Rahandusministeerium
[email protected] 10.05.2022 nr 8-4/1917-2
Keskkonnaamet
[email protected]
Pärnu linna Väike-Jõe 12, 12a ja 16 kruntide
ja nende lähiümbruse detailplaneeringu
osaline kehtetuks tunnistamine Väike-Jõe tn 18
kinnistu osas
Väike-Jõe tn 18 kinnistu omanik on avaldanud soovi tunnistada osaliselt kehtetuks Väike-Jõe
12, 12a ja 16 kruntide ja nende lähiümbruse detailplaneering Väike-Jõe tn 18 kinnistu osas.
Planeerimisalase tegevuse korraldamine linna territooriumil on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu ja tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks,
kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist
kehtetuks tunnistamist.
Enne otsuse langetamist tuleb kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu esitada kooskõlastamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb.
Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond Teile kooskõlastamiseks Pärnu
Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsusega nr 83 kehtestatud „Väike-Jõe 12, 12a ja 16 kruntide
ja nende lähiümbruse detailplaneeringu“ osaliselt kehtetuks tunnistamise eelnõu.
…………………..
EELNÕU
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Pärnu September 2022 nr
Pärnu linna Väike-Jõe 12, 12a ja 16 kruntide
ja nende lähiümbruse detailplaneeringu
osaline kehtetuks tunnistamine Väike-Jõe tn 18 kinnistu osas
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
Pärnu Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsusega nr 83 kehtestati Väike-Jõe 12, 12a ja 16
kruntide ja nende lähiümbruse detailplaneering (edaspidi detailplaneering).
Planeeringuala hõlmab enda alla 1,4 ha suuruse Pärnu jõe äärse maa-ala Väike-Jõe tänava
piirkonnas sealhulgas ka 734 m2 suuruse Väike-Jõe tn 18 kinnistu. Planeeringu ülesandeks oli
luua terviklik heade elamistingimustega elamukvartal, tagada piirkonnale kõrget elukvaliteeti
nõudev linnaruum, korrastada kvartalisisest heakorda ja anda lahendused tehnovõrkude
rajamiseks. Planeeringuala kruntidele on määratud ehitusõigus, sealhulgas Väike-Jõe tn 18
kinnistule. Detailplaneeringut on asutud ellu viima, tehtud on maakorralduslikud toimingud,
kruntimised ja kinnistute moodustamised ning alustatud ehitustegevustega.
Detailplaneering näeb Väike-Jõe 18 kinnistule ette ühe kuni 180 m2 ehitisealuse pinnaga elamu.
Planeering on kinnistule lubanud püstitada ühe hoone, mille põhimaht on klassikaline - 1,5
viilkatusega elamu ja harja suunaga piki tänavat. Üksikutes hoone osades võib hoone olla kuni
3-korruseline.
Asjaolud
Peale detailplaneeringu kehtestamist on Väike-Jõe tn 18 kinnistule 08.07.2005 väljastatud
projekteerimistingimused elamu ehitamiseks, kus hoonestusala on määratud lammutatavate
majandushoonete asemele ja kinnistul olemasolev elamu on määratud säilitatavana.
Projekteerimistingimustes on määratud arhitektuursed tingimused, kuid ehitisealust pinda
kinnistul käsitletud ei ole. Seega kehtib kinnistule detailplaneeringuga määratud ehitusõigus,
mis näeb Väike-Jõe 18 kinnistule ette ühe kuni 180 m2 ehitisealuse pinnaga elamu rajamise
(krundi täisehituse protsent 24%).
Väike-Jõe tn 18 kinnistul olevale uuele elamule on väljastatud ehitusluba (31.08.2005. a antud
ehitusluba EL-127 Väike-Jõe 18/2 elamu püstitamiseks), mille järgi tööd on teostatud ning
elamu on kasutuses. Ehitusprojekt on näinud ette võimaluse vana ajalooline elamu Väike-Jõe tn
18/1 perspektiivis rekonstrueerida.
Ehitisregistri andmete tegelikule olukorrale vastavuse kontrollimisel selgitati välja, et vana
elamu ehitisealune pind on 79 m2 ning uue elamu ehitisealune pind on 185,4 m2. Krundil
lubatava täisehituse hulka arvestatakse ka kinnistu jõepoolses osas olevad kuurid ehitisealuse
pinnaga ca 12 m2 ja 16 m2 . Seega on Väike-Jõe tn 18 kinnistul olemasolevate hoonete
summaarseks ehitisealuseks pinnaks kokku ca 295.4 m2 ehk 40% krundi pinnast.
Projekteerimistingimuste asendiplaanil ja ehitusprojekti asendiskeemil on vana ajalooline elamu
Väike-Jõe tn 18/1 märgitud perspektiivis rekonstrueeritavaks. Ehitusprojekt ei nõudnud vana
elamu lammutamist esimeses järjekorras, kuid see on vastavalt projekti seletuskirjale ette
nähtud lammutada peale ehitustööde teist etappi. Tegelikkuses pole tehtud ei ühte ega teist,
hoone näeb välja väsinud ega sobi sel kujul uue hoonega kokku.
Kokkuvõttes ületab kinnistul ehitusloaga väljastatud 185,4 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ja
teine 79 m2 ehitisealuse pinnaga vana elamu ning kaks kuuri ehitisealuse pinnaga ca 12 m2 ja 16
m2 kinnistule kehtiva detailplaneeringuga määratud 180 m2 ehitisealust pinda. Seega on
olemasolevad ehitised (nii vana kui uus elamu) püstitatud õiguslikel alustel, kuid on vastuolus
kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigusega.
Omanik peab Ehitusseadustiku §19 lõike 1 kohaselt tagama ehitise vastavuse planeeringule ja
projekteerimistingimustele ning lõike 2 kohaselt tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks
vajalike lubade olemasolu.
Väike-jõe tn 18 kinnistul saab Ehitusseadustiku kohaseid toiminguid läbi viia peale seda, kui
2
detailplaneering on kehtetuks tunnistatud kõnesoleva kinnistu osas.
Väike-jõe 18 kinnistu omanikud on avaldanud soovi kõnesoleva detailplaneeringu osaliseks
kehtetuks tunnistamiseks neile kuuluva kinnistu osas, et rakendada üldplaneeringu tingimuste
kohast ehitusõigust. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule 2025+ on Väike-jõe tn 18
väikeelamumaa juhtotstarbega kinnistul suurusega 734 m2 lubatud täisehitus kuni 217 m2.
Ka linnavalitsus on seisukohal, et linnaplaneerimise üldeesmärgiks on linnastruktuuris selguse
ja arusaadavuse loomine. Ruumilises arengus tuleb võimaluste piires arvestada huvitatud isikute
soovidega, mis on suunatud elukeskkonna kvaliteedi püsimisele või siis parandamisele.
Kuivõrd haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult
lihtsalt ja kiirelt, siis Väike-jõe 18 kinnistu ehitusprojekti muutmisega seotud küsimuste
lahendamiseks on kiireim viis detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada.
Detailplaneeringud on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning nende eesmärgiks
on linnas maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Planeerimisalase tegevuse korraldamine
linna territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab
maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ja kehtestatud planeeringute
järgimise.
Kui detailplaneering tunnistada kehtetuks, siis toimub nimetatud alal ehitustegevus vastavalt
üldplaneeringu tingimustele järgides seadust.
Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa
tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik
soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu
terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Kehtima jääval detailplaneeringu alal on võimalik piirkonda edasi arendada vastavalt
terviklikkuse põhimõttele ja kruntidele detailplaneeringuga määratud ehitusõiguste alusel.
Piirkonnas on ala edasine arendamine võimalik läbikaalutletud, ühtsete ning erinevaid aspekte
arvestavate ruumiliste visioonide alusel (sotsiaalne ja tehnilise infrastruktuur, ühistransport,
avaliku ruum jms).
Asja- ja ajakohane detailplaneering peaks elluviimise ajal vastama valitsevatele majanduslikele,
sotsiaalsetele, kultuurilistele ja looduskeskkonna vajadustele ning planeeringu osapoolte
ootustele. Detailplaneeringu asjakohasust hinnatakse kindlas aegruumis. Ajas võivad muutuda
kaalutlused, mille alusel kohalik omavalitsus oma territooriumil ruumilist arengut suunab.
Enne detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse langetamist esitab kohalik
omavalitsus detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse
andmiseks isikutele, kelle õigusi võib planeering puudutada.
Planeerimisosakond on eelnõu edastanud nii Väike-Jõe tn 18 kinnistu kui naaberkinnistute
omanikele, keda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutab ja küsinud nende arvamust.
Planeerimisosakond küsib ka rahandusministeeriumi seisukohta kõnesoleva detailplaneeringu
osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta.
Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
3
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui
seadus ei sätesta teisiti (planeerimisseadus § 140 lõige 4).
Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse
üle otsustajaks on kohalik omavalitsus.
Lähtudes eeltoodust ning planeerimisseaduse § 140 lõigete 1 ja 2 ning 6 alusel
Pärnu Linnavolikogu
otsustab
1. Tunnistada Pärnu Linnavolikogu 20. detsembri 2001 otsusega nr 83 kehtestatud „Väike-Jõe
12, 12a ja 16 kruntide ja nende lähiümbruse detailplaneering“ kehtetuks Väike-Jõe tn 18
kinnistu osas.
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest ja selle
põhjustest teatamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamisest arvates.
3. Pärnu Linnavalitsuse kantseleil avaldada teade detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest 14
päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest arvates ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja Pärnu linna veebilehel.
4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
………………
Kui Teil on arvamusi Pärnu linnas, Väike-Jõe 12, 12a ja 16 kruntide ja nende lähiümbruse
detailplaneeringu, Väike-Jõe tn 18 kinnistu osas, kehtetuks tunnistamise eelnõu kohta, palume
need esitada kirjalikult 30 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnale, Suur – Sepa tn 16 Pärnu 80098. Arvamusi võib avaldada - posti teel või
saata e-posti aadressile
[email protected] .
Kui kooskõlastuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Ülle Tuulik 444 8353,
[email protected]
4