Saatja: Toila VV <
[email protected]>
Saadetud: 11.05.2022 15:55
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; info narva-joesuu ee <info@narva-
joesuu.ee>
Teema: Webdesktop: ETTEPANEK meetme “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus-
ja elukeskkond” täiendamiseks
TereEdastame Teile ettepaneku (manuses).LugupidamisegaAnneli
Tintkantselei
[email protected] 69 845
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
10. mai 2022
ETTEPANEK
meetme “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” täiendamiseks
12. aprillil 2022 toimus Rahandusministeeriumi poolt korraldatud EL struktuurifondide arutelu, mille
käigus anti KOV-arendusjuhtidele ülevaade ka SF21+ meetme “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond” osas.
Toetusmeetme eesmärgina on teiste seas välja toodud KOV võimekuse suurendamine integreergitud
koostööprojektide kaudu ühiselt suunata piirkonnaspetsiifilise ettevõtlusvaldkonna arengut. Samuti
toodi arutelul Rahandusministeeriumi poolt välja, et võimalike taotlejate hulka ei saa kuuluda
kohalikud omavalitsused, kui need ei ole mõne teise taotlejaorganisatsiooni tüübi partneriks.
Varasemalt on antud meetme raames välja toodud ka, et Ida-Viru linnapiirkondade KOVid jäävad
abikõlblike taotlejate seast välja, mille baasilt on Narva-Jõesuu linn, Toila vald ja Alutaguse vald
alustanud ettevalmistavaid tegevusi suure integreeritud koostööprojekti ettevalmistamiseks.
Nimelt on viimase kümnendi Ida-Viru maakonna arengustrateegiad rõhutanud veeteede arendamise
vajalikkust, pidades seda selgelt maakonna üheks oluliseks kitsaskohaks, mille lahendamiseks ei ole
seni võimalusi avanenud. Narva-Jõesuu, Toila ja Alutaguse osalevad ka Rahandusministeeriumi ja
RTK poolt tellitud töötubades, kus oma integreeritud projektiideid arendada. Ehk siis, Ida-Viru 3
kohalikku omavalitsust valmistavad juba ette üht suurt integreeritud koostööprojekti Ida-Viru veeteede
arendamiseks, kus iga osa sellest on maksumusega 3+ miljonit eurot. Projektiga lahendatakse ära
suurimad kitsaskohad Ida-Viru veeteedel, mis takistavad selle edukat toimimist - 1) ehitatakse valmis
Narva-Jõesuu muul, mis tagab sissesõiduvõimekuse Narva jõkke ning loob külastuskeskkonna
kontekstis ainulaadse muulipromenaadi, 2) ehitatakse valmis uus Toila jahisadam, millega vald on
tegelenud viimased 10 aastat ning mis kahest viimasest EL rahatusperioodist ei ole toetust saanud ning
mis on väikesadamate võrgustiku toimepidevuse kontekstis ülioluline ja 3) lahendatakse Alutaguse
poolt Narva jõe ülemjooksu laevatatavus - likvideeritakse kärestikud ning rajatakse vajalik taristu, mis
võimaldaks avada veeteed Peipsi järvest Narva linna, sealt edasi Soome lahele.
Toome eraldi välja, et kõik külastuskeskkonna investeeringud, mis toovad juurde nii külastajaid kui
erasektori investeeringuid, mõjutavad otseselt piirkonna elukeskkonda. Ida-Viru kontekstis on see
määrava tähtsusega eesmärk, mida saavutada. Veeteede arendamisega seotud tegevuste osatähtsust
rõhutab ka Euroopa Komisjoni välja antud turismisektori arengusuundade strateegiadokument, mis
rõhutab ranniku- ja mereturismi osatähtsuse kasvatamise olulisust.
(https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10089-2021-INIT/en/pdf?
fbclid=IwAR2j07QKnoKzEGvO0XSgI8yZoS1-VziRcB34aCgXAmgMivWu5wjdv5C4qrA).
Teeme Rahandusministeeriumile ühiselt ettepaneku:
1) võimaldada koostööprojektide puhul arvestada iga selle osa maksumusega a` 3 miljonit eurot
selliselt, et 3 partneri puhul oleks võimalik realiseerida projekti maksimaalse toetusmahuga 9
miljonit eurot;
1
2) arvestada taotlejate hulka ka kohalikud omavalitsused, kuna maakondlikud
arendusorganisatsioonid (MARO-d) ei ole loodud ega mõeldud suurte maakondlikku mõju
omavate investeeringute elluviijateks - seda teevad üldjuhul ikka omavalitsused, kelle
territooriumil need tegevused ellu viijakse. Samuti tekib MARO-de puhul vastutuse küsimus,
kui investeeringute järgselt peaksid tekkima küsimused tagasimaksenõuete osas;
3) võtta kulude hüvitamise alustest välja punkt, mis viitab, et investeeringu kulu võib
moodustada kuni 80% projekti abikõlblikust eelarvest. Narva-Jõesuu ja Toila puhul on või
jõuavad taotlemise hetkeks kõik eeltööd ehitusprojekti staadiumis valmis. Kuna
investeeringute omafinantseeringud jäävad vähemalt suurusjärku a` 1-2 miljon eurot, siis
eraldi pehmeid tegevusi ei ole mõistlik projektides ette näha. Analüüside puhul võiks võtta
aluseks varasemate perioodide finantsanalüüsi ja sotsiaalmajandusliku analüüsi olemasolu
taotluste esitamisel.
Tänases väljakäidud situatsioonis võivad ju ka 3 KOVi moodustada eraldi sihtasutuse, mille
põhikirjalisteks eesmärkideks saavad olema veeteedega seotud kitsaskohtade lahendamine, kuid samal
struktuurfondide arutelul seati ettekandjate poolt kahtluse alla uute sihtasutuste/taotlejate
usaldusväärsus ministeeriumi ja RTK silmis. Meile jääb selline käsitlus arusaamatuks, kuna
sihtasutuse moodustajad oleksid KOVid, kes viivad ellu neid tegevusi, mis on maakonna
arengustrateegias ühiselt kokku lepitud. Sellisel juhul tõstatuks samamoodi küsimus maakonna
arengustrateegia usaldusväärsuses. Leiame, et kohalike omavalitsuste välistamise korral võib tekkida
olukord, kus suur osa kompetentsist programmis osalemiseks jääb kõrvale ning suuri sidusaid
omavalitsustevahelisi ja omavalitsus-ettevõtjate-mittetulundusühingute vahelisi projekte ei esitatagi.
Sellisel juhul tekib ka küsimus, et millist arengut toetavat muutust see programm siis ellu viia aitab?
Palume siiralt kaaluda konkreetsete projektiideede realiseerimise võimalikkust peagi avanevast
“Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” toetusmeetmest. Oleme selle meetme ootuses
teinud juba ettevalmistavaid tegevusi, s.o. kulutusi.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/
Maksim Iljin Eve East Tauno Võhmar
Narva-Jõesuu linn Toila vald Alutaguse vald
2