Tallinna Linnavalitsus Teie 20.04.2022 nr 1-12/790 - 1
[email protected] Meie 20.05.2022 nr 15-3/3500-3
A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1
kinnistu detailplaneering
Tallinna Linnavalitsus esitas 20.04.2022 kirjaga nr 1-12/790 – 1 Rahandusministeeriumile A.
Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 3 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH)
algatati Tallinna Linnavalitsuse 13.03.2017 korraldusega nr 404-k „A. Laikmaa tn 11 // Tartu
mnt 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine Kesklinnas“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ühiskondlike ehitiste maa
sihtotstarbega A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistust üks vähemalt 85% ärimaa ja kuni
15% elamumaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 30 maapealse ja
kuni 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluruumidega kõrghoone ehitamiseks ning üks vähemalt
85% ärimaa ja kuni 15% elamumaa või 50% ärimaa ja 50% elamumaa sihtotstarbega krunt,
mis on võimalik liita A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 või Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7
kinnistuga ning määrata kruntide kasutamise tingimused ja liikluskorraldus.
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kompassi asumis Tartu maantee, Gonsiori, A. Laikmaa
ja Kivisilla tänava vahelises kvartalis. Planeeritud alast põhja ja itta jäävad valdavalt
äriruumidega korterelamutega hoonestatud kvartalid. Planeeritud alast läände jääb Tallinna
Kaubamaja ja lõunasse ärihoonete ja üksikute korterelamutega kvartaliosa.
Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna
üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala. Alale võib
ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on kohaliku
omavalitsuse hinnangul kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega ja
kesklinna tihendamise põhimõttega.
Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud
teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (edaspidi teemaplaneering) kohase
Maakri kõrghoonete piirkonna (1. piirkond) 7. kvartalisse, mille suurim lubatud
hoonestustihedus on 6,5 ja ehitise kõrgus merepinnast tohib olla kuni 130 meetrit.
Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse hinnangul kooskõlas teemaplaneeringuga.
Detailplaneering ja KSH on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti, Lennuameti (al 2021
Transpordiamet), Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti,
Keskkonnaameti, Tallinna linna ametite ja võrguvaldajatega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneering ja KSH võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 09.09.2021 otsusega nr 104.
Detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ilmus teade Tallinna veebilehel 10.09.2021, ajalehes
Eesti Päevaleht ja ajalehes Pealinn 13.09.2021.
Detailplaneering oli avalikul väljapanekul ajavahemikul 25.10 - 23.11.2021. Sellekohane
teade ilmus Tallinna veebilehel 20.09.2021, ajalehes Eesti Päevaleht 22.09.2021, ajalehes
Pealinn 27.09.2021 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 29.09.2021. Samuti teavitati
detailplaneeringu avalikust väljapanekust puudutatud ja huvitatud isikuid tähtkirjadega.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati detailplaneeringule 7 kirjalikku arvamust
(E. Abel, L. Tuisk, A. Kurm, I. Tsibinog, R. Aus, D. Pisarenko ja ühispöördumise M.
Aramjants, K. Talme, A. Hov ja L. Tuisk). Arvamused puudutasid peamiselt Gonsiori tn 8 //
Kivisilla tn 2 jäätmekonteinerite asukohta, juurdepääsu ning nõudeid ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) kaalus kõiki
arvamusi ja vastas nendele kirjalikult. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi
tutvustas arutelu korraldati 04.01.2022. Arutelu tulemusena kõiki esitatud arvamuste osas
kokkuleppele ei jõutud.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldati Rahandusministeeriumis 10.05.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku
omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti esindajad, planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isik ja
tema esindaja ning detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud
isikud. Ärakuulamise tulemusena kokkuleppele esitatud arvamuse osas ei jõutud.
Arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei
jõudnud, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele
5.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste kokkuvõtted, kohaliku omavalitsuse
ja Rahandusministeeriumi seisukohad
Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuskirjad käsitlevad sisuliselt
sarnaseid teemasid, annab Rahandusministeerium seisukoha esitatud arvamustele teemade
kaupa.
1. Ahti Kurm, Rain Aus, Irina Tsibinog ja Dmitri Pisarenko märkisid, et pärast kavandatu
elluviimist puudub koht, kuhu Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriühistu saaks paigutada
jäätmekonteinerid. Praegu asuvad konteinerid A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistul.
Arvamuse esitajad soovivad, et detailplaneeringus leitakse lahendus Gonsiori tn 8 // Kivisilla
tn 2 kortermaja prügikonteinerite paigutamiseks, nii et oleks tagatud nende tõrgeteta
tühjendamise võimalus enne ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja peale planeeritud hoone
kasutuselevõttu.
Lisaks jäi arvamuse esitajatele arusaamatuks, kuidas täpselt on määratud servituudi vajadus
juurdepääsuks Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistule. Arvamuse esitajad on seisukohal, et 3
meetri laiune juurdepääs ei ole piisav.
TLPA märkis, et Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruse nr 28 „Tallina
jäätmehoolduseeskiri“ § 5 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab jäätmevaldaja paigutama
2
jäätmemahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on
tekkinud.
Arvestades, et Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistul on jäätmekonteinerite paigutamiseks
väga piiratud võimalused, tehti planeeringusse täiendus ja määrati võimalus liita krunt pos 2
ühe variandina ka Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistuga. Samuti määrati võimalus krundile
pos 2 ehitada prügimaja. Krunt pos 2 on ette nähtud moodustada A. Laikmaa tn 11 //
Tartu mnt 1 kinnistust. Krundi omandamise tingimustes tuleb kokku leppida kinnistu
omanikuga. Tegemist on eraõigusliku lepinguga, mille sõlmimisse kohalik omavalitsus
sekkuda ei saa.
TLPA selgitas, et juurdepääsu servituudi vajadus ja A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistut
juurdepääsu servituutidega koormatav ala on planeeringu põhijoonisel tähistatud. Sama ala on
vaja servituudiga koormata Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistu omanike, Kivisilla tn 4 //
Tartu mnt 7 kinnistu omanike ja A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 planeeritud hoonesse
kavandatud alajaama omaniku kasuks. Iga kinnistu omaniku tarbeks vajalik servituudi ala on
küll mõnevõrra erineva ulatusega ja seetõttu ei ole planeeringus üksikute servituutide kaupa
koormatava ala ulatust eraldi tähistatud. Servituudid seatakse vastavate lepingutega iga
kinnistu omanike kasuks eraldi. Tegemist on eraõiguslike lepingutega, mille sõlmimisse
kohalik omavalitsus sekkuda ei saa. Kuni servituut on seadmata ja vastav kanne
kinnistusraamatusse tegemata, saab detailplaneeringus kajastada ainult servituudi vajadust.
Servituudi vajadus on määratud kooskõlas asjaõigusseaduse § 156 lõikega 1, mille kohaselt
on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või
kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu
asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,
määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada
koormatava kinnisasja omaniku huve.
Kohalik omavalitsus lisas, et kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel võib servituudi määrata
ka teisiti kui planeeringus ette nähtud. Planeeringu seletuskirja lisati täiendus, et juurdepääsu
servituutide ulatust võib ehitusprojektis või vastavates asjaõiguslepingutes täpsustada.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 1.10.3 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks“ täiendati tingimustega esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde teostamise
projekt. Projektis kirjeldatakse jäätmeveo korraldus ehitamise ajal ja kuidas korraldatakse
juurdepääs naaberkinnistutele ehitamise ajal. Samuti lisati tingimus, et Gonsiori tn 8 //
Kivisilla tn 2 kinnistu omanikud tuleb kaasata ehitusloa menetlusse.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks
ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi
ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine ning ehitise ehituslike tingimuste määramine. Samuti on
detailplaneeringuga võimalik servituutide seadmise vajaduse märkimine.
Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud jagada A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu
kaheks krundiks: A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 (Pos 1) suurusega 4625 m2 ja krunt Pos 2
suurusega 14 m2. Pos 2 krundi võib tulevikus liita krundi omaniku ja vastava naaberkinnistu
omaniku kokkuleppe olemasolul Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 kinnistuga või Gonsiori tn 8 //
Kivisilla tn 2 kinnistuga või jätta nimetatud krunt kinnistu omanike huvi ja kokkuleppe
puudumise korral A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu koosseisu. Liitmise korral võib
Pos 2 krundi sihtotstarvete osakaalu vajadusel täpsustada lähtuvalt liidetava krundi
sihtotstarbest. Samuti määratakse võimalus ehitada krundile Pos 2 prügimaja.
3
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.9.2.1 „Juurdepääsu servituudid ja servituutide
vajadus“ on ette nähtud juurdepääsu servituudi vajadusega ala laiusega 3 m Gonsiori tn 8 //
Kivisilla tn 2 igakordse omaniku/-ke kasuks. Juurde on lisatud tingimus, et kõikide
juurdepääsuservituutide ulatust võib ehitusprojektis või vastavates asjaõiguslepingutes
täpsustada.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringus on loodud võimalus arvamuse esitajatel
edasiste kokkulepete sõlmimise tulemusel omandada krunt Pos 2 ja rajada sinna prügimaja.
Samuti on antud võimalus sõlmida juurdepääsu servituudi seadmise leping Gonsiori tn 8 //
Kivisilla tn 2 kinnistu kasuks. Arvestama peab seda, et detailplaneering on sisuliselt kava, mis
määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks ega ole
ka seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei
asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga, et krundi Pos 2
omandamise ja servituutide seadmise puhul on tegemist eraõiguslike lepingutega, mille
sõlmimisse kolmandad osapooled sekkuda ei saa. Samuti ei pea detailplaneeringu koosseisus
kindlaks määrama nende eraõiguslike lepingute sisu.
3. Dmitri Pisarenko soovis tutvuda insolatsiooni analüüsiga ja saada selgitusi. Arvamuse
esitaja on kindel, et insolatsiooni analüüs peaks olema kooskõlastatud kõikide korterite
omanikutega, kus potentsiaalselt võib insolatsioon halveneda.
TLPA märkis, et insolatsiooni analüüs oli avalikul väljapanekul kättesaadav nii paberkandjal
Tallinna Kesklinna Valitsuses kui Vabaduse väljak 7 infosaalis, samuti digitaalsel kujul
Tallinna planeeringute registris DP042070 planeeringu juures. Analüüs lisati ka täiendavalt
ka esitatud arvamuse vastuskirjale.
TLPA selgitas, et Eestis hinnatakse valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust eluruumides
Eesti standardi EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” alusel.
Standardi punkti 4.3.3 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel hoonete orientatsioon valida
selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22.
augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5 tunnine katkematu insolatsioon
või 3 tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3 toaliste korterite puhul vähemalt
ühes toas, nelja või enam tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas või kui 2tunnine
katkematu insolatsioon on tagatud 2 ja 3toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas ning 4 ja
enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Uusehitiste planeerimisel ja
projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine,
kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest
vaadeldavas toas.
Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elamus asuvad korterid, milles insolatsiooni kestus jääb lühem
Eesti standardis EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“
soovitatust, on korteriomandid koormatud lühema insolatsiooni kestuste talumiseks vastava
servituudiga A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu omanike kasuks. Servituudiga
koormatud korteriomandite loetelu on detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.9.1.3.
Servituudid on seatud notariaalsete lepingutega ja kantud kinnistusraamatusse.
Kohalik omavalitsus lisas, et planeerimisseaduse § 133 lõikes 1 on sätestatud, et
detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks sama seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud
asutustele. PlanS § 127 lõikes 1 on sätestatud, et detailplaneering koostatakse koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Seega ei
tulene planeerimisseadusest kohustust planeeritava ala naaberkinnistute omanikega
detailplaneeringut kooskõlastada.
4
Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomandite omanikud on olnud kaasatud detailplaneeringu
koostamisse ja neil on olnud võimalus avaldada planeeringu kohta arvamust nii
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku
väljapaneku kui detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Arvamuse esitaja on viimati
nimetatud võimalust kasutanud ja TLPA on tema seisukohti kaalunud.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga. Detailplaneeringu
materjalidest nähtub, et detailplaneeringu realiseerimise korral on insolatsiooni muutumist
lähialal asuvates elamutes hinnanud OÜ Fassaadiprojekti arhitekt Peep Soopere. Nendes
Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korterites, milles ei ole tagatud normikohane insolatsiooni
kestus, on vastavate korteriomanikega sõlmitud notariaalsed lepingud servituudi seadmiseks
normist lühema insolatsiooni kestuse talumiseks.
PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
Planeerimisseaduse kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasatud isikuid teavitada
detailplaneeringu algatamisest, eelnõu avalikustamisest, detailplaneeringu vastuvõtmisest,
avalikust väljapanekust ja avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavast arutelust ning
detailplaneeringu kehtestamisest. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud
detailplaneeringu materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid
teavitanud planeeringu menetlusetappidest eraldi kirjadega. Lisaks peab detailplaneeringu
koostamine olema avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks
võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad kõik
planeeringulahendusest huvitatud isikud esitada oma kirjalikke arvamusi
planeeringulahenduse kohta. Avalikkuse kaasamiseks on teavitatud vastavates ajalehtedes
detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse
iseloomust. Seega on planeerimisseadusest tulenev teavituskohustus täidetud.
Menetlusnõuete eesmärk (kaasamine, ärakuulamine, selgituste andmine) on saavutatud, mida
tõendab ka planeeringule õigeaegselt esitatud arvamuste olemasolu. Arvamusi esitanud
isikute ettepanekute arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha ja
korraldanud avaliku arutelu. Võttes arvesse, et detailplaneeringu avalik väljapanek toimus
pikema ajavahemiku jooksul, oli kõikidel huvitatud isikutel võimalus täiendava
informatsiooni saamiseks pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole.
Rahandusministeerium lisab, et tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad
naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne
kasutamine ei pruugi meeldida naabritele, kes on huvitatud oma senise elukeskkonna
säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri
elukeskkonna muutumine kavandatavate uute hoonete tõttu. Naabrite omandiõigused ei ole
piiramatud. Naabrid peavad taluma hoonete rajamist, mis on lubatud üldplaneeringuga ja on
ka muidu õiguspärased. Kui isik valib elukohaks linna või muu tiheasustusega asula, siis peab
ta põhimõtteliselt leppima väiksema privaatsusega, tihedamalt hoonestatud elukeskkonnaga
ning väiksema insolatsiooniga.
4. Dmitri Pisarenko soovis teada, kuidas on defineeritud ehitusprotsessi mõju kõrvalhoonete
elanikute tervisele. Gonsiori 8 piirkonnas viimastel aastatel toimub pidev ehitus. Sellest
tulenev müra ja tolm on tõsiselt häirinud igapäevast elu.
TLPA selgitas, et tervisekaitse aspektidest on detailplaneeringut hinnanud Terviseamet ja
detailplaneeringu kooskõlastanud. Ehitusaegsed häiringud on ajutised ja nendega tuleb
leppida.
5
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et
detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.10.4 on toodud tingimused arvestamaks lähialal
paiknevate elanikega.
Detailplaneeringus on toodud tingimused:
Kuna planeeritud ala jääb tihedalt hoonestatud kesklinna piirkonda, kus lähialal
paikneb palju korterelamuid ja ärihooneid tuleb ehitamisel valida selline korraldus, et
ehitamise aegsed mõjud oleksid ümbrusele minimaalsed ja seda ka töövälisel ajal.
Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel müratundlikel aladel
ajavahemikul 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud vastava
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele,
et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Rahandusministeerium lisab, et detailplaneering ja KSH on kooskõlastatud Terviseametiga,
kes ei ole leidnud, et detailplaneering oleks vastuolus tervisekaitse nõuetega. Kui Terviseamet
on planeeringu kooskõlastanud, siis saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks
tervisekaitsenõuetele.
5. Dmitri Pisarenko tegi ettepaneku kaaluda, kas poleks mõistlik kavandada hoone maapinna
tasandil tagasiastega Gonsiori tänava poolt, kus asuvad bussipeatused ja kõnniteel liigub palju
rahvast.
TLPA selgitas, et Gonsiori tänava kõnnitee on planeeritud alal vähemalt 6 m laiune. See laius
on piisav nii ühissõiduki peatustele kui kergliiklejatele. Eesmärk on kavandada Gonsiori
tänava A. Laikmaa ja Kivisilla tänava vahelisele lõigule ühtsel ehitusjoonel paiknevad
hooned. Detailplaneeringus määratud arhitektuurinõudeid täiendati tingimusega, et Gonsiori
tänava poolsete äriruumide sissepääsude ette tuleb näha tagasiasted.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning märgib, et tegemist
on planeeringu sisulise lahendusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse (KOKS) järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse
võtmisel ning planeeringutega kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise
sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub
planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Antud juhul on
kohalik omavalitsus otsustanud detailplaneeringut täiendatud tingimusega, et Gonsiori tänava
poolsete äriruumide sissepääsude ette tuleb näha tagasiasted ning oma otsust piisavalt
põhjendanud.
6. Ljudmila Tuisk, Margarita Bramjants, Kerstin Talme, Anderi Hov ja Enno Abel märkisid,
et detailplaneeringu järgselt plaanitava hoone lähimad kinnisasjad on Gonsiori 8 ja Kivisilla
4/Tartu mnt 7 hooned. Detailplaneeringu kohaselt hakkab nimetatud kinnisasjade ja
plaanitava hoone vahe olema 8 meetrit. Ehitustöödega seoses tuleb tõenäoliselt kaevata ka
sellest vahest lähemale. Plaanitaval hoonel kaevandatakse kaks maa-alust korrust, mis
tähendab, et maa-alune sügavus hakkab olema 6-7 meetrit. Ehitustöödega seoses tuleb aga
kaevata vähemalt 8-9 meetri sügavusele ning sellele lisaks kaasneb ulatuslik vaiade
rammimine.
6
Arvestades nimetatud kinnisasjade all asuva pinnase iseärasusi, kavandatava hoone vahet
nimetatud kinnistutega (eelkõige Gonsiori 8-ga), võivad sellised maa-alused ehitustööd kaasa
tuua Gonsiori 8, Kivisilla 4 ja Tartu mnt 7 hoonete aluspinna /aluste liikumist ja põrutamist.
Nimetatud hoonete taldmikud asuvad vähem kui 3 meetri sügavusel.
Arvamuse esitajad on väljendanud muret, et Gonsiori 8, Kivisilla 4 ja Tartu mnt 7 hoonete
karkassid ja välistarindid saavad kahjustada. Seetõttu peab detailplaneeringut täiendama
nõudega, et kavandatava kinnisasja – hoone (A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1) arendaja tagaks
Gonsiori 8, Kivisilla 4 ja Tartu mnt 7 hoonete kahjustamata kujul säilimist (ehitusega
kaasnevate kahjustuste vältimist) ehitustegevuse ajal. Arvamuse esitajate hinnangul peaksid
planeeringus olema tingimused, et arendaja peab enne tööde alustamist üle vaatama ja
protokollima naaberhoonete seisukorra, paigaldama andurid ja andureid kontrollima kord
kuus. Enne maa-aluste tööde tegemist peab olema plaan kuidas neid teha ja millised meetmed
on vajalikud, et kõrval asuvad hooned ei saaks vigastusi.
TLPA märkis, et naaberhoonete vigastuste vältimiseks on detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 1.10.3 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“ määratud
järgmised tingimused:
Tulenevalt piirkonna tingimustest tuleb ümbritsevad hooned võtta geotehnilise
kontrolli alla juba enne ehituse algust. Projekteerimisel tuleb tagada kõik vajalikud
ettevaatusabinõud, et hoonestamine ei tooks kaasa negatiivseid mõjutusi
ümbritsevatele hoonetele.
Naaberhoonete vundamendid toetuvad veeküllastunud peenliivale, mistõttu on
võimalike kahjustuste (liiva heljundamine, ebaühtlane vajumine) vältimiseks
soovitatav vaiade ja sulundseinte rajamiseks kasutada vibratsioonivaba tehnoloogiat.
Veealanduse projekteerimisel tuleb vältida pingeolukorra ulatuslikku muutust rajatava
süvendi ümbruses nii, et oleks tagatud ümbritsevate hoonete, teede ja
kommunikatsioonide püsivus. Kuna savine peenliiv on tundlik hüdrodünaamilistele
mõjutustele, on otse süvendist vee pumpamine keelatud.
Ettepanekute arvestamiseks täiendati planeeringu seletuskirja järgmiselt:
rammvaiu ehitamisel mitte kasutada;
koostada enne planeeritud hoonete ehitamist ehitusekspertiis lähialal olevate hoonete
kohta; hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja
konstruktsioonidesse paigaldada reeperid; reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks
korda kuus.
ehitusprojekti koosseisus esitada ehitustööde teostamise projekt.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et
detailplaneeringus on toodud tingimused, mida tuleb arvestada vältimaks naaberhoonete
vigastuste teket. Juhin tähelepanu, et ehitusseadustiku §-s 8 on sätestatud ohutuse printsiip,
mille kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus
peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu
tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. See tähendab,
et ehitisele mõjuvad koormused ja muud põhjused ei või põhjustada ehitise, selle osa või
naabruses olevatele teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses
olevatele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Ehitus- ja
omanikujärelevalve peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses
asuvate hoonete seisukorda ning ehitusaegsed vibratsiooni- ja müratasemed vastaksid
normidele.
7
Detailplaneeringu tingimustest ning ehitusseadustiku põhimõtetest tuleb lähtuda hilisemal
projekteerimisel ja ehitamisel ning naaberhoonete ohutus ja keskkonna säilimine peavad
olema ehitamise käigus tagatud.
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud PlanS-s ette nähtud korras ning
järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud esitada oma kirjalikke arvamusi
planeeringulahenduse kohta. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on
sätestatud PlanS-s. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud materjalidest
nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku
toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega kirjalikke
arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud oma
seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuste esitamine
planeeringu avalikul väljapanekul. Kirjalikke arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse
kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. See tähendab, et arvamusi esitanud
isikud on saanud detailplaneeringu koostamisel kasutada oma menetlusõigusi ja seeläbi olnud
planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi PlanS-st tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku
omavalitsuse üksus. PlanS § 10 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse
sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele
vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, on erinevate isikute subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on asula säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks kirjaliku arvamuse suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastused arvamuste kirjadele.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses
sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide
asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega.
8
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole oluliselt rikutud detailplaneeringu menetlusnõudeid
ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andjal otsustada detailplaneeringule
heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS § 138 lõikes 3 sätestatud pädevusele.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2.
Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse
vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 3 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu A.Laikmaa
tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõike 1 kohase siduva
iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu
muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos
lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri:
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, City Plaza OÜ, Fie Peep Moorast, Ahti Kurm, Rain Aus,
Irina Tsibinog ja Dmitri Pisarenko, Ljudmila Tuisk, Margarita Bramjants, Kerstin Talme,
Anderi Hov ja Enno Abel.
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
3
RKHKo 3-3-1-12-07
9
Helen Madison 611 3135
[email protected]
10