dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 11. mai 2022
Viit
15-3/2856-3
Registreeritud
11. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus, R. P., Harju Holding OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-32856-3 11.05.2022 Väljaminev kiri.asice427 KB

Sisu (failidest)

Saku Vallavalitsus Teie 28.03.2022 nr 7-1/7-8 [email protected] Meie 11.05.2022 nr 15-3/2856-3 Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana- Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneering Saku Vallavalitsus esitas 28.03.2022 kirjaga nr 7-1/7-8 Rahandusministeeriumile Saku valla Tänassilma küla Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Asjaolud Saku valla Tänassilma küla Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneering algatati Saku Vallavalitsuse 25.09.2012 korraldusega nr 807. Planeeritav ala paikneb Saku vallas, Tänassilma külas, Tallinn-Pärnu maanteest ca 1,8 km kaugusel kagus. Detailplaneeringu ala hõlmab Saku vallas Tänassilma külas Kivinõmme (71801:001:0972), Liivakivi (71801:001:0954), Väljataga (71801:001:0973), Liivanõmme (71801:001:0962) ja Vana-Väljataga (71801:001:0974) kinnistuid ning lähiala. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10,9 ha. Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada planeeritavatest maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutest 42 elamumaa sihtotstarbega krunti. Lisaks on kavandatud kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti (Pos 1 ja 10) planeeritava haljasala tarbeks, millest krundile Pos 1 on antud ehitusõigus lasteaia rajamiseks. Lisaks moodustatakse kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti, millest üks on elamukvartalisisese juurdepääsutee tarbeks ning teine on Liivakivi tee ja planeeritud tee ühendamiseks. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu järgi on alale määratud tiheasustus, kus maakasutuse sihtotstarbeks on pere- ja ridaelamumaa. Käesolev detailplaneering ei muuda Saku Vallavalitsuse hinnangul kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneering võeti vastu Saku Vallavalitsuse 28.12.2021 korraldusega nr 812. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 31.01.2022 kuni 14.02.2022. Avaliku väljapaneku jooksul esitati üks arvamus, millele vallavalitsus andis kirjaliku seisukoha. Detailplaneering avalik arutelu toimus 16.03.2022 Saku Vallavalitsuses, mille tulemusena kokkuleppele arvamuse osas ei jõutud. PlanS v.r § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Lisaks kuulub järelevalve teostaja pädevusse vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 1 planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 5 kutsus Rahandusministeerium vaidlevad osapooled 03.05.2022 toimuvale nõupidamisele seisukohtade ärakuulamiseks, kus osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad, planeeringust huvitatud isik ning tema esindajad, planeeringu koostaja ja kirjalikke arvamusi esitanud isik. Ärakuulamise tulemusena jõuti kokkuleppele planeeritava avaliku ala protsenti ja kõnniteede laiust puudutavas osas ning vastuväite esitaja kinnitas kirjalikult, et nende teemade osas vastuväide puudub. Lahendamata jäi vastuväide, mis käsitles detailplaneeringuga kavandatavate elamuühikute arvu ja seeläbi detailplaneeringu vastavust kehtivale Saku valla üldplaneeringule. Samuti ei loobutud vastuväitest, mis käsitles piirkonna liikluskoormuse kasvu. Kuna vastuväiteid esitanud isik ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb järelevalve teostaja detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud vastuväidet lahenduseta jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväite ja kohaliku omavalitsuse vastuskirja kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukoht Renee Puhm märkis, et kõige suurema protsendi planeeritavast mahust võtab enda alla paarismajade ning ridaelamute ehitusmaht. Kokku on planeeritud 73 elamuühikut, keskmise elanike arvuga 3,0, mis teeb 219 uut elanikku. Vastuväite esitaja leidis, et arvestades sama arendaja kõrval olevat valmis infrastruktuuri lisandub piirkonda ca 300 – 350 uut elanikku, mis on ligi 80% lisa tänasele kogu Tänassilma elanike arvule. Vastuväite esitaja asus seisukohale, et isegi, kui lasteaia projekt peaks realiseeruma, siis antud elanike arvu lisandumisel ei ole reaalne, et lasteaia kohtadest jätkub kõigile. Lisaks tõuseb oluliselt liikluskoormus just Saue valla väikestel teedel, mis on väljapääsuks Pärnu mnt magistraalile. R. Puhm on seisukohal, et valla ja küla tasakaalustatud arenguks tuleb just paaris ja ridaelamute mahtu vähendada. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel täiendas R. Puhm, et planeeringuga kavandatakse 16 paarismaja (ehk 32 eluaset), 5 ridamaja (ehk 25 eluaset) ja 21 üksikelamut. Seega ei vasta planeeritavate elamuühikute arv Saku üldplaneeringus toodud tingimusele, mille kohaselt peab pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral elamuehituseks kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamumaa vähemalt 80%, ridaelamumaa kuni 10%. Saku Vallavalitsus märkis, et Saku vald on arvestanud Tänassilma külas elanike arvu kasvuga. Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneering on algatatud 2012. aastal. Saku valla üldplaneeringu järgi on see piirkond ette nähtud tiheasustusega alaks, kus maakasutuse juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa. Maaomanikul on õigustatud ootus, et detailplaneeringuga on võimalik saada ehitusõigus üksik- kaksik ja ridaelamute ehitamiseks. Planeeringu koostamisel tegi vallavalitsus koostööd huvitatud isikuga, et leida kompromiss, mille tulemusena antakse detailplaneeringu järgne 2 krunt Pos1 (üldkasutatavate hoonete maa, haljasalamaa) üle tasuta Saku vallale lasteaia rajamiseks. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel lisas kohalik omavalitsus, et üldplaneeringus on toodud ka tingimused, mille kohaselt peab hoonestuse kavandamisel moodustama üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon vähemalt 70% planeeritavast alast ning avalik ruum (avalikud ja erateenused, haljasalad, pargid, mänguväljakud jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Samuti peab uute üksikelamukruntide suurus üldjuhul olema 1500 – 2400 m² ning krundi täisehitusprotsent võib olla kuni 20%. Antud detailplaneering on kooskõlas eeltoodud tingimustega. Kuivõrd käesoleva detailplaneeringu puhul on ridaelamute osakaal küll suurem kui 10%, ei ole Saku Vallavalitsuse hinnangul tegemist üldplaneeringu ulatusliku muutmisega. Rahandusministeerium märgib, et PlanS v.r § 9 lõike 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine kas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Antud juhul ei ole ridaelamute osakaalu suurenemise puhul tegemist seaduses loetletud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise juhtudega (vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt on vallas või linnas ruumilise planeerimise korraldamine omavalitsusüksuse ülesanne (KOKS § 6 lõige 1). Üldplaneeringu koostamise korraldajana on üldplaneeringu tõlgendamine, elluviimine ja planeerimisotsuste tegemine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Üldplaneeringu tõlgendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ja kaalutlusotsuse tulemusel otsustada, kas erisus üldplaneeringu ja detailplaneeringuga kavandatu vahel on oluline või ulatuslik. Kohaliku omavalitsuse seisukohast nähtub, et nende hinnangul ei ole tegemist ulatusliku üldplaneeringu muutmisega ning planeering täidab kohaliku omavalitsuse arengu eesmärke. Rahandusministeerium möönab, et tõenäoliselt kaasneb uute hoonete rajamisega sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri täiendav koormus ning lisaks ka liikluskoormuse kasv ja liiklusest tulenevate teatud negatiivsete mõjude (nagu müra ja liiklusummikud) suurenemine. See aga ei tähenda, et Tänassilma külla ei võiks üldsegi uut hoonestust planeerida, kui kohalik omavalitsus on seda piisavalt põhjendanud ja planeerimine on toimunud õigusaktide kohaselt ja vastavuses kehtiva üldplaneeringuga. Kohaliku omavalitsuse poolt vastuväite esitanud isikule antud seisukohtadest nähtub, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu ehitusõiguse ulatuse määramisel arvestanud infrastruktuuri koormatuse võimaliku kasvuga. Kohalik omavalitsus on ka selgitanud, et detailplaneeringu koostamise käigus on leitud huvitatud isikuga kompromisslahendus, mille tulemusena antakse detailplaneeringuga kavandatav krunt Pos1 (üldkasutatavate hoonete maa, haljasalamaa, suurusega 18185 m2) üle tasuta Saku vallale lasteaia rajamiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi hinnangul on Saku Vallavalitsus selgitused asjakohased ning kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgituskohustust. 3 Kokkuvõte Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväite esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväite esitanud isiku vastuväite arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on vastuväite esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku arutelu tulemusel teha planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse- ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Seejuures on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada põhjendatud planeerimisotsustuse korral planeeringualale ka teistsugune ehitusõigus, kui praegu on määratud, kuid see on kohaliku omavalitsuse otsustada. PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumiline planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna miljöösse sobivuse) üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohaliku omavalitsuse planeerimisotsused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuste otstarbekuse üle. Seda enam ei saa planeerimisotsustuse otstarbekuse üle otsustada riigihalduse minister. Järelevalve teostamise tulemusena saan asuda seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on detailplaneering kooskõlastatud Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja võrguvaldajatega. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isiku huvide) arvestamise. 4 Vastuväiteid esitanud isiku seisukoht on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal detailplaneeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise ehitusõiguse andmine sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta vastuväite esitaja õigusi. Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning keelduda detailplaneeringule heakskiidu andmisest. Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6 annan heakskiidu Kivinõmme, Liivakivi, Väljataga, Liivanõmme, Vana-Väljataga kinnistute ja lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on kirjalikke arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib planeerimisseaduse § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Ärakiri: R. Puhm, Harju Holding OÜ Helen Madison 611 3135 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel