Saatja: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Saadetud: 20.05.2022 12:47
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701
Rahandusministeerium
[email protected] Teie: 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1
Meie: 20.05.2022 nr 22
Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu osas.
Järgnevalt Pangaliidu märkused eelnõu ja seletuskirja osas.
§ 7 lg 3
Palume selgitust, mis olukorras see säte rakendub (kelle maksejõuetuse korral?) ja kas see säte ka
tagatistega seonduvat peaks reguleerima.
Lisaks peaks silmas pidama, et Eestis ei ole saneerimine ega moratoorium defineeritud läbi
maksejõuetuse, seega teeme ettepaneku kasutada defineeritud maksejõuetusmenetlust; süsteemile
kohalduva maksejõuetust reguleeriva õiguse asendada lihtsalt kohalduva õigusega, et mitte olla
olukorra tekkimisel sarnases kas-on-või-ei-ole-maksejõuetus küsimuse ees.
Teeme ettepaneku sõnastada järgmiselt: „Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetusemenetluse korral
kohaldatakse tema süsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele süsteemile
kohalduvat õigust.“
Seda lähenemist toetab ka seletuskiri: Tegemist on SFD artikli 8 põhimõttega, mille kohaselt
maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemis osaleja vastu määratakse kõnealuse osaleja
osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega.
§ 9 tagatis, § 21 tagatisvahendid, § 22 tagatiste kaitse
Tagasiostu asemel teeme ettepaneku kasutada ka muudes regulatsioonides kasutatud pikemat
väljakirjutust: „tagasiostuõigusega müük“.
Palume selgitust, kas tagatisena saaks kasutada ka võlaõiguslikku garantiid või on mõeldud, et see
tagatis antakse alati nö vara vormis.
KAS § 114/PankrS § 18 ja § 109 täiendusi arvestades võib eeldada, et tagatiseks sobiks pigem ainult
finantstagatis (AÕS § 314¹ kohane), sest ainult seda saaks tagatise andmise korral moratooriumi
olukorras realiseerida või pankrotimenetluses kiiremini realiseerida. Palume selgitust, kes otsustab
tagatise piisavuse üle (eeskätt kui tagatise saajaks on Eesti Pank vms, kui vastavaid süsteemireegleid
ei ole kehtestatud).
Teeme ettepaneku lisada § 9 p 2 juurde üldsõnaliselt ka tagatava kohustuse kirjelduse.
§ 22
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Palume selgitust, kas selles sättes kasutatakse mõistet „süsteem“, mis on defineeritud alles §-s 23
laieneb ka §-le 22.
Palume selgitust, kelle maksejõuetusmenetlust § 22 lg-s 1 silmas peetakse. Leiame, et selgemaks võiks
kirjutada lg 1 ja lg 2 omavaheline seos ja üle vaadata lg 4 sõnastus – kas lg 2 nimetatud isikud võivad
olla ka tagatise saajad, kes on nende nimel tegutsevad isikud, lisada lõppu viide ka
keskdepositooriumile.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele (kommentaar: seal loetletud tagatiste
andjad?) on tagatiseks antud väärtpaberid või väärtpaberitest tulenevad õigused ja nende nimel (kelle
täpsemalt?) tegutsevate isikute või kolmandate isikute õigus sellele tagatisele on registreeritud
lepinguriigis asuvas registris, arvelduskontol (kas siin peetakse silmas selles seaduses defineeritud
arvelduskontot?) või keskdepositooriumis, määratakse väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded
kindlaks selle lepinguriigi õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot (vt eelmine küsimus) või registrit
(lisada: või keskdepositooriumit) peetakse.
§ 11 arvelduskonto
Seletuskirjas on küll selgitusena toodud, ka et „Tegemist ei ole maksekontoga VÕS § 709 lõike 4
tähenduses. Käesoleva seaduse tähenduses antakse ülekandekorraldused üksnes selliste tehingute
täitmiseks, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate vahel“
ning mööname, et kuigi tegemist ei ole VÕS mõistes maksekontoga, siis antud seaduses antaksegi
arvelduskontole tähendus ja see ei ole kuidagi vastuolus maksekonto mõistega.
Siiski, kuna tavakäibes kasutatakse arvelduskonto mõistet pigem maksekonto tähenduses ja seetõttu
võib mõiste tekitada segadust, siis võiks kaaluda selle asendamist mõne teise mõistega (nt
„süsteemikonto“). Sellisel juhul ei teki mitmeti mõistetavust tavakäibes kasutatava arvelduskonto
mõiste/mõttega.
Eeltoodu valguses palume kaaluda mõiste ringi nimetamist.
Seletuskirja lk 33 § 11 „Arvelduskonto on käesoleva seaduse tähenduses konto, mida kasutatakse
makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste vahendite või väärtpaberite hoidmiseks
ning omavaheliste maksete arveldamiseks.“
Leiame, et täna ei tohiks olla seal viidet väärtpaberitele, sest väärtpaberikonto ei ole täna
arvelduskonto, see on täielikult eksitav.
Tulenevalt eeltoodust palume eemaldada seletuskirjas viide väärtpaberitele.
§ 12 arvelduspäeva definitsioon
Arvelduspäev on defineeritud ka VÕS § 709 lg 10 – „(10) Arvelduspäev on päev, mil maksja
makseteenuse pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud saaja makseteenuse pakkuja, sealhulgas
maksevahendaja, on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud.“
Kuna eelnõus on arvelduspäeva kasutatud ainult üks kord § 19 lg-s 4, siis võiks loobuda dubleeriva
mõiste loomisest ja sõnastada see periood vastavalt § 19 lg-s 4. Alternatiivina võiks kasutada mõisteks
sõna „süsteemipäev“.
Vastavalt seletuskirjas toodule, on „VÕS § 710 lõikes 9 arvelduspäeva mõiste avatud läbi makseteenuse
pakkuja valmisoleku võtta vastu ja täita maksetehinguga seotud arveldusi. Arvelduspäev (SFD-s
tõlgitud kui pangapäev) on ajaperiood, mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid
ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab kõiki selle tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.“
Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud, et „Käesolev sätte sõnastus nimetab sõnaselgelt ka öised
arveldusi ja hõlmab kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.“
Juhime tähelepanu, et seletuskirja lk 33 vale VÕS § viide. Kui vastavalt seletuskirjale on ka antud
mõiste tähendus VÕS ja eelnõu osas erinev, siis kas seda on üldse võimalik selliselt ühildada. Nimelt ka
siin võib see tuua kaasa täiendava segaduse nö mõiste kasutamisel, kus praktikas on lähtuvalt VÕS §
709 lg-st 9 makseteenuse pakkuja arvelduspäeva mõistes maksjaga kokku leppinud.
§ 13 lg 1 p 3) süsteemi juhatuse ja nõukogu liikmete andmed
Läbipaistvuse huvides võiks kaaluda lisada punkti 3 analoogselt KAS/VPTS sätestatud nõuetega: „ning
muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida
taotleja peab oluliseks esitada;“
Lisaks tekkis küsimus, kas süsteemi korraldavas äriühingus olulist osalust omava(te) isiku(te) andmeid
ja tausta ei soovita teada? Asjakohane oleks EVKS (Väärtpaberite registri pidamise seadus–Riigi
Teataja) §-ga 28 analoogne säte.
§ 15 lg 2
Teeme ettepaneku lisada isikuandmete töötlemise kord ja süsteemi üle tehtava sisekontrolli
põhimõtted.
§ 16 lg 5 p 1
Leiame, et kui sama tähtaja jooksul peaks teatama ka iga süsteemi osaleja või kaudse osaleja
lisandumisest või lahkumisest, siis selle peaks otsesemalt sätestama
§ 17 lg 1
Palume selgitust, kes on see isik, kelle nõudel peab liige teavet andma
§ 18 lg 3
Teeme ettepaneku muuta sõnastust „tagasivõetamatuse aeg“ osas, kuna lg 2 kasutab
„tagasivõtmatuks lugemise“ terminit: (3) Süsteemi korraldajale edastatud ja vastuvõetud
ülekandekorraldust ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik alates ülekandekorralduse
tagasivõetamatuks lugemisestse ajast tagasi võtta ega muuta. Toimingud, mis on tehtud pärast
tagasivõetamatuks lugemist se aega eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on
tühised.
Muutmist võib vajada ka lg 4 ja 5.
§ 19
Teeme ettepaneku lisada iga süsteemis või süsteemiühenduses osaleja kohustus teavitada süsteemi
või -ühenduse korraldajat tema suhtes algatatud maksejõuetusmenetlusest.
§ 30
§ 30 Krediidiasutuste seaduse muutmine ja kolme uue lõike lisamine:
3) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 5.2–.56 järgmises sõnastuses:
„(5.2) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata makse- ja arveldussüsteemi, mille liikmeks ta
otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat mõju makse- ja
arveldusteenuste toimimisele.
(5.3) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise
tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema
osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega makse- ja arveldussüsteemi,
mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, järjepidevat toimimist.
(5.4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 52–53 sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste
suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.
Seletuskiri: “Uue lõikega nähakse krediidiasutusele kohustus rakendada meetmeid hindamaks
arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega
kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. Samuti peab pank rakendama meetmeid, et
tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ja pideva juurdepääsu makse-
ja arveldusteenustele ja et tema osalemine arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega
arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Need põhimõtted on olulised ka makse- ja arveldusteenuste
suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.”
Palume seadusandjal seletuskirjas selgitada, millised need meetmed on ja kui, siis nende kohaldumise
nii olemasolevatele kui uuele liikmelisusele.
Lõike 54osas jääb ebaselgeks, kas meetmeid tuleb rakendada ka teenustele (maksed ja kaardimaksed)
eraldiseisvalt, kui neid teenuseid ei osutata süsteemi kaudu. Palume seda täiendavalt selgitada
seletuskirjas.
Juhime tähelepanu, et tähelepanuta on jäänud viide VÕS § 709 lg 19 - Käesolevat jagu ei kohaldata
krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi ning väärtpaberituru seaduse § 213
lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel
teostatavatele maksetehingutele.
Lisaks palume selgitust, kas ja mis ulatuses kohalduvad süsteemidele AML/CTF nõuded. Süsteemi
liikmeks võib mh olla avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud sihtasutus, kellele RahaPTS ei
kohaldu.
§ 34
Selle sättega tehakse võlaõigusseaduses järgmised muudatused:
1) paragrahv 710 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 713 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata makse- ja arveldussüsteemidele.“;
3) paragrahvi 73314 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 710–7112“ tekstiosaga „§ 7101–7112“.
Kehtiv VÕS § 710 sätestab maksesüsteemidele juurdepääsu tagamise kohustuse. Vastavalt eelnõule
muudetakse VÕS paragrahvi 713 lõige 5 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata makse- ja arveldussüsteemidele.“
Sealjuures makse- ja arveldussüsteemide mõistet VÕS-s defineeritud ei ole, samuti ei ole
muudatusettepanekutes esitatud, et VÕS viitaks makse- ja arveldussüsteemide seadusele.
Täiendavalt on jäetud VÕS-s muutmata § 726 lg 6, milles on tagasiviide: Käesoleva seaduse § 710 lõikes
2 sätestatud maksesüsteemi osaleja võib maksejuhise tagasi võtta maksesüsteemile kohaldatavates
õigusaktides ja tüüptingimustes määratud ajal.
Loodame, et rahandusministeeriumil on eelnõu edasisel menetlemisel võimalik arvestada Pangaliidu
märkuste ja ettepanekutega.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor