Väike-Maarja Vallavalitsus Teie 20.04.2022 nr 7-1/11-231
[email protected]
Pikk tn 7 Meie 17.05.2022 nr 7.2-1/22/8635-2
46202, Lääne-Viru maakond, Väike-
Maarja vald, Väike-Maarja alevik
Väike-Maarja valla üldplaneeringu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhilahenduse
(edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelnõu, mis on
algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 15.10.2018 otsusega nr 28.
Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on edastanud ettepanekud (edaspidi ettepanekud)
Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusele
11.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/4706-3.
Lennuamet Transpordiameti õiguseellasena on edastanud ettepanekud Väike-Maarja valla
üldplaneeringu lähteseisukohade ja KSH väljatöötamise kavatsusele 03.02.2020 kirjaga nr 4.6-
8/20/278-2.
Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning edastasime oma kommentaarid
18.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/23542-2. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu materjalides on
valdavalt arvestatud meie ettepanekute ja täiendavate kommentaaridega.
Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Väike-
Maarja valla üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu seletuskirja täiendatakse järgmiselt.
1. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta meie ettepanekute p 3.3.
/Väljavõtte algus/
Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem
kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide
kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata
nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui
1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e tiiviku diameeter).
Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib
põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada
planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus
(H+0,5D).
/Väljavõtte lõpp/
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Selgitus: Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest (ning aja jooksul muutuvatest
tuulikute parameetritest) soovime, et kindla vahemaa määramise asemel (vt planeeringu
seletuskiri p 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ alapeatükk „Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad“)
kasutatakse planeeringus ülaltoodud valemit ning eemaldatakse planeeringu seletuskirja
punkti 5.2.8.1 tingimus („riigiteele lähemal kui 300 m“). Tegime kontrollarvutuse
tüüpiliste elektrituulikute parameetrite järgi ning oleme seisukohal, et väljapakutud
sõnastuses pole elektrituulikutest tulenevad negatiivsed mõjud liiklusele (eelkõige tuuliku
labadelt lenduv jää) piisavalt leevendatud.
2. Korrigeerida planeeringu seletuskirja p 5.2.4 „Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükki
„Tingimused sademevee ärajuhtimiseks“ vastaval meie ettepanekute p 3.6.
Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas sademevee juhtimist riigitee kraavidesse
järgmiselt:
Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud, kui esmalt on täidetud riigitee
kraavide põhifunktsioon ehk riigitee teenindamine. Sademevee juhtimise
võimalikkuse väljaselgitamiseks teha koostööd Transpordiametiga.
Palume nimetatud lause asendada väljavõttega meie ettepanekute punktist 3.6:
Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse ei ole üldjuhul lubatud. See
on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.
Selgitus: Riigitee koosseisu kuuluvad kraavid ei ole maaparandussüsteemi osa ning on
mõeldud eelkõige riigitee muldkeha niiskusrežiimi tagamiseks. Me ei pea õigeks
kehtestada üldplaneeringuga positiivses sõnastuses üldist tingimust, kui nõusoleku
saamine teeomanikult on erandlik ja eeldab väheolulise mõju tõendamist. Meie pakutud
sõnastus ei tõsta huvitatud isiku ootusi ja suunab teda alternatiivide puudumisel varakult
koostööle, samal ajal kui Teie sõnastuse puhul pole välistatud, et isik pöördub meie poole
valmis projekti kooskõlastamiseks. Paraku tuleb meie töös iganädalaselt ette sarnaseid
olukordi, kus arendaja väidab, et sademevee juhtimine riigitee kraavidesse vms on
planeeringu/ projekteerimistingimuste järgi lubatud ega pea oluliseks puuduseks seda, kui
täiendavad eeldused on jäänud täitmata.
3. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta väljavõte meie ettepanekute p 3.6 või
vähemalt sealt viimane lause:
Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude
rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu
seisukohalt puudub selleks vajadus.
Selgitus: Ka Eesti mõistes suurematele arendajatele tuleb märkimisväärselt tihti halva
üllatusena, et Transpordiameti töö aluseks on riiklik teehoiukava ning selle väliste
objektide jaoks puuduvad meil ressursid (projektijuhid, eelarve) ning sageli ka õiguslik
motivatsioon (PlanS § 131 lõige 1). Kogu punkti 3.6 või märgitud lause lisamine
seletuskirja kannaks arendajate laialdasema teavitamise eesmärki.
4. Täpsustada planeeringu seletuskirja ptk 3 „Maakasutus ja ehitustingimused“ alapeatükki
„Üldised ehitustingimused“ vastavalt meie ettepanekute punktile 3.7.
Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas tehnovõrkude kavandamist järgmiselt:
Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist sõidutee kaitsevööndis, kui
objekt ja selle kaitsevöönd sinna mahuvad. See eeldab igakordset eraldi hindamist.
Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha koostööd
Transpordiametiga.
2 (3)
Selgitus: Tegime ettepaneku vältida üldplaneeringus põhimõtet, et tehnovõrgud
paigaldatakse riigitee alusele maale. Planeeringuga suunatakse aga tehnovõrkude
kavandamist riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lg 2 ja lg 3
arvestatakse riigitee kaitsevööndi ulatust alates riigitee äärmise sõiduraja välimisest
servast, mis tähendab, et hetkel lubatakse planeeringuga kavandada tehnovõrke ka riigitee
alusele maale ning riigitee muldkeha sisse. Meil ei ole vastuväiteid tehnovõrkude
kavandamisele riigitee kaitsevööndisse, kuid tehnovõrkude rajamist riigitee alusele maale
saame lubada ainult asukoha- (riigitee ääres on tehnovõrgu rajamiseks piisavalt ruumi) ja
lahenduspõhiselt (tehnovõrgu rajamisega ei seata olulisi kitsendusi riigitee plaanikohasele
laiendamisele, korrashoiule vms). Palume korrigeerida planeeringu käsitlust tehnovõrkude
kavandamisest riigitee kaitsevööndisse.
Planeeringu KSH aruande eelnõus soovitame punktis 9.12.3. „Sademevee ärajuhtimine“ täiendada
lauset:
„Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt tootmisalade territooriumid,
bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud
osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda.“
loetledes ka viisid (liiva- ja õlipüüdurid, settebasseinid jm) selle elluviimiseks.
Oleme valmis täiendavalt selgitama kooskõlastamise märkusi.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile
[email protected] riigitee
kaitsevööndite ulatuse kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-ametile täiendatud
andmetega kitsenduste kaardi otstarbeks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
3 (3)