Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 17.05.2022 nr 11-3.1/4377-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 23. mai
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 24. mai 2022. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil – 6 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja mai 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil:
ECOFIN:
1. Sõja majandus- ja rahandusmõjud
- Eesti peab oluliseks Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist nii poliitiliselt,
majanduslikult, kaitsealaselt kui humanitaarabi andmisega. Toetame Ukraina
lühiajaliste rahastamisvajaduste tarbeks täiendava makro-finantsabi eraldamist Euroopa
Liidu eelarve piirmäärade ulatuses ning oleme vajadusel valmis kaaluma liikmesriikide
täiendavate garantiide kaasamist.
- Ukraina ülesehitamise korraldamisel toetame Euroopa Liidu juhtivat rolli ning oleme
valmis kaaluma erinevaid rahastamislahendusi. Võimaliku instrumendi kavandamisel
peaks lähtuma Ukraina enda vajadustest, võimaldama kolmandate osapoolte osalemist
rahastamises ning rõhutama Venemaa panustamise vajadust Ukraina ülesehitamise
rahastamisse.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 16. mai 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa
Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a
istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandus- ja eelarve olukorda ning Euroopa
Komisjon (komisjon) tutvustab 16.05.2022. a avaldatud kevadist majandusprognoosi. Antakse
ülevaade Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juhi valimise protseduurist ja toimub
kandidaatide tutvustamine. Eurorühma kaasavas formaadis arutatakse pangandusliiduga
edasimineku teekaarti.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu püüab uuesti saavutada kokkulepet EL direktiivi
eelnõus ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka sõja
majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust
ja aprillis toimunud G20 ja IMF kohtumistest. Komisjon tutvustab tarkade grupi aruannet EL
tolliliidu tulevikust. Eesistuja ja komisjon annavad ka ülevaate finantsteenuste õigusaktide
menetluse ja ülevõtmise seisust. Nõukogu kohtumise eel toimub iga-aastane dialoog Lääne-
Balkani riikide ja Türgiga.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Kristiina Abel (
[email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres
Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud
rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
1
EURORÜHM
1. Makromajanduslikud ja eelarvearengud euroalal, Euroopa Komisjoni kevadine
majandusprognoos
Ministrid arutavad olukorda euroala majanduses. Arutelu aluseks on muuhulgas komisjoni
värskelt avaldatud majandusprognoos, milles on euroala tänavuse majanduskasvu väljavaadet
talvise prognoosiga võrreldes oluliselt kärbitud ning inflatsiooniprognoosi tõstetud. Ühtlasi
võib ministrite arutelu puudutada Ukraina sõja mõjusid ning meetmeid, mida liikmesriigid on
rakendanud energiakandjate kõrgete hindade leevendamiseks ja üldise kõrge
inflatsioonitasemega toime tulemiseks.
Ukraina sõja puhkemise eel oli euroala majandus positiivsel kursil. Esimeses kvartalis kasvas
euroala majandus esialgse hinnangu alusel 0,2%, mis näitas toibumist koroonaviiruse omikron
tüve haiguspuhangust. Tööpuuduse näit oli märtsis rekordmadal 6,8%. Nüüd on riskid Ukraina
sõja puhkemisega kasvanud. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunde indeksid on languses.
Sõja mõjudest veelgi kiirendust saanud inflatsioon kerkis aprillis euroalal 7,5%-le. Lõviosa
hinnatõusust moodustas energia ja toidukaupade hindade kallinemine.
Komisjoni uue hinnangu järgi kasvab nii ELi kui ka euroala majandus tänavu 2,7% talvel
prognoositud 4% asemel ning 2023. a aeglustub kasv 2,3%-le. Inflatsioon püsib kogu aasta
jooksul pealpool 6% taset – euroalal 6,1% (talveprognoosis 3,5%) ja EL-is tervikuna 6,8%.
Reas Kesk- ja Ida-Euroopa riikides võib inflatsioon tänavu ulatuda kahekohalise numbrini.
Aastal 2023 aeglustub euroala inflatsioon prognoosi järgi 2,7%-le (talvises prognoosis 1,7%),
mis jätkuvalt ületab optimaalseks hinnatud 2% taset. Turu ootused on, et juulis hakkab Euroopa
Keskpank kiire inflatsiooni ohjeldamiseks esimest korda 2011. aastast baasintressimäära
tõstma.
Majanduspilti mõjutavad sanktsioonid ja vastusanktsioonid ning risk, et Venemaa
energiakandjate tarned Euroopasse katkevad. Sellisel juhul on mõju inflatsioonile ja
majanduskasvule rängem, mõnes kvartalis võib euroala SKP siis ka kahaneda.
Riigirahanduse näitajatest on eelarvedefitsiit EL-is tervikuna kahanenud 2021. a 4,7%-le ja
jätkab prognoosi järgi tänavu langust. Võlakoormus kahaneb 85%-le SKPst, mis on pandeemia
eelse tasemega võrreldes kõrgem näitaja.
Eesti SKP kasvab komisjoni prognoosi järgi tänavu 1% ja tuleval aastal 2,4%. Inflatsiooni
oodatakse jooksval aastal 11,1%, mis aeglustub tuleval aastal 2,5%-le. Eesti on nende
12 euroala riigi seas, kus eelarvedefitsiit on üle 3% – tänavu 4,4% ja tuleval aastal 3,7% SKPst.
Algavad arutelud, milline peaks sõja mõjul muutunud majandusolukorra ja uute prognooside
valguses olema eelarvepoliitika ning kas lükata pandeemia puhkedes ajutiselt peatatud ELi
eelarvereeglite jõustamist veel aasta võrra edasi.
2
2. Euroopa Stabiilsusmehhanismi juhi valmine
Eurogrupis toimub esimene arutelu Euroopa Stabiilsusmehhanismile (ESM) uue juhi
valimiseks. Praeguse direktori Klaus Reglingu teine ametiaeg saab läbi 7. oktoobril 2022. a.
2. mai tähtajaks esitasid oma kandidaadid neli riiki – Itaalia, Luksemburg, Holland ja Portugal.
- Itaalia kandidaat Marco Buti on majandusvoliniku Paolo Gentiloni kabinetiülem ja endine
Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraadi peadirektor.
- Luksemburgi kandidaat on kauaaegne rahandusminister (2013–2022) Pierre Gramegna.
Enne seda töötas välisministeeriumis, on olnud diplomaat ja kümme aastat ka Luksemburgi
kaubanduskoja juht.
- Menno Snel – Hollandi endine aserahandusminister. Asus rahandusministeeriumi tööle
1995. a ja on selle aja jooksul töötanud mitmete erinevate valdkondadega, sh
eelarvepoliitika ja rahvusvahelised maksuteemad. 2011–2015 töötas Rahvusvahelises
Valuutafondis.
- Portugali kandidaat on endine rahandusminister (2020–2022) João Leão, MIT kraadiga
ökonomist, ülikooli õppejõud ja poliitik. Enne rahandusministri ametit oli eelarve ala
riigisekretär.
Uue juhi ametlik valimine toimub ESMi juhatajate nõukogu koosolekul 16. juunil. Eurorühma
arutelude eesmärk on leida konsensuslik kandidaat. Uus juht valitakse kvalifitseeritud
häälteenamusega viieks aastaks võimalusega ühekordseks tagasivalimiseks. ESM loodi 2012. a
euroala kriisis raskustesse sattunud euroala riikide toetamiseks.
3. Pangandusliidu teekaart
Eurorühma juht jätkab arutelusid, et püüda juuniks kokku leppida pangandusliidu valmis
ehitamise teekaart. Selleks vajalikud sammud on teekaardi kavandis jaotatud kahte etappi, mille
vahele jääb poliitilise otsustamise koht, kas esimese etapi eesmärgid on teise etappi edasi
liikumiseks saavutatud. Mai alguses toimus teekaardi aruteluks ka erakorraline ja ainult sellele
teemale pühendatud eurorühma videokohtumine. Sealt edasi on arutelud jätkunud erinevate
kooslustes ja gruppides, kuid erilisi edusamme kompromissi suunas pole saavutatud. Enamik
riike ei ole oma punastes joontes järeleandmisi teinud. Keeruliseks teeb kokkuleppe
saavutamise see, et riikide punased jooned on tihti samades teemades, kuid vastupidise
taotlusega, sh pangagruppide peakontorite versus pangagruppide tütarettevõtete asukohariikide
vastakad huvid. Eurorühma juht jätkab jõupingutusi, et siiski kompromiss saavutada ja
võimalikult ambitsioonikas teekaart kokku leppida. 23. mai kohtumiseks esitatakse uus ja veidi
muudetud teekaardi kavand, mille osas oodatakse liikmesriikidelt eelnevalt kirjalikku
tagasisidet.
Aruteludes lähtume varasemalt kinnitatud seisukohtadest pangandusliidu küsimustes, viimati
Vabariigi Valitsuse poolt 10. märtsil 2022 kinnitatud „Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi
2022. a istungil“ raames. Meie seisukohtade keskmes on vajadus tagada finantsstabiilsus ka
liikmesriigi tasandil.
3
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Sõja rahandus- ja majandusmõjud
- Arutelu
Ministrid arutavad kehtestatud sanktsioonide rakendamise kogemusi ning mõjusid, aga ka sõja
mõjusid laiemalt ning millisel moel oleks võimalik Ukrainat toetada. Sõjal on olnud ka oluline
mõju EL riikidele, eriti sõjapõgenikke vastuvõtvates riikides. Seetõttu on Eesti eestvõttel
kümme enam puudutatud liikmesriigi rahandus- ja regionaalministrid teinud komisjonile
pöördumise lisavahendite leidmiseks EL eelarvest.
Ukraina toetamisel peaks eristama sõjalist toetust, humanitaarabi, likviidsusabi ning riigi
ülesehitusabi. Rahandusministrid käsitlevad eelkõige kahte viimast. Likviidsusabi on
lühiajaline ning mõeldud Ukraina riigi käigushoidmiseks, st vajaliku rahastamise tagamist selle
aasta perspektiivis. Ukraina on ise hinnanud oma lühiajaliseks rahastamisvajaduseks 5 miljardit
USDi kuus. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on 2022. aasta rahastamisvajaduseks hinnanud
22 miljardit eurot, millest 15 miljardit järgmise 3 kuu jooksul.
Euroopa Liit on andnud Ukrainale makrofinantsabi 1,2 miljardit eurot, millele lisanduvad veel
sõjaline abi ning kriisi- ja humintaarabi. Likviidust on toetanud ka Euroopa Investeerimispank
700 miljoni euroga. Sarnaseid meetmeid on rakendanud Maailmapank, Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning IMF.
Komisjon on kaalumas uut makrofinantsabi paketti lühiajalise likviidsuse tagamiseks ja
kavandab ka pikemaajalise Ukraina ülesehitamise finantsinstrumenti1. On selge, et nii
lühiajalise kui ka pikaajalise rahastamislahenduse puhul ei ole EL eelarve olemasolevad
vahendid piisavad. Võib arvata, et nende rahastamiseks võib vajalikuks osutuda täiendavate
vahendite kaasamine. Üheks võimaluseks on, et komisjon laenab raha EL eelarve ja
liikmesriikide garantiide toel. Sisuliselt oleks see analoogne COVID-19 kriisi ajal
tööturumeetmete rahastamiseks kasutatud TERA2 instrumendiga. Ka sel puhul emiteeris
komisjon EL nimel võlakirju, millest saadud vahendid laenati riikidele edasi. Laenamist toetas
nii EL eelarve kui ka liikmesriikide antud garantiid. Eesti riigigarantii andmise otsustab
Riigikogu.
Seisukohad:
- Eesti peab oluliseks Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult,
kaitsealaselt kui humanitaarabi andmisega. Toetame Ukraina lühiajaliste
rahastamisvajaduste tarbeks täiendava makro-finantsabi eraldamist Euroopa Liidu eelarve
piirmäärade ulatuses ning oleme vajadusel valmis kaaluma liikmesriikide täiendavate
garantiide kaasamist.
1
Komisjoni teatis avaldatakse 18.05.2022. a.
2
COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa
rahastu.
4
- Ukraina ülesehitamise korraldamisel toetame Euroopa Liidu juhtivat rolli ning oleme
valmis kaaluma erinevaid rahastamislahendusi. Võimaliku instrumendi kavandamisel peaks
lähtuma Ukraina enda vajadustest, võimaldama kolmandate osapoolte osalemist
rahastamises ning rõhutama Venemaa panustamise vajadust Ukraina ülesehitamise
rahastamisse.
2. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta
- Üldine lähenemine
Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine EL miinimummaksu direktiivi eelnõus, mida
on püütud teha nii märtsi kui aprilli Ecofin’i kohtumistel. Eesti sai aprilli kohtumisel
kompromisstekstiga nõustuda. Hetkel ei ole ainsana nõustunud Poola. Direktiivis kokkuleppe
saavutamiseks on vaja kõikide liikmesriikide nõusolekut.
Eesti vastavad seisukohad on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt:
- 7. oktoobril 2021. a OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepaneku kohta;
- 3. märtsil 2022. a EL miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta;
- 31. märtsil 2022. a eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumiseks ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungiks.
3. IMFi ja G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumised 20.–
22. aprillil
- Ülevaade
Kohtumiste peamisteks teemadeks olid sõjast tulenevalt humanitaarkriis ning majandus- ja
rahandusmõjud riikidele. Häiritud on majanduse kasv ja taastumine, võitlus pandeemia vastu ja
kliimategevuste elluviimine. Sõja tõttu on lisandunud mured toiduga varustatuse, tarneahelate
häirete ja kõrgete energiahindadega seoses. Eriti on mõjutatud madala sissetulekuga riigid, sest
neil on eelarvevõimalused piiratumad ja riigivõla tase niigi kõrge. Sõjaga seoses on IMF
globaalse majanduskasvu prognoosi 2022. aastaks alandanud 6,1%lt 2021. aastal 3,5%ni
aastatel 2022 ja 2023. See on 0,9 ja 0,3 protsendipunkti võrra madalam, kui jaanuaris avaldatud
prognoosis. 2022. a ennustab IMFi inflatsiooni 5,7% arenenud riikidele ja 8,6% arenevatele ja
arenguriikidele, mis on vastavalt 1,8 ja 2,7 protsendipunkti kõrgem kui jaanuaris. Toimunud
kohtumistel avaldati igakülgset toetust Ukrainale (IMFis on loodud Ukraina toetusarve, kuhu
riigid saavad panustada) ja vajadust Venemaad sanktsioneerida (finantsvoogude või
energiaimpordi vähendamise/keelamise kaudu). Hiljuti kiideti heaks ka IMFi vastupidavuse ja
kestlikkuse rahastu, mille kaudu hakatakse rahastama liikmesriikide kliimategevusi ja
pandeemia vastu võitlemist.
4. Tarkade grupi aruanne EL tolliliidu kohta
- Komisjoni tutvustus
Komisjoni Volinik Paolo Gentiloni kokku kutsutud tarkade grupi (Wise Persons Group)
aruanne sisaldab kümmet ettepanekut, kuidas kujundada EL tolliliidule parem ja ajastusse
sobivam tulevik. Aruanne on väga asja- ja ajakohane, sest ka komisjoni president von der
Leyeni üks põhilisi tööeesmärke on tolliliidu reformimine – tema hinnangul on aeg viia tolliliit
5
järgmisele arengutasemele ja selles vaimus on koostatud ka kehtiv tolliliidu tegevuskava, mis
on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2020. a istungil.
Aruandes peetakse reformimise mõistlikuks perioodiks aega kuni aastani 2030, kusjuures
kümnest ettepanekust esimene ongi soovitus komisjonile esitada veel selle aasta lõpuks
tolliliidu reformimise kava. Ülejäänud üheksa ettepanekut sisaldavad soovitusi: tollis
kogutavate andmete ja riskianalüüsi paremaks korraldamiseks; koostöö tõhustamiseks nii era-
kui avalikus sektoris; ühise Euroopa tolliagentuuri loomiseks; volitatud ettevõtjate valdkonna
täiendamiseks; tollimaksu vähendamiseks ja määramiseks teatud juhtudel e-kaubanduse
valdkonnas: „rohelise tolli“ paketi rakendamiseks; tolli tehnikaga varustatuse paremaks
tagamiseks ja tollimaksu kogumise paremaks kontrollimiseks.
See ei ole esimene hinnang, kus tuvastatakse erinevaid puudujääke tolliliidu toimimises.
Ühetaolisuse puudumise üle nurisevad ettevõtted ja peaaegu kõigil liikmesriikidel on soove
ning ettepanekuid õigusaktide ja protsesside täiendamiseks. Tervitame ambitsioonikat aruannet
ning oleme valmis selles toodud tehnilisi ja poliitilisi soovitusi arutama.
5. EL majanduspoliitika dialoog Lääne-Balkani ja Türgiga.
- Arutelu
Toimub EL iga-aastane majanduspoliitika arutelu Lääne-Balkani riikide3 ja Türgiga. Arutelu
aluseks on nimetatud riikide poolt esitatud 2022.–2024. a majandusprogrammid. Need on
koostatud enne sõja algust, mistõttu ei ole arvesse võetud sellest tulenevaid mõjusid. Riskid on
seega oluliselt suuremad ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida. Peamisteks väljakutseteks
kõikides riikides on tegelemine sõja mõjudega, samuti taastumine COVID-19 pandeemiast.
Kuna praeguse olukorraga kaasneb suur ebakindlus, tuleb tagada vajaduspõhised, ajutised ja
läbipaistvad leevendusmeetmed majanduskasvu-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Ellu tuleb
viia struktuurireforme, sh rohe- ja digiüleminekuga seonduvalt. Lisaks on neis riikides
suuremad väljakutsed seotud ettevõtluskeskkonna ja ärikliima parandamisega, tuleb rakendada
õigusriigi põhimõtteid, võidelda korruptsiooni vastu ja parandada konkurentsivõimet. Samuti
tuleks suurendada regionaalset integreeritust ja koostööd.
3
Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo.
6