Õiglase ülemineku kava lõpliku versiooni eelnõu

Ivan Sergejev Rahandusministeerium Regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talitus 06.05.2022 nr VKG.01-09/121 [email protected] Õiglase ülemineku kava lõpliku versiooni eelnõu Lugupeetud Ivan Sergejev Selleks, et õiglase ülemineku territoriaalse kava (ÕÜF kava) osas oleks ühiskonna ootus juhitud läbipaistvalt, peame vajalikuks osundada ÕÜF kava olulistele parandamist vajavatele puudustele. Esiteks on ÕÜF kava ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa, seega tuleb ÕÜF kava vaadata ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eeldustel ja raamis. Lisaks on oluline mõista, et ÕÜF kava raam piirdub aastaga 2027. Me ei pea õigeks esitada territoriaalkava arvamuse avaldamiseks ilma „ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ eelnõuta. Peame läbipaistvuse huvides vajalikuks, et ÕÜF kava eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks koos sellega seotud olevate eelnõudega. Juhime tähelepanu, et ÕÜF kavas on „Ajakohastatud kohustused“ all ekslikult väidetud, et Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab Eesti kliimaneutraalsuse selgelt sõnastatud eesmärgi. Leiame, et sellist eesmärki „Eesti 2035“ selgelt ei sõnasta ning samuti ei avata selles kliimaneutraalsuse mõistet. Kui väidetav selge sõnastus on ÕÜF kava koostajate arvates olemas, siis palume sellisele sõnastusele konkreetselt viidata. Lisaks mainime, et „Eesti 2035“ ei ole RES § 19 lõike 11 kohane riigi pikaajaline arengustrateegia, vaid § 19 lõike 2 kohane poliitika põhialus, kuivõrd „Eesti 2035“ vastuvõtmise ajal RES § 19 lõiget 11 Eesti õiguses ei olnud. Palume viidata korrektselt, et „Eesti 2035“ on RES § 19 lõike 2 kohane arengudokument. Lisaks piirdub „Eesti 2035“ ajaline kohaldatavus aastaga 2035. Eelnevale lisaks tuleb tunnistada, et isegi kui RES kohases arengudokumendis oleks poliitiliste arutelude põhjal seatud „kliimaneutraalsuse“ „roheülemineku“ eesmärgid ja avatud nende sisu, ei oleks arengudokumendiga poliitiliselt seatud eesmärgid õiguslikult siduvad. Kuni Eestile ei ole Eesti või EL õigusaktiga kliimaneutraalsuse eesmärki seatud, on kuni sellise regulatsiooni loomiseni EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastuse kliimaeesmärkidel põhjendamisel otstarbekas lähtuda EL määruse 2012/2018 kohasest Eesti REKK2030 dokumendist kui seni kõige detailsemalt ja eesmärgipärasemalt Eesti kliimaambitsiooni aastani 2030 avavast deklaratsioonist. Vajadusel võib piisavate põhjenduste olemasolule algatada sellise deklaratsiooni muutmise koos sellega kaasneva menetlusega, mida veel ei ole tehtud. Sarnaselt ei piisa Eesti kehtivate arengukavade (ENMAK, PAK, KPP) ülevaatamisest ja nende eesmärkide kohandamise poliitilistest aruteludest, et tuua sellega Eestile õiguslikult siduvaid tagajärgi. Arengukavad ei esinda siduvaid ühiskondlikke kokkuleppeid. Õiguslikuks siduvuseks vajavad eesmärgid seadusega sätestamist. Seni kuni seda ei ole tehtud, peame ÕÜF kavas Euroopa Komisjoni ja Eesti avalikkust eksitavaks ja petvaks väita, et Eestil on sätestanud siduvaid kliimaeesmärke ning otsustanud siduvalt põlevkivist väljumise. Viru Keemia Grupp AS Telefon 334 2700 Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 Infotelefon 334 2701 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve Faks 337 5044 www.vkg.ee ÕÜF kavas toodud kliimaneutraalse elektritootmise neli sammast on vaid poliitiliselt valitud arvamused, mis ei tugine õiguslikult siduvatel eeldustel ning ei esinda kõiki poliitilisi eeldusi (kehtivad arengukavad). Seega ei saa tunnistada eesmärgina ka näiteks põlevkivist väljumist kuna vastavasisulisi otsuseid peale poliitiliste ei ole tehtud ning põlevkivi kasutus ei ole vastuolus Eesti kehtivate arengukavadega (KPP, PAK, ENMAK). Siiski õiguslikult siduv on Vabariigi Valitsuse otsus lõpetada aastaks 2040 põlevkivikasutus riigile kuuluvas ettevõttes, kuivõrd sellise otsuse tegemine on omaniku kontrolli all, seda eeldusel, et selline ootus on omaniku poolt ettevõttele korrektselt vormistatud. Kas seda on või ei ole tehtud, sellele tuleks ÕÜF dokumendis viidata. Eesti KHG vähendamise mahtude osas on võimalik toetuda uuematele andmetele kui 2019. Andmeid tuleb ajakohastada, eriti rõhutades asjaolu, et Eesti on KHG vähendamises olnud EL-i edukamaid ning Eesti KHG saavutused ületavad juba 2030. aastaks seatud EL sihttaset. Samuti tuleb ajakohastada tekstiosa, mis käsitleb põlevkivist elektritootmise konkurentsivõimetuks muutumist seoses CO2 maksu kõrgema määraga. Lõigus on mõistlik avada viimane kõrgest elektrihinnast tingitud olukord, mis on võimaldanud põlevkivist elektritootjatel teenida ka kõrge CO2 maksumäära tingimustes kasumit ning asjaolu, et elektrihindade leevendust ei ole lähiaastateks prognoositud. Lõigus „põlevkivi kasutus üleminekuajal“ on väär mainida põlevkivi kasutuse vähenemist, kuna põlevkivist elektri- ja õlitootmine ei ole vähenenud. Lisaks on väär käsitlus, mille kohaselt on ÕÜF meetmed seotud põlevkivitööstuse käekäiguga Ida-Virumaal. ÕÜF meetmete eelduseks ei ole põlevkivitööstuse kontrollitud lõpetamine, sest sellist eesmärki ei ole riik siduvalt seadnud ning samuti ei kajastu selline seos meetmete kasutuselevõtu eeldusena. Lisaks jäävad seni vaid praeguse valitsuse poliitilised avaldused riigiettevõttes põlevkivi kasutuse lõpetamisest aastaks 2040 välja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodist 2021–2027 ning ei pruugi üldse realiseeruda. Seega ei ole ÕÜF kava üleminek põlevkivi kasutuselt millelegi uuele, vaid Ida- Virumaal uute investeeringute võimaldamine. See asjaolu tuleb kavas selgelt tuua esile, et välistada eksitav sõnastus. ÕÜF kava osas tuleb mõista, et see ei ole ei õiglane ega üleminek. Selleks, et ÕÜF kava käsitleks soovitud muutust üleminekuna, peaks olema sätestatud muutumise eeltingimused. Selliseid tingimusi ÕÜF kava ei sea. Seega ei saa ÕÜF kava raamides rääkida muutusena asendamisest, vaid piirkonnas täiendavate investeeringute toetamisel majandusaktiivsuse ajutisest suurendamisest. Samuti ei saa 7 aasta jooksul piirkonda määratud aastas keskmiselt 21,9 mln € investeerimistoetust lugeda suurt muutust toovaks mahuks. Õigluse tingimuse täitmiseks peaks ÕÜF võimaldama meetmeid ja mahus, mis vastavad piirkonna elanike ja ettevõtete ootusele - olema vähemalt suurusjärgu võrra suuremad ning võimaldama viia ellu suuremaid projekte ning vastavalt kohaliku piirkonna vajadusele. Need tingimused ei ole täidetud ei meetme disaini ega mahu osas. Seega peab tunnistama, et ÕÜF kava ei võimalda praegusetel tingimustel ja mahus täita selle põhilist eesmärki, milleks on Ida-Virumaa maakonna majanduse ümberkujundamine. Praxise analüüsi „Põlevkivi kasutamise demograafiliste mõjude analüüs aastani 2030“ kohaselt on põlevkivitööstuse aeglase hääbumise stsenaariumis nähtud tööstusega seotult perioodis 2024-2030 ca 7 800 otsese ja kaudse töökoha kadumist. Analüüsis on leitud: „Arvutuste kohaselt võib perioodil 2023-2026 Ida-Viru piirkonna töötus kasvada 40% ja töötuse määr võib ulatuda 15%-ni. Suurim on mõju Sonda ja Kiviõli piirkonnas, kus töötuse määr võib ulatuda sel perioodil 33%-ni. Ka Kohtla-Järvel on see mõju suurem kui maakonnas keskmiselt ja töötuse määr võib kasvada 17%-ni (vt joonis 14). Selge on, et ka selle stsenaariumi korral on tegemist kuhjuvate tööturu probleemidega. Juhul kui realiseerub põlevkivitööstuse aeglase hääbumise stsenaarium, siis jääb ÕÜF kavaga soovitud tulemus aidata luua piirkonnas 1 135 uut töökohta selgelt mitte- ambitsioonikaks. Juhul kui tunnistada Eestis Euroopa rohelise kokkuleppe kohast majandusstrateegiat ülemineku alusena, peaks olema esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine piisavalt suures mahus. ÕÜF kava ja selles fikseeritud investeerimistoetuse summad ei võimalda luua kõrge lisandväärtusega töökohti ning täita Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki. Näiteks VKG biotoodete tootmise projekti, millel on teostamisel märkimisväärne panus nii Eesti taastuvenergia Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 2/3 toomise mahtude kui ka C toodetesse sidumises, näitel vajab 250 otsese uue kõrge lisandväärtusega töökoha loomine ca 800 mln euro väärtuses erakapitali investeeringuid, mille toetamiseks ÕÜF-ist ei ole garanteeritud ning on maksimaalselt kuni 12 mln eurot, mis ei ole sellise investeeringu tegemisel määrav. Lisaks selgub ÕÜF kavast, et meetmete põhiadressaadid on VKE-d, kelle võimekus rakendada keerukaid ja kõrget lisandväärtust pakkuvaid tehnoloogiaid on piiratud ning need ei hakka asendama senist eksportivat tööstust. ÕÜF kava peaks sisaldama riskianalüüsi ja selle vahendusel võimalust hindamiseks kas pakutud meetmed võimaldavad neid riske minimeerida, on kõige sobilikumad Eesti tingimustes. Näiteks ei ole hinnatud riske mis on seotud HKS LHÜ hinnaga, mille tulemusel võib Ida-Virumaa piirkond vajada suurusjärk suuremat ja kiiremat abi kui ÕÜF võimaldab seoses Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra kiire halvenemisega juba ÕÜF kava rakendamise perioodis. Lisaks on ÕÜF kavast puudu eelanalüüs sellest kas suurettevõtete pakutud projektid, mis on loetud ÕÜF kava osana, on realistlikud, ning kuidas on need kooskõlalised ÕÜF kava ja EL struktuurivahendite kasutamise tingimustega. Kuna ÕÜF kava vahendid peavad olema kasutatud hiljemalt aastaks 2027, siis on põhjendamatu seada erainvesteeringute piirkonda meelitamise ajaks sellest hilisem aeg - 2029. Erainvesteeringud peaksid toimuma paralleelselt riigi toetusmeetmetega. ÕÜF-iga seatud erasektori investeeringute kumuleeruv sihtväärtus aastaks 2029 on seatud naeruväärselt väike - 168 mln eurot. Ainuüksi põlevkivitööstuse olemasolevad varad võimaldavad igal aastal riigil teenida maksutulu ca 100 mln eurot. Peame vajalikuks rõhutada, et ÕÜF kavasse KHG vähendamise projektide eelnimekirja lisatud Eesti Energia AS projekti plaan Auvere ja Balti elektrijaama üleviimisest jäätmepuidule ei ole realistlik, sest Eestis puudub võimalus tarnida selleks vajalikus koguses jäätmepuitu. ÕÜF kavas on asjakohane käsitleda, et eeltoodud asjaolul kasutatakse Eestis täna energeetilistel eesmärkidel paberipuitu, mis on vastuolus nii pikaajaliste kliimapõhimõtetega kui ka puidu kaskaadkasutuse põhimõttega. Seega peame vajalikuks ÕÜF kavas käsitleda meetmeid, mis tagavad, et puidu kasutamisega seotud projektide korral oleks puidu kaskaadkasutuse põhimõtteid järgitud. Seoses ÕÜF kava oluliste sisuliste puudustega, mis ei võimalda ÕÜF kaval täita eesmärki õiglasest üleminekust Ida-Virumaal, teeme ettepaneku ÕÜF kava mitte võtta vastu enne kirjas käsitletud oluliste puuduste kõrvaldamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Asmann juhatuse esimees Viljar Kirikal 508 8550 [email protected] Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 3/3