Tori Vallavalitsus Teie 22.04.2022 nr 6-2.1/2715
[email protected] Meie 18.05.2022 nr 15-3/3595-2
Rail Baltic Urge peatuse
detailplaneeringu KSH
mittealgatamine
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33
lõikest 6 esitas Tori Vallavalitsus 22.04.2022 Rahandusministeeriumile Rail Baltic Urge
peatuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
eelhinnangu ja detailplaneeringu algatamise ning KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu
seisukoha andmiseks KSH vajalikkuse üle otsustamisel.
Planeeritav ala hõlmab 3,1 ha suurust osa Orasselja maatulundusmaa kasutusotstarbega
kinnistust (73001:008:0213) ja 3,17 ha suurust osa Jänesselja-Urge tee transpordimaa
kasutusotstarbega kinnistust (73001:008:0993). Peatuse kompleksi rajamiseks kavandatud
maa-ala on hoonestamata. Planeeritav juurdepääsutee on ühendatud Jänesselja-Urge teega.
Kavandatava Urge peatuse asukoht asub Kilksama külast ~2 km, Sindi linnast ~5 km ja Sauga
alevikust ~8 km kaugusel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise
teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud
kohaliku peatuse rajamiseks. Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning
välirajatised. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, kuna kavandatav kohalik peatus jääb
maakonnaplaneeringuga määratud ja üldplaneeringutesse kantud Rail Baltic raudtee
trassikoridori ning kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv ja selle kasutamisega seotud
hoonete ja rajatiste kogum.
Tutvunud detailplaneeringu KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise algatamise ja
KSH algatamata jätmise korralduse eelnõuga esitame järgmised seisukohad:
1. Palume KSH eelhinnangu peatükis 3 „Seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega“, Pärnu maakonna planeeringut käsitlevas osas täiendavalt
fikseerida planeeringus toodud tingimused, et kergliiklusteed tuleb siduda
raudteepeatustega ja kergliiklusteede kavandamisel arvestada jalgrattaparklate
vajadusega rataste turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures sh bussi- ja raudteepeatused.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. KSH eelhinnangu peatükis 3, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Rail
Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi teemaplaneering)
käsitlevas osas on toodud, et raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine,
juurdepääs mootorsõidukitele (sh ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm
toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva planeeringuga. Eelolev lõik on
eksitav, kuna teemaplaneeringuga ei kavandatud kohalikke peatusi. Teemaplaneeringu
peatükis 3.4 „Reisirongiliiklus“ on toodud, et reisirongide põhimõttelised
peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Pärnu
maakonna planeeringuga ja reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic
raudteel on perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust
hilisemat eraldi riigipoolset otsust. Palume viia sõnastus teemaplaneeringuga
vastavusse.
3. Lisaks on teemaplaneeringu peatükis 3.4 „Reisirongiliiklus“ toodud, et kohaliku
liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide peatuskohti Rail Baltic
peatee äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade
rajamiseks tuleb rajada möödasõidu jaamad. Palume detailplaneeringu KSH
eelhinnangu koosseisus lühidalt selgitada lahenduse vastavust seatud põhimõttele ja
tagada planeeringu koostamise käigus ohutu lahendus.
4. Soovitame detailplaneeringu algatamise juurde kuuluval asukohaskeemil kajastada
planeeringuala paiknemist laiemalt koos Rail Baltic raudtee koridoriga.
5. Kuna tegemist on piirkondlikult olulise ühendusvõimaluse kavandamisega, siis
palume detailplaneeringu koostamisel pöörata kõrgendatud tähelepanu PlanS peatükis
2 toodud põhimõtetele.
6. Rahandusministeerium on seisukohal, et Rail Baltic Urge peatuse detailplaneeringu
KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne
olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb
kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on
võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi
tagavad nõuded.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega, esitada eskiislahendus arvamuse avaldamiseks ning teavitada
kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Merilin Rosenberg
[email protected]
2