dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Lääneranna vald, Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneering)

Rahandusministeerium · 9. mai 2022
Viit
15-3/3991-1
Registreeritud
9. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
8. juuni 2022

Failid

  • 📎20228-1631-1 06.05.2022 Väljaminev kiri.asice202 KB
  • 📎dp_algatamine_kadaka_lohu_lisa1_as.pdf783 KB
  • 📎dp_algatamine_kadaka_lohu_lisa2_ksh_eh.pdf2406 KB
  • 📎dp_algatamine_kadaka_lohu_lisa3_ls.pdf1143 KB
  • 📎dp_algatamine_kadaka_lohu.pdf101 KB

Sisu (failidest)

LISA 2 Lääneranna Vallavolikogu ...2022.a otsus nr .... Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõikes 6 toodud asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringust huvitatudud isikud esitasid Lääneranna Vallavalitsusele 04.04.2022 taotluse detailplaneeringu algatamiseks Lääneranna vallas Kadaka külas asuval Lohu maaüksusel (joonis 1). Joonis 1. Planeeringuala Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksuse (registriosa number 2382506, katastritunnus 86301:004:0118, pindala 9000 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja) ja ühe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Hoonestusala kavandatakse Lilleranna naabermaaüksusel ja Lohu maaüksuse läheduses asuva Kadakamäe maaüksusel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele või sellest veidi idapoole (joonis 1). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Varbla valla üldplaneeringut. 1 Läänemere ääres asuv Lohu maaüksus asub ranna ehituskeeluvööndis (joonis 2). Hajaasustusalal on metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest, muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1 m samakõrgusjoonest. Joonis 2. Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi väljavõte Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1. Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore. Planeeringualale ulatub Paatsalu – Varbla laidude (A.24) väärtuslik maastik. Väärtuslikul määstikul tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente (maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud). Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused, mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused). 2.2. Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.). 2 Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal osaliset nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Lohu maaüksuse läheduses asub munitsipaalomanduses olev Jaagu sadam (86301:004:0468). Jaagu sadama ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Varbla valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala, mille suurus on 0,9 ha, asub hajaasustusega piirkonnas. Planeeringula - Lohu maaüksus - piirneb põhjas Jaagopaadi (86301:004:0117), idas Nurmenuku (86301:004:0218), lõunas hoonestatud Lilleranna (86301:004:0219) ning läänes Läänemerega. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) osaliselt munitsipaal-, osaliselt eraomanduses oleva Kapuse tee (teeregistri nr 8630016) ja Puhkeküla (teeregistri nr 8630012) teeni ulatuva Lohu maaüksust läbiva Kapuse tee pikenduse (edaspidi Lõpe tee) kaudu. Kapuse tee ja Lõpe tee osas on Lääneranna Vallavalitsusel vastavalt käimas või kavandatud eratee lõikude avalikuks teeks määramiseks vajalikud eeltoimingud. Kapuse ja Lõpe teede näol on tegemist põliste kohalike teedega. Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Lohu maaüksuse kõlvikutest haritav maa 989 m2, looduslik rohumaa 4734 m2 ja muu maa 3277 m2. Planeeringuala on hoonestamata, maa on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud madala kadastiku ja võsaga: merepoolses osas Lõpe teest läänes lauge ja lage, keskosas kaetud kadakate ja võsaga, idaosas valdavalt looduslik rohumaa. Alal paiknevad kiviaiad. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide rakenduse andmeil on Lohu maaüksus ja selle ümbrus olnud lage karja- ja heinamaa (joonis 3). Joonis 3. Maa-ameti kaardirakendus. Ajaloolised kaardid (o42 10T 1946-1989) 3 Korduvalt üleujutatud ala (1m samakõrgusjoon) ulatub Maa-ameti kaardi põhjal läänesuunast ligikaudu 40-85 meetri kauguseni veepiirist. Sama kaardi põhjal ulatub 1m samakõrgusjoon planeeringualale ka lõunast Lilleranna kinnistu hoonestatud osa (Lõpe järve) poolsest küljest. Skepast&Puhkim OÜ koostatud uurimustöö „Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Virtsu riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine” aruande (Töö nr 2019_0063) järgi asub korduva üleujutusala piir 10-35 m kaugusel planeeringuala piirist lõunasuunas Lilleranna maaüksusel (joonis 4). Joonis 4. Korduva üleujutusala piir (Skepast&Puhkim OÜ, Töö nr 2019_0063) Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Planeeringuala piirneb läänest Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusalalga ning Varbla laidude looduskaitsealaga. Planeeringua mereäärsel osal asub keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistu järgi III kategooria kaitsealuse liigi punajalg-tilderi elukoht, milline kuulub Natura 2000 Väinamere hoiuala kaitstavate liikide hulka. Muinsuskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad. 4. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on planeerimismenetluses vaja näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Lohu maaüksusega piirneval Lilleranna maaüksusel, nimetatud puurkaevu sanitaarkaitseala ei ulatu planeeringualale. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine toob endaga kaasa olmevee tarbimise. Vee võtmist on võimalik planeerida kas naaberkinnistu puurkaevust või planeeringualale rajatavast puurkaevust. Veevarustuse täpsem lahendus seatakse detailplaneeringuga. Reovee käitluse lahendus 4 planeeritakse lokaalsena. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, tarvitatava vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Hoonete kasutamisel vajatakse elektrit. Lähim 1 kuni 20 kV elektriõhuliini punkt paikneb Lohu maaüksuse idanurgast ligikaudu 15 kaugusel Lilleranna maaüksusel. Elektrivõrguga liitumise viis ja tingimused seatakse detailplaneeringu menetluse käigus. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa utiliseeritakse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast eelkõige hoonestusala ulatuses. Ohtlike ainete pinnasesse viimist ei toimu ning pinnasele ehitustööde käigus olulist negatiivset mõju ei avaldata. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib väljuda planeeritavalt alalt. Planeeritaval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kavandatud tegevustega kaasnev mürahäiring ei ole oluline ning mürahinnangu koostamine ei ole vajalik. Eelhinnangu koostamise ajal valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. 5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele võib avalduda ehitustöödel. Õnnetuste vältimiseks tuleb ehitustöödel kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitamisel tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale. Ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust näiteks lekete näol. Ehitusel töötajad peavad olema vastva hariduse ja teadmistega. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalikud avariiolukorrad, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveepuhasti, reoveetorustiku või -mahutiga. Näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. 5 Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned ja taristu planeeringualal on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole juhul kui on arvestatud rannavööndis paiknemise riskidega. 6. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Planeeringualale lähimad elamud asuvad Lilleranna kinnistul (ligikaudu 10 m kaugusel planeeringuala piirist) ja Kadakamäe kinnistul (ligikaudu 95 m planeeringuala piirist). Ehitusperioodil väheneb kõrval asuva kinnistu elanike heaolu, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Detailplaneeringuga kavandatu - elamu ja abihoone ehitamine - elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus on väike, piirdudes naaberkinnistustega. 7. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ehitamise käigus avaldatakse ehitusalusele pinnasele negatiivset mõju. Mõjud ehitusalusele pinnasele on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. 8. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardi andmetel asub planeeritaval ala mereäärses osas ala läbivast Lõpe teest läänes III kategooria kaitsealune liik Tringa totanus (punajalg-tilder), tunnus KLO9109752. Planeeringuga kaitsealuse liigi elukohas tegevusi ette ei nähta. Ehitustegevuse käigus on häiritud kaitsealuse liigi viibimine planeeringualal ja selle lähialal. Võimalikku häiringut leevendab asjaolu, et liigi elupaik asub ligikaudu 650-700 m ulatuses piki randa. Planeeritaval alal asub III kategooria kaitsealune liik platanthera sp. (käokeel), tunnus KLO9310777. Planeeringuga kaitsealuse liigi elukohal ehitustegevust kavandata. 9. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale, Natura eelhindamine Natura hindamine on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Juhul, kui planeeringualal asub Natura 2000 võrgustiku ala või Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringu võimaliku mõjualasse, tuleb KSH eelhindamise ühe osana anda hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, ehk läbi viia Natura eelhindamine. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusala. Alad piirnevad Lohu maaüksusega läänes (merepiir). Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), 6 sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri); Planeeringu koostamisel ja edasisel elluviimisel soovitakse võimalikult säilitada olemasolev looduslik keskkond ning tagada maksimaalselt kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. 7 Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi ala läbivast Lõpe teest ida poole ning hoonestusala soovitakse ette näha võimalikult kompaktsena, millega välditakse Väinamere linnuala ja loodusala kaitsealuste liikide elupaikade vähenemist, killustamist või muul viisil mõjutamist. Natura 2000 kaitsealuse liigi punajalg-tilder elukoht asub planeeringulala merepoolses, Lõpe teest läände jäävas osas, kuhu planeeringuga tegevusi ei kavandata. Elamu kasutamisega kaasneb igapäevane olmemüra, kuid kavandatud hooned asuks planeeringuala merest eemale jäävas ja Lilleranna naaberkinnistu olemasoleva elamu läheduses asuvas osas. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende leviku ulatust, linnuala kaitse-eesmärke ja nende ohutegureid, on mõju Väinamere linnuala ja loodusala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub. 10. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid. Elamu ja abihoone rajamisega planeeringualale kaasneb osaliselt looduskeskkonna mõjutamine ehitusaluse pinna ning kavandatava õuemaa osas, kuid tegemist on hajaasustusega ning hoonete kavandamisel lähtutakse võimalikult palju looduskeskkonna säilimise aspektist. Kõige suurem mõju avaldub lühiajalisel perioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülene mõju detailplaneeringu elluviimisel puudub. Kumulatiivse mõju võivad moodustada planeeringualaga piirnevate kinnistute ning lähipiirkonnas asuvad ühepereelmud koos. 11. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega edastati seisukoha kujundamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Päästeametile. Täiendatakse.. 11. Kokkuvõte Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse käesolevast keskkonnamõjude eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja keskkonnatingimustega ning rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida või viia miinimumini, kui hoonete ja taristu asukohtade valikul, projekteerimisel ja edasisel kasutamisel arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui kavandatav tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet. 8 Tuginedes eeltoodule ei ole planeeritav tegevus (elamu ja abihoone ehitamine) olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus. 12. Ettepanekud Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest on Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu koostamise käigus vajalik: 12.1. planeerida hoonestusala ja selle ehitusalune osa võimalikult kompaktselt, olemasolevat taristut kasutavalt ning looduskeskkonda ja planeeringualal asuvaid kaitsealuseid liike võimalikult vähe häirivana; 12.2. näha ette meetmed pinna- ja põhjavee kaitseks; 12.3. kaaluda läbi kavandatud hoonete ja taristu rajamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed; 12.4. täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses planeeringulahenduses; 12.5. näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Eelhinnangu koostas 03.05.2022 Margus Källe planeeringute spetsialist 9 LISA 3 Lääneranna Vallavolikogu ...2022.a otsus nr .... Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna Vallavalitsus. 1. Planeeringuala, olemasolev olukord Planeeringuala Kadaka küla Lohu maaüksus (86301:004:0118), mille suurus on 0,9 ha, asub hajaasustusega piirkonnas. Planeeringula piirneb põhjas Jaagopaadi (86301:004:0117), idas Nurmenuku (86301:004:0218), lõunas hoonestatud Lilleranna (86301:004:0219) ning läänes Läänemerega. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) osaliselt munitsipaal-, osaliselt eraomanduses oleva Kapuse tee (teeregistri nr 8630016) ja Puhkeküla (teeregistri nr 8630012) teeni ulatuva Lohu maaüksust läbiva Kapuse tee pikenduse (edaspidi Lõpe tee) kaudu. Kapuse tee ja Lõpe tee osas on Lääneranna Vallavalitsusel vastavalt käimas või kavandatud eratee lõikude avalikuks teeks määramiseks vajalikud eeltoimingud. Kapuse ja Lõpe teede näol on tegemist põliste kohalike teedega. Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Lohu maaüksuse kõlvikutest haritav maa 989 m2, looduslik rohumaa 4734 m2 ja muu maa 3277 m2. Planeeringuala on hoonestamata, maa on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud madala kadastiku ja võsaga: merepoolses osas Lõpe teest läänes lauge ja lage, keskosas kaetud kadakate ja võsaga, idaosas valdavalt looduslik rohumaa. Alal paiknevad kiviaiad. Planeeringuala piirneb läänest Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusalalga ning Varbla laidude looduskaitsealaga. Planeeringua mereäärsel osal asub keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistu järgi III kategooria kaitsealuse liigi punajalg-tilderi elukoht, milline kuulub Natura 2000 Väinamere hoiuala kaitstavate liikide hulka. Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. 2. Kehtivad planeeringud Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore. Planeeringualale ulatub Paatsalu – Varbla laidude (A.24) väärtuslik maastik. Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal osaliset nn valgel alal kus 1 juhtsihtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Lohu maaüksuse läheduses asub munitsipaalomanduses olev Jaagu sadam (86301:004:0468). Jaagu sadama ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond. 3. Vastavus üldplaneeringule Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Varbla valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks planeeringualal. 3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksuse (registriosa number 2382506, katastritunnus 86301:004:0118, pindala 9000 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja) ja ühe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Hoonestusala kavandatakse Lilleranna naabermaaüksusel ja Lohu maaüksuse läheduses asuva Kadakamäe maaüksusel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele või sellest veidi idapoole (joonis 1). Joonis 1. Planeeringuala (Lohu 86301:004:0118. Võimalik hoonete asukoht tähistatud punase ringiga) 2 Planeeringuala, mereäärne Lohu maaüksus, asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest, muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. 4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas: 1) planeeringuala katastriüksusteks jagamine (või mittejagamine); 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) servituutide seadmise ja olemasoleva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 7) olemasoleva tee avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 8) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 9) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 10) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 11) kuja määramine; 12) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine; 13) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 14) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 15) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 16) jäätmekäitluse lahenduse määramine; 17) tuleohutustingimuste määramine. 5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks 5.1. Planeeringualale moodustatakse üks krunt. 5.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda planeeringuala lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist. Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda. Planeerida hoonestusala ja selle ehitiste alune osa kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning looduskeskkonda ja planeeringualal asuvaid kaitsealuseid liike võimalikult vähe häirivana. 5.3. Planeeringuala asub Paatsalu-Varbla laidude väärtuslikul maastikul. Väärtuslikul määstikul tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud). 3 5.4. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Vee ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks. 5.5. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed. 5.6. Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaplaneeringus sätestatud kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused, mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused). Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses. Näha planeeringus ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. 5.7. Mitte takistada juurdepääsu kallasrajale. 5.8. Kavandada juurdepääs planeeringualale Lõpe teelt. Märkida planeeringualal asuv Lõpe tee lõik servituudi seadmiseks ja tee avalikult kasutatavaks teeks määramiseks (joonis 1). Parkimine lahendada krundisiseselt. 5.9. Määrata piirdeaedade asukohad ja ehitustingimused. Eelistatud on ligikaudu 1m kõrgused looduslikust kivist aiad, lattaiad, hekid. Soovitav on kõrghaljastuses ja hekkides kasutada piirkonna looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. 5.10. Sademevee immutamine lahendada krundisiseselt. Sademevee juhtimine naaberkinnisasjadele ei ole lubatud. 5.11. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 6. Vajalikud uuringud 6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd). 6.2. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeerngu koostamise käigus. 7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 7.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. 4 7.2. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (detailplaneeringu algatamise otsuse lisa), kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritav tegevus (elamu ja abihoone ehitamine) ei ole olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus ning mõju Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub. 8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis 8.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele. 8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas: planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 8.2. Detailplaneering koosseisu lisada üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja vajalike joonistega. 8.3. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek (planeeringuala osas), arvestades ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest. 8.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon. 8.5. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel 9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: 9.1.1. Rahandusministeerium. 9.1.2. Päästeamet, 9.1.3. Keskkonnaamet, 9.1.4. Muinsuskaitseamet. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad. 9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse naaberkinnisasjade omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse. Muud kaasatavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele. 9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud 5 koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. 9.4.Seadusest tulenevad kooskõlastused valisusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus. 10. Detailplaneeringu koostamise ajakava 10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi. 11. Lõppsätted Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus. Koostaja: Margus Källe planeeringute spetsialist Lähteseisukohti täiendatakse vastavalt valitsusasutustelt ja puudutatud isikulelt laekunud arvamustele ja ettepanekutele 6 EELNÕU LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU OTSUS Lihula .... 2022 nr .... Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Kadaka külas Lohu (registriosa number 2382506, katastritunnus 86301:004:0118, sihtotstarve 100% elamumaa) maaüksusel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja) ja ühe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuala on suurus on 0,90 ha. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) osaliselt munitsipaal-, osaliselt eraomanduses oleva Kapuse tee (teeregistri nr 8630016) ja Puhkeküla (teeregistri nr 8630012) teeni ulatuva Lohu maaüksust läbiva Kapuse tee pikenduse kaudu. Planeeringuala on hoonestamata, maa-ala on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud madala kadastiku ja võsaga. Alal paiknevad kiviaiad. Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala osaliselt nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Lohu maaüksuse läheduses asub munitsipaalomanduses olev Jaagu sadam (86301:004:0468). Jaagu sadama ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond. Mereäärne Lohu maaüksus asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest, muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. Tulenevalt ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust on tegemist Varbla valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja lõpetamine volikogu ainupädevusse. PlanS § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Lääneranna Vallavolikogu on 14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud PlanS tulenevad otsustusõigused, välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele. PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisaks on Kadaka küla Lohu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangus järeldati, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju Natura 2000 alale, samuti ei nähtu vajadust koostada lisauuringuid. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohtad esitati Keskkonnaametile, Päästeametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks. Keskkonnaamet .... Eelnõu täieneb Päästeamet .... Eelnõu täieneb Rahandusministeerium ... Eelnõu täieneb Naaberkinnisasjade omanikud ... 2 Eelnõu täieneb Detailplaneeringu lahendus, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus. Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald. Juhindudes looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punktist 2; planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõike 1 punktist 3, lõikest 2 ja lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõikest 3; võttes aluseks Varbla valla üldplaneeringu ning lähtudes huvitatud isikute esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusest Lääneranna Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneering. 2. Määrata planeeringuala ligikaudu 0,9 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 1. 3. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kadaka küla Lohu maaüksusele ehitusõiguse määramine, taristu lahendamine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Varbla valla üldplaneeringu muutmiseks. 4. Mitte algatada Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele vastavalt otsuse lisas 2 toodud eelhinnangule. 5. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3. 6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist huvitatud isikul sõlmida Lääneranna Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab muuhulgas planeeringu koostamise ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. Detailplaneeringu koostamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik. 7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning Rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord. 8. Detailplaneering koostatada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud. 9. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]). 3 10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. 11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 12. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 13. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 14. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Armand Reinmaa volikogu esimees 4 Lääneranna Vallavolikogu ..2022 otsus nr "Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu algatamine" ASENDISKEEM LISA 1 Lääneranna vald, Kadaka küla, Lohu, katastritunnus 86301:004:0118 Maa-amet @ Ortofoto Mõõtkava 1 : 2000 planeeringuala, pindala 9000 m2 katastriüksuse piir LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie 06.05.2022 nr 2022/8-1/631-1 Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Lääneranna vald, Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneering) Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kadaka külas Lohu (katastritunnus 86301:004:0118) maaüksusel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja) ja selle abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist, mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana vastav eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana on koostatud detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]). Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu lähteseisukohtad tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lg 3 palume vajadusel esitada ettepanek täiendavalt isikute ja asutuste määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja ettepanekud Lohu maaüksuse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja selle lisade kohta Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank hiljemalt 06.juunil 2022. Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole esitatud määratud tähtajaks, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Källe planeeringute spetsialist Lisa 1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Lisa 2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu 56655521 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →