dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohad riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest

Rahandusministeerium · 12. mai 2022
Viit
12.5-5/4172-1
Registreeritud
12. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-5 Osaluste valitseja ja asutaja õiguste teostaja ning liikmeõiguste teostaja aruanded ja VVle esitatav koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-5/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎Seisukohad riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest.asice153 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 12.05.2022 nr 1-14/22/2266 Seisukohad riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest Riigivaraseaduse § 98 lõike 5 alusel esitame seisukohad Keskkonnaministeeriumi valitseda olevate riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest ning eesmärkide täitmisest 2021. a kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisa: Seisukohad Keskkonnaministeeriumi valitseda olevate riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest ning eesmärkide täitmisest 2021. a kohta. Eike Pärnamägi, 626 0706 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 S eisukohad Keskkonnaministeeriumi valitseda olevate riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest ning eesmärkide täitmisest 2021. a kohta Seisukoht Osaühingus Eesti Keskkonnauuringute Keskus riigi osalemise eesmärkide täitmise ja r iigi osaluse valitsemise kohta OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ( edaspidi EKUK ) on 100% riigi omanduses olev äriühing, mille põhiülesandeks on Eesti Vabariigi keskkonnakaitse- ja järelevalve funktsioonide kindlustamine ning oma kompetentsivaldkonnas rahvusvahelistelt võetud kohustuste täitmine. Lisaks Tallinnale toimub EKUK töö kolmes regionaalses osakonnas: Ida-Virumaal, Pärnus ja Tartus. Nõukogu 28.03.2022 koosolekul käsitleti äriühingule 2021. aastaks seatud eesmärkide täitmist. Nõukogu hinnangul täitsid juhatus ja organisatsioon kõik neile 2021. aastaks seatud tegevus- ja finantseesmärgid. Samal koosolekul kiideti heaks nõukogu aruanne osaühingu 2021. majandusaasta kohta. Aruanne esitati õigusaktide kohaselt üldkoosolekule (keskkonnaminister). Kokkuvõtvalt hindas nõukogu 2021. majandusaasta väga heaks. Kriisisituatsioonis suutis äriühing kasvatada äritulu 1,3 %, täita riigi tellimusel kiiresti uusi strateegilisi kohustusi koroona epideemia leevendamiseks, tuues turule uued teenused – reovee koroonaproovide seire ning meditsiini- ja kaitsemaskide katsetamise uues, nullist loodud ainulaadses katselaboris ning labori metoodikate operatiivses akrediteerimises. Olulisemaks EKUK uueks arenguvaldkonnaks on kujunenud rohepöördega seotud tegevused ning rohepöörde alase kompetentsikeskuse välja arendamine. Selle raames alustas EKUK jätkusuutliku ja vastutustundliku teg evuse põhimõtete järgimist, süsiniku jal ajälje hindamist ning leevendus meetmete kaardistamist. EKUK 2021. aasta äritulud kasvasid 9 58 2 tuh euroni (2020. a 9 463 tuh eurot ), mis on aasta varasemast 1,3% suurem ja 2021. aasta finantsprognoosist 17% suurem . Äritulud 9 582 tuh eurot koosnevad 44% müügitulust teenuste osutamiseks, 51% saadud toetus est halduslepingu täitmiseks, 5% sihtfinantseerimise tegevustulust ja 1% rendi ja üüritulust. Müügitulud teenuste osutamiseks vähenesid 4 19 9 tuh euroni, langus 1% (2020.a 4 229 tuh eurot ) ja h alduslepingu tulud suurenesid 4 86 1 tuh euroni , kasv 12% (2020. a 4 35 6 tuh eurot). Riigi hallatavatele üksustele osutati aruandeaastal teenuseid kokku 7 618 tuh euro ulatuses (202 0. aastal 7 70 3 tuh eurot ) ehk 80% äritulude mahust . Majandusaasta kasum iks kujunes 3 7 tuh eurot (2020. a k ahjum 220 tuh eurot ). Dividende tasuti 2021. aastal vastavalt määratud mahule 25 tuh eurot . Nõukogu peab vajalikuks EKUK tegevuses jätkuvalt suurt tähelepanu pöörata riigile kõrge kvaliteediga kompetentsikeskuse olemasol u tagamisele. Selleks peab EKUK lähtuma oma töös omaniku poolt seatud ootustest ning nõukogu kinnitatud strateegiast aastateks 2020-2023. Omaniku ootused kinnitas üldkoosolek ( keskkonnaminister) 17.04.2017 ja need vaadatakse üle ning ajakohastatakse käesoleval aastal. Strateegia aastateks 2020-2023 kinnitas nõukogu 18.12. 2019. Mõlem ad dokumendid on kättesaadavad EKUK kodulehel http://www.klab.ee/firma/ . Riik vajab oma ülesannete täitmiseks parimat teadmist keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta. Keskkonna seisundi, selle muutuste ja probleemide põhjuste väljaselgitamiseks vajalike analüüside ja uuringute kõrge kvaliteedi tagamiseks kasutab riik kompetentsikeskuse mudelit. Riigi 100% osalust on vajalik säilitada OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus järgmiste aspektide tõttu : riigi strateegiliste funktsioonide kindlustamine ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine keskkonnakaitse- ja järelevalve valdkonnas vajab kompetentset keskkonnauuringutega tegelevat üksust, et arendada seire võimekust kõikides keskkonnakaitse valdkondades; osaühing tagab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG ) heitkoguste inventuuri, KHG heitkoguste projektsioonide ning poliitikate ja meetmete ning muude KHG heitkoguste ja kliimamuutuste aruannete koostamise korraldamise Eestis ning aruannete tähtajalise esitamise; elutähtsa teenusena välisõhu seire ja kõrgendatud saastest tingitud võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi toimimise tagamine; elutähtsa teenusena osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele seire tagamine valdkondades, mille osas turul pakkumine puudub, nt ohtlike ainete seire. tollilabori teenuse tagamine Maksu- ja Tolliametile; kõrgekvaliteediliste laborianalüüside võimekuse tagamine valdkondades, millele tavaturul nõudlus puudub, tegutsemine keskkonnauuringute kompetentsikeskusena; riikliku keskkonnaseire programmi strateegilise partneri ülesannete täitmine, nt põhjavee, pinnavee ja merevee seisundi analüüsimisel ja hindamisel; riigile kvaliteetse teenuse pakkumine keskkonnaseisundi kiireks, optimaalseks ja efektiivseks hindamiseks, nt reovee koroonaproovide seire ning meditsiini- ja kaitsemaskide katselabori loomine; riigi referentlabori ülesannete täitmine pinna-, mere-, põhja-, heit- ja reovee ning reoveesette valdkondades, et tagada turul tegutsevate laborite töö kvaliteet ja analüüside vastavus referentsmeetoditele; rohepöörde elluviimiseks vajalik analüüsi- ja kompetentsikeskus. Riigi osalus tagab, et EKUK tegutseb riigile vajalikes valdkondades ning EKUK teeb kõik vajaliku selleks, et objektiivsust ja sõltumatust tagavad juhtimissüsteemid oleksid akrediteeritud . Äriühing tõestas omandivormi eeliseid kiire ja paindliku tegutsemisega kriisisituatsioonis, tagades riigile olulised uued strateegilised teenused ko roonakriisi leevendamiseks. EKUK teeb üle Eesti reovee koroonaproovide seiret, mis on aluseks koroonapiirangute sead misel ja leevendamisel ning EKUK meditsiini- ja kaitsemaskide akrediteeritud labor võimaldab anda kiireid hinnanguid turul pakutavate maskide kvaliteedile. EKUK on kujunenud oluliseks partneriks riigile, omavalitsustele ja erasektorile rohepöörde eesmärkide elluviimisel, kujunedes selle valdkonna kompetentsikeskuseks. Seisukoht Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teosta mise kohta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) on Keskkonnaministeeriumi haldusalas alates 01.01. 2019 , täites Keskkonnaministeerium i poolt antud ülesandeid. KIK põhikirjaline eesmärk on keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide toetamine ja teostamine. Keskkonnamini steeriumi peamised ootused KIK- le on järgnevad: Sihipärane, tõhus ja paindlik rakenduslike projektide ning meetmete elluviimine, asjatundlik tegevus, madal riskitase; Valdkondlike strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikest potentsiaalsetest meetmetest ülevaate ja võrdlusbaasi loomine ja järjepidev uuendamine ning keskkonnaprogrammi vahendite kasutamise analüüsimine ja selle alusel vahendite jagunemise ettepanekute tegemine valdkondlike programmide vahel järgnevatel perioodidel; Valdkonna arenguks jätkusuutliku ja erinevatest rahastamisallikatest koosneva tõhusa rahastamismudeli väljatöötamine ja rakendamine, selle jaoks täiendavate partnerite ja rahastusvõimaluste leidmine, erasektori rahastuse kaasamiseks sobivate rakendusviiside välja töötamine; Roheinnovatsiooni arendamisel riigis rakendatavatest meetmetest hea tervikpildi ja ülevaate omamine. Olulisimaks fookuseks 2021. aastal oli taaste - ja vastupidavus rahastu meetmete käivitamine ning uue struktuuritoetuste perioodi alustamisega seotud hindamised ja arendused. Teadaolevate dokumentide põhjal võib eeldada, et KIK rakendada on kuni 43 meedet, mis on samaväärne eelmise perioodiga. Alustati KIK ja SA E rametsakeskus ühinemise protsessi (käsitlus SA Erametsakeskus alapunktis) , mille eelduseks oli põhimõtteliste kokkulepete saavutamine Maaeluministeeriumi ja PRIA - ga . Keskkonnaprogrammis ühtlustati rahastusallikast sõltumatult projektide elluviimise protseduure ja loobuti tarkvara KIKAS kasutamisest struktuuritoetuste registri kasuks. Arendati oluliselt edasi töökoormuse analüüsi ja tööjõu ühikhindade optimeerimise võimalusi, mis loob eelduse võtta 2022. a kasutusele teenuste hinnastamise mudel. Va stavalt riigivaraseaduse § 79 lõikele 3 teavitame, et KIK sõlmis kapitalirendilepingu, kestvusega kolm aastat, kogusummas 12 tuh eurot inventari rendiks (monitorid). Hinnangud KIK tegevusele vastava rahastamisvaldkonna 2021. a eesmärkide täitmisel: 1. Struktuuritoetused: 1.1. periood 2014-2020 Rakendusüksusena on KIK vahendanud toetusi vastavalt Keskkonnaministeerium poolt planeeritule. 2021 . aastal vahendati toetusi e ttevõtete ressursitõhususe tõstmiseks, veekaitse korraldamiseks ja k aitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning valmisoleku suurendamiseks keskkonna hädaolukordadele reageerimiseks. 2021. a viis auditeeriv asutus läbi perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi, mille tulemusena an ti KIK- le III kategooria. Tuvastatud puudused olid esmajoones seotud hangete kontrollimisega ning koostöös R iigi T ugiteenuste K e skusega (korraldusasutus) tegeletakse nende kõrvaldamisega. 1.2. periood 2021 - 2027 2021. aastal toimus uue perioodi planeerimine, s.t. ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (sh õiglase ülemineku kava) ning taaste- ja vastupidavuskava väljatöötamine. Selles protsessis on peamine roll ministeeriumil, kuid ka KIK panustas oma kogemusega ja andis vajaliku sisendi. Euroopa Komisjon kiitis 05.10.2021 heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, misjärel alustati ettevalmistavate tegevustega investeeringute rakendamiseks. Koostöös Keskkonnaministeerium iga vastutab KIK järgmiste investeeringute ettevalmistamise ja elluviimise eest: „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ põhitegevus „Innovaatilistele rohetehnoloogiatele keskenduvate iduettevõtete are ndusteenused“ ; „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevus „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine“. 2022. aastal jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (sh õiglase ülemineku kava) koostamine ning Keskkonnaministeerium i ja KIK koostöös alustatakse toetuse andmise tingimuste väljatöötamisega. Meetmed käivituvad pärast rakenduskava kinnitamist EK poolt. 2. Keskkonnaprogramm (edaspidi KP) : KP vahendite kasutamise korraldamiseks viidi läbi kolm avatud taotlusvooru; Keskkonnaministeerium-KIK koostöös viidi läbi ettevalmistavad tegevused KP hindamistoimingute üleandmiseks Keskkonnaministeeriumist KIK - i , sh asjakohaste õigusaktide muutmised (keskkonnaprogrammi ministri määruse muutmine ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu koostamine jt). Eelneva tulemusena ja Keskkonnaministeerium-KIK halduslepingu muutmisega anti keskkonnaprogrammi taotlustega seotud hindamistoimingud alates 2022. aastast KIK - i korraldada; teostati ettevalmistused struktuuritoetuste infosüsteemi kasutuselevõtuks KP toetuste menetlemisel, mis võeti kasutusele alates 01.01.2022. Seatud eesmärgid on täidetud. 3. Heitmekaubandusest laekuvad vahendid: Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest rakendab KIK järgnevaid meetmeid: Keskkonnaministeerium vastutamisel olevad: Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antav toetus: 2020. a alanud I taotlusvooru lõpetamine ning II taotlusvooru alustamine 2021. a lõpus; Täiselektriliste sõidukite ostutoetus: 2020. a alanud II taotlusvooru lõpetamine; Kliimapoliitika eesmärkide saavutamine arenguriikides: 2020. a alanud III taotlusvooru lõpetamine ning IV taotlusvooru alustamine 2021. a lõpus; Üleujutusohu riskide maandamine: rakendamisel on 2 meedet, millest ühel on nn jooksvalt avatud taotlusvoor ning lisaks toimus 2020. a alanud taotlusvooru lõpetamine; Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetus: korraldati 1 taotlusvoor mõlemal suunal. MKM vastutamisel olevad: Eesti ja Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND juhtimine; Rohevesiniku tervikahela rajamise taotlusvoor: korraldati 1 taotlusvoor Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine: korraldati 1 taotlusvoor . H innang KIK tööle on hea, planeeritud taotlusvoorud on läbi viidud ning seire ja järelevalve elluviidavate projektide osas on tõhus. 4. Euroopa Majanduspiirkonna vahendid: Viidi läbi 4 avatud taotlusvooru: kuulutati välja taotlusvoorud, korraldati infopäevad, korraldati ja viidi läbi taotluste vastavushindamine ning korraldati taotluste sisuhindamine. Eeldefineeritud projekt: viidi läbi eeldefineeritud projekti vastavushindamine ning valmistati ette projektilepingu sõlmimine. Kohustused on täidetud ning probleeme töös ei ole esinenud. Koondhinnang: Oleme seisukohal, et põhiosas täitis KIK 2021. aastaks seatud eesmärgid ja põhikirjast tulenevad ülesanded. Seoses rohepöördega on keskkonna- ja kliimavaldkond oluline nii riigi, ettevõtjate kui eraisikute vaates. Kuna ministeeriumide põhiülesanne on eelkõige poliitika kujundamine, siis on KIK ülesanne pakkuda neile ( Keskkonnaministeerium , MKM jt) praktiliste tegevustega tõhusat tuge, sh rohepöörde elluviimisel järgmiselt: - tagada toetuste rakendamine nii, et soovitavate mõjude saavutamiseks oleks riiklike vahendite kasutamine tõhus ja jätkusuutlik; - leida keskkonnavaldkonna poliitikaeesmärkide elluviimiseks koostöövõimalusi erasektori ja rahastajatega ning edastada toetusi vajavate sihtgruppide ootusi ja vajadusi poliitikakujundajatele; Riigile on KIK vajalik kui keskkonnavaldkonna toetuste vahendaja ja arendaja. Selleks on oluline KIK abil disainida sobilikke meetmeid, viia ellu rakenduslikke projekte ja leida täiendavaid toetusvahendeid keskkonnainvesteeringuteks, mis omakorda vähendaks survet riigieelarvele. Keskkonna ministeeriumi hinnangul on KIK tegevuse jätkamine Keskkonnaministeerium i valitsemisalas oluline alljärgnevatel põhjustel: KIK on kujunenud keskkonnahoidlikeks tegevusteks suunatud toetuste efektiivseks vahendajaks. Keskkonnategevuste rahastamisele EL struktuuritoetustest ning siseriiklikest vahenditest on lisandunud meetmed mida rahastatakse heitmekaubandusest laekuvatest vahenditest, Euroopa Majanduspiirkonna programmi vahenditest, EL LIFE programmist jm , kus KIK väljakujunenud juhtimis- ja kontrollisüsteemid on nende rakendamiseks sobivad ning tekib kooskõla erinevate rahastusinstrumentide vahel. KIK- l on oluline roll Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas keskkonna- ja kliimateemade terviklikul käsitlemisel ka tulevikus. Seisukoht Sihtasutusele Erametsakeskus seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta SA Erametsakeskus (edaspidi EMK ) tegevus on keskendunud toetuste vahendamisele ja erametsanduse tugisüsteemi arendamisele. Keskkonnaministeerium teostab asutajaõigusi alates 21.12.2006. a. EMK 2021. aasta tegevuse eesmärk oli tagada säästliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ja riiklikes strateegilistes dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade elluviimine. Metsanduse arengukavast ning EMK arengukava aastateks 2014-2022 tulenevalt oli EMK tegevus keskendunud toetuste admi nistreerimise korraldamisele ning erametsanduse tugisüsteemi arendamisele. EMK arengukavas püstitatud eesmärgid hõlmavad erametsades metsakasvatustööde mahu j a metsaühistute võimekuse kasvu : https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/12/Erametsakeskuse-arengukava-2014-2020-pikendatud.pdf Mõõdikud Algväärtus Eesmärk Tulemus 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2021 Metsaü histute kasv Liikmete arv ühistutes 14 597 15 500 15 471 Ühistu liikmete metsamaa pindala (ha) 577 207 596 750 616 293 Metsauuendamine ühistutes Ühistu liikmetele kuuluva uuendatud metsamaa pindala (ha) 7 561 8 500 6512 (FIE 557) Hooldusraie ühistutes Ühistu liikmetele kuuluva hooldatud (VA ja HR) metsamaa pindala (ha) 10 000 10 000 12 519 EMK tööga rahulolu Rahulolu erametsanduse tugisüsteemi tegevusega Kõrge rahulolu Kõrge rahulolu K õrge rahulolu EMK tegevuskulud Toetuste menetluseks kasutatud raha suhe menetletud toetuste rahalisse mahtu 8,8 % mitte üle 10% 9,8% Juhindudes arengukavades seatud strateegilist est üldeesmärkidest kinnitab EMK nõukogu igaks aastaks konkreetsemad eesmärgid. 2021. a kinnitatud eesmärgid ning nende täitmise tulemused on järgmised: 2021. aastal lisandus erametsaomanikele makstavate toetuste hulka üraskikahjustuste ennetamise toetus. 2021. aastal tehti viimased metsa sertifitseerimise toetuse väljamaksed ja uusi taotlusi enam vastu ei võetud. Vääriselu paikade kaitseks sõlmiti 2021. a 28 uut lepingut, mis hõlmavad kogupindalana 55,62 ha. EMK tegevuseesmärgid on seotud Metsanduse Arengukava 2011-2020 eesmärkidega. Üldistatult on EMK aastaeesmärgid suunatud metsauuendus- ja hooldustööde mahu kasvule erametsades. Suurenenud on metsaomanike aktiivsus metsakasvatustööde läbiviimisel. Lisaks EMK eesmärkide täitmises kirjeldatud arvnäitajatele on selle kinnituseks kolmandat aastat järjest rekordiliselt kõrgel püsinud istutusmaht erametsades (istutati 16,8 mln metsataime, mis on ca 4,8 mln taime rohkem kui kolm aastat tagasi). 2021. a esitati EMK- le kokku 5440 toetustaotlust, neist metsaühistute poolt 178 (2020. a olid vastavad näitajad 5504 ja 164). Väljamakstud toetuste mah t 2021. a kokku oli 8 041 tuh eurot (2020. a 10 384 tuh eurot ). Menetletud taotluste rahaline maht 2021. a kokku oli 11 586 tuh eurot (2020. a 14 803 tuh eurot ). 1. Siseriiklike toetusmeetmete rakendamine 2021. aastal jagati siseriiklikest vahenditest toetusi kokku 9 tegevuse jaoks, nii erametsaomanikele kui metsaühistutele. Toetused erametsaomanikele hõlmasid toetusi metsa uuendamiseks, metsamaal asuvate vanade kuivendussüsteemide kordategemiseks ning metsa inventeerimiseks. Samuti toetati pärandkultuuriobjektide korrastamist ja vääriselupaiga (VEP) säilitamiseks kaitselepingute sõlmimist. Lisandus uus toetus üraskikahjustuste ennetamiseks kuusikutes. Lisaks oli erametsaomanikel võimalus saada tasuta metsanduslikku nõuannet, kasutades nõustamise toetust ning täiendada oma teadmisi koolitustel, võttes osa erametsaomanike rühmanõustamistest. Jätkati metsaühistute toetamist järgmiste alategevuste kaudu: metsakasvatustööde korraldamine, koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamine, rühmanõustamiste läbiviimine ja metsaühistute tegevustoetus. Enam ei võetud vastu uusi taotlusi metsa sertifitseerimise toetamiseks (2021. aastal maksti välja 2020. aastal taotletud toetus). Esmakordselt eelnes nõustamistoetuse ja metsaühistu toetuse taotlemisele metsaühistute kvalifitseerimise protsess, mis annab õiguse taotleda toetust kolmel järjestikusel aastal. 2. Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamine „Eesti maaelu arengukava 2014- 2020“ meetme „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus” raames võeti vastu toetustaotlusi, hooldusraiete tegemiseks, kahjustuste kõrvaldamiseks kasvavate puude laasimiseks ning muudeks metsakasvatuslikeks ja metsakaitselisteks tegevusteks. Samuti jätkati erametsaomanikele Natura 2000 võrgustikust tingitud piirangute kompenseerimist, mis on EMK toetusmeetmete hulgas kõige suurema taotluste mahuga toetusmeede. Jätkuvalt oli nimetatud meetmete rakendamin e korraldatud põhimõttel, et EMK teeb vajalikud menetlus- ja kontrollitoimingud ning PRIA teostab toetuste väljamaksed. 3. Arendustegevused erametsandussektorile Erametsanduse arendustegevuste raames on keskendutud ühistulise tugisüsteem arendamisele, mis peab viima metsakasvatustööde mahu kasvule erametsades. Paljuski tänu erametsanduse tugisüsteemi arendamiseks ettenähtud toetustele ning metsaühistute poolt metsaomanikele pakutavate teenuste ampluaa edasisele laienemisele (suudetakse pakkuda metsa majandamisega seotud teenuseid puidu müügist kuni metsataimede tarnimiseni), on metsaühistutega liitunud metsaomanike arv endiselt näidanud kasvutrendi. Nii on metsaühistute liikmeskond kasvanud ligi 15 500 liikmeni ning metsaühistute liikmete omandis ole va metsamaa pindala üle 600 000 hektari metsamaani. Kommunikatsioonivaldkonnas on erametsaportaali www.eramets.ee hoitud aktuaalse, erametsanduse jaoks kogu olulist informatsiooni koondava teabekeskkonnana. Pidevalt antakse erametsasektori tegemistest teada ka E rametsakeskuse Facebooki- lehel ja loodud on meililist EMK infokirja saajatele. Koostöös Eesti Erametsaliiduga tunnustati aasta tegijaid, korraldati parimate metsamajandajate konkurss ja kogu pere metsapäev Pärnus. Jätkus õppelehe Sinu Mets välja andmine. Traditsiooniliselt on koos partneritega korraldatud puiduenergia arenguperspektiive käsitlev seminar „Puit energiaks“. Kogu erametsavaldkonnas on eesmärgiks erametsade kestliku majandamise tagamine. EMK on senises tegevuspraktikas tõestanud suutlikkust arendustegevuse ja toetusmeetmete rakendamise kaudu tugevdada metsaühistute võrgustikku ja aktiviseerida selle abil väikemetsaomanikke nende metsade majandamisel (näiteks on erametsadesse igal aastal istutatud metsataimede maht kasvanud järjepidevalt, suurenenud on ka hooldusraiete mahud). Vääriselupaikade kaitselepingute ja NATURA alade toetuse kaudu panustatakse loodusväärtuste säilimisse erametsades. Metsa kultuurilisi väärtusi väärtustatakse pärandkultuuriobjektide k orrastamise toetamise näol. Iga- aastaselt kasvav metsaühistutega liitunute arv ning metsakas vatustööde maht on märkideks EMK poolt elluviidavate tegevuste edukusest. Nõukogu ja Keskkonnaministeeriumi hinnangul omab EMK piisavat suutlikkust erametsasektoris vajalike arendustegevuste elluviimiseks ja toe tusmeetmete administreerimiseks. 4. KIK ja SA Erametsakeskuse ühendamise kava Keskkonnaministeerium on alustanud SA Erametsakeskus ühendamist KIK-ga . Keskkonnaministeerium näeb selles võimalust tõhustada ja edendada keskkonnaalaseid rakendustegevusi ja projektide rahastamist ning hoida kokku sellega seotud kulusid. Ühendatud sihtasutuses on riigi asutajaõiguste teostamise eesmärgiks järjest kasvava tähtsusega keskkonna- ja kliimavaldkonna projektide ja tegevuste rahastamine ja elluviimine vastavalt valdkonna strateegilistele eesmärkid ele, alusdokumentidele ning EL poliitikatele. Mõlemad sihtasutused tegelevad sarnaste tegevustega ning nende ühendamine võimaldab tänasest paremini saavutada kummagi eesmärke. Keskkonnaministeeriumi e esmärk on sihtasutuste ühendamise tulemusel moodustada ühtse juhtimisega tervikliku struktuuriga organisatsioon, ühendades sihtasutuste tegevused ja varad. Arvestades, et KIK on laiema profiiliga ja EMK keskendunud kitsamalt erametsandusele, sobivad EMK tegevused KIK üldisesse portfelli hästi ja tugevdavad keskse keskkonna- ja kliimavaldkonna fookusega asutuse positsiooni v aldkonnas tervikuna ning aitava d kaasa keskkonna, metsanduse ja maaeluga seotud valdkondade sidustamisele. Keskkonnaministeerium soovib ühendamisega täita keskkonnaprojektide rakendamise ja keskkonnavaldkondade rahastamise valdkonna korrastamisel ja edasisel arendamisel järgmisi eesmärke : keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide rakendustegevuste koondamine ühtse juhtimise alla; ühtse ja tervikliku struktuuri loomine (hetkel kaks erinevat asutust, tegevussuundade samalaadsus ja mõnetine kattuvus); tegevuste dubleerimise välistamine; keskkonnavaldkonna rakendustegevuste arengu tagamine ning suurem pädevus ja valmisolek erinevate uute meetmete rakendamiseks; ühendamisest tuleneva sünergia ja majandusliku kasu saavutamine. Sihtasutuste ühendamise kohta on Keskkonnaministeeriumil kavas esitada 2022. a Vabariigi Valitsusele vastav korralduse eelnõu . Hinnang A ktsiaseltsis Ökosil riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta AS Ökosil on Eesti riigi (35% osa lust) ja AS Silmet Grupp (65% osalust) poolt loodud keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, sh Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 2021. a tulemused on ootuspärased ning majandusaasta jooksul suuremaid tegevusplaani muudatusi ette ei tulnud. Tänu planeeritust suuremale kontsernisisesele müügile ja Keskkonnaministeeriumi sihtfinantseeringule on majandusaasta puhaskasum , esialgsete auditeerimata andmete põhjal, kasvanud 42% moodustades kokku 37 tuh eurot (2020.aastal 26 tuh eurot). Kui Covid-19 pandeemia ei avaldanud otsest negatiivset mõju ettevõtte tegevusele ja käibele, siis Ukraina sündmuste mõju saab olema tuntav. Seda just eelkõige kontsernisisese teenuste müügi osas, millest suure osa moodustab AS Sillamäe Sadam teenindamine, mille majandustegevust mõjutavad omakorda tugevalt sanktsioonid, mis on kehtestatud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Täpsem mõju ja selle ulatus ettevõtte tegevusele selgub käesoleva aasta teises kvartalis. 2022. a astal uute tegevussuundade avamist ega täiesti uusi algatusi ei planeerita . Jäätmehoidla järelseire toimib püstitatud eesmärkide kohaselt. Riigi vähemusosaluse näol on antud formaadis tegemist avaliku ja erasektori koostööga (PPP), mille kaudu on suurendatud riigi kohalolu Ida-Virumaal, sh on oluline riigi kohalolu keskkonnaküsimustes. Vähemusosaluse kaotamine ei annaks riigile nähtavat majanduslikku kasu. Sillamäe jäätmehoidla on sinna ladestatud materjalide tõttu, millest osa klassifitseerub tuumamaterjaliks, ka rahvusvahelise tähtsusega objekt, mille üle teostavad jä relevalvet nii ÜRO Rahvusvahelin e Aatomienergiaagentuur (IAEA) kui ka Euroopa Komisjon. Eeltoodust lähtuvalt peame vajalikuks riigi osaluse säilitamist. Allkirjastatud digitaalselt Erki Savisaar Keskkonnaminister
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel