dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 20. mai 2022
Viit
15-3/3500-3
Registreeritud
20. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, City Plaza OÜ , Fie Peep Moorast , E. A., L. T., A. K., I. T., M. A., R. A., D. P., K. T., A. H.
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), tähitud post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-33500-3 20.05.2022 Väljaminev kiri.asice469 KB

Sisu (failidest)

Tallinna Linnavalitsus Teie 20.04.2022 nr 1-12/790 - 1 [email protected] Meie 20.05.2022 nr 15-3/3500-3 A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 20.04.2022 kirjaga nr 1-12/790 – 1 Rahandusministeeriumile A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 3 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Asjaolud Detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Tallinna Linnavalitsuse 13.03.2017 korraldusega nr 404-k „A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Kesklinnas“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistust üks vähemalt 85% ärimaa ja kuni 15% elamumaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 30 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluruumidega kõrghoone ehitamiseks ning üks vähemalt 85% ärimaa ja kuni 15% elamumaa või 50% ärimaa ja 50% elamumaa sihtotstarbega krunt, mis on võimalik liita A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 või Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 kinnistuga ning määrata kruntide kasutamise tingimused ja liikluskorraldus. Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kompassi asumis Tartu maantee, Gonsiori, A. Laikmaa ja Kivisilla tänava vahelises kvartalis. Planeeritud alast põhja ja itta jäävad valdavalt äriruumidega korterelamutega hoonestatud kvartalid. Planeeritud alast läände jääb Tallinna Kaubamaja ja lõunasse ärihoonete ja üksikute korterelamutega kvartaliosa. Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala. Alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse hinnangul kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega ja kesklinna tihendamise põhimõttega. Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (edaspidi teemaplaneering) kohase Maakri kõrghoonete piirkonna (1. piirkond) 7. kvartalisse, mille suurim lubatud hoonestustihedus on 6,5 ja ehitise kõrgus merepinnast tohib olla kuni 130 meetrit. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse hinnangul kooskõlas teemaplaneeringuga. Detailplaneering ja KSH on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti, Lennuameti (al 2021 Transpordiamet), Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnaameti, Tallinna linna ametite ja võrguvaldajatega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneering ja KSH võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 09.09.2021 otsusega nr 104. Detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ilmus teade Tallinna veebilehel 10.09.2021, ajalehes Eesti Päevaleht ja ajalehes Pealinn 13.09.2021. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul ajavahemikul 25.10 - 23.11.2021. Sellekohane teade ilmus Tallinna veebilehel 20.09.2021, ajalehes Eesti Päevaleht 22.09.2021, ajalehes Pealinn 27.09.2021 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 29.09.2021. Samuti teavitati detailplaneeringu avalikust väljapanekust puudutatud ja huvitatud isikuid tähtkirjadega. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati detailplaneeringule 7 kirjalikku arvamust (E. Abel, L. Tuisk, A. Kurm, I. Tsibinog, R. Aus, D. Pisarenko ja ühispöördumise M. Aramjants, K. Talme, A. Hov ja L. Tuisk). Arvamused puudutasid peamiselt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 jäätmekonteinerite asukohta, juurdepääsu ning nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) kaalus kõiki arvamusi ja vastas nendele kirjalikult. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustas arutelu korraldati 04.01.2022. Arutelu tulemusena kõiki esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldati Rahandusministeeriumis 10.05.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isik ja tema esindaja ning detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud. Ärakuulamise tulemusena kokkuleppele esitatud arvamuse osas ei jõutud. Arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste kokkuvõtted, kohaliku omavalitsuse ja Rahandusministeeriumi seisukohad Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuskirjad käsitlevad sisuliselt sarnaseid teemasid, annab Rahandusministeerium seisukoha esitatud arvamustele teemade kaupa. 1. Ahti Kurm, Rain Aus, Irina Tsibinog ja Dmitri Pisarenko märkisid, et pärast kavandatu elluviimist puudub koht, kuhu Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriühistu saaks paigutada jäätmekonteinerid. Praegu asuvad konteinerid A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistul. Arvamuse esitajad soovivad, et detailplaneeringus leitakse lahendus Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kortermaja prügikonteinerite paigutamiseks, nii et oleks tagatud nende tõrgeteta tühjendamise võimalus enne ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja peale planeeritud hoone kasutuselevõttu. Lisaks jäi arvamuse esitajatele arusaamatuks, kuidas täpselt on määratud servituudi vajadus juurdepääsuks Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistule. Arvamuse esitajad on seisukohal, et 3 meetri laiune juurdepääs ei ole piisav. TLPA märkis, et Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruse nr 28 „Tallina jäätmehoolduseeskiri“ § 5 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab jäätmevaldaja paigutama 2 jäätmemahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud. Arvestades, et Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistul on jäätmekonteinerite paigutamiseks väga piiratud võimalused, tehti planeeringusse täiendus ja määrati võimalus liita krunt pos 2 ühe variandina ka Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistuga. Samuti määrati võimalus krundile pos 2 ehitada prügimaja. Krunt pos 2 on ette nähtud moodustada A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistust. Krundi omandamise tingimustes tuleb kokku leppida kinnistu omanikuga. Tegemist on eraõigusliku lepinguga, mille sõlmimisse kohalik omavalitsus sekkuda ei saa. TLPA selgitas, et juurdepääsu servituudi vajadus ja A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistut juurdepääsu servituutidega koormatav ala on planeeringu põhijoonisel tähistatud. Sama ala on vaja servituudiga koormata Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistu omanike, Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 kinnistu omanike ja A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 planeeritud hoonesse kavandatud alajaama omaniku kasuks. Iga kinnistu omaniku tarbeks vajalik servituudi ala on küll mõnevõrra erineva ulatusega ja seetõttu ei ole planeeringus üksikute servituutide kaupa koormatava ala ulatust eraldi tähistatud. Servituudid seatakse vastavate lepingutega iga kinnistu omanike kasuks eraldi. Tegemist on eraõiguslike lepingutega, mille sõlmimisse kohalik omavalitsus sekkuda ei saa. Kuni servituut on seadmata ja vastav kanne kinnistusraamatusse tegemata, saab detailplaneeringus kajastada ainult servituudi vajadust. Servituudi vajadus on määratud kooskõlas asjaõigusseaduse § 156 lõikega 1, mille kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohalik omavalitsus lisas, et kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel võib servituudi määrata ka teisiti kui planeeringus ette nähtud. Planeeringu seletuskirja lisati täiendus, et juurdepääsu servituutide ulatust võib ehitusprojektis või vastavates asjaõiguslepingutes täpsustada. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 1.10.3 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“ täiendati tingimustega esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde teostamise projekt. Projektis kirjeldatakse jäätmeveo korraldus ehitamise ajal ja kuidas korraldatakse juurdepääs naaberkinnistutele ehitamise ajal. Samuti lisati tingimus, et Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistu omanikud tuleb kaasata ehitusloa menetlusse. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning ehitise ehituslike tingimuste määramine. Samuti on detailplaneeringuga võimalik servituutide seadmise vajaduse märkimine. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud jagada A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu kaheks krundiks: A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 (Pos 1) suurusega 4625 m2 ja krunt Pos 2 suurusega 14 m2. Pos 2 krundi võib tulevikus liita krundi omaniku ja vastava naaberkinnistu omaniku kokkuleppe olemasolul Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 kinnistuga või Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistuga või jätta nimetatud krunt kinnistu omanike huvi ja kokkuleppe puudumise korral A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu koosseisu. Liitmise korral võib Pos 2 krundi sihtotstarvete osakaalu vajadusel täpsustada lähtuvalt liidetava krundi sihtotstarbest. Samuti määratakse võimalus ehitada krundile Pos 2 prügimaja. 3 Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.9.2.1 „Juurdepääsu servituudid ja servituutide vajadus“ on ette nähtud juurdepääsu servituudi vajadusega ala laiusega 3 m Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 igakordse omaniku/-ke kasuks. Juurde on lisatud tingimus, et kõikide juurdepääsuservituutide ulatust võib ehitusprojektis või vastavates asjaõiguslepingutes täpsustada. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringus on loodud võimalus arvamuse esitajatel edasiste kokkulepete sõlmimise tulemusel omandada krunt Pos 2 ja rajada sinna prügimaja. Samuti on antud võimalus sõlmida juurdepääsu servituudi seadmise leping Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistu kasuks. Arvestama peab seda, et detailplaneering on sisuliselt kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks ega ole ka seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga, et krundi Pos 2 omandamise ja servituutide seadmise puhul on tegemist eraõiguslike lepingutega, mille sõlmimisse kolmandad osapooled sekkuda ei saa. Samuti ei pea detailplaneeringu koosseisus kindlaks määrama nende eraõiguslike lepingute sisu. 3. Dmitri Pisarenko soovis tutvuda insolatsiooni analüüsiga ja saada selgitusi. Arvamuse esitaja on kindel, et insolatsiooni analüüs peaks olema kooskõlastatud kõikide korterite omanikutega, kus potentsiaalselt võib insolatsioon halveneda. TLPA märkis, et insolatsiooni analüüs oli avalikul väljapanekul kättesaadav nii paberkandjal Tallinna Kesklinna Valitsuses kui Vabaduse väljak 7 infosaalis, samuti digitaalsel kujul Tallinna planeeringute registris DP042070 planeeringu juures. Analüüs lisati ka täiendavalt ka esitatud arvamuse vastuskirjale. TLPA selgitas, et Eestis hinnatakse valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust eluruumides Eesti standardi EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” alusel. Standardi punkti 4.3.3 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel hoonete orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5 tunnine katkematu insolatsioon või 3 tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3 toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enam tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas või kui 2tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2 ja 3toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas ning 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas. Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elamus asuvad korterid, milles insolatsiooni kestus jääb lühem Eesti standardis EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatust, on korteriomandid koormatud lühema insolatsiooni kestuste talumiseks vastava servituudiga A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu omanike kasuks. Servituudiga koormatud korteriomandite loetelu on detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.9.1.3. Servituudid on seatud notariaalsete lepingutega ja kantud kinnistusraamatusse. Kohalik omavalitsus lisas, et planeerimisseaduse § 133 lõikes 1 on sätestatud, et detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks sama seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele. PlanS § 127 lõikes 1 on sätestatud, et detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Seega ei tulene planeerimisseadusest kohustust planeeritava ala naaberkinnistute omanikega detailplaneeringut kooskõlastada. 4 Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomandite omanikud on olnud kaasatud detailplaneeringu koostamisse ja neil on olnud võimalus avaldada planeeringu kohta arvamust nii detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku kui detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Arvamuse esitaja on viimati nimetatud võimalust kasutanud ja TLPA on tema seisukohti kaalunud. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et detailplaneeringu realiseerimise korral on insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes hinnanud OÜ Fassaadiprojekti arhitekt Peep Soopere. Nendes Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korterites, milles ei ole tagatud normikohane insolatsiooni kestus, on vastavate korteriomanikega sõlmitud notariaalsed lepingud servituudi seadmiseks normist lühema insolatsiooni kestuse talumiseks. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasatud isikuid teavitada detailplaneeringu algatamisest, eelnõu avalikustamisest, detailplaneeringu vastuvõtmisest, avalikust väljapanekust ja avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavast arutelust ning detailplaneeringu kehtestamisest. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud detailplaneeringu materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid teavitanud planeeringu menetlusetappidest eraldi kirjadega. Lisaks peab detailplaneeringu koostamine olema avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud esitada oma kirjalikke arvamusi planeeringulahenduse kohta. Avalikkuse kaasamiseks on teavitatud vastavates ajalehtedes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust. Seega on planeerimisseadusest tulenev teavituskohustus täidetud. Menetlusnõuete eesmärk (kaasamine, ärakuulamine, selgituste andmine) on saavutatud, mida tõendab ka planeeringule õigeaegselt esitatud arvamuste olemasolu. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha ja korraldanud avaliku arutelu. Võttes arvesse, et detailplaneeringu avalik väljapanek toimus pikema ajavahemiku jooksul, oli kõikidel huvitatud isikutel võimalus täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole. Rahandusministeerium lisab, et tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine ei pruugi meeldida naabritele, kes on huvitatud oma senise elukeskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri elukeskkonna muutumine kavandatavate uute hoonete tõttu. Naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrid peavad taluma hoonete rajamist, mis on lubatud üldplaneeringuga ja on ka muidu õiguspärased. Kui isik valib elukohaks linna või muu tiheasustusega asula, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema privaatsusega, tihedamalt hoonestatud elukeskkonnaga ning väiksema insolatsiooniga. 4. Dmitri Pisarenko soovis teada, kuidas on defineeritud ehitusprotsessi mõju kõrvalhoonete elanikute tervisele. Gonsiori 8 piirkonnas viimastel aastatel toimub pidev ehitus. Sellest tulenev müra ja tolm on tõsiselt häirinud igapäevast elu. TLPA selgitas, et tervisekaitse aspektidest on detailplaneeringut hinnanud Terviseamet ja detailplaneeringu kooskõlastanud. Ehitusaegsed häiringud on ajutised ja nendega tuleb leppida. 5 Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.10.4 on toodud tingimused arvestamaks lähialal paiknevate elanikega. Detailplaneeringus on toodud tingimused:  Kuna planeeritud ala jääb tihedalt hoonestatud kesklinna piirkonda, kus lähialal paikneb palju korterelamuid ja ärihooneid tuleb ehitamisel valida selline korraldus, et ehitamise aegsed mõjud oleksid ümbrusele minimaalsed ja seda ka töövälisel ajal.  Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel müratundlikel aladel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud vastava mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Rahandusministeerium lisab, et detailplaneering ja KSH on kooskõlastatud Terviseametiga, kes ei ole leidnud, et detailplaneering oleks vastuolus tervisekaitse nõuetega. Kui Terviseamet on planeeringu kooskõlastanud, siis saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks tervisekaitsenõuetele. 5. Dmitri Pisarenko tegi ettepaneku kaaluda, kas poleks mõistlik kavandada hoone maapinna tasandil tagasiastega Gonsiori tänava poolt, kus asuvad bussipeatused ja kõnniteel liigub palju rahvast. TLPA selgitas, et Gonsiori tänava kõnnitee on planeeritud alal vähemalt 6 m laiune. See laius on piisav nii ühissõiduki peatustele kui kergliiklejatele. Eesmärk on kavandada Gonsiori tänava A. Laikmaa ja Kivisilla tänava vahelisele lõigule ühtsel ehitusjoonel paiknevad hooned. Detailplaneeringus määratud arhitektuurinõudeid täiendati tingimusega, et Gonsiori tänava poolsete äriruumide sissepääsude ette tuleb näha tagasiasted. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning märgib, et tegemist on planeeringu sisulise lahendusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Antud juhul on kohalik omavalitsus otsustanud detailplaneeringut täiendatud tingimusega, et Gonsiori tänava poolsete äriruumide sissepääsude ette tuleb näha tagasiasted ning oma otsust piisavalt põhjendanud. 6. Ljudmila Tuisk, Margarita Bramjants, Kerstin Talme, Anderi Hov ja Enno Abel märkisid, et detailplaneeringu järgselt plaanitava hoone lähimad kinnisasjad on Gonsiori 8 ja Kivisilla 4/Tartu mnt 7 hooned. Detailplaneeringu kohaselt hakkab nimetatud kinnisasjade ja plaanitava hoone vahe olema 8 meetrit. Ehitustöödega seoses tuleb tõenäoliselt kaevata ka sellest vahest lähemale. Plaanitaval hoonel kaevandatakse kaks maa-alust korrust, mis tähendab, et maa-alune sügavus hakkab olema 6-7 meetrit. Ehitustöödega seoses tuleb aga kaevata vähemalt 8-9 meetri sügavusele ning sellele lisaks kaasneb ulatuslik vaiade rammimine. 6 Arvestades nimetatud kinnisasjade all asuva pinnase iseärasusi, kavandatava hoone vahet nimetatud kinnistutega (eelkõige Gonsiori 8-ga), võivad sellised maa-alused ehitustööd kaasa tuua Gonsiori 8, Kivisilla 4 ja Tartu mnt 7 hoonete aluspinna /aluste liikumist ja põrutamist. Nimetatud hoonete taldmikud asuvad vähem kui 3 meetri sügavusel. Arvamuse esitajad on väljendanud muret, et Gonsiori 8, Kivisilla 4 ja Tartu mnt 7 hoonete karkassid ja välistarindid saavad kahjustada. Seetõttu peab detailplaneeringut täiendama nõudega, et kavandatava kinnisasja – hoone (A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1) arendaja tagaks Gonsiori 8, Kivisilla 4 ja Tartu mnt 7 hoonete kahjustamata kujul säilimist (ehitusega kaasnevate kahjustuste vältimist) ehitustegevuse ajal. Arvamuse esitajate hinnangul peaksid planeeringus olema tingimused, et arendaja peab enne tööde alustamist üle vaatama ja protokollima naaberhoonete seisukorra, paigaldama andurid ja andureid kontrollima kord kuus. Enne maa-aluste tööde tegemist peab olema plaan kuidas neid teha ja millised meetmed on vajalikud, et kõrval asuvad hooned ei saaks vigastusi. TLPA märkis, et naaberhoonete vigastuste vältimiseks on detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.10.3 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“ määratud järgmised tingimused:  Tulenevalt piirkonna tingimustest tuleb ümbritsevad hooned võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehituse algust. Projekteerimisel tuleb tagada kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et hoonestamine ei tooks kaasa negatiivseid mõjutusi ümbritsevatele hoonetele.  Naaberhoonete vundamendid toetuvad veeküllastunud peenliivale, mistõttu on võimalike kahjustuste (liiva heljundamine, ebaühtlane vajumine) vältimiseks soovitatav vaiade ja sulundseinte rajamiseks kasutada vibratsioonivaba tehnoloogiat.  Veealanduse projekteerimisel tuleb vältida pingeolukorra ulatuslikku muutust rajatava süvendi ümbruses nii, et oleks tagatud ümbritsevate hoonete, teede ja kommunikatsioonide püsivus. Kuna savine peenliiv on tundlik hüdrodünaamilistele mõjutustele, on otse süvendist vee pumpamine keelatud. Ettepanekute arvestamiseks täiendati planeeringu seletuskirja järgmiselt:  rammvaiu ehitamisel mitte kasutada;  koostada enne planeeritud hoonete ehitamist ehitusekspertiis lähialal olevate hoonete kohta; hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid; reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus.  ehitusprojekti koosseisus esitada ehitustööde teostamise projekt. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et detailplaneeringus on toodud tingimused, mida tuleb arvestada vältimaks naaberhoonete vigastuste teket. Juhin tähelepanu, et ehitusseadustiku §-s 8 on sätestatud ohutuse printsiip, mille kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. See tähendab, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud põhjused ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevatele teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Ehitus- ja omanikujärelevalve peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda ning ehitusaegsed vibratsiooni- ja müratasemed vastaksid normidele. 7 Detailplaneeringu tingimustest ning ehitusseadustiku põhimõtetest tuleb lähtuda hilisemal projekteerimisel ja ehitamisel ning naaberhoonete ohutus ja keskkonna säilimine peavad olema ehitamise käigus tagatud. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud PlanS-s ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud esitada oma kirjalikke arvamusi planeeringulahenduse kohta. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-s. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega kirjalikke arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Kirjalikke arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on saanud detailplaneeringu koostamisel kasutada oma menetlusõigusi ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi PlanS-st tulenevalt üks planeerimise eesmärk. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 10 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate isikute subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on asula säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks kirjaliku arvamuse suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastused arvamuste kirjadele. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. 8 Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole oluliselt rikutud detailplaneeringu menetlusnõudeid ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andjal otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS § 138 lõikes 3 sätestatud pädevusele. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 3 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu A.Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, City Plaza OÜ, Fie Peep Moorast, Ahti Kurm, Rain Aus, Irina Tsibinog ja Dmitri Pisarenko, Ljudmila Tuisk, Margarita Bramjants, Kerstin Talme, Anderi Hov ja Enno Abel. 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 3 RKHKo 3-3-1-12-07 9 Helen Madison 611 3135 [email protected] 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →