Saku Vallavalitsus Teie 28.03.2022 nr 7-1/7-8
[email protected] Meie 11.05.2022 nr 15-3/2856-3
Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-
Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneering
Saku Vallavalitsus esitas 28.03.2022 kirjaga nr 7-1/7-8 Rahandusministeeriumile Saku valla
Tänassilma küla Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute
ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) vastavalt ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja kuni 30.06.2015
kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve teostamiseks ja
heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Saku valla Tänassilma küla Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga
kinnistute ja lähiala detailplaneering algatati Saku Vallavalitsuse 25.09.2012 korraldusega nr
807.
Planeeritav ala paikneb Saku vallas, Tänassilma külas, Tallinn-Pärnu maanteest ca 1,8 km
kaugusel kagus. Detailplaneeringu ala hõlmab Saku vallas Tänassilma külas Kivinõmme
(71801:001:0972), Liivakivi (71801:001:0954), Väljataga (71801:001:0973), Liivanõmme
(71801:001:0962) ja Vana-Väljataga (71801:001:0974) kinnistuid ning lähiala.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 10,9 ha.
Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada planeeritavatest maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistutest 42 elamumaa sihtotstarbega krunti. Lisaks on kavandatud kaks üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunti (Pos 1 ja 10) planeeritava haljasala tarbeks, millest krundile Pos 1 on
antud ehitusõigus lasteaia rajamiseks. Lisaks moodustatakse kaks transpordimaa
sihtotstarbega krunti, millest üks on elamukvartalisisese juurdepääsutee tarbeks ning teine on
Liivakivi tee ja planeeritud tee ühendamiseks.
Kehtiva Saku valla üldplaneeringu järgi on alale määratud tiheasustus, kus maakasutuse
sihtotstarbeks on pere- ja ridaelamumaa. Käesolev detailplaneering ei muuda Saku
Vallavalitsuse hinnangul kehtivat üldplaneeringut.
Detailplaneering võeti vastu Saku Vallavalitsuse 28.12.2021 korraldusega nr 812.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 31.01.2022 kuni 14.02.2022.
Avaliku väljapaneku jooksul esitati üks arvamus, millele vallavalitsus andis kirjaliku
seisukoha. Detailplaneering avalik arutelu toimus 16.03.2022 Saku Vallavalitsuses, mille
tulemusena kokkuleppele arvamuse osas ei jõutud.
PlanS v.r § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses avalikul
väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid
vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on
vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et
planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Lisaks kuulub järelevalve teostaja
pädevusse vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 1 planeeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 5 kutsus Rahandusministeerium vaidlevad osapooled
03.05.2022 toimuvale nõupidamisele seisukohtade ärakuulamiseks, kus osalesid Saku
Vallavalitsuse esindajad, planeeringust huvitatud isik ning tema esindajad, planeeringu
koostaja ja kirjalikke arvamusi esitanud isik.
Ärakuulamise tulemusena jõuti kokkuleppele planeeritava avaliku ala protsenti ja kõnniteede
laiust puudutavas osas ning vastuväite esitaja kinnitas kirjalikult, et nende teemade osas
vastuväide puudub. Lahendamata jäi vastuväide, mis käsitles detailplaneeringuga
kavandatavate elamuühikute arvu ja seeläbi detailplaneeringu vastavust kehtivale Saku valla
üldplaneeringule. Samuti ei loobutud vastuväitest, mis käsitles piirkonna liikluskoormuse
kasvu.
Kuna vastuväiteid esitanud isik ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas
kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb järelevalve teostaja detailplaneeringu avalikul väljapanekul
kirjalikult esitatud vastuväidet lahenduseta jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS
v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväite ja kohaliku omavalitsuse
vastuskirja kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukoht
Renee Puhm märkis, et kõige suurema protsendi planeeritavast mahust võtab enda alla
paarismajade ning ridaelamute ehitusmaht. Kokku on planeeritud 73 elamuühikut, keskmise
elanike arvuga 3,0, mis teeb 219 uut elanikku. Vastuväite esitaja leidis, et arvestades sama
arendaja kõrval olevat valmis infrastruktuuri lisandub piirkonda ca 300 – 350 uut elanikku,
mis on ligi 80% lisa tänasele kogu Tänassilma elanike arvule. Vastuväite esitaja asus
seisukohale, et isegi, kui lasteaia projekt peaks realiseeruma, siis antud elanike arvu
lisandumisel ei ole reaalne, et lasteaia kohtadest jätkub kõigile. Lisaks tõuseb oluliselt
liikluskoormus just Saue valla väikestel teedel, mis on väljapääsuks Pärnu mnt magistraalile.
R. Puhm on seisukohal, et valla ja küla tasakaalustatud arenguks tuleb just paaris ja
ridaelamute mahtu vähendada.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel täiendas R. Puhm, et planeeringuga
kavandatakse 16 paarismaja (ehk 32 eluaset), 5 ridamaja (ehk 25 eluaset) ja 21 üksikelamut.
Seega ei vasta planeeritavate elamuühikute arv Saku üldplaneeringus toodud tingimusele,
mille kohaselt peab pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral elamuehituseks kavandatud
kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamumaa vähemalt 80%,
ridaelamumaa kuni 10%.
Saku Vallavalitsus märkis, et Saku vald on arvestanud Tänassilma külas elanike arvu kasvuga.
Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala
detailplaneering on algatatud 2012. aastal. Saku valla üldplaneeringu järgi on see piirkond ette
nähtud tiheasustusega alaks, kus maakasutuse juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa.
Maaomanikul on õigustatud ootus, et detailplaneeringuga on võimalik saada ehitusõigus
üksik- kaksik ja ridaelamute ehitamiseks. Planeeringu koostamisel tegi vallavalitsus koostööd
huvitatud isikuga, et leida kompromiss, mille tulemusena antakse detailplaneeringu järgne
2
krunt Pos1 (üldkasutatavate hoonete maa, haljasalamaa) üle tasuta Saku vallale lasteaia
rajamiseks.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel lisas kohalik omavalitsus, et
üldplaneeringus on toodud ka tingimused, mille kohaselt peab hoonestuse kavandamisel
moodustama üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon vähemalt 70%
planeeritavast alast ning avalik ruum (avalikud ja erateenused, haljasalad, pargid,
mänguväljakud jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Samuti peab uute
üksikelamukruntide suurus üldjuhul olema 1500 – 2400 m² ning krundi täisehitusprotsent võib
olla kuni 20%. Antud detailplaneering on kooskõlas eeltoodud tingimustega. Kuivõrd
käesoleva detailplaneeringu puhul on ridaelamute osakaal küll suurem kui 10%, ei ole Saku
Vallavalitsuse hinnangul tegemist üldplaneeringu ulatusliku muutmisega.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS v.r § 9 lõike 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmine kas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine; üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu
ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Antud juhul ei ole ridaelamute osakaalu suurenemise puhul tegemist seaduses loetletud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise juhtudega (vastava maa-ala üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; üldplaneeringuga määratud
hoonestuse kõrguspiirangu ületamine). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)
kohaselt on vallas või linnas ruumilise planeerimise korraldamine omavalitsusüksuse
ülesanne (KOKS § 6 lõige 1). Üldplaneeringu koostamise korraldajana on üldplaneeringu
tõlgendamine, elluviimine ja planeerimisotsuste tegemine kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Üldplaneeringu tõlgendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ja kaalutlusotsuse
tulemusel otsustada, kas erisus üldplaneeringu ja detailplaneeringuga kavandatu vahel on
oluline või ulatuslik. Kohaliku omavalitsuse seisukohast nähtub, et nende hinnangul ei ole
tegemist ulatusliku üldplaneeringu muutmisega ning planeering täidab kohaliku omavalitsuse
arengu eesmärke.
Rahandusministeerium möönab, et tõenäoliselt kaasneb uute hoonete rajamisega sotsiaalse ja
tehnilise infrastruktuuri täiendav koormus ning lisaks ka liikluskoormuse kasv ja liiklusest
tulenevate teatud negatiivsete mõjude (nagu müra ja liiklusummikud) suurenemine. See aga
ei tähenda, et Tänassilma külla ei võiks üldsegi uut hoonestust planeerida, kui kohalik
omavalitsus on seda piisavalt põhjendanud ja planeerimine on toimunud õigusaktide kohaselt
ja vastavuses kehtiva üldplaneeringuga. Kohaliku omavalitsuse poolt vastuväite esitanud
isikule antud seisukohtadest nähtub, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu ehitusõiguse
ulatuse määramisel arvestanud infrastruktuuri koormatuse võimaliku kasvuga. Kohalik
omavalitsus on ka selgitanud, et detailplaneeringu koostamise käigus on leitud huvitatud
isikuga kompromisslahendus, mille tulemusena antakse detailplaneeringuga kavandatav krunt
Pos1 (üldkasutatavate hoonete maa, haljasalamaa, suurusega 18185 m2) üle tasuta Saku
vallale lasteaia rajamiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi hinnangul on Saku Vallavalitsus
selgitused asjakohased ning kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud kaalutlus-
ja selgituskohustust.
3
Kokkuvõte
Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu
avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid
planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud.
Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud
planeerimisseaduses. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu menetluse
etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud.
Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik
omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise
ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isik on olnud
teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväite esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Vastuväite esitanud isiku vastuväite arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud
oma seisukoha. Seega on vastuväite esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Kohalikul omavalitsusel on õigus
planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku arutelu tulemusel teha
planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu
lõplik ehitusõiguse- ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu
kehtestamist. Seejuures on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada põhjendatud
planeerimisotsustuse korral planeeringualale ka teistsugune ehitusõigus, kui praegu on
määratud, kuid see on kohaliku omavalitsuse otsustada. PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on
planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest
ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi
avaliku menetluse nõudeid.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumiline planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega
kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus. Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub planeeringu lahenduse
seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh
piirkonna miljöösse sobivuse) üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole
Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohaliku omavalitsuse planeerimisotsused alluvad
kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuste
otstarbekuse üle. Seda enam ei saa planeerimisotsustuse otstarbekuse üle otsustada
riigihalduse minister.
Järelevalve teostamise tulemusena saan asuda seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu
koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis
kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS
v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on
detailplaneering kooskõlastatud Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja võrguvaldajatega.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme,
Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isiku huvide) arvestamise.
4
Vastuväiteid esitanud isiku seisukoht on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal
detailplaneeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vastuväidete sisust.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise
ehitusõiguse andmine sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta vastuväite esitaja õigusi.
Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust
lõpule viia ning keelduda detailplaneeringule heakskiidu andmisest.
Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6 annan heakskiidu
Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva
iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu
muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos
lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on kirjalikke arvamusi esitanud isikutel
võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt
kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib planeerimisseaduse § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Ärakiri: R. Puhm, Harju Holding OÜ
Helen Madison 611 3135
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
5