dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 17. mai 2022
Viit
15-3/1539-4
Registreeritud
17. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Revali Residentsid OÜ, K-Projekt Aktsiaselts , M. S., U. S., A. M., J. J., R. G., K. V., K. T., P. M., T. V., M. L., J. V., K. M., D. K., A. T.
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-31539-4 17.05.2022 Väljaminev kiri.asice444 KB

Sisu (failidest)

Mihhail Kõlvart Teie 09.02.2022 nr 1-12/262-1 Tallinna Linnavalitsus Meie 17.05.2022 nr 15-3/1539-4 [email protected] Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneering Austatud linnapea Tallinna Linnavalitsus esitas 09.02.2022 kirjaga nr 1-12/262-1 Kopli tn 2a // 2b, Vana- Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneeringu (K-Projekt Aktsiaselts töö 15107, edaspidi ka detailplaneering) Rahandusministeeriumile vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 138 lõikele 1 heakskiidu saamiseks. Asjaolud Planeeritav maa-ala, suurusega u 0,26 ha, asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Kopli, Vana- Kalamaja ja Kesk-Kalamaja tänava vahelisel alal Balti jaama vahetus läheduses. Lähedal asuvad Balti jaama turg, Kunstiakadeemia õppehoone ning Telliskivi loomelinnak. Detailplaneeringus nähakse ette liita Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e ja Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistud; määratakse moodustatava krundi sihtotstarbeks äri- ja elamumaa ning antakse moodustatavale krundile ehitusõigus kuni viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Kopli tänavalt ja Kesk-Kalamaja tänavalt. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2016 korraldusega nr 727-k ning võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2021 korraldusega nr 461. Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Päästeamet (27.11.2017) ja Terviseamet (28.08.2019). Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.06.2021 kuni 21.06.2021, mille kestel esitati 10 kirjalikku arvamust. Enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut esitati üks kirjalik arvamus (27.05.2021) ja peale väljapanekut kolm kirjalikku arvamust (25. ja 29.06.2021), mida detailplaneeringu koostamise korraldaja käsitles kui detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamusi. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas arvamuste esitajatele kirjalikult ning korraldas 03.08.2021 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikul arutelul arvamuste esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud, mistõttu saatis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 23.03.2022, kus osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) esindaja, viis arvamusi esitanud isikut, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Ärakuulamisel otsustati, et kuna kohal viibinud arvamuste avaldajate osa arvamusi said piisava selgituse, teavitavad arvamuste esitajad nädala jooksul (kuni 30.03.2022) oma arvamustest loobumisest Rahandusministeeriumi. Arvamuste esitajad oma arvamustest loobumisest Rahandusministeeriumi ei teavitanud. Küll aga toimus kirjavahetus TLPA ja arvamuste esitajate vahel, millest TLPA teavitas Rahandusministeeriumit 19.04.2022 e-kirjas (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris registreeritud 20.04.2022, viit 15-3/1539-3). Arvamuse avaldajad andsid Vana-Kalamaja tn 6, 8 ja 10 elanike nimel nõusoleku loobuda kõigist Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitanud arvamustest, kui detailplaneeringu lahenduses vähendatakse kavandatud hoone kõrgust. TLPA analüüsis olukorda ning nõustus vähendama hoone kõrgust 40 cm võrra, st lubatud hoone kõrgus on 17,4 m. TLPA 12.05.2022 Rahandusministeeriumile saated e-kirjast selgub, et arvamuste avaldajad ja TLPA ei ole kokkuleppele jõudnud. Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi, 23.03.2022 toimunud ärakuulamisel arutatut ning TLPA 19.04.2022 saadetud e-kirja, annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad Kuna esitatud arvamuskirjad käsitlevad sisuliselt sarnaseid teemasid, annab Rahandusministeerium oma seisukoha arvamustele teemade kaupa koos. 1. Planeeringulahenduse sobivus Arvamuste esitajad: M. Sütt, P. Möldre, U. Sööt, R. Gordejev, K. Tamme, T. Voog, M. Leinberg, J. Vohta, D. Karpilovich, K. Melles ja A. Tamme on leidnud, et 17,8 m kõrged viiekorruselised hooned ei sobitu Kopli, Vana-Kalamaja ja Kesk-Kalamaja tänava vahelisse kvartalisse. Planeeritav hoone ei ole kooskõlas selle kvartali hoonestusjoonega. Lisaks halvendaksid hooned rekreatsiooni tingimusi terves kvartalis, hakkaksid varjama vaateid vanalinnale, vähendavad privaatsust ja takistaksid päikesevalguse jõudmist olemasolevate hoonete sisehoovidesse. Arvamuste esitajate hinnangul on 2017. aasta detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega jätnud Tallinna Linnavalitsus mulje soovist planeerida Vana- Kalamaja tänava äärsed uusarendused Toompea poole liikudes järjest väheneva kõrgusega ning nad on oma kodud soetanud paljuski tuginedes eelnimetatud õiguspärasele ootusele. 2 Arvamuste esitajad on teinud ettepaneku vähendada uusarenduse esimese korruse laekõrgust kõrguseni 3,5 m ning ülejäänud korruseid keskmiselt 20 cm võrra, mille tulemusel on võimalik vähendada hoone kõrgust kuni 15,9 meetrini. See aitaks arvamuse esitajate hinnangul oluliselt kaasa kvartali olemasolevate elanike elukvaliteedi säilimisele. M. Leinberg ja T. Voog on tõstnud esile kinnisvara väärtuse vähenemise seoses privaatsuse kadumisega katuseterrassil. K. Vapper juhtis Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel tähelepanu, et iga naaberplaneeringuga väheneb Kesk-Kalamaja tn 5 asuva hoone ja selle hoovis päikesevalgus järk-järguliselt. Lisaks vähenevad haljasalad kuhu sajuvesi võiks imbuda. K.V. palus kontrollida, kas ühisvoolne kanalisatsioon on võimeline vett vastu võtma. Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et dokumenti, mis kajastab hoonete kõrguse langust vanalinna suunas, planeeringute menetlusdokumentide ega lähtetingimuste hulgas ei ole. Kvartali detailplaneeringute menetluse jooksul on kvartali hoonestamise põhimõtteid kaalutud ja analüüsitud põhjalikult ning juba Vana-Kalamaja tn 8, 10, Kesk-Kalamaja tn 13 ja Vana-Kalamaja tn 12// Kesk-Kalamaja tn 15 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamisel töötati välja ühised printsiibid mh maketi põhjal. Kvartali hoonete korruselisuse määramisel on lähtutud kvartali tervikust ning linnaruumilisest analüüsist. 28.05.2015 kehtestatud planeeringu Vana-Kalamaja tn 8, 10, Kesk-Kalamaja tn 13 ja Vana-Kalamaja tn 12/Kesk-Kalamaja tn 15 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu seletuskirjas on juba vastava piirkonna visiooni käsitletud järgnevas sõnastuses „Vaadeldava kvartali lõunapoolse osa kohta on koostatud detailplaneeringu visioon. Visiooni järgi on kinnistutele Kopli tn 2, 2A, 2B, 2C; Kesk-Kalamaja 3 ja Vana-Kalamaja 4 planeeritud perimetraalne peamiselt ärifunktsiooniga 5-korruseline uushoonestus.“ Sama detailplaneeringu materjalide juures on olemas ka kontaktvööndi analüüsi joonis, millelt on näha, et aastal 2015 oli kaalumisel Kopli tänava äärde lausa osaliselt 6-korruselise hoonestuse kavandamine. Korruste kõrguste osas näeb algatatud Põhja-Tallinna üldplaneering keskuse aladel ette aktiivse ärifrondiga hooneid, mis elavdaks ja looks atraktiivset linnaruumi. See tähendab põhikorrusest selgelt eristuva esimese korruse rõhutamist nii kõrguse kui ka fassaadikäsitluse poolest. Antud planeeringute puhul lähtub esimese korruse kõrgus säilitatava Hotell Economy esimese korruse kõrgusest ning järgnevad korrused järgivad Vana-Kalamaja 6 ja 8 korruste kõrguseid. Korruste kõrgused on antud põrandast põrandani. Koostatud on insolatsiooni arvutus ning selle tulemusena ei küündi takistused isegi ligilähedale lubatud parameetritele. Kanalisatsiooni osas korrigeeritakse seletuskirja tingimusega, et sademevee kanalisatsiooni projekteerimine tuleb lahendada laiema alana, haarates projekti Kesk-Kalamaja tänava sademevee- ja reoveekanalisatsiooni torustike lahendus. Planeeringala väliste võrkude, sh sademevee eelvoolu väljaehitamise vajadus ja maht, selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitustega. Rahandusministeeriumile esitatud Vana-Kalamaja tn 8, 10, Kesk-Kalamaja tn 13 ja Vana- Kalamaja tn 12// Kesk-Kalamaja tn 15 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu 15.06.2015 trükitud jooniselt „Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed (ettepanek)“ 3 selgub, et varasemalt on lahendatud läbi kogu kvartali hoonete mahud. Planeeritud hoonestuse printsiipe toetab ka Põhja- Tallinna üldplaneering, mille seletuskirja punktis 1.3 „Üldised ruumilised arengu põhimõtted“ on märgitud, et uued arendusalad tuleb välja ehitada tervikliku visiooni alusel. Detailplaneeringust selgub, et krundi hoonestamiseks on ette nähtud korraldada vastavalt Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste heale tavale vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurivõistlus. Esitatud materjalides olev illustratsioon markeerib peamiselt detailplaneeringus lubatud hoone mahtu. Arhitektuurivõistluse tulemusena selgub tegelik lahendus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.1 „Olulisemad arhitektuurinõuded“ on muu hulgas tingimus kujundada hoone Kopli tänava poolne fassaad kujunduslikult ja materjali poolest erinevateks osadeks, et hoone sobiks parmini piirkonnale iseloomulikku hoonestusrütmi. Mis puudutab privaatsuse vähenemist, siis kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema huvid ning elukeskkonna muutumine kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku huvi seda hoonestada. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Naaberkinnistu omanikul on samasugused omandiõigused, seega võib ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Kuivõrd kinnisvara väärtus on subjektiivne hinnang, siis ei ole ka vara väärtuse vähenemine või suurenemine üheselt mõõdetav. Samuti ei saa hilisemal ehitusloa andmisel olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu, sest naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Ka teatud harjumuslike vaadete muutumine uute hoonete ehitamisel on paratamatu, kuid uue hoone ehitamine ei pruugi seejuures tingimata põhjustada naaberkinnistu väärtuse kahanemist. Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana peab leidma tasakaalu erinevate huvide vahel. Antud juhul on kohalik omavalitsus planeeringu lahendust analüüsinud ja otsuseid põhjendanud ning seega täitnud talle antud planeerimisdiskretsiooni. 2. Kopli tn 2b kinnistul asuv hoone Arvamuste esitajad: U. Sööt, M. Sütt, A. Maier ja J. Juske on olnud seisukohal, et Kopli tn 2b kinnistul asuva hoone ajalooline ilme peaks säilima. Detailplaneeringu realiseerimisel ei teki inimsõbralikku linnaruumi, vaid toob kaasa miljöö ja ajaloolise väärtusega Kalamaja hoone (praegune kauplus Aasia) lammutamise ning ajaloolise tänavajoone nihutamise. Uus hoone peaks pärandiga arvestama, mitte seda hävitama. Detailplaneering peaks pakkuma variandi hoone säilitamiseks. A. Meier ja J. Juske on teinud ettepaneku taotleda Muinsuskaitseametilt eritingimuste täiendamist lähtuvalt hoone tehnilise seisukorra ekspertiisi tulemustest. Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et hoone lammutamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna poolt kooskõlastatud (kk nr 29196, 08.02.2017 ja nr 29203, 09.02.2017) muinsuskaitse eritingimuste „Muinsuskaitse eritingimused Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneeringule“ punktis 3 antud hinnang detailplaneeringuga kavandatavatele muudatustele ja punkti 4 lisas 1 on välja toodud muinsuskaitse eritingimused planeeritavale kinnistule. Muinsuskaitse eritingimuste punkti 4 alapunktis 2 on kirjas, et amortiseerumise 4 tõttu on kruntidel lubatud olemasolev hoonestus lammutada. Rahandusministeerium märgib, et TLPA 09.02.2022 Rahandusministeeriumile saadetud kirjast nr 1-12/262-1 selgub, et pärast avalikku väljapanekut, oktoobris 2021, tehti Kopli tn 2b hoone tehnilise seisundi ekspertiis selgitamaks hoone fassaadi säilitamise tehnilist võimalikkust ja otstarbekust. Ekspertiisi koostas EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHING. Tehtud uuringud näitavad, et paekiviseina madal rajamissügavus ja amortiseerunud esifassaadi halb seisukord koos erinevatel aegadel tehtud avadega on suureks probleemiks massiivse paekiviseina säilitamiseks ning stabiilsuse, ohutuse ja pikaajalisuse tagamiseks. Oleks võimalik toestada olemasolev välismüür vaivundamentidega, mis ekspertide arvamuse kohaselt on pigem teoreetiline: väga töömahukas ning teostamise majanduslikke ja keskkonna säästmise aspekte arvestades äärmiselt ebaotstarbekas. Tuginedes eksperthinnangule ei ole kavandatud Kopli tn 2b hoone tänavafassaadi säilitamist. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on otsuste tegemisel lähtunud asjaomaste asutuste seisukohtadest ning pidanud planeeringu lahendust sobivaks. Rahandusministeeriumi hinnangul on tegemist kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimustega ning Rahandusministeeriumil ei ole pädevust hinnata oma eriala spetsialistide tööd ega põhjust selle kvaliteedis kahelda. 3. Planeeringute menetlus ja eelistused Arvamuste esitajad: K. Tamme ja M. Leinberg on avaldanud arvamust, et DP041780 (käesolev) ja DP045080 (algatatud 19.05.2021) peaksid olema ühes menetluses, kuivõrd detailplaneeringute alad asuvad kõrvuti. Arvamuse esitajate hinnangul peaksid kõrvuti paiknevad hooned olema Toompea ja vanalinna poolt vaadates visuaalselt sarnased nii akende, uste kui teiste hoone välisilme elementide poolest kui ka kõrguse poolest. Arvamuse esitajad M. Sütt, U. Sööt, K. Tamme ja A. Tamme on leidnud, et arendajate soove eelistatakse kohalike elanike soovidele. Olemasolevate korteriomanike õigused ja huvid peaksid prevaleerima uute arendajate huvile heas asukohas võimalikult suure hoonestusmahu rajamiseks ning maatükk võimalikult täis ehitada. Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et ühine detailplaneeringute menetlemine ei ole võimalik, kuna Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneering on jõudnud vastuvõtmiseni ja Kopli tn 2c//Vana-Kalamaja tn 2 kinnitu detailplaneering on alles algatatud. Küll aga on mõlema planeeringu juures aluseks ühised linnaruumilised printsiibid, mida järgitakse. Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitusega. Esitatud materjalidest sh Põhja-Tallinna linnaosa detailplaneeringute arhitekti 19.04.2022 saadetud e- kirjast selgub, et TLPA on täiendavalt arutanud planeeringus kavandatud hoone kõrgust 08.04.2022 toimunud planeeringute läbivaatamise komisjonis. Otsustamiseks analüüsiti Vana-Kalamaja tn 6 ja Vana-Kalamaja tn 8 hoonete teostusjoonisteid ja detailplaneeringus kavandatud hoone korruste kõrguseid, milles selgus, et elukorruste ja viimaste korruste kõrgused põrandast põrandani on identsed, erinevus ilmneb aga esimese ärikorruse kõrguse osas. Sellest tulenevalt asuti järgmisele seisukohale: vähendada detailplaneeringus esimese ärikorruse kõrgust, nähes ette põrandast põrandani 3,5 m, elukorruste ja viimase korruse 5 kõrgus jääb samaks. Seega on hoone kogukõrgus kuni 17, 4 m, mis on 40 cm madalam kui esialgu planeeriti. Vastavasisuline teade edastati arvamuste avaldajaile 14.04.2022. Eeltoodust nähtub, et TLPA on kavandatava hoone kõrgusi analüüsinud ja teinud muudatuse hoone lubatud kõrguses ning leidnud, et planeeritud lahendus on käsitletavale maa-alale sobiv. Rahandusministeerium nõustub selgitustega ning leiab, et kohalik omavalitsus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Kokkuvõte Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.1 Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks vastuväidete ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus vastuväidetele ja ettepanekutele. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku 1 RKHKo 3-3-1-15-01 6 korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest teadlik olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 2 RKHKo 3-3-1-12-07 7 Lisaadressaadid: M. Sütt, U. Sööt, A. Maier, J. Juske, R. Gordejev, K. Vapper, K. Tamme, P. Möldre, T. Voog, M. Leinberg, J. Vohta, K. Melles, D. Karpilovich, A. Tamme, Revali Residentsid OÜ, K-Projekt Aktsiaselts Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel