dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 20. mai 2022
Viit
1.1-10.1/4475-1
Registreeritud
20. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Linda Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL RM-le 20.05.2022.asice257 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 20.05.2022 12:47 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Katrin TalihärmEesti PangaliitT &#43;372 611 6569M &#43;372 50 60701 Rahandusministeerium [email protected] Teie: 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1 Meie: 20.05.2022 nr 22 Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu Täname võimaluse eest avaldada arvamust makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu osas. Järgnevalt Pangaliidu märkused eelnõu ja seletuskirja osas. § 7 lg 3 Palume selgitust, mis olukorras see säte rakendub (kelle maksejõuetuse korral?) ja kas see säte ka tagatistega seonduvat peaks reguleerima. Lisaks peaks silmas pidama, et Eestis ei ole saneerimine ega moratoorium defineeritud läbi maksejõuetuse, seega teeme ettepaneku kasutada defineeritud maksejõuetusmenetlust; süsteemile kohalduva maksejõuetust reguleeriva õiguse asendada lihtsalt kohalduva õigusega, et mitte olla olukorra tekkimisel sarnases kas-on-või-ei-ole-maksejõuetus küsimuse ees. Teeme ettepaneku sõnastada järgmiselt: „Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetusemenetluse korral kohaldatakse tema süsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele süsteemile kohalduvat õigust.“ Seda lähenemist toetab ka seletuskiri: Tegemist on SFD artikli 8 põhimõttega, mille kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemis osaleja vastu määratakse kõnealuse osaleja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega. § 9 tagatis, § 21 tagatisvahendid, § 22 tagatiste kaitse Tagasiostu asemel teeme ettepaneku kasutada ka muudes regulatsioonides kasutatud pikemat väljakirjutust: „tagasiostuõigusega müük“. Palume selgitust, kas tagatisena saaks kasutada ka võlaõiguslikku garantiid või on mõeldud, et see tagatis antakse alati nö vara vormis. KAS § 114/PankrS § 18 ja § 109 täiendusi arvestades võib eeldada, et tagatiseks sobiks pigem ainult finantstagatis (AÕS § 314¹ kohane), sest ainult seda saaks tagatise andmise korral moratooriumi olukorras realiseerida või pankrotimenetluses kiiremini realiseerida. Palume selgitust, kes otsustab tagatise piisavuse üle (eeskätt kui tagatise saajaks on Eesti Pank vms, kui vastavaid süsteemireegleid ei ole kehtestatud). Teeme ettepaneku lisada § 9 p 2 juurde üldsõnaliselt ka tagatava kohustuse kirjelduse. § 22 Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee Palume selgitust, kas selles sättes kasutatakse mõistet „süsteem“, mis on defineeritud alles §-s 23 laieneb ka §-le 22. Palume selgitust, kelle maksejõuetusmenetlust § 22 lg-s 1 silmas peetakse. Leiame, et selgemaks võiks kirjutada lg 1 ja lg 2 omavaheline seos ja üle vaadata lg 4 sõnastus – kas lg 2 nimetatud isikud võivad olla ka tagatise saajad, kes on nende nimel tegutsevad isikud, lisada lõppu viide ka keskdepositooriumile. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele (kommentaar: seal loetletud tagatiste andjad?) on tagatiseks antud väärtpaberid või väärtpaberitest tulenevad õigused ja nende nimel (kelle täpsemalt?) tegutsevate isikute või kolmandate isikute õigus sellele tagatisele on registreeritud lepinguriigis asuvas registris, arvelduskontol (kas siin peetakse silmas selles seaduses defineeritud arvelduskontot?) või keskdepositooriumis, määratakse väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded kindlaks selle lepinguriigi õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot (vt eelmine küsimus) või registrit (lisada: või keskdepositooriumit) peetakse. § 11 arvelduskonto Seletuskirjas on küll selgitusena toodud, ka et „Tegemist ei ole maksekontoga VÕS § 709 lõike 4 tähenduses. Käesoleva seaduse tähenduses antakse ülekandekorraldused üksnes selliste tehingute täitmiseks, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate vahel“ ning mööname, et kuigi tegemist ei ole VÕS mõistes maksekontoga, siis antud seaduses antaksegi arvelduskontole tähendus ja see ei ole kuidagi vastuolus maksekonto mõistega. Siiski, kuna tavakäibes kasutatakse arvelduskonto mõistet pigem maksekonto tähenduses ja seetõttu võib mõiste tekitada segadust, siis võiks kaaluda selle asendamist mõne teise mõistega (nt „süsteemikonto“). Sellisel juhul ei teki mitmeti mõistetavust tavakäibes kasutatava arvelduskonto mõiste/mõttega. Eeltoodu valguses palume kaaluda mõiste ringi nimetamist. Seletuskirja lk 33 § 11 „Arvelduskonto on käesoleva seaduse tähenduses konto, mida kasutatakse makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning omavaheliste maksete arveldamiseks.“ Leiame, et täna ei tohiks olla seal viidet väärtpaberitele, sest väärtpaberikonto ei ole täna arvelduskonto, see on täielikult eksitav. Tulenevalt eeltoodust palume eemaldada seletuskirjas viide väärtpaberitele. § 12 arvelduspäeva definitsioon Arvelduspäev on defineeritud ka VÕS § 709 lg 10 – „(10) Arvelduspäev on päev, mil maksja makseteenuse pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud saaja makseteenuse pakkuja, sealhulgas maksevahendaja, on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud.“ Kuna eelnõus on arvelduspäeva kasutatud ainult üks kord § 19 lg-s 4, siis võiks loobuda dubleeriva mõiste loomisest ja sõnastada see periood vastavalt § 19 lg-s 4. Alternatiivina võiks kasutada mõisteks sõna „süsteemipäev“. Vastavalt seletuskirjas toodule, on „VÕS § 710 lõikes 9 arvelduspäeva mõiste avatud läbi makseteenuse pakkuja valmisoleku võtta vastu ja täita maksetehinguga seotud arveldusi. Arvelduspäev (SFD-s tõlgitud kui pangapäev) on ajaperiood, mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab kõiki selle tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.“ Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud, et „Käesolev sätte sõnastus nimetab sõnaselgelt ka öised arveldusi ja hõlmab kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.“ Juhime tähelepanu, et seletuskirja lk 33 vale VÕS § viide. Kui vastavalt seletuskirjale on ka antud mõiste tähendus VÕS ja eelnõu osas erinev, siis kas seda on üldse võimalik selliselt ühildada. Nimelt ka siin võib see tuua kaasa täiendava segaduse nö mõiste kasutamisel, kus praktikas on lähtuvalt VÕS § 709 lg-st 9 makseteenuse pakkuja arvelduspäeva mõistes maksjaga kokku leppinud. § 13 lg 1 p 3) süsteemi juhatuse ja nõukogu liikmete andmed Läbipaistvuse huvides võiks kaaluda lisada punkti 3 analoogselt KAS/VPTS sätestatud nõuetega: „ning muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;“ Lisaks tekkis küsimus, kas süsteemi korraldavas äriühingus olulist osalust omava(te) isiku(te) andmeid ja tausta ei soovita teada? Asjakohane oleks EVKS (Väärtpaberite registri pidamise seadus–Riigi Teataja) §-ga 28 analoogne säte. § 15 lg 2 Teeme ettepaneku lisada isikuandmete töötlemise kord ja süsteemi üle tehtava sisekontrolli põhimõtted. § 16 lg 5 p 1 Leiame, et kui sama tähtaja jooksul peaks teatama ka iga süsteemi osaleja või kaudse osaleja lisandumisest või lahkumisest, siis selle peaks otsesemalt sätestama § 17 lg 1 Palume selgitust, kes on see isik, kelle nõudel peab liige teavet andma § 18 lg 3 Teeme ettepaneku muuta sõnastust „tagasivõetamatuse aeg“ osas, kuna lg 2 kasutab „tagasivõtmatuks lugemise“ terminit: (3) Süsteemi korraldajale edastatud ja vastuvõetud ülekandekorraldust ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik alates ülekandekorralduse tagasivõetamatuks lugemisestse ajast tagasi võtta ega muuta. Toimingud, mis on tehtud pärast tagasivõetamatuks lugemist se aega eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on tühised. Muutmist võib vajada ka lg 4 ja 5. § 19 Teeme ettepaneku lisada iga süsteemis või süsteemiühenduses osaleja kohustus teavitada süsteemi või -ühenduse korraldajat tema suhtes algatatud maksejõuetusmenetlusest. § 30 § 30 Krediidiasutuste seaduse muutmine ja kolme uue lõike lisamine: 3) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 5.2–.56 järgmises sõnastuses: „(5.2) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata makse- ja arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. (5.3) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega makse- ja arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, järjepidevat toimimist. (5.4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 52–53 sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks. Seletuskiri: “Uue lõikega nähakse krediidiasutusele kohustus rakendada meetmeid hindamaks arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. Samuti peab pank rakendama meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ja pideva juurdepääsu makse- ja arveldusteenustele ja et tema osalemine arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Need põhimõtted on olulised ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.” Palume seadusandjal seletuskirjas selgitada, millised need meetmed on ja kui, siis nende kohaldumise nii olemasolevatele kui uuele liikmelisusele. Lõike 54osas jääb ebaselgeks, kas meetmeid tuleb rakendada ka teenustele (maksed ja kaardimaksed) eraldiseisvalt, kui neid teenuseid ei osutata süsteemi kaudu. Palume seda täiendavalt selgitada seletuskirjas. Juhime tähelepanu, et tähelepanuta on jäänud viide VÕS § 709 lg 19 - Käesolevat jagu ei kohaldata krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele maksetehingutele. Lisaks palume selgitust, kas ja mis ulatuses kohalduvad süsteemidele AML/CTF nõuded. Süsteemi liikmeks võib mh olla avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud sihtasutus, kellele RahaPTS ei kohaldu. § 34 Selle sättega tehakse võlaõigusseaduses järgmised muudatused: 1) paragrahv 710 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 713 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata makse- ja arveldussüsteemidele.“; 3) paragrahvi 73314 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 710–7112“ tekstiosaga „§ 7101–7112“. Kehtiv VÕS § 710 sätestab maksesüsteemidele juurdepääsu tagamise kohustuse. Vastavalt eelnõule muudetakse VÕS paragrahvi 713 lõige 5 ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata makse- ja arveldussüsteemidele.“ Sealjuures makse- ja arveldussüsteemide mõistet VÕS-s defineeritud ei ole, samuti ei ole muudatusettepanekutes esitatud, et VÕS viitaks makse- ja arveldussüsteemide seadusele. Täiendavalt on jäetud VÕS-s muutmata § 726 lg 6, milles on tagasiviide: Käesoleva seaduse § 710 lõikes 2 sätestatud maksesüsteemi osaleja võib maksejuhise tagasi võtta maksesüsteemile kohaldatavates õigusaktides ja tüüptingimustes määratud ajal. Loodame, et rahandusministeeriumil on eelnõu edasisel menetlemisel võimalik arvestada Pangaliidu märkuste ja ettepanekutega. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel