Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 23
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Rapla Vesi AS, koostöö 19.11.2021, Tarmo Ärmpalu, e-kiri: Planeeringu koostamisel
on arvestatud AS Rapla Vesi poolt väljastatud tingimustega . Koostöökiri paikneb
digitaalsete materjalide hulgas .
Telia Eesti AS kooskõlastus 20.10.2021, nr 35701831, kooskõlastaja Ervin Rinaldo.
Kooskõlastatud digitaalselt põhijoonis tehnovõrkude lahendusega, seletuskiri ja
kooskõlastuskiri. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas .
Elektrilevi OÜ kooskõlastus 27.10.2021, nr 3260709361 , kooskõlastaja Enn Truuts.
Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega ning
kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt .
Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas .
SW Energia OÜ, kooskõlastus 01.11.2021, Juri Frorip. Digitaalselt kooskõlastatud
seletuskiri, situatsiooniskeem, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
(formaadid .pdf, .dwg ja .dgn). Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas .
Päästeamet, Lääne päästekeskus, ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Kubjas.
Kooskõlastatud 25.10.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/5601-3. Kooskõlastus on registreeritud
Päästeameti infosüsteemis numbriga 2282-2021-2. Kooskõlastus paikneb digitaalsete
materjalide hulgas.
Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse
juhtivspetsialist Marek Lind. Kooskõlastatud 0 1.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/14948-5
põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materj alide
hulgas.
OTSUS
Rapla 28. aprill 2022 nr 22
Detailplaneeringu kehtestamine
Rapla Vallavolikogu 25. veebruari 2021 otsusega nr 7 algatati Rapla linnas Lepa tn 4a
detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused 4 korteriga korterelamu ja sellega seotud rajatiste
kavandamiseks. Detailplaneering algatati üldplaneeringut järgivana. Rahandusministeerium ütles
13.04.2021 kirjas nr 14-10/1906-2, et korterelamu planeerimine on vastuolus Rapla valla
üldplaneeringuga ning palus planeeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Rapla
Vallavolikogu 21. juuni 2021 otsusega nr 34 algatati Lepa tn 4a detailplaneering üldplaneeringut
muutvana. Vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (OÜ Hendrikson & Ko
töö nr 21003999) ja Keskkonnaameti 18.05.2021 kirjaga nr 6-5/21/9672-2 antud seisukohale ei too
planeeringuga kavandatav eeldatavasti kaasa olulist keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju
strateegiline hindamine jäeti Rapla Vallavolikogu 21. juuni 2021 otsusega nr 34 algatamata.
Detailplaneeringu algatamise ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta avaldati teade
maakonnalehe „Raplamaa Sõnumid“ 30.06.2021 numbris. Planeeringu info avaldati ka Rapla valla
infolehe „Rapla Teataja“ 12.02.2021, 11.06.2021 ja 12.11.2021 numbrites.
Detailplaneeringu eskiis oli 15. juulist kuni 16. augustini 2021 avalikult välja pandud vallamaja
fuajees ja valla ametlikul veebilehel. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus Rapla
Vallavalitsuse saalis 17.08.2021. Avalikule arutelule laekus ettepanek lahendada ka Männi tänava
kõnniteed. Arvestades asjaolu, et Männi tänav vajab kõnniteed pikemalt kui vaid planeeringuala
ulatuses, peaks kõnniteede ehitus olema üks valla-poolseid järgmisi ettevõtmisi, kuid küsimust ei
ole võimalik lahendada Lepa tn 4a detailplaneeringu raames.
Detailplaneering koostati koostöös piirkonna kinnistuomanike, puudutatud kogukonna, puudutatud
võrguvaldajate (Rapla Vesi AS, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ, SW Energia OÜ) ja puudutatud
ametitega. Päästeamet andis 25.10.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/5601-3 kooskõlastuse, mis on
registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2282-2021-2. Transpordiamet kooskõlastas
planeeringu 01.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/14948-5.
Detailplaneering võeti vastu Rapla Vallavolikogu 16. detsembri 2021 otsusega nr 92.
Avalikustamise periood oli 6. jaanuarist kuni 8. veebruarini 2022. Planeeringu materjalid olid
kõigile vaatamiseks ja kommenteerimiseks eksponeeritud valla ametlikul veebilehel ja vallamaja
fuajees (Viljandi mnt 17, Rapla linn). Avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud planeeringule ühtegi
arvamust ega ettepanekut.
Rapla Vallavalitsuse 09.02.2022 kirjaga nr 6-2/21-22 esitati detailplaneering
Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Heakskiit anti Rahandusministeeriumi 01.03.2022
kirjaga nr 15-3/1525-2. Detailplaneering on kooskõlas õigusaktide ja Rapla valla ruumilise arengu
eesmärkidega.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust huvitatud isik
on Osaühing AmEst Invest, planeerija on Jaana Veskimeister (OÜ Hendrikson & Ko).
Tuginedes planeerimisseaduse § 139 lõigetele 1, 3 ja 4 ning menetluse käigus ilmnenud asjaoludele,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Kehtestada Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering.
2. Vallaarhitektil korraldada teate avaldamine Lepa tn 4a detailplaneeringu kehtestamise kohta
Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja
valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.
3. Otsuse peale võib esitada Rapla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud
otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Toomet
volikogu esimees
2
Versioon 13.10.2021 /// Töö nr 21004060
Rapla linnas Lepa tn 4a
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004060 Tartu 2021
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
AmEst Invest OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................7
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 9
3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................................................9
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 10
3.3 Krundi hoonestusala ........................................................................................................................ 11
3.4 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 11
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 11
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 12
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 13
3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 14
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 14
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 15
3.8.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 15
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 16
3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 16
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.................................................................................. 17
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 17
3.11.1 Heitvee ärajuhtimine ................................................................................................................... 18
3.11.2 Jäätmed ...................................................................................................................................... 18
3.11.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 18
3.11.4 Radoon ....................................................................................................................................... 19
3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................ 19
3.11.6 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 19
3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 20
3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 21
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 21
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 21
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 23
C - JOONISED .......................................................................................................... 25
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Rapla Vallavolikogu 25.02.2021 otsusega nr 7 algatati Lepa tn 4a detailplaneering u
koostamine eesmärgiga sätestada tingimused korterelamu ja sellega seotud rajatiste
püstitamiseks. Rahandusministeerium märkis 13.04.2021 kirjas nr 14-10/1906-2, et
korterelamu planeerimine on vastuolus Rapla valla üldplaneeringuga ning palus planeeringut
menetleda üldplaneeringut muutvana.
Käesoleva planeeringu koostamisel on seega lähtedokumendiks Rapla Vallavolikogu
21.06.2021 otsus nr 34 Detailplaneeringu algatamine ja otsuse lisana (p 3) kinnitatud
lähteseisukohad.
Planeeringu koostamise eesmärk on sätestada tingimused korterelamu ja sellega seotud
rajatiste püstitamiseks.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Rapla valla üldplaneeringut aastani 2025 (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011
otsusega nr 6);
▪ Rapla linna soojusmajanduse arengukava 2016-2026 (kinnitatud Rapla Vallavolikogu
28.04.2016 määrusega nr 6);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud KT Geodeesia OÜ poolt veebruaris 2021
koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 09/21). Geodeetilise alusplaani
koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala
kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Lepa tn 4a maaüksust (kt 67001:009:0064, sihtotstarve
elamumaa 100%) pindalaga 1 437 m² ja osaliselt, Lepa tn 4a maaüksusega piirnevas osas,
Männi tänavat. Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 0,2 ha.
Planeeringu koostamise ajal on tegemist hoonestamata alaga, mille lääne - ja edelaosas
kasvab kõrghaljastus (lehtpuud, peamiselt k ased), kuid valdavalt on maaüksus ülestõngutud
6 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
maa (tõngermaa). Keskkonnaregistri andmete alusel ei asu planeeritav ala kaitsealal,
hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.
Lepa tn 4a maaüksus paikneb Viljandi maantee (tugimaantee nr 15 Tallinn - Rapla - Türi)
ääres piirnedes idapoolt ühtlasi ka Männi tänavaga. Piirnevad tänavad on kahesuunalised ja
asfaltkattega. Viljandi maantee planeeringuala poolsele küljele on rajatud kergliiklustee.
Juurdepääs alale on seetõttu mugavalt lahendatav nii sõidukitele kui kergliiklejatele
olemasoleva tänavavõrgustiku baasil. Ehitusseadustiku kohaselt on tugimaantee
kaitsevöönd 1 10 m tee välimisest servast ja see ei ulatu planeeringualale. Männi tänava
kaitsevöönd on üldplaneeringu kohaselt 5 m tänavamaa äärest ulatudes Lepa tn 4a
maaüksusele.
Veetorustik on välja ehitatud Viljandi maantee planeeringuala poolsel küljel,
kanalisatsioonitorustik on olemas Männi tänaval. Elektri- ja sidekaabel kulgeb nii piki Viljandi
maanteed kui Männi tänavat pidi. Mõlemad tänavad on tänavavalgustusega. Lepa tn 4a
maaüksuse hoonestamisel on võimalik kasutada piirkonnas juba välja ehitatud tehnovõrke.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2.
Planeeringuala mõjuala illustreerib foto 1. Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel
nr 1.
Foto 1. Vaade planeeringualale põhja poolt Vesiroosi tervisepargi kohalt. Planeeringuala on tähistatud punase
joonega. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistuse aeg: 2021-04-11.
Planeeringuala mõjupiirkonda jääva hoonestuse võib suures plaanis jagada kaheks: Männi
tänavast planeeringuala poolsele küljele jäävad üksik- ja ridaelamud, planeeringualast teisele
poole Männi tänavat aga kolme- kuni viiekorruselid korterelamud.
Viljandi maantee, Männi tänava ja Võsa tänava vahelisse kvartalisse (kuhu jääb ka
planeeritav Lepa tn 4a maaüksus) jäävate üksikelamute keskmine ehitisealune pind on
ca 160 m², kuigi valdav ehitisealune pind on ca 170 -180 m². Üksikelamud on enamasti
kahekorruselised (nii kahe põhikorruse kui katusealuse korrusega koos), kuid leidub ka
ühekorruselisi elamuid. Iseloomulikuks katusetüübiks on kaldkatus (kelp-, viil-, ühepoolse
kaldega katus).
1 Ehitusseadustiku § 71 lg 3 ja § 92 lg 3
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 7
Lepa tn 4a jääb Männi tänava äärde, mis eraldab üksteisest üksik - ja korterelamute
piirkonnad. Üksikelamu mahuga suhestuva väikese korterelamu kavandamist võib lugeda
alale sobivaks, kuna see sobitub mõlema funktsiooniga ja on üleminekuks üksikelamute
kvartalist korterelamute kvartalisse.
Elamu kavandamine sobib piirkonna iseloomuliku elamuotstarbega, mida toetab nii tehniline
kui sotsiaalne olemasolev taristu: olemas on teedevõrk ja peamised tehnovõrgud; ca 200 m
kaugusele jääb lasteaed (Rapla Lasteaed Naksitrallid), ca 400 m kaugusele jääb kool (Rapla
Vesiroosi Kool), sh on võimalik kooli minekuks kasutada Viljandi maantee äärset
kergliiklusteed; lähimad bussipeatused jäävad vähem kui 10 min jalutuskäigu (ca 400-500 m)
kaugusele; üle Viljandi maantee asub võimalus veeta vaba aega ja teha tervisesporti
(Vesiroosi tervisepark).
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad käesolevas peatükis toodud
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhine vatele järeldustele.
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja järeldused on:
Leida olemasolevas elamukvartalis asuvale tühjale krundile sobiv hoonestus , st luua
elamuehituse arenduseks piirkonna hoonestuslaadi ja otstarbeid arvestavalt sobiv
lahendus.
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakoha ne strateegiline
planeerimisdokument on Rapla valla üldplaneering aastani 2025 (2011).
Rapla valla üldplaneering aastani 2025 määrab eraldi olemasoleva ja planeeritava
maakasutuse, sh on eristatud pere- ja ridaelamumaa ning korterelamumaa. Planeeringuala
jääb üldplaneeringu kohaselt olemasolevale pere - ja ridaelamumaale (vt skeem 1).
Planeeringuala piirneb Männi tänava poolt olemasoleva korterelamu maaga.
Skeem 1. Väljavõte Rapla valla üldplaneering aastani 2025 + Alu-Rapla-Valtu tiheasustusala kaardist.
Planeeringuala on tähistatud musta joonega.
8 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
Kuna üldplaneeringu kohasele pere- ja ridaelamumaale kavandatakse korterelamu t, mis peab
alale sobituma, on käesolevas peatükis välja toodud asjakohased üldplaneeringust tulevad
tingimused mõlemale juhtotstarbele ning antud hinnang üldplaneeringule vastavuse kohta.
Vaata kokkuvõtlikku ülevaadet tabelis 1.
Tabel 1. Detailplaneeringu eesmärgi vastavus üldplaneeringule
Üldplaneeringu lahendus/tingimus Detailplaneeringu eesmärgi vastavus
üldplaneeringu tingimusele
Maakasutuse juhtotstarve planeeringualal on Ei vasta. Planeeringu koostamise eesmärk on
pere- ja ridaelamud. korterelamu ehitamine
Uute elamumaade (eriti korterelamute) Vastab. Detailplaneeringu lähedusse jäävad
planeerimisel on eelistatud lähedus era - ja lasteaed, kool, ühistranspordipeatused; välja on
avalikke teenuseid pakkuvatele kujunenud tänavatevärk, sh kergliiklustee; välja
teenindusasutustele, olemasolevatele on ehitatud ühisvee ja -kanalisatsiooni võrk.
ühistranspordi (s.h. keskkonnasõbralikuma
raudtee) liinidele ja peatustele ning
kergliiklusteedele, samuti ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga liitumise võimalus.
Parkimine tuleb lahendada oma krundi piires. Vastab. Planeeringulahendus näeb parkimise
ette omal krundil.
Tihedama liiklusega maanteedel tuleb enne Vastab põhimõtteliselt. Planeeringulahenduse
mõjuvööndisse elu ja ühiskondlike hoonete koostamisel on antud mürahinnang. Hinnangu
rajamist teostada kohaselt ei ole meetmete rakendamine vajalik.
müramõõtmine/modelleerimine ning vajadusel
rakendada meetmeid müra taseme
vähendamiseks.
Vältimaks hoonetes kõrgendatud Vastab põhimõtteliselt. Planeeringulahenduse
radoonisisalduse tekkimist, on soovituslik koostamisel on antud radoonihinnang
enne ehitustegevust teostada olemasolevate andmete alusel. Hinnangu
radoonimõõtmised. kohaselt asub ala normaalse radooniriski alal ja
uuringu läbiviimine on soovutusli.
Uute elamukruntide suuruseks pere - ja Vastab. Planeeritava Lepa tn 4a maaüksuse
ridaelamumaal on üldjuhul Rapla linnas suurus on 1 437 m². Kruntideks jagamist ei
vähemalt 1000 m². kavandata.
Pere-elamute maksimaalne kõrgus on 9 - 10 Vastab. Kuigi kavandatakse korterelamut,
meetrit. arvestatakse kõrguse osas piirkonna iseloomulike
hoonete kõrgusega. Planeeritava hoone kõrgus
on kuni 8,5 m.
Uued korterelamud peavad asuma keskuses Vastab põhimõtteliselt. Rapla linnas asuvad
olevast teenindusest ja kaubandusest avalikud teenused ja kaubandus mitmes linna eri
mõistliku jalgteekonna kaugusel. paigus, sh ka Viljandi mnt ääres/ümbruses.
Rajatavate korterelamute puhul on soovitatav Vastab. Kavandatav elamu on kahekorruseline.
korruselisus kuni 2, maksimaalne 3, Rapla
linnas kaalutletult ja sobivas kohas
(olemasoleva kõrghoonestuse juures) kuni 5.
Korterelamu koormusindeks (krundi pind Vastab. Koormusindeks nelja korteri korral on
jagatud korterite arv) peab uute korterelamute 359.
puhul olema soovitavalt vähemalt 150.
Korterelamumaa haljasalapinnast peab Vastab. Planeeritud haljaspind on kavandatud
vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja 45% krundi pindalast ja haljaspinnast ¼ peab
vähemalt ¼ põõsastikud. olema kõrghaljastus ja ¼ põõsastikud.
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 9
Parkimiskohad tuleb lahendada omal kinnistul Vastab põhimõtteliselt. Parkimine tuleb
vähemalt kaks parkimiskohta ühe korteri lahendada omal krundil. Planeeritud
kohta. parkimiskohtade nõue on seotud Linnatänavate
standardiga ja reaalse vajadusega.
Planeeringulahendus kohustab minimeerima
kõvakatteliste alade pinda; läheduses on olemas
ühistranspordipeatused ja välja ehitatud
kergliiklusteed. Põhijoonisel illustreerival
lahendusel on kajastatud standardi kohased kuus
kohta, kuid ei ole keelatud kohtade arvu
suurendada, kui selleks on reaalne vajadus.
Üldplaneeringus on välja toodud järgmised arhitektuursed nõuded:
Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne
ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta ;
Uute hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud
ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega ,
lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast ;
Elamute ja aiamajade vahetusse naabrusse ei tohi ehitada üle korruse
olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid (s.h. päikesevalguse
tagamiseks);
Ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti
rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45 º ja 30º)
või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0 -
kaldeline katus);
Tiheasustusega alal ei ole väljakujunenud hoonestuse alale lubatud rajada hooneid,
mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil;
Piirdeaedu ja -hekke võib rajada teekatte äärest minimaalselt 2 m kaugusele, ristmikel
tuleb tagada aedade ja hekkide r ajamisel nn nähtavuskolmnurk;
Läbipaistmatuid kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu võib rajada ainult ümber tööstusalade
või Maanteeameti (käesoleval ajal Transpordiameti) ja omavalitsusega kooskõlastatult
liiklusaladele müratõkkeks ja ohutuse tagamise eesmärgil ;
Tiheasustusega aladega elamute tänavapoolses küljes on lubatud rajada kuni 1,5 m
kõrguseid piirdeaedu, tagades kooskõla olemasolevate aedadega ja nn
nähtavuskolmnurga.
Planeeringuga kavandatakse olemasolevale pere - ja ridaelamumaale korterelamut, mistõt tu
ei ole planeeringu koostamise eesmärk kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneeringu
muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.1 . Arhitektuursete ja teiste üldplaneeringuga
seatud tingimuste osas on lahendus üldplaneeringuga kooskõlas .
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Rapla valla üldplaneeringu aastani 2025 kohaselt (vt skeem 1 lk 7) on planeeringualal
maakasutuse juhtotstarbeks määratud pere- ja ridaelamumaa. Planeeringu koostamise
eesmärk on maaüksusele väikesemahulise korterelamu ehitamine.
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut 2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
2 Planeerimisseaduse § 142 lg 1
10 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine 3. Lepa tn 4a maaüksusele korterelamu kavandamine on
Rahandusministeeriumi seisukoha kohaselt 4 maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine .
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 2 näidatud
ulatuses ja sisus.
Skeem 2. Väljavõte Rapla valla üldplaneering aastani 2025 + Alu-Rapla-Valtu tiheasustusala kaardist koos
muudatusettepanekuga. Planeeringuala on tähistatud musta joonega
Üldplaneeringu tähtsamaid ruumilisi arengu põhimõtteid on hea elukeskkonna loomine, mis
annab võimaluse elada Rapla vallas, töötada ja tarbida teenuseid kohapeal. Üksikelamu
kavandamise korral avaneks see võimalus vaid ühele perele, nelja korteriga kortermaja puhul
aga neli korda suuremale hulgale inimestest .
Kavandatava korterelamu planeerimisel on arvestatud üldplaneeringus toodud üldiseid
tingimusi elamuarenguks, samuti on järgitud arhitektuurseid nõudeid (vt ptk 2.2). Lepa tn 4a
maaüksuse ulatuses pere- ja ridaelamumaa muutmisega korterelamumaaks ei kaasne
eeldatavalt mõju lähipiirkonnale ja tagatud on üldplaneeringu kohane areng kontaktvööndis .
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega Lepa tn 4a maaüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse
kantud pindala 1 437 m².
3 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1
4 Rahandusministeeriumi 13.04.2021 kiri nr 14 -10/1906-2
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 11
3.3 Krundi hoonestusala
Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel
on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades hoone kavandamisega
väljaspoole Männi tänava kaitsevööndit säilitades valdava osa maaüksusel kasvavast
kõrghaljastusest ja arvestades Viljandi maantee äärse tänavajoonega (eelkõige Viljandi mnt
84 põhihoone asetusega (ca 7,5-8 m tänavapoolsest piirist)).
Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni.
Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada puid ning põõsaid.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.4 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse Lepa tn 4a
maaüksusel ette väikesemahulise korterelamu ehitamine.
Ehitusõiguses toodud hoonele lisaks on lubatud ühe ehitusloakohustuseta (kuni 5 m ja kuni
20 m²) väikehoone püstitamine ja vajadusel täiendavalt võimalike rajatiste ehitamine (nt
jäätmemaja ning põhihoonest eraldi asetsev jalgrataste varjualune jmt).
Lepa tn 4a maaüksuse kasutamise sihtotstarve 5 on korterelamu maa (EK); sellele vastav
katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa 6.
Ehitusõigusega lubatud hoone tuleb projekteerida hoonestusala piirides. Lubatud võimalik
väikehoone ning rajatised (nt aiamaja, jäätmemaja, jalgrataste varjualune jmt) võivad jääda
ka väljaspoole hoonestusala, kuid naabermaaüksuse piirile (v.a transpordimaad) mitte
lähemale kui 4 m.
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs Lepa tn 4a maaüksusele on ette nähtud Männi tänavalt maaüksusega piirnevalt
sobivalt lõigult.
Korterelamu parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada krundil selle siseselt arvestade s
otstarbele vastavat normi (EVS 843:2016 Linnatänavad, parkimiskohtade laiused, arvestus
jm) ja tegelikku vajadust. Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette
varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte näha ette üleno rmatiivset
parkimist ja võimalusel kavandada algselt minimaalne vajalik hulk kohti . Vajalikke alasid on
võimalik etapiviisilise ehitamise käigus lisada (projekteerimisel jätta nimetatud võimalus) .
Parkimisnormi kontrollarvutus 7: neli korterit: 4x1,6=6 kohta.
Parkimis- ja manööverdusalad ning juurdepääsuteed peavad olema minimaalselt vajalikus
ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu
5 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013
6 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 1.
7 Uus, väike-elamute ala, keskmine 1,6
12 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdad a
sademevett ning vältida kuumasaarte teket.
Krundisiseste teede ja parklate projekteerimisel tagada nõutud haljasala suurus (vt ptk 3. 7)
ja vajalik parkimiskohtade arv.
Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis -, nägemis- ja
kuulmispuudega inimestele. Maaüksusele kavandatav kergliikluse juurdepääs tuleb siduda
avaliku kasutusega jalgteega.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikum isteed kavandada eristatavad, nt erinevad
sillutiskivid ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga
vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi
sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral
väikese äravooluteguriga pinnakatteid .
Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneni ja vajadusel ümber hoone peab olema tagatud
operatiivsõidukite ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnnit eed, mille
katendi konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu.
Juurdepääsud (sõidukiga, kergliiklejatele), liiklus- ja parkimikorralduse põhimõtteline
lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendus i on lubatud
projekteerimise käigus täpsustada.
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Hoone arhitektuur peab olema linnaruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat
keskkonda arvestav. Hoone peab igast küljest ole ma esindusliku välimusega.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
Korruselisus: kuni kaks korrust;
Korterite arv: kuni neli;
Katusetüüp: viil-, kelp-, poolkelpkatus;
Katusekalle: 10-30 kraadi
Välisviimistlusmaterjalid*: betoon, kivi, krohv, puit, klaas (ka kombineeritult), keelatud
on imiteerivad viimistlusmaterjalid;
Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoone asetus peab arvestama ümbritsevate
hoonete asukohaga ja moodustama naaberhoonetega tänavate äärse ehitusjoone ;
+/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades piirkonna
iseloomuliku sokli kõrgusega;
Sobitumaks piirkonna elamute mahuga, peab üle 200 m ² ehitisealuse pinnaga hoone
olema mahuliselt liigendatud. Soovitatav on hoone osa maht kavandada kuni 150 m ²
ehitisealuse pinnaga.
Projekteerimisel tuleb eluruumidele näha ette mugavas (mugavalt juurde pääsetavas) kohas
panipaigad lapsevankri, ratta jms hoiustamiseks.
Projekteerimisel on lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid
sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad
kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoon e
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 13
osade külge (katus, fassaad). Päikesepaneelid peavad jääma hoone planeeritud kõrguse
mahtu. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised
nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostus t;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Lepa tn 4a maaüksuse lääne- ja edelaosas kasvab elujõuline kõrghaljastus. Kuigi
planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise
kohustust, on siiski soovitatav maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus , mis
võrreldes istutatava haljastusega omab kohest rohe efekti. Samuti pakub kohene
kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele).
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete
sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest,
parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet
ja anda võimalus sademevee hajutamiseks; samuti on soovitatav projekteerimise käigus näha
ette täiendavad asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestu se ja
tehnovõrkude kavandamisel). Maaüksuse pindalast minimaalselt 45% peab olema haljastatud
ja sellest vähemalt pool peab olema kompaktne haljasala puhke - ja mänguväljaku alaks.
Haljastuse lahendus tuleb ette näha mitmerindelisena, sh peab vähemalt ¼ haljasalast olema
kõrghaljastus ja vähemalt ¼ kaetud põõsastikuga ; soovitatav on näha ette ka erineval
aastaajal õitsevaid püsikuid.
Mängu- ja puhkeala(d) kavandada krundi päikeselisemasse piirkonda (projekteerimisel
kajastada hoonestusest ja haljastusest tulenev varjutus).
Haljastuse lahenduse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkudega ja ristmikel (Lepa tn 4a
maaüksuselt väljasõit ja Männi tänava-Viljandi maantee ristmiku) nähtavusega.
Krundisisene uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Haljastuse ja
kujunduse põhimõtteline lahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada
koos hoone ehitamisega.
Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee
läbilaskevõime, keelatud on parkimisala katta asfaltiga.
Maaüksuse tänavapoolsele piirile on lubatud rajada hoone arhitektuuriga sobiv läbi nähtav
piirdeaed kõrgusega kuni 1,5 m või hekk. Naabermaaüksustega ühise piirde võib kavandada
võrkaiana. Mistahes piirde tüübi valikul on soovitat av tänavapoolsel piiril järgida
naabermaaüksustega ühtset kõrgusjoont. Naaberkruntidega omavahelistel piiridel tuleb
lahendus kooskõlastada piirinaabriga. Rajatav piirdeaed või hekk peab piirnevast sõidu - või
kõnniteest jääma vähemalt 2 m kaugusele.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletav ad kogumiskonteinerid või
süvamahutid. Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt
betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteineri võib paigutad a ka
jäätmemajja või varjualuse alla. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab
hoonestusest jääma vähemalt 8 m kaugusele. Süvamahutid on soovitatav ankurdada.
14 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
Olemasolev ülestõngutud maa tuleb tasandada kõrgusele ca 62 m/abs. Planeeritud maapinna
kõrgust võib tõsta hoonealuses osas veel kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas
omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoone
asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele
ja -kinnistutele ning tänava alale.
3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeritud korterelamu vajab elektri-, side- ja veeühendust ning tagatud peab olema küte ja
reovee kogumine ning sademevee kogumine ja eesvoolu suunamine või immutamine.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3 võrguettevõtete poolt väljastatud
tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahe ndus on põhimõtteline, mida täpsustatakse
vajadusel projekteerimise käigus tulenevalt hoone ruumiprogrammist. Projekteerimisel on
lubatud planeeritud liitumispunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja kooskõlastatud
võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii
hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega .
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks Rapla Vesi AS
poolt väljastatud tehnilised tingimused 03.09.21 nr 1-8/636 (kehtivad kuni 03.09.2022).
Lepa 4a maaüksuse ühisveevarustuse tagamiseks tuleb projekteerida veetorustik Viljandi
maantee kõnniteealusest olemasolevast veetorust (PE De 200 mm) selle sobivalt lõigult.
Liitumispunkt näha ette maaüksuse piirile (kuni 1 m maaüksuse piirist).
Lepa tn 4a maaüksuse reoveed juhtida olemasolevasse isevoolse sse kanalisatsiooni, kaevu
nr K-738.
Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimisel lähtuda kehtivatest ehitus - ja
projekteerimisnormidedest.
Planeeringualal ja lähipiirkonnas puudub ühissademeveekanalisatsioon ning seda ei ole ka
lähiajal kavandatud. Planeeringuala sademeveekäitlus tu leb lahendada lokaalselt omal
maaüksusel. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakattega
aladelt kokku kogutud ja vajadusel puhastatud vesi suunata maaüksusele kavandatud
rohealadele, võimalusel kujundatud vihmaaeda või viibetiiki ja/või läänepiiril asuvasse
imbkraavi vm (sobiv lahendus töötada välja projekteerimisel ). Kõvakattega aladel kasutada
võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Kuna hoonete katustelt formeeruv
sademevesi on puhas, on soovitatav see koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Vajadusel rajada ka drenaaž.
Sademe–, pinna– ja võimaliku drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Sademevee valgumine naabermaaüksustele on keelatud.
Enne ehitusprojekti koostamist tuleb taotleda lõplikud liitumistingimused ja projekt
kooskõlastada vee-ettevõttega täiendavalt enne ehitustööde algust .
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 15
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektriühenduse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused
nr 387156 (väljastatud 27.09.2021, kehtivad kuni 27.09.2023).
Planeeritud hoone elektrivarustuseks on maaüksuse piirile (Männi tänava äärde teealasse)
planeeritud 0,4 kV liitumiskilp Fööniksi F4 jaotuskil bist. Projekteerimisel on soovitatav näha
kilp ette mitmekohalisena). Projekteerimisel võib joonisel näidatud kil bi asukohta muuta
arvestusega, et see peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumispunktist objekt i peajaotuskilpi tuleb ette näha maakaabliga. Liitumiskilbist
elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab tarbija oma vajadustele vastava liini.
Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus. Välisvalgustuse
kavandamisel arvestada naaberhoonestusega, et ei tekiks valgusreostust (nt mastide kõrguse
valik, kasutada n-ö sooja valgustust jmt võimalikud lahendused).
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb vajadusel tagada servituudialana.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud kavandada
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Peale Lepa 4a detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu
tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ e lektrivõrgu.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimise ks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole.
3.8.3 Soojavarustus
Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala kaugküttepiirkonda. Arvestades
kaugkütteseaduse § 5 lg 4 1 võivad kaugküttepiirkonnas tarbijad lisaks kaugküttevõrgust
saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud
soojusenergiat selle tootjatelt. Soojavarustuse lahendus on seega võimalik nii kaugkütte
baasil kui lokaalselt, kui kasutatakse kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud
soojusenergiat (nt puidukatel, maaküte, päikesepaneelid jmt).
Rapla linna soojusmajanduse arengukava 2016 -2026 kohaselt võivad tulevikus olla
otstarbekad täiendavate soojusvarustuse võimalustena päikesepaneelid sooja vee
varustuseks ja soojuspumpade kasutamine.
Kaugküttega liitumise lahendus on antud koostöös SW Energia OÜ-ga arvestades väljastatud
projekteerimistingimusi kaugküttevõrkude ühendusprojekti koostamiseks.
Kaugküttega liitumispunktiks on Võsa tn 24 katastriüksusel asuv soojakaev (vt joonis 1).
Soojusvõrguga ühenduseks on kaks alternatiivi:
1) Teha väljavõte Männi tn 1 katastriüksuse soojatorustiku haru pealt (sobivast asukoha st);
2) Rajada uus trass alates liitumispunktist planeeritud hooneni läbi Männi tn 1 katastriüksuse
(piki lõunapiiri).
16 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
Eeldatavalt on võimalik ellu viia alternatiiv 1, kuna planeeritava elamu tarbimisvajadus on
väike. Alternatiiv 2 puhul tuleb eelnevalt läbi viia geodeetiline uuring torustiku paigatamiseks
arvestades teiste juba olemasolevate torustike ja kaablitega. Mõlema alternatiivi korral on
vajalik Männi tn 1 KÜ nõusolek.
Kaugkütte projekteerimisel tuleb lähtuda võrguettevõtte tehnilistest tingimustest.
Trassikoridori valiku puhul tuleb arvestada võimalikult lühikesi kulgemisi.
Lokaalkütte kavandamisel peab kasutama kütusevabadest ja taastuvatest allikatest
muundatud soojusenergiat. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda
projekteerimise käigus.
Maakütte rajamise korral tuleb arvestada kõrghaljastuse ja põõsastiku proportsioonide
nõuetega (vt ptk 3.7), sest horisontaalse maakollektori alal ei ole võimalik säilitada või
kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastus t. Kitsastes oludes maakütte rajamisel
peab kaaluma erinevate maakütteliikide vahel sobivamat kü tteliiki: maakollektor,
soojuspuurauk, energiakaev vms. Horisontaalse maakütte külmaaine kollektor tuleb
paigaldada maa-aladele, mis jäävad kõrghaljastuseta. Hoone projekti asendiplaanil tuleb
maakütte kavandamise korral määrata ettenähtud ala ja suurus.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Telia Eesti tehnilised tingimused
nr 35536274 (väljastatud 07.09.2021, kehitavad kuni 06.09.2022).
Lepa 4a maaüksusel sideteenuste tarbimise võimaldamiseks tuleb projekteerida ja rajada
ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist (sidekaev V29/1) objekti/hoone sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani.
Sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust V29/1. Vastavalt
vajadusele tuleb kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sid etrassi nõutav sügavus pinnases on
0,7 m, teekatte all 1 m. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.
Projekteerimisel tuleb ette näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste
kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Teede alla jäävad sidekaevud (ja
luugid) tuleb asendada liikluskoormust taluvatega või tõsta välja haljasalale/kõnniteedesse.
Teede ja tänavate alla jäävad sidekaablid kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega.
Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega
nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
Planeeritud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel jääb Lepa 4a hoonestus määruse nr 17 lisa
1 alusel I kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonestuse tuleohutusklassiks on TP -3.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 17
hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tu le levikut ehituslike
abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.
Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri
pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse ku ja selle osa välisservast.
Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3 -klassi
hoonete puhul suurem kui 400 m², peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Lepa 4a kinnistule planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonetest normikohasele kaugusele
ja korterelamu suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m ².
EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus kohaselt on vajalik
suurim normveehulk I kasutusviisiga hoonete puhul 10 l/s 3 tunni jooksul . Määruse nr 10
kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada
päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest
mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Normikohane tuletõrjevee varustus kuni 10 l/s on võimalik tagada Viljandi maantee ja Männi
tänava ristmikul asuvast olemasolevast tuletõrjehüdrandist H-94.
Ehitisesisene tuletõrjeveevärk lahendada vajadusel projekteerimise käigus vastavalt
kehtivatele normidele ja nõuetele.
Operatiivsõidukite juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega Viljandi maanteelt ja Männi
tänavalt.
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamis el on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtteid.
Sõidukite parkla on kavandatud vahetult elamu lähedale , kuhu on hea vaade elamu akendest
ja avalikust tänavaruumist nii Viljandi maanteelt kui Männi tänavalt, misläbi on tagatud
sotsiaalne kontroll.
Planeeringualaga külgnevad tänavad on varustatud tänavavalgustusega. Projekteerimisel
tuleb ette näha sissepääsude ( maaüksusele, hoonesse) ja parkla piisav valg ustatus ning
hoone lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki. Selgelt tuleb eristada avalikud ja
suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile mitte ette nähtud
piirkondadesse. Seda on võimalik tagada piirde rajamisega, mis on lubatud.
Ehituses tuleb kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud,
võimalikud haljasala rajatised). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium, samuti
territooriumile kavandatud haljasala alati korras ja teostada kiired paran dustööd.
Soovitatav on kasutada videovalvet ja vähemalt öiseks ajaks parkla sissepääs sulgeda.
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eelda tavalt negatiivset keskkonnamõju kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt
kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad
18 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal , on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.11.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on kõrge. Reovesi on kavas suunata
ühiskanalisatsiooni. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral k avandatav tegevus
põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.
3.11.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Rapla valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad
kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla või kasutada
süvamahuteid.
Prügikonteinerite, süvamahutite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda
projekteerimise käigus.
3.11.3 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete e nergiatõhususe
kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku
ehituspraktika kohaselt energiatõhusus ‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades
tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui
0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standar di nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimaluse l lokaalsele
tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete
energiaallikate kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.
Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust
tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis
sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).
Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult
vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat
hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka
vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest sooju se ja
elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee
tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.6.
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 19
3.11.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 8 kohaselt on piirkonnas
pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 30-50 kBq/m³ (normaalse radooniriski ala, normaalse
looduskiirgusega pinnased; lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega
pinnaseid). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõr gendatud
radooniriskiga töökohtadel lisas 1 Rapla linna kõrgendatud radooniriskiga alana ei nimetata.
Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub
vajadus viia läbi radooniuuring, st planeeringuga kohustust ei seata, kuid soovitatav on seda
teha. Uuringu tulemuste alusel rakendada vajadusel ehituslikke meetmeid vastavalt EVS
840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes
toodule.
3.11.5 Insolatsioon
Planeeritud hoone ehitisealuse pinna suurus suhtes maaüksuse pindalaga (täisehitus) ja
maaüksuse lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega
on tagatud normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates
naaberhoonetes.
3.11.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad). Tiheasustusalal ja/või kompaktse
hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel tuleb eespool nimetatud
keskkonnaministri määruse kohaselt väl isõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel
lähtuda müra piirväärtuse 9 nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB
päeval (L d ) ning 55 dB öösel (L n ), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB
päeval ning 60 dB öösel.
Planeeringuala piirneb Tallinn-Rapla-Türi tugimaanteega (mis on antud lõigus käsitletav
pigem linnatänavana), mille liikluskoormus planeeringualaga piirnevas teelõigus on
Maanteeameti 2019 andmetel 6686 sõidukit (sh 4,2% raskeliiklust) ööpäevas (võrdluseks võib
välja tuua, et 2020 liikluskoormus oli mõnevõrra väiksem ehk 5672 sõidukit ööpäevas). Tee
(tänava) kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h.
Lähtudes viimaste aastate suurimast liikluskoormusest (ehk 2019 andmed) võib arvutuslikult 10
kavandatud hoonestusalani (ca 19,5 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) ulatuda müra
hinnatud tase ca 62 dB päeval (L d ) ning ca 52…53 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase kavandatud
hoonestusaladel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (hoonete teepoolsel k üljel
on lubatud vastavalt 65/60 dB) nõuetele. Piirväärtusele vastavad tingimused on hoone
asukohas tagatud ka perspektiivsete liikluskoormuste (nt liikluskoormuste kasv 50%, millega
kaasneb mürataseme suurenemine 1,5…2 dB võrra). Seega ei ole liiklusmüra piiramise
meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune vaadeldava liikluskoormuse ning
8 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
99 Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (L , 7.00–23.00) ja öösel (L ,
d n
23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A -korrigeeritud tase,
millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegu reid.
10
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult
kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
20 Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering
puhverala suuruse korral planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete
kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides
30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt kavandades eluruume 61…65 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue
(R’tr,s,w) 40 dB. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava
heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Hoone kõrgema mürafooniga (teepoolsel) küljel on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta
üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök,
wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel
paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel
tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning
seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.
Hoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega
ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumis el võib ilmneda
müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel
ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,
hilisõhtu, nädalavahetus);
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vält ida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsev atele hoonetele.
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on kaugküttevõrguga liitumise korral Võsa tn 24 ja Männi tn 1
katastriüksustel torustiku rajamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses . Tehnovõrkudele
kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses.
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 21
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud
maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis k äesoleva detailplaneeringuga avalduv
kultuuriline mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel ühe väikese (nelja korteriga) korterelamu kavandamisel
võib eeldada, et Männi, kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus vähesel määral kasvab.
Samas, kuna planeeringuala asub tiheasustusalal (linnas) kahe tee ristmikul ning nii
teenused, ühistransport kui ka piirkonna puhkeala (Vesiroosi tervisepark) on igapäevaseks
kasutamiseks väga hästi kättesaadavad nii jalgsi kui ka jalgrattaga, on lisanduva autoliikluse
olulisus äärmiselt väike (praktiliselt tunnetamatu) . Planeeringulahendusel on positiivne mõju
uute atraktiivsete elukohtade loomisele. Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult
mõistlik, kuna kasutab ära olemasolevaid taristuid ja vähendab valglinnastumise survet .
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub linna ühe peatänava ääres, kus puuduvad
kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab küll ruumilist
keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale
oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna elamu rajamisega koos tuleb maa-alast
minimaalselt 45% haljastada ja sellest vähemalt pool peab olema kompaktne haljasala , sh
tuleb haljastuse lahendus näha ette mitmerindelisena ja vähemalt ¼ haljasalast peab olema
kõrghaljastus ja vähemalt ¼ kaetud põõsastikuga, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka
haljastuse poole pealt mitmekesisemaks.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.13.2 toodud
elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega. Majanduslikud mõj ud on
peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega.
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks e hitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus
realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Kõik edasised tegevused
planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele
õigusaktidele.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada
detailplaneeringukohane lahendus. Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste
väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine .
2. Projekteerimine (hoone koos haljastuse ja tehnovõrkude, rajatiste ning teedega).
3. Ehituslubade väljastamine.
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 23
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Elektrilevi OÜ kooskõlastus 14.12.2020, nr 2940550066, kooskõlastaja Yulia Kolnes.
Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega ning
kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte
asub lisade kaustas.
Tartu Veevärk AS, üle vaadatud 14.12.2020, nr 1005, arendusjuht Peeter Pindma.
Seletuskiri, situatsiooniskeem, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
digitaalselt allkirjastatud. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja
digitaalallkirja kinnitusleht lisade kaustas.
Telia Eesti AS kooskõlastus 21.12.2010, nr 34657254, kooskõlastaja Aleks Kask.
Kooskõlastatud digitaalselt põhijoonis tehnovõrkude lahendusega, seletuskiri,
situatsiooniskeem ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide
hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte lisade kaustas.
ELA SA, AS Connecto Eesti kooskõlastus 12.01.2021, nr KK2669TR, kooskõlastaja
Annika Matson. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, situatsiooniskeem, geoalus ja
põhijoonis tehnovõrkude lahendusega (.pdf ja .dgn) ning kooskõlastuskiri.
Sidelahenduse ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA haldusega. ELA SA siderajatise
kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 30.04.2020 väljastatud Elektroonilise side alased
tehnilistest tingimustest nr TT1024TR. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide
hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte asub lisade kaustas.
Transpordiameti taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind.
Kooskõlastatud 04.01.2021 kirjaga nr 7.1 -2/21/82-1 seletuskiri ja põhijoonis
tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja
väljavõte lisade kaustas.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht Mats Hansen.
Kooskõlastatud 07.01.2021 kirjaga nr 9.3-1/20/11217-2. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisade kaustas.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu,
kooskõlastus nr K-ML/2. Kooskõlastatud digitaalselt 07.01.2021 situatsiooniskeem,
seletuskiri, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas ja dig itaalallkirja kinnituslehe väljavõte lisade kaustas.
Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering 25
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Rapla vallas Rapla linnas Lepa 4a detailplaneeringu
jooniste üldine info.
Lepa 4a katastriüksuse lähiaadressi uus nimi on Männi 2.
PlanID 101233
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Plan_ala Planeeringuala
DP_krunt Planeeritud krunt Olemasolevad katastripiirid. Tärkandmed seotud
krundi numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID
DP_hoonestus Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil
hoonestusala DP_krunt_objectID
Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i
Esitluskujude mõõtkava 1:500
Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister
Maa-amet 16.05.2022 nr 6-2/21-24
Rahandusministeerium
Kehtestatud detailplaneeringu esitamine
Rapla Vallavolikogu 28. aprilli 2022 otsusega nr 22 kehtestati Rapla linnas Lepa tn 4a
üldplaneeringut muutev detailplaneering. Detailplaneeringu andmed masinloetaval kujul on
kirjale lisatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
___________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312