dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Majandusaasta aruande esitamine

Rahandusministeerium · 17. mai 2022
Viit
12.5-5/4374-1
Registreeritud
17. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-5 Osaluste valitseja ja asutaja õiguste teostaja ning liikmeõiguste teostaja aruanded ja VVle esitatav koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-5/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎MES_noukogu_aruanne_2021a_kohta.asice297 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 17.05.2022 14:49 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Majandusaasta aruande esitamine Digidokumendi saatmine Käesolevaga juhime tähelepanu, et dokument on ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Reg kp: 14.04.2022 Reg nr: 3-1/798 Pealkiri: Majandusaasta aruande esitamine Saatja: Maaelu Edendamise Sihtasutus Oru 21 71003 Viljandi Tel 648 4064 Faks 648 4065 www.mes.ee MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikood: 90000245 tänava/talu nimi, Oru tn 21 maja ja korteri number: linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71003 telefon: +372 6484064 faks: +372 6484065 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.mes.ee Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Tulemiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Netovara muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 23 Lisa 6 Kapitalirent 23 Lisa 7 Kasutusrent 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 25 Lisa 9 Eraldised 28 Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad 29 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 30 Lisa 12 Netotulu finantsinvesteeringutelt 30 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 31 Lisa 14 Muud tulud 32 Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused 32 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 32 Lisa 17 Tööjõukulud 33 Lisa 18 Muud kulud 33 Lisa 19 Seotud osapooled 33 Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 34 Aruande allkirjad 35 Vandeaudiitori aruanne 36 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse tegevuse eesmärgid on toetada ja elavdada Eesti maapiirkondade ettevõtlust, luua paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maapiirkondade ettevõtjate konkurentsivõimet. Eesmärkide täitmiseks mitmekesistab sihtasutus finantseerimisvõimalusi ettevõtluse arendamiseks, toetab maapiirkonna tasakaalustatud arengut, kujundab maaelu mainet ja aitab seeläbi luua maal paremaid elutingimusi. Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse 2021. aasta tegevus toimus nõukogu kinnitatud tegevuseesmärkide ja eelarve alusel. Tegevusaruanne kajastab majandusaasta tegevust seitsme alaosana: 1. käendustegevus, 2. laenutegevus, 2.1. laenamine sihtasutuse omakapitalist, 2.2. sihtfondide haldamine, 3. nõuandeteenuste pakkumine, 4. tegevus riigi antavate ülesannete täitjana, 5. maaelu maine kujundamine, 6. arendustegevus, 7. töökeskkond ja töötajad. Aruandeaasta tulemiks kujunes 324 741 eurot. 1. Käendustegevus Sihtasutuse 2021. aasta käendustegevus toetus sihtasutuse põhikirjale, 2021. aasta tegevuseesmärkidele ja eelarvele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja mittetulundussektori võlakohustuste käendamise korrale (käenduste kava) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate COVID-19 käenduste menetlemise korrale. Sihtasutuse käenduste eesmärk on sihtasutuse kapitali toel lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Lisaks tavapärasele käendustegevusele jätkati 2021. aastal 2020. aasta alguses puhkenud COVID-19 pandeemia tõttu kannatanud ettevõtjate pangalaenude käendamisega. Kokku sõlmiti 2021. aastal 372 käenduslepingut (2020. aastal 414 käenduslepingut), millest 62 olid COVID-19 käenduslepingud. Finantseerimisasutustele anti uusi käendusi 57,39 miljoni euro väärtuses, mis on 18% vähem kui 2020. aastal (70,18 miljonit eurot). Keskmine käendusportfelli tootlus oli 2021. aastal 3,93% (2020. aastal 2,93%). Tootluse tõus on tingitud COVID-19 käenduslepingutele kehtestatud kõrgematest tasumääradest. Käendustega seoses tegi sihtasutus 52 otsust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise kohta, kokku 5,82 miljoni euro ulatuses, millest riigiabi moodustas 5,61 miljonit eurot ja vähese tähtsusega abi 0,21 miljonit eurot (2020. aastal 156 otsust, kokku 36,68 miljonit eurot). Käendusmahu vähenemist mõjutas majandussektori kohanemine koroonapandeemiaga, samuti pangalaenude katteks panditava kinnisvara turuväärtuse üldise kasvu jätkumine 2021. aastal. Sihtasutuse käendustegevus võimaldas ettevõtjatel 2021. aastal saada krediidiasutustelt laene summas 92,9 miljonit eurot (2020. aastal 111,4 miljonit eurot). Käenduste osakaal 2021. aastal väljastatud laenude mahust moodustas 61,8% (2020. aastal 63,0%). Käenduse keskmine suurus lepingu kohta oli 154,3 tuhat eurot ning vähenes aastaga 9% (2020. aastal 169,5 tuhat eurot). Käendusportfelli suurus seisuga 31. detsember 2021 oli 103,8 miljonit eurot (31. detsembri 2020 seisuga 101,0 miljonit eurot). Käendusportfell kasvas 2,8%. Sihtasutuse käendatud laenude jääkväärtus suurenes aastaga 0,2%, 175,7 miljoni euroni (2020. aastal 176,0 miljonit eurot). Käendusportfelli suhe tagatud laenude jääki oli 2021. aastal 59,0% (2020. aastal 57,4%). Kokku anti käendusi 2021. aastal 280 ettevõttele, kus töötas ligikaudu 3700 inimest. Ettevõtetest 188 (67%) olid mikroettevõtjad, 74 (27%) väikeettevõtjad ja 18 (6%) keskmise suurusega ettevõtjad. Joonistel 1 ja 2 on kajastatud 2021. aastal sõlmitud käenduslepingute käenduskohustuse summaarne jaotus tegevusvaldkondade ja maakondade kaupa. 0,83 0,81 0,33 12,12 0,93 0,31 1,54 Tööstus 1,64 Põllumajandus Puidutöötlus 2,32 Hulgi- ja jaekaubandus Toiduainetetööstus 3,42 Taastuv energia 3,83 Muud tegevusalad Metsandus Biokütus Ehitus 5,08 9,76 Majutus, turism Teenindus Transporditeenus Kalapüük ja kalatöötlus 5,55 Vesiviljelus 8,92 Joonis 1. Käenduskohustuse jaotus tegevusvaldkondade kaupa (miljonites eurodes) Pärnumaa 9 302 228 Tartumaa 7 439 417 Saaremaa 7 219 539 Harjumaa 6 060 167 Järvamaa 5 235 388 Viljandimaa 3 968 744 Ida-Virumaa 3 877 539 Jõgevamaa 3 332 683 Raplamaa 2 841 918 Läänemaa 2 273 600 Lääne-Virumaa 2 228 488 Võrumaa 1 341 107 Valgamaa 882 710 Põlvamaa 829 370 Hiiumaa 553 400 Joonis 2. Käenduskohustuse jaotus maakonniti (eurodes) 2. Laenutegevus Sihtasutuse 2021. aasta laenutegevus toetus sihtasutuse põhikirjale, sihtasutuse 2021. aasta tegevuseesmärkidele ja eelarvele ning laenu taotlemise ja taotluse menetlemise korrale (laenamise kava). Laenutegevuse eesmärgiks on hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ligipääsu kapitalile. Sihtasutus lähtus laene andes laenutoodete sihtrühmadest, mille nõukogu 2015. aastal kinnitas ja mida 2021. aastal muudeti. Laene väljastati põllumajandusega tegelevatele ja teistele maapiirkonna ettevõtjatele juhul, kui laenamisel esines turutõrge. Sihtasutus väljastas laene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondidest. Kokku anti 2021. aastal laene summas 30,50 miljonit eurot ning sõlmiti 154 uut laenulepingut (2020. aastal summas 89,29 miljonit eurot ja 389 laenulepingut). Laenuportfell kasvas aastaga 8,7%, 144,2 miljoni euroni (2020. aastal 132,7 miljonit eurot). Laenuportfelli kasvu võimaldas sihtkapitali suurendamine ning Maaeluministeeriumiga sõlmitud rahastamislepingu nr 121 alusel COVID-19 laenuressursi saamine 2020. aastal. Lepinguga antud haldusülesande täitmist jätkas sihtasutus ka 2021. aastal, rakendades koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise meetmeid. Joonisel 3 on esitatud 2021. aastal väljastatud laenud laenutoodete kaupa. 100 000 50 976 COVID-19 rahastamisvahendi laenud MAK-i rahastamisvahendi laenud 2 456 323 Laenud omakapitalist Finantsvahenduslaenud omakapitalist 8 301 810 Maa kapitalirent 5 757 000 EMKF-i rahastamisvahendi laenud Vesiviljelusfondi käibelaenud 3 657 084 10 173 248 Joonis 3. Väljastatud laenud laenutoodete kaupa (eurodes) Laenudega seoses tegi sihtasutus 50 otsust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise kohta (sh 26 COVID-19 abi andmise otsust), kokku summas 2,09 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 1,87 miljonit eurot ja vähese tähtsusega abi 0,22 miljonit eurot (2020. aastal 349 otsust, kokku 44,36 miljonit eurot). 2.1 Laenamine sihtasutuse omakapitalist Sihtasutuse omakapitalist laenati 2021. aastal 15,93 miljonit eurot. Krediidi- või finantseerimisasutuste kaudu antava laenu sihtrühm on pangad, kellel ei ole otstarbekas kaasata ettevõtluslaenude andmiseks vahendeid rahvusvahelistelt finantsturgudelt, kuna seal pakutavad summad on liiga suured. Krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu laenati 5,76 miljonit eurot (18,9% omakapitali laenudest). Ettevõtjatele ja MTÜ-dele laenati omakapitalist 10,17 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele 9,20 miljonit eurot. Saaremaa 4 552 999 Tartumaa 1 110 505 Lääne-Virumaa 907 788 Järvamaa 890 000 Viljandimaa 457 545 Põlvamaa 381 781 Võrumaa 348 000 Raplamaa 340 000 Pärnumaa 303 550 Harjumaa 287 460 Jõgevamaa 282 619 Läänemaa 209 000 Valgamaa 78 000 Hiiumaa 24 000 Joonis 4. Otselaenude jaotus maakondade lõikes (eurodes) Kõige rohkem väljastati sihtasutuse omakapitalist laene Saaremaal ja Tartumaal asuvatele ettevõtjatele. 2.2. Sihtfondide haldamine Sihtasutus valitseb finantskorraldusvahendeid sihtasutuse põhikirja punkti 2.2.2 alusel oma varast lahus ega seo finantskorraldusvahendi rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga. Sihtasutus on sõlminud Maaeluministeeriumiga sihtfondide haldamiseks rahastamislepingud. Lepingutest tulenevalt on sihtasutuse ülesandeks laenutaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, laenude vormistamine, pantide seadmise korraldamine, laenude väljastamine, monitooring ja laenulepingute haldamine, samuti iga-aastane laenuportfelli audit ning hinnangute andmine laenuportfelli väärtusele ja kvaliteedile. Sihtasutusel on finantskorraldusvahendite haldamise eest õigus valitsemistasule, mille arvelt kaetakse finantskorraldusvahendite rakendamise kulud. Sihtasutus valitseb kuut kalanduse sihtfondi. Seisuga 31. detsember 2021 oli kalanduse sihtfondide laenuportfelli suuruseks 8,83 miljonit eurot, kehtivaid laenulepinguid 38. Aasta jooksul sõlmiti 3 uut laenulepingut summas 0,55 miljonit eurot. 9. aprillil 2021 jõustunud rahastamislepingu nr 10 muutmise lepinguga nr 81 suurendati sihtfondi eelarvet Euroopa Taastekava vahenditest 15 miljoni euro võrra 54,46 miljoni euroni. Seisuga 31.12.2021 oli Maaeluministeerium teinud sihtfondi sissemakseid kokku summas 52,56 miljonit. Maaelu arengukava (MAK) rahastamisvahendist sõlmiti 2021. aastal 32 laenulepingut kokku summas 3,66 miljonit eurot. MAK-i sihtfondist on kokku väljastatud laene summas 44,9 miljonit eurot, sealhulgas anti fondi tagasilaekunud summadest laene summas 2,06 miljonit eurot ja taastekava vahenditest summas 2,68 miljonit eurot. Laenude jagunemine meetmete kaupa on kujutatud joonisel 5. Põllumajanduslik tootmine Majandustegevuse mitmekesistamine 9 894 365 Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine 22% 23 674 687 54% 10 518 427 24% Joonis 5. MAK-i sihtfondi laenud meetmete lõikes (eurodes) Sihtasutus jätkas 2021. aastal COVID-19 kriisimeetmete rakendamist, lähtudes rahastamislepingust nr 121 ja Maaeluministeeriumi juhistest, mille alusel eraldati käibelaenudeks 2 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2021 esitati biomajandusettevõtjatele suunatud COVID-19 käibelaenu taotlusi summas 3,29 miljonit eurot. Sihtasutus tegi positiivseid laenuotsuseid 1,83 miljoni euro ulatuses ning samas summas sõlmiti seisuga 31. detsember 2021 laenulepinguid ja väljastati laene. MES-i nõukogu 15. mai 2020. aasta otsusega kinnitati põllumaa kapitalirendi meetme tingimused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Meede võimaldab põllumajandustootjatel kriisiolukorras käibevahendite puuduse leevendamiseks või investeeringuteks vajalike vahendite vabastamiseks soovi korral oma maa sihtasutusele müüa, see rendilepingu alusel taas kasutusse võtta ning teatud aja jooksul tagasi osta. 2021. aastal sõlmiti 14 põllumaa kapitalirendi lepingut kokku summas 2,46 miljonit eurot. 3. Nõuandeteenuste pakkumine Alates 2015. aasta juulist töötab Maaelu Edendamise Sihtasutuse osana põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, mis pakub maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele nõustamisteenuseid neile olulistes valdkondades. Maaeluministeeriumiga sõlmitud käsunduslepingu nr 180 alusel on põllumajandustootjate nõustamisel võimalik kasutada maaelu arengukava (MAK) vahenditest rahastatavat nõuandetoetust, mis katab olenevalt valdkonnast kuni 90% nõustamise kuludest, kuid mitte enam kui 3000 eurot ettevõtja kohta aastas. Nõuandeteenistust käsitatakse eraldiseisva majandusüksusena, millel on oma eelarve. Nõuandeteenistuse tegevust planeerib ja nõustab nõukoda, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, põllumajandustootjate, teadusasutuste jt huvitatud osapoolte esindajad. Vastavalt 25. veebruari 2021. aasta käsunduslepingu nr 180 muutmise lepingule nr 39 pikendati käsunduslepingu kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2023. Nõuandeteenistuses on juurutatud ja AS-i Metrosert poolt sertifitseeritud ISO 9001:2015 standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem. Nõuandeteenuste osutamiseks töötas seisuga 31. detsember 2021 nõuandeteenistuses töölepingu alusel 12 konsulenti, käsunduslepingu alusel 35 konsulenti ja raamlepingute alusel 17 konsulenti. 2021. aastal osutati käsunduslepingu nr 180 alusel nõuandeteenuseid 3182 kliendile, kellega sõlmiti 3681 nõustamislepingut. Enim osutati nõuandeteenuseid toetuste taotlemise, loomakasvatuse ja taimekasvatuse valdkonnas. Nõuandeteenustest saadud müügitulu moodustas 2021. aastal 1 303 459 eurot. 4. Sihtasutuse tegevus riigi poolt antavate ülesannete täitjana Vabariigi Valitsuse 7. mai 2020. aasta korraldusega „Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine ja halduslepingu sõlmimine“ volitati maaeluministrit otsustama Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine 80 000 000 euro võrra bio- ja maamajanduse edendamiseks laenukäenduste ja põllumajandusmaa kapitalirendi vormis ning sõlmima Maaelu Edendamise Sihtasutusega haldusleping koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise meetmete (laen, laenukäenduse käendusreserv ja käendustasude alandamine bio- ja maamajanduse edendamiseks) rakendamiseks 120 000 000 euro ulatuses. Kriisimeetmeid rakendati Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. aasta määruse nr 31 „COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ alusel. 28. mai 2020. aasta otsusega kinnitas maaeluminister Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamise 80 000 000 euro võrra. 15. mail 2020 jõustus Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vaheline rahastamisleping nr 121. Lepingu alusel pakkus sihtasutus COVID-19 laenu bio- ja maamajandusettevõtjatele 100 000 000 euro ulatuses ning moodustas 5 000 000 euro suuruse käendustasude alandamise reservi ja 15 000 000 euro suuruse laenukäenduse reservi ehk käenduskahjude reservi. Maaeluminister edastas 26. oktoobril 2020 juhised laenutaotluste vastuvõtmise lõpetamise kohta alates samast kuupäevast. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2021. aasta otsusest allkirjastas maaeluminister 8. aprillil 2021 rahastamislepingu nr 121 muutmise lepingu, mille alusel COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele taasavati mahus 2 miljonit eurot. Finantstoode oli avatud kuni 30. juunini 2021. Maaeluminister andis 4. mail 2021 täpsustavad juhised sihtgrupi kohta ning 8. juunil 2021 laenuvahendite kasutamise kohta. Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2021. aasta otsusega volitati maaeluministrit esitama sihtasutusele suunis eraldada erakorraliselt sihtasutusele omavahenditest 3,8 miljonit eurot põllumajandussektorile erakorralise toetuse maksmiseks. Maaeluministri 1. märtsi 2021. aasta suunise alusel eraldati 3,8 miljonit eurot sihtasutuse omavahenditest lihatõugu veiste (2,2 miljonit eurot), mahemunakanade (0,1 miljonit eurot) ja maheteravilja (1,5 miljonit eurot) tegevusvaldkonna erakorraliseks toetamiseks. Riigikontroll viis läbi auditi „Koroonakriisiga seotud laenutaotluste menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses ja KredExis“, milles analüüsiti bio- ja maamajanduse ettevõtjatele mõeldud COVID-19 laenu taotluste menetlusprotsessi ning hinnati, kas töökorraldusega oli piisavalt tagatud protsessi läbipaistvus ja taotlejate võrdne kohtlemine. Samuti koostati ülevaade laenu saanud ja mittesaanud ettevõtjatest, nende põhilistest erinevustest, antud laenude tingimustest ja laenust keeldumise asjaoludest. Riigikontroll avalikustas 15. juunil 2021 kontrolliaruande „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“1, milles on esitatud Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse seisukohad. 1 www.riigikontroll.ee 5. Maaelu maine kujundamine Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas 2021. aastal maapiirkondade ettevõtjaid ja inimesi, kes on andnud tähelepanuväärse panuse põllumajanduse arendamiseks ning olnud oma tegevusega teistele eeskujuks. Välja anti parima lihaveisekarjakasvataja, parima piimakarjakasvataja, parima taimekasvataja ning maamajanduserialade parima õpetaja ja õpilase aunimetused. Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade üliõpilastele ühekordse õppetoetuse määramise raames maksti toetust kahele Eesti Maaülikooli üliõpilasele 1000 eurot. Maapiirkondade ettevõtluse elavdamiseks ja maaelu maine tõstmiseks osaleb sihtasutus koostööprojektides, mis aitavad parandada maapiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. Sihtasutuse esindajad on liikmed mitmetes komisjonides ja nõukogudes. Maakogukonna sidusa arendamise ja inimeste tunnustamise eesmärgil on sihtasutusel koostöölepingud MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga, Eesti Talupidajate Keskliiduga, Eesti Maaülikooliga, Eesti Taimekasvatuse Instituudiga ja teiste organisatsioonidega. 6. Arendustegevus Vastavalt maaeluministri suunistele töötas sihtasutus välja Maaelu Edendamise Sihtasutuse strateegia aastateks 2020–2030. Strateegia kinnitati nõukogu 11. veebruari 2020. aasta otsusega. Strateegia on aluseks sihtasutuse aastapõhiste tegevuskavade ja eelarvete koostamisel. Vabariigi Valitsus toetas maaeluministri ettepanekut viia ellu maale elama asumist soodustav pilootprogramm. MES-i nõukogu 5. novembri 2021. aasta otsusega kinnitati meetme „Eluaseme kaaslaen krediidiasutusega“ tingimused. Koostöös pankadega antakse kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas, Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Laenu sihtgrupp on maal elavad ja maale elama asuvad inimesed. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused. Seisuga 31. detsember 2021 oli esitatud 3 laenutaotlust, kokku 161 975 euro ulatuses. Sihtasutus on välja töötanud tegevuspõhimõtted sihtfondi Merekapital loomiseks. Sihtfondi eesmärk on toetada uute laevade ehitust ja selle loomise eelduseks on sihtasutuse asutajaõiguste teostaja suunis ja nõukogu heakskiit. 2021. aastal planeeritud tegevusi ei rakendatud. Planeeritud tegevuste prognoos aastateks 2021–2025 on kajastatud riigieelarve seaduse §12 alusel esitatavas sihtasutuse finantsplaanis. Maaettevõtlusfondi peamine eesmärk on hõlbustada Eesti Vabariigi primaar-, metsandus-, ja kalandussektori ning toiduainete ümbertöötlemisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu omakapitalile, omakapitalilaadsele kapitalile ja võlainstrumentidele ning edendada kapitaliturgu. Maaettevõtlusfondi valitseja leidmiseks korraldatud rahvusvahelise hanke tulemusena sõlmiti 28. mail 2020 hankeleping fondihalduriga MJP Investment OÜ. Investeerimisfond 2021. aastal ei käivitunud, kuna ei ole leitud kaasinvestorit. Fondihalduri tegevusplaani kohaselt käivitatakse fond kahe rahastusvooruga. Esimene voor algab 2022. aasta keskpaigas, fondi mahuks on 12–15 miljonit eurot. Teine voor algab 2022. aasta teises pooles ja fondi mahtu suurendatakse 40–50 miljoni euroni. 2021. aastal valmistati ette kliendiportaali loomist. 7. Töökeskkond ja töötajad Sihtasutuse töötajate osas majandusaasta jooksul olulisi muutusi ei toimunud. Seisuga 31. detsember 2021 oli töölepingu alusel töötavaid töötajaid 31: finantsteenuste valdkonnas 17 ja nõuandeteenistuse valdkonnas 14 töötajat, sealhulgas 12 konsulenti. 2021. aastal muutus juhatuse koosseis. Nõukogu 16. septembri 2021. aasta otsuse alusel kutsuti juhatusest tagasi Raul Rosenberg ja Madis Reinup. Sihtasutuse juhatuse liikmeks määrati tähtajaliselt kuni 31. jaanuarini 2022 Leho Verk. Nõukogu koosseis muutus 2021. aastal kolmel korral: tagasi kutsuti kuus ja määrati kuus liiget. 31. detsembri 2021 seisuga oli sihtasutuse nõukogus 11 liiget. COVID-19 leviku ja töötajate haigestumise vältimiseks täiendati sihtasutuse riskianalüüsi ning rakendati tegevusi riskide maandamiseks, muu hulgas võeti kasutusele isikukaitsevahendid, võimaldati kaugtööd (kodukontor), kohtumisi ja koosolekuid korraldati peamiselt video vahendusel. Töötajate täiendkoolituse kavandamisel lähtuti nagu varemgi töötaja vajadustest ja juhatuse tähelepanekutest. Eelistati videokoolitusi. Tulenevalt maaeluministri 30. septembri 2021. aasta käskkirjast „Korruptsiooni ennetamise kord Maaeluministeeriumi valitsemisalas“ täiendati sihtasutuse töökorralduse reegleid ning kõigile töötajatele kavatsetakse korraldada korruptsiooni vormide ja neid ennetavate meetmete teemaline koolitus. Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 164 947 437 173 891 262 2 Nõuded ja ettemaksed 14 422 678 16 688 179 3 Kokku käibevarad 179 370 115 190 579 441 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 131 658 363 117 505 325 3 Materiaalsed põhivarad 1 472 900 1 500 974 5 Kokku põhivarad 133 131 263 119 006 299 Kokku varad 312 501 378 309 585 740 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 223 698 290 996 8 Eraldised 6 167 053 5 589 919 9 Kokku lühiajalised kohustised 6 390 751 5 880 915 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 147 756 241 149 369 785 8 Eraldised 14 466 991 10 772 386 9 Kokku pikaajalised kohustised 162 223 232 160 142 171 Kokku kohustised 168 613 983 166 023 086 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 133 206 971 133 206 971 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 10 355 683 9 434 469 Aruandeaasta tulem 324 741 921 214 Kokku netovara 143 887 395 143 562 654 Kokku kohustised ja netovara 312 501 378 309 585 740 11 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 288 913 1 087 189 11 Netotulu finantsinvesteeringutelt 2 066 807 1 780 818 12 Tulu ettevõtlusest 5 475 788 3 593 335 13 Muud tulud 33 638 503 772 14 Kokku tulud 8 865 146 6 965 114 Kulud Jagatud annetused ja toetused -75 987 -20 115 15 Mitmesugused tegevuskulud -2 942 150 -4 263 473 16 Tööjõukulud -1 689 442 -1 718 095 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -28 074 -29 256 5 Muud kulud -3 804 752 -12 961 18 Kokku kulud -8 540 405 -6 043 900 Põhitegevuse tulem 324 741 921 214 Aruandeaasta tulem 324 741 921 214 12 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 324 741 921 214 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 28 074 29 256 5 Kokku korrigeerimised 28 074 29 256 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -11 887 537 -55 864 562 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 2 590 897 106 903 163 8,9 Kokku rahavood põhitegevusest -8 943 825 51 989 071 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud sihtkapital 0 80 000 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 80 000 000 Kokku rahavood -8 943 825 131 989 071 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 173 891 262 41 902 191 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -8 943 825 131 989 071 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 164 947 437 173 891 262 2 13 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 53 206 971 9 434 469 62 641 440 Aruandeaasta tulem 0 921 214 921 214 Asutajate ja liikmete 80 000 000 80 000 000 sissemaksed 31.12.2020 133 206 971 10 355 683 143 562 654 Aruandeaasta tulem 0 324 741 324 741 31.12.2021 133 206 971 10 680 424 143 887 395 14 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Eesti Vabariigi Maaeluministeerium. Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. Sihtasutuse tegevust laenamisel, tagamisel, toetamisel, finantskorraldusvahendite rakendamisel ja sihtfondide haldamisel reguleerivad Euroopa Komisjoni riigiabi load, teatised, määrused ning Maaelu ja Põllumajandusturu ning Kalandusturu korraldamise seadus. Riigivaraseaduse tähendusest tulenevalt on Maaelu Edendamise Sihtasutus riigi sihtasutus. Sihtasutuse tegevus finantseerijana on krediidi andmine maaettevõtjatele ja mittetulundusühingutele otse või läbi edasilaenavate institutsioonide, milleks on pangad, liisingettevõtted ja hoiu-laenuühistud. Sihtasutuse käsutuses olev raha laenatakse edasi sihtotstarbeliselt. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei oma sihtasutus kohustust maksta finantseerimisasutuste, maaettevõtjate ja mittetulundusühingute poolt sihtasutusele tagasi makstud summasid tagasi riigieelarvesse. Sihtasutuse põhikirja kohaselt antakse sihtasutuse lõpetamise korral tema likvideerimisel järelejäänud vara üle asutajale ( Eesti Vabariigile) . Sihtasutuse tegevus tagajana on käendada või garanteerida finantseerimisasutuste ees maaettevõtjate ja mittetulundussektori laene. Sihtasutuse käendus on tagatis ettevõtja ja mittetulundussektori võlakohustustele. Sihtasutuse tegevus finantskorraldusvahendite rakendajana on sihtfondide haldamine. Sihtfondide haldamisel on sihtasutusel õigus valitsemistasule, mille suurus ja finantseerimisallikas lepitakse kokku sihtasutuse ja maaeluministeeriumi vahelistes rahastamis või halduslepingutes. Toetustest annab sihtasutus toetusi kutseõppeasutuste maamajanduslike erialade õpilastele ja Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastele. Lisaks tunnustab sihtasutus parimaid maamajanduseriala õpilasi ja parimat õpetajat, annab välja parima piima- ja lihaveisekasvataja aunimetused ning parima taimekasvataja aunimetuse. Samuti maksab sihtasutus riigieelarve seadusest ning teistest seadustest ja määrustest tulenevaid sihtotstarbelisi toetusi ja tasusid. Maaelu Edendamise Sihtasutuse 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse ja Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Kuna Maaelu Edendamise Sihtasutus on riigi valitseva mõju all olev sihtasutus on ta avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tulenevalt riigiraamatupidamiskohustuslane ja tal on kohustus esitada saldoandmikke. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati raamatupidamise aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Maaelu Edendamise Sihtasutuse 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Äriregistri teabesüsteemis. Koostamisel on kasutatud Äriregistri teabesüsteemi vorme ja lisasid, mis osaliselt erinevad oma esitlusviisi poolest avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi arvestuspõhimõtetest. Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha, aktsiaid, väärtpabereid, viitlaekumisi ning lühi- ja pikaajalisi laene ja nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvarad on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtuvalt sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruande kuupäevast. Laene, mille tagasinõude lõpptähtaeg on pikem kui üks aasta aruande kuupäevast kajastatakse pikaajaliste laenudena. Lühiajaliste laenudena kajastatakse lühiajalisi laene ja pikaajaliste laenude lühiajalist osa, mis kuulub tasumisele järgmisel aruandeperioodil. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui sihtasutus kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval, st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab Maaelu Edendamise Sihtasutus omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha ja pangakontode kirjel olevaid arvelduskontode jääke krediidiasutustes ja riigikassas (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite, millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk. Sihtasutuse rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud 15 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevused on kajastatud otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutatehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse ümber eurodesse aruande kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga välisvaluutakursside alusel. Aruandeperioodil ei ole sihtasutus välisvaluutas tehinguid teostanud ega saanud välisvaluutatehingutest kasumeid ega kahjumeid. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruande kuupäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitali- ja võlainstrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtjates ja lunastustähtajani hoitavad investeeringud) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse aruandekuupäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. Aruandeperioodil ei ole sihtasutus finantsinvesteeringuid teostanud. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid ja ettemakseid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o soetusväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Iga nõude laekumise tõenäosust on hinnatud võimaluse korral eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruande kuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kui aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõuded, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, on hinnatud lootusetuks ning bilansist välja kantud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude laekumiseks. Laenude hindamine Sihtasutus tegutseb krediidiasutuste finantseerijana, mis annavad saadud finantseeringu edasi lepinguliselt määratletud klientidele. Samuti annab sihtasutus otselaene vastavalt nõukogu poolt kinnitatud laenumeetmetele. Allahindlused võimalike laenukahjumite katteks seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 on kajastatud vastavalt sihtasutuse riskide hindamise ja eraldiste moodustamise juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele ning näitavad tõenäolise kahjumi hinnangulist suurust. Ebatõenäoliselt laekuvad laenud koosnevad individuaalsest allahindlusest sihtasutuse poolt otse laenusaajale antu laenudele. Laenud klassifitseeritakse nelja riskiklassi: korras, riskantne, kahtlane ja kardetav. Allahindluse taseme määramisel on arvestatud olulisi teadaolevaid tegureid, mis mõjutavad laenude tagasisaamist ning tagatise olemasolu korral selle väärtust. Lõplikud kahjumid võivad erineda antud hinnangutest. Allahindluse tegemisel arvestatakse eelkõige järgnevaid faktoreid : tagatise olemasolu ja piisavus,laenaja finants-majanduslik olukord, laenaja maksekäitumine, meetmed, mida on tarvitusele võetud probleemse kliendi finantsolukorra parandamiseks, aruandekuupäeva eelne ja järgne turu üldseisund ning sündmused. Kulu ebatõenäoliselt laekuvate laenusummade allahindlusest kajastatakse perioodi tulemiaruande kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”. Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt allahinnatud laenunõuded ning allahindluse vähendamised kajastatakse samal kulukirjel vastukandena. Intressi mittekandvad laenud ja turuintressimäärast erineva intressimääraga laenud kajastatakse nõude tekkimisel nüüdisväärtuses kasutades sihtasutuse sisemist intressimäära ning nõude nimiväärtuse ja nüüdisväärtuse vahe on amortiseeritud nõude maksmistähtajani jäänud perioodi jooksul. Laenude ümberhindlus nüüdisväärtusesse kajastatakse tulemiaruande kirjel “Netotulu finantsinvesteeringutelt”. Vastavalt sihtasutuse nõukogu otsusele on sihtasutuse sisemine intressimäär (baasintress) Euroopa Keskpanga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär pluss 0,5%. Aruandeperioodil sihtasutus ei ole andnud sisemisest intressimäärast madalama intressiga laene ning sihtasutuse bilansis nüüdisväärtusesse ümberhinnatud laene ja nõudeid ei ole. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest põhivara kasutuselevõtuga otseselt seonduvatest väljaminekutest. 16 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Põhivara kulumit arvestatakse lineaarmeetodil, lähtudes vara majanduslikult kasulikust elueast. Kuluminormid on sihtasutuses kasutusel olevatel põhivara gruppidel alljärgnevad: • masinad ja seadmed 33-40%; • kontoriinventar 25-33%; • transpordivahendid 20%; • ehitised 2-5%; • kunstiteosed 0%; • maa 0%. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist on materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara arvelevõtmise piirmäär 5 000 eurot ilma käibemaksuta. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Müügi - tagasirenditehingud ( sale&leaseback tehingud) Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Sihtasutus teeb tagasirentimise tehinguid kapitalirendi tingimustel ja kajastab neid kui finantseerimistehinguid mitte kui ostu-müügitehinguid. Müüdud vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha müügihinna summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustisena. Lähtudes lepingusisu ülimuslikkuse printsiibist, on tegemist vara tagatisel antud laenuga. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tasumata arveid, viitvõlgasid ning lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi ja eraldisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtuvalt sellest, kas kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruandekuupäevast.Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Kõik teadaolevad finantskohustised ja eraldised kajastatakse bilansis, kui nende suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata ning nende realiseerumine on tõenäoline. Finantskorraldusvahendi sihtfondid Sihtasutus valitseb vesiviljelusega tegelevatele ettevõtete laenu sihtfondi (Kalanduse sihtfondi), kalanduse tootjate investeeringute kaasfinantseerimise laenu sihtfondi (Kalapüügiühistute sihtfondi), vesiviljelusega tegelevatele ettevõtete käibekapitali laenu finantseerimise sihtfondi (KFI käibelaenu sihtfond) ning Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi Eesti maaelu arengukava (MAK-i) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF-i) vahendite baasil loodud sihtfonde. KFI käibelaenu sihtfond moodustati Kalanduse sihtfondi tagasilaekunud maksetest vesiviljelusega tegelevatele ettevõtete käibekapitali laenude finantseerimiseks. MAK sihtfondi eesmärgiks on finantseerida põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ning maaettevõtluse mitmekesistamise valdkonnas kavandatavaid investeeringuid ja EMKF sihtfondide eesmärgiks on finantseerida kalatöötlemise ja vesiviljeluse valkonnas kavandatavaid investeeringuid. Sihtasutus valitseb sihtfondide vahendeid sihtasutuse põhikirja punktis 2.2.2 sätestatu alusel. Sihtfondide vahendeid hoitakse sihtasutuse varast lahus.Sihtasutuse ülesanne on laenutaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, krediteerimisotsuste langetamine, laenude vormistamine, pantide seadmise korraldamine, laenude väljastamine, monitooring ja haldamine s.h. iga-aastane laenuportfelli audit ning hinnangu andmine portfelli väärtusele ja kvaliteedile. Sihtfondide laenudest tulenevad hüved ja riskid ei ole seotud sihtasutuse põhitegevuse tulemiga. Sihtfondide vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kasutab sihtasutus oma laenutegevuses juba kehtivaid reegleid, mis on kooskõlastatud Maaeluministeeriumiga. Sihtasutuse ja sihtfondide laenutegevust reguleerivad dokumendid on järgmised: sihtasutuse põhikiri; laenude ja laenutagatiste teenindamise, krediidiriski jälgimise ning allahindluste ja eraldiste moodustamise põhimõtted; riskide hindamise ja eraldiste moodustamise juhend; nõuete lootusetuks tunnistamise kord; nõuete võõrandamise kord; rahaliste vahendite kasutamise kord ja arvestus. 17 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Sihtfondide vahenditest antavate laenude kriteeriumid on fikseeritud rahastamislepingutes.Sihtfondide vahenditest antava laenu intress ei ole madalam, kui krediidi- või finantseerimisasutuse laenuotsuse tingimustes või intressi määramise aluseks on krediidi- või finantseerimisasutuse antud krediidireiting või intress määratakse Euroopa Komisjoni viite ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi alusel vastavalt ettevõtja krediidireitingule ja pakutavale tagatisele. Kui laenuvõtja kohta puuduvad andmed varasemate laenude ja nende tagasimaksmise kohta või tal ei ole bilansile tuginevat krediidireitingut (näiteks tegevust alustavad ettevõtjad) tuleks baasmäära suurendada vähemalt 400 baaspunkti võrra (sõltuvalt tagatistest) ning marginaal ei tohi kunagi olla madalam emaettevõtja suhtes kohaldatavast marginaalist. Sihtfondide väärtuse hindamine ja vahendite tagastamise põhimõtted Sihtfondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse sihtfondi varade väärtus, millest arvatakse maha nõuded sihtfondi vastu, mis tulenevad valitsemistasudest ja muudest sihtfondi valitsemisega seotud Maaeluministeeriumi poolt eelaktsepteeritud (lubatud) kuludest. Vara väärtuse määramise põhimõtete ja meetodite valikul ning kasutamisel arvestab sihtasutus lisaks õigusaktidele ja rahastamise lepingule üldist õigustatud huvi ning sihtfondi liiki, poliitikat, kehtivaid reegleid ja standardeid, samuti võimalike alternatiivsete hindamismeetodite põhimõtteid ja nende usaldusväärsust. Õiglase väärtuse (vara tõenäoline müügihind, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus) leidmisel, teeb sihtasutus hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted üldjuhul dokumenteeritud viitega ning neid piisava selgusega kirjalikult põhjendades. Sihtfondide rahaliste vahendite jääk kontol (hoius) võetakse arvesse nominaalväärtuses. Debitoorse võlgnevuse õiglase väärtuse määramisel hinnatakse debitoorsed võlgnevused tõenäoliselt laekuvates summades. Kui see aga ei ole võimalik või asjakohane, siis kasutatakse teisi eelkõige üldtunnustatud meetodeid. Kinnisasja väärtus määratakse atesteeritud kinnisvarahindaja poolt antud hindamisakti alusel või muul sihtfondide tingimustes sätestatud viisil. Muu võimaliku sihtfondide vara väärtuseks on selle õiglane väärtus. Avaldatud sihtfondide vara puhasväärtus kehtib kuni järgmise puhasväärtuse avaldamiseni. Sihtfondide vahenditest on abikõlblik ka laenude väljastamisega tekkinud kahju ja sihtfondide varade ümberhindamise kulu. Sihtfondide raames välja antud laenudest sihtasutusele tekkinud kahju hüvitamine toimub sihtfondide vahendite arvelt ka pärast sihtfondide tegevuse abikõlbliku perioodi lõppu. Kalanduse sihtfondi raames tehtavad tegevused olid abikõlblikud kuni 31. detsembrini 2015.aasta ning Kalapüügiühistute sihtfondi raames tehtavad tegevused olid abikõlblikud kuni 30. juunini 2016.aastani. Kalanduse kui ka Kalapüügiühistute sihtfondi laekunud kõik rahalised vahendid laenati välja abikõlblikul perioodil ja seetõttu ei tekkinud sihtasutusel kohustust sihtfondi laekunud vahendite tagastamiseks. MAK ja EMKF sihtfondide raames tehtavad tegevused on abikõlblikud kuni 31. detsembrini 2023. aastani. Sihtasutus tagastab PRIA-le 31. detsembril 2023. aasta seisuga kasutamata rahalised vahendid hiljemalt 1. märtsiks 2024. aastal. COVID-19 kriisimeetmed Sihtasutus sõlmis Maaeluministeeriumiga Rahastuslepingu nr.121 COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks. Lepinguga andis ministeerium sihtasutusele täitmiseks haldusülesande, mis seisneb COVID-19 põhjustatud koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks laenude andmises, laenukäenduse käendusreservi moodustamises ja käendustasude alandamises. Kriisimeetmeid rakendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel koostatud Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ alusel. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Käendatud laenude riskide hindamine ja käenduskahjumite eraldiste moodustamine Eraldis käenduskahjumite katmiseks väljendab tõenäolist kahju, mis võib tuleneda käendatava laenu mittetagastamisest laenusaaja poolt krediidiasutustele, mille tulemusena kuulub käenduse ulatuses (maksimaalselt 80% laenusaldost) laen tasumisele sihtasutuse poolt. Nimetatud kahjude katteks on moodustatud eraldis. Sihtasutuse poolt käendatud laenude hindamisel kasutatakse nelja kategooriat, kus laenude riskitase ulatub korras laenudest kuni kahjumisse kantavate laenudeni. Vastavalt laenu riskitasemele moodustatakse käenduskahjumite eraldised iga laenu kohta individuaalselt. Riskikategooriasse paigutamise aluseks on iga käendatava laenu analüüs, mille käigus hinnatakse laenu saaja finantsmajanduslikku olukorda ja võimekust tasuda laenu põhiosa ning intressimakseid. Tingimuslikud varad ja nende kajastamine Tingimuslik vara on võimalik vara, mille realiseerumine ei ole kindel. Tingimuslikke varasid ei kajastata sihtasutuse bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike varade kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei avalikustata selliseid tingimuslikke varasid, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine. Analoogselt bilansis kajastatud varadega hoitakse sihtasutuse tingimuslikke varasid ja sihtfondide tingimuslikke varasid lahus ning nende osas peetakse eraldi arvestust. Annetused ja toetused 18 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimine toimub Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest Maaeluministeeriumi kaudu. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Toetuste maksmise mahud ja saajad kinnitatakse sihtasutuse nõukogu otsustega. Tulud Sihtasutuse tulu koosneb käendustasudest, sihtfinantseerimisest ja toetustest, käendus- ja sihtfondide valitsemistasudest ning intressi- ja nõustamisteenuste tulust. Käendustasu teenitakse krediidi- ja finantseerimisasutustele väljastatud käendukohustuse eest. Intressitulu teenitakse väljastatud laenudelt (s.h edasilaenavatelt finantsinstitutsioonidelt), tähtajalistelt deposiitidelt, võlakirjadelt ja pangakontode saldodelt. Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Tulud kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Sihtasutuse kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Seotud osapooled Sihtasutuse seotud osapoolteks on loetud: • Sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; • sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Nõudmiseni hoiused krediidiasutustes 8 876 677 8 071 920 Nõudmiseni hoiused Riigikassas 83 809 694 92 407 382 Sihtfondide nõudmiseni hoiused Riigikassas 53 261 066 63 411 960 Tähtajalised hoiused krediidiasutustes ja Riigikassas 19 000 000 10 000 000 Kokku raha 164 947 437 173 891 262 Lühiajaliste ja katkestatavate tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär 2021. ja 2020.oli vastavalt 0,83% ja 1,17%. 19 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 409 222 409 222 0 0 Ostjatelt laekumata 409 222 409 222 0 0 arved Maksude ettemaksed ja 4 848 4 848 0 0 tagasinõuded Ettemaksed 11 960 11 960 0 0 Tulevaste 11 960 11 960 0 0 perioodide kulud Tekkepõhised intressid 899 936 899 936 0 0 laenudelt ja deposiitidelt Käendustasude nõuded 547 988 547 988 0 0 Laenud krediidi- ja finantseerimisasutuste 12 635 226 1 531 534 7 155 219 3 948 473 vahendusel Laenud ettevõtjatele, hoiu-laenuühistutele ja 38 321 124 5 740 868 15 753 087 16 827 169 mittetulundusühingutele Põllumaa kapitalirent 4 574 494 74 860 3 104 797 1 394 837 Ebatõenäoliselt laekuvad laenud ja -6 197 025 -925 360 -2 547 450 -2 724 215 nõuded Laenud Kalanduse 8 833 135 2 550 937 2 548 503 3 733 695 sihtfondidest Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -2 813 694 -1 375 072 -950 691 -487 931 Kalanduse sihtfondidest Laenud MAK sihtfondist 39 870 019 2 120 338 14 663 158 23 086 523 Ebatõenäoliselt laekuvad laenud MAK -4 082 435 -217 109 -1 501 414 -2 363 912 sihtfondist Covid -19 72 063 271 4 138 776 44 062 933 23 861 562 kriisimeetmete laenud Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -18 997 028 -1 091 048 -11 615 691 -6 290 289 Covid-19 kriisimeetmetest Kokku nõuded ja 146 081 041 14 422 678 70 672 451 60 985 912 ettemaksed 20 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 242 344 242 344 0 0 Ostjatelt laekumata 242 344 242 344 0 0 arved Ettemaksed 15 296 15 296 0 0 Tulevaste 15 296 15 296 0 0 perioodide kulud Tekkepõhised intressid 691 139 691 139 0 0 laenudelt ja deposiitidelt Käendustasude nõuded 582 943 582 943 0 0 Laenud krediidi- ja finantseerimisasutuste 10 488 569 1 452 745 5 481 163 3 554 661 vahendusel Laenud ettevõtjatele, hoiu-laenuühistutele ja 35 428 537 11 221 369 13 128 978 11 078 190 mittetulundusühingutele Põllumaa kapitalirent 1 902 271 38 035 448 044 1 416 192 Ebatõenäoliselt laekuvad laenud ja -4 985 988 -1 582 667 -1 844 530 -1 558 791 nõuded Laenud Kalanduse 9 512 585 2 104 849 3 169 073 4 238 663 sihtfondidest Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -3 148 367 -1 335 110 -1 297 604 -515 653 Kalanduse sihtfondidest Laenud MAK sihtfondist 37 496 037 1 874 411 13 147 951 22 473 675 Ebatõenäoliselt laekuvad laenud MAK -3 906 992 -195 309 -1 369 983 -2 341 700 sihtfondist Covid -19 62 120 491 1 965 598 25 234 286 34 920 607 kriisimeetmete laenud Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -12 245 361 -387 464 -4 974 251 -6 883 646 Covid-19 kriisimeetmetest Kokku nõuded ja 134 193 504 16 688 179 51 123 127 66 382 198 ettemaksed Ostjatelt laekumata arvetes oli seisuga 31.detsember 2021.aasta kajastatud PRIA-st laekumata sihtotstarbelised toetused ja nõuded nõustamisteenuse klientidele. Krediidi- ja finantseerimisasutuste vahendusel antud laenude keskmine tootlus seisuga 31. detsember 2021. aaasta ja 2020. aasta oli vastavalt 0,89% ja 0,95%. Sihtasutuse otselaenude keskmine tootlus (laenud ettevõtjatele, laenud hoiu-laenuühistutele, laenud mittetulundusühingutele ja põllumaa kapitalirent) seisuga 31. detsember 2021. aasta ja 2020. aasta oli vastavalt 4,34% ja 4,31%. Sihtasutuse omavahenditest antud laenude keskmine tootlus seisuga 31. detsember 2021. aasta ja 2020. aasta oli vastavalt 3,57% ja 3,50%. Kõikide laenude alusvaluuta oli euro. Laenude allahindlus oli moodustatud sihtasutuse otselaenudele ja sihtfondidest antud laenudele.Ebatõenäoliselt laekuvate sihtasutuse otselaenude ja nõuete saldo oli 2021.aastal suurenenud summas 1 211 037 eurot. Laenude allahindluse suurenemine 2021. aastal oli tingitud hinnangute muutusest laenutagatisteks panditud varade väärtuste arvestamisel, laenuvõtjate bilanssidele tugineva krediidivõime muutustest ning otselaenuportfelli mahu suurenemisest. Otselaenude laenuportfell suurenes 2021. aastal summas 5 564 481 eurot. Informatsiooni ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja nõuete kulu kohta vaata Lisa 16. Sihtotstarbelistele laenudele, mis oli laenatud läbi litsentseeritud krediidiasutuste või nende kontserni kuuluvate finantseerimisasutuste allahindlus puudub, sest kõik laenude tagastamisega seotud riskid kannavad krediidiasutused. Kui laenu saanud ettevõtja sattub makseraskustesse, peab krediidiasutus lepingu kohaselt laenu ikkagi 21 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne sihtasutusele tagasi maksma. Sihtasutuse otselaenude ja sihtfondidest antud laenude allahindluste jaotus tähtaja järgi on kajastatud samas proportsioonis laenuportfellide perioodiliste tagasimaksetega. Kõikide laenuportfellide tagasimakse prognoos teostatakse aruandekuupäeval. Sihtasutus valitseb kuute kalandusega seotud sihtfondi.Kalandusega seotud sihtfondides oli seisuga 31. detsember 2021. aasta 38 kehtivat laenulepingut ja laenuportfelli suurus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 8 833 135 eurot. Keskmiseks laenulepingu suuruseks kujunes 232 452 eurot ja keskmiseks laenuintressiks oli 2,47%. Kalandusega seotud sihtfondide laenudele oli seisuga 31.detsember 2021. aasta moodustatud allahindlusi summas 2 813 694 eurot. Informatsiooni sihtfondide haldamise ja väärtuse kohta vaata Lisa 8 ja Lisa 13. MAK sihtfondis oli seisuga 31. detsember 2021. aasta 239 kehtivat laenulepingut ja laenuportfelli suurus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 39 870 019 eurot. Keskmiseks laenulepingu suuruseks kujunes 166 820 eurot ja keskmiseks laenuportfelli intressiks oli 3,03%. MAK sihtfondi laenudele oli seisuga 31.detsember 2021. aaasta moodustatud allahindlusi summas 4 082 435 eurot. Informatsiooni sihtfondi haldamise ja väärtuse kohta vaata Lisa 8 ja Lisa 13. Covid -19 kriisimeetmete laenuportfellis oli seisuga 31. detsember 2021. aasta 314 kehtivat laenulepingut ja laenuportfelli suurus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 72 063 271 eurot. Keskmiseks laenulepingu suuruseks kujunes 229 501 eurot ja keskmiseks laenuportfelli intressiks oli 2,51%. Covid-19 kriisimeetmete laenudele oli seisuga 31.detsember 2021. aaasta moodustatud allahindlusi summas 18 997 028 eurot. Informatsiooni sihtfondi haldamise ja väärtuse kohta vaata Lisa 8 ja Lisa 13. Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 830 0 1 250 Käibemaks 0 0 0 1 318 Üksikisiku tulumaks 0 20 804 0 34 231 Erisoodustuse tulumaks 0 1 369 0 1 558 Sotsiaalmaks 0 35 638 0 58 932 Kohustuslik kogumispension 0 1 477 0 2 979 Töötuskindlustusmaksed 0 2 259 0 3 766 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 848 0 0 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 848 62 377 0 104 034 Informatsiooni maksude ettemaksete ja maksuvõlgade kohta vaata Lisa 8. 22 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Muud põhivarad masinad ja seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 493 350 1 127 552 19 575 43 426 63 001 58 982 1 742 885 Akumuleeritud kulum -118 129 -11 419 -43 426 -54 845 -39 681 -212 655 Jääkmaksumus 493 350 1 009 423 8 156 0 8 156 19 301 1 530 230 Amortisatsioonikulu -24 158 -3 915 -3 915 -1 183 -29 256 31.12.2020 Soetusmaksumus 493 350 1 127 552 19 575 43 426 63 001 58 982 1 742 885 Akumuleeritud kulum -142 287 -15 334 -43 426 -58 760 -40 864 -241 911 Jääkmaksumus 493 350 985 265 4 241 0 4 241 18 118 1 500 974 Amortisatsioonikulu -24 159 -3 915 0 -3 915 0 -28 074 31.12.2021 Soetusmaksumus 493 350 1 127 552 19 575 43 426 63 001 58 982 1 742 885 Akumuleeritud kulum -166 446 -19 249 -43 426 -62 675 -40 864 -269 985 Jääkmaksumus 493 350 961 106 326 0 326 18 118 1 472 900 Lisa 6 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Põllumaa kapitalirendi 4 574 494 74 860 3 104 797 1 394 837 2,51% euro 3 lepingud Kapitalirendinõuded 4 574 494 74 860 3 104 797 1 394 837 kokku 23 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Põllumaa kapitalirendi 1 902 271 38 035 448 044 1 416 192 2,45% euro 3 lepingud Kapitalirendinõuded 1 902 271 38 035 448 044 1 416 192 kokku Müügi ja tagasirenditehing ( sale&leaseback) sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Sihtasutus teeb tagasirentimise tehinguid kapitalirendi tingimustel ja kajastab neid kui finantseerimistehinguid mitte kui ostu-müügitehinguid. Müüdud vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha müügihinna summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustisena. Lähtudes lepingusisu ülimuslikkuse printsiibist, on tegemist vara tagatisel antud laenuga. Seisuga 31.detsember 2021. aasta ja 2020. aasta oli sihtasutus sõlminud vastavalt 19 ja 6 põllumaa kapitalirendi lepingut. Kapitalirendi lepingute keskmine intressimäär oli vastavalt 2,51% ja 2,45%. Sihtasusutuse kapitalirendi lepingutega oli renditud vastavalt 1 817,26 ja 1 035,22 hektarit põllumaad. Informatsiooni põllumaa kapitalirendi nõuete saldo osas vaata Lisa 3. Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Kasutusrendikulu 17 000 11 051 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 17 000 11 051 1-5 aasta jooksul 69 306 40 290 Sihtasutus on sõlminud kuus kontoriruumide rendilepingut nõuandeteenuse pakkumiseks. Kõik lepingud on tähtajatud.Kontoriruume kasutatakse Kuressaare, Haapsalu, Paide, Tartu, Rapla ja Võru linnas. 24 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 11 972 11 972 0 0 Võlad töövõtjatele 126 103 126 103 0 0 Maksuvõlad 62 377 62 377 0 0 Saadud ettemaksed 23 246 23 246 0 0 Muud saadud 23 246 23 246 0 0 ettemaksed Kalanduse sihtfond 2 344 185 0 0 2 344 185 KFI käibelaenu sihtfond 453 445 0 0 453 445 Kalapüügiühistute 1 137 094 0 0 1 137 094 sihtfond EMKF kalatöötlemise investeerimislaenu 4 046 725 0 0 4 046 725 sihtfond EMKF kalatöötlemise 844 247 0 0 844 247 kasvulaenu sihtfond EMKF vesiviljeluslaenude 2 040 181 0 0 2 040 181 sihtfond MAK sihtfond 50 192 961 0 0 50 192 961 Covid -19 kriisimeetmete 56 815 810 0 0 56 815 810 laenufond Covid-19 käenduskahjude 26 981 483 0 0 26 981 483 reservfond Covid-19 käendustasude 2 900 110 0 0 2 900 110 alandamise reservfond Kokku võlad ja 147 979 939 223 698 147 756 241 ettemaksed 25 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 5 632 5 632 0 0 Võlad töövõtjatele 132 565 132 565 0 0 Maksuvõlad 104 034 104 034 0 0 Saadud ettemaksed 48 765 48 765 0 0 Muud saadud 48 765 48 765 0 0 ettemaksed Kalanduse sihtfond 2 260 976 0 0 2 260 976 KFI käibelaenu sihtfond 452 084 0 0 452 084 Kalapüügiühistute 1 115 543 0 0 1 115 543 sihtfond EMKF kalatöötlemise investeerimislaenu 4 032 238 0 0 4 032 238 sihtfond EMKF kalatöötlemise 1 437 579 0 0 1 437 579 kasvulaenu sihtfond EMKF vesiviljeluslaenude 2 027 164 0 0 2 027 164 sihtfond MAK sihtfond 36 764 191 0 0 36 764 191 Covid -19 kriisimeetmete 88 259 673 0 0 88 259 673 laenufond Covid-19 käenduskahjude 8 307 532 0 0 8 307 532 reservfond Covid-19 käendustasude 4 712 805 0 0 4 712 805 alandamise reservfond Kokku võlad ja 149 660 781 290 996 149 369 785 ettemaksed Sihtasutus on sõlminud Maaeluministeeriumiga alltoodud rahastamis- ja halduslepingud erinevate sihtfondide haldamiseks. Lepingutest tulenevalt on sihtasutuse ülesandeks laenutaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, laenude vormistamine, pantide seadmise korraldamine, laenude väljastamine, monitooring ja laenulepingute haldamine. Samuti iga-aastane laenuportfelli analüüs ning hinnangute andmine laenuportfelli väärtusele ja kvaliteedile. Sihtasutusele maksti 2021.aastal sihtfondide valitsemistasusid summas 1 340 584 eurot (Lisa 13). Sihtasutus sõlmis 10. detsembril 2012.aastal Maaeluministeeriumiga Rahastamislepingu nr.381 vesiviljelusega tegelevate ettevõtete laenu sihtfondi (Kalanduse sihtfond) haldamiseks. Maaeluministeerium on teinud eelnenud perioodidel sihtfondi sissemakseid kokku summas 4 900 000 eurot. Sihtfondi vahenditest väljastatud laenudelt teeniti 2021. aastal intresse summas 44 634 eurot ja laenude allahindlusi vähendati summas 287 575 eurot. Informatsiooni sihtfondist väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. Kalanduse sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 2 344 185 eurot. Sihtasutus sõlmis 08. märtsil 2016.aastal Maaeluministeeriumiga Rahastamislepingu nr. 381 muutmise lepingu nr. 50, mille kohaselt moodustati Kalanduse sihtfondi tagasilaekunud vahenditest vesiviljelusettevõtete käibekapitali laenu finantseerimise sihtfond (KFI käibelaenu sihtfond). Sihtfondi vahenditest väljastatud laenudelt teeniti 2021. aastal intresse summas 1 901 eurot ja laenude allahindlusi vähendati summas 79 520 eurot. Informatsiooni sihtfondist väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. KFI käibelaenu sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 453 445 eurot. Sihtasutus sõlmis 14. detsembril 2015.aastal Maaeluministeeriumiga Rahastamislepingu nr.137 kalanduse tootjate ühenduste investeeringute kaasfinantseerimise laenu sihtfondi (Kalapüügiühistute sihtfond) haldamiseks. Maaeluministeerium on eelmisel perioodil teinud Kalapüügiühistute sihtfondi sissemakseid kokku summas 1 077 520 eurot. Informatsiooni sihtfondist väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. Sihtfondi vahenditest väljastatud laenudelt teeniti 2021.aastal intresse summas 32 326 eurot ja laenudele allahindlusi ei tehtud. Kalapüügiühistute sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 1 137 094 eurot. Sihtasutus sõlmis 23. jaanuaril 2017.aastal Maaeluministeeriumiga Halduslepingu nr.16. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite baasil kolme sihtfondi loomiseks. Seisuga 31.detsember 2021.aasta oli Maaeluministeerium teinud sihtfondisse sissemakseid kokku summas 26 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne 7 810 402 eurot. EMKF kalatöötlemise investeerimislaenu sihtfondist väljastatud laenudelt teeniti 2021. aastal intresse summas 126 987 eurot ja tehti allahindlusi summas 112 500 eurot.Sihtfondi tehti 2021.aastal sissemakseid summas 79 223 eurot. EMKF kalatöötlemise investeerimislaenu sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 4 046 725 eurot. Informatsiooni sihtfondidest väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. EMKF kalatöötlemise kasvulaenu sihtfondist väljastatud laenudelt teeniti 2021. aastal intresse summas 7 618 eurot ja tehti allahindlusi summas 80 079 eurot.Sihtfondi tehti 2021.aastal sissemakseid summas 11 476 eurot ning sihtfondist tehti Maaeluministeerimile tagasimakse summas 600 000 eurot. EMKF kalatöötlemise kasvulaenu sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 844 247 eurot. Informatsiooni sihtfondidest väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. EMKF vesiviljeluslaenude sihtfondist väljastatud laenudelt teeniti 2021.aastal intresse summas 13 862 eurot ja puudus vajadus laenude allahindluseks. Sihtfondi tehti 2021.aastal sissemakseid summas 16 558 eurot. EMKF vesiviljeluslaenude sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aastal oli 2 040 181 eurot. Informatsiooni sihtfondidest väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. Sihtasutus sõlmis 29. jaanuaril 2016.aastal Maaeluministeeriumiga Rahastamislepingu nr.10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks (MAK sihtfond). Seisuga 31.detsember 2021.aasta oli Maaeluministeerium teinud sihtfondi sissemakseid kokku summas 52 560 000 eurot. Informatsiooni sihtfondist väljastatud laenude kohta vaata Lisa 3. Sihtfondi vahenditest väljastatud laenudelt teeniti 2021. aastal intresse summas 1 206 197 eurot ja tehti allahindlusi summas 175 443 eurot. MAK sihtfondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 56 815 810 eurot. Sihtasutus sõlmis 11. mail 2020. aastal Maaeluministeeriumiga Rahastuslepingu nr.121 COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks. Lepinguga eraldati sihtasutusele kriisimeetmeteks 120 000 000 eurot.Lepingu alusel moodustati sihtfond, millest pakkus sihtasutus finantstoodet „COVID-19 laen bio- ja maamajandusettevõtjatele“, mille eelarve oli 100 000 000 eurot ja Covid-19 käenduskahjude reservfondi, mille eelarve oli 15 000 000 eurot ning Covid-19 käendustasude alandamise reservfondi, mille eelarve oli 5 000 000 eurot. Rahastuslepingut nr.121 muudeti 25.juulil 2021.aastal vähendades finantstoote „COVID-19 laen bio- ja maamajandusettevõtjatele“ eelarvet 78 289 198 euroni ning suurendati Covid-19 käenduskahjude reservfondi eelarvet 36 710 802 euroni. Covid -19 kriisimeetmete laenufondi vahenditest väljastatud laenudelt teeniti 2021. aastal intresse summas 1 805 702 eurot ja tehti allahindlusi summas 6 751 667 eurot. Covid -19 kriisimeetmete laenufondi korrigeeritud soetusmaksumus seisuga 31.detsember 2021. aasta oli 56 815 810 eurot. Covid-19 käenduskahjude reservfondist tehti 2021. aastal Covid-19 käendustele eraldisi summas 3 036 852 eurot ja Covid-19 käenduskahjude reservfondi jääkväärtus seisuga 31.detsember 2021. oli 26 981 483 eurot. Informatsiooni tehtud eraldiste kohta vaata Lisa 9. Covid-19 käendustasude alandamise reservfondist tehti käendustasude kompenseerimisi summas 1 812 695 eurot ja Covid-19 käendustasude alandamise reservfondi jääkväärtus seisuga 31.detsember 2021. oli 2 900 110 eurot. Informatsiooni käendustasude kompenseerimise kohta vaata Lisa 13. 27 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2020 Kasutamine 31.12.2021 Käenduskahjude eraldis 16 362 305 4 271 739 0 20 634 044 Kokku eraldised 16 362 305 4 271 739 0 20 634 044 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2019 Kasutamine 31.12.2020 Käenduskahjude eraldis 10 567 404 8 757 690 -2 962 789 16 362 305 Kokku eraldised 10 567 404 8 757 690 -2 962 789 16 362 305 Eraldise suurenemine 2021. aastal on tingitud hinnangute muutusest laenutagatisteks panditud varade väärtuste arvestamisel, laenuvõtjate bilanssidele tuginevate reitingute muutustest ning käendusportfelli mahu suurenemisest. Käenduskahjude eraldise moodustamiseks on tehtud kulu summas 1 195 165 eurot ja võetud eraldises arvele väljamakstud käenduste tagasimakseid summas 39 722 eurot. Informatsiooni käenduskahjude eraldiseks tehtud kulu kohta vaata Lisa 16. Lisaks on suurendatud eraldisi Rahastamislepingu nr 121 "COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks" alusel moodustatud Covid-19 käenduskahjude reservfondist summas 3 036 852 eurot, mis peab katma võimalikud väljamaksed krediidiasutustele COVID-19 riigiabi tingimustel antud käenduste puhul. Informatsiooni Covid-19 käenduskahjude reservfondist tehtud kulu kohta vaata Lisa 8. Eraldise kasutamisel 2021. aastal väljamakseid tehtud ei ole. Väljamaksed kujutavad endast krediidiasutuste poolt ülesöeldud laenulepingutele tehtavaid kahju- ja ettemakseid. Ettemaksete puhul tehakse saadud kahju tasaarveldus ettemaksuga peale menetlusprotsesside lõppu ehk peale kõigi laenutagatisteks vormistatud varade müüki. Seisuga 31.detsember 2021. aasta oli krediidiasutuste poolt üles öeldud 62 laenulepingut, mille puhul algatati panditud varade müügiprotsess. Väljamakse ootel oleva eraldise suuruseks oli 5 490 553 eurot, mis moodustas 26,6% kogu käenduskahjude eraldisest. Eraldis on moodustatud tingimuslike kohustuste katteks, mida on kajastatud Lisas 10. Eraldise tõenäoline realiseerumise suurus 2022. aastal on sõltuvuses ülesöeldud lepingute arvust ning laenutagatisteks panditud varade väärtusest. 28 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tingimuslikud kohustised AS SEB Pank 17 782 575 17 124 331 AS SEB Liising 192 510 222 192 Swedbank AS 25 967 404 29 408 023 Swedbank Liising AS 256 622 137 955 Luminor Bank AS 13 772 194 13 818 727 Luminor Liising AS 527 769 609 759 SIA UniCredit Leasing Eesti 0 4 881 161 SIA UniCredit Leasing 15 687 15 687 Tallinna Äripank AS 6 069 089 4 013 359 LHV Pank AS 7 434 043 7 199 906 AS Citadele banka Eesti filiaal 978 513 351 920 OP Corporate Bank Eesti filiaal 2 319 556 2 390 190 OP Finance AS 0 121 952 Coop Pank AS 22 784 777 20 450 926 Coop Liising AS 49 830 58 410 Tartu HLÜ 271 579 220 408 SIA Citadele Liising Eesti filiaal 4 681 512 0 Holm Bank AS 409 975 0 Bigbank AS 270 000 0 Kokku tingimuslikud kohustised 103 783 635 101 024 906 Tingimuslikud varad Sihtasutuse tingimuslikud varad 1 429 109 1 438 040 Kokku tingimuslikud varad 1 429 109 1 438 040 Tingimuslikud kohustised Seisuga 31. detsember 2021. aasta ja 2020. aasta oli sihtasutuse poolt käendatud laenude jääkväärtus krediidi-ja finantseerimisasutustes vastavalt 175 732 367 eurot ja 175 997 602 eurot. Sihtasutuse tinglik käenduskohustus moodustas sellest vastavalt 103 783 635 eurot ehk 59,1% ja 101 024 906 eurot ehk 57,4%. Informatsiooni käendatud laenude võimalike kahjude katteks moodustatud eraldise kohta vaata Lisa 8. Tingimuslikud varad Sihtasutus kajastab tingimuslikude varade all nõudeid pankroti- või täitemenetluses olevate ettevõtjate vastu, mis tulenevad laenu- käendus- või teistest võlaõiguslikest lepingutest. Tingimuslikud varad võetakse bilansivälisel kirjel arvele nominaalväärtuses ja korrigeeritakse vastavalt toimunud muutustele (pankroti- või täitevmenetluse jaotistest saadud laekumised). Seisuga 31.detsember 2021. aasta oli sihtasutusel neljas pankrotimenetluses tingimuslikke varasid kokku summas 1 429 109 eurot ning võrreldes 2020. aastaga sihtasutuse tingimuslikud varad vähenesid 8931 euro võrra. 29 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Nõuande toetus 165 501 0 981 732 1 044 503 228 272 0 PRIA toetused 893 0 14 096 15 929 2 726 0 Teadmussiirde 0 0 26 757 26 757 0 0 programmi toetus Kokku sihtfinantseerimine 166 394 0 1 022 585 1 087 189 230 998 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 166 394 0 1 022 585 1 087 189 230 998 0 toetused 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Nõuande toetus 228 272 0 1 076 868 1 193 181 344 584 0 PRIA toetused 2 726 0 4 540 1 814 0 0 Teadmussiirde 0 0 74 379 93 918 19 540 0 programmi toetus Kokku sihtfinantseerimine 230 998 0 1 155 787 1 288 913 364 124 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 230 998 0 1 155 787 1 288 913 364 124 0 toetused Sihtasutus sõlmis 01.juulil 2015. aastal Maaeluministeeriumiga käsunduslepingu nr.180 nõustamisteenuste pakkumiseks. Nõuandeteenuste pakkumisel juhindutakse Maaeluministeeriumi määrusest "Nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemine ja taotlemise menetlemise täpsem kord". Lisaks nõuandetoetusele sai sihtasutus 2021. aastal erinevate projektide ja programmide toetamiseks 95 732 eurot. Informatsiooni nõustamisteenuse sihtotstarbeliste toetusete ja nõuete kohta vaata Lisa 3 ja Lisa 8. Lisa 12 Netotulu finantsinvesteeringutelt (eurodes) 2021 2020 Intressitulu laenudelt 1 753 408 1 656 843 IIntressitulu kapitalirendilt 89 496 9 493 Intressitulu hoiustelt ja deposiitidelt 121 660 106 365 Muu finantstulu 102 243 8 117 Kokku netotulu finantsinvesteeringutelt 2 066 807 1 780 818 30 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Netotulu finantsinvesteeringutelt koosneb edasilaenavatelt krediidi- ja finantseerimisasutustelt saadavatest intressidest, sihtasutuse otselaenude intressidest,kapitalirendi intressidest ning pangakontodelt, deposiitidelt ja võlakirjadelt teenitavatest intressidest. Minimaalne intressimäär edasilaenavatele krediidi- ja finantseerimisasutustele on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär pluss 0,5% aastas. Sihtasutuse otselaenudele määrab intressi sihtasutuse nõukogu vastavalt laenumeetmele. Muu finantstuluna on kajastatud lepingu tingimuste rikkumisega kaasnevad leppetrahvid ja viivised. Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Käendustasud 4 024 926 2 834 221 Nõuandetoetuse saajate omaosalus ja 110 278 97 396 turupõhine nõustamisteenus Sihtfondide valitsemistasud 1 340 584 661 718 Kokku tulu ettevõtlusest 5 475 788 3 593 335 Käendustasuks on käenduskohustuse eest võetav tasu määr, mida väljendatakse protsentides aasta kohta võlakohustusele antud käenduse summast. Käendustasude suurus on 0,4% kuni 7,5% ja tasu on sõltuvuses krediidikvaliteedi reitingust. Käendustasu võib sihtasutus võtta otsuse langetamise hetkel kehtivate määrade alusel, mis on sätestatud Komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155 20.06.2008, lk 10–22). Üksikjuhtumil võib sihtasutus määrata käendustasu leitud määrast väiksemana, kasutades järgmisi alandamise aluseid: • regionaalne – tegevus toimub väljaspool linnasid; • mikroettevõte – töötajaid alla 10, bilansimaht ja käive alla 2 miljonit eurot; • investeering loob uusi töökohti; • teaduspõhiste ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine; • kohaliku tooraine kasutamine; • alustav ettevõte – asutamisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud; • naisettevõtjad – vähemalt 51% ettevõtte kapitalist kuulub naistele või ettevõtet juhib naine. Iga loetletud põhimõte võib alandada krediidikvaliteedist tulenevat tasu kuni ühe protsendipunkti võrra, kuid lõpptasu ei tohi olla väiksem kui 0,4%. Käendustasude alandamisel peab sihtasutus jälgima, et käenduskava peab ka peale käendustasude alandamisi jääma isefinantseerivaks ja käendustasud peavad katma tavalised käenduste andmisega seotud riskid, kava halduskulud ja iga-aastased piisava kapitali hüvitused. Lisaks sai sihtasutus 2021. aastal Covid-19 käendustasude alandamise reservfondist käendustasude alandamise eest ettevõtjatele kompensatsiooni summas 1 812 695 eurot. Käendusportfelli (vaata Lisa 10) keskmine tootlus seisuga 31. detsember 2021. aasta ja 2020. aasta oli vastavalt 3,93% ja 2,93%. Alates 01.juulist 2015.aastast saab sihtasutus Kalanduse sihtfondi valitsemistasusid sihtfondi varade arvelt, arvestusega 1% sihtfondi tehtud rahalistelt sissemaksetelt. Alates 08.märtsist 2016 aasta moodustati Kalanduse sihtfondi tagasilaekunud vahenditest vesiviljelusettevõtete käibekapitali laenu finantseerimise sihtfond. Kahest sihtfondist maksti sihtasutusele 2021. aastal valitsemistasusid kokku 54 060 eurot. Alates 14.detsembrist 2015.aastast saab sihtasutus valitsemistasusid Kalapüügiühistute sihtfondist ja KFI käibelaenu sihtfondist. Kalapüügiühistute sihfondist maksti sihtasutusele 2021.aastal valitsemistasusid kokku 10 775 eurot ja KFI käibelaenu sihtfondist kokku 5 060 eurot. MAK sihtfondi valitsemistasusid makstakse kuni 31.detsember 2023. aasta baastasuna ja tulemuspõhise tasuna. Baastasu makstakse 0,5% aastas sihtfondi tehtud rahalistelt sissemaksetelt. Tulemuspõhist tasu makstakse 1% sihtfondist väljastatud laenude summalt, mida ei ole veel sihtfondi tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates laenusaajale väljamaksmisest kuni laenu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlbliku perioodi lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem. Alates 1. jaanuarist 2024.aasta makstakse ainult tulemuspõhist valitsemistasu komponenti. MAK sihtfondist maksti sihtasutusele 2021.aastal valitsemistasusid kokku 615 000 eurot. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite baasil loodud kolmest sihtfondist maksti sihtasutusele 2021.aastal valitsemistasusid kokku 107 257 eurot. Covid- 19 kriisimeetmete laenufondist sai sihtasutus 2021.aastal valitsemistasusid kokku 553 492 eurot. 31 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Informatsiooni sihtfondide valitsemistasude, haldamise ja väärtuse kohta vaata Lisa 3 ja Lisa 8. Lisa 14 Muud tulud (eurodes) 2021 2020 Renditulu 14 181 12 832 Erakorralised tulud 17 365 490 940 Muud 2 092 0 Kokku muud tulud 33 638 503 772 Rendituluna on 2021. ja 2020 aastal kajastatud maatulundusmaade (64,3 ha) ja põllumajandusmaa (118 ha)kasutamise eest saadavat renti. Maatulundusmaade rentijaks on MTÜ Looduslikud niidud ning rendi suuruseks on 73 eurot hektar, mida makstakse üks kord aastas. Põllumajandusmaa rentijaks on Eesti Taimekasvatuse Instituut, rendi suuruseks on 60% maaeluministri poolt iga aasta kehtestavast ühtse pindalatoetuse määrast ühe hektari kohta. Erakorraliste tuludena on 2021. ja 2020. aastal kajastatud pankroti- ja täitevmenetluste jaotistest saadud tulu. Muu tuluna on kajastatud kapitalirendi lepingutest tulenevad maamaksu maksed. Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 PRIA toetuse kulud 4 086 11 874 Teadmussiirde programmi kulu 71 901 8 241 Kokku jagatud annetused ja toetused 75 987 20 115 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Käenduskahjude eraldise kulu 1 195 165 1 939 425 9 Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja nõuete kulu 1 261 948 2 018 411 3 Sihtasutuse majanduskulu 184 832 170 773 Nõuandeteenuse arendus ja majanduskulu 281 793 114 279 Muud 18 412 20 585 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 942 150 4 263 473 32 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 1 263 785 1 285 088 Sotsiaalmaksud 416 707 423 874 Töötuskindlustusmaksed 8 950 9 133 Kokku tööjõukulud 1 689 442 1 718 095 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 30 32 Palgakuluna on 2021. ja 2020. aastal kajastatud põhikohaga töötajate töötasud vastavalt 758 202 ja 787 478 eurot, käsunduslepinguga töötajate töötasud vastavalt 361 624 ja 360 524 eurot ning juhatuse ja nõukogu liikmete tasud vastavalt 143 959 ja 137 086 eurot. Sihtasutuses töötas taandatuna täistööajale 30 põhikohaga töötajat ja kaks juhatuse liiget. Alates septembrist oli juhatus üheliikmeline. Käsunduslepingute alusel töötas sihtasutuses 2021. aastal 54 konsulenti ja mentorit. Seisuga 31.detsember 2021. aasta oli sihtasutuse nõukogu koosseis 11 liikmeline. Lisa 18 Muud kulud (eurodes) 2021 2020 Statuutidega seotud kulud 945 5 036 Kingitused ja annetused 5 500 4 175 Preemiad statuutide alusel ja statuutidega seotud kulud 6 250 2 500 Erakorralised toetused 3 789 965 0 Muud 2 092 1 250 Kokku muud kulud 3 804 752 12 961 2021. aastal maksis sihtasutus oma tulude arvelt preemiaid ja tunnustas parimaid maamajanduseriala õpilasi ja parimat õpetajat, andis välja parima piima- ja lihaveisekasvataja aunimetused ning parima taimekasvataja aunimetuse. Erakorraliste toetustena on kajastatud maaeluministri suunistest tulenevad kulud. Maaeluminister andis 02.märtsil 2021 aastal Maaelu Edendamise Sihtasutusele suunise, millest tulenevalt palus maaeluminister eraldada sihtasutusel 3,8 miljonit eurot lihatõugu veiste (2,2 mln eurot), mahemunakanade (0,1 mln eurot) ja maheteravilja (1,5 mln eurot) tegevusvaldkonna erakorraliseks toetamiseks. Suunise selgitusena oli lisatud, et põllumajandussektoris olukorra leevendamiseks on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel kehtestamisel määrus „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjale“ toetamaks põllumajandussektorit. Määruse kohaselt antakse toetust COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mida koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud. Määruse alusel toetatakse piimatõugu lehma kasvatust, seakasvatust, lamba- ja kitsekasvatust, aiandust ja vutikasvatust. Lisaks nendele oli majanduslikku kahju kannatanud ka lihatõugu veiste, mahepõllumajanduslike munakanade ja maheteravilja kasvatajad. Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 33 Maaelu Edendamise Sihtasutus 2021. a. majandusaasta aruanne ANTUD LAENUD 31.12.2020 Antud laenud Antud laenude 31.12.2021 Perioodi tagasimaksed arvestatud intress Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 4 567 520 0 0 4 567 520 110 391 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku antud laenud 4 567 520 0 0 4 567 520 110 391 ANTUD GARANTIID/TAGATISED 31.12.2021 31.12.2020 Lõpptähtaeg Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 0 658 802 2023 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku antud 658 802 garantiid/tagatised Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 143 959 137 086 Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik ja asutaja õiguste teostajaks on Maaeluministeerium. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile avalikustatakse seotud osapooltega tehtud tehingute osas raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sihtastuse juhatusele on 2021. ja 2020. aastal arvestatud tasusid vastavalt 106 219 eurot ja 107 055 eurot ja nõukogule 37 740 eurot ja 30 031 eurot. Juhatuse liikmetele on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses nende tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist. Kõik tegev- ja kõrgema juhtkonna valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad on saanud laene ja käendusi turutingimustel. Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva Venemaa otsustas 22. veebruaril 2022 tunnustada Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevaid Donetski ja Luganski oblasteid iseseisvate üksustena. 24. veebruaril 2022 käivitas Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu. Euroopa Liit ja rahvusvahelised partnerid reageerisid Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumisele piiravate majandus- ja finantsmeetmetega Venemaa ja Valgevene vastu. Sihtasutusega seotud ettevõtetele võivad piirangud mõjuda nii otseselt kui ka kaudselt. Mõju võib väljenduda nõudluse vähenemises, energiakandjate hinnatõusus ja toorme futuuride volatiilsuses. Oluliselt võib mõjutada Venemaa agressioon tarneahelate katkemist teatud toodetele, eriti teravilja, taimeõlide, loomasööda ja väetiste osas. Tulenevalt ebakindlast olukorrast ning selle kiirest muutumisest pole juhtkonnal esialgu võimalik anda usaldusväärset kvantitatiivset hinnangut konflikti mõju kohta sihtasutusele ja temaga seotud ettevõtetele. Samas on Euroopa Komisjoni poolt väljatöötamisel kriisimeetmed ettevõtjatele negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ning sihtasutusel on olemas piisav valmisolek nende meetmete rakendamiseks. 2022.aasta alguses tehti muudatusi sihtasutuse juhatuse koosseisus. Alates 01.veebruarist on sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus. Juhatuse liikme Leho Verk juhatuse liikme leping lõppes 28.veebruaril. 34 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Maaelu Edendamise Sihtasutus üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Maaelu Edendamise Sihtasutus (Sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Eero Kaup Vandeaudiitori number 459 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond, 10117 16.03.2022 Maaeluministeeriumi Haldusosakond [email protected] 14 .04.20 2 2 nr 3-1/ 798 M aaelu Edendamise Sihtasutuse andmed asutajaõiguste teostamise üldaruande jaoks V a stavalt Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 46 Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid nõuetele . Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav eraõiguslik juriidiline isik . Sihtasutuse tegevuse eesmär gid on toetada ja elavdada Eesti maapiirkon dade ettevõtlust, luu a paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maa piirkondade ettevõtete konkurentsivõimet. Eesmär kide täitmiseks mitmekesistab sihtasutus finantseerimisvõimalusi ettevõtluse arendamiseks , toetab maapiirkonna tasakaalustatud arengut, kujundab maaelu mainet ja aitab seeläbi luua maal paremaid elutingimus i . Maaelu Edendamise Sihtasutuse 20 2 1 . aasta tegevus toimus nõukogu poolt kinnitatud eesmärkide ja eelarve alusel. Sihtasutus e aruandeaasta tulemiks kujunes 324 741 eurot . 1. V õlakohustuste käendamine Sihtasutuse 20 2 1 . aasta käendustegevus toetus sihtasutuse põhikirjale, sihtasutuse 20 2 1 . aasta tegevuseesmärkidele ja eelarvele , väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja mittetulundussektori võlakohustuste käendamise korrale (käenduste kava) , väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate Covid-19 käenduste menetlemise korrale . Sihtasutuse käenduste eesmär k on sihtasutuse kapitali toel lihtsustada väikes t e ja keskmise suurusega ettevõtjate ju urdepääs u rahalistele vahenditele. Lisaks tavapärasele käendustegevusele jätkati 202 1 . aasta l 2020. aasta alguses puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu kannatanud ettevõt jate pangalaenude käendamisega. Kokku sõlmiti 20 2 1 . aastal 372 käendus lepingut , millest 62 olid Covid-19 käenduslepingud . Finantseerimisasutustele anti uusi käendusi 57,39 miljoni euro väärtuses . Sihtasutus langetas tasusid 52 käenduslepingul, taotlejad said riigiabi või vähese tähtsusega abi kokku 5,82 miljonit eurot. Riigiabi anti 5,61 miljonit eurot, vähese tähtsusega abi 0,21 miljonit eurot. Käendustegevus võimaldas ettevõtjatel 20 2 1 . aasta l saada krediidiasutustelt laene summas 92,9 miljonit eurot . Käenduse keskmine suurus vähenes 2021. aastal 9% , käenduse keskmine suurus lepingu kohta oli 154,3 tuhat eurot . Käenduse osakaal 20 2 1 . aastal väljastatud laenude mahust moodustas 61,8 % . Käendus portfell i suurus seisuga 31.12.20 2 1 oli 103,8 miljonit eurot . Sihtasutuse poolt käendatud laenude 175,7 miljoni euro suu rune jääkväärtus suurenes aastaga 0,2 % . Käendus portfelli suhe tagatud laenude jää ki oli 20 2 1 . aastal 59,0 % . Kokku väljastati käendusi 20 2 1 . aas tal 280 ettevõttele, kus töötas ligikaudu 3700 inimest. Ettevõtjatest 188 olid mikroettevõtjad, 74 väikeettevõtjad ja 18 keskmise suurusega ettevõtjad. 2 . Laenutegevus Sihtasutuse 20 2 1 . aasta laenutegevus toetus sihtasutuse põhikirjale, sihtasutuse 2 02 1 . aasta tegevuseesmärkidele ja eelarvele ning laenu taotlemise ja taotluse menetlemise korrale. Laenutegevuse eesmärgiks on hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ligipääsu kapitalile . Sihtasutus lähtu s laene andes laenutoodete sihtrühmadest, mille nõukogu 2015. aastal kinnita s ja mida 20 2 1 . aasta l muudet i. Laene väljasta ti põllumajandusega tegelevatele ja teistele maapiirkonna ettevõt jatele juhul, kui laenamisel esine s turutõrge . Sihtasutus väljasta s laene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondidest. Sihtasutus väljastas l aene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondide st. Kokku anti 20 2 1 . aastal laene summas 30,50 miljonit eurot ning sõlmiti 154 uut laenulepingut. La enuportfell kasvas aastaga 8,7 % , 144,2 miljoni euroni. Laenuportfelli kasv u võimaldas sihtkapitali suurendamine ning Maaeluministeeriumiga sõlmitud rahastamisleping u nr 121 alusel Covid-19 laenuressursi saamine 2020. aastal . Lepinguga antud haldusülesande täitmist jätkas sihtasutus ka 2021. aastal, rakendades koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise meetmeid. Sihtasutuse omakapitalist laenati 20 2 1 . aastal 15,93 miljonit eurot. Krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu laenati 5,76 miljonit eurot . Ettevõtjatele ja MTÜdele laena ti omakapitalist 10,17 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele 9,20 miljonit eurot. Maakondade lõikes laenati 20 2 1 . aastal kõige e nam Saaremaal ja Tartumaal asuvatele ettevõtetele . Sihtf ondide haldamine Sihtasutus valitseb finantskorraldusvahendeid sihtasutuse põhikirja punktis 2.2.2 sätestatu alusel oma varast lahus ega seo finantskorraldusvahendi rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga . Sihtasutus on sõlminud Maaeluministeeriumiga sihtfondide haldamiseks rahastamislepingud. Sihtasutus valitseb kuut kalanduse sihtfondi. Seisuga 31. detsember 2021 oli kalanduse sihtfondide laenuportfelli suuruseks 8,83 miljonit eurot, kehtivaid laenulepinguid 38. Aasta jooksul sõlmiti 3 uut laenulepingut summas 0,55 miljonit eurot. 09. aprillil 2021 suurendati Maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 sihtfondi eelarvet Euroopa Taastekava vahenditest 15 miljoni euro võrra 54,46 miljoni euroni. MAK rahastamisvahendist sõlmiti 2021. aastal 32 laenulepingut kokku summas 3,66 miljonit eurot. MAK-i sihtfondist on kokku väljastatud laene summas 44,9 miljonit eurot, sealhulgas anti fondi tagasilaekunud summadest laene 2,06 miljonit eurot ja taastekava vahenditest 2,68 miljonit eurot. Sihtasutus jätkas 2021. aastal COVID-19 kriisimeetmete rakendamist, lähtudes rahastamislepingust nr 121 ja Maaeluministeeriumi juhistest, mille alusel eraldati käibelaenudeks 2 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2021 esitati biomajandusettevõtjatele suunatud Covid-19 käibelaenu taotlusi summas 3,29 miljonit eurot. Sihtasutus tegi positiivseid laenuotsuseid 1,83 miljoni euro ulatuses ning samas summas sõlmiti seisuga 31. detsember 2021 laenulepinguid ja väljastati laene. MES-i nõukogu otsusega kinnitati 2021. aastal meetme Põllumaa kapitalirendi (sale-and lease-back) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele tingimused. 2021. aastal sõlmiti 14 põllumaa kapitalirendi lepingut kokku summas 2,46 miljonit eurot. 31.12.2021 seisuga oli kapitalirendi lepingute alusel renditud 1817 hektarit põllumaad. 4. Nõuandeteenuse pakkumine Alates 2015. aasta juulist töötab Maaelu Edendamise Sihtasutuse osana põllu - ja maamajanduse nõuandesüsteem, mis pakub maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele nõus tamisteenuseid neile olulistes valdkondades. Nõuandeteenistust käsitletakse eraldi seisva majandusüksu sena , millel on oma eelarve. Nõuandeteenistuse tegevust planeerib ja nõustab nõuandev nõukoda, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, põllumajandustootjate , teadusasutuste, jt huvitatud osapoolte esindajad. 2021. aastal pikendati käsunduslepingu nr 180 kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2023. Nõuandeteenistuses on juurutatud ja AS Metrosert poolt sertifitseeritud ISO 9001:2015 standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem. Nõuandeteenuste osutamiseks töötas seisuga 31. detsember 20 2 1 nõuandete enistuses töölepingu alusel 1 2 k onsulenti , käsunduslepingu alusel 35 konsulenti ja raamlepingute alusel 17 konsulenti. 20 2 1 . aastal osutati käsunduslepingu nr 180 alusel nõuandeteenuseid 3182 kliendile, kellega sõlmiti 3681 nõustamislepingut. Enim osutat i nõuandeteenuseid toetuste taotlemise, loomakasvatuse ja taimekasvatuse valdkonnas. Nõuandeteenustest saadud müügitulu moodustas 20 2 1 . aastal 1 303 459 eurot. 5. Sihtasutuse tegevus riigi poolt antavate ülesannete täitjana Vabariigi Valitsuse 7 . mai 20 20 . aasta korraldusega „Maaelu Edendamise Sihtasutuse s ihtkapitali suurendamine ja halduslepingu sõlmimine “ volitati maaeluministrit otsustama Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine 80 miljoni euro võrra bio- ja maamajanduse edendamiseks laenukäenduste ja põllumajandusmaa kapitalirendi vormis ning sõlmima Maaelu Edendamise Sihtasutusega haldusleping koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise meetmete (laen, laenukäenduse reserv ja käendustasude alandamine bio- ja maamajanduse edendamiseks) rakendamiseks 120 miljoni euro ulatuses. Kriisimeetmeid rakendati Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020 määruse nr 31 „Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ alusel . 2020. aasta l kinnitas maaeluminister Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamise 80 000 000 euro võrra. 15. mail 2020 jõustus Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vaheline rahastamisleping nr 121. Lepingu alusel pakkus sihtasutus COVID-19 laenu bio- ja maamajandusettevõtjatele 100 000 000 euro ulatuses ning moodustas 5 000 000 euro suuruse käendustasude alandamise reservi ja 15 000 000 euro suuruse laenukäenduse reservi ehk käenduskahjude reservi. Maaeluminister edastas 26. oktoobril 2020 juhised laenutaotluste vastuvõtmise lõpetamise kohta alates samast kuupäevast. A prilli s 2021 jõustus rahastamislepingu nr 121 muutmise leping, mille alusel COVID-19 laen bioja maamajanduse ettevõtjatele taasavati mahus 2 miljonit eurot. Finantstoode oli avatud kuni 30. juunini 2021. Maaeluministri suunise alusel eraldati 2021. aastal 3,8 miljonit eurot sihtasutuse omavahenditest lihatõugu veiste (2,2 miljonit eurot), mahemunakanade (0,1 miljonit eurot) ja maheteravilja (1,5 miljonit eurot) tegevusvaldkonna erakorraliseks toetamiseks. Riigikontroll viis läbi auditi „Koroonakriisiga seotud laenutaotluste menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses ja KredExis“, milles analüüsiti bio- ja maamajanduse ettevõtjatele mõeldud COVID-19 laenu taotluste menetlusprotsessi ning hinnati, kas töökorraldusega oli piisavalt tagatud protsessi läbipaistvus ja taotlejate võrdne kohtlemine. Samuti koostati ülevaade laenu saanud ja mittesaanud ettevõtjatest, nende põhilistest erinevustest, antud laenude tingimustest ja laenust keeldumise asjaoludest. Riigikontroll avalikustas 15. juunil 2021 kontrolliaruande „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“, milles on esitatud Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse seisukohad. Võttes aluseks Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“ kontrolliaruandes esitatud tähelepanekuid, otsustas n õukogu koostada tegevuskava parendustegevuste kohta ning parendusprotsessi rakendamise kohta ja an dis 07. juulil 2021 sihtasutuse juhatusele vastava suunis e . Tegevuskava planeeritud parendustegevus tega edastati Maaeluministeeriumile 09. augustil 2021. Oktoobris 2021 kiitis n õukogu heaks ettepaneku laenumeetme „Covid-19 laenud bio- ja maamajandusettevõtjatele“ rakendamistegevuste vastavuse täiendavaks auditeerimise ks . Audiitorteenuse osutaja, Advokaadibüroo Triniti OÜ , alustas laenumeetme rakendamis tegevuste vastavuse auditeerimis t 2022. aasta jaanuarikuus ning esitas auditi tulemused raporti s Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuste vastavuse kohta meetme „Covid-19 laenud bio- ja maamajandusettevõtjatele“ rakendamisel , 2022. aasta märtsikuus. 6 . Maaelu maine kujundamine Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas 20 2 1 . aastal maapiirkon dade ettevõtjaid ja inimesi, kes on andnud tähelepanuväärse panuse põllumajanduse arendamiseks ning on olnud oma tegevusega teistele eeskujuks. Välja anti parim a lihaveisekarjakasvataja, parim piimakarjakasvataja, parim a taimekasvataja, ning parim maamajanduseriala de parima õpetaja ja õpila se aunimetused. Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade üliõpilastele ühekordse õppetoetuse määramise raames maksti toetust kahele Eesti Maaülikooli üliõpilasele 1 000 eurot. Maapiirkonna ettevõtluse elavdamise ja maaelu maine tõstmise ks osaleb sihtasutus koostööprojektides, mis aitavad parandada maapiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. 6. Arendustegevus Vastavalt maaeluministri suunistele töötas sihtasutus välja Maaelu Edendamise Sihtasutuse strateegia aastateks 2020-2030. Strateegia kinnitati 2020. aastal nõukogu otsusega . Strateegia on aluseks sihtautuse aastapõhiste tegevuskavade ja eelarvete koostamisel. Maale elama asumist soodustav pilootprogramm käivitati 2021. aastal, nõukogu otsusega kinnitati meetme „Eluaseme kaaslaen krediidiasutusega“ tingimused. Koostöös pankadega antakse kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas, Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Laenu sihtgrupp on maal elavad ja maale elama asuvad inimesed. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused. Seisuga 31. detsember 2021 oli esitatud 3 laenutaotlust, kokku 161 975 euro ulatuses. S ihtasutus on välja töötanud tegevuspõhimõtted sihtfondi Merekapital loomiseks. Sihtfondi eesmärk on toetada uute laevade ehitust ja selle loomise eelduseks on sihtasutuse asutajaõiguste teostaja suunis ja nõukogu heakskiit. 2021. aastal planeeritud tegevusi ei rakendatud. Maaettevõtlusfondi peamine eesmärk on hõlbustada Eesti Vabariigi primaar-, metsandus- ja kalandussektori ning toiduainete ümbertöötlemisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu omakapitalile, omakapitalilaadsele kapitalile ja võlainstrumentidele ning edendada kapitaliturgu . 2021. aastal ei käivitunud, kuna ei leitud kaasinvestorit. Fondihalduri MJP Investment OÜ te gevusplaani kohaselt käivitatakse fond kahe rahastusvooruga 2022. aastal. 202 1 . aasta l valmistati ette kliendiportaali loomist. 8. Sihtasutuse juhtimine Nõukogu on sihtasutuse juhtimisorgan. Nõukogu ülesandeks on sihtasutuse tegevuse kavandamine, sihtasutuse juhtimise korraldamine ja järelevalve teostamine sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul seadustest ja sihtasutuse põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused. Nõukogu töö toimub kinnitatud reglemendi alusel. Nõukogu liikmetele makstakse tasu vastavalt riigivaraseadusele ja rahandusministri 16.11.2017 määrusele nr 87 „ Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ , mille alusel kehtestati a sutajaõiguste teostaja 04.12.2020 otsusega nõukogu liikmete tasud alates 01.01.2021. Nõukogu on kolme kuni üheteistkümne liikmeline. Nõukogu liikmed määratakse maaeluministri poolt viieks aastaks, vähemalt üks nõukogu liige määratakse rahandusministri ettepanekul , üks nõukogu liige määratakse Maaeluminis teeriumi ametnike või töötajate seast, kolm nõukogu liiget määratakse lähtudes maaettevõtluse valdkondadest . Maaeluminister kutsus tagasi 20 2 1 . aastal 6 lii get ja määras nõukogusse 6 liiget, seisuga 31.12.20 2 1 oli sihtasutuse nõukogus 11 liiget. Sihtasutuse igapäevase tegevuse juhtimisel viib nõukogu otsused ellu juhatus. Juhatuse liikmed nimetab nõukogu ja juhatuse liikme ametiaeg on viis aastat. 2021. aastal muutus juhatuse koosseis. Nõukogu 16. septembri 2021. aasta otsuse alusel kutsuti juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi Raul Rosenberg ja Madis Reinup. Sihtasutuse juhatuse liikmeks määrati tähtajaliselt Leho Verk. Nõukogu 08.10.2021 otsuse alusel korralda ti avalik konkurs s juhatuse liikme ametikoha täitmiseks koostöös Maaeluministeeriumiga ja personaliotsingufirmaga. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti kohustub teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Lisaks põhikirjast tulenevale aruandlusele esitab juhatus nõukogule järgnevad aruanded: 1. perioodil väljastatud käenduslepingud (käendusklientide analüüs maakondade ja tegevusalade lõikes) 1 kord kvartalis; 2. perioodil väljastatud laenulepingud (laenuklientide analüüs maakondade ja tegevusalade lõikes) 1 kord kvartalis; 3. laenulepinguid mittetäitvate laenusaajate nimekiri 1 kord kvartalis; 4. käenduslepingute nimekiri (sh provisjonid) 1 kord aastas; 5. laenulepingute nimekiri (sh allahindlused) 1 kord aastas. Nõukogu ainupädevuses on: vajadusel sihtasutuse pikaajalise tegevusstrateegia määramine; kinnitada hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid; asutajaõiguste teostajale esitatava aastaeelarve kinnitamine; Sihtasutuse majandusaasta aruande heakskiitmine pärast raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori ärakuulamist ; Sihtasutuse struktuuri kinnitamine; Sihtasutuse varade kasutamise üldpõhimõtete kinnitamine; a udiitorite arvu määramine, audiitori nimetamine ja nende tasustamise korra kindlaksmääramine; juhatuse liikmete nimetamine ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamine; juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra otsustamine; nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvat e tehingute tegemiseks; muudest seadustest ja sihtasutuse põhikirjast tulenevate otsuste tegemine. Nõukogu muutis 2021. aastal laenude ja käenduste andmise otsustuspädevuste piirmäärasid 08.10.2021 otsusega: Kuni 07.10.2021 (kaasa arvatud) oli nõukogu otsustuspädevuses laenude ja/või käenduste andmine, kui uue laenu ja olemasolevate laenujääkide ja käenduse jääkide summa ettevõtte kohta on suurem kui 1 500 000 eurot. Maksimaalne käendus kokku ei või ületada 2 500 000 eurot ettevõtte kohta. krediidi– ja finantseerimisasutuse taotluse suurus ületab 5 0 00 000 euro t . Alates 08.10.2021 on nõukogu otsustuspädevuses laenude ja/või käenduste andmine, kui 1. uue laenu ja olemasolevate laenu- ja käendusjääkide summa ettevõtja kohta on suurem kui 500 000 eurot omakapitali arvel laenu andmise korral. 2. uue käenduse ning olemasolevate käendus- ja laenujääkide summa ettevõtja kohta on suurem kui 750 000 eurot käenduse andmise korral. Maksimaalne käendus kokku ei või ületada 2 500 000 eurot ettevõtja kohta. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui neli korda aastas . 20 2 1 . aastal toimus 1 0 nõukogu koosolekut . K oosolekut kokku kutsumata, elektroonilise hääletuse kaudu otsuseid vastu ei võetud. Nõu k ogu võttis 20 2 1 . aastal vastu 15 otsust seoses sihtasutuse tegevuse kavandamisega, juhtimise korraldamisega ja järelevalve teostamisega tegevuse üle. Juhatuse krediidikomitee poolt suunati siht a sutuse nõukogusse menetlemiseks 20 2 1 . aastal kokku 13 projekti, nendest 6 käendus e taotlust ja 5 laenutaotlust ja 2 põllumaa kapitalirendi taotlust . Maaelu Edendamise Sihtasutuse 20 2 1 . aasta majandusaasta aruannet auditeeris KPMG Baltics OÜ vandeaudiitor Eero Kaup , kes esitas vandeaudiitori aruandes arvamuse, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 20 2 1 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel