ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 06.05.2022
kehtiv kuni 06.05.2027
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 järelevalvemenetluses kogutud
teave enne otsuse jõustumist
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium Meie 11.05.2022 nr 12.2-4/4-1
[email protected]
Kontrollakti projekti edastamine
Austatud kantsler
Edastame tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kontrollakti projekti (edaspidi projekt)
riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Sotsiaalministeeriumis.
Teil on võimalik esitada soovi korral täiendavad selgitused või nende olemasolul põhjendatud
vastuväited projekti kohta koos tõendusmaterjaliga Rahandusministeeriumile hiljemalt
18.05.2022 digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressidel
[email protected].
Juhul, kui Te nimetatud tähtaja jooksul käesolevale kirjale ei vasta, arvestame, et olete
projektiga tutvunud ning Te ei soovi selle kohta täiendavaid selgitusi ega vastuväiteid esitada.
Projekti kohta tekkinud täiendavate küsimuste korral palume pöörduda riigihangete ja riigiabi
osakonna juristi Marit Piirisaare poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
riigihangete ja riigiabi osakond
Lisa: 23 lehel
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
PROJEKT
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud ...05.2022
kehtiv kuni ...05.2027
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 järelevalvemenetluses kogutud
teave enne otsuse jõustumist
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
… 05.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/… riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
Sotsiaalministeeriumis
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 03.09.2021 kiri nr 12.2-4/54-1.
Kontrolliobjekti nimetus: Sotsiaalministeerium
Kontrolliobjekti registrikood: 70001952
Kontrolliobjekti juhi nimi ja ametinimetus: kantsler Maarjo Mändmaa.
Kontrolli käigus andsid selgitusi: Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna finantsarvestuse juht
Ester Timmas ja Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse jurist Marju Lepmets.
Kontrollitav ajavahemik: 01.07.2020 – 30.06.2021.
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka: hankija) poolt riigihangete
seaduses sätestatud nõuetest kinnipidamine riigihangete korraldamisel ajavahemikul
01.07.2020 – 30.06.2021.
1.2. Kontrollitaval ajavahemikul 01.07.2020 – 30.06.2021 reguleeris riigihangete
korraldamist 01.09.2017 jõustunud riigihangete seadus, redaktsiooni avaldamismärge RT
I, 01.07.2017, 1 (edaspidi: RHS).
1.3. Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 korralduse nr 282 punkti 1 alusel on nimetatud Riigi
Tugiteenuste Keskus (edaspidi: RTK) vabatahtlikuks keskseks hankijaks valitsusasutuste
ja nende hallatavate riigiasutuste (edaspidi: asutus) riigihangetes. Nimetatud korralduse
punkti 2 alusel korraldab RTK keskse hankijana asutuse riigihankeid asutuse ja RTK
vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ja tingimustel ning ministeerium võib
sõlmida kokkuleppe oma valitsemisalas oleva asutuse nimel.
1.4. Kontrolliperioodil kehtis Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahel 29.04.2019 sõlmitud
tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1.5-2/0090, mille punkti 7.1 jägi rakendatakse
nimetatud kokkulepet tagasiulatuvalt 01.01.2019.
1.5. Riigihangete korraldamise perioodil 01.07.2020 – 30.06.2021 kehtis
Sotsiaalministeeriumis sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministriministri
22.11.2017 käskkirjaga nr 110 kinnitatud riigihangete korraldamise ja lepingute
sõlmimise kord (edaspidi: hankekord).1 09.01.2019 sotsiaalministri ning tervise- ja
tööministri käkkirjaga nr 2 muudeti hankekorda ning tunnistati kehtetuks hankekorra
punktid 8-11.
1.6. Sotsiaalministeeriumi hankekorra punkti 1.4. alusel korraldab ministeeriumi ja asutuse
vajadustele vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid
1
Arvutivõrgus: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Kavandatavad_hankelepingud/riigihangete_korraldamise_ja_lepingute_solmi
mise_kord.pdf. (09.09.2021)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
riigihangete registris (edaspidi: eRHR), ministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe alusel
RTK riigihangete osakond (edaspidi hankeüksus). Sama punkti kohaselt võib hankeüksus
ministeeriumi või asutuse soovil ja hankeüksuse juhi nõusolekul korraldada ka muid
hankeid. Ühtlasi võib hankekorra punkti 1.4. järgi ministrite otsusel ministeeriumi ja
asutuse jaoks käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud hankeid erandkorras korraldada
ka muu asutus või isik. Hankekorra punkti 1.4. viimase lause järgi ei korralda hankeüksus
hankeid ravimite ega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, samuti hankeid,
mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija.
1.7. Järelevalve eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas korraldatud on nõuetekohased
riigihanke menetlused (eRHR-i välised, mida ei korralda RTK või muu hankija); hankija
on riigihanke osadeks jaotamisel järginud osadeks jaotamise korda; hanke- või
raamlepingute, mis on sõlmitud eRHR-i väliselt korraldatud riigihangete tulemusel,
sõlmimine ja muutmine on toimunud nõuetekohaselt; kas erandlike hankemenetluse
liikide (nt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused) valik on olnud
õiguspärane (juhul kui selle korraldamist ei ole otsustanud RTK); hankija on järginud
RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
1.8. Kontrollitaval ajavahemikul ei ole hankija eRHR-i vahendusel riigihanke menetlusi
alustanud. Hankija on nimetatud perioodil korraldanud vaid riigihankele
„Käsitlusjuhendid töötervishoiuarstidele“ eelneva turu-uuringu (viitenumber 233794).
1.9. Arvestades, et riigihangete järelevalvemenetlust teostatakse Sotsiaalministeeriumi
riigihangete korraldamise õiguspärasuses üle, ei ole plaanilise järelevalvemenetluse
kontrolliobjektiks riigihanked, mida on korraldanud hankija eest RTK või mõni muu
hankija. Vastavalt RHS § 42 lg-le 11 ning RTK riigihangete toimemudeli punktidele 5.
ja 6. ei ole riigihangete järelevalvega hõlmatud ka hanke- või raamlepingute muudatused
ning eRHR-i hankelepingu sõlmimise teate (RHS § 83 lg 1) ja hankelepingu lõppemisest
teabe (RHS § 83 lg 7) esitamine, kuivõrd nimetatud toiminguid ei tee
Sotsiaalministeerium iseseisvalt, vaid RTK nõustamisel ja abistavate toimingutega.
1.10. Tehingute tegemisel on RHS-s sätestatud korrast kinnipidamist kontrollitud hankija
01.07.2020 – 30.06.2021 raamatupidamise väljavõtte, kontrollijale esitatud dokumentide
ja hankija kontaktsisikute e-kirja teel ning 14.01.2022 toimunud kontrollivisiidil antud
selgituste alusel.
1.11. Kõik soetuste maksumused on kontrolliaktis esitatud ilma käibemaksuta.
1.12. Kontrollivisiit hankija juures toimus 14.01.2022. Kontrolliakti projekt edastati hankijale
tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks …… kirjaga nr …... Hankija esitas/ei esitanud
kontrolliakti projektile vastuväiteid ja märkusi.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1. Esmalt vajab rõhutamist asjaolu, et enamus riigihangete korraldamisega seotud
tegevustest on delegeeritud Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 määruse nr 282 „Vabatahtliku
keskse hankija määramine valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste riigihangete
korraldamiseks“, Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahel 29.04.2019 sõlmitud tugiteenuste
osutamise kokkulepe nr 1.5-2/0090 (edaspidi ka: kokkulepe) ning selle lisa 7 „RHRi
kandmisele kuuluvate riigihangete toimemudel Sotsiaalministeerium ja
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused“ (edapidi ka: toimemudel) alusel RTK-le.
Sellest tingituna on riigihangete järelevalvemenetluse kontrolli ulatus oluliselt väiksem,
kui tavapärastes olukordades, kus hankijad ei ole riigihanke korraldamist ära
delegeerinud ning viivad riigihankeid läbi enamjaolt ise.
2
2.2. Tuvastatud puudustest on enim seotud hankekorra regulatsiooniga. Hankekorda on pärast
selle kehtestamist muudetud uut hankekorra tervikteksti kehtestamata, mis põhjustab
ebaselgust ja mitmetimõistetavust hankekorra regulatsiooni tõlgendamisel. Hankekorras
ei ole ammendavalt reguleeritud väikehangete ning maksumusega alla sotsiaal- ja
eriteenuste riigihanke piirmäära tellimise korda, mida nõuavad vastavalt RHS § 9 lg 4 p-
d 3 ja 4.2 Lisaks on kontrolliaktis esitatud märkus ja soovitused huvide konflikti
ennetamist, tuvastamist ja kõrvaldamist puudutavas (RHS § 9 lg 4 p 6). Samuti on
Rahandusministeerium soovitanud hankekorrast õigusselguse huvides välja jätta kaitse-
ja julgeolekuvaldkonna piirmäärad, kuivõrd Sotsiaalministeerium kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas riigihankeid ei korralda ning vastavasisuline regulatsioon on RHS-
st kättesaadav.
2.3. Järelevalvemenetluses tuvastati kontrolliperioodil ka üks riigihankemenetluse
korraldamata jätmine HOIA kampaania tellimiseks ning üks võrreldavate pakkumuste
võtmata jätmine pressikonverentsi ülekannete tellimiseks. Rõhutatult väärib märkimist
sisetehingu rakendamiseks vajalike eelduste puudulik kontroll immunohematoloogiliste
uuringute referentsteenuse tellimiseks SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
Järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumised ja Rahandusministeeriumi soovitused tulevikus
sarnaste rikkumiste vältimiseks on esitatud põhjalikumalt alljärgnevalt.
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
Arvestades, et Sotsiaalministeerium on delegeerinud riigihangete, mida tuleb läbi viia eRHR-
s, korraldamise RTK-le ning teatavaid tugiteenuseid osutab Sotsiaalministeeriumile ka
Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalitus, esitame esmalt selgitused
järelevalvemenetluse ulatust puudutavas.
Hankija edastas 07.04.2022 e-kirjaga selgitused järelevalvemenetluses kontrollimisele
kuuluva kohta järgmiselt: „/…/ Seega need RHSist tulenevad ülesanded, mida RTK täidab
põhimääruse ja ministeeriumiga sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe ulatuses, ei
peaks kuuluma RaM haldusjärelevalve eseme alla. Kuivõrd RTK on nõustanud,
kooskõlastanud või korraldanud hankelepingu sõlmimist või muutmist, ei kuulu need ÕT
hinnangul RaM haldusjärelevalve pädevusse.
RaM ülesanded tulenevad peamiselt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 177
„Rahandusministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi „RaM pm“). RaM ühisosakond tagab
muuhulgas Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi sise- ja
üksikaktide ning lepingute kooskõla õigusaktidega ja lepingust tulenevate vaidluste
lahendamise, nende ministeeriumide õigusalase nõustamise osakonna pädevuses olevates
küsimustes (RM pm § 301 p 22). Täpsemalt reguleerib õigustalituse tööd RM ühisosakonna
põhimäärus (edaspidi „RM ÜO pm“), mis on kinnitatud ministri käskkirjaga ja
ministeeriumite vaheline tugifunktsioonide kokkulepe. Õigustalitus: nõustab ministeeriumide
ametnikke ja töötajaid osakonna pädevusse kuuluvates õiguslikes küsimustes (RM ÜO pm p 7
ap 1); nõustab ministeeriumide ametnikke ja töötajaid lepingute sõlmimisel ja kooskõlastab
lepingute projektid, osaleb vajadusel lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel (RM ÜO
pm p 7 ap 2); koordineerib riigihangetega seonduvaid küsimusi Rahandusministeeriumi,
2
Sotsiaal- ja eriteenuste tellimise korra kehtestamise kohustus on RHS § 9 lg 4 p 4 alusel küll vajadusel, ent
arvestades, et Sostiaalministeeriumil sotsiaal- ja eriteenustele vastavaid riigihankeid esineb, on vastavasisulise
ammendava regulatsiooni esitamine hankekorras vajalik.
3
Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi jaoks, korraldab selleks vajaliku info ja
hankeplaani sisendi kogumist ning tagab vajalike siseaktide ajakohasuse (RM ÜO pm p 7 ap
3); kooskõlastab vajadusel üksikaktide ja siseaktide eelnõusid (RM ÜO pm p 7 ap 4); osaleb
õigusloomes enda pädevuse piires (RM ÜO pm p 7 ap 5). Ministeeriumite vaheline
tugifunktsioonide kokkulepe kattub suures osas RM ÜO pm-ga.
Seega need ülesanded, mida RaM täidab põhimääruse, RaM ÜO pm ja ministeeriumitega
sõlmitud tugifunktsiooni kokkuleppe alusel, ei peaks kuuluma haldusjärelevalve eseme alla.
Kuivõrd ÕT on nõustanud, kooskõlastanud või korraldanud hankelepingu sõlmimist või
muutmist, ei kuulu need ÕT hinnangul RaM haldusjärelevalve pädevusse.
SoM ülesanded tulenevad peamiselt Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrusest nr 42 „Riigi
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi „SoM pm“). Minister otsustab riigihangete
korraldamise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste
tellimiseks või annab selleks volituse kantslerile (SoM pm § 6 lg 2 p 17). SoM on RHSi § 9
alusel kehtestanud hankekorra, millega on volitanud SoM hangete korraldamise RTK-le.
Täpsem tööjaotus tuleneb RTK pm-st ja tugiteenuste osutamise kokkuleppest. Seega need
ülesanded, mis ei ole õigusaktide alusel pandud RTK-le või RaMile, täidab ja jääb vastutavaks
SoM ja need kuuluvad meie hinnangul RaM haldusjärelevalve pädevusse.“
Arvestanud hankija kontaktisiku kommentaare, on Rahandusministeeriumi seisukoht järgnev.
RHS § 42 lg 1 kohaselt on keskne riigihange keskse hankija poolt hankijale asjade ostmine
või teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade
ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks. RHS § 42 lg 2 järgi võib Vabariigi Valitsus
nimetada keskse hankija ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest
riigihankeid korraldab. RHS § 42 lg 8 sätestab, et hankija võib ühineda keskse hankija
korraldatava riigihankega, sõlmides keskse hankijaga kokkuleppe, milles lepitakse vajaduse
korral muu hulgas kokku keskse hankija esinduse ulatus, keskse hankimisega seotud kulude
hüvitamine või tasu maksmine kesksele hankijale. RHS § 42 lg 11 alusel vastutab keskse
hankimise korral hankija üksnes riigihanke etappide või toimingute eest, mille ta korraldab
iseseisvalt.
Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 korraldusega nr 282 nimetati RTK valitsusasutuste ja nende
hallatavate riigiasutuste riigihangetes vabatahtlikuks keskseks hankijaks. Viidatud korralduse
punkti 2 alusel korraldab RTK keskse hankijana asutuse riigihankeid asutuse ja RTK vahel
sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ja tingimustel ning ministeerium võib sõlmida
kokkuleppe oma valitsemisalas oleva asutuse nimel.
Kontrollitaval perioodil kehtis riigihalduse ministri 14.11.2017 määrus nr 84 „Riigi
Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 27.03.2020, 2 (edaspidi: RTK
põhimäärus). RTK põhimääruse § 7 p 5 alusel on RTK põhiülesandeks riigihangete
korraldamine teenindatavatele asutustele ja § 7 p 6 alusel kesksete riigihangete korraldamine.
RTK põhimääruse § 16 kohaselt riigihangete korraldamisel teenindavatele asutustele ja
kesksete riigihangete korraldamisel riigihangete osakond: nõustab teenindatavaid asutusi
riigihangete korraldamisega seotud küsimustes, sealhulgas riigihangete kavandamisel,
riigihanke lähteülesande ettevalmistamisel ja hankelepingu sõlmimisel; koostab ja kinnitab
Keskuse hankeplaani, kus fikseeritakse Keskuse ja teenindatavate asutuste riigihangete
vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud riigihanked; viib läbi Keskuse
hankeplaanis ja toimemudelis kokkulepitud ulatuses teenindatavate asutuste riigihankeid;
4
esindab teenindatavaid asutusi hangetega seotud vaidlustes; planeerib ja viib läbi keskseid
riigihankeid ning haldab kesksete riigihangete tulemusena sõlmitavaid raamlepinguid.
Lisaks RTK põhimäärusele reguleeris kontrolliperioodil RTK pädevust ja ülesandeid
Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahel 29.04.2019 sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkulepe
nr 1.5-2/0090 ning selle lisa 7 „RHRi kandmisele kuuluvate riigihangete toimemudel.
Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused“. Kokkuleppe punkti
2.1.7. alusel osutatakse tugiteenust tellijale ja tema valitsemisala asutustele, kui kokkuleppes
ei ole määratud teisiti ja selle all peetakse kokkuleppes silmas riigihanke tugiteenust, mille
raames korraldab teenuseosutaja teenuse saaja vajadustele vastavaid riigihankeid, mis
nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. Teenuseosutaja võib
teenuse saaja soovil ja teenusaaja nõusolekul korraldada ka muid riigihankeid. Teenuseosutaja
ei korralda riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning riigihankeid,
mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija.
Riigihangete tugiteenust osutatakse tellijale ja selle valitsemisalas olevatele järgmistele
asutustele: Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet, Terviseamet, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
Toimemudeli punktide 2 – 4 ja 6 kohaselt on RTK ülesandeks eRHR-is läbiviidavate
riigihangete korraldamine ja hanke ning raamlepingute ettevalmistamine, kooskõlastamine,
sõlmimine, muutmine ja täitmise jälgimine ning nõustmisteenuse osutamine, hangetealase
info kogumine ja tellijatele vahendamine ning hangetealase teabe veebilehele panemine.
Lisaks eeltoodud loetelule on RTK ülesandeks toimemudeli punkti 1 alusel ka hankeplaani
sisendi küsimine ja esitamine, hankeplaani koostamine ja kooskõlastamine ning kinnitamine,
täiendava hanke taotlemine, täiendava hanke korraldamise otsustamine ja kooskõlastamine,
teavitamine hankevajaduse muutmisest, hankeplaani täitmise aruande esitamine ja
hankeplaani täitmise analüüs. Vastavalt toimemudeli punktile 5 on RTK ülesandeks pandud
ka riigihanke erandi kohaldamise kooskõlastamiseks esitamine, riigihanke erandi
kohaldamise lubatavuse otsustamine ning lepingu sõlmimine riigihanke erandi kohaldamise
korral. RTK teostab seega keskse hankijana Sotsiaalministeeriumi eest RHS § 11 tähenduses
erandeid.
Eeltoodust järeldub, et RTK-l on Sotsiaalministeeriumi riigihankeid puudutavas tegevuses
ulatuslik pädevus. Siiski ei kuulu RTK põhimääruse, kokkuleppe ja toimemudeli alusel RTK
pädevusse hankekorra koostamine ja selle vastavuse tagamine RHS-ile. Samuti selliste
riigihanke menetluste, mida ei tule läbi viia eRHR-is, korraldamine. Toimemudeli punkti 7
alusel võib RTK tellija soovil korraldada ka väikeoste, ent seda üksnes Sotsiaalministeeriumi
soovil. Järelikult on järelevalvemenetlusega hõlmatud need väikeostud, mida ei ole teinud
RTK Sotsiaalminsiteeriumi soovil. Lisaks, kuivõrd toimemudelist ega eelpool nimetatud
teistest dokumentidest ei selgu, kas sisetehingute alusel Sotsiaalministeeriumile
hankelepingute sõlmimise otsustamine on RTK pädevuses, on järelevalvemenetlusega
hõlmatud ka sisetehingud, mida toimemudel ei reguleeri.
Rahandusministeerium ei nõustu järelevalvemenetluses hankija kontaktisiku antud
seisukohaga, et hankekorra vastavuse eest RHS-le vastutab Rahandusministeeriumi
ühisosakonna õigustalitus, mitte Sotsiaalministeerium, mistõttu ei peaks
Sotsiaalministeeriumi hankekorra vastavuse kontroll RHS-ile olema haldusjärelevalve, vaid
teenistuslik järelevalve. Rahandusministeerium ei ole keskne hankija, kellega hankija saab
jagada vastutust samadel alustel keskse hankijaga RHS § 42 lg 11 kohaselt.
5
Kontrollitaval perioodil kehtis kuni 28.02.2021 Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42
„Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“, avaldamismärkega RT I, 02.07.2019, 11 ning alates
01.03.2021 kuni 31.12.2021 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“, avaldamismärkega RT I,
26.02.2021, 14. Mõlema kehtinud redaktsiooni § 6 lg 2 p 17 kohaselt otsustab minister
riigihangete korraldamise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja
teenuste tellimiseks või annab selleks volituse kantslerile. Mõlema viidatud redaktsiooni § 9
p 6 järgi korraldab kantsler riigihankeid ministrilt saadud volituste piires. Kontrollitaval
perioodil kehtinud hankekorra punkti 1.4. kohaselt delegeeris Sotsiaalministeerium eRHR-is
korraldatavate riigihangete läbiviimise RTK-le. Kontrolliperioodil kehtinud
Sotsiaalministeeriumi kui hankija põhimäärusest ega ka hankekorrast ei tulene seega, et osad
tegevused, mis ei ole delegeeritud riigihangete korraldamisega seoses RTK-le, on
delegeeritud Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalitusele.
Kontrollitaval perioodil kehtis ajavahemikus 01.03.2020 kuni 31.12.2020 Vabariigi Valitsuse
22.12.2011 määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ redaktsioon
avaldamismärkega RT I, 13.02.2020, 3 ning perioodil 01.01.2021 – 31.12.2021
„Rahandusministeeriumi põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 25.11.2020, 9.
Hankija kontaktisiku poolt viidatud kehiva redaktsiooni §-i 301 p 22 sisaldub mõlmas eelpool
viidatud Rahandusministeeriumi põhimääruse redaktsiooni § 20 p-s 5, mille kohaselt
ühisosakond tagab Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi
sise- ja üksikaktide ning lepingute kooskõla õigusaktidega ja lepingust tulenevate vaidluste
lahendamise, tagab nende ministeeriumide õigusalase nõustamise osakonna pädevuses
olevates küsimustes ning täidab riigihangete vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid. Tõsi,
osundatud sättega on volitatud Rahandusministeeriumi ühisosakonnale mh
Sotsiaalministeeriumi sise- ja üksikaktide ning lepingute kooskõla tagamine õigusaktidega ja
lepingust tulenevate vaidluste lahendamine, Sotsiaalministeeriumi õigusalane nõustamine
osakonna pädevuses olevates küsimustes ning riigihangete vaidlustuskomisjoni kantselei
ülesannete täitmine. Siiski ei saa sellest järeldada, et nimetatud ülesannete täitmisega on
Sotsiaalministeerium hankijana delegeerinud Rahandusministeeriumile ka vastutuse
nimetatud riigihangete korraldamisega seotud tegevuste osas nii, et Rahandusministeeriumi
järelevalvemenetlus Sotsiaalministeeriumi hanketegevuse üle (osas, mis ei ole delegeeritud
RTK-le) tuleks lugeda teenistuslikuks järelevalveks. Lisaks ei selgu osundatud regulatsioonist
otsesõnu, et Rahandusministeriumi ühisosakond tagab hankekordade kooskõla õigusaktidega.
Kontrolliperioodil kehtinud 23.07.2013 käskkirjaga nr 12 kinnitatud ja 15.01.2019 ministri
käskkirjaga nr 1.1.-4 muudetud ühisosakonna põhimääruse punkt 8 alapunkt 3 sätestab et
õigustalitus koordineerib riigihangetega seonduvaid küsimusi Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi jaoks, korraldab selleks vajaliku info kogumist,
koostab hankeplaani sisendi ja tagab vajalike siseaktide ajakohasuse. Kuivõrd tegemist on
ministri käskkirjaga, mis on madalamal seisev õigusakt kui Sostiaalministeeriumi
põhimäärus, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusena, siis ei oma
Rahandusministeeriumi ühisosakonna põhimäärus võrdset õigusjõudu Sostiaalministeeriumi
põhimäärusega. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kohaselt otsustab minister riigihangete
korraldamise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste
tellimiseks või annab selleks volituse kantslerile ning kantsler korraldab riigihankeid
ministrilt saadud volituste piires.
Riigihankedirektiivi 2014/24/EL artikkel 2 lõige 1 punktid 16 ja 17 eristavad keskset hankijat
ja tugiteenuste osutajat. Osutatud direktiivi artikli 2 lõige 1 punkt 16 alusel on keskne hankija
avaliku sektori hankija, kes korraldab keskseid riigihankeid ning võib pakkuda ka riigihangete
6
tugiteenuseid ning punkti 17 alusel on tugiteenuse osutaja avalik-õiguslik või eraõiguslik isik,
kes pakub turul riigihangete tugiteenuseid. Ka RHS § 42 kommentaaridest selgub, et keskne
hankimine ja riigihanke tugiteenused on eristatavad, ent keskne hankija võib pakkuda keskset
hankimist koos tugiteenusega.3 Riigihankedirektiivi 2014/24/EL artikkel 2 lõige 1 punkti 15
alusel on hangete tugiteenused hankemenetlust toetav tegevus, eelkõige: a) tehniline taristu,
et võimaldada avaliku sektori hankijatel sõlmida ehitustööde, asjade või teenuste hanke- või
raamlepinguid; b) hankemenetluse läbiviimise või korraldamise alane nõustamine või; c)
hankemenetluse ettevalmistamine ja juhtimine asjaomase avaliku sektori hankija nimel. RHS
§ 42 lg 10 kohaselt on riigihanke tugiteenus riigihanget toetav tegevus, sealhulgas tehnilise
taristu haldamine hankelepingute sõlmimiseks, riigihankealane nõustamine ning riigihanke
ettevalmistamine ja toimingute tegemine hankija nimel. Kuivõrd Rahandusministeeriumi ega
ühisosakonna õigustalitus ei ole RHS § 42 lg 2 alusel nimetatud keskseks hankijaks, nagu on
seda RTK, ei saa Rahandusministeeriumi õigustalitus osutada RHS § 42 tähenduses keskse
hankimise teenust. Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse poolt põhimääruse
alusel Sotsiaalministeeriumile osutatavat teenust võib klassifitseerida küll riigihanke
tugiteenuseks (vt eelpool kontrolliperioodil kehtinud Rahandusministeeriumi põhimääruse §
20 p 5), kuid see funktsioon ei ole samaväärne keskse hankimise teenusega, nagu eelpool
selgitatud. Järelikult, arvestades, et tugiteenuse osutaja on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik
juriidiline isik, kes pakub turul riigihangete tugiteenuseid, ning tegemist ei ole samaaegselt
keskse hankijaga, millisel juhul kohaldub RHS § 42 lg 11, puudub alus asuda seisukohale, et
Sotsiaalministeeriumi hanketegevus, mis ei ole delegeeritud RTK-le, on delegeeritud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalitusele selliselt, et Sostiaalministeeriumil endal
puudub vastutus märgitud tegevuste osas. Seetõttu ei saa Sotsiaalministeeriumi kui hankija
üle järelevalvemenetlust pidada ka teenistuslikuks järelevalveks, mis on ühe haldusekandja
siseste, teenistuslikus alluvuses olevate organite vaheline järelevalvesuhe seaduslikkuse ja
otstarbekuse tagamiseks (VVS § 93 lg 1).
Sarnaselt Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalitusele võivad RHS § 42 lg 10 kohast
riigihanke tugiteeenust osutada ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Hankija kontaktisiku
selgitustest järeldub, et sellistel juhtudel ei oma hankija mingit vastutust, kui ta riigihanke
tugiteenust eraõiguslikult juriidiliselt isikult sisse ostab ning sellisel juhul vastutaks tellitava
teenuse eest hoopiski eraõiguslik juriidiline isik kui riigihanke tugiteenuse osutaja. Sisuliselt
annaks selline tõlgendus võimaluse igale hankijale, kes tellib riigihanke nõustamise või
korraldamise teenuse advokaadibüroolt või muult ettevõtjalt, asuda seisukohale, et riigihanke
korraldamise õiguspärasuse eest ei vastuta hankija, vaid teenuse osutaja. Selline järeldus ei
ole aga kooskõlas riigihanke tugiteenuse mõttega ja seda reguleerivate sätetega.
3.1. Hankekord
3.1.1. RHS § 9 lg 1 kohaselt kehtestab avaliku sektori hankija organisatsioonisisese
hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumuse ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus
ületab 500 000 eurot.
Perioodil 01.07. – 31.12.2020 ületas eRHR-i andmetel Sotsiaalministeeriumi asjade ja
teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus 80 000 eurot (kokku summas üle 600 000 euro).
Ka peroodil 01.01. – 30.06.2021 ületas eRHR-i andmetel Sotsiaalministeeriumi asjade ja
3
E. Karindi-Kask. § 42, kommentaar 26. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
7
teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus 80 000 eurot, kuivõrd üksnes riigihanke „Enim
puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“,
viitenumber 237370, eeldatav maksumus oli 1 200 000 eurot. Järelikult lasus
Sotsiaalministeeriumil nii 2020. kui ka 2021. aastal kohustus kehtestada RHS § 9 lg 1 kohaselt
organisatsioonisisene hankekord.
Sotsiaalministeeriumi hankekord on kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 22.11.2017 käskkirjaga nr 110. Hankija edastas järelevalvemenetluses
Rahandusministeeriumile ka sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.01.2019
käskkirja nr 2, millega muudeti sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.11.2017
käskkirja nr 110 (edaspidi: hankekorra muutmise käskkiri), tunnistades kehtetuks hankekorra
punktid 8-11. Koos nimetatud käskkirjaga edastas hankija ka lingi, millelt on võimalik avada
Sotsiaalministeeriumi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord. See on
kättesaadav hankija veebilehelt: https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud.
Hankekorra muutmise käskkiri ei olnud siiski järelevalvemenetluse esimeses pooles viidatud
veebilehel kättesaadav, sest vastavale lingile klõpsates avanes üksnes
dokumendihaldussüsteem, kuid hankekorra muudatus hankija veebilehe kaudu kättesaadav ei
olnud. Võttes arvesse, et hankekorra muudatuse käskkirjaga tunnistati kehtetuks
märkimisväärne osa (punktid 8-11) esialgsest, so 22.11.2017 käskkirjaga nr 110 kinnitatud
hankekorrast, oli tegemist olulise dokumendiga, mis on määrava tähtsusega hankekorra
kehtivust puudutavas.
Kokkuvõtvalt oli järelevalvemenetluse esimeses pooles hankija veebilehel kättesaadav ja
avalikustatud üksnes 22.11.2017 käskkirjaga nr 110 kinnitatud hankekord, milles olid mitmed
punktid kehtetud ja mis ei andnud seega kehtiva hankekorra regulatsioonist korrektset
ülevaadet. Seetõttu ei olnud Rahandusministeeriumi hinnangul täielikult tagatud ka RHS § 9
lg-s 7 sätestatud nõue, mille kohaselt avaldab hankija hankekorra või muu
organisatsioonisisese töökorraldust käsitleva dokumendi või selle osa oma veebilehel
viivitamata pärast hankekorra kehtestamist või muutmist. Ühtlasi ei olnud sellisel juhul
tagatud RHS § 9 lg 6 kohaselt hankekorra avalikustamine.
Pärast 14.01.2022 toimunud kontrollivisiiti edastas hankija kontaktisik 07.04.2022 e-kirjaga
täiendavad selgitused, nentides, et viidatud lingi kaudu on juurdepääs hankekorrale ja seda
muutvale ministri käskkirjale olemas ning seega ei ole võimalik täpsemalt selgitada, kas
tegemist oli ajutise tehnilise või muu (juurdepääsu) tõrkega, mis ei võimaldanud kontrolli
läbiviimise hetkel viidatud dokumendile lingi kaudu juurde pääseda. Hankija kontaktisikule
teadaolevalt on hankekorra muudatus lingi kaudu olnud kättesaadav ja juurdepääsu
puudumisele ei ole ka keegi eelnevalt tähelepanu pööranud. Ühtlasi lisas hankija kontaktisik:
„Normitehniliselt ei nõua RHS § 9 lg 7, et hankekord tuleb avalikustada terviktekstina,
mistõttu on hankija täitnud hankekorra avalikustamise kohustuse ka siis, kui veebilehel on
avalikustatud kehtestatud hankekord ja kõik seda muutvad õigusaktid. Mööname, et
õigusselguse huvides on hankekorra terviktekstina avalikustamine mõistlik ja võimalusel
arvestame sellekohase tähelepanekuga.“
Pärast hankija kontaktisiku 07.04.2022 edastatud selgitusi on hankija veebilehelt eelpool
viidatud aadressilt kättesaadav ka hankekorra muudatus. Sõltumata sellest, kas hankekorra
muudatus oli ajutise tehnilise juurdepääsutõrkega või kättesaamatu mõnel muul põhjusel,
puudus enne hankija kontaktisiku viimaseid selgitusi sellele hankija edastatud aadressi kaudu
juurdepääs. Arvestades, et pärast viimaseid hankija kontaktisiku selgitusi 07.04.2022, on
8
puudus kõrvaldatud, märgime antud puuduse kontrolliaktis ära, ent lisame, et hankija on
osutatud puuduse järelevalvemenetluse kestel kõrvaldanud.
3.1.2. Hankekorra punkti 1.4. neljanda lause kohaselt ei korralda RTK hankeüksus hankeid
ravimite ega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, samuti hankeid, mille
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. Hankekorra
punkti 1.6. järgi korraldab ministeeriumi ja Terviseameti ravimi riigihankeid ministeeriumi
ravimiosakond, kes vastutab tööplaanis asjakohaste tegevuste elluviimise ja rahaliste
vahendite kasutamise eest. Terviseamet vastutab asutuse pädevuses oleva ravimi riigihanke
korraldamiseks vajaliku lähteülesande esitamise eest ministeeriumi ravimiosakonnale.
Osundatud regulatsioonile vaatamata on hankija tunnistanud hankekorra muutmise
käskkirjaga kehtetuks hankekorra punktid 8. – 11., mis reguleerivad vastavalt Terviseameti
ravimi riigihangete menetlemist ministeeriumi poolt, ravimi riigihangete komisjoni tööd,
ravimite riigihangete käskkirju ning ravimihangetel esitatud vaidlustuste menetlemist.
Järelevalvemenetluses kontrollijale 06.10.2021 edastatud vastustest selgub, et alates
01.01.2019 tegeleb ravimihangetega Eesti Haigekassa, mitte Sotsiaalministeerium, nagu
hankekorra punktis 1.4. ja 1.6. märgitakse. Hankija hankekord on selles osas seega
vastuoluline ning ebaselge, vajades parandamist selliselt, et punktides 1.4. ja 1.6. ei sisalduks
teave, mis on hankekorra muudatusega kehtetuks tunnistatud. Rahandusministeerium
soovitab koostada uus parandatud hankekorra terviktekst, millest selguvad ühemõtteliselt
põhimõtted ja reeglid, millest Sotsiaalministeerium riigihangete korraldamisel juhindub.
Hankija kontaktisiku 07.04.2022 e-kirjaga edastatud selgituses märgitakse, et tegemist on
inimliku eksimusega, kuid ministri 22.11.2017 käskkirja nr 110 ja 9.01.2019 käskkirja nr 2
punkti 1 süsteemse tõlgendamise kaudu on võimalik jõuda järeldusele, et alates 01.01.2019
sooviti täiendada käskkirja punkti 1.4 ning Terviseameti ravimitega seotud riigihankeid
korraldab Eesti Haigekassa. Ühtlasi kinnitas hankija kontaktisik, et sellekohase
tähelepanekuga arvestatakse.
3.1.3. Hankekorra punkt 1.7. näeb ette, et RHS kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete
registris järgmised riigihanked: 1.7.1. asjade ostmise ja teenuste tellimise korral eeldatava
käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost; 1.7.2. eriteenuste tellimise,
kontsessioonilepingu sõlmimise, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise ja
ideekonkursi korral eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost; 1.7.3.
ehitustööde tellimise, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade
ostmise või teenuste, v.a lihtsustatud korras tellitavad teenused, tellimise korral eeldatava
käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost. Juhime tähelepanu sellele, et
Sotsiaalministeeriumil ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankeid, mistõttu soovitame
selguse tagamiseks hankekorrast kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete piirmäärad välja
jätta, seda enam, et eRHR-s korraldatavaid riigihankeid Sotsiaalministeerium ise ei korralda
ning on selle ülesande delegeerinud RTK-le, mistõttu ei ole RHS-s sätestatud piirmäärade
kopeerimine hankekorda otstarbekas ega vajalik.
Hankija kontaktisik edastas 07.04.2022 e-kirjaga kommentaari, et ei nõustu tähelepanekuga
ning selline selgitav regulatsioon on tavapärane: „Tegemist on selgitava punktiga, mis annab
ministeeriumi teenistujatele selgitava ülevaate valdkonna regulatsioonist, sh piirmääradest,
mis eristavad riigihangete korraldamise pädevuse jaotust ministeeriumi ja RTK vahel..“
9
Rahandusministeeriumi esitatud tähelepanek on soovituslikku laadi ning esitatud pigem
selleks, et hankekorra kasutajatel oleks selgem ja hõlpsam aru saada hankekorra punktis 1.7.
esitatust. Ministeeriumi teenistujatele annab ülevaate piirmääradest ka RHS ning seetõttu
puudub vajadus kaitse- ja julgeolekuvaldkonna piirmäärasid hankekorras esitada. Lisame
selgituseks, et nii nagu üksnes avaliku sektori hankijaks kvalifitseeruval hankijal pole põhjust
reguleerida oma hankekorras võrgustiku sektori riigihanke piirmäärasid, puudub antud juhul
Sotsiaalministeeriumil, kes RHS §-le 169 vastavaid kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeid ei korralda, põhjus kajastada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete
piirmäärasid oma hankekorras.
3.1.4. RHS § 9 lg 4 p 6 alusel tuleb hankijal määrata hankekorras meetmed huvide konflikti
ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks
määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis.
Hankekorra punkti 7.2. kohaselt ei või hanke menetlemisest osa võtta teenistuja, kelle
tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Teenistuja
peab huvide konflikti ilmnemisel hoiduma konkreetse hankega seoses edaspidisest tegevusest
ning teavitama enda vahetut juhti, kes määrab uue isiku. Hankekorra punkti 7.2. näol on
tegemist seega huvide konflikti kõrvaldamise meetmega. Hankekorra punkti 7.3. järgi esitab
ministeeriumi või asutuse nõudmisel riigihanke menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud
kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. Hindamiskomisjoni liikmed esitavad vastava
vormikohase kinnituse hankeüksusele.
Hankekorrast ei selgu aga, millistes riigihangetes ja millisel perioodil ministeerium või asutus
vastavat kinnistust nõuab. Hanekekorras sisalduva regulatsiooni põhjal ei ole võimalik jõuda
järeldusele, et seda tehakse igas riigihankes, samuti jääb ebaselgeks, millal sellist kinnitust
nõutakse, kas enne riigihanke alustamist või hiljem. Märgime, et huvide konflikti
ennetamiseks on otstarbekas vastav allkirjastatud kinnitus riigihanke ettevalmistamisel
osalevatel isikutel esitada enne riigihanke alustamist või riigihanke alustamisega samaaegselt.
Huvide konflikti ennetamiseks allkirjastatud kinnituse esitamine pärast riigihanke alustamist
on põhjendatud juhul, kui vastavad isukud kaastakse riigihanke menetluse hilisemas etapis.
Kokkuvõtvalt ei selgu hankekorrast ühemõtteliselt, milliste meetmetega huvide konflikti
ennetatakse ning tuvastatakse.
Kuivõrd alates 28.01.2021 on hankemeeskonna liikmetel võimalik anda kinnitus huvide
konflikti puudumise kohta eRHR-s, soovitame hankijal lisada teave sellise kinnituse andmise
kohustuse kohta ka hankija hankekorda.
Hankija kontaktisik esitas 07.04.2022 e-kirja teel järgneva kommentaari: „RTK küsib
igakordselt enne riigihanke toimumist sõltumatuse kinnituse riigihangete korraldamise
toimemudeli punkti 3.11 alusel. Isikud, kellelt on vajalik küsida sõltumatuse kinnitust – näiteks
hindajad juhul kui pakkumusi hinnatakse kvaliteedikriteeriumite alusel – võivad selguda ka
hankemenetluse kestel. Sellisel juhul esitatakse kinnitus enne hankemenetlusega seotud
toimingu tegemist. Leiame, et hankekord reguleerib piisavalt selgelt kinnituse küsimise aega,
seostades selle teenistuja poolt riigihanke menetlemisest osa võtmisega (hankekorra punkt
7.2.) ja seega ei pea me vajalikuks hankekorda täiendada.
Menetlustes, mis ei toimu eRHRis (eelkõige väikeostud) küsitakse kirjalikku sõltumatuse
kinnitust eelkõige vajaduspõhiselt. Meie hinnangul ei võta kirjaliku kinnituse puudumine
ministeeriumi teenistujatelt kohustust järgida hankekorra punktis 7.2. toodud nõuet ning
10
eelkõige väga väikese maksumusega asjade, teenuste ostmisel eraldi sõltumatuse kinnituse
küsimine oleks liigne bürokraatia ja halduskoormus.
Kaalume eRHR funktsionaalsuse kasutusele võtmist. Kuivõrd hankemenetlused, mille puhul
tehakse toimingud eRHRis, toimuvad ministeeriumi ja RTK koostöös, siis eeldab see asutuste
kokkulepet ja vajadusel toimemudeli muutmist.“
RHS § 9 lg 4, mis seab hankijale minimaalsed nõuded, mida tuleb tal oma hankekorras
reguleerida, ei sätesta konkreetselt, millise maksumusega riigihangetes tuleb hankijal
rakendada meetmeid huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, kui
need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas
dokumendis. Seda, millise maksumusega riigihangetes soovib hankija RHS § 9 lg 4 p-s 6
sätestatud meetmeid kasutada või kas hankija soovib neid meetmeid kasutada kõikides
riigihangetes, on järelikult hankija otsustada ja selle kohta ei ole Rahandusministeerium ka
konkreetseid suuniseid esitanud.
RTK kehtiva riigihanke toimemudeli4 (selline versioon ei kehtinud kontrolliperioodil)
punktist 3.11. selgub, et kui riigihanke tingimustes on ette nähtud läbirääkimiste pidamise
võimalus ja/või pakkumuste hindamiskriteeriumiks on lisaks hinnale, kulule vm numbrilistele
näitajatele ka muud kvalitatiivsed näitajad, määrab tellija eduka pakkumuse välja
selgitamiseks hindajad ning Tellija tagab pakkumuste hindajate sõltumatuse. Hindajate poolt
pakkumustele antud hindamispunktid koos vastavate põhjendustega esitatakse
hankespetsialistile kas digitaalselt allkirjastatud hindamislehel (mh kui hindajad annavad
hindamispunkte eraldi) või protokollis (mh kui hindajad annavad hindamispunkte koos), mis
on digitaalselt allkirjastatud kõigi hindajate poolt. Digitaalselt allkirjastatud hindamislehed
või protokoll esitatakse hankespetsialistile koos hindajate kinnitusega nende sõltumatuse
kohta (RTK vormil). Järelikult ei näe RTK kehtiv toimemudel ette, et RTK küsib igakordselt
enne riigihanke toimumist sõltumatuse kinnituse riigihangete korraldamise toimemudeli
punkti 3.11 alusel, nagu hanija kontaktisik selgitab. Ka kehtiva RTK riigihangete
korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra5 punktis 4.16, mis reguleerib huvide
konflikti, märgitakse, et hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud
hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni
protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud
liikmete poolt. Viidatud punkti kohaselt hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule
digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.
Järelikult toimub nii kehtiva RTK toimemudeli kui ka hankekorra kohaselt isiku sõltumatuse
kontroll juhul, riigihanke tingimustes on ette nähtud läbirääkimiste pidamise võimalus ja/või
pakkumuste hindamiskriteeriumiks on lisaks hinnale, kulule või muule numbrilistele
näitajatele ka muud kvalitatiivsed näitajad. Võttes arvesse, et Sotsiaalministeeriumi
hankekorra punkti 7.3 kohaselt esitab riigihanke menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud
kinnituse huvide konflikti puudumise kohta ministeeriumi nõudmisel, jääb ebaselgeks,
millisest regulatsioonist huvide konflikti ennetamisel juhindutakse, kas Sostiaalministeeriumi
hankekorrast või RTK hankekorrast ja toimemudelist või mõlema asutuse regulatsioonidest.
Juhul kui kasutusel on paralleelselt mõlema asutuse dokumentides ette nähtud regulatsioon,
soovitame seda hankekorras reguleerida, sest vastupidisel juhul puudub selgus, millal huvide
konflikti puudumise kinnitus esitatakse.
4
Arvutivõrgus kättesaadav: https://vana.rtk.ee/sites/default/files/teenuse-
manused/riigihangete_korraldamise_standardtoimemudel_kinnitatud_03.06.2020.pdf. (28.04.2022)
5
Arvutivõrgus kättesaadav: https://vana.rtk.ee/sites/default/files/teenuse-
manused/k14_rtk_hankekord_ver7_17.06.2020_3.pdf. (28.04.2022)
11
3.1.5. RHS § 9 lg 4 p 3 alusel sätestatakse hankekorras muu hulgas alla lihthanke piirmäära
jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord. Sama paragrahvi ja lõike
punkti 4 alusel sätestatakse hankekorras vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas
maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud
kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.
Hankekorras (punkt 4) reguleeritakse küll väikeostu menetlust, ent seda üksnes eeldatava
maksumusega alates 5000 eurost suuliste lepingute kohta. Hankekorra punkti 2.11. järgi
määratletakse suulise lepinguna lepingut, mille kogumaksumus käibemaksuta jääb alla 20 000
euro ning mis on sõlmitud pakkumuse esitamise ja selle edukaks tunnistamise või hindade
võrdlemise tulemusena. Järelikult reguleerib hankekord üksnes selliste väikehangete, mille
maksumus jääb üle 5000, kuid alla 20 000 euro, läbiviimist. Lihthanke piirmäär algab aga
30 000 eurost (RHS § 14 lg 1 p 1).
RHS § 9 lg 4 p 4 sõnastuse kohaselt tuleb hankekorras sotsiaal- ja eriteenuste, sh
maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära tellimise kord ette näha
vajadusel. Arvestades, et Sotsiaalministeeriumi on vähemalt kontrollitaval perioodil
korraldanud alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära jäävaid riigihankeid,6 on RHS §
9 lg 4 p 4 alusel alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära maksumusega riigihangete
korraldamise korra kehtestamine hankekorras asjakohane ja vajalik. Hankekorras puudub aga
selliste sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute, mille eeldatav maksumus on üle 20 000 euro,
kuid ei ulatu sotsiaal- ja eriteenuste piirmäärani, sõlmimise kord. Hankekorra punkt 4.2.
reguleerib suuliste hankelepingute sõlmimise korda, ent suuline leping on leping, mille
kogumaksumus käibemaksuta jääb alla 20 000 euro ning mis on sõlmitud pakkumuse
esitamise ja selle edukaks tunnistamise või hindade võrdlemise tulemusena (hankekorra punkt
2.11). Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäärad on vastavalt 300 000 ja 60 000 eurot.
Hankija on korraldanud kontrollitaval perioodil ka ideekonkursi7 alla ideekonkursi riigihanke
piirmäära, mille korraldamise kohta puudub hankekorras samuti regulatsioon. Lähtudes
eeltoodust ei ole hankekorras täielikult tagatud RHS § 9 lg 4 p-des 3 ja 4 sätestatu, mistõttu
soovitame hankekorda vastavas osas täiendada. Ühtlasi soovitame lisada hankekorda
regulatsioon alla riigihanke piirmäära ideekonkursside korraldamise kohta.
3.1.6. RHS § 9 lg 4 p 1 alusel sätestatakse hankekorras muu hulgas riigihanke planeerimise,
sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning tähtpäev.
Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri 09.01.2019 käskkirja nr 2 punkti 3 kohaselt:
„Tunnistan alates 01.01.2019 kehtetuks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
22.11.2017 käskkirja nr 110 „Riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord“ punkti
5 ning „Riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra“ punktid 8-11. Arvestades, et
hankekorda kehtestav käskkiri ning hankekord on pealkirjastatud samasisulise tekstiga
„Riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord““, ei ole võimalik hankekorda
muutva käskkirja punktist 3 ühemõtteliselt aru saada, kas kehtetuks tunnistati hankekorra
punkt 5 või hankekorda kehtestava käskkirja punkt 5. Nii võib hankekorda muutva käskkirja
punkti 3 mõista ka nii, et hankija on kehtetuks tunnistanud hankekorra punkti 5, mitte
hankekorda kehtestava käskkirja punkti 5, nagu hankija kontaktisik seda 07.04.2022 e-kirja
teel selgitas. Kuivõrd hankekorra punkt 5 reguleerib hangete planeerimise ja hankeplaani
6 Näiteks kutsehaiguste ekspertiisi korraldamine (töövõtuleping nr 1.8-2/802-1), Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
sotsiaalteenuste arendusprogrammi korraldamine (töövõtuleping nr 2-2.2/1082-1) ning personaalmeditsiini projekti õigusliku
ja eetilise analüüsi teostamine (töövõtuleping nr 1.8-2/1015-1).
7
Lapsevanematele suunatud tänukampaania (töövõtuleping nr 1.8-2/1459-1).
12
kinnitamise korda, mis on RHS § 9 lg 4 p 1 kohaselt nõutav teave hankekorras, on võimalik
hankekorra muudatuse käskkirja punktist 3 järeldada, nagu hankija oleks kehtetuks
tunnistanud selle osa regulatsioonist, mille olemasolu hankekorras nõuab RHS § 9 lg 4 p 1.
Hankija kontaktisik esitas järelevalvemenetluses 07.04.2022 järgneva selgituse: „Mööname,
et segadust võib tekitada asjaolu, et käskkirja pealkiri „Riigihangete korraldamise ja
lepingute sõlmimise kord“ ja käskkirjaga kinnitatud (lisa) „Riigihangete korraldamise ja
lepingute sõlmimise kord“ pealkiri on samad.“
Võttes arvesse punktis 3.1.6. kirjeldatud olukorda näeb Rahandusministeeriumi veelgi enam
vajadust korrastada hankijal oma hankekorda ning koostada kehtiva regulatsiooniga
hankekorra terviktekst, sest vastupidisel juhul ei ole võimalik ühemõtteliselt aru saada,
millised hankekorra punktid pärast hankekorra muudatust kehtivad ja millised mitte.
Rahandusministeerium on sellele tähelepanu juhtinud ka kontrolliakti punktis 2.1.1, millele
on hankija kontaktisik vastanud, et „normitehniliselt ei nõua RHS § 9 lg 7, et hankekord tuleb
avalikustada terviktekstina“. Punktis 3.1.6. esitatu on aga kõnekas näide selle kohta, et
hankekorra muutmisel, eeskätt juhul kui muudatustega on hõlmatud oluline osa algselt
kehtestatud hankekorra regulatsioonist, nagu kõnealusel juhul, tuleb hankekorra uue
tervikteksti kehtestamist või konsolideeritud tervikteksti koostamist pidada õigusselguse
tagamiseks vajalikuks. Eriti tähelepanuväärseks ja vajalikuks osutub see põhjusel, et kogu
Sotsiaalministeeriumi riigihanketegevus on nagunii delegeeritud suures osas RTK-le ning
kõikide erinevate puudutatud asutuste regulatsioonide (vt selgitusi punkti 2 sissejuhatavas
osas) alusel jäävad vähemalt kohati ebaselgeks piirid, millise asutuse regulatsioon kehtib iga
konkreetse riigihanke etapi või toimingu puhul ning milline asutus selle eest vastutab. Seetõttu
tuleks hankijal õigusselguse tagamist pidada eriti oluliseks.
3.2. Raamatupidamise väljavõtte põhjal tuvastatud RHS rikkumised
3.2.1. Riigihankemenetluse korraldamata jätmine HOIA kampaania tellimiseks
Hankija esitatud raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on tasunud kontrollitaval
perioodil (01.07.2020 – 30.06.2021) HOIA kampaania eest OÜ-le Trendmark kokku summas
34 110,43 eurot ning 26 781,37 eurot teistele erinevatele ettevõtjatele. Kokku on hankija
tasunud HOIA kampaania eest seega 60 891,8 eurot. Järelevalvemenetluses
Rahandusministeeriumile esitatud andmete alusel hankija riigihankemenetlust korraldanud ei
ole.
RHS § 23 lg 2 p 1 sätestab, et riigihanke eeldatava maksumuse hulka on arvestatud
hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu
alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.
RHS § 28 lg 1 alusel võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid
või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või
kontsessioonilepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega
hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda.
13
RHS § 28 lg 2 esimese lause järgi ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata
käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui
hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks
vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
RHS § 14 lg 2 p 1 kohaselt on riigihanke piirmäär asjade ja teenuste hankelepngu korral
60 000 eurot. RHS § 15 lg 2 sätestab, et avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu
sõlmimisel käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav
maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
Arvestades, et hankija ei ole RHS § 15 lg 2 kohaselt korraldanud riighankemenetlust RHS 2.
peatükis sätestatud korras HOIA kampaania teenuse tellimiseks, mille eest on kokku tasutud
60 891,8 eurot, on hankija eiranud RHS § 14 lg 2 p-s 1 ning § 15 lg-s 2 sätestatut.
Hankija esitas 07.04.2022 järelevalvemenetluses järgneva kommentaari: „Ei nõustu
käsitlusega, et RHS § 28 lg 3 kohaldamisel tuleb väikeste osade erandit kasutades sõlmitud
lepingute maksumused omavahel summeerida. RHS § 28 lg 3 sätestab, et lepingu sõlmimisele
kohaldatakse reegleid, mis kohalduvad vastava osa eeldatavast maksumusest lähtuvalt.
Sellise seisukoha on andnud ka RaM riigihangte ja riigiabi osakond nõustamise raames.
Väikeste osade erandit kasutades sõlmitud lepingute maksumuste summeerimisel kaotaks RHS
§ 28 lg 3 mõtte.“
Kuivõrd järelevalvemenetluses, sh viidatud kommentaarist ei selgunud, millise riigihanke nn
väikeste osade erandiks tuleks HOIA kampaania teenuse tellimist pidada, pöördus kontrollija
suuliselt samasisulise täpsustava küsimusega hankija kontaktisiku poole 29.04.2022 telefoni
teel. Telefonivestluses selgus, et hankija on pidanud HOIA kampaania tellimist riigihangete
„Covid-19 vaktsineerimise teavituskampaaniate meediaplaneerimise ja meediapindade
vahendamise teenuse tellimine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 240125) ja
„Loovlahenduste tellimine vaktsineerimise teavituskampaaniate läbiviimiseks
Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 244062) nn väikeste osade erandiks RHS § 28 lg 3
tähenduses.
Kontrollija hinnangul ei saa lugeda HOIA kampaania tellitavaid teenuseid siiski kummagi
nimetatud riigihanke nn väikeste osade erandiks RHS § 28 lg 3 või 4 mõttes, kuivõrd HOIA
kampaania tellitavad teenused ei ole funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi
saavutamiseks vaktsineerimiskampaania jaoks tellitavate teenustega. RHS § 28 lg-te 3 ja 4
alusel saab nn väikeste osade erandit rakendada üksnes funktsionaalselt koos toimivate või
sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asjade, teenuste või ehitustööde puhul.
Avatud hankemenetlusega riigihanke „Covid-19 vaktsineerimise teavituskampaaniate
meediaplaneerimise ja meediapindade vahendamise teenuse tellimine
Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 240125) eesmärk on eRHR-is esitatud tehnilise
kirjelduse põhjal COVID-19 vaktsineerimist toetavate erinevate teavituskampaaniate
meediapindadega seonduvate tegevuste läbiviimine kuni 31.12.2023. Avatud
hankemenetlusega riigihanke „Loovlahenduste tellimine vaktsineerimise
teavituskampaaniate läbiviimiseks Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 244062) eesmärk
on eRHR-is esitatud tehnilise kirjelduse alusel COVID-19 vaktsineerimist toetavate erinevate
teavituskampaaniate loovlahenduste väljatöötamise ja teostamisega seotud tegevuste
läbiviimine kuni 31.12.2023. Mõlema riigihanke eesmärk on seega COVID-19
vaktsineerimist toetavate erinevate teavituskampaaniate korraldamisega seotud tegevuste
14
läbiviimine. HOIA kampaania tellimise eesmärgiks oli aga koroonaviirusega inimese
lähikontaktist teada andmiseks loodav HOIA mobiilirakendus ja selle kasutamise
propageerimine. Kokkuvõtvalt jääb kontrollija esitatud seisukoha juurde, et HOIA kampaania
tellimiseks on jäetud korraldamata riigihankemenetlust.
3.2.2. Võrreldavate pakkumuste küsimata jätmine Terviseameti pressikonverentsi ülekannete
tellimiseks
Järelevalvemenetluses esitatud raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on tasunud
kontrollitaval perioodil Terviseameti pressikonverentsi ülekannete eest Baltic Broadcasting
OÜ-le kokku summas 21 425 eurot. Järelevalvemenetluses Rahandusministeeriumile
estastatud andmete kohaselt ei ole hankija võrreldavate pakkumuse saamiseks erinevatele
ettevõtjatele pakkumuse esitamise ettepanekut teinud.
RHS § 23 lg 2 p 1 järgi on riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestatud hankelepingu
täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võima-
likke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 2 p 1 kohaselt
on riigihanke eeldatava maksumuse määramise kriteerium hankelepingu täitmisel eeldatavalt
makstav kogusumma.
Terviseameti pressikonverentsi ülekannete tellimise eest tasutud summa jääb alla lihthanke
piirmäära, mis on RHS § 14 lg 1 p 1 alusel teenuste puhul 30 000 eurot. Samas on hankijal
kohustus RHS § 9 lg 1 alusel kehtestada organisatsioonisisene hankekord, (vt kontrolliakti
punkti 2.1.6) sätestada hankekorras alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning
teenuste ja ehitustööde tellimise kord. Sostiaalministeeriumi hankekorras ei ole alla lihthanke
piirmäära riigihangete korraldamise regulatsiooni lepingute, mille eeldatav maksumus on üle
20 000 ja alla 30 000 euro käibemaksta, sõlmimiseks ette nähtud. Hankekorras esitatavad
nõuded kehtivad üksnes hankekorra punkti 4.2. ja 2.11. alusel sellistele hankelepingutele,
mille eeldatava maksumus jääb alla 20 000 euro käibemaksuta. See aga ei tähenda, et hankijal
ei ole kohustust järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine on hankijale kohustuslik igas riigihankes.
Nii näeb ka hankija hankekorra punkt 4.1. ette, et ministeeriumi ja asutuste teenistujad
korraldavad oma vastutusvaldkonna piires selliste lepingute nõuetekohase sõlmimise, millega
ei kaasne riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris ning lepingute
sõlmimise korraldamisel lähtuvad ministeeriumi ja asutuse teenistujad riigihangete seaduse §-
s 3 sätestatud üldpõhimõtetest. Hankija on seega sätestanud lisaks RHS-st tulenevale
kohustusele ka hankekorda kohustuse järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid kõikide
lepingute sõlmimisel.
14.01.2022 toimunud kontrollivisiidil selgitas hankija kontaktisik, et vaatamata sellele, et
Sotsiaalministeeriumi hankekord ei sisalda kirjalike hankelepingute sõlmimiseks
regulatsiooni alla lihthanke piirmäära jäävate nn väikehangete korraldamise kohta, hankija
võrreldavaid pakkumusi oma praktikas küsib. Terviseameti pressikonverentsi ülekannete
tellimiseks võrreldavaid pakkumusi hankija siiski küsinud ei ole ning seega ei ole nimetatud
riigihanke korraldamisel tagatud RHS § 3 p-de 1 ja 3 järgimine, so kohustus tegutseda
riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning tagada konkurentsi efektiivne
ärakasutamine.
15
Hankija kontaktisik esitas järelevalvemenetluses 07.04.2022 e-kirja teel järgnevad selgitused:
„Eelnevalt oli Vabariigi Valitsuse pressikonverentside korraldamise ülesanne Riigikantseleil.
Vabariigi Valitsuse pressikonverentse korraldati SoMi pressiruumis, kuid neid rahastas
Riigikantselei. Mingil hetkel otsustati Vabariigi Valitsuse pressikonverentside korraldamise
ülesanne anda üle SoMile, sealhulgas pidi SoM hakkama nende korraldamise eest tasuma.
Baltic Broadcasting OÜ puhul on seega tegemist endise Riigikantselei meediapartneriga.
Kuivõrd pressikonverentse korraldati regulaarselt 1–2 korda nädalas, oli Baltic Broadcasting
OÜ tehnika statsionaarselt SoMi pressiruumis kohapeale kinnitatud. Kuna SoM pidi
Riigikantseleilt pressikonverentside korraldamise üle võtma lühikese aja jooksul ning senise
meediapartneri tehnika oli statsionaarselt juba SoM pressiruumis olemas (sh kõik
seadistused), ei olnud ajakriitilisuse tõttu võimalik võrdlevaid pakkumusi küsida, kuna see
oleks põhjustanud hankijale olulist ebamugavust ja märkimisväärseid lisakulusid (erinevate
teenusepakkujate tehnika pidev üles- ja lahtimonteerimine). SoM hankekorra punkti 4.2.2
kohaselt on võimalik põhjenduse olemasolul võrdlevaid pakkumusi mitte võtta. Väikeostude
puhul saab hankija ühele pakkujale pakkumuse esitamise ettepanekut tehes kasutada
erinevaid asjakohaseid põhjendusi, mis on kooskõlas RHS § 3 sätestatud riigihangete
korraldamise üldpõhimõtetega. ÕT hinnangul olid eelpool toodud põhjendused piisavad ja
kohased teenuse tellimiseks Baltic Broadcasting OÜ võrdlevaid pakkumusi võtmata.
Seega otsustas SoM jätkata senise partneriga kuni hanke piirmäära täitumiseni (29 999
eurot). Samal ajal hakati RTK-s ette valmistama plaanivälist riigihanget riigihangete registris
Vabariigi Valitsuse pressikonverentside meediapartneri leidmiseks (Covid-19
pressikonverentside ülekande teenus Sotsiaalministeeriumile (viitenr 240650).“
Hankekord võib võimaldada põhjenduse olemasolul võrreldavad pakkumused võtmata jätta,
ent selline lähenemine ei pruugi olla igakordselt kooskõlas RHS-i üldpõhimõtetega, sest
hankekorra punkt 4.2.2 ei ava, milline võiks oma sisult olla põhjendus võrreldavate
pakkumuste mitte võtmiseks. Võrreldavate pakkumuste võtmata jätmiseks võib esitada
erinevaid põhjendusi, mis ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
Kontrollija hinnangul ei ole võrreldavate pakkumuste võtmine antud juhtumi puhul niivõrd
aeganõudev, nagu näiteks riigihanke korraldamine eRHR-is. Lisaks on kõnealuste teenuste
eest tasutud 14.01.2021, 19.04.2021 ja 21.07.2021 ehk ajal, mil ei kehtinud eriolukord ning
koroonaviiruse levik ning sellega seonduvad tegevused olid 2020. aasta eriolukorrast juba
tuttavad. Samuti viitab ajakriitilisuse põhjendus pigem puudustele riigihanke planeerimisel.
Ajakriitilisus ei ole objektiivne põhjendus võrreldavate pakkumuste võtmata jätmiseks
olukorras, kus kaks hankijat otsustavad, et edaspidi tegeleb ühe hankija poolt vastutatava
teenuse tellimisega edasi teine hankija. Juhul kui selliseid otsuseid tehakse, tuleb nende
tegemisel järgida RHS-i, sh riigihanke planeerimise, eeldatava maksumuse arvutamise ja
korraldamise reegleid ning teisi RHS-i nõudeid.
Eraldi väärib rõhutamist, et kuigi kontrollifookusesse jääva Terviseameti pressikonverentsi
ülekannete tellimuste maksumus on 21 425 eurot, jäädes all lihthanke piirmäära (teenuste
puhul 30 000 eurot), ei ole välistatud, et Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud
Terviseameti pressikonverentsi ülekannete maksumus ületab lihthanke piirmäära. Kuigi
Rahandusministeeriumil puudub info selle kohta, kui palju ja millise perioodi jooksul on
samasisulist teenust tellinud samalt ettevõtjalt Riigikantselei, võib Sostiaalministeeriumi
raamatupidamise väljavõtte põhjal esineda olukord, et mõlema hankija poolt tellitav teenus
kokku ulatub 30 000 euroni. Kuigi Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi näol on tegemist
kahe eraldiseisva hankijaga, on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et olukorras, kus hankija
sõlmitud ajutise lepingu ese on hõlmatud teise hankija korraldatava riigihanke sõlmitava
16
hankelepingu esemega, tuleb mõlema lepingu alusel osutatavaid teenuseid käsitada samas
hankemenetluses tellitavate teenustena ning mõlema hankelepingu eeldatavad maksumused
tuleb seega summeerida, olenemata sellest, et mõlema riigihanke korraldajad on formaalselt
eraldiseisvad hankijad.8
Järelevalvemenetluses ei ole olukord, kus Riigikantselei annab enda korraldatud riigihangete
läbiviimise edasi Sotsiaalministeeriumile, esinenud üksainus kord, seetõttu peab
Rahandusministeerium oluliseks juhtida hankija tähelepanu viidatud Tallinna
Ringkonnakohtu määrusele ja selles sisalduvale seisukohale riigihanke eeldatava maksumuse
arvutamist puudutavas. Sarnase selgituse andis hankija kontaktisik ka Hoia.me
disainiosakonna kujundustööde tellimisel (vt kontrolliakti punkt 4), seda küll erisusega, et
Riigikantselei oli enda nimel sõlminud hankelepingu, mille alusel asus konkreetseid tellimusi
esitama ja arveid tasuma Sostiaalministeerium.
3.2.3. Sisetehingu rakendamise õiguspärasus
Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on tasunud kontrollitaval perioodil 116 550
eurot Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla halduslepingu nr 1.8-2/379-1 alusel
immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse eest. Kogu halduslepingu nr 1.8-2/379-1
maksumus on lepingu punkti 5.1. alusel 582 750 eurot.
Hankija kontaktisiku 06.10.2021 e-kirjaga edastatud selgituste kohaselt ei ole nimetatud
teenuse tellimiseks riigihanget korraldatud, sest hankija on hinnanud Sotsiaalministeeriumi ja
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel 06.10.2017 sõlmitud halduslepingu nr 1.8-
2/379-1, mille alusel telliti immunohematoloogiliste uuringute referentteenust, sisetehinguks
RHS § 12 lg 2 tähenduses.
RHS § 12 lg 1 kohaselt ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama RHS-s sätestatud
korda sisetehingutele. RHS § 12 lg 2 sätestab, et sisetehing on hankeleping, mille avaliku
sektori hankija (edaspidi käesolevas paragrahvis ka kontrolliv hankija) sõlmib era- või avalik-
õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele (edaspidi
käesolevas paragrahvis kontrollitav juriidiline isik): 1) kontrollitavat juriidilist isikut
kontrollib sarnaselt oma osakonnaga kontrolliv hankija või muu juriidiline isik, kelle üle
kontrollival hankijal on samasugune kontroll; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku
tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija
või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene
erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus,
ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
RHS § 12 lg 3 täpsustab, et käesoleva paragrahvi lg 2 p-s 1 nimetatud tingimus on täidetud,
kui kontrollival hankijal või tema kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju
kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle. RHS § 12 lg 1
lubab avaliku sektori hankijal sõlmida sisetehingu nn otselepinguna, olemuslikult on tegemist
justkui korralduse andmisega oma allüksusele.
8
TlnRnKm 30.09.2021, 3-21-1826, p 17.
17
Hankija edastas jäelevalvemenetluses 25.09.2017 koostatud memo, milles põhjendatakse
sisetehingu rakendamiseks kontrollikriteeriumi esinemist järgmiselt:
„1) Kontrollitingimus - juriidilist isikut kontrollitakse sarnaselt oma osakonnaga. SA PERH
on 25. juuli 2001 Vabariigi Valitsuse korralduse alusel riigi ainuasutatud sihtasutus.
Kontrollikriteeriumiga seoses saab välja tuua järgmised kontrolli kinnitavad asjaolud:
asutaja esindaja Sotsiaalministeerium, kellel on ainuisikuline õigus määrata nõukogu
liikmeid;
o nõukogu kinnitab PERH arengukava, tegevusplaani ja eelarve;
o kõik igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud peab kooskõlastama
nõukogu;
o põhikirja järgi on Sotsiaalministeeriumi kui asutaja esindusõiguse teostajal
õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava
asutuse struktuuriüksust.
Kuna Sotsiaalministeeriumil on asutajana PERH üle ulatuslikku kontrolli on tegemist
vertikaalse sisetehinguga kus ministeeriumil on otsene kontroll PERH üle.
2) Kontrolliva hankija poolt usaldatud avalike ülesannete täitmine – (RHS § 12 lg 1 p 2)
üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine,
mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline
isik;
PERH ülesanne on määratletud asutamisel: osutada kõrgema etapi tervishoiuteenuseid.
99 protsenti PERH tegevusest on otseselt seotud selle eesmärgi täitmisega (isegi kui tegevus
ei ole rahastatud haigekassa poolt, nt tasulised teenused, töötervishoid vms). Üle 90% PERH
käibest tuleb Haigekassast või riigieelarvest. Haigekassa roll piirdub PERH rahastamisega.
3) Kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, (RHS § 12 lg 1 p 3)
välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei
avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
PERHil ei ole erakapitali osalust. PERH võrgustatud haiglates s.o tütardes on ainult KOV
osalus kuid need osalused PERHIle mõju ei avalda. Rapla Haiglas on osalus MTÜ-l
Raplamaa Omavalitsuste Liidul. Juriidiliselt vormilt on tegemist eraõigusliku juriidilise
isikuga, kuid selle liikmed on KOV-d.“
Kontrollikriteeriumi täitmiseks peab hankija tõendama, et ta mõjutab vahetult lepingupartneri
otsuseid, sh mitte ainult strateegilisi, vaid ka muid tähtsaid otsuseid, ja ka seda, et juhatuse
autonoomia on oluliste otsuste tegemisel piiratud.9 Pelgalt nõukogu liikme rollist nn
kontrollikriteeriumi eelduse täitmiseks ei piisa, kuivõrd nõukogu pädevus ühingu juhtimisel
on piiratud. Kontrollikriteeriumi esinemiseks on vaja suhet, milles üksus justkui täidab
omaniku käske. Äriühingute juhtorganitele on Eesti õiguses seadusega vaikimisi antud
ulatuslik autonoomia ja sellest, et omanik saab juhtorganite liikmed määrata,
kontrollikriteeriumi täitmiseks napib. In-house-erandi rakendamiseks ei piisa üksnes 100%
aktsiate või osade omamisest, vaid aktsionäril või osanikul peavad olema ühingu juhtimises
osalemiseks suuremad õigused, kui tulenevad tavapärasest äriõigusest. Euroopa Kohtu
kohtujurist Stix-Hackl on koguni leidnud, et kontroll peaks hõlmama ka üksikuid
juhtimisküsimusi.10 Carbotermo kaasuses tõi Euroopa Kohus in-house-kohaldamist välistava
9 EKo C-340/04, kohtujuristi C. Stix-Hackl ettepanek, p-d 64-71; C. Ginter, I. Pilving.
§ 12, kommentaar 15. M. Parind, M.
A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 174.
10
Samas, p-d 63, 68 ja 70; Samas.
18
asjaoluna esile, et hankijal ei olnud äriühingu juhtimisel mingit erilist pädevust, vaid et ta
pädevus piirdus sellega, mis on äriühinguõiguses antud enamusaktsionärile.11
RHS § 12 kommentaaride autorid nendivad, et vajalik on igal konkreetsel juhul analüüsida,
kuidas õiguslikult tagada hankija otsustusõigus kontrollitava ühingu tegevuse suhtes ning et
teataval määral on juhatuse otsustuspädevust võimalik piirata ühingu põhikirja kaudu.12 Tuleb
kontrollida, kas konkreetne pakkuja on hankijast reaalselt eraldiseisev või on tegemist üksnes
formaalse eraldatusega.13 Kui eraldiseisvus omandab tavapärasele äriühingu ja aktsionäri
suhtele omased tunnused, kus juhatusel on oluliste otsuste puhul ulatuslik autonoomia, ei ole
senise kohtupraktika kohaselt kontrollikriteerium täidetud ja sisetehingu erandile tuginemine
on välistatud. Kontrollikriteeriumile vastavuse hindamisel peavad RHS § 12 kommentaaride
autorid tähtsaks mh äriühingu asutamisdokumente ning sisetehingu osaliste vaheliste
lepingute ja muu dokumentatsiooni sisu. Sisetehingu kasuks räägiks näiteks olukord, kus
omanik tellib teenuseid või ostab kaupu olemuslikult käsu korras ja enda osalusel kehtestatud
hinnakirja või hinnakujundusmudeli alusel, kuivõrd sellisel juhul jääb in-house-ühingule
üksnes ülesande täitja roll ja tema olemus oleks pigem osakonnalaadne.14
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ei ole äriühing, ent sihtasutuste seaduse (SAS) §-de
16-32 kohaselt on sarnaselt äriühingutega tegemist korporatiivse juhtimisstruktuuriga
(juhatuse ja nõukogu näol). Sihtasutuse nõukogu omab SAS § 24 alusel volitusi kavandada
sihtasutuse tegevust ning korraldada sihtasutuse juhtimist ja teostada järelevalvet sihtasutuse
tegevuse üle. Äriühingute nõukogul on pädevus planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada
aktsiaseltsi juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 306 lg 2 ja § 189
lg 2). ÄS § 180 lg 4 ja § 306 lg 2 järgi peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu
seaduslikest korraldustest ning tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Ka SAS § 17 lg 7 alusel peab juhatus
sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ning tehinguid, mis väljuvad
igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Erisus sihtasutuse
puhul võrreldes äriühingutega on aga see, et asutaja, kelleks sihtasutuse Põhja-Eesti
Regionaalhaigla puhul on riigi esindajana Sotsiaalministeerium, määrab küll sihtasutuse
eesmärgi, kuid asutamise järgselt asutaja roll väheneb. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole
sisetehingu kontrollikriteeriumi tuvastamisel seega alust asuda oluliselt erinevale
tõlgendusele selles, mida väljendatakse sisetehingu kontrollikriteeriumi tuvastamise kohta
äriühinguid puudutavas.
Hankija 25.09.2017 memo kohaselt on nn kontrollikriteerium täidetud üksnes põhjendusega,
et hankijal on ainuisikuline õigus määrata sihtasutuse nõukogu liikmed, nõukogul on
omakorda õigus kinnitada Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengukava,
tegevusplaani, eelarve ja kõik igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud peab
kooskõlastama nõukogu ning põhikirja järgi on Sotsiaalministeeriumi kui asutaja
esindusõiguse teostajal õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust. Sellest aga ei saa järeldada, et Sihtasutuse Põhja-Eesti
11
EKo C-340/04, Carbotermo SpA ja Consorzio Alisei versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP SpA,
ECLI:EU:C:2006:308, p-d 64-71, p 38.
12
C. Ginter, I. Pilving. § 12, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019, lk 175.
13
EKo C-107/98, Teckal Srl versus Comune di Viano ja Azienda Gas-Acqua Consorziale (AGAC) di Reggio
Emilia, ECLI:EU:C:1999:562, p 51.
14
C. Ginter, I. Pilving. § 12, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019, lk 175.
19
Regionaalhaigla juhatuse autonoomia on oluliste otsuste tegemisel piiratud, nagu nõuab
sisetehingu kontrollikriteerium RHS § 12 lg 2 p 1, sest nagu RHS kommentaarid märgivad,
nõukogu liikme rollist nn kontrollikriteeriumi eelduse täitmiseks ei piisa ning sellest, et
omanik saab juhtorganite liikmed määrata, kontrollikriteeriumi täitmiseks napib. Seda
põhjusel, et nõukogu pädevus on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla põhikirja kohaselt
piiratud (vt põhikirja 3. ptk 1. jagu), millest ei ole võimalik järeldada, et Sostiaalministeeriumi
suhe Sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla täidaks Sotsiaalministeeriumi kui omaniku
käske. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla põhikirjast on vastupidiselt võimalik
järeldada, et juhatuse otsustuspädevust ei ole piiratud, mis peaks olema mh täidetud selleks,
et järeldada kontrollikriteeriumile vastavust.
Lisaks kontrollikriteeriumile ei ole veenev ja piisav ka hankija põhjendus RHS § 12 lg 2 p 2
ajsaolude esinemise kohta. RHS § 12 lg 2 p 2 nõuab, et kontrollitava üksuse tegevus peab
peamiselt (vähemalt 80% ulatuses) olema suunatud talle kontrolliva hankija antud ülesannete
täitmisele. Tegevuse seotuse nõue tuleneb vajadusest välistada olukord, kus vabaturul
tarnijana tegutsev tütarettevõtja saab emahankijalt konkurentsiväliselt rahavoo, mis võib
asjaomases sektoris konkurentsi moonutada.15 RHS § 12 lg 2 p 2 rakendamisel on oluline
ülesande andja isik, mitte ülesande sisu ega adressaat. Kontrollitavale isikule ülesande
andmine peab olema tõendatud, ent selleks ei ole nõutav lepingu olemasolu. Oluline ei ole,
kes ülesande täitmise eest maksab ning kes teenusest kasu saab.16
RHS § 12 lg 8 kohaselt lähtutakse §-s 12 nimetatud tegevuste protsendimäärade
kindlakstegemisel avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku hanke- või
koostöölepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmisest kogukäibest või muust
asjakohasest tegevuspõhisest näitajast selle aja kohta, nagu näiteks kulud, mis on kantud
seoses asjade, teenuste ja ehitustöödega. Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava
juriidilise isiku kohta puuduvad sellised andmed või ei ole need enam asjakohased, võib
nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil. Osundatud sätte
puhul on määrav sisetehingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmine kogukäive või
asjakohane tegevuspõhine näitaja (nt tegevuskulud, kasutatav tööaeg) sama aja kohta.
Sisetehingu puhul tuleb kontrollitava(te)le hankija(te)le suunatud müügikäive jagada
kontrollitava üksuse kogu müügikäibega, arvestamata müüdud kaupade või teenuste liiki ning
tulemus ei tohi olla väiksem kui 80% kogukäibest.17
Keskmise kogukäibe arvutamisel võetakse aluseks kontrollitava üksuse tegevus ettevõtjana
kaupade ja teenuste pakkumisel, sh tegevus hankelepingu täitmisel ning kogukäibega ei ole
hõlmatud ettevõtluseks kasutatud vara müük. Samuti ei lähe kontrollitava üksuse kogukäibe
hulgas arvesse tema sisseostetud kaubad ega teenused, sh allhanke korras esitatavad
tellimused. Kokkuvõtvalt lähevad kogukäibe hindamisel arvesse tegelikult tehtud tööd, mitte
aga see, mida üksus teoreetiliselt võiks teha või mis võiks olla üksuse ülesanded. 18
Majandustegevuse prognoose, sh sõlmitava sisetehingu hinnangulist väärtust on võimalus
kasutada juhul, kui prioriteetseid näitajaid ei ole võimalik rakendada.19
15
EKo C-553/15, Undis Servizi Srl versus Comune di Sulmona, ECLI:EU:C:2016:935, p 33.
16
C. Ginter, I. Pilving. § 12, kommentaar 13. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019, lk 173.
17
C. Ginter, I. Pilving. § 12, kommentaar 42. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019, lk 180.
18 EK C-340/04: Carbotermo, kohtujuristi ettepanek, p 79.
19 C. Ginter, I. Pilving. § 12, kommentaar 42. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019, lk 180.
20
Hankija esitatud teabest teise sisetehingu kriteeriumi esinemise (RHS § 12 lg 2 p 2) kohta ei
selgu andmed ja arvutused sisetehingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmise kogukäibe
või mu asjakohase tegevuspõhise näitaja kohta. Järelevalvemenetluses edastatud memos
märgitakse üksnes, et üle 90% PERH-i käibest tuleb Eesti Haigekassast või riigieelarvest.
Lisaks puudub analüüs ning sellest tulenev järeldus, kuidas on RHS § 12 lg 2 p 2 eeldused
täidetud, kui tervishoiu teenuste rahastamine toimub Eesti Haigekassa kaudu, kes on hankijast
eraldiseisev avalik-õiguslik juriidiline isik. RHS § 12 lg 2 p 2 nõuab, et üle 80% kontrollitava
juriidilise isiku tegevusest peab olema nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud
teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik. Juhul kui hankija peab
Eesti Haigekassat hankija ehk kontrolliva hankija „muuks juriidiliseks isikuks“ peab see
olema vastavalt kontrollitud ja põhistatud. Antud juhul puudub igasugune hankija poolne
analüüs selle kohta, kuidas on tagatud Sotsiaalministeeriumi poolt RHS § 12 lg 3 kohane
kontrollitavus Eesti Haigekassa üle. Vastavasisulised andmed ja analüüs puudub
järelevalvemenetluse käigus esitatud memos, ent hankija ei ole esitanud neid ka täiendavate
selgitustena.
Hankija on 25.09.2017 memos küll viidanud hankija ja Sihtasutuse Põhja-Eesti
Regionaalhaigla vahel sisetehingu jaatamiseks Rahandusministeeriumile esitatud
nõustamisepäringu 18.09.2017 vastusele, ent selles ei anta kinnitust sisetehingu
rakendamiseks kõikide kumulatiivsetele eeldustele vastamise kohta. Rahandusministeeriumi
18.09.2017 vastuses hankija päringule selgitatakse, kuidas RHS § 12 lg 2 kumulatiivsetele
eeldustele vastavust kontrollida, sh jõutakse järeldusele, et vastavus nendele tingimustele ei
ole välistatud.
Kokkuvõtvalt, RHS § 12 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud nn kontrollikriteeriumile vastavuse
hinnang hankija poolt ei ole veenev, piisav ning tõendatud, mistõttu ei ole kõik eeldused
sisetehingu kasutamiseks täidetud. Soovitame hankijal edaspidi Sihtasutusega Põhja-Eesti
Regionaalhaigla sõlmitavate lepingute puhul kontrollida ja analüüsida RHS § 12 lg-s 2
sätestatud sisetehingu kumulatiivstele eeldustele vastavust põhjalikumalt. Kui hankija peab
vajalikuks sisetehingu võimaluse ettenägemist, tuleb muu hulgas veenudada, et kontrollitava
üksuse põhikiri ja muud tema tegevust reguleerivad õigusaktid lubavad kontrolltavat üksust
kontrollida nagu oma osakonda. Hankija on järelevalvemenetluses kinnitanud, et 2022. aastal
on Sotsiaalministeeriumil plaanis korraldada referentlabori ülesannete täitja leidmiseks
hankemenetlus ning vastav hankevajadus on lisatud ka 2022. aasta hankeplaani.
Hankija kontaktisik edastas järelevalvmenetluses 07.04.2022 e-kirja teel seisukoha, mille
kohaselt on sisetehingu eelduste täitmine põhistatud piisavalt põhjalikult. Sealjuures juhtis
hankija kontaktisik tähelepanu sellele, et sisetehingu memo on koostatud vahetult pärast RHS-
i kehtima hakkamist, mistõttu tuleb arvestades teadmisi ja praktikat, mis
Sotsiaalministeeriumil sellel ajal oli, viidates, et otsuse tegemisel toetuti RRO arvamusele.
Riigihangete ja riigiabi osakonna 18.09.2017 e-kirjaga antud selgitustes ei anta hankijale
seisukohta, et kirjeldatud juhul oleks tegemist sisetehinguga RHS § 12 tähenduses. Viidatud
e-kirjas riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik üksnes juhendab, kuidas peaks toimuma
sisetehingu eelduste kontroll, märkides, et lähtudes pöördumise sisust „ei saa välistada, et
antud erand võiks sellise lepingu puhul olla kohaldatav“. Rahandusministeerium jääb esitatud
seisukoha juurde, et sisetehingute eelduste kontroll ei ole olnud piisav, mistõttu ei ole hankija
esitatud selgituse alusel sisetehingu kasutamiseks kõik eeldused täidetud ning sellest tingituna
on hankija jätnud korraldamata RHS kohase riigihanke menetluse. Arvestades, et
immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse maksumus on hankelepingu kohaselt 582
21
750 eurot, oleks hankijal tulnud nimetatud teenuse tellimiseks korraldada üle riigihanke
piirmäära riigihanke menetlus.
4. Soovitused ja tähelepanekud
Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on tasunud kontrollitaval perioodil Hoia.me
disainiosakonna kujundustööde eest Disainiosakond OÜ-le kokku summas 13 183, 11 eurot.
Järelevalvemenetluses edastatud hankelepingust selgub, et hankelepingu on sõlminud
Disainiosakond OÜ-ga Riigikantselei 30.03.2020 ning lepingu maksimaalseks maksumuseks
on 29 999 eurot (hankelepingu p 3.1).
Hankija kontaktisiku antud selgituste kohaselt: „Eriolukorra ajal toimus
kommunikatsioontegevus keskselt peaministrit teenindava Riigikantselei kaudu, mis tulenes
hädaolukorra seaduse § 24 l-st 1 /…/. Pärast eriolukorra lõppu taastus
ministeeriumitevaheline tavaline tööjaotus, mis on kirjeldatud VVS-s. VVS § 67 lg 1 kohaselt
on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas /---/ rahva tervise kaitse ja arstiabi /---/ korraldamine
/---/. Sotsiaalministeeriumi ülesandeid rahva tervise valdkonnas täpsustavad nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus (nt § 17) ja rahvatervise seadus (nt § 8). Täitmisel olevate lepingute
üleandmist ei ole vormistatud, kuid kõnealuses lepingus täitis eriolukorra lõppedes tellija
ülesandeid riigi nimel SoM.“.
Hankelepingu punkti 5.1. järgi kehtib leping kuni poolte kõigi lepinguliste kohustuste
täitmiseni (eelkõige punktis 1 viidatud eriolukorra lõppemiseni) või kui tellijal kaob vajadus
teenuse järele. Arvestades, et hankelepingu punktist ei selgu üheselt, kas leping lõppes
COVID-19 tõttu väljakuulutatud eriolukorra lõppedes 17.05.2020 või mitte, ei ole lõpuni
selge, kas Sotsiaalministeerium tellib ka edaspidi hankelepingu punktis 1 ettenähtud teenust.
Kuivõrd RHS § 3 p 1 seab hankijale kohustuseks tegutseda riigihanke korraldamisel
läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning see hõlmab endas ka hankelepingu täitmist selles sätestatud
tingimustel, soovitame edaspidi analoogsetes olukordades hankelepingus ettenähtud tellijate
vahetumisel vormistada dokument, mis hankelepingu poolte, antud juhul tellija, muutumist
kajastab.
5. Järeldused
5.1.Järelevalvemenetluses tuvastatud puudustest on enim seotud hankekorra regulatsiooniga
ning üks puudus on esitatud nõutud korras riigihanke korraldamata jätmise kohta.
Hankekorras on hankija teinud muudatusi, millega on suures ulatuses hankekorra
regulatsiooni kehtetuks tunnistanud, ent uut korrektset hankekorra tervikteksti
vormistatud ei ole ning see põhjustab hankekorra regulatsiooni tõlgendamisel ebaselgust
ja mitmetimõistetavust. Hankekord ei sisalda alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ja
teenuste tellimise korda olukorras, kus hankelepingute eeldatav maksumus jääb alla
lihthanke piirmäära, kuid ületab 20 000 eurot. Ka ei ole piisavalt reguleeritud kord, mis
puudutab alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära jäävaid riigihankeid. Lisaks on
kontrolliaktis esitatud puudused sisetehingu kasutamisel nõutud eelduste kontrollimise
kohta.
5.2.Rahandusministeerium palub hankijal kontrolliaktis esitatud seisukohtadega põhjalikult
tutvuda ning arvestada nendega edaspidi oma hankepraktikas, vältimaks RHS-i rikkumisi
tulevikus. Hankija kinnitas 14.01.2022 toimunud kontrollivisiidil, et on hankekorda juba
22
parandamas. Palume hankijal pärast täiendatud hankekorra kinnitamist edastada see ka
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnale.
5.3.Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected], tel 611
3701 (nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigi-
hangete registri kasutajatugi).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
riigihangete ja riigiabi osakond
Kontrollija:
Marit Piirisaar
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3033;
[email protected]
23