeringute koostamise eesmärgiga tagada madalam asustustihedus ning pidurdada elanikkonna liiga kiiret kasvu. Viimsi Vallavalitsus andis vastavad selgitused 05.04.2022 kirjas nr 10-10/6734-3. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. Samuti on detailplaneeringuga võimalik servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Kuna arvamuse esitaja ei ole täpsustanud 14.02.2022 saadetud e-kirjas, millal servituudi seadmise lepingu osas kokkuleppele võiks jõuda ja võttes arvesse seda, et detailplaneering on sisuliselt ehitusõigust määrav dokument ning selle koosseisus ei pea kindlaks määrama servituudi seadmise lepingu üksikasju, ei ole Rahandusministeeriumil otstarbekas peatada detailplaneeringu edasist menetlust. Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega ning võttes arvesse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi, kohaliku omavalitsuse vastuseid, Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel antud selgitusi, arvamuste esitaja esindaja Rahandusministeeriumile 14.02.2022 saadetud e-kirja ning Viimsi Vallavalitsuse Rahandusministeeriumile 05.04.2022 saadetud kirja nr 10-10/6734-3, annab Rahandusministeerium kõigi arvestamata jäänud arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad 1. Arvamuse avaldaja märkis, et K. Saarnakiga ei ole tehtud planeeringu menetluses koostööd ega arvestatud tema huvidega. 2 Kohalik omavalitsus vastas, et Pärnamäe tee 174 kinnistu omanik on olnud planeeringumenetlusse kaasatud, mida kinnitab arvamuse esitajale edastatud Viimsi Vallavalitsuse 19.11.2018 kiri nr 10-10/6275 ja 21.05.2021 kiri nr 10-10/2818. Rahandusministeerium lisab, et eelnimetatud kirjadega on teavitatud arvamuste avaldajat detailplaneeringu algatamisest ja detailplaneeringu avalikust väljapanekust. Lisaks on vastavad teated ilmunud ajalehtedes Harju Elu ja Viimsi Teataja. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. PlanS § 127 avab koostöö ja kaasamise korra planeeringu koostamisel. Rahandusministeeriumile heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidest nähtub, et avalikkuse teavitamine detailplaneeringu menetlusest on toimunud vastavalt planeerimisseadusele. 2. Arvamuse avaldaja leidis, et vastu võetud kujul detailplaneeringu lahendus ei vasta elukeskkonna parendamise põhimõtetele (planeerimisseadus § 8) ega loodusvarade säästva kasutamise põhimõtetele (ehitusseadustik § 11 lõige 1 p 7). Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Arvamuse esitaja tõi välja, et PlanS § 131 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda. Detailplaneeringuga planeeritakse avalikku tänavat, mida hakkavad kasutama 18 elamuühiku elanikud ja nende tuttavad. Samuti teenindusmasinad, mis tekitavad oluliselt suuremat müra kui tänane olukord. Arvamuse esitaja leidis, et mürafooni olulist tõusu arvestades tuleks planeeringus näha ette Pärnamäe tee 174 kinnistu lõuna ja lääneküljele müratõke. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu tehnovõrkude lahendusse viidi sisse muudatus: Pärnamäe tee 174 kinnistu tarbeks on planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumispunktid (POS 5 planeeritavale avalikule teele). Müratõkete rajamine on võimalik Pärnamäe tee 174 omaniku ja detailplaneeringu ala arendajaga omavahelisel kokkuleppel. Kohalik omavalitsus leidis, et asjakohane on arutada teemat avalikul arutelul. Avalikul arutelul otsustati oodata ära värskelt koostatud Viimsi valla mürakaardi avalik tutvustus 28.09.2021 ja seejärel hinnata millist lahendust näha ette müra leevendamiseks. Mürakaardilt selgus, et planeeringuala hoonestusaladel jääb müra tase normi piiridesse. Täiendavalt nähti aga ette planeeritavate elamute õuealadel liiklusmüra leevendavate meetmetena ette tihe haljastus ja tummpiire. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringut on täiendatud pärast detailplaneeringu avalikku arutelu koostöös Pärnamäe tee 174 kinnistu omanikuga. Detailplaneeringut täiendati arvamuse esitaja vajadusest lähtuvalt tema kinnistu liitumiseks vee- ja kanalisatsiooniga ning määrati servituudiala olemasolevale teele, et tagada juurdepääs Pärnamäe tee 174 kinnistule kuni uue tee valmimiseni. Ühisvee ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on arvamuse esitajal kolm alternatiivset võimalust. Täiendatud lahendus koostati koostöös AS-iga Viimsi Vesi (kooskõlastatud 06.12.2021). Detailplaneeringu joonisel D-03 „Põhijoonis“ 03.12.2021 on märgitud servituudi või IKÕ (isikliku kasutuse õigus) ala juurdepääsu tagamiseks, tehnovõrkude rajamiseks Pärnamäe tee 174 tarbeks. 3 Elukeskkonda puudutava arvamuse osas märgin, et planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2 „Kontaktvööndi analüüs“ on analüüsi tulemusena jõutud järeldusele, et planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab keskkonnaalaseid, tehnilisi ja funktsionaalseid tegureid. Kokkuvõte Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.1 Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras 1 RKHKo 3-3-1-15-01 4 teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isik planeeringulahendusest teadlik olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirja esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isik on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Pärnamäe külas Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja külas Niine kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: K.Saarnak, R. Keba, OÜ Altergate, Stuhh Arhitektuur OÜ 2 RKHKo 3-3-1-12-07 5 Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel