Mihhail Kõlvart Teie 09.02.2022 nr 1-12/262-1
Tallinna Linnavalitsus Meie 17.05.2022 nr 15-3/1539-4
[email protected]
Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja
tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3
kinnistute detailplaneering
Austatud linnapea
Tallinna Linnavalitsus esitas 09.02.2022 kirjaga nr 1-12/262-1 Kopli tn 2a // 2b, Vana-
Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute detailplaneeringu (K-Projekt Aktsiaselts töö
15107, edaspidi ka detailplaneering) Rahandusministeeriumile vastavalt planeerimisseaduse
(edaspidi ka PlanS) § 138 lõikele 1 heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Planeeritav maa-ala, suurusega u 0,26 ha, asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Kopli, Vana-
Kalamaja ja Kesk-Kalamaja tänava vahelisel alal Balti jaama vahetus läheduses. Lähedal
asuvad Balti jaama turg, Kunstiakadeemia õppehoone ning Telliskivi loomelinnak.
Detailplaneeringus nähakse ette liita Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e ja Kesk-Kalamaja
tn 3 kinnistud; määratakse moodustatava krundi sihtotstarbeks äri- ja elamumaa ning antakse
moodustatavale krundile ehitusõigus kuni viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega
äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Kopli
tänavalt ja Kesk-Kalamaja tänavalt.
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning koostamisel oleva
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2016 korraldusega nr
727-k ning võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2021 korraldusega nr 461.
Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Päästeamet (27.11.2017) ja
Terviseamet (28.08.2019).
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.06.2021 kuni 21.06.2021, mille
kestel esitati 10 kirjalikku arvamust. Enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut esitati üks
kirjalik arvamus (27.05.2021) ja peale väljapanekut kolm kirjalikku arvamust (25. ja
29.06.2021), mida detailplaneeringu koostamise korraldaja käsitles kui detailplaneeringu
avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamusi.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas arvamuste esitajatele kirjalikult ning korraldas
03.08.2021 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikul arutelul arvamuste esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet
ei saavutatud, mistõttu saatis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu materjalid
Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 23.03.2022, kus osalesid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) esindaja, viis arvamusi esitanud isikut,
planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Ärakuulamisel otsustati, et kuna kohal
viibinud arvamuste avaldajate osa arvamusi said piisava selgituse, teavitavad arvamuste
esitajad nädala jooksul (kuni 30.03.2022) oma arvamustest loobumisest
Rahandusministeeriumi. Arvamuste esitajad oma arvamustest loobumisest
Rahandusministeeriumi ei teavitanud. Küll aga toimus kirjavahetus TLPA ja arvamuste
esitajate vahel, millest TLPA teavitas Rahandusministeeriumit 19.04.2022 e-kirjas
(Rahandusministeeriumi dokumendiregistris registreeritud 20.04.2022, viit 15-3/1539-3).
Arvamuse avaldajad andsid Vana-Kalamaja tn 6, 8 ja 10 elanike nimel nõusoleku loobuda
kõigist Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitanud arvamustest, kui detailplaneeringu
lahenduses vähendatakse kavandatud hoone kõrgust. TLPA analüüsis olukorda ning nõustus
vähendama hoone kõrgust 40 cm võrra, st lubatud hoone kõrgus on 17,4 m. TLPA 12.05.2022
Rahandusministeeriumile saated e-kirjast selgub, et arvamuste avaldajad ja TLPA ei ole
kokkuleppele jõudnud.
Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul
väljapanekul esitatud arvamusi, 23.03.2022 toimunud ärakuulamisel arutatut ning TLPA
19.04.2022 saadetud e-kirja, annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud
arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki
menetlusosalisi.
Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad
Kuna esitatud arvamuskirjad käsitlevad sisuliselt sarnaseid teemasid, annab
Rahandusministeerium oma seisukoha arvamustele teemade kaupa koos.
1. Planeeringulahenduse sobivus
Arvamuste esitajad: M. Sütt, P. Möldre, U. Sööt, R. Gordejev, K. Tamme, T. Voog, M.
Leinberg, J. Vohta, D. Karpilovich, K. Melles ja A. Tamme on leidnud, et 17,8 m kõrged
viiekorruselised hooned ei sobitu Kopli, Vana-Kalamaja ja Kesk-Kalamaja tänava vahelisse
kvartalisse. Planeeritav hoone ei ole kooskõlas selle kvartali hoonestusjoonega. Lisaks
halvendaksid hooned rekreatsiooni tingimusi terves kvartalis, hakkaksid varjama vaateid
vanalinnale, vähendavad privaatsust ja takistaksid päikesevalguse jõudmist olemasolevate
hoonete sisehoovidesse.
Arvamuste esitajate hinnangul on 2017. aasta detailplaneeringute ja
projekteerimistingimustega jätnud Tallinna Linnavalitsus mulje soovist planeerida Vana-
Kalamaja tänava äärsed uusarendused Toompea poole liikudes järjest väheneva kõrgusega
ning nad on oma kodud soetanud paljuski tuginedes eelnimetatud õiguspärasele ootusele.
2
Arvamuste esitajad on teinud ettepaneku vähendada uusarenduse esimese korruse laekõrgust
kõrguseni 3,5 m ning ülejäänud korruseid keskmiselt 20 cm võrra, mille tulemusel on
võimalik vähendada hoone kõrgust kuni 15,9 meetrini. See aitaks arvamuse esitajate
hinnangul oluliselt kaasa kvartali olemasolevate elanike elukvaliteedi säilimisele.
M. Leinberg ja T. Voog on tõstnud esile kinnisvara väärtuse vähenemise seoses privaatsuse
kadumisega katuseterrassil.
K. Vapper juhtis Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel tähelepanu, et iga
naaberplaneeringuga väheneb Kesk-Kalamaja tn 5 asuva hoone ja selle hoovis päikesevalgus
järk-järguliselt. Lisaks vähenevad haljasalad kuhu sajuvesi võiks imbuda. K.V. palus
kontrollida, kas ühisvoolne kanalisatsioon on võimeline vett vastu võtma.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et dokumenti, mis kajastab hoonete kõrguse
langust vanalinna suunas, planeeringute menetlusdokumentide ega lähtetingimuste hulgas ei
ole. Kvartali detailplaneeringute menetluse jooksul on kvartali hoonestamise põhimõtteid
kaalutud ja analüüsitud põhjalikult ning juba Vana-Kalamaja tn 8, 10, Kesk-Kalamaja tn 13
ja Vana-Kalamaja tn 12// Kesk-Kalamaja tn 15 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
koostamisel töötati välja ühised printsiibid mh maketi põhjal.
Kvartali hoonete korruselisuse määramisel on lähtutud kvartali tervikust ning linnaruumilisest
analüüsist. 28.05.2015 kehtestatud planeeringu Vana-Kalamaja tn 8, 10, Kesk-Kalamaja tn
13 ja Vana-Kalamaja tn 12/Kesk-Kalamaja tn 15 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
seletuskirjas on juba vastava piirkonna visiooni käsitletud järgnevas sõnastuses „Vaadeldava
kvartali lõunapoolse osa kohta on koostatud detailplaneeringu visioon. Visiooni järgi on
kinnistutele Kopli tn 2, 2A, 2B, 2C; Kesk-Kalamaja 3 ja Vana-Kalamaja 4 planeeritud
perimetraalne peamiselt ärifunktsiooniga 5-korruseline uushoonestus.“ Sama
detailplaneeringu materjalide juures on olemas ka kontaktvööndi analüüsi joonis, millelt on
näha, et aastal 2015 oli kaalumisel Kopli tänava äärde lausa osaliselt 6-korruselise hoonestuse
kavandamine.
Korruste kõrguste osas näeb algatatud Põhja-Tallinna üldplaneering keskuse aladel ette
aktiivse ärifrondiga hooneid, mis elavdaks ja looks atraktiivset linnaruumi. See tähendab
põhikorrusest selgelt eristuva esimese korruse rõhutamist nii kõrguse kui ka fassaadikäsitluse
poolest. Antud planeeringute puhul lähtub esimese korruse kõrgus säilitatava Hotell Economy
esimese korruse kõrgusest ning järgnevad korrused järgivad Vana-Kalamaja 6 ja 8 korruste
kõrguseid. Korruste kõrgused on antud põrandast põrandani.
Koostatud on insolatsiooni arvutus ning selle tulemusena ei küündi takistused isegi
ligilähedale lubatud parameetritele.
Kanalisatsiooni osas korrigeeritakse seletuskirja tingimusega, et sademevee kanalisatsiooni
projekteerimine tuleb lahendada laiema alana, haarates projekti Kesk-Kalamaja tänava
sademevee- ja reoveekanalisatsiooni torustike lahendus. Planeeringala väliste võrkude, sh
sademevee eelvoolu väljaehitamise vajadus ja maht, selgub ehitusprojekti koostamise käigus.
Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitustega.
Rahandusministeeriumile esitatud Vana-Kalamaja tn 8, 10, Kesk-Kalamaja tn 13 ja Vana-
Kalamaja tn 12// Kesk-Kalamaja tn 15 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu 15.06.2015
trükitud jooniselt „Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed (ettepanek)“
3
selgub, et varasemalt on lahendatud läbi kogu kvartali hoonete mahud.
Planeeritud hoonestuse printsiipe toetab ka Põhja- Tallinna üldplaneering, mille seletuskirja
punktis 1.3 „Üldised ruumilised arengu põhimõtted“ on märgitud, et uued arendusalad tuleb
välja ehitada tervikliku visiooni alusel.
Detailplaneeringust selgub, et krundi hoonestamiseks on ette nähtud korraldada vastavalt
Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste heale tavale vähemalt kolme osavõtjaga
arhitektuurivõistlus. Esitatud materjalides olev illustratsioon markeerib peamiselt
detailplaneeringus lubatud hoone mahtu. Arhitektuurivõistluse tulemusena selgub tegelik
lahendus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.1 „Olulisemad arhitektuurinõuded“ on muu
hulgas tingimus kujundada hoone Kopli tänava poolne fassaad kujunduslikult ja materjali
poolest erinevateks osadeks, et hoone sobiks parmini piirkonnale iseloomulikku
hoonestusrütmi.
Mis puudutab privaatsuse vähenemist, siis kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema huvid
ning elukeskkonna muutumine kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku huvi seda
hoonestada. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma
maatüki kasutamisel. Naaberkinnistu omanikul on samasugused omandiõigused, seega võib
ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused
kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist
seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Kuivõrd kinnisvara väärtus on
subjektiivne hinnang, siis ei ole ka vara väärtuse vähenemine või suurenemine üheselt
mõõdetav. Samuti ei saa hilisemal ehitusloa andmisel olla takistuseks igasugune naabri vara
väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu, sest naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Ka teatud
harjumuslike vaadete muutumine uute hoonete ehitamisel on paratamatu, kuid uue hoone
ehitamine ei pruugi seejuures tingimata põhjustada naaberkinnistu väärtuse kahanemist.
Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana peab leidma tasakaalu erinevate huvide vahel.
Antud juhul on kohalik omavalitsus planeeringu lahendust analüüsinud ja otsuseid
põhjendanud ning seega täitnud talle antud planeerimisdiskretsiooni.
2. Kopli tn 2b kinnistul asuv hoone
Arvamuste esitajad: U. Sööt, M. Sütt, A. Maier ja J. Juske on olnud seisukohal, et Kopli tn 2b
kinnistul asuva hoone ajalooline ilme peaks säilima. Detailplaneeringu realiseerimisel ei teki
inimsõbralikku linnaruumi, vaid toob kaasa miljöö ja ajaloolise väärtusega Kalamaja hoone
(praegune kauplus Aasia) lammutamise ning ajaloolise tänavajoone nihutamise. Uus hoone
peaks pärandiga arvestama, mitte seda hävitama. Detailplaneering peaks pakkuma variandi
hoone säilitamiseks.
A. Meier ja J. Juske on teinud ettepaneku taotleda Muinsuskaitseametilt eritingimuste
täiendamist lähtuvalt hoone tehnilise seisukorra ekspertiisi tulemustest.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et hoone lammutamise aluseks on Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna poolt kooskõlastatud (kk nr 29196,
08.02.2017 ja nr 29203, 09.02.2017) muinsuskaitse eritingimuste „Muinsuskaitse
eritingimused Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute
detailplaneeringule“ punktis 3 antud hinnang detailplaneeringuga kavandatavatele
muudatustele ja punkti 4 lisas 1 on välja toodud muinsuskaitse eritingimused planeeritavale
kinnistule. Muinsuskaitse eritingimuste punkti 4 alapunktis 2 on kirjas, et amortiseerumise
4
tõttu on kruntidel lubatud olemasolev hoonestus lammutada.
Rahandusministeerium märgib, et TLPA 09.02.2022 Rahandusministeeriumile saadetud
kirjast nr 1-12/262-1 selgub, et pärast avalikku väljapanekut, oktoobris 2021, tehti Kopli tn
2b hoone tehnilise seisundi ekspertiis selgitamaks hoone fassaadi säilitamise tehnilist
võimalikkust ja otstarbekust. Ekspertiisi koostas EHITUSKONSTRUEERIMISE JA
KATSETUSTE OSAÜHING. Tehtud uuringud näitavad, et paekiviseina madal
rajamissügavus ja amortiseerunud esifassaadi halb seisukord koos erinevatel aegadel tehtud
avadega on suureks probleemiks massiivse paekiviseina säilitamiseks ning stabiilsuse,
ohutuse ja pikaajalisuse tagamiseks. Oleks võimalik toestada olemasolev välismüür
vaivundamentidega, mis ekspertide arvamuse kohaselt on pigem teoreetiline: väga
töömahukas ning teostamise majanduslikke ja keskkonna säästmise aspekte arvestades
äärmiselt ebaotstarbekas. Tuginedes eksperthinnangule ei ole kavandatud Kopli tn 2b hoone
tänavafassaadi säilitamist.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on otsuste tegemisel lähtunud asjaomaste asutuste
seisukohtadest ning pidanud planeeringu lahendust sobivaks. Rahandusministeeriumi
hinnangul on tegemist kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimustega ning
Rahandusministeeriumil ei ole pädevust hinnata oma eriala spetsialistide tööd ega põhjust
selle kvaliteedis kahelda.
3. Planeeringute menetlus ja eelistused
Arvamuste esitajad: K. Tamme ja M. Leinberg on avaldanud arvamust, et DP041780
(käesolev) ja DP045080 (algatatud 19.05.2021) peaksid olema ühes menetluses, kuivõrd
detailplaneeringute alad asuvad kõrvuti. Arvamuse esitajate hinnangul peaksid kõrvuti
paiknevad hooned olema Toompea ja vanalinna poolt vaadates visuaalselt sarnased nii
akende, uste kui teiste hoone välisilme elementide poolest kui ka kõrguse poolest.
Arvamuse esitajad M. Sütt, U. Sööt, K. Tamme ja A. Tamme on leidnud, et arendajate soove
eelistatakse kohalike elanike soovidele. Olemasolevate korteriomanike õigused ja huvid
peaksid prevaleerima uute arendajate huvile heas asukohas võimalikult suure hoonestusmahu
rajamiseks ning maatükk võimalikult täis ehitada.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et ühine detailplaneeringute menetlemine ei ole
võimalik, kuna Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3 kinnistute
detailplaneering on jõudnud vastuvõtmiseni ja Kopli tn 2c//Vana-Kalamaja tn 2 kinnitu
detailplaneering on alles algatatud. Küll aga on mõlema planeeringu juures aluseks ühised
linnaruumilised printsiibid, mida järgitakse.
Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitusega. Esitatud
materjalidest sh Põhja-Tallinna linnaosa detailplaneeringute arhitekti 19.04.2022 saadetud e-
kirjast selgub, et TLPA on täiendavalt arutanud planeeringus kavandatud hoone kõrgust
08.04.2022 toimunud planeeringute läbivaatamise komisjonis. Otsustamiseks analüüsiti
Vana-Kalamaja tn 6 ja Vana-Kalamaja tn 8 hoonete teostusjoonisteid ja detailplaneeringus
kavandatud hoone korruste kõrguseid, milles selgus, et elukorruste ja viimaste korruste
kõrgused põrandast põrandani on identsed, erinevus ilmneb aga esimese ärikorruse kõrguse
osas. Sellest tulenevalt asuti järgmisele seisukohale: vähendada detailplaneeringus esimese
ärikorruse kõrgust, nähes ette põrandast põrandani 3,5 m, elukorruste ja viimase korruse
5
kõrgus jääb samaks. Seega on hoone kogukõrgus kuni 17, 4 m, mis on 40 cm madalam kui
esialgu planeeriti. Vastavasisuline teade edastati arvamuste avaldajaile 14.04.2022.
Eeltoodust nähtub, et TLPA on kavandatava hoone kõrgusi analüüsinud ja teinud muudatuse
hoone lubatud kõrguses ning leidnud, et planeeritud lahendus on käsitletavale maa-alale sobiv.
Rahandusministeerium nõustub selgitustega ning leiab, et kohalik omavalitsus on oma
seisukohti piisavalt põhjendanud.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse
võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi
pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks vastuväidete ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte
vastus vastuväidetele ja ettepanekutele.
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
1
RKHKo 3-3-1-15-01
6
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas
ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest
teadlik olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida
tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud
isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et
arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada
saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest
tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest.
Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu
lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Kopli tn 2a // 2b, Vana-Kalamaja tn 2e, Kesk-Kalamaja tn 3
kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
2
RKHKo 3-3-1-12-07
7
Lisaadressaadid:
M. Sütt, U. Sööt, A. Maier, J. Juske, R. Gordejev, K. Vapper, K. Tamme, P. Möldre,
T. Voog, M. Leinberg, J. Vohta, K. Melles, D. Karpilovich, A. Tamme,
Revali Residentsid OÜ, K-Projekt Aktsiaselts
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
8