dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil

Rahandusministeerium · 17. mai 2022
Viit
11-3.1/4377-1
Registreeritud
17. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.14377-1 17.05.2022 Väljaminev kiri.asice1420 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 17.05.2022 nr 11-3.1/4377-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil – 6 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Kristiina Abel 611 3406, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil: ECOFIN: 1. Sõja majandus- ja rahandusmõjud - Eesti peab oluliseks Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult, kaitsealaselt kui humanitaarabi andmisega. Toetame Ukraina lühiajaliste rahastamisvajaduste tarbeks täiendava makro-finantsabi eraldamist Euroopa Liidu eelarve piirmäärade ulatuses ning oleme vajadusel valmis kaaluma liikmesriikide täiendavate garantiide kaasamist. - Ukraina ülesehitamise korraldamisel toetame Euroopa Liidu juhtivat rolli ning oleme valmis kaaluma erinevaid rahastamislahendusi. Võimaliku instrumendi kavandamisel peaks lähtuma Ukraina enda vajadustest, võimaldama kolmandate osapoolte osalemist rahastamises ning rõhutama Venemaa panustamise vajadust Ukraina ülesehitamise rahastamisse. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 16. mai 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandus- ja eelarve olukorda ning Euroopa Komisjon (komisjon) tutvustab 16.05.2022. a avaldatud kevadist majandusprognoosi. Antakse ülevaade Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juhi valimise protseduurist ja toimub kandidaatide tutvustamine. Eurorühma kaasavas formaadis arutatakse pangandusliiduga edasimineku teekaarti. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu püüab uuesti saavutada kokkulepet EL direktiivi eelnõus ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust ja aprillis toimunud G20 ja IMF kohtumistest. Komisjon tutvustab tarkade grupi aruannet EL tolliliidu tulevikust. Eesistuja ja komisjon annavad ka ülevaate finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Nõukogu kohtumise eel toimub iga-aastane dialoog Lääne- Balkani riikide ja Türgiga. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 1 EURORÜHM 1. Makromajanduslikud ja eelarvearengud euroalal, Euroopa Komisjoni kevadine majandusprognoos Ministrid arutavad olukorda euroala majanduses. Arutelu aluseks on muuhulgas komisjoni värskelt avaldatud majandusprognoos, milles on euroala tänavuse majanduskasvu väljavaadet talvise prognoosiga võrreldes oluliselt kärbitud ning inflatsiooniprognoosi tõstetud. Ühtlasi võib ministrite arutelu puudutada Ukraina sõja mõjusid ning meetmeid, mida liikmesriigid on rakendanud energiakandjate kõrgete hindade leevendamiseks ja üldise kõrge inflatsioonitasemega toime tulemiseks. Ukraina sõja puhkemise eel oli euroala majandus positiivsel kursil. Esimeses kvartalis kasvas euroala majandus esialgse hinnangu alusel 0,2%, mis näitas toibumist koroonaviiruse omikron tüve haiguspuhangust. Tööpuuduse näit oli märtsis rekordmadal 6,8%. Nüüd on riskid Ukraina sõja puhkemisega kasvanud. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunde indeksid on languses. Sõja mõjudest veelgi kiirendust saanud inflatsioon kerkis aprillis euroalal 7,5%-le. Lõviosa hinnatõusust moodustas energia ja toidukaupade hindade kallinemine. Komisjoni uue hinnangu järgi kasvab nii ELi kui ka euroala majandus tänavu 2,7% talvel prognoositud 4% asemel ning 2023. a aeglustub kasv 2,3%-le. Inflatsioon püsib kogu aasta jooksul pealpool 6% taset – euroalal 6,1% (talveprognoosis 3,5%) ja EL-is tervikuna 6,8%. Reas Kesk- ja Ida-Euroopa riikides võib inflatsioon tänavu ulatuda kahekohalise numbrini. Aastal 2023 aeglustub euroala inflatsioon prognoosi järgi 2,7%-le (talvises prognoosis 1,7%), mis jätkuvalt ületab optimaalseks hinnatud 2% taset. Turu ootused on, et juulis hakkab Euroopa Keskpank kiire inflatsiooni ohjeldamiseks esimest korda 2011. aastast baasintressimäära tõstma. Majanduspilti mõjutavad sanktsioonid ja vastusanktsioonid ning risk, et Venemaa energiakandjate tarned Euroopasse katkevad. Sellisel juhul on mõju inflatsioonile ja majanduskasvule rängem, mõnes kvartalis võib euroala SKP siis ka kahaneda. Riigirahanduse näitajatest on eelarvedefitsiit EL-is tervikuna kahanenud 2021. a 4,7%-le ja jätkab prognoosi järgi tänavu langust. Võlakoormus kahaneb 85%-le SKPst, mis on pandeemia eelse tasemega võrreldes kõrgem näitaja. Eesti SKP kasvab komisjoni prognoosi järgi tänavu 1% ja tuleval aastal 2,4%. Inflatsiooni oodatakse jooksval aastal 11,1%, mis aeglustub tuleval aastal 2,5%-le. Eesti on nende 12 euroala riigi seas, kus eelarvedefitsiit on üle 3% – tänavu 4,4% ja tuleval aastal 3,7% SKPst. Algavad arutelud, milline peaks sõja mõjul muutunud majandusolukorra ja uute prognooside valguses olema eelarvepoliitika ning kas lükata pandeemia puhkedes ajutiselt peatatud ELi eelarvereeglite jõustamist veel aasta võrra edasi. 2 2. Euroopa Stabiilsusmehhanismi juhi valmine Eurogrupis toimub esimene arutelu Euroopa Stabiilsusmehhanismile (ESM) uue juhi valimiseks. Praeguse direktori Klaus Reglingu teine ametiaeg saab läbi 7. oktoobril 2022. a. 2. mai tähtajaks esitasid oma kandidaadid neli riiki – Itaalia, Luksemburg, Holland ja Portugal. - Itaalia kandidaat Marco Buti on majandusvoliniku Paolo Gentiloni kabinetiülem ja endine Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraadi peadirektor. - Luksemburgi kandidaat on kauaaegne rahandusminister (2013–2022) Pierre Gramegna. Enne seda töötas välisministeeriumis, on olnud diplomaat ja kümme aastat ka Luksemburgi kaubanduskoja juht. - Menno Snel – Hollandi endine aserahandusminister. Asus rahandusministeeriumi tööle 1995. a ja on selle aja jooksul töötanud mitmete erinevate valdkondadega, sh eelarvepoliitika ja rahvusvahelised maksuteemad. 2011–2015 töötas Rahvusvahelises Valuutafondis. - Portugali kandidaat on endine rahandusminister (2020–2022) João Leão, MIT kraadiga ökonomist, ülikooli õppejõud ja poliitik. Enne rahandusministri ametit oli eelarve ala riigisekretär. Uue juhi ametlik valimine toimub ESMi juhatajate nõukogu koosolekul 16. juunil. Eurorühma arutelude eesmärk on leida konsensuslik kandidaat. Uus juht valitakse kvalifitseeritud häälteenamusega viieks aastaks võimalusega ühekordseks tagasivalimiseks. ESM loodi 2012. a euroala kriisis raskustesse sattunud euroala riikide toetamiseks. 3. Pangandusliidu teekaart Eurorühma juht jätkab arutelusid, et püüda juuniks kokku leppida pangandusliidu valmis ehitamise teekaart. Selleks vajalikud sammud on teekaardi kavandis jaotatud kahte etappi, mille vahele jääb poliitilise otsustamise koht, kas esimese etapi eesmärgid on teise etappi edasi liikumiseks saavutatud. Mai alguses toimus teekaardi aruteluks ka erakorraline ja ainult sellele teemale pühendatud eurorühma videokohtumine. Sealt edasi on arutelud jätkunud erinevate kooslustes ja gruppides, kuid erilisi edusamme kompromissi suunas pole saavutatud. Enamik riike ei ole oma punastes joontes järeleandmisi teinud. Keeruliseks teeb kokkuleppe saavutamise see, et riikide punased jooned on tihti samades teemades, kuid vastupidise taotlusega, sh pangagruppide peakontorite versus pangagruppide tütarettevõtete asukohariikide vastakad huvid. Eurorühma juht jätkab jõupingutusi, et siiski kompromiss saavutada ja võimalikult ambitsioonikas teekaart kokku leppida. 23. mai kohtumiseks esitatakse uus ja veidi muudetud teekaardi kavand, mille osas oodatakse liikmesriikidelt eelnevalt kirjalikku tagasisidet. Aruteludes lähtume varasemalt kinnitatud seisukohtadest pangandusliidu küsimustes, viimati Vabariigi Valitsuse poolt 10. märtsil 2022 kinnitatud „Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil“ raames. Meie seisukohtade keskmes on vajadus tagada finantsstabiilsus ka liikmesriigi tasandil. 3 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Sõja rahandus- ja majandusmõjud - Arutelu Ministrid arutavad kehtestatud sanktsioonide rakendamise kogemusi ning mõjusid, aga ka sõja mõjusid laiemalt ning millisel moel oleks võimalik Ukrainat toetada. Sõjal on olnud ka oluline mõju EL riikidele, eriti sõjapõgenikke vastuvõtvates riikides. Seetõttu on Eesti eestvõttel kümme enam puudutatud liikmesriigi rahandus- ja regionaalministrid teinud komisjonile pöördumise lisavahendite leidmiseks EL eelarvest. Ukraina toetamisel peaks eristama sõjalist toetust, humanitaarabi, likviidsusabi ning riigi ülesehitusabi. Rahandusministrid käsitlevad eelkõige kahte viimast. Likviidsusabi on lühiajaline ning mõeldud Ukraina riigi käigushoidmiseks, st vajaliku rahastamise tagamist selle aasta perspektiivis. Ukraina on ise hinnanud oma lühiajaliseks rahastamisvajaduseks 5 miljardit USDi kuus. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on 2022. aasta rahastamisvajaduseks hinnanud 22 miljardit eurot, millest 15 miljardit järgmise 3 kuu jooksul. Euroopa Liit on andnud Ukrainale makrofinantsabi 1,2 miljardit eurot, millele lisanduvad veel sõjaline abi ning kriisi- ja humintaarabi. Likviidust on toetanud ka Euroopa Investeerimispank 700 miljoni euroga. Sarnaseid meetmeid on rakendanud Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning IMF. Komisjon on kaalumas uut makrofinantsabi paketti lühiajalise likviidsuse tagamiseks ja kavandab ka pikemaajalise Ukraina ülesehitamise finantsinstrumenti1. On selge, et nii lühiajalise kui ka pikaajalise rahastamislahenduse puhul ei ole EL eelarve olemasolevad vahendid piisavad. Võib arvata, et nende rahastamiseks võib vajalikuks osutuda täiendavate vahendite kaasamine. Üheks võimaluseks on, et komisjon laenab raha EL eelarve ja liikmesriikide garantiide toel. Sisuliselt oleks see analoogne COVID-19 kriisi ajal tööturumeetmete rahastamiseks kasutatud TERA2 instrumendiga. Ka sel puhul emiteeris komisjon EL nimel võlakirju, millest saadud vahendid laenati riikidele edasi. Laenamist toetas nii EL eelarve kui ka liikmesriikide antud garantiid. Eesti riigigarantii andmise otsustab Riigikogu. Seisukohad: - Eesti peab oluliseks Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult, kaitsealaselt kui humanitaarabi andmisega. Toetame Ukraina lühiajaliste rahastamisvajaduste tarbeks täiendava makro-finantsabi eraldamist Euroopa Liidu eelarve piirmäärade ulatuses ning oleme vajadusel valmis kaaluma liikmesriikide täiendavate garantiide kaasamist. 1 Komisjoni teatis avaldatakse 18.05.2022. a. 2 COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu. 4 - Ukraina ülesehitamise korraldamisel toetame Euroopa Liidu juhtivat rolli ning oleme valmis kaaluma erinevaid rahastamislahendusi. Võimaliku instrumendi kavandamisel peaks lähtuma Ukraina enda vajadustest, võimaldama kolmandate osapoolte osalemist rahastamises ning rõhutama Venemaa panustamise vajadust Ukraina ülesehitamise rahastamisse. 2. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta - Üldine lähenemine Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine EL miinimummaksu direktiivi eelnõus, mida on püütud teha nii märtsi kui aprilli Ecofin’i kohtumistel. Eesti sai aprilli kohtumisel kompromisstekstiga nõustuda. Hetkel ei ole ainsana nõustunud Poola. Direktiivis kokkuleppe saavutamiseks on vaja kõikide liikmesriikide nõusolekut. Eesti vastavad seisukohad on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt: - 7. oktoobril 2021. a OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepaneku kohta; - 3. märtsil 2022. a EL miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta; - 31. märtsil 2022. a eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumiseks ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungiks. 3. IMFi ja G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumised 20.– 22. aprillil - Ülevaade Kohtumiste peamisteks teemadeks olid sõjast tulenevalt humanitaarkriis ning majandus- ja rahandusmõjud riikidele. Häiritud on majanduse kasv ja taastumine, võitlus pandeemia vastu ja kliimategevuste elluviimine. Sõja tõttu on lisandunud mured toiduga varustatuse, tarneahelate häirete ja kõrgete energiahindadega seoses. Eriti on mõjutatud madala sissetulekuga riigid, sest neil on eelarvevõimalused piiratumad ja riigivõla tase niigi kõrge. Sõjaga seoses on IMF globaalse majanduskasvu prognoosi 2022. aastaks alandanud 6,1%lt 2021. aastal 3,5%ni aastatel 2022 ja 2023. See on 0,9 ja 0,3 protsendipunkti võrra madalam, kui jaanuaris avaldatud prognoosis. 2022. a ennustab IMFi inflatsiooni 5,7% arenenud riikidele ja 8,6% arenevatele ja arenguriikidele, mis on vastavalt 1,8 ja 2,7 protsendipunkti kõrgem kui jaanuaris. Toimunud kohtumistel avaldati igakülgset toetust Ukrainale (IMFis on loodud Ukraina toetusarve, kuhu riigid saavad panustada) ja vajadust Venemaad sanktsioneerida (finantsvoogude või energiaimpordi vähendamise/keelamise kaudu). Hiljuti kiideti heaks ka IMFi vastupidavuse ja kestlikkuse rahastu, mille kaudu hakatakse rahastama liikmesriikide kliimategevusi ja pandeemia vastu võitlemist. 4. Tarkade grupi aruanne EL tolliliidu kohta - Komisjoni tutvustus Komisjoni Volinik Paolo Gentiloni kokku kutsutud tarkade grupi (Wise Persons Group) aruanne sisaldab kümmet ettepanekut, kuidas kujundada EL tolliliidule parem ja ajastusse sobivam tulevik. Aruanne on väga asja- ja ajakohane, sest ka komisjoni president von der Leyeni üks põhilisi tööeesmärke on tolliliidu reformimine – tema hinnangul on aeg viia tolliliit 5 järgmisele arengutasemele ja selles vaimus on koostatud ka kehtiv tolliliidu tegevuskava, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2020. a istungil. Aruandes peetakse reformimise mõistlikuks perioodiks aega kuni aastani 2030, kusjuures kümnest ettepanekust esimene ongi soovitus komisjonile esitada veel selle aasta lõpuks tolliliidu reformimise kava. Ülejäänud üheksa ettepanekut sisaldavad soovitusi: tollis kogutavate andmete ja riskianalüüsi paremaks korraldamiseks; koostöö tõhustamiseks nii era- kui avalikus sektoris; ühise Euroopa tolliagentuuri loomiseks; volitatud ettevõtjate valdkonna täiendamiseks; tollimaksu vähendamiseks ja määramiseks teatud juhtudel e-kaubanduse valdkonnas: „rohelise tolli“ paketi rakendamiseks; tolli tehnikaga varustatuse paremaks tagamiseks ja tollimaksu kogumise paremaks kontrollimiseks. See ei ole esimene hinnang, kus tuvastatakse erinevaid puudujääke tolliliidu toimimises. Ühetaolisuse puudumise üle nurisevad ettevõtted ja peaaegu kõigil liikmesriikidel on soove ning ettepanekuid õigusaktide ja protsesside täiendamiseks. Tervitame ambitsioonikat aruannet ning oleme valmis selles toodud tehnilisi ja poliitilisi soovitusi arutama. 5. EL majanduspoliitika dialoog Lääne-Balkani ja Türgiga. - Arutelu Toimub EL iga-aastane majanduspoliitika arutelu Lääne-Balkani riikide3 ja Türgiga. Arutelu aluseks on nimetatud riikide poolt esitatud 2022.–2024. a majandusprogrammid. Need on koostatud enne sõja algust, mistõttu ei ole arvesse võetud sellest tulenevaid mõjusid. Riskid on seega oluliselt suuremad ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida. Peamisteks väljakutseteks kõikides riikides on tegelemine sõja mõjudega, samuti taastumine COVID-19 pandeemiast. Kuna praeguse olukorraga kaasneb suur ebakindlus, tuleb tagada vajaduspõhised, ajutised ja läbipaistvad leevendusmeetmed majanduskasvu-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Ellu tuleb viia struktuurireforme, sh rohe- ja digiüleminekuga seonduvalt. Lisaks on neis riikides suuremad väljakutsed seotud ettevõtluskeskkonna ja ärikliima parandamisega, tuleb rakendada õigusriigi põhimõtteid, võidelda korruptsiooni vastu ja parandada konkurentsivõimet. Samuti tuleks suurendada regionaalset integreeritust ja koostööd. 3 Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo. 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →