LISA 2
Lääneranna Vallavolikogu
...2022.a
otsus nr ....
Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis
eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142
nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõikes 6 toodud asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringust huvitatudud isikud esitasid Lääneranna Vallavalitsusele 04.04.2022 taotluse
detailplaneeringu algatamiseks Lääneranna vallas Kadaka külas asuval Lohu maaüksusel (joonis 1).
Joonis 1. Planeeringuala
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksuse (registriosa number 2382506, katastritunnus
86301:004:0118, pindala 9000 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) maaüksusele ehitusõiguse
määramine elamu (suvemaja) ja ühe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Hoonestusala kavandatakse Lilleranna naabermaaüksusel ja Lohu
maaüksuse läheduses asuva Kadakamäe maaüksusel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele või
sellest veidi idapoole (joonis 1).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Varbla valla üldplaneeringut.
1
Läänemere ääres asuv Lohu maaüksus asub ranna ehituskeeluvööndis (joonis 2). Hajaasustusalal on
metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest, muudel
kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1 m samakõrgusjoonest.
Joonis 2. Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi väljavõte
Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul,
ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud
detailplaneering.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1. Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/74).
Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja
rohekoridore.
Planeeringualale ulatub Paatsalu – Varbla laidude (A.24) väärtuslik maastik. Väärtuslikul määstikul
tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike
säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse
planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning
ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja
elemente (maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud).
Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud
kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused,
mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju
vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks
madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (maakonnaplaneeringu
seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused).
2.2. Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.).
2
Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal osaliset nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet
ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Lohu maaüksuse läheduses asub
munitsipaalomanduses olev Jaagu sadam (86301:004:0468). Jaagu sadama ümbruskonna kinnistud
on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on kujunenud hajaasustuse ilmega
elamute ja suvekodude piirkond.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Varbla valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi
vähendamise osas.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala, mille suurus on 0,9 ha, asub hajaasustusega piirkonnas. Planeeringula - Lohu
maaüksus - piirneb põhjas Jaagopaadi (86301:004:0117), idas Nurmenuku (86301:004:0218),
lõunas hoonestatud Lilleranna (86301:004:0219) ning läänes Läänemerega.
Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101)
osaliselt munitsipaal-, osaliselt eraomanduses oleva Kapuse tee (teeregistri nr 8630016) ja
Puhkeküla (teeregistri nr 8630012) teeni ulatuva Lohu maaüksust läbiva Kapuse tee pikenduse
(edaspidi Lõpe tee) kaudu. Kapuse tee ja Lõpe tee osas on Lääneranna Vallavalitsusel vastavalt
käimas või kavandatud eratee lõikude avalikuks teeks määramiseks vajalikud eeltoimingud. Kapuse
ja Lõpe teede näol on tegemist põliste kohalike teedega.
Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Lohu maaüksuse kõlvikutest haritav maa 989 m2,
looduslik rohumaa 4734 m2 ja muu maa 3277 m2. Planeeringuala on hoonestamata, maa on
osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud madala kadastiku ja võsaga:
merepoolses osas Lõpe teest läänes lauge ja lage, keskosas kaetud kadakate ja võsaga, idaosas
valdavalt looduslik rohumaa. Alal paiknevad kiviaiad.
Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide rakenduse andmeil on Lohu maaüksus ja selle
ümbrus olnud lage karja- ja heinamaa (joonis 3).
Joonis 3. Maa-ameti kaardirakendus. Ajaloolised kaardid (o42 10T 1946-1989)
3
Korduvalt üleujutatud ala (1m samakõrgusjoon) ulatub Maa-ameti kaardi põhjal läänesuunast
ligikaudu 40-85 meetri kauguseni veepiirist. Sama kaardi põhjal ulatub 1m samakõrgusjoon
planeeringualale ka lõunast Lilleranna kinnistu hoonestatud osa (Lõpe järve) poolsest küljest.
Skepast&Puhkim OÜ koostatud uurimustöö „Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri
määramine ja Virtsu riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine” aruande
(Töö nr 2019_0063) järgi asub korduva üleujutusala piir 10-35 m kaugusel planeeringuala piirist
lõunasuunas Lilleranna maaüksusel (joonis 4).
Joonis 4. Korduva üleujutusala piir (Skepast&Puhkim OÜ, Töö nr 2019_0063)
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade
väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse,
geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Planeeringuala piirneb läänest Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusalalga ning
Varbla laidude looduskaitsealaga. Planeeringua mereäärsel osal asub keskkonnaregistri kaitstavate
loodusobjektide nimistu järgi III kategooria kaitsealuse liigi punajalg-tilderi elukoht, milline kuulub
Natura 2000 Väinamere hoiuala kaitstavate liikide hulka.
Muinsuskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad.
4. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on planeerimismenetluses vaja näha ette
meetmed põhjavee kaitseks. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Lohu maaüksusega piirneval
Lilleranna maaüksusel, nimetatud puurkaevu sanitaarkaitseala ei ulatu planeeringualale.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine toob endaga kaasa olmevee tarbimise. Vee võtmist
on võimalik planeerida kas naaberkinnistu puurkaevust või planeeringualale rajatavast puurkaevust.
Veevarustuse täpsem lahendus seatakse detailplaneeringuga. Reovee käitluse lahendus
4
planeeritakse lokaalsena. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, tarvitatava vee ja tekkiva
reovee kogused ei ole täpselt teada.
Hoonete kasutamisel vajatakse elektrit. Lähim 1 kuni 20 kV elektriõhuliini punkt paikneb Lohu
maaüksuse idanurgast ligikaudu 15 kaugusel Lilleranna maaüksusel. Elektrivõrguga liitumise viis ja
tingimused seatakse detailplaneeringu menetluse käigus.
Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse
käigus.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa
suunata uuesti kasutusse ja osa utiliseeritakse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt
vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt
pakendijäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise
ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja
keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Lääneranna valla
jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse
jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.
Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast eelkõige hoonestusala ulatuses.
Ohtlike ainete pinnasesse viimist ei toimu ning pinnasele ehitustööde käigus olulist negatiivset mõju
ei avaldata.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib
väljuda planeeritavalt alalt. Planeeritaval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme
piiridesse. Kavandatud tegevustega kaasnev mürahäiring ei ole oluline ning mürahinnangu
koostamine ei ole vajalik.
Eelhinnangu koostamise ajal valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.
5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht
inimese tervisele võib avalduda ehitustöödel. Õnnetuste vältimiseks tuleb ehitustöödel kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitamisel tuleb
kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale. Ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust näiteks lekete näol. Ehitusel töötajad peavad olema vastva hariduse ja
teadmistega.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalikud avariiolukorrad, mille tulemusena reostub või
saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed
või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu
pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveepuhasti,
reoveetorustiku või -mahutiga.
Näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad
riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega
planeeringulahenduses arvestada.
5
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned ja taristu planeeringualal on valminud, siis
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole juhul kui on arvestatud rannavööndis
paiknemise riskidega.
6. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond
Planeeringualale lähimad elamud asuvad Lilleranna kinnistul (ligikaudu 10 m kaugusel
planeeringuala piirist) ja Kadakamäe kinnistul (ligikaudu 95 m planeeringuala piirist).
Ehitusperioodil väheneb kõrval asuva kinnistu elanike heaolu, kuna ehitustegevuse käigus esineb
müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002
määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid”.
Detailplaneeringuga kavandatu - elamu ja abihoone ehitamine - elluviimise mõju suurus ja
ruumiline ulatus on väike, piirdudes naaberkinnistustega.
7. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud
iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse ehitusalusele pinnasele negatiivset mõju. Mõjud ehitusalusele pinnasele on
lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline,
kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates
ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole
oluliselt negatiivne.
8. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardi andmetel asub planeeritaval ala mereäärses osas ala
läbivast Lõpe teest läänes III kategooria kaitsealune liik Tringa totanus (punajalg-tilder), tunnus
KLO9109752. Planeeringuga kaitsealuse liigi elukohas tegevusi ette ei nähta. Ehitustegevuse käigus
on häiritud kaitsealuse liigi viibimine planeeringualal ja selle lähialal. Võimalikku häiringut
leevendab asjaolu, et liigi elupaik asub ligikaudu 650-700 m ulatuses piki randa.
Planeeritaval alal asub III kategooria kaitsealune liik platanthera sp. (käokeel), tunnus
KLO9310777. Planeeringuga kaitsealuse liigi elukohal ehitustegevust kavandata.
9. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale, Natura eelhindamine
Natura hindamine on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju
hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Juhul, kui planeeringualal asub Natura 2000 võrgustiku
ala või Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringu võimaliku mõjualasse, tuleb KSH eelhindamise
ühe osana anda hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, ehk
läbi viia Natura eelhindamine.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja
loodusala. Alad piirnevad Lohu maaüksusega läänes (merepiir).
Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku
kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser
erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres),
6
sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi
(Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires
(Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),
rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras
(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana
parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir
(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder
(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder
(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede
lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),
merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud
(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad
nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad
laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja
soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite
elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis
dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk
(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius
subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica),
soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium
ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
Planeeringu koostamisel ja edasisel elluviimisel soovitakse võimalikult säilitada olemasolev
looduslik keskkond ning tagada maksimaalselt kaitsealuste liikide elupaikade säilimine.
7
Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi ala läbivast Lõpe teest ida poole ning hoonestusala
soovitakse ette näha võimalikult kompaktsena, millega välditakse Väinamere linnuala ja loodusala
kaitsealuste liikide elupaikade vähenemist, killustamist või muul viisil mõjutamist.
Natura 2000 kaitsealuse liigi punajalg-tilder elukoht asub planeeringulala merepoolses, Lõpe teest
läände jäävas osas, kuhu planeeringuga tegevusi ei kavandata. Elamu kasutamisega kaasneb
igapäevane olmemüra, kuid kavandatud hooned asuks planeeringuala merest eemale jäävas ja
Lilleranna naaberkinnistu olemasoleva elamu läheduses asuvas osas.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende leviku ulatust,
linnuala kaitse-eesmärke ja nende ohutegureid, on mõju Väinamere linnuala ja loodusala kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub.
10. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju
Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna
vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid. Elamu ja abihoone
rajamisega planeeringualale kaasneb osaliselt looduskeskkonna mõjutamine ehitusaluse pinna ning
kavandatava õuemaa osas, kuid tegemist on hajaasustusega ning hoonete kavandamisel lähtutakse
võimalikult palju looduskeskkonna säilimise aspektist.
Kõige suurem mõju avaldub lühiajalisel perioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste
püstitamiseks.
Piiriülene mõju detailplaneeringu elluviimisel puudub. Kumulatiivse mõju võivad moodustada
planeeringualaga piirnevate kinnistute ning lähipiirkonnas asuvad ühepereelmud koos.
11. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist
küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33
lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega edastati seisukoha kujundamiseks
Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Päästeametile.
Täiendatakse..
11. Kokkuvõte
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse
käesolevast keskkonnamõjude eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja
keskkonnatingimustega ning rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne
detailplaneeringu elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata
keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara.
Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida või viia
miinimumini, kui hoonete ja taristu asukohtade valikul, projekteerimisel ja edasisel kasutamisel
arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui kavandatav
tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet.
8
Tuginedes eeltoodule ei ole planeeritav tegevus (elamu ja abihoone ehitamine) olulise negatiivse
keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning
keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt
planeerimismenetluse käigus.
12. Ettepanekud
Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest on Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu
koostamise käigus vajalik:
12.1. planeerida hoonestusala ja selle ehitusalune osa võimalikult kompaktselt, olemasolevat taristut
kasutavalt ning looduskeskkonda ja planeeringualal asuvaid kaitsealuseid liike võimalikult vähe
häirivana;
12.2. näha ette meetmed pinna- ja põhjavee kaitseks;
12.3. kaaluda läbi kavandatud hoonete ja taristu rajamise ja hilisema kasutamisega seotud
võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja
avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed;
12.4. täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada
üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses planeeringulahenduses;
12.5. näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest
tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja
nendega planeeringulahenduses arvestada.
Eelhinnangu koostas 03.05.2022
Margus Källe
planeeringute spetsialist
9
LISA 3
Lääneranna Vallavolikogu
...2022.a
otsus nr ....
Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise
korraldaja Lääneranna Vallavalitsus.
1. Planeeringuala, olemasolev olukord
Planeeringuala Kadaka küla Lohu maaüksus (86301:004:0118), mille suurus on 0,9 ha, asub
hajaasustusega piirkonnas. Planeeringula piirneb põhjas Jaagopaadi (86301:004:0117), idas
Nurmenuku (86301:004:0218), lõunas hoonestatud Lilleranna (86301:004:0219) ning läänes
Läänemerega.
Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101)
osaliselt munitsipaal-, osaliselt eraomanduses oleva Kapuse tee (teeregistri nr 8630016) ja
Puhkeküla (teeregistri nr 8630012) teeni ulatuva Lohu maaüksust läbiva Kapuse tee pikenduse
(edaspidi Lõpe tee) kaudu. Kapuse tee ja Lõpe tee osas on Lääneranna Vallavalitsusel vastavalt
käimas või kavandatud eratee lõikude avalikuks teeks määramiseks vajalikud eeltoimingud.
Kapuse ja Lõpe teede näol on tegemist põliste kohalike teedega.
Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Lohu maaüksuse kõlvikutest haritav maa 989
m2, looduslik rohumaa 4734 m2 ja muu maa 3277 m2. Planeeringuala on hoonestamata, maa on
osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud madala kadastiku ja võsaga:
merepoolses osas Lõpe teest läänes lauge ja lage, keskosas kaetud kadakate ja võsaga, idaosas
valdavalt looduslik rohumaa. Alal paiknevad kiviaiad.
Planeeringuala piirneb läänest Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusalalga ning
Varbla laidude looduskaitsealaga. Planeeringua mereäärsel osal asub keskkonnaregistri
kaitstavate loodusobjektide nimistu järgi III kategooria kaitsealuse liigi punajalg-tilderi elukoht,
milline kuulub Natura 2000 Väinamere hoiuala kaitstavate liikide hulka.
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade
väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse,
geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.
2. Kehtivad planeeringud
Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/74). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku
tuumikalasid ja rohekoridore. Planeeringualale ulatub Paatsalu – Varbla laidude (A.24) väärtuslik
maastik.
Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.).
Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal osaliset nn valgel alal kus
1
juhtsihtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Lohu maaüksuse
läheduses asub munitsipaalomanduses olev Jaagu sadam (86301:004:0468). Jaagu sadama
ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on
kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond.
3. Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Varbla valla üldplaneeringut ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks planeeringualal.
3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksuse (registriosa number 2382506, katastritunnus
86301:004:0118, pindala 9000 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) maaüksusele ehitusõiguse
määramine elamu (suvemaja) ja ühe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Hoonestusala kavandatakse Lilleranna naabermaaüksusel ja
Lohu maaüksuse läheduses asuva Kadakamäe maaüksusel asuva hoonestusega samale
ehitusjoonele või sellest veidi idapoole (joonis 1).
Joonis 1. Planeeringuala (Lohu 86301:004:0118. Võimalik hoonete asukoht tähistatud punase ringiga)
2
Planeeringuala, mereäärne Lohu maaüksus, asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on
metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest,
muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38
lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul,
ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav
vastuvõetud detailplaneering.
4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud
ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas:
1) planeeringuala katastriüksusteks jagamine (või mittejagamine);
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
6) servituutide seadmise ja olemasoleva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse
märkimine;
7) olemasoleva tee avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või
sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
8) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
9) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
10) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
11) kuja määramine;
12) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
13) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
14) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
15) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav;
16) jäätmekäitluse lahenduse määramine;
17) tuleohutustingimuste määramine.
5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks
5.1. Planeeringualale moodustatakse üks krunt.
5.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja
kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda
planeeringuala lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist. Kavandatava hoonestuse
arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda. Planeerida
hoonestusala ja selle ehitiste alune osa kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt
ning looduskeskkonda ja planeeringualal asuvaid kaitsealuseid liike võimalikult vähe häirivana.
5.3. Planeeringuala asub Paatsalu-Varbla laidude väärtuslikul maastikul. Väärtuslikul määstikul
tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike
säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse
planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning
ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja
elemente (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud).
3
5.4. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Vee ja reovee käitluse lahendused
planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid
ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi uuringud
võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks.
5.5. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud
võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja
avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.
5.6. Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaplaneeringus sätestatud
kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused,
mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku
kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda
lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (Pärnu
maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused). Täpsustada
korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses
üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses. Näha planeeringus ette
kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm,
kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses
arvestada.
5.7. Mitte takistada juurdepääsu kallasrajale.
5.8. Kavandada juurdepääs planeeringualale Lõpe teelt. Märkida planeeringualal asuv Lõpe tee
lõik servituudi seadmiseks ja tee avalikult kasutatavaks teeks määramiseks (joonis 1). Parkimine
lahendada krundisiseselt.
5.9. Määrata piirdeaedade asukohad ja ehitustingimused. Eelistatud on ligikaudu 1m kõrgused
looduslikust kivist aiad, lattaiad, hekid. Soovitav on kõrghaljastuses ja hekkides kasutada
piirkonna looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud.
5.10. Sademevee immutamine lahendada krundisiseselt. Sademevee juhtimine
naaberkinnisasjadele ei ole lubatud.
5.11. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri
18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
6. Vajalikud uuringud
6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo-
geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala
väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd).
6.2. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeerngu koostamise käigus.
7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
7.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
4
7.2. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang (detailplaneeringu algatamise otsuse lisa), kus on analüüsitud võimalikke
planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke,
põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritav tegevus (elamu ja abihoone ehitamine) ei ole olulise
negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole
vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1
kohaselt planeerimismenetluse käigus ning mõju Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja
loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub.
8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis
8.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.
8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja
http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas:
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
8.2. Detailplaneering koosseisu lisada üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja
vajalike joonistega.
8.3. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
(planeeringuala osas), arvestades ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest.
8.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline
illustratsioon.
8.5. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse
17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
9.1.1. Rahandusministeerium.
9.1.2. Päästeamet,
9.1.3. Keskkonnaamet,
9.1.4. Muinsuskaitseamet.
Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus
käsitlemisele tulevad.
9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse naaberkinnisasjade
omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse. Muud kaasatavad isikud selgitatakse
välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele
küsimustele.
9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal
olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud
5
koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate
väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu.
9.4.Seadusest tulenevad kooskõlastused valisusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu
vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja
täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.
10. Detailplaneeringu koostamise ajakava
10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus.
Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu
menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki
pikaajalisi planeeringuvaidlusi.
11. Lõppsätted
Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemise käigus.
Koostaja:
Margus Källe
planeeringute spetsialist
Lähteseisukohti täiendatakse vastavalt valitsusasutustelt ja puudutatud isikulelt laekunud
arvamustele ja ettepanekutele
6
EELNÕU
LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lihula .... 2022 nr ....
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
algatamiseks Kadaka külas Lohu (registriosa number 2382506, katastritunnus 86301:004:0118,
sihtotstarve 100% elamumaa) maaüksusel.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja)
ja ühe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
Planeeringuala on suurus on 0,90 ha. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi
riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) osaliselt munitsipaal-, osaliselt eraomanduses oleva
Kapuse tee (teeregistri nr 8630016) ja Puhkeküla (teeregistri nr 8630012) teeni ulatuva Lohu
maaüksust läbiva Kapuse tee pikenduse kaudu. Planeeringuala on hoonestamata, maa-ala on
osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud madala kadastiku ja võsaga.
Alal paiknevad kiviaiad.
Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala osaliselt nn valgel alal kus
juhtsihtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Lohu maaüksuse
läheduses asub munitsipaalomanduses olev Jaagu sadam (86301:004:0468). Jaagu sadama
ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on
kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond.
Mereäärne Lohu maaüksus asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on metsamaal
ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest, muudel kõlvikutel
üldjuhul 100 m alates 1m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on
ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi
vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud
detailplaneering.
Tulenevalt ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust on tegemist Varbla valla
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohaliku omavalitsuse volikogu
otsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31 kohaselt
kuulub üldplaneeringu algatamine ja lõpetamine volikogu ainupädevusse. PlanS § 74 lõike 8
alusel on üldplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Lääneranna
Vallavolikogu on 14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud PlanS tulenevad otsustusõigused,
välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele.
PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab
Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohtadest.
Detailplaneeringu algatamise otsuse lisaks on Kadaka küla Lohu kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangus järeldati, et
detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju
Natura 2000 alale, samuti ei nähtu vajadust koostada lisauuringuid. Keskkonnatingimustega
arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist
küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §
33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse
eelnõu.
PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta
ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning
määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu
lähteseisukohtad esitati Keskkonnaametile, Päästeametile ja Rahandusministeeriumile
seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse
andmiseks.
Keskkonnaamet ....
Eelnõu täieneb
Päästeamet ....
Eelnõu täieneb
Rahandusministeerium ...
Eelnõu täieneb
Naaberkinnisasjade omanikud ...
2
Eelnõu täieneb
Detailplaneeringu lahendus, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise
võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus.
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning
tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.
Juhindudes looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punktist 2; planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, §
142 lõike 1 punktist 3, lõikest 2 ja lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõikest 3; võttes
aluseks Varbla valla üldplaneeringu ning lähtudes huvitatud isikute esitatud detailplaneeringu
algatamise taotlusest Lääneranna Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneering.
2. Määrata planeeringuala ligikaudu 0,9 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 1.
3. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kadaka küla Lohu maaüksusele ehitusõiguse määramine,
taristu lahendamine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek kehtiva Varbla valla üldplaneeringu muutmiseks.
4. Mitte algatada Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist
hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist
keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele vastavalt
otsuse lisas 2 toodud eelhinnangule.
5. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist huvitatud isikul sõlmida Lääneranna Vallavalitsusega
asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab muuhulgas planeeringu koostamise
ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. Detailplaneeringu koostamise
kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning Rahandusministeeriumi
juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu
elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord.
8. Detailplaneering koostatada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
planeering käsitleb. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.
9. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn,
Lääneranna vald,
[email protected]).
3
10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna Vallavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
13. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla
veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
14. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või
vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Armand Reinmaa
volikogu esimees
4
Lääneranna Vallavolikogu
..2022 otsus nr
"Kadaka küla Lohu maaüksuse
detailplaneeringu algatamine"
ASENDISKEEM LISA 1
Lääneranna vald, Kadaka küla, Lohu, katastritunnus 86301:004:0118
Maa-amet @ Ortofoto Mõõtkava 1 : 2000
planeeringuala, pindala 9000 m2
katastriüksuse piir
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 06.05.2022 nr 2022/8-1/631-1
Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Lääneranna
vald, Kadaka küla Lohu maaüksuse detailplaneering)
Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Pärnu maakonnas
Lääneranna vallas Kadaka külas Lohu (katastritunnus 86301:004:0118) maaüksusel.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu
(suvemaja) ja selle abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna- ja kalda
ehituskeeluvööndi vähendamine.
Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist,
mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana vastav
eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana on koostatud detailplaneeringu
koostamise lähteseisukohad.
Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna
Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus
(Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald,
[email protected]).
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu algatamise
otsuse eelnõu, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu
lähteseisukohtad tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks.
Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lg 3 palume vajadusel esitada ettepanek täiendavalt
isikute ja asutuste määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha
või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata.
Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja
ettepanekud Lohu maaüksuse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja selle lisade kohta
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298
Jaama 1, 90302 Lihula
[email protected] IBAN EE341010602005099006
Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
hiljemalt 06.juunil 2022. Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole
esitatud määratud tähtajaks, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Källe
planeeringute spetsialist
Lisa 1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu
Lisa 2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu
56655521
[email protected]
2