Teie 19.04.2022 nr 1-4/22/452-4,
Keskkonnaministeerium KEM/22-0460/-1K
[email protected] Meie 20.05.2022 nr 1.1-11/3479-3
Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud härra keskkonnaminister
Rahandusministeerium kooskõlastab maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse maakatastriseaduse § 193 lõigetega 4–11, mille
puhul jääb ebaselgeks, kuidas mõjutab objekti (nt normaalveepiiri) asukohaga seotud vööndi
ja selle mõjuulatuse muutumine maatükile detailplaneeringu koostamist ning kuidas piiride
muutmine hakkab kehtestatud detailplaneeringus mõjutama krundiga seotud ehitusõigust
katastrisse kantud planeeringu puhul. Palume seletuskirja vastavate selgituste ja mõju
hinnangutega täiendada.
2. Eelnõu § 2 punktidega 2 ja 4 täiendatakse asjaõigusseadust §-dega 1251 ja 1321, mille
kohaselt on kavas hakata maakatastrist automatiseeritult (ilma inimesi kaasamata) kustutama
püsivalt vee alla jäänud kinnisomandeid ning teisalt avalikes veekogudes looma uusi
kinnisasju, kui need peaksid veest kerkima.
Kuivõrd kinnistute kustutamise puhul on antud seletuskirjas hinnang, et selliseid juhtumeid
tuleb ette harva (umbes 73 juhtumit), siis leiame, et fakti tuvastades võiks Maa-amet siiski
pöörduda maaomaniku poole küsimusega, kas ta soovib oma kinnistust loobuda. Kui jätta
automatiseeritud otsuste tegemisel kaasamata inimesed, keda selline muudatus otseselt
puudutab, võivad inimesed olla mõnel hetkel olukorras, kus nende vara on tabanud olulised
muudatused. Leiame, et see ei tooks see kaasa ka suurt halduskoormuse kasvu. Eriti olukorras,
kus neist 49 kuulub riigile. Mõeldav võiks olla ka variant, kus riigi sellised maatükid
kaotatakse automaatselt, kuid kohaliku omavalitsuse üksustelt ja eraomanikelt küsitakse
arvamust.
Uue kinnisasja loomise puhul ei ole seletuskirjast nähtav, kui palju selliseid juhtumeid võiks
riiki ees oodata. Lisaks sellele ei ole ka sätestatud, kui suur peab selline muudatus olema,
millisest mõõdust alates selline kinnistu luuakse ning pole ka välja toodud, kui pika ajavälja
peale tehakse keskmise mõõtmine. Merealadel võib sarnaste tuuleolude korral, eriti madala
veega piirkondades, mõnel aastal paista nagu oleks maa tekkinud, kuid tegelikkuses mõjutab
seda tuule suund ja vee üldine tase, mistõttu võib tegelik veepiir mõõdistamise välisel ajal
liikuda mõnedest meetritest kümnete meetriteni nii maad suurendavas kui vähendavas suunas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samuti võivad suured muudatused toimuda põuastel aegadel jõgede ja järvede puhul ning veel
keerulisem on see kraavitamise ja paisutamiste juures. Seega peame vajalikuks selle sätte
olulist täpsustamist, milles määratletakse ära, millisel juhul, millises ulatuses, millise ajavälja
kestel sellist tööriista rakendatakse ning kuidas tagatakse see, et riik ei loo krunte kohtadesse,
kus neid tegelikult aastaringi ei pruugi olemas olla. See omakorda võib tekitada olukorra, kus
riik peab sellised kinnistud taaskord kustutama.
Ühtlasi eeldab seletuskiri selles punktis väga üksikasjalikku selgitust koos andmetega, kui
palju kinnistuid see muudatus puudutab ning millised on tagajärjed. Samuti jääb ebaselgeks,
kas on kaalutud sellisel moel tekkinud maa liitmist maismaal paikneva krundi külge.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Kaur Kaasik-Aaslav 611 3078
[email protected]
Taavi Pipar 611 3223
[email protected]
Virge Aasa 6113549
[email protected]
2