Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 16.05.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.1-10.1/4310-1 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikantselei delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] delta_docName Lisaeelarve 2022 ja sellega kaasnevad eelnõud II lugemisele (usaldusküsimusega seotud seaduseelnõude esitamine) Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse algatatud ja usaldusküsimusega seotud „ Riigi 2022. aasta lisaeelarve seadus“ eelnõu (608 SE) ja sellega seotud „ Käibemaksuseaduse muutmise seadus “ eelnõu (607 SE) ning „ Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus “ eelnõu (606 SE) ja seletuskir jad teiseks lugemiseks Riigikogus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Keit Pentus-Rosimannus delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT rahandusminister Lisad: Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ; Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvid ; Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri ; Käibemaksuseaduse muutmise seadus e eelnõu ; Käibemaksuseaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri ; Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus e eelnõu ; Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri . Regina Vällik 611 3720 ,
[email protected]
302260 374015 2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Tallinn 202 2 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc101787968 \h 3 2022. aasta lisaeelarve eelnõust PAGEREF _Toc101787969 \h 3 Eelnõu ülesehitus PAGEREF _Toc101787970 \h 5 Eelnõu seletuskirja ülesehitus PAGEREF _Toc101787971 \h 5 Kasutatud lühendid PAGEREF _Toc101787972 \h 6 I osa. ÜLEVAADE 2022. AASTA LISAEELARVE EELDUSTEST JA MEETMETE MÕJUST PAGEREF _Toc101787973 \h 7 Ülevaade riigi majanduse ja rahanduse olukorrast PAGEREF _Toc101787974 \h 7 Majanduse hetkeolukord ja väljavaated PAGEREF _Toc101787975 \h 7 Riigi rahanduse hetkeolukord ja väljavaated PAGEREF _Toc101787976 \h 9 Lisaeelarve eeldustest PAGEREF _Toc101787977 \h 11 Lisaeelarves otsustatud meetmete mõju PAGEREF _Toc101787978 \h 11 Meetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile PAGEREF _Toc101787979 \h 11 Meetmete mõju valitsussektori finantseerimisele PAGEREF _Toc101787980 \h 13 II osa. Ülevaade 2022. aasta lisaeelarve eelnõust valitsemisalade lõikes PAGEREF _Toc101787981 \h 15 1. Lisaeelarvest üldiselt PAGEREF _Toc101787982 \h 15 2. Riigikogu PAGEREF _Toc101787983 \h 21 3. Vabariigi Presidendi Kantselei PAGEREF _Toc101787984 \h 21 4. Riigikohus PAGEREF _Toc101787985 \h 21 5. Vabariigi Valitsus PAGEREF _Toc101787986 \h 22 6. Riigikantselei haldusala PAGEREF _Toc101787987 \h 24 7. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787988 \h 25 8. Justiitsministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787989 \h 27 9. Kaitseministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787990 \h 28 10. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787991 \h 29 11. Kultuuriministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787992 \h 30 12. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787993 \h 31 13. Maaeluministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787994 \h 33 14. Rahandusministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787995 \h 35 15. Siseministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787996 \h 36 16. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787997 \h 37 17. Välisministeeriumi valitsemisala PAGEREF _Toc101787998 \h 42 III osa. 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvide selgitused PAGEREF _Toc101787999 \h 43 Eelnõu §-ga 2 muudetakse 2022. aasta riigieelarve seadust järgmiselt: PAGEREF _Toc101788000 \h 43 Eelnõu § 3 lisatakse lisaeelarvele järgmine säte PAGEREF _Toc101788001 \h 45 Lisa 1: Lisaeelarve meetmete mahud PAGEREF _Toc101788002 \h 46 Lisa 2: Lisaeelarve eelmõu mõju 2022. aasta riigieelarve vahendite mahtudele PAGEREF _Toc101788003 \h 51 Lisa 3: Lisaeelarvega muudetud 2022. aasta riigieelarve PAGEREF _Toc101788004 \h 69 Sissejuhatus 2022. aasta lisaeelarve eelnõu st 2022. aasta lisaeelarve koostamise tingis kiireloomuline ja erakorraline vajadus tugevdada kõige laiemas mõttes Eesti julgeolekut. Lisaeelarve on suunatud nendele erakorralistele vajadustele, mille katmisest Venemaa alustatud täiemahulise Ukrainas peetava sõja mõjude tõttu pole võimalik hoiduda. Riigikogu võttis 8. detsembril vastu 2022. a asta riigieelarve, mille tulud on 13,1 miljardit, kulud 1 3,6 miljardit , investeeringud 0,7 miljardit ning finantseerimistehingud 0,6 miljardit eurot. 2022. aasta riigieelarve koostati rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhjal teadmises, et Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud ja nii globaalselt kui Eesti majanduses toimub käesoleval aastal kiire taastumine pandeemiaga seotud mõjust. Venemaa uut sõjalist agressiooni Ukrain a s ning sellega kaasnevaid majandusmõjusid ja sanktsioone ning suurt sõja põgenikelainet 2022. aastaks koostatud riigieelarve ette näha ei saanud. Tegelikkuses alustas Venemaa täpselt Eesti Iseseisvuspäeval ehk 24. veebruaril laiaulatuslikke sõjalisi rünnakuid Ukraina riigi vastu, mille tõttu tööstus- ja toidutoorme ning energiahinna muutused on taltumise asemel jätkanud tõusu rekordtasemetele, erasektori kindlustunne on halvenemas, Euroopa Liidus on liikmesriigid langetamas üksteise järel otsuseid Venemaa päritolu energiatoodete (eelkõige naftatooted ja maagaas) ostmise lõpetamiseks ning Ukrainast on sõja eest põgenenud üle viie miljoni inimese, sh on Eesti käesoleva lisaeelarve koostamise hetkeks vastu võtnud üle 31 tuhande põgeniku. Rahumeelse Euroopa riigi vastu alustatud Venemaa sõjategevusele vastuseks kehtestatud sanktsioonid on peatamas majandustegevust Venemaa- ja Valgevenega , alternatiivsete turgude leidmisega tegeletakse . Sõjas enda riigi puutumatust kaitsva Ukrainaga on majandussuhted raskendatud . Uutes, järsult halvenenud oludes koostas Vabariigi Valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava . Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist. Lisaks otsustasid 3.03.2022 EL siseministrid käivitada Ukraina sõja põgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi (2001/55/EÜ), mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. a asta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku on 80 2 , 9 mln eurot . Lisaeelarvega eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 m ln eurot ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 2 4 2,7 mln eurot , millele lisa nduvad maksutuludest sõltuvad kulud 55,3 mln eurot. Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse osas, kus on need on reservist välja maksmata, ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 m ln euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 m ln euroni. Lisaeelarve moodustab ca 2,2 % 2022. a asta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst . Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 m ln eurot ehk 1,9 % SKPst . Muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõu ülesehitus Lisaeelarve seaduse eelnõu on üles ehitatud 2021. aasta lõpus jõustunud 2022. aasta riigieelarve seaduse alusel . R iigieelarve on liigendatud administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse , Riigikantselei haldusala ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Kulud on täiendavalt liigendatud tulemusvaldkondade ks , programmide ks ning programmi tegevuste ks . Lisaeelarves on kajastatud investeeringud objektiti alates 10 miljonist eurost. Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, piirmääraga vahenditele on määratud seaduse alusel kasutamise limiit. K a riigi lisaeelarves kavandatud vahendid esita takse kahes veerus: „Eelarve kokku“ ja „sh piirmääraga vahendid“. Veerus „Eelarve kokku“ on kajastatud nii piirmääraga kui piirmäärata eelarve vahendid. Lisaeelarve on esitatud tuhandetes eurodes ning seetõttu väiksemad summad kui viissada eurot nullidena . Sellised read tekivad valitsemisalade kulumudelite detailsete jaotusreeglite alusel. Eelnõu seletuskirja ülesehitus Lisaeelarve seletuskirjaga selgitatakse ainult lisaeelarve seadust – st kajastatakse vastavat lisaeelarvega seotud informatsiooni, ei esitata uuesti kogu 2022. aasta riigieelarve seadust täies mahus. Kõikides seletuskirja tabelites esitatakse riigieelarve vahendeid tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud teisiti. Seletuskirjas on toodud lisaeelarvega eraldatud vahendite kasutamise otstarve ministeeriumide valitsemisalade lõikes ning omakorda liigendatud Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud teemade lõikes : Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine, Energiajulgeolek , S õjapõgenike esmaste vajadustega seonduv . Eelnõu seletuskiri koosneb sissejuhatusest, kolmest osast ja lisa de st. Esimene osa annab ülevaate majanduslikust olukorrast lisaeelarve koostamise ajal, eelarvepositsioonist ning kuludest. Teine osa annab ülevaate lisaeelarvest administratiivses liigenduses . Kolmas osa selgitab lisaeelarvega muudetavaid ja lisatavaid tekstiparagrahve. Eelnõu seletuskirja l isades on toodud kriisileevendusmeetmete nimekiri koos lisaeelarve mahtudega valitsemisalade lõikes, ülevaated lisaeelarve administratiivse ja majandusliku sisu järgi võrreldes 2022. aasta riigieelarve vastavate ridadega ning lisaeelarvega muudetud 202 2 . a asta riigieelarve . Kasutatud lühendid AS – aktsiaselts EL – Euroopa Liit EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IT – infotehnoloogia KOV – Kohalik omavalitsus LNG – veeldatud maagaas ( liquefied natural gas ) mld – miljard mln – miljon NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon PPA – Politsei – ja Piirivalveamet RMIT – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus SKP – s isemajanduse kogutoodang VV – Vabariigi Valitsus I osa. ÜLEVAADE 2022. AASTA LISAEELARVE EELDUSTEST JA MEETMETE MÕJUST Ülevaade riigi majanduse ja rahanduse olukorrast Rahandusministeerium avalikustas kevadise majandus- ja rahandusprognoosi 7. aprillil. Prognoosi seletuskirjaga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel: https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos Majanduse hetkeolukord ja väljavaated 2022. aasta kevadel on prognoosijad sarnaselt kahe aasta taguse ajaga olukorras, kus määramatus tuleviku suhtes on enneolematult suur. Nii nagu viirusekriisis, ei määra ka praegu majanduse arengut niivõrd majanduse sisemised toimemehhanismid, vaid majanduse välised tegurid, millega majandus kohandub. Eesti majandus on pärast järsku langust 2020. aasta kevadel kenasti kosunud ja ületab oma tasemelt ka enne viirusekriisi tehtud prognoose. Jõulisele taastumisele on aidanud oluliselt kaasa info-side-sektor, mille pikalt kestnud kiire kasv aeglustus viirusekriisis vaid veidi. Eelmisel aastal taastusid kenasti ka veondus-laondus ja töötlev tööstus, mille kasvuperspektiiv oli veel paar kuud tagasi väga hea. 2022. aastal oleks võinud uuesti jalad alla saada ka turismisektor, kuid geopoliitilised pinged meie regioonis võivad heidutada kaugemalt tulevad turistid taas eemale. Kõige otsesem mõju Eesti majandusele selles kriisis tuleb väliskaubanduse piirangute kaudu. Prognoos lähtub kaubavahetuse katkemisest Vene-Valgevene-Ukraina suunal, millele lisandub ka Eesti ülejäänud kaubanduspartnerite tagasihoidlikum nõudlus seoses suurenenud ebakindluse ning tarneraskustega. Lisaks sellele pärsib lisandväärtuse loomist imporditud sisendite kiire hinnatõus. Seetõttu pöördub kaupade ja teenuste eksport 2022. aastal püsihindades kergesse langusesse. Ekspordi puhul on siiski olulisem rahaline väärtus ja kuna ekspordihindade kasv on oodatavalt üle kümne protsendi, siis ettevõtete eksporditulu suureneb siiski oluliselt. Paraku kallinevad imporditud tootmissisendid veelgi rohkem, mis kärbib kohalikku lisandväärtust. Prognoosi järgi õnnestub järgmise aasta jooksul Eesti ettevõtetel vabaneda sõltuvusest Venemaa ja Valgevene toormest ja turgudest ning eksport hakkab taastuma vastavalt peamiste ekspordipartnerite ja uute turgude arengule. Sisenõudluse kiirele kasvule eelmisel aastal järgneb 2022. aastal langus. Selle tingib ettevõtete investeeringute selge vähenemine kahel põhjusel. Esiteks olid eelmisel aastal ettevõtete investeeringud paisutatud ajutise , kuid väga suure investeeringu kaudu, mis aasta lõpus juba osaliselt realiseeriti. Teiseks on hinnatõus ehituses olnud väga kiire, mis sunnib planeeritud investeeringuid edasi lükkama. Kolmandaks ei soodusta sõjasündmused praegu pika tasuvusajaga projektidega alustamist, mis samuti soodustab juba kavandatud investeeringutega ootama olukorra selginemiseni. Majapidamiste investeeringud, mis 2021. aastal uute korterite nappuse tõttu vähenesid, peaksid 2022. aastal selgelt kasvama, mis eeldab küll optimistlikku tulevikuvaadet. Seni selgeid märke korteriostjate ebakindlusest ei ole. Eratarbimise kasv osutus 2021. aastal oodatust suuremaks, kuna septembris vabanenud pensioniraha kulutati suures koguses juba enne aasta lõppu. 2022. aastal on oodata eratarbimise reaalmahu langust, kuigi tarbimiskulutused eurodes kasvavad. Kaupade ja teenuste tarbimise languse toob endaga kaasa kiirenev hinnatõus, mida ei suuda kompenseerida sissetulekute kasv. Üle kümne protsendi ulatuv tarbijahindade kasv ületab sel aastal selgelt nii palgatulu kui ka pensionitulu kasvu. Prognoosi kohaselt kahandab ärevus idapiiri taga ka tarbijate kindlustunnet, mis pärast viirusekriisi aegset sügavat kukkumist on eelmise aasta teises pooles siiski kosunud. Lisaks kahandab kasvuvõimalusi eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, mis oli mõjutatud suures mahus teise samba pensionivarade vabanemisest. Valitsussektori tarbimiskulutused on prognoosis vastavalt kehtivale riigieelarvele ja riigieelarve strateegiale, kuid kavandatav lisaeelarve suurendab neid ilmselt oluliselt. Sõjategevusega kaasnenud energia- ja toorainehindade tõus kiirendab tarbijahindade kasvu tänavu 12,7 protsendini , millest poole annavad energiakandjad. Lisaks tõstab toidutoorme hindu Euroopa viljaaida võimetus kasvatada ja eksportida tavapärases koguses põllumajandussaaduseid. Eestis on 2022. aastal oodata toidukorvi kallinemist kümnendiku võrra. Püsib ka eelmisel aastal kiirenenud tööstuskaupade hinnatõus, mis algas viirusekriisist tulenevate tarneraskustega ja mida võimendab nüüd erinevate tootmissisendite kiire hinnatõus. Energiahindade mõningane langus järgmisel aastal viib tarbijahindade aastakasvu 2% lähedale ja sealt edasi veelgi madalamale. Tööturg on pärast koroonakriisi jõudsalt taastunud, mis on väljendunud nii hõivatute arvu suurenemises kui ka mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumises. Senini on turismisektori hõive jätkuvalt allpool kriisieelset taset, kuid koroonapiirangute leevenedes võiks käesoleval aastal oodata majutuses ja toitlustuses jõulisemat taastumist. Idasuunalise väliskaubanduse takistused võivad mõjutada 10 kuni 20 tuhandet töötajat, valdavalt tööstuses, transpordis ning ehituses. Kui ettevõtted suudavad eksporditurgude ja toorme varustuskanalite osas kiirelt ümber orienteeruda, püsib tööturu reaktsioon mõõdukana ehk töötajaid hoitakse palgal edasi ning vähendatakse ajutiselt töötunde. Kuna šokk on mõnede ettevõtete jaoks suur, siis arvestame põhistsenaariumis tööpuuduse kasvuga kahe protsendipunkti võrra praegusega võrreldes. Vaatamata halvenevale konjunktuurile hoiab jõuline hinnatõus palgasurved lähiajal kõrgena. Palgatulu ostujõud siiski väheneb käesoleval aastal ligikaudu viie protsendi võrra kahekohalise inflatsiooni tõttu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi põhinäitajad (protsenti ) 2022. aasta kevadine prognoos Muutus võrreldes 2021. aasta suvise prognoosiga 2021 2022* 2023* 2021 2022* 2023* SKP jooksevhindades (mld EUR) 30,7 32,7 33,9 0,5 0,4 0,0 SKP reaalkasv 8,3 -1,0 1,2 -1,1 -4,9 -1,4 SKP nominaalkasv 14,3 6,7 3,7 1,9 -0,6 -1,1 Tarbijahinnaindeks 4,6 12,7 2,1 0,8 9,0 0,0 Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 650,5 649,8 642,2 -3,8 -13,8 -22,1 Hõive kasv -0,5 -0,1 -1,2 -0,2 -1,5 -1,3 Palga reaalkasv 2,1 -5,1 3,4 -1,0 -7,9 -0,4 Palga nominaalkasv 6,8 7,0 5,6 -0,2 0,3 -0,4 Kasvuallikad Eratarbimiskulutused 6,5 -4,6 0,1 2,1 -7,9 -2,3 Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 3,9 -1,4 0,0 0,5 -0,4 0,0 Kapitali kogumahutus põhivarasse 3,3 -7,2 3,9 -3,5 -5,0 -2,0 Sisenõudlus 7,6 -4,6 1,0 0,0 -5,4 -1,8 Kaupade ja teenuste eksport 19,8 -2,0 2,3 6,0 -8,5 -1,7 Kaupade ja teenuste import 20,6 -6,6 2,1 8,1 -8,9 -2,3 Väliseeldused Nafta hind ( Brent , USD/barrel) 70,8 100,4 86,1 2,4 32,7 21,9 Riigi rahanduse hetkeolukord ja väljavaated Rahandusprognoosi koostamise aluseks on eelnevas peatükis kirjeldatud makromajandusprognoos. Täiendavalt lähtutakse prognoosis kehtivast olukorrast (kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta) ning heakskiidetud muudatustest/meetmetest (vastuvõetud eelnõud, riigi eelarvestrateegia 2022-2025). Prognoosis on lisaeelarve meetmetest arvestatud kaitsekuludega, mis olid prognoosi koostamise ajaks Vabariigi Valitsuse põhimõttelise heakskiidu saanud, ning automaatsete seadusest tulenevate sõja põgenike kuludega. Aprilli alguses valminud prognoosi kohaselt kujuneb käesoleva aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 1,25 mld eurot ehk 3,8% SKPst . See on tugevalt mõjutatud Venemaa-Ukraina sõjast, mistõttu on defitsiit võrreldes kehtiva riigieelarvega 2,2% SKPst suurem. Maksutulude kasvu on vähendatud nii sel kui ka järgmistel aastatel. Tänu 2021. aasta tugevale maksulaekumisele jääb selle aasta maksutulude tase aeglasemale kasvule vaatamata riigieelarves oodatud tasemele. Järgnevatel aastatel tulude kasv aeglustub. Kulude tase kasvab sõja mõjust tingituna valitsussektori tasanditel. Suurim koormus lisakulude kandmisel jääb riigieelarvele, kuhu lisandub julgeolekuga ning põgenikega seotud kulusid. Lisaks suurenevad saabunud sõjapõgenike ning kasvava töötuse tõttu Töötukassa kulud töötuturumeetmetele. Väheneb ka töötuskindlustusmakse laekumine. Töötukassa eelarvepuudujääk halveneb märgatavalt võrreldes kehtiva riigieelarvega. Prognoosis ootame ligi 100 miljoni euro suurust puudujääki käesoleval aastal. Haigekassa kulud suurenevad sõjapõgenikele tervishoiuteenuste pakkumise tõttu. Järgnevatel aastatel väheneb ka sotsiaalmaksulaekumine. Haigekassale ootame ülejäägi olulist vähenemist. Kohalike omavalitsuste kulud kasvavad oluliselt kiiremini kui tulud. Seda survestab nii tarbijahindade ja riigi keskmise palga tõus (prognoositav kasv 2022. aastal vastavalt 12,7% ja 7,0%), energiakandjate kõrged hinnad kui ka sõjapõgenikega lisanduvad kulud. Samal ajal omavalitsuste põhitegevuse tulud kasvavad 2022. aastal vaid 4,5%, mistõttu omavalitsuste põhitegevuse tulem (põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe) väheneb, ¼ võrra, jäädes alla 200 mln euro. Põhitegevuse tulemi langus vähendab nende võimalusi rahastada ja ellu viia investeeringuid ning suurendab vajadust laenuvahendite järele. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on kogu prognoosiperioodi kestel puudujäägis, ulatudes sel aastal 3,1%ni SKPst ning vähenedes 2026. aastaks 2%ni SKPst . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Valitsussektori eelarvepositsioon 2022 ja 2023 2022 2023 Eelarve Kevadine prognoos Muutus Kevadine prognoos Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mln €: -698 -1 248 -551 -1 267 Keskvalitsus -781 -1 072 -291 -1 114 Sotsiaalkindlustusfondid 123 -72 -195 -32 Kohalikud omavalitsused -47 -104 -65 -120 Nominaalne positsioon, % SKPst -2,2 -3,8 -1,7 -3,7 Struktuurne positsioon, % SKPst -2,6 -3,1 -0,4 -2,4 Allikas: Rahandusministeerium Lisaeelarve eeldustest Lisaeelarve sisaldab erinevaid hinnanguid kuluvajadustele ning see lähtub 7. aprillil 2022. aastal avaldatud kevadisest majandus- ja rahandusprognoosist. Suurim eelduste erinevus puudutab sõjapõgenikega seonduvat. Prognoosis on arvestatud 30 000 põgenikuga ning ainult nende kuludega, mis tekivad automaatselt, neile ajutise kaitse andmisel. Lisaeelarves on arvestatud mõnevõrra suurema põgenike arvuga, 50 000ga, ning ka nende kuludega, mille jaoks on vaja eraldi otsuseid või seadusemuudatusi. Käesoleva lisaeelarve meetmete eesmärk on suurendada riigi kaitsevõimet ning katta sõjapõgenikega seotud kulusid. Meetmed on detailselt valitsemisalade lõikes lahti kirjutatud seletuskirja järgmises osas. Meetmete mõju eelarve kuludele ning eelarvepositsioonile kui ka rahavoole võivad erineda, kuna eelarvepositsiooni ja rahavoo leidmisel arvestatakse täiendavalt meetmete rakendamisel riigile laekuvat maksutulu. Lisaeelarves otsustatud meetmete mõju Meetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve meetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 627 mln euro ehk 1,9% SKPst . Mõju eelarvepositsioonile on väiksem kui lisaeelarve meetmete maht kokku, sest eelarvest makstavate toetustega kaasneb nii tööjõumaksude kui tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu toob kaasa ka kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise ca 15 miljoni euro võrra läbi kohalikele omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu. Lisaeelarve sisaldab ka kahte tulusid vähendavat meedet, milleks on erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine EL miinimumtasemele ning ajakirjanduseväljaannete madalama käibemaksumäära rakendamine (5%) kogumõjuga 8 miljonit eurot. Lähtuvalt lisaeelarve vajadusest otsustati eraldada täiendava t raha kolme peamisse valdkonda ( t abel 3) : laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine , energiajulgeolek (sh keskse riigi gaasivaru soetamine ning LNG terminali rajamine ning Soomes ja Rootsis hoiustatud riigi kütusevaru Eestisse toomine), sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduvad kulud (sh Eesti haridussüsteemi tugevdamine , eesti keele õpe, tööturuteenused, öömaja ) . Lisaks on otsustatud suurendada vastupanuvõime suurendamiseks Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi, sest määramatus on väliskeskkonnas suur ning on oluline olla valmis ootamatusteks. Majandusliku sisu järgi moodustavad lisaeelarve mahust, sh Vabariigi Valitsuse reservi kantavad vahendid, ca 35 protsenti majandamiskulud (peamiselt kaitse ja julgeolekuga seotud meetmed), 31 protsenti investeeringud (sh energiavaldkonna meetmed), 19 protsenti tööjõukulud (sh põgenike teenindamisega seotud kulud) ning 15 protsenti toetused erasektorile ning teistele valitsussektori asutustele (ühekordne toetus pensionäridele ja lastega peredele, toimetulekutoetus, tööturuteenused ja muud sotsiaaltoetused). Saabunud sõjapõgenikele tööturumeetmete pakkumise tõttu suurenevad Töötukassa kulud käesoleval aastal 36 mln euro võrra, millest osa eraldatakse riigieelarvest. Töötukassa puudujääk siiski olulisel määral võrreldes prognoosiga ei muutu, kuna prognoos juba sisaldas hinnangut põgenikega seotud kuludele. Haigekassa kulud suurenevad sõjapõgenikele tervishoiuteenuste pakkumise tõttu ligi 50 miljoni euro võrra. Nagu Töötukassa puhul, sisaldas kevadine majandusprognoos täiendavad põgenikega seotud tervishoiukulutusi, lisaks parandavad lisaeelarve kulutused veidi sotsiaalmaksulaekumist võrreldes prognoosiga, mistõttu ka Haigekassa eelarvepositsioon oluliselt ei muutu. Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 1,72 miljardi euroni ehk 5,3%ni SKPst . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . 2022. aasta lisaeelarve meetmete mõju positsioonile valdkondade lõikes Mõju positsioonile, mln eurot KULUMEETMED 619 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 173 Energiajulgeolek 249 Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv 197 TULUMEETMED 8 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 8 MEETMED KOKKU 627 Meetmetega seotud maksutulu 2022.a ulatub lisaeelarve meetmete mõju ligi 149 mln euroni (vt tabel 4 ), eelkõige kasvab käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine. Käibemaksu mõjutavad suuremad meetmed on toetused ja põgenikega seotud koolikohad, mis suurendavad kaudselt tarbimist. Sotsiaalmaksu mõjutavad sarnaselt käibemaksule enamus meetmeid, esile võib tuua samuti sõja põgenikega seotud haridussüsteemi tugevdamise , mis suuren dab palgafondi. Tulusid vähendava mõjuga on infosõja oludes vajalik ajakirjandusväljaannete 9%lt 5%le langetatav käibemaksumäär ning toidujulgeolekut tagava põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Lisaeelarve meetmete mõju maksudele 2022, mln € 2022 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mln €: 148,9 Füüsilise isiku tulumaks (RE osa) 3,9 Füüsilise isiku tulumaks (KOV osa) 14,7 Juriidilise isiku tulumaks 0,7 Sotsiaalmaks 40,2 Käibemaks 66,9 Aktsiisid: 22,4 Alkoholiaktsiis 7,1 Tubakaaktsiis 6,5 Kütuseaktsiis 8,8 Kulumeetmete puhul arvestame mõjuga maksudele, mis erineb sõltuvalt kululiigist. Lähtume neljast erinevast kululiigist: palgakulu, majandamiskulu, investeering ja toetus, mille arvestamise põhimõtted on järgnevalt lahti selgitatud. Palgakulu maksusisalduseks on arvestatud 48% , pool sellest moodustab sotsiaalmaks, ülejäänu jaguneb füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui KOVide osa) ja tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid) vahel. Siin on arvestatud tööjõu efektiivse maksumääraga 35%, tarbimise efektiivse maksumääraga 23% ning säästumääraga 10%. Vahetarbimise/majandamiskulude maksusisalduseks on arvestatud 23% , mis jaguneb suuremate tarbimismaksude vahel. Arvestame ainult otsese mõjuga ehk tarbimise efektiivse maksumääraga. Investeeringute maksusisalduseks on arvestatud 33% , mis jaguneb kõikide suuremate maksude vahel, millest olulisemad on sotsiaalmaks ja käibemaks. Oleme arvestanud ehitusinvesteeringu otseste, kaudsete ja indutseeritud mõjudega maksulaekumisele. Ligikaudu 60% valitsemissektori investeeringutest on seotud hoonete ja rajatiste ehitusega (viimase 10.a keskmine), eeldame lihtsustatult ka mitteehitusinvesteeringu puhul sama maksusisaldust. Toetuste maksusisalduseks on arvestatud 21% , mis tuleneb tarbimise efektiivsest maksumäärast 23% ja säästumäärast 10% ning jaguneb suuremate tarbimismaksude vahel. Meetmete mõju valitsussektori finantseerimisele Lisaeelarve toetusmeetmete rahavooline mõju moodustab kokku 6 27 miljonit eurot ehk 1,9% SKPst , mille väljamaksed tehakse 2022. aasta jooksul. Riigil tuleb antud meetmeid finantseerida likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Tagamaks riigi kohustuste õigeaegset täitmist ei tohi likviidsusreservi jääk ja valmisolekulaenude maht langeda alla seatud likviidsuse sihttaset (2022 a. vahemikus 1,1-1,2 miljardit eurot). 13.04.2022 seisuga on likviidsusreservi (1,2 mld) ja valmisolekulaenude vahendeid (0,1 mld) üle likviidsusreservi sihttaseme 250 mln euro ulatuses, mis on ligi 40% lisaeelarve meetmete maksumusest. Riik alustas võla kaasamist selle aasta jaanuaris kui võeti lepingujärgselt kasutusse EIB ja CEB laenud summas 170 miljonit eurot ning märtsi lõpul emiteeriti T-bille (refinantseerimine 400 miljoni euro ulatuses). 2022.a teisel poolaastal on võimalik täiendava võla võtmiseks kasutada võlainstrumendina lühi- ja pikaajalisi võlakirjaemissioone. Kui mullu võimaldas 2020. aastal tehtud Riigikogu otsus kriisireservi vahendeid kasutusele võtta 2021. aasta lõpuni, siis 2022. aastal stabiliseerimisreservi vahendite (427 mln) kasutuselevõttu ei kaaluta. 2022. aasta riigieelarve seaduses kehtestatud 7,2 miljardilist riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki antud lisaeelarve toetusmeetmed ja sellega kaasnev negatiivne rahavoog ei suurenda. II osa. Ü le vaade 2022. aasta lisaeelarve eelnõust valitsemisalade lõikes Lisaeelarve st üldiselt 2022. aasta lisaeelarve tegemise ajal on meie regiooni julgeolekuolukord iseseisvuse taastanud Eesti ajaloo kõige kriitilisemas seisus. Euroopas Venemaa poolt alustatud sõja mõjude tõttu on ka majanduses erakordselt palju määramatust ning lisaks tuleb meil leida lahendused tõsises sõjapõgenike kriisis. Lisaeelarve on oma olemuselt erakorraline lahendus, mida saab kasutada erakorralistes oludes. Kuna kõikide prognooside kohaselt seisab ees keeruline aeg ning aasta, on eriti oluline keskenduda lisaeelarvega kavandatavate täiendavate, vältimatute kulutuste kavandamisel kõige laiemas mõistes Eesti julgeoleku tugevdamisele ning hoiduda praegu muude, täiendavate kulutuste maksumaksja kanda võtmisest. Eesti julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel ning NATO kollektiivkaitse tugevdamise nimel käivad tõsised pingutused. Sellele lisaks on 2022. aastal Vabariigi Valitsuse poolt juba antud põhimõtteline heakskiit kavale panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse järgmiste aastate jooksul täiendavalt üle 800 miljoni euro. Kui Riigikogu vastavate aastate riigieelarveid arutades ettepanekud heaks kiidab, tugevneb Eesti riigikaitse tasemele, kus ta varasemalt olnud pole. Lisaeelarvega anname olulise täiendava rahastuse ka Eesti kübervõimekuse ja -turvalisuse tugevdamiseks ning panustame tõsiselt Eesti elanikkonnakaitsesse ja sisejulgeolekusse. Oleme viimastel aegadel uuesti näinud, kuidas Venemaa ei kõhkle enda kontrolli all olevaid energiakandjaid kasutamast poliitilise relvana. Eesti energiaportfellis on juba praegu Venemaa gaasi osakaal väike, kuid meie energiajulgeoleku tugevdamine on sellegipoolest kriitilise tähtsusega. Lisaeelarve annab vahendid Eesti täielikuks lahti sidumiseks Venemaa gaasist ning panustab oluliselt energiasäästu ja väikeste taastuvenergiavõimsuste loomisesse. Viimased aitavad tulevikus paremini vältida olukordi, kus Eesti tarbijate olukord on oluliselt mõjutatav meie kontrolli alt väljas olevate energiahindade järskudest kõikumistest. 2022. aastal on Eesti silmitsi meie jaoks esimese sedavõrd tõsise põgenikekriisiga . Ukrainas Venemaa peetava sõja, piinamiste ja tapmiste eest põgenevatest inimestest on kümned tuhanded jõudnud ka Eestisse. Valdav osa Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on naised ja lapsed, kelle mehed ja isad on jäänud Ukrainasse võitlema. Eesti inimesed, kodanikuühiskond ja ettevõtjad on olnud sõjapõgenikele öömaja ja turvalise peatuspaiga pakkumisel ning ka nende Eestis hakkamasaamise toetamisel väga oluliseks abiks. Lisaeelarvega kavandame sõjapõgenike esmaste vajaduste ning rahvusvahelise kaitsega seonduva riigipoolse katmise. Lisaeelarve kulud 2022. aasta lisaeelarve kulude kogumaht on 540,9 mln eurot ja sellega suurendatakse Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarve kulusid 4% võrra (vt tabel 5). 2020. ja 2021. aastal suurendati lisaeelarvega riigieelarve kulusid vastavalt 1 % ja 5% võrra. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . 2022. aasta lisaeelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, tuhat eurot 2022. aasta riigieelarve se a dus 2022. aasta lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. aasta riigieelarve Muutus Kulud kokku -13 633 056 -540 860 -14 173 917 4% Tööjõu- ja majandamiskulud -1 834 336 -147 920 -1 982 257 8% Finantskulud -2 914 0 -2 914 0% Muud tegevuskulud -245 763 -118 893 -364 655 48% Sotsiaaltoetused -3 181 252 -47 314 -3 228 566 1% Investeeringutoetused -680 140 -28 436 -708 575 4% Muud toetused -3 456 984 -149 034 -3 606 018 4% Edasiantavad maksud -3 865 701 -33 772 -3 899 473 1% Käibemaks -100 776 -15 491 -116 268 15% Põhivara amortisatsioon -265 190 0 -265 190 0% Enamik 2022. aasta lisaeelarve kuludest planeeritakse Sotsiaalministeeriumi (35%), Vabariigi Valitsuse (27%), Haridus- ja Teadusministeeriumi (14%), Siseministeeriumi valitsemisala (9%) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (7%) valitsemisala eelarvesse (vt joonis 1 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . 2022. aasta lisaeelarve kulude jaotus valitsemisala järgi, tuhat eurot Majandusliku sisu järgi moodustavad 2022. aasta lisaeelarve kuludest suurima osa muud toetused (28%), tööjõu- ja majandamiskulud (27%) ning muud tegevuskulud (22%). Enim suurenevad lisaeelarvega riigieelarve muud tegevuskulud (48%). Muud toetused Muude toetuste maht lisaeelarves on 149,0 mln eurot (4%) ja sellest 70,3 mln eurot (47%) antakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvesse. T oimetulekutoetusteks planeeritakse 28, 6 mln eurot (19%) – see liigub Vabariigi Valitsuse eelarvesse ning peamiselt tööturutoetusteks planeeritud 26,4 mln eurot (18%) Sotsiaalministeeriumi eelarvesse. Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskuludeks on lisaeelarvesse planeeritud 147,9 mln eurot, millest 111,4 mln eurot (75%) moodustavad majandamiskulud ja 36,5 mln eurot (25%) tööjõukulud. Majandamiskuludest 80,3 mln eurot (72%) antakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse ja tööjõukuludest 18,6 mln eurot (51%) Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Muud tegevuskulud Muudeks tegevuskuludeks planeeritakse 118,9 mln eurot, millest 103,8 mln eurot (87%) kasutatakse Vabariigi Valitsuse reservi suurendamiseks. Lisaeelarve investeeringud 2022. aasta lisaeelarve investeeringute kogumaht on 49,1 mln eurot ja see suurendab Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarve investeeringute eelarvet 7% võrra (vt tabel 6 ). 2020. aasta lisaeelarve suurendas riigieelarve investeeringute kulusid 2 % ja 2021. aasta lisaeelarve 0,1 % võrra. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . 2022. aasta lisaeelarve investeeringud, tuhat eurot 2022. aasta riigieelarve se a dus 2022. aasta lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. aasta riigieelarve Muutus Investeeringud kokku -724 321 -49 119 -773 440 7% Inventar -3 174 0 -3 174 0% IT investeeringud -56 217 -19 586 -75 802 35% Transpordivahendid -18 139 -120 -18 259 1% Masinad ja seadmed -10 047 -1 205 -11 252 12% Muud investeeringud -8 433 -12 707 -21 140 151% Kinnisvara -517 534 -7 887 -525 420 2% Käibemaks -110 778 -7 615 -118 393 7% Lisaeelarve investeeringutest 37% planeeritakse Siseministeeriumi valitsemisalasse, 30 % Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ja 16% Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Suurima osa lisaeelarvega riigieelarvesse planeeritud investeeringutest moodustavad IT investeeringud (40%), muud investeeringud (26%) ja investeeringud kinnisvarasse (16%). IT investeeringud Lisaeelarve IT investeeringuteks planeeritakse 19,6 mln eurot, millest 63% antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Lisaeelarve investeeringud suurendavad 2022. aasta riigieelarve IT investeeringuid 35% võrra. Muud investeeringud Muudeks investeeringuteks planeeritakse 12,7 mln eurot ning sellega suurendatakse riigieelarve muude investeeringute summat üle 2,5 korra. Enamik lisaeelarvega planeetavatest vahenditest liigub Siseministeeriumi eelarvesse laiapõhjalise julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringute maht lisaeelarves on 7,9 mln eurot. 85% vahenditest antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse liitlaste taristuga seotud investeeringuteks, 9% Justiitsministeeriumi valitsemisalale vanglate turvalisemaks muutmiseks ja toimepidevuse tagamiseks ning 6% Siseministeeriumi valitsemisalale Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleksiga seotud investeeringuteks. Lisaeelarve finantseerimistehingud 2022. aasta lisaeelarve finantseerimistehingute kogumaht on 213 mln eurot ja see suurendab Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarve finantseerimistehingute eelarvet 33% võrra. Finantseerimistehingud on planeeritud Majandus- ja Kommunikatsiooni valitsemisala eelarvesse. Finantseerimistehinguna kajastatakse vedelkütusevaru Eestisse roteerimist (13 mln eurot), riigi keskse gaasivaru moodustamist (170 mln eurot) ning osaluse omandamist Elering AS poolt LNG terminali opereerivas ettevõttes (kuni 30 mln eurot). Lisaeelarve meetmete mahtude jaotusest Lisaeelarve vahendid jaotuvad üpris võrdselt kolme meetme vahel (vt J oonis 2) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Lisaeelarve vahendite jaotus lisaeelarve meetmete lõikes, tuhat eurot Enamik meetme Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine vahenditest (81%) jaotub Vabariigi Valitsuse ning Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade vahel (vt Joonis 3). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Lisaeelarve meetme "Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine" vahendite jaotus, tuhat eurot Peaaegu kogu m eetme Energiajulgeolek vahendid on jaotunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ja Vabariigi Valitsuse vahel (vt Joonis 4). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Lisaeelarve meetme "Energiajulgeolek" vahendite jaotus, tuhat eurot Meetme Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv lisaeelarve maht suures osas (94%) jaotub Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalade vahel (vt Joonis 5). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Lisaeelarve meetme "Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv" vahendite jaotus, tuhat eurot Riigikogu Riigikogule eraldatakse lisaeelarvega vahendeid L aiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 0,71 mln eurot . Need vahendid on ette nähtud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Riigikogu Kantselei riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101461781 \h \* MERGEFORMAT Tabel 9 . Riigikogu, tuhat eurot Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantseleile eraldatakse lisaeelarvega vahendeid L aiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 0,36 mln eurot . Need vahendid on ette nähtud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Vabariigi Presidendi Kantsele i riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101553899 \h \* MERGEFORMAT Tabel 10 . Vabariigi Presidendi Kantselei, tuhat eurot Riigikohus Riigikohtule eraldatakse lisaeelarvega vahendeid L aiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 0,01 mln eurot . Need vahendid on ette nähtud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Riigikohtu riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101462003 \h \* MERGEFORMAT Tabel 11 . Riigikohus, tuhat eurot Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsusele lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 147,3 mln eurot , mis rakendub meetmetes Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine (96,9 mln eurot, 65,8% Vabariigi Valitsuse eelarvest), Energiajulgeolek (30 mln eurot, 20,4% Vabariigi Valitsuse eelarvest), Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv (5,7 mln eurot, 3,9% Vabariigi Valitsuse eelarvest) ning millele lisanduvad Maksutuludest sõltuv ad kulud (14,7 mln eurot, 9,9% Vabariigi Valitsuse eelarvest). Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 68, 4 mln eurot planeeritakse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi suurendamiseks erakorraliste ja kiireloomuliste kulutuste katmiseks. Kuna olukord on pidevas muutumises, siis kõiki lisaeelarvega kaasnevaid vajadusi on keeruline valitsemisalade lisaeelarvetes koheselt ette näha. Valitsuse reservis on selliste kulutuste katmiseks tagatud paindlikkus. 28,6 mln eurot eraldatakse toimetulekutoetuseks sh: • Ukraina sõjapõgenikele makstav kulu 22,3 mln eurot, • Eesti elanikonnale makstav lisakulu 6,3 mln eurot. Tegevus sisaldab toimetulekupiiri tõusu 50 eurot (150-lt 200-le eurole), eluasemelaenu arvestamist toetuse määramisel (alates 1. juulist) ning korralduskulusid. Arvestatud on 21 834 leibkonnaga, sh 10 275 sõjapõgenike leibkonnaga. Lisaks nähakse meetmega ette võimalus sotsiaalhoolekande seaduses juba sätestatud toimetulekutoetuse arvestuses eluasemekulude hulgas arvesse võtta kuni kuuel kuul kalendriaastas ka eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid (laenu põhiosa, intresse ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset) võttes arvesse seaduses sätestatud tingimusi ja KOV sätestatud eluasemekulude piirmäärasid. Meetmega toetatakse eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist. Energiajulgeolek 30 mln eurot planeeritakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt ühekordseks toetuseks pensionäridele ja lastega peredele sh: • ca 13 mln eurot lastega peredele, • ca 17 mln eurot pensionäridele. Toetus on kavas välja maksta novembrikuus ning see on suunatud kahe kõige haavatavama grupi toime tulemise toetamiseks. Lastega peredele makstakse toetust 50 eurot peres kasvava lapse kohta. Pensionäridele mõeldud toetus hõlmab kõiki vanaduspensionäre ning toitjakaotuspensioni saajajd ja töövõimetuspensionäre. Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv 5,4 5 mln eurot planeeritakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt KOV-idele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi ja majutamiskulude hüvitamiseks. 0,2 3 mln eurot eraldatakse KOV-idele riiklike rahvastiku toimingute ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Kulude maht kasvab seoses Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega, nendele isikukoodide loomise ja väljastamise ning muude rahvastikutoimingute tegemisega. Maksutuludest sõltuv kulu 14,7 mln eurot on KOV-idele edasiantava üksikisiku tulumaksu suurenemise mõju seoses lisaeelarvesse planeeritud meetmete rakendamisega. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Vabariigi Valitsuse riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101462011 \h \* MERGEFORMAT Tabel 12 . Vabariigi Valitsus, tuhat eurot Riigikantselei haldusala Riigikantseleile lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 1,51 mln eurot , mis rakendub meetmes Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine ja jaguneb järgmisteks tegevusteks: Üleriigilise küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuliseks tõstmiseks 0,16 mln eurot ; Küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks 0,37 mln eurot ; Ühiskonna sidusust suurendavateks tegevusteks 0,25 mln eurot ; Arvamusuuringute sageduse suurendamiseks ja täiendavaks seirevõimekuseks 0,11 mln eurot ; Meediakirjaoskuse edendamiseks 0,32 mln eurot ; Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamiseks ning CREVEX2023 toimepidavuse õppuseks 0,30 mln eurot . Täiendavalt kajastu vad lisaeelarve eelnõus Riigikantselei muudatus ed 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Investeeringuid suurendatakse 23 000 eurot tegevuskulude arvelt seoses valitsusportaali VP 2.0 täiendavate kesksete arendamiskulude vajadustega, mis selgusid pärast 2022. aasta eelarveseaduse kinnitamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse suunatakse 0,1 mln eurot kokkulepitult Tallinn Digital Summit korraldamise kuludeks. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Riigikantselei riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101554065 \h \* MERGEFORMAT Tabel 13 . Riigikantselei haldusala, tuhat eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 77,2 mln eurot sh L aiapind s e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse suunatakse 0,5 mln eurot (0,6 % valitsemisalale eraldatud eelarvest) ning S õjapõgenike esmaste vajadustega seonduvaks meetmeks eraldatakse 76,7 4 mln eurot (99,4 % valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest). Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine Tegevuse Küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks eraldatakse 0,5 mln eurot , mis hõlmab Haridus- ja Teadusministeeriumis Küberturvalisuse seadusega seotud turvalahenduste haldamist, veebirakenduste töökindluse tõstmist sh prioriteetsete infosüsteemide turvalisuse seisu ja turvavigade parandamise monitooringu teenuse arendamist ning tulemüüride ja koormusjaoturite soetust. Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv Keeleõpe ja lõimumine Eesti keele õppega seotud tegevusteks (keelekümbluse täiendavad tegevused, keeleõppe laagrid) eraldatakse 6,5 4 mln eurot . Keelekümbluse täiendavad tegevused - arendatakse keeleõppealast pädevust ja koolitusvõimekust. Toetatakse koole ja lasteaedu eesti keelest erineva emakeelega lapse eestikeelse õppe läbiviimisel. Uussisserändaja keeleõppetoetus, muukeelse lapse keeleõppetoetus eesti õppekeelega koolis, keelekümblustoetus. Eesti keele õpet toetavad suvised noortelaagrid - tegevus hõlmab eesti keele õpet toetavat suvist laagritegevust Eesti ja Ukraina päritoluga noortele. Ukraina ja Eesti noorte omavaheliste sõprussuhete soodustamiseks ja eestikeelse suhtlusjulguse arendamiseks komplekteeritakse laagrivahetused põhimõttel, et Ukraina noored moodustavad 50% laagrivahetuse täituvusest ning ülejäänud 50% on eesti keelt kõnelevad noored. Laagrite sihtgruppi kuuluvate noorte osakaal Ukraina sõjapõgenike koguarvuks (aluseks võetud 50 tuhat põgenikku, osakaal arvestatud PPA 25.03.2022. a põgenike vanuselise jaotuse andmete põhjal) on 19 208, kellest 25%- le planeeritakse võimaldada osalemist laagritegevustes. Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks eraldatakse 0,14 mln eurot . Tegevus hõlmab eesti keele õpetajate koolitamist. Tartu Ülikooli eesti keele õpetaja mikrokraadi andmise hind on arvestuslikult 700 eurot õpetaja kohta, arvestatud on 200 õpetaja koolitamisega. Keelekliki e-õppe kursuse loomine ukraina keeles algajatele (0-A2) arendamiseks suunatakse 0,25 mln eurot . Arendus näeb ette uue keele baasil grammatikate kirjeldamist nii, et need selgitaksid vastava keele rääkijale eesti keele omapärasid ja aitaksid luua seoseid ning näha erisusi kahe keele vahel. Luuakse uus eestikeelne stsenaarium koos ekraanile minevate tekstide, animatsioonide kirjeldamise, uue keele eripärade arvestamisega koos visuaalse lahendusega. Haridus Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks, mis moodustavad 10% Ukraina sõjapõgenike koguarvust (aluseks võetud 50 tuhat põgenikku), eraldatakse 16, 26 mln eurot . Ühe lapse koha kogumaksumus kuus on 465 eurot ning rahastamine aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud Ukraina märkega sõjapõgenikest laste andmed (eralastehoidude laste andmed arvestatakse omavalitsuste esitatud andmete alusel). Lapsepõhine pearaha sisaldab muuhulgas õpetajate ja teiste töötajate tööjõukulu, õppevahendeid. Täiendavad koolikohad üldhariduses moodustavad 25% põgenike koguarvust (aluseks 50 tuhat põgenikku), milleks eraldatakse 44, 88 mln eurot . Ühe õpilaskoha maksumus kuus on 506 eurot. Õpilaskoha maksumus sisaldab muuhulgas õpetajate, direktori ja teiste töötajate tööjõukulu, õppevahendeid, õppehoone ülalpidamiskulusid, kohanemistasu ja keeleõppe (96 eurot ühe õpilase kohta ühes kuus) kulusid. K õrghariduse s tekkivate vajaduste rahastamiseks eraldatakse 2,5 mln eurot , mille tegevuse kulu on arvestuslikult 5000 eurot aastas ühe üliõpilase kohta (2022. aasta lisaeelarvesse on arvestatud 50% vajadusest). Arvestus on indikatiivselt tehtud 1000 üliõpilase kohta. Summa sisaldab mh tasulise õppe maksumuse hüvitamist ülikoolidele, täiendavate õppekohtade loomist tasuta õppes, riigikeele süvaõppe pakkumist, vajadusel stipendiumide maksmist. Täiendavad koolikohad kutsehariduses moodustavad 5% Ukraina sõjapõgenike koguarvust (aluseks 50 tuhat põgenikku), milleks eraldatakse 6, 17 mln eurot . Ühe koolikoha keskmine arvestuslik maksumus on kuus 353 eurot, mis sisaldab õpetajate jt kooli töötajate tööjõu- ning koolituskulusid, õppevahendeid, koolihoonete halduskulusid, koolilõuna toetust, õppetoetusi ja muid õpet toetavate tegevuste rahastamist. Tegelik rahade eraldamine koolidele arvestab õppekavade maksumust, millele põgenikud õppima asuvad ja teisi vajaduspõhiseid kulusid. Täiendavalt kajastu vad lisaeelarve eelnõus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) kulusid vähendatakse 0,24 mln eurot, ja suunatakse vahendid Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) noorte tööeluga kokkupuute kuludeks projekti „Malevasuvi“. Täpsustatakse programmi tegevuste vahelisi kulusid, kajastades laagritega seotud tegevuste kulud ühes programmi tegevuses. Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse Ligipääsu tagamine üldharidusele kuludest suunatakse 1 , 29 mln eurot tegevuse Ligipääsu tagamine kutseõppele kuludesse, kuna tänaseks on täpsustunud vahendite jaotus üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpilastele täiendavate tugimeetmete pakkumiseks COVID kriisist tulenevate õpilünkade tasandamisel ning vahendid suunatakse sisult õigesse tegevusse. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101551967 \h \* MERGEFORMAT Tabel 14 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Justiitsministeeriumi valitsemisala Justiitsministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite maht on 6,1 mln eurot (sh 1 mln eurot käibemaks), mis rakendub meetmes Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine . Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 5,1 mln eurot (83,7% valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest) suunatakse vanglate varustusele ja relvastusele ning vanglate toimepidevusele. Summa sisaldab nii investeeringuid vanglate turvalisemaks muutmiseks ja toimepidevuse tagamiseks kui ka majandamiskulusid. Meetmesse planeeritud 0,2 mln eurot (2,9% valitsemisala eelarvest) eraldatakse Riigi Teataja väljaandmise tagamiseks võrguhäirete korral ning kohtu ja prokuratuuri võimekuse tõstmisele, eesmärgiga luua võimekus kohtunikele ja prokuröridele kiiremate menetluste läbiviimiseks ka väljaspool tavapärast töökeskkonda. Meetmesse planeeritud 0,8 mln eurot (13,4% valitsemisala eelarvest) on küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks. Täiendavalt kajastu vad lisaeelarve eelnõus Justiitsministeeriumi valitsemisala muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Justiitsministeeriumi valitsemisala kulusid suurendatakse 0,2 1 mln eurot Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude arvelt. Vahendid suunatakse Justiitsministeeriumi haldusala asutusse Registrite ja Infosüsteemide Keskus muuseumide infosüsteemi MuIS arendamisega seotud täiendavateks kuludeks ning pilootprojekti Kratt Sälli ( museaalide säilivust hindav tehisintellekt) majutuskulude katteks, sest tehtavate tööde mahud kujunesid suuremaks kui varasemalt planeeritud eelarve. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552032 \h \* MERGEFORMAT Tabel 15 . Justiitsministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Kaitseministeeriumi valitsemisala Kaitseministeeriumi valitsemisalale 2022. aasta lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on kokku 15,66 mln eurot (13,05 mln eurot, millele lisandub arvestuslikuna käibemaksukulu 2,61 mln eurot). Lisaeelarvega eraldatud vahendid rakenduvad 98,6% osas Vabariigi Valitsuse lisaeelarve meetmes L aiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine ning 1,4% osas meetmes S õjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv . Vahendid jagunevad majandamiskuludeks (6,39 mln eurot, 40,8%) ja investeeringuteks (6,67 mln eurot, 42,6%) ning käibemaksuks (2,61 mln eurot, 16,7%) . Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisse suunatakse lisaeelarvest 15,45 mln eurot järgmisteks tegevusteks: Täiendavate ks liitlaste kohalolekuga seotud investeeringuvajadusteks suunatakse 8 mln eurot majutushallide , sanitaarruumide ja parkimisalade rajamise alustamiseks ning Ämari lennubaasis parendustööde tegemiseks. Liitlaste kohaloleku tugevdamiseks planeeritud investeeringud kajastuvad liitlaste taristu investeeringutena (6,67 mln eurot) ning seonduv käibemaks (1,33 mln eurot) kajastub Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute käibemaksuna. Sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks suunatakse 7,45 mln eurot , mis kulub tankitõrjevõime tugevdamisele. Soetused kajastuvad kaitseotstarbelise erivarustuse kuludena (6,21 mln eurot) programmi tegevustes „Väeloome: muud üksused“ (5,59 mln eurot) ning „Kaitsevalmidus“ (0,62 mln) ning seonduv käibemaks 1,24 mln eurot kajastub Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude käibemaksuna. Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv Sõjapõgenikega seonduvateks kuludeks suunatakse lisaeelarvest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kokku 0,21 mln eurot , millega kohandatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objekte sõjapõgenike majutuseks – remonditakse ruumid ning soetatakse ruumide väljaüürimiseks vajalikku inventari ja mööblit. Samuti kaetakse lisaeelarve vahenditest sõjapõgenike majutamisega kaasnevad haldus- ja tarbimisteenuste kulud. Põgenikega seotud kulud 0, 1 8 mln eurot kajastuvad programmi tegevuses „Riigikaitseliste investeeringute korraldus“, seonduv käibemaks 0,04 mln eurot kajastub Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude käibemaksuna. Täiendavalt kajastu vad lisaeelarve eelnõus Kaitseministeeriumi valitsemisala muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud meetmetest (sh vaktsineerimata ajateenijate vastuvõtu piiramisest) tulenevalt on ajateenistujate arv 2022. a planeeritust väiksem, mille tõttu vähendatakse ajateenijate toetuse ja ajateenijate eest makstava sotsiaalmaksu eelarvet 1 , 2 2 mln eurot (kulude eelarve, kajastuvad programmi tegevustes Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: muud üksused ning Kaitsevalmidus ), millest: 0,45 mln eurot suunatakse ajateenijate ja reservväelaste sõidukulu hüvitamise kuludesse programmi tegevustes Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: muud üksused ning Kaitsevalmidus ajateenijate ja reservväelaste sõidukulu kompenseerimise korra lihtsustamisest tulenevalt prognoositud kulude kasvu katteks ning 0, 77 mln eurot suunatakse riigikaitseliste infosüsteemidega seotud arendusvajaduste katteks, sh 0, 13 mln eurot kuludeks programmi tegevuses Heidutus ning 0, 63 mln eurot IT-investeeringuteks. Seoses andmekeskuse ehituse investeeringute liigenduse täpsustumisega suunatakse kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringute eelarvest 1,0 mln eurot hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutesse . Seoses kaitseinvesteeringute programmi (KIP) laevatõrje võime arendamise tegevuste ja nende majandusliku sisu täpsustumisega muudetakse kulude ja investeeringute mahtusid, vähendades kaitseinvesteeringute programmi investeeringute eelarvet 37 , 8 mln eurot , millest: 36 , 3 mln eurot suunatakse programmi tegevuste Väeloome: muud üksused ja Kaitsevalmidus kuludesse, kuna laevatõrje rakettide soetamine on majanduslikust sisust lähtuvalt kulu mitte investeering ning 1 , 5 mln eurot suunatakse hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringute eelarvesse laevatõrje võime arendamiseks vajaliku taristu ehitamiseks. Seoses Kaitseressursside Ameti värbamisportaali arendamisega seotud kulutuste majandusliku sisu täpsustumisega muudetakse kulude ja investeeringute mahtusid, vähendades IT-investeeringute eelarvet 32 000 eurot ning suurendades vastavalt programmi tegevuse Riigikaitseline inimvara kulusid . Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552079 \h \* MERGEFORMAT Tabel 16 . Kaitseministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 1,02 mln eurot , mis rakendub kahes meetmes: Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine summas 0,72 mln (71% valitsemisala eelarvest) ja Energiajulgeolek summas 0,3 mln (29% valitsemisala eelarvest). Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetme 0,72 mln eurot lisaeelarvega eraldatud mahust läheb Keskkonnaministeeriumi küberturbevõimekuse tõstmiseks. Planeeritud kulud lisaametikohtadele 24/7 reageerimise võimekuse ja infoturbe personali kasvatamiseks, küberturbe alaste koolituste läbiviimiseks, andmete varundamise, logi – ja monitooringusüsteemi täiendamiseks ning IT teenuste dokumentatsiooni inventeerimiseks ja uuendamiseks. Energiajulgeolek Energiajulgeoleku meetme 0,3 mln eurot lisaeelarvega eraldatud mahust on planeeritud tuumajaama teemalise aruande valmimise kiirendamiseks. Selleks kaardistatakse riigis vajaminevad kompetentsid ja regulatiivne raamistik ning tagatakse vajalik õigusloome võimekus, et valmistada ette õigusaktid ja tuumaseaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Tegemist on ühekordsete kuludega. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101551238 \h \* MERGEFORMAT Tabel 17 . Keskkonnaministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Kultuuriministeeriumi valitsemisala Kultuuriministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 11,8 mln eurot , millest 2,2 mln eurot suunatakse Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks , ning 9,1 mln eurot on Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduvad kulud . Kultuurkapitali eraldis suureneb 0,5 mln euro võrra. Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine Vabariigi Valitsuse 2022 lisaeelarve laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise kulud jagunevad Kultuuriministeeriumil kahe tegevuse vahel. 0,5 tuhat eurot suunatakse katkematu raadioeetri arendamiseks . Tegevus on ette nähtud Rahvusringhäälingu uudiste toimetusele päevakajaliste sündmuste kajastamiseks, välispoliitika- ja erisaadete toimetajate ja ajakirjanike töötasude maksmiseks. Küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks on ette nähtud 1,7 mln eurot . Tegevus seisneb Rahvusringhäälingu teenuste vastavusse viimises Küberturvalisuse seadusega. Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv Vabariigi Valitsuse 2022 lisaeelarve sõjapõgenikega seonduvad kulud jagunevad Kultuuriministeeriumil kahe tegevuse kohanemisprogrammi ja eesti keele õppe vahel. Kohanemisprogrammi elluviimiseks on ette nähtud 4,6 mln eurot ja eesti keele õppe pakkumiseks 4,5 mln eurot . Kohanemisprogrammi tegevuse kulude arvestus on tehtud 20 000 inimese kohta. Ühe inimese praegune maksumus on 225 eurot. Praegu olemasolevate lepingute alusel suudetakse pakkuda tavarände raames saabunutele kuni 1000 kohanemisprogrammi koolitust ja ajutise kaitse saajatele kuni 200 koolitust. Ülejäänud kulu tekkimise eelduseks on uute hankelepingute sõlmimine või koolituste lisatellimused. Kohanemisprogrammiga on seotud andmevahetuslahenduse ja veebiportaali " Settle in Estonia " toimepidevuse tagamine ning arendus. 0, 1 mln eurot on ette nähtud kahe arendaja töötasuks koos maksudega. Eesti keele õppe tegevuste arvestus on tehtud 10 000 inimese kohta. Ühe inimese: A1 keeletaseme saavutamise maksumus on 450 eurot. Keeleõppe pakkumiseks on kavas sõlmida uued hankelepingud või teha lisatellimused. Kui haridus- ja teadusministeerium panustab lisaeelarve meetmetes õpetajate koolitusse ja formaalharidussüsteemis õppivate laste-noorte eesti keele õppesse, siis kultuuriministeeriumi kavandatavad keeleõppe tegevused on suunatud täiskasvanutele. Aktsiisimaksude tulude suurenemisest tulenevalt suunatakse Kultuurikapitalile 0,5 mln eurot. Täiendavalt kajastuvad lisaeelarve eelnõus Kultuuriministeeriumi valitsemisala muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Täpsustatakse kulude jaotumist valitsemisala asutuste ja programmi tegevuste vahel. Sealhulgas kaetakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise ehitusetapi kallinemise k ulud Eesti Rahvusringhäälingu telekompleksi ehituseks riigi eelarvestrateegias 2022–2025 ette nähtud vahendite arvelt. Eelarve muudatus on vajalik, et katta Eesti Rahvusraamatukogu hoone ehitusetapi hüppeline kallinemine, et oleks võimalik ehitusega jätkat a. Eesti Rahvusringhäälingu telekompleksi ehituseks ette nähtud eelarve taastamise võimalusi arutatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 ja 2023. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552133 \h \* MERGEFORMAT Tabel 18 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale eraldatakse lisaeelarvega L aiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise ja E nergiajulgeoleku meetmeteks 264,2 mln eurot (sh 2,1 mln eurot käibemaks). Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 37,2 mln eurot . See suunatakse Eesti ühe kuu teraviljavaru (0,45 mln eurot) moodustamiseks, vedelkütusevaru Eesti sse roteerimiseks (13 mln eurot) ning üleriigiliseks küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuliseks tõstmiseks (23,7 mln). Riigi tegevusvarud moodustab AS Eesti Varude Keskus. 0,45 mln euro ulatuses moodustatakse elanikkonna tarbeks ühe kuu riigi teraviljavaru - koguseliselt umbes 4 5 0 0 0 tonni teravilja delegeeritud varuna toidujulgeoleku suurendamiseks säilitamaks tootmisvõimekust ka kriisiolukorras. Vahendid suunatakse AS-ile Eesti Varude Keskus sihtotstarbelise tegevustoetusena. 13 mln euro ulatuses tehakse sissemakse AS-i Eesti Varude Keskus aktsiakapitali, et roteerida Eestisse riigi kütusevaru (lennukikütus, diislikütus, mootoribensiin) võimaldamaks kriisiolukorras kiiret kütuse kasutuselevõttu. Üleriigiliseks küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuliseks tõstmiseks eraldatud vahendeid summas 23,7 mln eurot plaanitakse kasutada investeeringuteks ja tegevuskuludeks järgmiselt: 15,4 mln eurot riigi keskse küberturvalisuse taseme tõstmiseks, sh riigi oluliste veebide kaitsmiseks, riigivõrgu ja internetiühenduse toimepidevuse tõstmiseks, kesksete töökohateenuste turvalisuse taseme tõstmiseks, keskse turvatestimise tõhustamiseks ning riigi keskse küberturvalisuse juhtimise täiustamiseks; 1,2 mln eurot meediakanalite ja raadioeetri seire tõhustamiseks, et tuvastada nende kaudu toimuvaid küberründeid või ebaseaduslikku sisu; 0,2 mln eurot satelliitandmeside toimepidevuse tõstmiseks; 0,3 mln euro ulatuses tõstetakse avalikkuse teadlikkust küberruumi ohtudest eesmärgiga suurendada elanikkonna kerksust; 1,2 mln eurot riigi toimimise ja järjepidevuse tagamiseks oluliste andmete varundamise laiendamiseks väljaspool riigi territooriumit; 4 mln eurot valimiste küberturvalisuse tagamiseks ning valimiste infosüsteemide arendamise tõhustamiseks; 1,4 mln eurot riigi turvalise telefoniside arendamiseks. Energiajulgeolek Energiajulgeoleku meetmesse on planeeritud 227 mln eurot . See suunatakse riigi keskse gaasivaru moodustamiseks ( kuni 170 mln eurot ), energiasäästuks ja investeeringuteks väikelahendustesse (19 mln eurot), investeeringuteks energiaühendustesse (8 mln eurot) ning osaluse omandamiseks Elering AS poolt LNG terminali opereerivas ettevõttes ( kuni 30 mln eurot). 1 TWh väljaostetud gaasivaru st moodustatava riigi keskse gaasivaru moodustamiseks eraldatakse 170 miljonit eurot. 1 TWh moodustab umbes 20% Eesti aastasest tavatarbimisest. Gaasivaru saab hädaolukorras müüa AS Eesti Varude Keskus süsteemihaldurite vahendusel selleks soovi avaldanud bilansihalduritele kehtiva turuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse varu kasutuselevõtu otsusele. Gaasivaru haldamise esimese aasta kulud kaetakse lisaeelarvest, edaspidi bilansihalduritele rakendatavast varumaksemäärast. Gaasivaru moodustatakse Läti Vabariigi territooriumile. Nimetatud summa ulatuses tehakse sissemakse AS Eesti Varude Keskus aktsiakapitali. 19 mln eurot on kavandatud suunata investeeringutoetusteks väikeelamute energiasäästu ja -tõhususe suurendamise eesmärgil. Energiatõhususe parandamine ja taastuvenergialahenduste loomine on oluline, et vähendada energiakulu ning fossiilse energia importi. Rekonstrueerimisel toetatakse taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamist, samuti seadmeid energia muundamiseks, tarbimiskoormuse juhtimiseks või energiatoodangu salvestamiseks. 8 mln euro ulatuses kavandatakse investeeringutoetusi elektri jaotusvõrku taastuvelektri tootmisseadmete ühendamise võimekuse suurendamiseks. Nende vahenditega kaasrahastatakse jaotusvõrgus taastuvelektri tootmisseadmete liitmiseks tehtavaid investeeringuid, mille tulemusena suureneb kaasrahastatud investeeringute piirkonnas võimekus taastuvelektri tootmisseadmeid võrguga liita ning vähenevad liituda soovijate kulud. Kuni 10 mln ulatuses võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha sissemakse Elering AS-i aktsiakapitali, et see võiks omandada osaluse LNG-terminali opereerivas ettevõttes. Aktsiakapitali suurendamine peab olema seotud vaid osaluse omandamisega ja 10 miljonit eurot ületavast sissemaksest tuleb eelnevalt teavitada Vabariigi Valitsust. Täiendavalt kajastuvad lisaeelarve eelnõus Majandus- ja Kommunikatsiooni valitsemisala muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Riigikantselei ja Välisministeeriumi eelarvete arvelt suurendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulusid 0, 2 mln eurot . Vastavalt nimetatud ministeeriumite ja Riigikantselei kokkuleppele suunatakse vahendid Tallinn Digital Summit´i (TDS) korralduskuludeks. TDS on iga-aastane kõrgetasemeline tippkohtumine, mida võõrustab Eesti peaminister ja mis toob kokku tipp-poliitikud, arvamusliidrid, ettevõtjad ja tehnoloogia kogukonna. TDS toimub tänavu viiendat korda, 10.-11. oktoobril Kultuurikatlas. Ürituse peakorraldaja 2022. aastal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulusid suurendatakse 21 000 eurot Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude arvelt. Riigikogu võttis 16.02.2022 vastu meediateenuste seaduse muudatused (327 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu uuendatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. Kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kompenseerib Kultuuriministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seaduse kohaldamisala laienemisega seotud täiendavad kulud 2022. aastal summas 21 000 eurot. Seoses Nordic Energy Research programmi rahastuslepingu lõppemise ja otsusega seda lepingut mitte pikendada vabaneb 0, 13 mln eurot , mis suunatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõukuludesse , millega muutuvad kõikide programmi tegevuste eelarved, sest tööjõukulud jagunevad kõikide programmi tegevuste vahel. M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi serveripargi uuendamise kuludeks suunatakse 0, 53 mln eurot ettevõtluskeskkonna programmi rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude arvelt, liikmemaksude tasumiseks kasutatakse 2021. a eelarve jääki. Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) projektis (kriitiliste ja jälgelementide ning maagistumise ulatuse täpsustamiseks kristalliinses aluskorras), suunatakse tegevuskuludest investeeringutesse 1 , 0 6 mln eurot ning täpsustatakse 39 300 euro ulatuses tegevuskulude jaotust . Seadmed on vajalikud 2021. a lõpul avastatud kulla-hõbeda maagistumise ilmingute leviku täpsustamiseks, mis võimaldab koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega jõuda kristalliinse aluskorra uuringutel uude etappi. Nimetatud kompetentsi väljakujundamine ning teadmisbaas on siinse piirkonna jaoks ainulaadne ning uudne. Algselt taotles M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium projekti ellu viimiseks vajalikke vahendeid Riigikantselei strateegilise teadus-arendustegevuse (TA) voorust, kuid ei saanud rahastust. Seetõttu otsustati leida vajalikud vahendid valitsemisala TA eelarvest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse suunatakse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest SmartCap Rohefondi finantseerimistehinguteks 75,0 mln eurot. Nimetatud vahendid olid planeeritud 2021. aasta riigieelarvesse kuludena, mistõttu ei olnud neid võimalik 2021. aastal kasutusele võtta. SmartCap’i poolne kogupanus fondi on RRFi toel kokku 100,0 mln eurot (sh 25,0 mln eurot kajastub juba kehtivas 2022. aasta riigieelarve seaduses), millele lisandub oodatav erarahal tuginev fondide panus. Kuna vahendid laekuvad Euroopa Komisjonilt, siis sellest tulenevalt suurendatakse ka tuludes saadud toetusi 100 , 0 mln eur ot . Korrigeeritakse finantseerimistehingute detailsemat jaotust majandusliku sisu mõttes, sh: vähendatakse Lühiajaliste finantsinvesteeringute mahtu 54,5 mln eurot; suurendatakse Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalustes 14,5 mln eurot; suurendatakse Finantseerimistegevusteks antud sihtfinantseerimist 40,0 mln eurot ja muudetakse sihtotstarvet, milleks saab olema laenukäenduse meetme rakendamine (COVID-19 ja energiakriisist ning Ukraina-Venemaa sõjalise konflikti st tulenevate majanduslikke mõjude leevendamine) riskikapitali investeeringute asemel. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552175 \h \* MERGEFORMAT Tabel 19 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Maaeluministeeriumi valitsemisala Maaeluministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite maht on 9,5 mln eurot (sh 0,05 mln eurot käibemaks), mis rakendub meetmetes Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine ja Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv . Laiapind ne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdami n e Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 9,1 mln eurot suunatakse toidu varustuskindluse tagamiseks ja toetatakse põllumajandussektori toimetulekut energiakriisi ja Ukraina sõjaga kaasnevate mõjudega. Kogusummast 5, 1 mln moodustab toetus põllumajandussektorile ja 4 mln riigiabi põllumajandus sektoris Ukraina sõja mõjudega toimetulemiseks. 23. märtsil 2022 otsustas Euroopa Komisjon toetada Eesti põllumajandussektorit 2,6 mln euroga, millele lisab Eesti riik omalt poolt maksimaalses võimalikus summas täiendavalt 5,1 mln eurot (200% summast). Põllumajandustootjatel on võimalus saada toetust, kui nad tegelevad ühe või mitme järgmise tegevusega nende eesmärkide saavutamiseks: ringmajandus, toitainete majandamine, ressursside tõhus kasutamine ning keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid. Sõda Ukrainas ja energiakriis avaldavad suurt mõju põllumajandussaadustele ja tootmissisenditele (teravili, loomasööt, gaas, väetiste pakkumine), tuues kaasa energia ja söödahindade kasvu. Samal ajal tõusevad põllumajandussaaduste hinnad aga oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. Ka taimekasvatus on silmitsi kiire sisendite hinnatõusuga, väetiste pakkumine on oluliselt vähenenud, sealjuures sõltume Venemaa turust 67% ulatuses Taimekasvatuse sisendikulu kandub omakorda üle loomakasvatusse. Kallima hinnaga ostetakse vähem väetiseid ning loomasöödas asendatakse kallimaid energiarikkamaid komponente odavamatega, mis omakorda vähendavad saagikust ja toodangut. Eesti põllumajandustoodangu väärtus ilma toetusteta ei kata tootmiseks vajalikke kulusid ja praeguste hinnaarengute juures see suhtarv halveneb veelgi. 4 mln euroga antakse põllumajandussektorile riigiabi tulemaks toime Ukraina sõja mõjudega. Töötatakse välja riigiabi raamistikuga kooskõlas olevad toetusmeetmed sektori toetamiseks. Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 0,3 mln (2,5% valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest) on küberturbevõimekuse kiireloomulise tõstmise tagamiseks. Lisavahendid panustavad programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu“ ja „Kalandus“ eesmärkide saavutamiseks. Sõjapõgenikega esmaste vajadustega seonduv Sõjapõgenikega seonduvas meetmes planeeritud 0,1 mln euroga (0,5% valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest) toetatakse marutaudiohu riskide maandamist. Lisavahendid panustavad programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu“ tegevuse „Loomatervis“ eesmärgi saavutamisesse. Ukrainast liiguvad koos põgenikega ka nende lemmikloomad, mis toob paratamatult kaasa ka suurema ohu haiguste, sh marutaudi levikuks. Põllumajandus- ja Toiduamet on välja töötanud korra, mille puhul sõjapõgenik teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit riiki tulnud lemmikloomast ning seejärel teostatakse sihtkohas vajalikud menetlused (looma märgistamine, registreerimine, vaktsineerimine marutaudi vastu, näidustusel mingiks perioodiks isoleerimine), mis lõppkokkuvõttes võimaldavad looma vaba liikumist nii riigi siseselt kui ELis tervikuna. Marutaudi ohuga seotud kulud on trükiste, tõlgete ja üldise informeerituse korraldamine ning lemmikloomade kontrollimise, kiibistamise ja vaktsineerimisega seotud toimingud. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552216 \h \* MERGEFORMAT Tabel 20 . Maaeluministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud kulude ja investeeringute maht on 4,4 mln eurot , mis rakendub täies mahus meetmes L aiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine järgmiselt: 3,0 mln eurot on planeeritud tolli IT süsteemide täiendamiseks seoses sanktsioonide rakendamisega kaubaveole ja heidutushoiakute tõhustamisega parandamaks julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt. 1,0 mln eurot on planeeritud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks, sh küberturbe organiseerimise ja ülevaatlikuse parendamiseks, priviligeeritud õiguste kasutuse järelvalveks , IT teenuste ja ärirakenduste kaitse- ja seiremeetmete rakendamiseks ning arendustegevuste väljundi operatiivsemaks turvatestimiseks. 0,2 mln eurot on planeeritud tollikontrolliga seotud täiendavate tööjõukulude katmiseks seoses sisepiiril kontrolli taastamise ja sanktsioonide jõustumisega kaubaveole. 0,1 mln eurot on planeeritud ajakirjandusväljaannete madalama käibemaksumäära rakendamise IT arenduskuludeks. 0,1 mln eurot on planeeritud käsiraadiojaamade soetamiseks operatiivse ja turvalise side tagamiseks. Lisaeelarves on L aiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ette nähtud erimärgistatud diislikütuse aktsiisimaksu määra langetamine Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemeni. See meede mõjutab aktsiisimaksutulusid 5,3 mln eurot ja käibemaksutulusid 1,0 mln eurot . Arvestatud on ka infosõja olukorras tegutsevate ajakirjandusväljaannete müügile kohalduva madalama käibemaksumääraga (5%), mille mõju tuludele on 1,7 mln eurot . Lisaeelarves ette nähtud kulud ja investeeringud mõjutavad maksude laekumist. Arvestatud on järgmiste lisalaekumistega: sotsiaalmaks 40,21 mln eurot üksikisiku tulumaks 18,56 mln eurot (millest kohalikele omavalitsustele edasiantav osa on 14,65 mln eurot) juriidilise isiku tulumaks 0,73 mln eurot käibemaks 66,92 mln eurot aktsiisimaks 22,43 mln eurot . Täiendavalt kajastuvad lisaeelarve eelnõus Rahandusministeeriumi valitsemisala muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Uute IT lahenduste kasutusele võtmiseks ning süsteemide kiiremaks ja kvaliteetsemaks rakendamiseks on vaja tugevdada personali võimekust andmehõive valdkonnas, milleks suuna takse IT arenduste investeeringutest 0, 29 mln eurot personalikuludesse . IT arenduste vahendite kokkuhoid on tekkinud arenduste skoobi ülevaatamisest. 2022. aastal on Statistikaametil plaanis kasutusele võtta administratiivandmete värav ja teha palgastatistika muudatus, mis aitab andmete kogumise asemel kasutada juba olemasolevaid administratiivandmeid. Väheneb küsimustikega kogutavate andmete saamiseks kuluv ressurss ja oluliselt väheneb andmeesitajate halduskoormus. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552257 \h \* MERGEFORMAT Tabel 21 . Rahandusministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Siseministeeriumi valitsemisala Siseministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 67,0 mln eurot (sh käibemaks), mis rakendub täies mahus meetmes Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine . 37,7 mln eurot on planeeritud Ukraina sõja põgenikega otseselt seotud kulude katmiseks. Sellest on planeeritud vahendid piirivalve tugevdamiseks ja sisejulgeoleku tagamiseks, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning kriisijuhtimiseks ja -kommunikatsiooniks. Lisaeelarvet kasutatakse sõjapõgenike vastuvõtmiseks piiril, menetlustoimingute tegemiseks Pärnu ja Tartu vastuvõtupunktides, saabujatele isikukoodide loomiseks, Ukraina sõjapõgenike kaasamiseks vabatahtlike tegevusse, kriisistaabi tegevusteks. Arvestuste aluseks on võetud 50 000 sõjapõgeniku saabumine. 26,7 mln eurot on planeeritud elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku tõstmiseks. Sellest on planeeritud arendada ohuteavitust, tugevdada päästevõimekust, ulatusliku evakuatsiooni- ja varjumisvõimekust, tõsta Politsei- ja Piirivalveameti eriettevalmistuse võimekust. Nimetatud tegevustest on investeeringutena planeeritud 15,1 mln euro ulatuses soetusi ning arendustegevusi. 2,0 mln eurot on planeeritud digivaldkonna arendamiseks , sh küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks ja eID alternatiivsete teenusepakkujate hankimiseks. 0,6 mln eurot on planeeritud Siseministeeriumi varuasukohta alternatiivse energialahenduse ja riigisaladuse töötlemise võimekuse tagamiseks. Täiendavalt kajastuvad lisaeelarve eelnõus Siseministeeriumi valitsemisala tehnilised parandused 2022. aasta riigieelarve seaduse le, millega 2021. aasta sügisel eelnõu menetluses arvestati, aga kinnitatud seaduses on inimliku vea tõttu jäänud andmed valed : Seoses vigade parandusega t äpsustatakse Siseministeeriumi Siseturvalisuse ja Nutikas rahvastikuarvestus programmide tegevuste eelarveid ( kulude eelarve), et parandada eelarved vastavalt tegelikult eelarve koostamisel arvestatuga. Riigi Teatajas avaldatud seaduses on ekslikult märgitud Siseturvalisus e programmi tegevuse nimetuseks Kogukondliku turvalisuse suurendamine . Õige programmi tegevuse nimetus on Turvalise avaliku ruumi kujundamine . Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552290 \h \* MERGEFORMAT Tabel 22 . Siseministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 192,78 mln eurot . Sotsiaalministeerium on valitsemisaladest kõige enam seotud Eestisse jõudvate sõjapõgenike toimetulemise korraldamisega. Kunagi varem ei ole Eesti sedavõrd suures mahus sõjapõgenikele varju ja turvalist peatuspaika pakkuma pidanud, kui Venemaa alustatud Ukrainavastase sõja tulemusel. Ka lisaeelarve heakskiitmise hetkel on keeruline prognoosida, kui paljud sõjapõgenikud vajavad 2022. aastal Eesti riigipoolseid teenuseid ja tuge. Kuna sõjapõgenike vastuvõtmisel on Eesti inimesed, kodanikuühiskond ja ettevõtted olnud erakordselt toetavad ja reageerinud kiiresti, on paljud Eestisse jõudnud sõjapõgenikud leidnud nii öömaja kui võimalusel ka tööalase rakenduse iseseisvalt. L aiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmetesse suunatakse lisaeelarvega 1,64 mln eurot ning Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv a meetme vahenditeks 150,9 mln eurot . Lisaks on arvestatud 40,22 mln eurot täiendavateks pensionikuludeks ja ravikindlustuse seadusest tulenevateks kohustusteks suurenevast sotsiaalmaksu laekumisest . Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 1,64 mln eurot laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmes, (sh meetme kulud 1,37 mln eurot ja käibemaks 0,27 mln eurot) on kajastatud IKT küberturbevõimekuse tõstmisega seotud kulud. Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv Rahvusvahelist kaitset toetavad meetmed 83,08 mln eurot jagunevad järgmisteks tegevusteks: 44,29 mln eurot öömaja andmine , sh esmased investeeringud peatumis kohtade ette-valmistamiseks ja majutamise korraldamiseks . Ukraina sõjapõgenike le öömaja andmises on kajastatud ajutisele ja pikaajalisele majutamisele suunamist, sh majutuspindade leidmist, ettevalmistamist, korrastamist jms kulusid. Esmased investeeringud majutuskohtade ettevalmistamiseks sisaldavad inventari ja investeeringuid (sh hädavajaliku mööbli hankimist ja ruumide parendusremonti). 8,07 mln eurot koordinaatorite kulud vastuvõtupunktides ja majutuskeskustes . Vastuvõtupunktid on loodud eesmärgiga selgitada välja põgenike abivajadused võimalikult vahetult Eestisse saabumisel, viia läbi esmased toimingud (sh ajutise kaitse menetlus) ning suunata ajutise kaitse taotlejad/saanud riigipoolsesse majutusse (majutuskeskused), kui selleks on vajadus. Samuti tehakse vastuvõtupunktis kindlaks inimese esmased baasvajadused (rõivad, ravimid, toitlustus jms) ning tagatakse nende olemasolu. Vastuvõtupunktide arv on ajas varieeruv ja sõltub saabuvate põgenike arvust. Maksimaalselt oleme arvestanud kuni nelja vastuvõtupunktiga. Ühe täiskoormusel rakendatava vastuvõtupunkti kuluks kuus on arvestatud 482 292 eurot. Majutuskesku stes (põgenikele majutusteenust pakkuvad majutusasutused), mida on 22.04.2022 seisuga kaheksakümmend, antakse sõja põgenikul võimalus Eestis esialgseks kohanemiseks. Sõjap õgenikke informeeritakse võimalustest Eesti tööturul, haridusmaastikul ja sotsiaalvaldkonnas. Suuremates majutuskeskustes tagatakse ööpäevaringne koordinaatorite kohalolek. Väiksemates majutuskeskustes tagatakse koordinaatorite kohalolek päevasel ajal või vastavalt vajadusele. Ühe täiskoormusel rakendatava majutuskeskusega seotud koordineerivate tegevuste kuluks kuus on arvestatud 24 616 eurot. 1,4 mln eurot muud kulud majutuskeskustes , need on k ulud esmatarbeesemetele ja retseptiravimitele majutuskeskustes ning vastuvõtupunktides. Retseptiravimi kulu tekib enne ravikindlustuse saamist (sh ei saa retseptiravimeid osta soodushinnaga) või on seotud ravimitega, mida Eesti Haigekassa ei hüvita. Keskmiseks retseptiravimi kuluks isikule on arvestatud 12 eurot kuus. Esmatarbekulu on ühekordne keskmine kulu 25 eurot iga sõjapõgeniku kohta ning sisaldab, riideabi, hügieenitarbeid jms. 17,12 mln eurot ühekordne kulu eluaseme üürilepingu sõlmimiseks üürileandjale . Üürilepingu sõlmisega seotud kulud on ühekordsed kulud, mida hüvitatakse kehtiva seaduse alusel kuni 6 toimetulekutoetuse piirmäära ulatuses perekonna ja ühe korteri kohta. Üürilepingu sõlmimise üldkulu sees võidakse katta elamispinna kasutuselevõtmise või hädavajaliku sisustamisega seotud kulusid, mis on seotud üüripinnaga. Võttes aluseks märtsis tulnud sõjapõgenike pereliikmete arvu on arvestatud, et ühekordse üürilepingu sõlmimisega seotud kulu katmis t on vaja 14 268 leibkonnale. 1,28 mln eurot transport . Tegevus sisaldab puudega inimeste ja mitme lapsega pereliikmete transporti majutusasutusse või tervishoiuteenuse osutaja juurde. Saajateks on arvestatud 15% majutusasutustes olevatest inimestest võttes arvesse Ukraina sõjapõgenike profiili statistikat. Kulu on keskmiselt 28 eurot isiku kohta kalendrikuus. 0,44 mln eurot Ukraina sõjapõgenike toetamine pikaajalise majutuskoha leidmisel ja uues elukohas kohanemisega . Tegevuse eesmärk on toetada Ukraina sõjapõgenikke nii pikaajalisse majutusse liikumisel kui ka hilisemal kohanemisel. Tegevuse koordinaatorid on igas maakonnas. 1,46 mln eurot tõlketeenused . Tõlketeenuse kulude hüvitamisel kahe aasta jooksul tagatakse perekonna kohta 16 toimetulekutoetuse piirmäära ja üksikisiku puhul 8 toimetulekutoetuse piirmäära kohaliku omavalitsusele tekkinud kulude katmise Sotsiaalkindlustusameti poolt. Tõlketeenuste maksimaalne määr on 1600 eurot isiku kohta. Tõlkekuludeks on arvestatud 20 000 lapsele keskmiselt 35 eurot isiku kohta tagamaks lastele koolides vajaliku tõlke ning 15 000 täiskasvanule keskmiselt 175 eurot isiku kohta tagamaks asjaajamisega seotud tõlkekulude vajaduse. Kulud on arvestatud maksimaalmäärast väiksemad, kuna palju asjaajamist saab teha vene- või inglise keeles, mille osas ei ole vajalik tõlgi kaasamist. Tõlketeenuse alla lähevad kõik olukorrad, mis on seotud isiku asjaajamisega kohalikus omavalitsuses, riigiasutustes, õppeasutustes ja muudes olukordade. Sõjapõgenike esmaste vajadustega seotud muud meetmed 67,84 mln eurot sisaldavad meetme kulusid summas 66,5 mln eurot ja käibemaksu 1,34 mln eurot. Meetme kulud (käibemaksuta) jagunevad järgmisteks tegevusteks: 0,81 mln eurot põgenike kriisi strateegiline juhtimine ja pikaajaline planeerimine . Tegevus sisaldab Ukraina sõjapõgenike majutamisega seotud maaklerteenust ja Sotsiaalministeeriumi koordineerimiskulusid ning kommunikatsiooni kulusid, sh erinevaid kampaaniad, info- ja teabepäevi, audiovisuaalsete materjalide tootmist, pressikonverentside tehnilist tuge ja ülekandeteenuseid, ukrainakeelset tõlget, loovtööd, otsepostitusi. 1,99 mln eurot psühhosotsiaalse toe ja vaimse tervise abi koordineerimine . Tegevus sisaldab psühhosotsiaalse kriisiabi võimekuse tõstmist ja kriisiabi tagamist. Teenuse saajate arvuks on planeeritud 16% põgenikest. Lisaks on tegevusesse planeeritud traumatöö võimekuse tõstmine ja sõjapõgenikele sihitatud vaimse tervise abi pakkumine. Hõlmab traumatöö võimekuse kasvatamist läbi väljaõppe, hingehoiuteenuse täiendavat pakkumist ja võõrkeelsete traumasekkumiste pakkumist. Sihitatud vaimse tervise abi on arvestatud 2000 põgenikule. 21,1 mln eurot tööturutoetused , mis sisaldavad: Töötutoetust 14,6 mln eurot, mille arvestamisel on eeldatud, et sihtrühmast 20% on tööealised, kes võtavad end töötuna arvele. Keskmine töötutoetus kuus on 292 eurot. Sotsiaalmaksu töötu eest 3,8 mln eurot, mille keskmine kulu ühe töötu kohta on 75,9 eurot kuus. Töövõimetoetust puuduva või osalise töövõime korral 2,7 mln eurot, mille arvestamisel on eeldatud, et ca 7% on Ukraina sõjapõgenikest vähenenud töövõimega isikud. Keskmine töövõimetoetus kuus on 334 eurot. 0,4 mln eurot sõjapõgenike väärkohtlemise ennetamine ja tööalaste õiguste kaitse . Seoses Tööinspektsiooni suurenenud töökoormusega, mis on tingitud tööturule lisandunud haavatavate inimeste täiendava kaitsmise vajadusest ning nende õiguste tagamiseks, on vaja tööle võtta täiendavalt 10 tööinspektorit ning 5 nõustamisjuristi. Tööinspektsioon vajab lisarahastust, et tagada tõhus ja süsteemne riikliku järelevalve läbiviimine ning ennetustegevusena Eesti tööturule lisandunud inimeste ja nende tööandjate toetav nõustamine. Lisavajaduse arvestamisel on aluseks võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO eelduslikud kriteeriumid tööinspektorite tõhusaks tegevuseks. 0,58 mln eurot tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja tööpraktika tasustamine Terviseameti poolt . 0,1 mln eurot on planeeritud Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamise korraldamiseks Terviseameti poolt (vältimatu abi, COVID testimine ja vaktsineerimine, esmane tervisekontroll vastuvõtukeskustes, üldarstiabi, sh perearsti määramine, siseriiklik ja rahvusvaheline meditsiinihumanitaarabi, kliiniliste tegevusjuhiste koostamine, infoandlus ). 0,48 mln eurot on planeeritud kolmandates riikides hariduse omandanud arstide tööpraktika tasustamiseks. Ühe arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti integreerumine maksab kokku 15 012 eurot. Aastaprognoos on 50 arsti, millest Terviseameti eelarvest kaetakse 18 arsti praktikatasu vajadus, lisaeelarvesse on arvestatud täiendava 32 arsti praktikatasu vajadus. 3,05 mln eurot sõjas haavata saanud isikute ravi ja transport . Sõjas haavata saanud isikute raviks on planeeritud 2,75 mln eurot. Teenust osutatakse Eesti Haigekassa poolt, mille keskmine kulu ühe isiku kohta kuus on 5500 eurot. Haiglate võimekus on hinnanguliselt vastu võtta 45-50 patsienti. Kiirabi teenuse pakkumiseks suunatakse 0,3 mln eurot. Lähtutud on kiirabibrigaadi ööpäeva maksumusest (1600 eurot) ning sellest, et ühe vigastatu transpordi korraldamiseks kulub pea 4 ööpäeva (transpordi maksumus ühe vigastatu kohta on 6000 eurot). 2,8 mln eurot sotsiaalteenuste, pensionide ja perehüvitiste menetlemine . Menetlemiskulude prognoosimisel on arvestatud sõjapõgenikega seotud teenuste täiendava menetlemisega seotud mahu kasvu. Menetlemiskulusid on arvestatud üheksale erinevale teenusele. Menetlemishind erinevate teenuste osas on 9-140 eurot teenuse kohta. Abivahendite hüvitise määramise menetluskulud on 9 eurot, perehüvitise määramise menetlemine 140 eurot. 34,69 mln eurot sotsiaaltoetused, -hüvitised ja -teenused . 3,93 mln eurot toiduabi. Peale toimetulekutoetuse määramist on võimalik saada toiduabi ca 22 eurot inimese kohta kuus. Toiduabi saab nii ostetud kui annetatud toiduabina. Arvestatud on kõikidele toimetulekutoetuse saajatele (10 275 leibkonda), aastas kokku saajaid ca 288 063. 9,47 mln eurot lapsetoetused. Eeldatud on, et sihtrühmast on 37,4% lapsed ning neist enamus ehk 75,4% saab 1. lapse toetust, 21,9% 2. lapse toetust ning 2,7% 3. ja enama lapse toetust, kulu isiku kohta on 61,08 eurot kuus . 7,7 mln eurot vanemahüvitis. Eeldatud on, et lastest 8,5% on alla 2-aastased ning nende vanem saab vanemahüvitist vanemahüvitise määras, kulu isiku kohta on 584 eurot kuus . 0,92 mln eurot lasterikka peretoetus. Eeldatud on, et 2,7% on 3. ja enama lastega peresid, kulu isiku kohta on 300 eurot kuus . 2,33 mln eurot rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuse ostmine. Rehabilitatsiooniteenuse osas on arvestatud, et 1,9% ajutise kaitse saajatest saaksid vastavat teenust. Kulu inimese kohta on ca 130 eurot kuus. Erihoolekande teenusel on arvestatud 1,5% ajutise kaitse saajatest ning kulu inimese kohta on 206,5 eurot kuus . 1,64 mln eurot asendushooldusteenus saatjata alaealistele. Eeldatud, et 60 last vajab teenust, ühiku hind on 100 eurot päevas . 0,95 mln eurot eestkostetava lapse toetus 240 eurot kuus, arvestatud on maksimaalselt 700 last kuus . 2,42 mln eurot puuetega inimeste toetused. Arvestatud on, et 7% Ukraina sõjapõgenike lastest saavad puude raskusastmega seotud toetust 154,93 eurot ja 7% täisealistest saavad puude toetust 41,06 eurot kuus ning 7% vanemaealistest toetus 25,26 eurot kuus . 1,05 mln eurot abivahendite hüvitamine. Eeldatud on, et sihtgrupist 5% vajab abivahendite hüvitamist. Keskmine kulu ühe isiku kohta on 50 eurot 3,01 mln eurot rahvapension. Eeldatud on, et sihtrühmast 6% on pensioniealised, rahvapension on 180 eurot kuus . 1,27 mln eurot vanaduspensioniealiste eest ravikindlustus. Kulu isiku kohta on 75,9 eurot kuus . 1,12 mln eurot Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendused. Maksutuludest sõltuv kulu 40,22 mln eurot täiendavad pensionikulud ja ravikindlustuse seadusest tulenevad kohustused suurenevast sotsiaalmaksu laekumisest . Lisaeelarve meetmetega seoses muutis Rahandusministeerium maksude laekumise prognoose. Seoses sellega suureneb edasiantav sotsiaalmaks 37,42 mln eurot ning edasiantav kogumispensionimakse 2,8 mln eurot. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552339 \h \* MERGEFORMAT Tabel 23 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot Välisministeeriumi valitsemisala Välisministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on kokku 3,47 mln eurot (3,26 mln eurot, millele lisandub arvestuslikuna käibemaksukulu 0,21 mln eurot). Lisaeelarvega eraldatud vahendid rakenduvad täies mahus Vabariigi Valitsuse lisaeelarve meetmes Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine . Lisaeelarvega eraldatud vahenditest suunatakse Ukraina abistamiseks 3,13 mln eurot ning küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks 0,34 mln eurot . Lisaeelarvega Ukraina abistamiseks kavandatud vahendid jagunevad kiireloomuliseks humanitaarabiks toiduabi ja elatisvõimaluste, tervishoiu, ajutise peavarju tarvete ja nende transpordi kuludeks ning samuti humanitaardemineerimisele ja varingupäästele ning pikemaajalise humanitaarabi ja arengukoostöö lõimetegevusteks ülesehitusfaasis. Humanitaarabi osutatakse nii kahepoolsete abitegevuste kui Välisministeeriumi strateegiliste humanitaarabipartnerite vahendusel. Lisaeelarvega küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks ettenähtud raha kasutamise eesmärgiks on viia ministeeriumi infosüsteemide ja andmekogude töö- ning ründekindlus senisest kõrgemale tasemele. Küberturbevõimekuse tõstmiseks planeeritud investeeringud kajastuvad IT investeeringutena (0,11 mln eurot) ning seonduv käibemaks (0,02 mln eurot) kajastub Välisministeeriumi valitsemisala investeeringute käibemaksuna. Küberturbevõimekuse tõstmisega seotud kulud (0,17 mln eurot) jagunevad kõikide programmi tegevuste vahel, seonduv käibemaks (0,03 mln eurot) kajastub Välisministeeriumi valitsemisala kulude käibemaksuna. Täiendavalt kajastuvad lisaeelarve eelnõus Välisministeeriumi muudatused 2022. aasta riigieelarve seaduse kogumahtu muutmata: Muudatusega suunatakse Välisministeeriumi Välispoliitika programmi tegevuste Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine , Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine ning Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine kuludest 5 , 5 mln eurot ümber Madridi suursaatkonna uue sobiva pinna ostmiseks ja vajalikeks remondiinvesteeringuteks. Eesti Vabariigi suursaatkond Madridis asub praegu üüritud ruumides ning kasutuses olev pind on oma ruumilahenduselt ebasobiv (puuduvad esindusruumid kohtumiste ja vastuvõttude korraldamiseks ning turvaala) ega vasta elementaarsetele turvanõuetele (saatkonna töötajad, konsulaarkliendid ja külalised sisenevad samast uksest ning saatkonna töötajad ja külalised liiguvad saatkonda sama ruumi kaudu, kus ootavad vastuvõttu konsulaarkliendid). Välisministeerium on Madridi saatkonnale uut asukohta otsinud alates 2019. aastast. Üle on vaadatud kokku ligi 50 objekti. Saatkonnaks sobilikke pindasid leidub vaid üksikuid, sageli on büroopindadel liiga vähe valgusfronti esindus- ja tööruumide planeerimiseks või pole ruumid piisavalt esinduslikud. Hiljuti õnnestus leida pind, mis on Välisministeeriumi hinnangul saatkonnaks sobiv ja vastab üldiselt hästi saatkonnahoonele esitatavatele kriteeriumitele (turvalisus; esindusürituste korraldamise võimalus; konsulaar- ja turvaala rajamise võimalus; konsulaar-, vastuvõtu- ja administratiivala üksteisest eraldatavad; kontoripinnad sobivas suuruses). Madridi suursaatkonnale pinna ostmisega viiakse ellu Välisministeeriumi pikaajalist kinnisvarastrateegiat. Asukohtades, kus Eesti Vabariigi esinduse olemasolu on püsiv, on pikaajalises vaates majanduslikult otstarbekam kinnisvara omada kui rentida. Oluline on märkida, et Eesti Vabariigi välisesindused on küll Välisministeeriumi omandis, kuid teenivad kogu Eesti riigi, sh erasektori, huve. Arvestades üldist inflatsioonilist keskkonda, stabiilset ja pikaajalist kasutusvajadust ning ehitustöödega kaasneva investeeringu suurust, on Madridi suursaatkonnale uue pinna ost riigile vajalik ja kasulik investeering. Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele: LISA 2, REF _Ref101552392 \h \* MERGEFORMAT Tabel 24 . Välisministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot III osa. 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvide selgitused Eelnõuga muudetakse 2022. aasta riigieelarve seaduse (edaspidi 2022RE) tekstiparagrahve ning antakse uued sätted. Eelnõu §-ga 2 muudetakse 2022. aasta riigieelarve seadust järgmiselt : § 2 lõike 1 punkti 1 muutmine Korrigeeritakse ekslikult 2022. aasta riigieelarve seaduse menetluses valesti kajastatud määra. Riigikogu menetluses korrigeeriti näitajat küll §2 lõike 1 punktis 4, aga korrigeerimata jäi määr lõikes 1. Summa korrigeerimise aluseks on 2020. aasta suhtelise vaesuse näitaja. § 2 lõike 6 punkti 3 muutmine 2022RE § 2 lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ka SHS) alusel kehtestatavad määrad. Eelnõuga muudetakse SHS § 131 lõike 3 alusel 2022RE § 2 lõike 6 punktiga 3 kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiri kuus 2022. aastal. Toimetulekupiiri tõstetakse 50 euro võrra kuus ehk 150-lt eurolt 200-le eurole. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele, samuti muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Viimati tõsteti toimetulekupiiri 2019. aastal. Arvestades leibkondade tegelike kulutuste kasvu viimase kolme aasta jooksul, peaks 2022. aastal toimetulekupiir esimesele leibkonnaliikmele olema vähemalt 200 eurot kuus. § 3 lõike 3 muutmine 2022RE § 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted. Selle lõikes 3 tuuakse riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate toetuste liigid. Eelnõuga täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikutoimingute ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite mahtu (rahvastikutoimingute hüvitise maht kasvab seoses Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega 233 930 euro võrra) ja määrasid menetlusjuhtumi kohta. § 3 lõike 4 punkti 4 muutmine ja täiendamine punktiga 4¹ Kehtiva korra kohaselt on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulude hüvitis 6,82 eurot. Muudatusega täpsustatakse andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulu hüvitis selliselt, et vajadusel oleks eristatav isikukoodi andmisega seonduv dokumentide vastuvõtmise ja andmete rahvastikuregistrisse kandmise kulu ning isikukoodi andmiseks kande tegemise kulu. Muudatus on tingitud Ukraina põgenikega seotud isikukoodide väljastamisest, võimaldamaks vajaduse korral jagada kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) ja teiste KOV-de vahel. Kehtiva õiguse kohaselt on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise õigus maakonnakeskuse KOV-del . Seoses Ukraina põgenike saabumisega Eestisse tõusid isikukoodide andmise menetlusjuhtumid suures mahus ja seetõttu ka maakonnakeskuse KOV-ide töö maht. Seega lepiti kokku, et teised KOV-id , kes ei ole maakonnakeskuse KOV-id , võtavad vastu isikukoodi taotlejate dokumente ja edastavad need rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu maakonnakeskuse KOV-ile andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise menetluse läbiviimiseks. Täna kehtiv hind 6,82 eurot on mõeldud tavaolukorras maakonnakeskuse KOV-ile kulu hüvitamiseks, kus see katab kogu menetluse läbiviimist alates isiku tuvastamisest kuni isikukoodi andmiseni. Võimaldamaks hüvitada kulusid teistele KOV-idele , kes dokumente vastuvõtmise ja andmete kandmisega isikukoodi menetluse osaliselt läbi viivad, nähakse sel juhul ette võimalus hüvitada kulud just vastavate tegevuste eest selles menetluses. Kulu hüvitise jaotusel on mõõdetud varasemat protsessi sisest kulgu ja arvestatud sellega, et isikukoodi andmise puhul on ajamahukam osa tööst isiku tuvastamise ja dokumentide vastuvõtmisega ning andmete rahvastikuregistrisse kandmisega seonduv. Seetõttu on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise dokumentide vastuvõtmise ja andmete registrisse kandmise kulude eest kulude hüvitise osakaal suurem kui isikukoodi moodustamiseks kande tegemise kulude hüvitise osakaal. Kulude hüvitis jaotub järgmiselt: dokumentide vastuvõtmisega ja andmete registrisse kandmisega seonduv 60% (KOV või maakonnakeskuse KOV) ja isikukoodi moodustamiseks kandega seonduv 40% (maakonnakeskuse KOV). Näiteks juhul kui maakonnakeskuse KOV ei võta vastu isikukoodi andmiseks vajalikke dokumente, siis saab ta hüvitise ainult isikukoodi moodustamiseks kande tegemise kulude katmiseks ehk § 3 lg 4 punkti 41 alusel. Kui aga maakonnakeskuse KOV teeb kogu menetluse otsast lõpuni ise (dokumentide vastu võtmisest isikukoodi andmiseni) , siis saab ta hüvitist nii § 3 lg 4 punktide 4 ja 41 alusel. KOV-id , kes võtavad vaid dokumente vastu, saavad hüvitist § 3 lg 4 punkti 4 alusel. § 7 muutmine 2022RE § 7 on sätestatud kaitsekulud. Eelnõuga täpsustatakse, millise osa 2022. aasta riigieelarvest koos riigi 2022. aasta lisaeelarvega moodustavad kaitsekulud NATO metoodika kohaselt. Kui kehtivas seaduses on see 749,6 eurot, siis eelnõuga tõstetakse see 770,8 miljoni euroni. § 8 muutmine § 8 on esitatud Eesti Haigekassa eelarvepositsioon põhitegevuse tulemina. Eelarvepositsiooni muutmise aluseks on Rahandusministeeriumi 2022. kevadine majandusprognoos maksutulude osas ning Ukraina sõjapõgenikega seonduvad lisakulud. Selliselt arvestatakse kriisi mõjuga haigekassa eelarvele, milleks kohustab riiki Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõige 4 ning viiakse haigekassa positsioon kooskõlla riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025. Eelnõuga Paragrahv arvestab riigieelarve seaduse § 6 sätestatuga. Eelnõu § 3 lisatakse lisaeelarvele järgmine säte Eelnõu §-ga 3 nähakse ette lisaeelarvega eraldatud vahendite eristamiseks vajalikud arvestusobjektid. Olemasolevaid kinnisasja investeeringute objektikoode ei muudeta, kuna ühe ja sama kinnisasja eelarve ja täitmise arvestust ei ole mõistlik eraldi arvestusobjektidel kajastada. Arvestusobjektide kasutuselevõtt võimaldab piirmääraga vahendeid eristada muudest riigieelarve piirmääraga vahenditest kõikides eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides, sh on lihtsasti eristatav ja lisaeelarve täitmine. Lisaks vahendite arvestuse täpsusele võimaldab kindla arvestusobjekti kasutamine jälgida ka vahendite ülekandmist. Esialgse plaani kohaselt ei ole vajadust lisaeelarve vahendite kandmiseks järgnevasse eelarveaastasse. Kuna eelarve vahendite kasutamise pikendamise kord ja tingimused on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud, siis on võimalik seda täpsustada aasta teises pooles. Lõikes 3 sätestatakse, et ministri liigendusega ei ole lubatud objektikoode kaotada. Kui algses riigieelarve seaduses on ministril lubatud oma liigendusega teha sisemisi muudatusi eelarves, siis lisaeelarve puhul ei ole lubatud lisaeelarve objektitunnustelt vahendeid mujale tõsta. Lubatud on muudatused lisaeelarve vahendite sees. Näiteks kui on vaja täpsustada investeeringute koodi tunnuseid lõikes 1 toodud objektide vahel. L isa 1 : L isaeelarve meetmete mahud Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Lisaeelarve meetmete nimekiri, tuhat eurot Lisaeelarve meetmete jaotus Lisaeelarve meetme tegevuse nimetus Eelarve summa ( käibe-maksuta ) Eelarve summa ( käibe-maksuga ) Riigikogu -650 -710 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -650 -710 Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuline tõstmine -350 -350 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -300 -360 Vabariigi Presidendi Kantselei -295 -354 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -295 -354 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -295 -354 Riigikohus -8 -10 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -8 -10 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -8 -10 Vabariigi Valitsus -147 305 -147 305 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -96 970 -96 970 VV sihtotstarbeta reservi suurendamine -68 396 -68 396 Toimetulekutoetus, sh piirmäära tõus (50 eurot). Eluasemelaenu arvesse võtmine toetuse määramisel. -28 574 -28 574 Energiajulgeolek -30 000 -30 000 Ühekordne toetus pensionäridele ja lastega peredele (50 eurot) -30 000 -30 000 Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv -5 682 -5 682 KOV - idele vältimatu abi ja majutamise kulude hüvitamine -5 448 -5 448 Rahvastikutoimingute kulude hüvitis -234 -234 Maksutuludest sõltuv kulu -14 653 -14 653 Meetmetest tingitud üksikisiku tulumaks, KOV - idele edasiantav osa -14 653 -14 653 Riigikantselei haldusala -1 296 -1 513 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -1 296 -1 513 Arvamusuuringute sageduse suurendamine ja täiendav seirevõimekus -92 -110 CREVEX2023 toimepidevuse õppus -9 -9 Meediakirjaoskuse edendamine -267 -321 Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamine -272 -287 Ühiskonna sidusust suurendavad tegevused -213 -256 Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuline tõstmine -138 -164 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -305 -366 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -77 106 -77 229 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -410 -492 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -410 -492 Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv -76 696 -76 737 Alushariduse täiendavad kohad (osakaal 10% põgenike koguarvust) -16 261 -16 261 Eesti keele õppega seotud tegevused (keelekümbluse täiendavad tegevused, "+1 programm", keeleõppe laagrid) -6 535 -6 535 Keelekliki e-õppe kursuse loomine ukraina keeles algajatele (0-A2) -209 -250 Täiendavad koolikohad kutsehariduses (osakaal 5% põgenike koguarvust) -6 172 -6 172 Täiendavad koolikohad kõrghariduses -2 500 -2 500 Täiendavad koolikohad üldhariduses (osakaal 25% põgenike koguarvust) -44 879 -44 879 Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendav koolitamine -140 -140 Justiitsministeeriumi valitsemisala -5 046 -6 056 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -5 046 -6 056 Kriisikohvrid - menetluste läbiviimine väljaspool tavapärast töökeskkonda -125 -150 Vanglate toimepidevus -1 425 -1 710 Vanglate varustus ja relvastus -2 800 -3 361 Võimekuse loomine Riigi Teataja väljaandmiseks võrguhäirete korral -20 -24 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -676 -811 Kaitseministeeriumi valitsemisala -13 054 -15 664 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -12 875 -15 450 Iseseisev sõjaline kaitsevõime. Väeloome: tankitõrje -6 208 -7 450 Liitlaste kohalolek Eestis, Liitlaste taristu investeeringud -6 667 -8 000 Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv -179 -214 Majutust ja toitlustust toetavad meetmed -179 -214 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala -847 -1 016 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -597 -716 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -597 -716 Energiajulgeolek -250 -300 Tuumajaama teemalise aruande valmimise kiirendamine -250 -300 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -11 806 -11 806 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -2 210 -2 210 Katkematu raadioeetri arendamine -480 -480 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -1 730 -1 730 Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv -9 120 -9 120 Eesti keele õpe -4 500 -4 500 Kohanemisprogramm -4 620 -4 620 Maksutuludest sõltuv kulu -476 -476 Kultuurkapitali eraldis aktsiisimaksude laekumise tõusust -476 -476 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -262 016 -264 156 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -35 016 -37 156 1 kuu teraviljavaru (ca 7500 tonni) moodustamine delgeeritud varuna -450 -450 Vedelkütusevaru Eestisse roteerimine -13 000 -13 000 Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuline tõstmine -21 566 -23 706 Energiajulgeolek -227 000 -227 000 Energiasääst ja investeeringud väikelahendustesse -19 000 -19 000 Energiaühendused (investeeringud võrkudesse) -8 000 -8 000 Keskse riigi gaasivaru moodustamine - 1 TWh väljaostetud gaasivaru -170 000 -170 000 Osaluse omandamine Elering AS poolt LNG terminali opereerivas ettevõttes -30 000 -30 000 Maaeluminitseeriumi valitsemisala -9 409 -9 462 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -9 360 -9 404 Põllumajandussektori erakorralise kohandamise toetus -9 142 -9 142 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -218 -262 Sõjapõgenikega seonduv -48 -58 Loomade heaolu -48 -58 Rahandusministeeriumi valitsemisala 137 141 136 436 Maksutulu 148 855 148 855 Meetmetega kaasnev maksutulu: üksikisiku tulumaks 18 561 18 561 Meetmetega kaasnev maksutulu: juriidilise isiku tulumaks 731 731 Meetmetega kaasnev maksutulu: sotsiaalmaks 40 217 40 217 Meetmetega kaasnev maksutulu: käibemaks 66 919 66 919 Meetmetega kaasnev maksutulu: aktsiisid 22 427 22 427 Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine (tulumeetmed) -8 000 -8 000 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine EL miinimumtasemele (tulumeede) -5 300 -5 300 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamise mõju käibemaksutulule (tulumeede) -1 000 -1 000 Ajakirjanduseväljaannete madalama käibemaksumäära rakendamine (5 %) -1 700 -1 700 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -3 714 -4 419 Sideturvalisuse lahendused tööülesannete täitmiseks -68 -81 Tolliprotseduuride sh. eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine seoses sanktsioonide rakendamisega ja heidutushoiakute tõhustamisega -2 484 -2 981 Täiendavad tööjõukulud seoses sanktsioonide jõustamise ning täiendava tollikontrolli töömahuga välispiiril -180 -180 Ületunnitöö EL sisepiiril kontrolli taastamisel kui MTA peab suunama täiendava ressrusi tööülesannete teostamiseks pikemaks ajaks -11 -11 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -872 -1 046 Ajakirjanduseväljaannete madalama käibemaksumäära rakendamise arenduskulud -100 -120 Siseministeeriumi valitsemisala -61 892 -67 030 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -61 892 -67 030 Elanike kriisivalmiduse tugevdamine -795 -954 Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku arendamine -1 788 -1 877 Kriisideks valmisoleku arendamine -4 970 -4 970 Kriisijuhtimine (ületunnid) -5 473 -5 473 Kriisikommunikatsioon -93 -105 Ohuteavitus/sireenid -4 560 -5 472 Piirivalve tugevdamine idapiiril (sh ületunnid) -11 769 -12 263 Siseministeeriumi varuasukoha kulud -500 -600 Sõjaolukorras päästevõimekuse tagamine -7 342 -8 810 Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine -8 992 -9 793 Ukraina tegevuskavaga seotud RS kulud -10 078 -10 078 Ulatusliku evakuatsiooni ja elanikkonnakaitse arendamine -185 -219 Ulatusliku evakuatsiooni võimekuse tugevdamine -3 410 -4 092 Varjumisvõimekuse tugevdamine -295 -354 Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuline tõstmine -1 000 -1 200 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -642 -770 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -182 165 -192 780 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -1 370 -1 644 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -1 370 -1 644 Sõjapõgenike esmaste vajaduste ga seonduv -140 578 -150 919 Sõjapõgenike esmaste vajadustega seotud muud meetmed -66 500 -67 842 Rahvusvahelist kaitset toetavad meetmed -74 078 -83 077 Maksutuludest sõltuv kulu -40 217 -40 217 Täiendavad pensionikulud ja ravikindlustuse seadusest tulenevad kohustused suurenevast sotsiaalmaksu laekumisest -40 217 -40 217 Välisministeeriumi valitsemisala -3 263 -3 469 Laiapind n e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -3 263 -3 469 Humanitaarabi Ukrainasse (tsiviilabi) -2 980 -3 129 Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -283 -340 L isa 2 : Lisaeelarve eel N õu mõju 2022. aasta riigieelarve vahendite mahtudele Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Riik kokku , tuhat eurot REF _Ref101554523 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 13 132 233 0 240 855 0 13 373 088 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0 sh riigisisene käibemaks 211 570 0 23 106 0 234 676 0 Saadud toetused 1 363 342 0 100 000 0 1 463 342 0 KULUD -13 633 056 -3 659 466 -568 960 -359 293 -14 202 016 -4 018 760 TULUDE JA KULUDE VAHE -500 824 -3 659 466 -328 105 -359 293 -828 928 -4 018 760 INVESTEERINGUD -724 321 -429 429 -21 019 -13 405 -745 340 -442 834 FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -169 415 -288 000 -213 000 359 348 -382 415 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . Riigikogu , tuhat eurot REF _Ref101551353 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -22 535 -12 725 -710 -650 -23 245 -13 375 sh käibemaks -522 0 -60 0 -582 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . Vabariigi Presidendi Kantselei , tuhat eurot REF _Ref101551483 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -4 813 -3 952 -150 -125 -4 963 -4 077 sh käibemaks -247 0 -25 0 -272 0 INVESTEERINGUD -277 -200 -204 -170 -481 -370 sh käibemaks -78 0 -34 0 -112 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 11 . Riigikohus , tuhat eurot REF _Ref101551488 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -5 689 -3 469 -10 -8 -5 699 -3 478 sh käibemaks -88 0 -2 0 -89 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 12 . Vabariigi Valitsus , tuhat eurot REF _Ref101551495 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -2 606 387 -692 207 -147 305 -104 079 -2 753 693 -796 286 Vabariigi Valitsuse reservid -122 778 -122 778 -103 845 -103 845 -226 623 -226 623 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -479 676 -462 127 -28 807 -234 -508 484 -462 361 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -1 127 -28 807 -234 -47 484 -1 361 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 0 -14 653 0 -1 553 869 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 13 . Riigikantselei haldusala , tuhat eurot REF _Ref101551501 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -15 717 -12 849 -1 016 -860 -16 733 -13 709 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -14 704 -12 849 -860 -860 -15 564 -13 709 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine 0 0 0 0 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -14 704 -12 849 -860 -860 -15 564 -13 709 Käibemaks -1 013 0 -156 0 -1 169 0 INVESTEERINGUD -8 021 -6 643 -397 -336 -8 418 -6 979 sh käibemaks -1 337 0 -61 0 -1 398 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 14 . Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551509 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -810 757 -610 226 -75 998 -75 988 -886 755 -686 215 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -565 626 -436 820 -75 988 -75 988 -641 614 -512 808 Haridus- ja noorteprogramm 0 0 0 0 Ligipääsu tagamine üldharidusele -111 134 -107 579 -59 388 -59 388 -170 522 -166 968 Ligipääsu tagamine kutseõppele -97 847 -78 913 -7 463 -7 463 -105 310 -86 376 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -200 334 -192 496 -2 500 -2 500 -202 834 -194 996 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 412 -17 186 -102 -102 -26 513 -17 287 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -10 368 -5 729 -6 535 -6 535 -16 904 -12 264 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -5 078 -4 955 240 240 -4 838 -4 715 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -2 300 -200 -240 -240 -2 540 -440 Käibemaks -11 804 0 -10 0 -11 814 0 INVESTEERINGUD -77 500 -14 653 -1 231 -1 118 -78 731 -15 771 Käibemaks -13 381 0 -114 0 -13 495 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 15 . Justiitsministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551516 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -192 562 -142 467 -3 649 -3 075 -196 211 -145 542 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -183 286 -142 467 -3 075 -3 075 -186 361 -145 542 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 0 0 0 0 Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 674 -15 -15 -27 096 -18 688 Karistuste täideviimise korraldamine -69 507 -67 309 -2 045 -2 045 -71 553 -69 354 Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 804 -31 470 -111 -111 -54 914 -31 581 Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 629 -10 849 -696 -696 -13 325 -11 545 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -929 -675 -209 -209 -1 138 -884 Käibemaks -9 277 0 -573 0 -9 850 0 INVESTEERINGUD -330 -191 -2 616 -2 180 -2 946 -2 371 sh käibemaks -35 0 -436 0 -471 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 16 . Kaitseministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551524 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -545 680 -438 680 -43 397 -43 336 -589 077 -482 016 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -519 852 -438 680 -42 119 -43 336 -561 972 -482 016 Iseseisev sõjaline kaitsevõime 0 0 0 0 Väeloome: maavägi -139 545 -121 340 591 -189 -138 955 -121 529 Väeloome: merevägi -16 227 -14 562 17 -1 -16 210 -14 563 Väeloome: muud üksused -131 234 -90 196 -38 204 -38 501 -169 438 -128 697 Kaitsevalmidus -44 497 -36 067 -4 177 -4 299 -48 675 -40 366 Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus 0 0 0 0 Heidutus -6 728 -6 704 -134 -134 -6 862 -6 838 Riigikaitseline inimvara -25 499 -23 846 -32 -32 -25 531 -23 878 Riigikaitse investeeringute korraldus -11 895 -11 391 -179 -179 -12 074 -11 570 Käibemaks -25 828 0 -1 277 0 -27 105 0 INVESTEERINGUD -281 057 -217 604 27 732 29 066 -253 324 -188 538 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 -2 500 -2 500 -57 028 -43 681 Kaitseotstarbeline erivarustus -126 439 -126 092 1 000 1 000 -125 439 -125 092 Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 37 833 37 833 -500 -500 Muud investeeringud kokku -23 569 -11 998 -7 268 -7 268 -30 837 -19 266 Käibemaks -38 187 0 -1 333 0 -39 521 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 17 . Keskkonnaministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101462408 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -175 701 -79 756 -1 016 -847 -176 717 -80 603 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -5 750 -4 533 -38 -38 -5 788 -4 571 Kalandus 0 0 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -5 750 -4 533 -38 -38 -5 788 -4 571 Tulemusvaldkond: KESKKOND -165 201 -75 223 -809 -809 -166 010 -76 032 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 0 0 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 420 -2 412 -11 -11 -25 432 -2 423 Õhukvaliteedi parendamine -7 070 -6 798 -23 -23 -7 093 -6 821 Kiirgusohutuse tagamine -1 399 -1 129 -261 -261 -1 660 -1 390 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 706 -2 325 -7 -7 -19 713 -2 332 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 225 -1 117 -11 -11 -1 236 -1 128 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 275 -1 190 -10 -10 -1 285 -1 201 Jäätmemajanduse korraldamine -4 009 -2 851 -30 -30 -4 039 -2 881 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 351 -1 235 -12 -12 -1 363 -1 247 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 682 -2 405 -12 -12 -2 694 -2 417 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 067 -12 070 -50 -50 -48 117 -12 120 Elurikkuse kaitse tagamine -17 002 -10 113 -74 -74 -17 076 -10 187 Metsanduse arengu suunamine -11 142 -10 768 -46 -46 -11 188 -10 814 Jahinduse arengu suunamine -1 510 -1 406 -13 -13 -1 522 -1 418 Maatoimingute korraldamine -6 023 -3 960 -64 -64 -6 087 -4 024 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 615 -7 274 -113 -113 -7 728 -7 386 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 015 -2 792 -37 -37 -4 051 -2 829 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 691 -5 379 -35 -35 -5 727 -5 414 Käibemaks -4 749 0 -169 0 -4 919 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 18 . Kultuuriministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551537 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -295 459 -252 476 -11 565 -11 089 -307 024 -263 565 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -7 072 -5 390 -9 120 -9 120 -16 192 -14 510 Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine 0 0 0 0 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 689 -1 565 -56 -56 -1 746 -1 622 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 383 -3 824 -9 064 -9 064 -14 447 -12 888 Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -286 656 -247 087 -2 445 -1 969 -289 101 -249 056 Kultuuriprogramm 0 0 0 0 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 248 -4 743 8 60 -7 240 -4 683 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -38 355 -35 722 -294 -237 -38 648 -35 958 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 759 -8 633 -59 8 -11 817 -8 625 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 449 -13 323 -70 -3 -16 518 -13 326 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 172 -5 208 -67 -5 -8 239 -5 213 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 200 -392 -38 0 -2 238 -392 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -57 271 -57 271 18 211 18 211 -39 061 -39 061 Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -41 361 -39 279 -147 -105 -41 508 -39 384 Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 425 -6 275 -225 -225 -7 650 -6 500 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -14 251 -14 251 -20 400 -20 400 -34 651 -34 651 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 977 -7 900 71 91 -10 906 -7 809 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 247 -4 247 -8 -8 -4 255 -4 255 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -13 694 -3 971 644 644 -13 050 -3 327 Spordiprogramm Saavutusspordi toetamine ja arendamine -38 155 -34 839 -71 0 -38 226 -34 839 INVESTEERINGUD -93 -93 -12 -12 -105 -105 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 19 . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551545 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 612 430 0 100 000 0 712 430 0 Saadud toetused 465 069 0 100 000 0 565 069 0 KULUD -941 214 -381 703 -35 583 -35 167 -976 797 -416 870 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -476 697 -231 546 -27 -27 -476 725 -231 573 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 0 0 0 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -122 675 -14 849 -2 -2 -122 677 -14 852 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 286 -19 596 -3 -3 -26 288 -19 598 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -13 411 -9 375 -2 -2 -13 412 -9 377 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -170 350 -52 164 -3 -3 -170 353 -52 167 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 686 -155 -2 -2 -6 688 -157 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 -11 -11 -25 399 -23 751 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 902 -111 666 -5 -5 -111 907 -111 671 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -55 049 -10 804 -8 377 -8 377 -63 426 -19 181 Energeetika 0 0 0 0 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 30 30 -378 -353 Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -6 247 -452 -452 -6 718 -6 699 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -235 -223 31 31 -204 -192 Energiatõhususe suurendamine -15 190 -452 -7 970 -7 970 -23 161 -8 423 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -29 910 -706 26 26 -29 884 -680 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 216 -1 163 -27 -27 -1 242 -1 190 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 824 -1 629 -15 -15 -1 839 -1 645 Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND -87 467 -26 988 -9 333 -9 333 -96 800 -36 321 Digiühiskonna programm 0 0 0 0 Digiriigi arenguhüpped -2 129 -610 -14 -14 -2 143 -624 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -10 283 -3 747 -3 747 -65 007 -14 030 Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -253 -704 -704 -1 434 -956 Analüüsivõime arendamine -145 -138 -2 -2 -147 -139 Küberturvalisuse tagamine -5 485 -2 377 -4 281 -4 281 -9 765 -6 657 Õigusruumi tagamine -13 195 -13 110 -583 -583 -13 778 -13 694 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -4 403 -106 -1 -1 -4 404 -107 5G taristu ja teenuste arendamine -120 -112 -1 -1 -121 -114 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -310 140 -112 364 -17 430 -17 430 -327 570 -129 794 Teadmussiirde programm 0 0 0 0 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 404 -45 010 1 606 1 606 -109 797 -43 404 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 -2 -2 -166 -143 Ehitus 0 0 0 0 E-ehitus -2 166 -809 -8 -8 -2 174 -817 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 295 -1 208 -6 -6 -1 301 -1 214 Eluasemepoliitika -57 843 -9 848 -19 006 -19 006 -76 849 -28 855 Ettevõtluskeskkond 0 0 0 0 Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 088 -12 731 -6 -6 -27 094 -12 737 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -88 214 -34 293 -4 -4 -88 218 -34 297 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -21 966 -8 323 21 966 8 323 0 0 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine 0 0 -21 971 -8 328 -21 971 -8 328 Käibemaks -11 861 0 -416 0 -12 277 0 INVESTEERINGUD -296 981 -149 684 -15 794 -14 070 -312 775 -163 754 IT investeeringud -28 228 -9 717 -650 -650 -28 878 -10 367 2022 LEA IT investeeringud 0 0 -12 482 -12 482 -12 482 -12 482 Muud investeeringud kokku -35 197 -5 158 -938 -938 -36 135 -6 095 Käibemaks -49 014 0 -1 724 0 -50 738 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -80 300 -55 300 -288 000 -213 000 -368 300 -268 300 Lühiajalised finantsinvesteeringud -54 500 -54 500 54 500 54 500 0 0 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused 0 0 -227 500 -227 500 -227 500 -227 500 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -25 800 -800 -115 000 -40 000 -140 800 -40 800 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 20 . Maaeluministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551553 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -451 610 -56 454 -9 462 -9 409 -461 072 -65 863 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -448 684 -56 454 -9 409 -9 409 -458 092 -65 863 Põllumajandus, toit ja maaelu 0 0 0 0 Taimekaitse -1 128 -990 -2 -2 -1 130 -992 Väetised -318 -255 -1 -1 -319 -256 Täiendav keskkonnahoid -100 080 -1 354 -32 -32 -100 112 -1 385 Taimetervis -2 212 -1 693 -2 -2 -2 214 -1 695 Loomatervis -8 412 -4 300 -57 -57 -8 470 -4 357 Söödaohutus -1 442 -1 020 -2 -2 -1 444 -1 022 Loomade heaolu -8 313 -790 -7 -7 -8 319 -796 Toiduohutus -9 054 -6 433 -14 -14 -9 069 -6 447 Maakasutus -7 544 -760 -3 -3 -7 547 -763 Maaparandus -11 395 -3 118 -4 -4 -11 399 -3 122 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 845 -6 362 -5 -5 -8 851 -6 367 Põllumajandusloomade aretus -6 276 -5 046 -3 -3 -6 279 -5 049 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -53 877 -8 688 -9 177 -9 177 -63 054 -17 865 Põlvkondade vahetus -8 589 -357 -8 -8 -8 597 -365 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 706 -969 -8 -8 -1 714 -976 Ühistegevus ja koostöö -3 075 -833 -2 -2 -3 077 -835 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -131 377 -4 755 -21 -21 -131 397 -4 776 Mahepõllumajandus -28 442 -2 325 -3 -3 -28 446 -2 328 Maaelu ja kohalik kogukond -26 775 -4 098 -27 -27 -26 802 -4 125 Finantsinstrumendid -1 531 -55 -1 -1 -1 532 -56 Kalandus 0 0 0 0 Kutseline kalapüük -13 352 -1 437 -16 -16 -13 368 -1 453 Vee-elusressursside töötlemine -6 207 -417 -5 -5 -6 212 -422 Vesiviljelus -5 723 -227 -4 -4 -5 727 -232 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 010 -172 -3 -3 -3 013 -175 Käibemaks -2 927 0 -53 0 -2 980 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 21 . Rahandusministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551560 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 11 218 847 0 140 855 0 11 359 702 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0 KULUD -273 202 -126 596 -1 608 -1 420 -274 810 -128 017 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -266 429 -126 596 -1 420 -1 420 -267 849 -128 017 Riigi rahandus 0 0 0 0 Maksu- ja tollikorraldus -51 444 -48 386 -258 -258 -51 702 -48 644 Halduspoliitika 0 0 0 0 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -23 718 -14 148 -872 -872 -24 590 -15 020 Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -10 116 -8 295 -290 -290 -10 406 -8 585 Käibemaks -6 773 0 -188 0 -6 961 0 INVESTEERINGUD -7 814 -5 659 -2 811 -2 294 -10 625 -7 953 sh käibemaks -1 126 0 -517 0 -1 643 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 22 . Siseministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551568 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -465 372 -393 287 -48 783 -46 718 -514 155 -440 005 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -434 329 -379 847 -46 345 -46 345 -480 674 -426 192 Siseturvalisus 0 0 0 0 Kogukondliku turvalisuse suurendamine -6 504 -6 153 6 504 6 153 0 0 Turvalise avaliku ruumi kujundamine 0 0 -7 261 -6 911 -7 261 -6 911 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 678 -15 158 -980 -983 -17 658 -16 141 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 889 -2 748 -303 -303 -3 192 -3 050 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 978 -1 948 -69 -68 -2 047 -2 016 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 755 -9 036 0 0 -9 755 -9 036 Süüteomenetluse tõhustamine -61 910 -59 936 -4 159 -4 160 -66 069 -64 096 Avaliku korra tagamine -50 439 -47 711 -4 147 -4 147 -54 587 -51 858 Demineerimine -3 223 -3 143 -205 -206 -3 428 -3 349 Päästmine maismaal ja siseveekogul -64 397 -62 449 -4 094 -4 097 -68 491 -66 546 Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -18 386 -12 524 -875 -875 -19 261 -13 399 Põhiseadusliku korra tagamine -63 845 -63 784 -15 159 -15 159 -79 004 -78 943 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 683 -14 038 -1 414 -1 414 -21 096 -15 451 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -3 125 -3 002 -104 -104 -3 229 -3 106 Piirihaldus -49 081 -33 587 -7 790 -7 790 -56 871 -41 377 Objektivalve ja isikukaitse -8 662 -8 408 -1 030 -1 030 -9 692 -9 438 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 531 -7 195 -1 147 -1 147 -15 678 -8 342 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 182 -11 277 -1 205 -1 205 -19 387 -12 482 Migratsioonijärelevalve -4 792 -4 502 -2 898 -2 898 -7 691 -7 400 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 394 -926 -10 -2 -1 404 -928 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -14 549 -13 440 -373 -373 -14 922 -13 813 Kogukondlik Eesti 0 0 0 0 Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 371 -2 342 -100 -100 -2 471 -2 442 Nutikas rahvastikuarvestus 0 0 0 0 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -2 284 -1 936 2 2 -2 282 -1 934 Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 210 -2 481 -276 -275 -3 486 -2 756 Käibemaks -16 494 0 -2 065 0 -18 559 0 INVESTEERINGUD -34 669 -22 906 -18 246 -15 174 -52 915 -38 080 2022 LEA muud investeeringud 0 0 -12 572 -12 572 -12 572 -12 572 Muud investeeringud kokku -29 402 -22 906 -2 602 -2 602 -32 004 -25 508 Käibemaks -5 267 0 -3 072 0 -8 340 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 23 . Sotsiaalministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551574 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -6 723 444 -360 080 -190 971 -28 969 -6 914 415 -389 050 Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 566 157 -95 294 -160 638 -24 792 -4 726 795 -120 086 Tööturuprogramm 0 0 Tööturuvaldkonna arendamine -2 390 -2 172 -10 -10 -2 399 -2 182 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 881 -223 -21 064 -5 -806 945 -228 Tööelu kvaliteet -11 579 -3 828 -475 -475 -12 054 -4 303 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 684 -2 980 -13 -13 -3 697 -2 993 Sotsiaalkindlustuse programm 0 0 0 0 Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -603 -589 -2 -2 -606 -591 Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 805 -5 294 -31 182 -100 -2 876 988 -5 394 Muu materiaalne abi inimestele -1 946 0 -3 927 -3 927 -5 873 -3 927 Hoolekandeprogramm 0 0 Hoolekandevaldkonna arendamine -6 666 -6 620 -28 -28 -6 694 -6 648 Sotsiaalhoolekandeteenused -84 716 -48 767 -80 713 -18 206 -165 430 -66 974 Ohvriabi arendamine -430 -273 -1 -1 -431 -274 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 741 -3 833 -1 274 -1 274 -7 016 -5 108 Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -393 -388 -1 -1 -394 -389 Soolise võrdõiguslikkuse programm 0 0 0 0 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -779 -443 -3 -3 -782 -445 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -616 -600 -4 -4 -621 -604 Laste ja perede programm 0 0 0 0 Laste ja perede valdkonna arendamine -1 230 -1 061 -5 -5 -1 234 -1 065 Toimiv lastekaitsesüsteem -2 974 -2 417 -36 -36 -3 011 -2 454 Vanemlike oskuste arendamine -1 598 -1 418 -5 -5 -1 603 -1 423 Puudega laste toetamine -17 156 -7 035 -1 123 -600 -18 279 -7 635 Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 723 -534 -1 650 -7 -3 373 -541 Riskikäitumisega noorte toetamine -3 086 -2 566 -21 -21 -3 106 -2 587 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 158 -4 251 -19 101 -70 -806 259 -4 321 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 150 602 -264 786 -20 021 -4 177 -2 170 622 -268 964 Tervist toetava keskkonna programm 0 0 0 0 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -749 -727 -3 -3 -752 -730 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 595 -1 357 -10 -10 -1 604 -1 367 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 132 -1 105 -11 -11 -1 143 -1 116 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 867 -2 121 -21 -21 -3 888 -2 143 Tervist toetavate valikute programm 0 0 0 0 Vaimse tervise edendamine -1 260 -1 260 0 0 -1 260 -1 260 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 011 -413 -1 -1 -1 012 -414 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 922 -7 842 0 0 -7 922 -7 843 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 064 -5 988 0 0 -6 065 -5 989 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 774 -4 493 -24 -24 -6 797 -4 516 Inimkeskse tervishoiu programm 0 0 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 938 -2 979 -145 -145 -4 084 -3 125 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -3 974 -3 050 -3 050 -8 174 -7 024 Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 234 -189 628 -16 160 -317 -2 080 394 -189 946 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 984 -1 953 -491 -491 -3 475 -2 444 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -547 -532 -2 -2 -549 -535 Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -6 016 -3 347 -64 -64 -6 079 -3 411 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -37 385 -37 065 -38 -38 -37 423 -37 103 Käibemaks -6 685 0 -10 313 0 -16 998 0 INVESTEERINGUD -5 806 -3 231 -1 808 -1 507 -7 614 -4 738 sh käibemaks -650 0 -301 0 -951 0 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 24 . Välisministeeriumi valitsemisala , tuhat eurot REF _Ref101551582 \h \* MERGEFORMAT Selgituste juurde 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -94 628 -84 913 2 263 2 447 -92 365 -82 466 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -94 168 -84 913 2 447 2 447 -91 721 -82 466 Välispoliitika 0 0 0 0 Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235 1 816 1 816 -31 331 -29 419 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -6 016 -5 757 1 159 1 159 -4 857 -4 598 Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -18 578 2 480 2 480 -21 871 -16 097 Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -4 473 -4 -4 -5 037 -4 477 Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -6 952 -12 -12 -7 578 -6 965 Arengukoostöö ja humanitaarabi 0 0 0 0 Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -11 800 -11 -11 -11 939 -11 811 Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -6 118 -2 981 -2 981 -9 108 -9 099 Käibemaks -460 0 -184 0 -643 0 INVESTEERINGUD -4 768 -3 554 -5 632 -5 610 -10 400 -9 164 sh käibemaks -221 0 -22 0 -243 0 L isa 3 : Lisaeelarvega muudetud 2022. aasta riigieelarve Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 25 . Lisaeelarvega muudetud 2022. aasta riigieelarve , tuhat eurot 2022.a riigieelarve seadus 2022. a lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2022. a riigieelarve Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 13 132 233 0 240 855 0 13 373 088 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0 sh riigisisene käibemaks 211 570 0 23 106 0 234 676 0 Saadud toetused 1 363 342 0 100 000 0 1 463 342 0 Riigilõivud 87 264 0 0 0 87 264 0 Tulu majandustegevusest 300 337 0 0 0 300 337 0 Tulu põhivara ja varude müügist 24 975 0 0 0 24 975 0 Trahvid ja muud varalised karistused 18 402 0 0 0 18 402 0 Keskkonnatasud 78 610 0 0 0 78 610 0 Muud tulud 43 641 0 0 0 43 641 0 Intressi- ja omanikutulud 108 365 0 0 0 108 365 0 KULUD -13 633 056 -3 659 466 -568 960 -359 293 -14 202 016 -4 018 760 sh põhivara amortisatsioon -265 190 0 0 0 -265 190 0 TULUDE JA KULUDE VAHE -500 824 -3 659 466 -328 105 -359 293 -828 928 -4 018 760 INVESTEERINGUD -724 321 -429 429 -21 019 -13 405 -745 340 -442 834 FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -169 415 -288 000 -213 000 359 348 -382 415 0,0000001 RIIGIKOGU Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -22 535 -12 725 -710 -650 -23 245 -13 375 sh käibemaks -522 0 -60 0 -582 0 INVESTEERINGUD -631 -524 0 0 -631 -524 sh käibemaks -107 0 0 0 -107 0 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 28 0 0 0 28 0 Tulu majandustegevusest 28 0 0 0 28 0 KULUD -4 813 -3 952 -150 -125 -4 963 -4 077 sh käibemaks -247 0 -25 0 -272 0 INVESTEERINGUD -277 -200 -204 -170 -481 -370 sh käibemaks -78 0 -34 0 -112 0 0 RIIGIKONTROLL Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -5 214 -4 825 0 0 -5 214 -4 825 sh käibemaks -214 0 0 0 -214 0 INVESTEERINGUD -120 -100 0 0 -120 -100 sh käibemaks -20 0 0 0 -20 0 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -3 071 -2 798 0 0 -3 071 -2 798 sh käibemaks -105 0 0 0 -105 0 0 RIIGIKOHUS Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 220 0 0 0 220 0 Muud tulud 220 0 0 0 220 0 KULUD -5 689 -3 469 -10 -8 -5 699 -3 478 sh käibemaks -88 0 -2 0 -89 0 VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid KULUD -2 606 387 -692 207 -147 305 -104 079 -2 753 693 -796 286 Euroopa Liidu makse -357 415 0 0 0 -357 415 0 Vabariigi Valitsuse reservid -122 778 -122 778 -103 845 -103 845 -226 623 -226 623 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -479 676 -462 127 -28 807 -234 -508 484 -462 361 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -1 127 -28 807 -234 -47 484 -1 361 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 302 -107 302 0 0 -107 302 -107 302 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 0 -14 653 0 -1 553 869 0 RIIGIKANTSELEI HALDUSALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 916 0 0 0 916 0 Saadud toetused 916 0 0 0 916 0 KULUD -15 717 -12 849 -1 016 -860 -16 733 -13 709 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -14 704 -12 849 -860 -860 -15 564 -13 709 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine 0 0 0 0 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -14 704 -12 849 -860 -860 -15 564 -13 709 Käibemaks -1 013 0 -156 0 -1 169 0 INVESTEERINGUD -8 021 -6 643 -397 -336 -8 418 -6 979 sh käibemaks -1 337 0 -61 0 -1 398 0 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 199 846 0 0 0 199 846 0 Saadud toetused 189 490 0 0 0 189 490 0 Riigilõivud 61 0 0 0 61 0 Tulu majandustegevusest 10 251 0 0 0 10 251 0 Muud tulud 29 0 0 0 29 0 Intressi- ja omanikutulud 15 0 0 0 15 0 KULUD -810 757 -610 226 -75 998 -75 988 -886 755 -686 215 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -5 874 -5 448 0 0 -5 874 -5 448 Keeleprogramm 0 0 0 0 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712 0 0 -712 -712 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 787 -3 420 0 0 -3 787 -3 420 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -1 376 -1 316 0 0 -1 376 -1 316 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -565 626 -436 820 -75 988 -75 988 -641 614 -512 808 Haridus- ja noorteprogramm 0 0 0 0 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -42 778 -18 830 0 0 -42 778 -18 830 Ligipääsu tagamine üldharidusele -111 134 -107 579 -59 388 -59 388 -170 522 -166 968 Ligipääsu tagamine kutseõppele -97 847 -78 913 -7 463 -7 463 -105 310 -86 376 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -200 334 -192 496 -2 500 -2 500 -202 834 -194 996 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -6 213 -151 0 0 -6 213 -151 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -34 624 -1 865 0 0 -34 624 -1 865 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 412 -17 186 -102 -102 -26 513 -17 287 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -10 368 -5 729 -6 535 -6 535 -16 904 -12 264 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 639 -587 0 0 -6 639 -587 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -2 089 -1 349 0 0 -2 089 -1 349 Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 485 -6 065 0 0 -15 485 -6 065 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -3 472 -61 0 0 -3 472 -61 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 0 0 -853 -853 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -5 078 -4 955 240 240 -4 838 -4 715 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -2 300 -200 -240 -240 -2 540 -440 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -218 717 -160 019 0 0 -218 717 -160 019 Teadussüsteemi programm 0 0 0 0 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -161 095 -131 601 0 0 -161 095 -131 601 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 194 -11 078 0 0 -15 194 -11 078 Teadmussiirde programm 0 0 0 0 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 428 -17 340 0 0 -42 428 -17 340 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -8 736 -7 940 0 0 -8 736 -7 940 Arhiivindusprogramm 0 0 0 0 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -8 736 -7 940 0 0 -8 736 -7 940 Käibemaks -11 804 0 -10 0 -11 814 0 INVESTEERINGUD -77 500 -14 653 -1 231 -1 118 -78 731 -15 771 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0 0 0 -48 689 0 Muud investeeringud kokku -15 430 -14 653 0 0 -15 430 -14 653 Käibemaks -13 381 0 -114 0 -13 495 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 261 -14 0 0 261 -14 Laenukohustused -14 -14 0 0 -14 -14 Laenunõuded 275 0 0 0 275 0 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 47 444 0 0 0 47 444 0 Saadud toetused 2 653 0 0 0 2 653 0 Riigilõivud 29 235 0 0 0 29 235 0 Tulu majandustegevusest 5 665 0 0 0 5 665 0 Trahvid ja muud varalised karistused 861 0 0 0 861 0 Muud tulud 9 030 0 0 0 9 030 0 KULUD -192 562 -142 467 -3 649 -3 075 -196 211 -145 542 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -183 286 -142 467 -3 075 -3 075 -186 361 -145 542 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 0 0 0 0 Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851 0 0 -862 -851 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 278 -8 114 0 0 -8 278 -8 114 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 384 -1 851 0 0 -4 384 -1 851 Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine -4 811 -2 673 0 0 -4 811 -2 673 Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 674 -15 -15 -27 096 -18 688 Karistuste täideviimise korraldamine -69 507 -67 309 -2 045 -2 045 -71 553 -69 354 Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 804 -31 470 -111 -111 -54 914 -31 581 Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 629 -10 849 -696 -696 -13 325 -11 545 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -929 -675 -209 -209 -1 138 -884 Käibemaks -9 277 0 -573 0 -9 850 0 INVESTEERINGUD -330 -191 -2 616 -2 180 -2 946 -2 371 sh käibemaks -35 0 -436 0 -471 0 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 21 416 0 0 0 21 416 0 Saadud toetused 18 647 0 0 0 18 647 0 Tulu majandustegevusest 175 0 0 0 175 0 Tulu põhivara ja varude müügist 87 0 0 0 87 0 Trahvid ja muud varalised karistused 205 0 0 0 205 0 Muud tulud 2 301 0 0 0 2 301 0 KULUD -545 680 -438 680 -43 397 -43 336 -589 077 -482 016 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -519 852 -438 680 -42 119 -43 336 -561 972 -482 016 Iseseisev sõjaline kaitsevõime 0 0 0 0 Väeloome: maavägi -139 545 -121 340 591 -189 -138 955 -121 529 Väeloome: merevägi -16 227 -14 562 17 -1 -16 210 -14 563 Väeloome: õhuvägi -33 171 -30 252 0 0 -33 171 -30 252 Väeloome: muud üksused -131 234 -90 196 -38 204 -38 501 -169 438 -128 697 Kaitsevalmidus -44 497 -36 067 -4 177 -4 299 -48 675 -40 366 Kollektiivkaitses osalemine 0 0 0 0 Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 805 -27 036 0 0 -27 805 -27 036 Liitlaste kohalolek Eestis -13 975 -8 358 0 0 -13 975 -8 358 Luure ja eelhoiatus 0 0 0 0 Luure ja eelhoiatus -51 482 -51 482 0 0 -51 482 -51 482 Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus 0 0 0 0 Kaitsetahte arendamine -17 794 -17 446 0 0 -17 794 -17 446 Heidutus -6 728 -6 704 -134 -134 -6 862 -6 838 Riigikaitseline inimvara -25 499 -23 846 -32 -32 -25 531 -23 878 Riigikaitse investeeringute korraldus -11 895 -11 391 -179 -179 -12 074 -11 570 Käibemaks -25 828 0 -1 277 0 -27 105 0 INVESTEERINGUD -281 057 -217 604 27 732 29 066 -253 324 -188 538 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 -2 500 -2 500 -57 028 -43 681 Kaitseotstarbeline erivarustus -126 439 -126 092 1 000 1 000 -125 439 -125 092 Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 37 833 37 833 -500 -500 Muud investeeringud kokku -23 569 -11 998 -7 268 -7 268 -30 837 -19 266 Käibemaks -38 187 0 -1 333 0 -39 521 0 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 412 946 0 0 0 412 946 0 Saadud toetused 65 971 0 0 0 65 971 0 Riigilõivud 511 0 0 0 511 0 Tulu majandustegevusest 211 607 0 0 0 211 607 0 Tulu põhivara ja varude müügist 24 000 0 0 0 24 000 0 Trahvid ja muud varalised karistused 200 0 0 0 200 0 Keskkonnatasud 77 770 0 0 0 77 770 0 Muud tulud 20 0 0 0 20 0 Intressi- ja omanikutulud 32 867 0 0 0 32 867 0 KULUD -175 701 -79 756 -1 016 -847 -176 717 -80 603 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -5 750 -4 533 -38 -38 -5 788 -4 571 Kalandus 0 0 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -5 750 -4 533 -38 -38 -5 788 -4 571 Tulemusvaldkond: KESKKOND -165 201 -75 223 -809 -809 -166 010 -76 032 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 0 0 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 420 -2 412 -11 -11 -25 432 -2 423 Õhukvaliteedi parendamine -7 070 -6 798 -23 -23 -7 093 -6 821 Kiirgusohutuse tagamine -1 399 -1 129 -261 -261 -1 660 -1 390 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 706 -2 325 -7 -7 -19 713 -2 332 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 225 -1 117 -11 -11 -1 236 -1 128 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 275 -1 190 -10 -10 -1 285 -1 201 Jäätmemajanduse korraldamine -4 009 -2 851 -30 -30 -4 039 -2 881 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 351 -1 235 -12 -12 -1 363 -1 247 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 682 -2 405 -12 -12 -2 694 -2 417 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 067 -12 070 -50 -50 -48 117 -12 120 Elurikkuse kaitse tagamine -17 002 -10 113 -74 -74 -17 076 -10 187 Metsanduse arengu suunamine -11 142 -10 768 -46 -46 -11 188 -10 814 Jahinduse arengu suunamine -1 510 -1 406 -13 -13 -1 522 -1 418 Maatoimingute korraldamine -6 023 -3 960 -64 -64 -6 087 -4 024 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 615 -7 274 -113 -113 -7 728 -7 386 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 015 -2 792 -37 -37 -4 051 -2 829 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 691 -5 379 -35 -35 -5 727 -5 414 Käibemaks -4 749 0 -169 0 -4 919 0 INVESTEERINGUD -3 109 -2 075 0 0 -3 109 -2 075 sh käibemaks -852 0 0 0 -852 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 200 0 0 0 4 200 0 Laenunõuded 4 200 0 0 0 4 200 0 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 5 781 0 0 0 5 781 0 Saadud toetused 4 322 0 0 0 4 322 0 Riigilõivud 7 0 0 0 7 0 Tulu majandustegevusest 1 450 0 0 0 1 450 0 Muud tulud 2 0 0 0 2 0 KULUD -295 459 -252 476 -11 565 -11 089 -307 024 -263 565 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -7 072 -5 390 -9 120 -9 120 -16 192 -14 510 Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine 0 0 0 0 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 689 -1 565 -56 -56 -1 746 -1 622 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 383 -3 824 -9 064 -9 064 -14 447 -12 888 Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -286 656 -247 087 -2 445 -1 969 -289 101 -249 056 Kultuuriprogramm 0 0 0 0 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 754 -375 0 0 -2 754 -375 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 248 -4 743 8 60 -7 240 -4 683 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -38 355 -35 722 -294 -237 -38 648 -35 958 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 759 -8 633 -59 8 -11 817 -8 625 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 449 -13 323 -70 -3 -16 518 -13 326 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 172 -5 208 -67 -5 -8 239 -5 213 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 200 -392 -38 0 -2 238 -392 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -57 271 -57 271 18 211 18 211 -39 061 -39 061 Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -41 361 -39 279 -147 -105 -41 508 -39 384 Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 425 -6 275 -225 -225 -7 650 -6 500 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -14 251 -14 251 -20 400 -20 400 -34 651 -34 651 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 977 -7 900 71 91 -10 906 -7 809 Kultuurivaldkonna digiteerimine -284 -235 0 0 -284 -235 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 247 -4 247 -8 -8 -4 255 -4 255 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 637 -16 0 0 -1 637 -16 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -13 694 -3 971 644 644 -13 050 -3 327 Spordiprogramm Saavutusspordi toetamine ja arendamine -38 155 -34 839 -71 0 -38 226 -34 839 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -198 -198 0 0 -198 -198 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -10 218 -10 210 0 0 -10 218 -10 210 Käibemaks -1 731 0 0 0 -1 731 0 INVESTEERINGUD -93 -93 -12 -12 -105 -105 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 612 430 0 100 000 0 712 430 0 Saadud toetused 465 069 0 100 000 0 565 069 0 Riigilõivud 33 391 0 0 0 33 391 0 Tulu majandustegevusest 53 632 0 0 0 53 632 0 Tulu põhivara ja varude müügist 120 0 0 0 120 0 Trahvid ja muud varalised karistused 209 0 0 0 209 0 Muud tulud 20 465 0 0 0 20 465 0 Intressi- ja omanikutulud 39 544 0 0 0 39 544 0 KULUD -941 214 -381 703 -35 583 -35 167 -976 797 -416 870 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -476 697 -231 546 -27 -27 -476 725 -231 573 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 0 0 0 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -122 675 -14 849 -2 -2 -122 677 -14 852 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 286 -19 596 -3 -3 -26 288 -19 598 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -13 411 -9 375 -2 -2 -13 412 -9 377 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -170 350 -52 164 -3 -3 -170 353 -52 167 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 686 -155 -2 -2 -6 688 -157 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 -11 -11 -25 399 -23 751 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 902 -111 666 -5 -5 -111 907 -111 671 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -55 049 -10 804 -8 377 -8 377 -63 426 -19 181 Energeetika 0 0 0 0 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 30 30 -378 -353 Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -6 247 -452 -452 -6 718 -6 699 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -235 -223 31 31 -204 -192 Energiatõhususe suurendamine -15 190 -452 -7 970 -7 970 -23 161 -8 423 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -29 910 -706 26 26 -29 884 -680 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 216 -1 163 -27 -27 -1 242 -1 190 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 824 -1 629 -15 -15 -1 839 -1 645 Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND -87 467 -26 988 -9 333 -9 333 -96 800 -36 321 Digiühiskonna programm 0 0 0 0 Digiriigi arenguhüpped -2 129 -610 -14 -14 -2 143 -624 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -10 283 -3 747 -3 747 -65 007 -14 030 Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -253 -704 -704 -1 434 -956 Analüüsivõime arendamine -145 -138 -2 -2 -147 -139 Küberturvalisuse tagamine -5 485 -2 377 -4 281 -4 281 -9 765 -6 657 Õigusruumi tagamine -13 195 -13 110 -583 -583 -13 778 -13 694 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -4 403 -106 -1 -1 -4 404 -107 5G taristu ja teenuste arendamine -120 -112 -1 -1 -121 -114 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -310 140 -112 364 -17 430 -17 430 -327 570 -129 794 Teadmussiirde programm 0 0 0 0 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 404 -45 010 1 606 1 606 -109 797 -43 404 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 -2 -2 -166 -143 Ehitus 0 0 0 0 E-ehitus -2 166 -809 -8 -8 -2 174 -817 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 295 -1 208 -6 -6 -1 301 -1 214 Eluasemepoliitika -57 843 -9 848 -19 006 -19 006 -76 849 -28 855 Ettevõtluskeskkond 0 0 0 0 Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 088 -12 731 -6 -6 -27 094 -12 737 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -88 214 -34 293 -4 -4 -88 218 -34 297 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -21 966 -8 323 21 966 8 323 0 0 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine 0 0 -21 971 -8 328 -21 971 -8 328 Käibemaks -11 861 0 -416 0 -12 277 0 INVESTEERINGUD -296 981 -149 684 -15 794 -14 070 -312 775 -163 754 IT investeeringud -28 228 -9 717 -650 -650 -28 878 -10 367 Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976 0 0 -127 838 -126 976 Rail Balticu arendus -41 320 0 0 0 -41 320 0 Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833 0 0 -15 385 -7 833 2022 LEA IT investeeringud 0 0 -12 482 -12 482 -12 482 -12 482 Muud investeeringud kokku -35 197 -5 158 -938 -938 -36 135 -6 095 Käibemaks -49 014 0 -1 724 0 -50 738 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -80 300 -55 300 -288 000 -213 000 -368 300 -268 300 Lühiajalised finantsinvesteeringud -54 500 -54 500 54 500 54 500 0 0 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused 0 0 -227 500 -227 500 -227 500 -227 500 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -25 800 -800 -115 000 -40 000 -140 800 -40 800 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 352 948 0 0 0 352 948 0 Saadud toetused 342 800 0 0 0 342 800 0 Riigilõivud 1 320 0 0 0 1 320 0 Tulu majandustegevusest 7 218 0 0 0 7 218 0 Tulu põhivara ja varude müügist 500 0 0 0 500 0 Trahvid ja muud varalised karistused 2 0 0 0 2 0 Keskkonnatasud 840 0 0 0 840 0 Muud tulud 22 0 0 0 22 0 Intressi- ja omanikutulud 245 0 0 0 245 0 KULUD -451 610 -56 454 -9 462 -9 409 -461 072 -65 863 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -448 684 -56 454 -9 409 -9 409 -458 092 -65 863 Põllumajandus, toit ja maaelu 0 0 0 0 Taimekaitse -1 128 -990 -2 -2 -1 130 -992 Väetised -318 -255 -1 -1 -319 -256 Täiendav keskkonnahoid -100 080 -1 354 -32 -32 -100 112 -1 385 Taimetervis -2 212 -1 693 -2 -2 -2 214 -1 695 Loomatervis -8 412 -4 300 -57 -57 -8 470 -4 357 Söödaohutus -1 442 -1 020 -2 -2 -1 444 -1 022 Loomade heaolu -8 313 -790 -7 -7 -8 319 -796 Toiduohutus -9 054 -6 433 -14 -14 -9 069 -6 447 Maakasutus -7 544 -760 -3 -3 -7 547 -763 Maaparandus -11 395 -3 118 -4 -4 -11 399 -3 122 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 845 -6 362 -5 -5 -8 851 -6 367 Põllumajandusloomade aretus -6 276 -5 046 -3 -3 -6 279 -5 049 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -53 877 -8 688 -9 177 -9 177 -63 054 -17 865 Põlvkondade vahetus -8 589 -357 -8 -8 -8 597 -365 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 706 -969 -8 -8 -1 714 -976 Ühistegevus ja koostöö -3 075 -833 -2 -2 -3 077 -835 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -131 377 -4 755 -21 -21 -131 397 -4 776 Mahepõllumajandus -28 442 -2 325 -3 -3 -28 446 -2 328 Maaelu ja kohalik kogukond -26 775 -4 098 -27 -27 -26 802 -4 125 Finantsinstrumendid -1 531 -55 -1 -1 -1 532 -56 Kalandus 0 0 0 0 Kutseline kalapüük -13 352 -1 437 -16 -16 -13 368 -1 453 Vee-elusressursside töötlemine -6 207 -417 -5 -5 -6 212 -422 Vesiviljelus -5 723 -227 -4 -4 -5 727 -232 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 010 -172 -3 -3 -3 013 -175 Käibemaks -2 927 0 -53 0 -2 980 0 INVESTEERINGUD -3 144 -2 312 0 0 -3 144 -2 312 sh käibemaks -504 0 0 0 -504 0 RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 11 218 847 0 140 855 0 11 359 702 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0 Saadud toetused 62 986 0 0 0 62 986 0 Riigilõivud 1 300 0 0 0 1 300 0 Tulu majandustegevusest 823 0 0 0 823 0 Tulu põhivara ja varude müügist 13 0 0 0 13 0 Trahvid ja muud varalised karistused 380 0 0 0 380 0 Muud tulud 10 355 0 0 0 10 355 0 Intressi- ja omanikutulud 35 694 0 0 0 35 694 0 KULUD -273 202 -126 596 -1 608 -1 420 -274 810 -128 017 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -266 429 -126 596 -1 420 -1 420 -267 849 -128 017 Riigi rahandus 0 0 0 0 Eelarvepoliitika kujundamine -11 862 -3 768 0 0 -11 862 -3 768 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -5 253 -1 152 0 0 -5 253 -1 152 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 422 -1 410 0 0 -1 422 -1 410 Maksu- ja tollikorraldus -51 444 -48 386 -258 -258 -51 702 -48 644 Halduspoliitika 0 0 0 0 Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine -1 144 -716 0 0 -1 144 -716 Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine -1 180 -672 0 0 -1 180 -672 Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 277 -1 266 0 0 -1 277 -1 266 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -18 517 -9 183 0 0 -18 517 -9 183 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -23 718 -14 148 -872 -872 -24 590 -15 020 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -6 728 -6 668 0 0 -6 728 -6 668 Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -10 116 -8 295 -290 -290 -10 406 -8 585 Regionaalpoliitika 0 0 0 0 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -120 101 -17 872 0 0 -120 101 -17 872 Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine -2 376 -2 355 0 0 -2 376 -2 355 Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -569 -414 0 0 -569 -414 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 620 -4 603 0 0 -4 620 -4 603 Finantspoliitika 0 0 0 0 Finantspoliitika kujundamine -5 823 -5 412 0 0 -5 823 -5 412 Arvestuspoliitika kujundamine -279 -277 0 0 -279 -277 Käibemaks -6 773 0 -188 0 -6 961 0 INVESTEERINGUD -7 814 -5 659 -2 811 -2 294 -10 625 -7 953 sh käibemaks -1 126 0 -517 0 -1 643 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 723 209 -114 079 0 0 723 209 -114 079 Laenukohustused 847 552 -79 0 0 847 552 -79 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -120 328 -114 000 0 0 -120 328 -114 000 Laenunõuded -4 000 0 0 0 -4 000 0 Käibemaks -15 0 0 0 -15 0 SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 63 899 0 0 0 63 899 0 Saadud toetused 25 305 0 0 0 25 305 0 Riigilõivud 18 079 0 0 0 18 079 0 Tulu majandustegevusest 3 328 0 0 0 3 328 0 Tulu põhivara ja varude müügist 12 0 0 0 12 0 Trahvid ja muud varalised karistused 16 475 0 0 0 16 475 0 Muud tulud 700 0 0 0 700 0 KULUD -465 372 -393 287 -48 783 -46 718 -514 155 -440 005 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -434 329 -379 847 -46 345 -46 345 -480 674 -426 192 Siseturvalisus 0 0 0 0 Kogukondliku turvalisuse suurendamine -6 504 -6 153 6 504 6 153 0 0 Turvalise avaliku ruumi kujundamine 0 0 -7 261 -6 911 -7 261 -6 911 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 678 -15 158 -980 -983 -17 658 -16 141 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 889 -2 748 -303 -303 -3 192 -3 050 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 978 -1 948 -69 -68 -2 047 -2 016 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 755 -9 036 0 0 -9 755 -9 036 Süüteomenetluse tõhustamine -61 910 -59 936 -4 159 -4 160 -66 069 -64 096 Avaliku korra tagamine -50 439 -47 711 -4 147 -4 147 -54 587 -51 858 Demineerimine -3 223 -3 143 -205 -206 -3 428 -3 349 Päästmine maismaal ja siseveekogul -64 397 -62 449 -4 094 -4 097 -68 491 -66 546 Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -18 386 -12 524 -875 -875 -19 261 -13 399 Põhiseadusliku korra tagamine -63 845 -63 784 -15 159 -15 159 -79 004 -78 943 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 683 -14 038 -1 414 -1 414 -21 096 -15 451 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -3 125 -3 002 -104 -104 -3 229 -3 106 Piirihaldus -49 081 -33 587 -7 790 -7 790 -56 871 -41 377 Objektivalve ja isikukaitse -8 662 -8 408 -1 030 -1 030 -9 692 -9 438 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 531 -7 195 -1 147 -1 147 -15 678 -8 342 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 182 -11 277 -1 205 -1 205 -19 387 -12 482 Migratsioonijärelevalve -4 792 -4 502 -2 898 -2 898 -7 691 -7 400 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -13 829 -11 288 0 0 -13 829 -11 288 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -1 044 -1 035 0 0 -1 044 -1 035 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 394 -926 -10 -2 -1 404 -928 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -14 549 -13 440 -373 -373 -14 922 -13 813 Kogukondlik Eesti 0 0 0 0 Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 371 -2 342 -100 -100 -2 471 -2 442 Usuvabaduse tagamine -1 443 -1 440 0 0 -1 443 -1 440 Nutikas rahvastikuarvestus 0 0 0 0 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -2 284 -1 936 2 2 -2 282 -1 934 Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 210 -2 481 -276 -275 -3 486 -2 756 Erakondade rahastamine 0 0 0 0 Erakondade rahastamine -5 241 -5 241 0 0 -5 241 -5 241 Käibemaks -16 494 0 -2 065 0 -18 559 0 INVESTEERINGUD -34 669 -22 906 -18 246 -15 174 -52 915 -38 080 2022 LEA muud investeeringud 0 0 -12 572 -12 572 -12 572 -12 572 Muud investeeringud kokku -29 402 -22 906 -2 602 -2 602 -32 004 -25 508 Käibemaks -5 267 0 -3 072 0 -8 340 0 SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 186 387 0 0 0 186 387 0 Saadud toetused 179 396 0 0 0 179 396 0 Riigilõivud 360 0 0 0 360 0 Tulu majandustegevusest 6 063 0 0 0 6 063 0 Trahvid ja muud varalised karistused 70 0 0 0 70 0 Muud tulud 498 0 0 0 498 0 KULUD -6 723 444 -360 080 -190 971 -28 969 -6 914 415 -389 050 Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 566 157 -95 294 -160 638 -24 792 -4 726 795 -120 086 Tööturuprogramm 0 0 Tööturuvaldkonna arendamine -2 390 -2 172 -10 -10 -2 399 -2 182 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 881 -223 -21 064 -5 -806 945 -228 Tööelu kvaliteet -11 579 -3 828 -475 -475 -12 054 -4 303 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 684 -2 980 -13 -13 -3 697 -2 993 Sotsiaalkindlustuse programm 0 0 0 0 Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -603 -589 -2 -2 -606 -591 Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 805 -5 294 -31 182 -100 -2 876 988 -5 394 Muu materiaalne abi inimestele -1 946 0 -3 927 -3 927 -5 873 -3 927 Hoolekandeprogramm 0 0 Hoolekandevaldkonna arendamine -6 666 -6 620 -28 -28 -6 694 -6 648 Sotsiaalhoolekandeteenused -84 716 -48 767 -80 713 -18 206 -165 430 -66 974 Ohvriabi arendamine -430 -273 -1 -1 -431 -274 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 741 -3 833 -1 274 -1 274 -7 016 -5 108 Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -393 -388 -1 -1 -394 -389 Soolise võrdõiguslikkuse programm 0 0 0 0 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -779 -443 -3 -3 -782 -445 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -616 -600 -4 -4 -621 -604 Laste ja perede programm 0 0 0 0 Laste ja perede valdkonna arendamine -1 230 -1 061 -5 -5 -1 234 -1 065 Toimiv lastekaitsesüsteem -2 974 -2 417 -36 -36 -3 011 -2 454 Vanemlike oskuste arendamine -1 598 -1 418 -5 -5 -1 603 -1 423 Puudega laste toetamine -17 156 -7 035 -1 123 -600 -18 279 -7 635 Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 723 -534 -1 650 -7 -3 373 -541 Riskikäitumisega noorte toetamine -3 086 -2 566 -21 -21 -3 106 -2 587 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 158 -4 251 -19 101 -70 -806 259 -4 321 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 150 602 -264 786 -20 021 -4 177 -2 170 622 -268 964 Tervist toetava keskkonna programm 0 0 0 0 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -749 -727 -3 -3 -752 -730 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 595 -1 357 -10 -10 -1 604 -1 367 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 132 -1 105 -11 -11 -1 143 -1 116 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 867 -2 121 -21 -21 -3 888 -2 143 Tervist toetavate valikute programm 0 0 0 0 Vaimse tervise edendamine -1 260 -1 260 0 0 -1 260 -1 260 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 011 -413 -1 -1 -1 012 -414 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 922 -7 842 0 0 -7 922 -7 843 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 064 -5 988 0 0 -6 065 -5 989 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 774 -4 493 -24 -24 -6 797 -4 516 Inimkeskse tervishoiu programm 0 0 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 938 -2 979 -145 -145 -4 084 -3 125 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -3 974 -3 050 -3 050 -8 174 -7 024 Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 234 -189 628 -16 160 -317 -2 080 394 -189 946 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 984 -1 953 -491 -491 -3 475 -2 444 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -547 -532 -2 -2 -549 -535 Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -6 016 -3 347 -64 -64 -6 079 -3 411 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -37 385 -37 065 -38 -38 -37 423 -37 103 Käibemaks -6 685 0 -10 313 0 -16 998 0 INVESTEERINGUD -5 806 -3 231 -1 808 -1 507 -7 614 -4 738 sh käibemaks -650 0 -301 0 -951 0 VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid Eelarve kokku Sealhulgas piirmääraga vahendid TULUD 9 125 0 0 0 9 125 0 Saadud toetused 5 786 0 0 0 5 786 0 Riigilõivud 3 000 0 0 0 3 000 0 Tulu majandustegevusest 96 0 0 0 96 0 Tulu põhivara ja varude müügist 243 0 0 0 243 0 KULUD -94 628 -84 913 2 263 2 447 -92 365 -82 466 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -94 168 -84 913 2 447 2 447 -91 721 -82 466 Välispoliitika 0 0 0 0 Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235 1 816 1 816 -31 331 -29 419 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -6 016 -5 757 1 159 1 159 -4 857 -4 598 Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -18 578 2 480 2 480 -21 871 -16 097 Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -4 473 -4 -4 -5 037 -4 477 Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -6 952 -12 -12 -7 578 -6 965 Arengukoostöö ja humanitaarabi 0 0 0 0 Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -11 800 -11 -11 -11 939 -11 811 Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -6 118 -2 981 -2 981 -9 108 -9 099 Käibemaks -460 0 -184 0 -643 0 INVESTEERINGUD -4 768 -3 554 -5 632 -5 610 -10 400 -9 164 sh käibemaks -221 0 -22 0 -243 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 0 0 -22 -22 Laenukohustused -22 -22 0 0 -22 -22
Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse tekstiparagrahvid § 2. 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmine 2022. aasta riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) seaduse § 5 lõike 2 1 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 631 eurot kalendrikuus. “; 2 ) paragrahvi 2 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus;“ ; 3 ) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (17 549 315 eurot) ning rahvastikutoimingute hüvitis ( 1 127 000 eurot ) “ tekstiosaga „toimetulekutoetuse maksmise hüvitis ( 46 122 872 eurot ) ning rahvastikutoimingute maksmise hüvitis (1 360 930 eurot ) “; 4 ) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise dokumentide vastuvõtmise kulude hüvitis 4,09 eurot; “; 5 ) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punkti ga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmisel selle moodustamise kulude hüvitis 2,73 eurot . “; 6 ) paragrahvis 7 asendatakse tekstiosa „749,6 miljonit“ tekstiosaga „770,8 miljonit “; 7 ) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 1 2 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine: 1) 2022. aastal 61,5 miljonit eurot; 2) 2023. aastal 58,7 miljonit eurot; 3) 2024. aastal 21,2 miljonit eurot; 4) 2025. aastal -67,4 miljonit eurot“ . § 3. Lisaeelarve ja muude riigieelarve vahendite eristamine (1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud piirmääraga vahendid kajastatakse eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides objektikoodidega järgmiselt: 1) kulud ja finantseerimistehingud SE000080; 2) investeeringud inventari IN001080; 3) investeeringud infotehnoloogiasse IN002080; 4) investeeringud transpordivahenditesse IN003080; 5) investeeringud masinatesse ja seadmetesse IN004080; 6) muud , käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata investeeringud , IN005080; 7) lisaeelarve uu te kinnisasja investeerin gute kodeerimisel läht utakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud eelarveklassifikaatori põhimõtetest ning o bjekti koodi nimetuses tuleb märkida muuhulgas „LEA2022 “; 8) Vabariigi Valitsuse reserv , mis ei ole sihtotstarbelised vahendid, VR008000; 9) Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelised vahendid SR008000 . (2 ) Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid e korral lähtutakse koodi omistamisel riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud eelarveklassifikaatori põhimõtetest koodi viie s koh t on „8“. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud objektikoode ei ole lubatud ministri liigendusega kaotada. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. (2) Käesoleva seaduse § 2 punkti 2 jõustub 2022. aasta 1 juuni l . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 202 2 . a Algatab Vabariigi Valitsus … . …….. 202 2 . a nr …. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) ……………… ………………
16.05. 2022 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi- tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus t lan getades käesoleva aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele on 100 eurot 1000 liitri kohta. Vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seadusele on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajanduse s ja tähtajaliselt ka põlevkivi kaevandustes. Täpsemalt on kasutamine lubatud põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasina s ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Alates 2020. aasta 1. juulist kuni 202 3 . aasta 30. aprillini on kaevandamisluba omaval ettevõtjal lubatud kasuta da eriotstarbelist diislikütust põlevkivi kaevandamiseks ja transpordiks mõeldud sõidukites ja seadmetes . Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada ka kutselisel kalapüügil. Erandina põllumajandusest ja põlevkivi kaevandamisest on kutselisel kalapüügil kasutatav kütus aktsiisivaba , kui kasutajal on olemas energia aktsiisivabastuse luba . Kasutamismaht on piiratud kulunormidega. Vähesel määra l kasutavad kutselised kalurid ka aktsiisiga maksustatud eriotstarbelist diislikütust. E riotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud ligi 85%. Hindame, et e rimärgistatud diislikütuse hulgimüügihind väheneb aktsiisilangetuse tulemusena kuni 9 ,48 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta , ehk ca 7% võrra. Ühtlasi tehakse tehniline muudatus alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduses, et paragrahvide numeratsioon arvestaks redaktsioonide jõustumise ajaga (2023. 1. veebruaril jõustuv säte e i saa asuda 2022. aasta 1. juunist kohalduvast sättest eespool). 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi maksu- ja tolli poliitika osakon na peaspetsialist Lauri Lelumees (e-post
[email protected], tel 611 3059) , aktsiisilaekumise eelarvemõju hinnangu koostas fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos (e-post
[email protected], tel 6 11 3115) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õi gusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post
[email protected], tel 611 3549). Märkused Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS ) redaktsiooni RT I 3 0.12.2021, 4. Maksukorralduse seaduse § 4 1 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldjuhul vähemalt kuus kuud. Antud juhul on tegemist maksukohustuslast soodustava mõjuga muudatusega, mistõttu see piirang ei kohaldu. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liidus energiamaksustamist reguleeriv direktiiv 2003/96/EÜ lubab soodustatud tegevusaladel, muuhulgas põllumajandus es ja kaevandussektoris, kasutada eriotstarbelist diislikütust aktsiisimää raga 21 eurot 1000 liitri kohta, mis on aktsiisi alammäär. Eelnõu seadusena vastuvõtmisek s on vajalik Riigikogu poolt häälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on aktsiisi ajutise vähendamise kaudu aeglustada eriotstarbelise diislikütuse hinnatõusu ja seeläbi vähendada negatiivseid mõjusid põllumajandussektorile ja põlevkivi kaevandustele, kelle sisendkulud on märkimisväärselt tõusnud rekordkõrgete kütusehindade tõttu. Kõrgete energiahindade puhul tuleb arvestada ka kaudse mõjuga . Turukonjunktuuri võimaldades tuleb ettevõtetel elujõulisuse säilitamiseks ja kahjumliku äritegevuse vältimiseks sisendite kallinemine toodete lõpphindadesse üle kanda. Eesti märtsi tarbijahinnaindeks tõusis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 15,2% , mis on aastakümnete suurim hinnatõus. Seejuures on just põllumajandussaaduste ja toidukaup ade hinnatõus olnud eriti suur. Toiduainete hinnatõus on muutunud laiapõhjaliseks , kiirenedes märtsis 14%ni . Energia ja toiduainete hinn ad jätk a vad tõusmist. Viimastel nädalatel on ol uliselt tõusnud paljude toorainete nagu gaasi, nafta, metallide ja nisu hinnad, kus Venemaa, Valgevene või Ukraina on olnud olulised tarnijad. 2019 . aastal oli eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi soodustuse kogumaht põllumajandussektorile ligi 29,5 mln eurot aastas (81 mln liitrit) ja 2020. aastal ligi 27,1 mln eurot aastas (92,6 mln liitrit). 2021 . aastal oli eriotstarbelise diislikütuse summaarne tarbimismaht 91,8 mln liitrit, millest 15,7 mln liitri t moodustas tarbimine põlevkivi kaevandustes. Põllumajanduses tarbiti seega 76,1 mln liitrit eriotstarbelist diislikütust ja aktsiisisoodustuse kogumaht oli 20,7 mln eurot. Kokku oli 2021. aastal eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse kogumaht 25 mln eurot. Põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamiseks on tegemist olulise kütuseaktsiisisoodustusega, mida kohaldatakse enamikus EL-i liikmesriikides. Lätis on põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 62,1 eurot ja Lee dus 60 eurot 1000 liitri kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punktile 1 ei koostata eelnõule väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline. Tegemist on seaduseelnõuga, mis tuleb Riigikogule esitada enne riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esitamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, milles sätestatakse ATKEAS -e muudatused . Eelnõu § 1 puudutab eriotstarbeli se diislikütus e aktsiisimäära muutmist . Alates käesoleva aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini on eriotstarbe lise diislikütuse aktsiisimäär 21 eurot 1000 liitri kohta. Järgnevas tabelis on toodud eriotstarbel ise diislikütuse aktsiisimäära muudatused järgmis tel aastatel. Tabel 1. Eriostarbelise diislikütuse a ktsiisimäärad aastatel 2022–2026 (eurot 1000L kohta ) 2022 al 1.06 – 31.12.2022 al 1.01 .2023 al 1.05.2023 al 1.05.2024 al 1.05.2025 al 1.05.2026 100 21 100 107 115 123 133 Eelnõu § 2 on tehniline muudatus , et ATKEASe paragrahvide numeratsioon arvestaks erinevate redaktsioonide jõustumise ajaga . 2023. 1. veebruaril jõustuv säte ei saa asuda eespool 2022. aastal kehtivast sättest, kuivõrd Riigi Teataja infosüsteem ei luba sätete numbreid vahele jätta. Seega tuleb muuta tulevikus jõustuva paragrahvi numbrit. Selline lahendus lähtub ka õiguse püsivuse põhimõttest ja on kooskõlas HÕNTE §-ga 37. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga muudetavas seadus es ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõju majandusele Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõigile põllumajandus- ja põlevkivi kaevandavatele ett evõtjatele, kellel on õigus kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisivähenduse tulemusena peaks kütuse müügihind langema 9 ,48 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta, eeldusel et nii hulgi- kui jaemüüjad langetavad hinda aktsiisilangetuse võrra. Eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihinna statistikat iseloomustab alljärgnev tabel. Maksu- ja tolliameti andmetel ostetakse hulgimüügist umbes 90% e riotstarbelise diislikütuse kogusest. Tabel 2. Eriotstarbelise diislikütuse indikatiivsed hulgimüügi hinna d Õliühingu andmetel Periood Keskmine EDK müügihind eurodes liitri kohta Märts 2 02 1 0,721 Aprill 20 21 0,711 Mai st juunini 20 21 0,738 J uuli st augustini 20 21 0,764 S ept ember 20 21 0,806 Oktoobrist novembrini 20 21 0,93 3 Detsember 20 21 0,915 Jaanuar 20 22 1,031 Veebruar 20 22 1,273 Märts 20 22 1,297 Aprill 20 22 1,316 Mõju olulisus: mõju majandusele tervikuna on pigem vähe oluline. Erimärgistatud diislikütuse kasutamine parandab piiratud määral põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja aitab säilitada selles sektoris hõivatute töökohti. Meede vähendab põlevkivi kaevandamise kulu ja omab seeläbi kaudset positiivset mõju põlevkivienergeetika sektorile. Erimärgistatud diislikütuse hulgimüügihind võiks aktsiisilangetuse tulemusena väheneda 9 ,48 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta , ehk ligi 7% võrra. Kui erimärgistatud diislikütust kasutaval ettevõtjal on kütusekulu osakaal tegevuskuludes 20%, siis väheneb muudatuse tulemusena tema summaarne tegevuskulu 1,4% võrra. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2022. aastal väheneb kütuseakt siisi laekumine 4 , 5 mln euro võrra ning käibemaks u laekumine võib väheneda kuni 0,9 mln euro võrra. Mõju on hinnatud võrreldes kehtiva alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega ning aluseks on võetud viimane R ahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos. M iinimummäära kehtestamisel on arvestatud, et käesoleva aasta detsembris suureneb eriotstarbelise diislikütuse koguste deklareerimine varumise eesmärgil. Varude suurus vastab nelja kuu ta vapärasele tarbimis kogusele (jaanuarist kuni aprillini). Sellest tulenevalt eeldame, et ka 2023. aastal väheneb kütuseaktsiisi laekumine 2 mln euro võrra ning käibemaksu laekumine kuni 0,5 mln euro võrra. Maksu- ja T olliamet kasutab eriotstarbelise diislikütuse sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks olemasolevat ressurssi. Kuna muudatuse tulemusena suureneb diislikütuse ja eriotstarbelise diislikütuse hinnaerinevus, siis võib see vähesel määral suurendada motivatsiooni eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamiseks. Seda eeskätt tegevusaladel , kus erimärgistatud kütust kasutada ei ole lubatud, näiteks ehitus- ja metsandustöödel. Seaduse rakendamine ei too kaasa kulu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumisel ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadu s jõustub üldises korras, eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära vähendatakse 2022. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu menetlus on kiireloomuline, mistõttu esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ilma eelneva ametliku kooskõlastamiseta.
EELNÕU 16 .0 5 .2022 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus e muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust täiendatakse §-ga 85 19 järgmise s sõnastuses : „ § 85 19 . Eriotstarbelise diislik ütuse aktsiisimäära ajutine vähendamine Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 2022. aasta 1. juunist kuni 31 . detsembrini 21 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta . “ . § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus e ( RT I, 30.12.2021, 2 ) § 1 punktis 82 asendatakse läbivalt arv „85 19 “ arvuga „85 20 “. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 2022
EELNÕU 16 .0 5 .2022 K äibemaksuseaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõ ike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käibemaksumäär on 5 protsenti nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilise ajakirjandusväljaande maksustatavast väärtusest , välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või vi deo- või muusikasisuga ajakirjandusväljaanded . ” ; 3) paragrahvi 27 lõike 1 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „ ja 9-protsendise“ tekstiosaga „, 9-protsendise ja 5-protsendise“. § 2. Käesolev s eadus jõustub 2022. aasta 1. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022. a. Algatab Vabariigi Valitsus 2022. a (allkirjastatud digitaalselt)
K äibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 5%-lise vähendatud käibemaksumääraga . 5%-line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannetele, mida täna maksustatakse 9%-lise määraga . Muudatuse eesmärk on toetada Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas Eesti ajakirjanduse kättesaadavust. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu käibemaksuseaduse muudatust puudutava osa on ette valmistanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu (
[email protected], tel 611 3029). Eelnõu j uriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (
[email protected], tel 6113 549). Käibemaksu laekumist puudutava mõjuhinnangu koostas Rait Kiveste (
[email protected], tel 611 3231). Märkused Seaduseelnõuga kavandatakse seaduse 2022. a 1. juulil jõustuva redaktsiooni ( RT I, 09.12.2021, 11 ) muudatused. Eelnõu on seotud riigi 2022. aasta lisaeelarve seadusega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on vähendada ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9%-lt 5%-le . Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud käibemaksumäär 5% nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele . Madalam käibemaksumäär annab ettevõtjale võimaluse panustada ajakirjanduse kvaliteedi tõstmisse ning toetab Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud järjepidevas infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu, professionaalse Eesti ajakirjanduse kättesaadavust. Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 4 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on iga-aastase riigieelarve seaduse või selle muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve seaduse eelnõuga . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KMS § 15 lõike 2 punkt 3 Kavandatava muudatusega tunnistatakse kehtetuks säte , mille alusel maksustatakse 9%-lise maksumääraga ajakirjandusväljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KMS § 15 lõi kega 2 1 Kavandatava muudatusega täiendatakse KMS § 15 lõikega 2 1 , mille kohaselt maksustatakse 5%-lise maksumääraga ajakirjandusväljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse ) KMS § 27 lõi get 1 2 KMS § 15 lõigetes 2 ja 2 1 tehtavate muudatuste st tulenevalt muudetakse ka KMS § 27 lõike 1 2 sõnastus t , mis puudutab käibedeklaratsiooni lisal arvete kajastamist, et ka 5%-lise käibemaksumääraga maksustatavat käivet kajastavad arved oleksid edaspidi käibedeklaratsiooni lisal kajastatud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei nähta ette uusi mõisteid. 5. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2022/542 (ELT L 107, 06.04.2022, lk 1–12 ) artikli 98 (1 ) ja lisa III punktiga 6. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele. Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud . 6.1 Kavandatav muudatus: ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära vähendamine Mõju valdkond 1 : majanduslik mõju. Mõju sihtrühm : meediaettevõtjad. Mõju kirjeldus : muudatusega vähendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käi bemaksu määra 9%-lt 5 % -le. Muudatus puudutab nii füüsilisel kandjal kui elektroonilisi ajakirjandusväljaandeid, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või vi deo- või muusikasisuga väljaandeid. Järeldus mõju olulisuse kohta: tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna see soodustab ajakirjandusväljaannete väljaandmist, avaldamist, kvaliteeti ja kättesaadavust lugejatele. Mõju ulatus on väike , kuna muudatusega ei kaasne kohanemisvajadust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtja jaoks on see ühekordne tegevus , et vastavalt muuta IT-süsteem ja raamatupidamistoimingud . Mõjutatud sihtrühma suurus: Maksuhalduri andmete alusel on mõjutatud sihtrühmaks 100 ettevõtjat. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Mõju valdkond 2 : riigiasutuste töökorraldusele. Mõju sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet. Mõju kirjeldus: Lühiajaline t öökoormuse tõus seoses muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega , mis puudutab võimalikele päringutele vastamist . Antud muudatus ei puuduta maksu objekti, et sellega seoses oleks vajadust korraldada infopäevi või koostada ettevõtjatele selgitavat juhendit. Mõju ulatus on keskmine, kuna ei tekita maksuhaldurile pikemas perspektiivis lisakoormust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on maksuhalduri igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.2 . Koondhinnang mõju olul isusele: kokkuvõttes ei avalda muudatused olulist mõju , kuna mõjutatavatele sihtrühm adele on mõju ulatus ja sagedus väike või keskmine ning ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud . Ajakirjandusväljaannete tellijale mõjud puuduvad ja seega pole ette näha tellijate käitumise muutumist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Maksu- ja T olliameti hinnangul on IT-arenduse kulu uue k äibemaksumäära käibedeklaratsiooniga seotult süsteemi lisamiseks hinnanguliselt 100 000 eurot. Kavandatav muudatus vähendab käibemaksu laekumist 2022. aastal ligi 1,7 mln euro võrra ja 2023. aastal ligi 4 mln euro võrra eeldusel, et aj akirjandusväljaannete tellimuste arv ei muutu . 8. Rakendusaktid Seaduse muudatusest t ulenevalt tuleb muuta järgmisi rahandusministri määruseid: 1) rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ ; 2) rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 41 „ Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord “; 3) rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ . 9. Seaduse jõustumine Seaduse muudatused on planeeritud jõustada 2022 . aasta 1. augustist arvestades I T-süsteemide muutmise vajadusest tuleneva ajaga . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei ole tulenevalt selle kiireloomulisusest esitatud ametlikult kooskõlastamisele ega arvamuse av aldamiseks. Mitteametlikult on eelnõu Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud . Algatab Vabariigi Valitsus 2022. a (allkirjastatud digitaalselt) Seletuskirja lisa Käibemaksuseaduse alusel kehtestatava rakendusakti kavand Käibemaksuseaduse muutmisega seotud rahandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 12 lõike 2, § § 27 lõike 1 ja § 36 lõike 5 alusel. § 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ R ahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ § § 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse sulgudes olev tekstiosa „ 20%, 9%, 0%“ tekstiosaga „20%, 9%, 5%, 0%“. § 2. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 41 „ Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 41 „ Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ § 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Sihtotstarbelise toetusena laekunud rahasummalt käibemaksu arvutamisel leitakse käibemaksusumma käibemaksumääraga 20% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,20-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,20-ga, käibemaksumääraga 9% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,09-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,09-ga ning käibemaksumääraga 5% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,05-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,05-ga.“. § 3 . Rahandusministri 10. juuni 2014. a määruse nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ muutmine Rahandusministri 10. juuni 2014. a määruse nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ lisa 1 „Vorm KMD“ ja lisa 2 „Vorm KMD INF“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Määrus jõustub 2022. aasta 1. augustil.