dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine

Rahandusministeerium · 20. mai 2022
Viit
15-3/4464-1
Registreeritud
20. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
19. juuni 2022

Failid

  • 📎Kaljula_elamuala_dp_mittealgatamine.asice2842 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korralduse nr 218 juurde Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342). 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 55129 m². Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100% 20 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordi maa 100% 21 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordi maa 100% Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: Katastriüksuse Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Maa sihtotstarve ja osakaalu % number 1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 1/22 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% Olevi tänav // Sangari tä- 5 15856 m² 30404:017:0860 Transpordi maa 100% nav // Sulevi tänav 6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordi maa 100% Kalju tee 8 // Kaljula tee 7 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100% 11a 8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordi maa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% Tabel 2: Piirinaabrid. Olemasolev keskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 kinnistutel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud. Kõik planeeringuala asuvad hooned on õiguslikul alusel püstitatud. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu on tehnovõrkudega varustatud. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringu alale on Sausti-Kiili maanteelt (kõrvalmaantee nr 11157), mööda Küttimi teed ja Kaljula teed. Juurdepääs olemasolevatele ja planeeritud kinnistutele on tagatud planeeringu ala põhjapiiril asuvalt Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartalisisesed teed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike. Kehtivad piirangud: Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:  Kõrgepinge elektrimaakaabelliin ja alajaam, Kaljula tee 14 kinnistul;  110 kV elektri kõrgepinge õhuliin, läbib Kaljula tee T2, 5 ja 14 kinnistuid.  Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustik koos liitumispunktidega (sh tuletõrjehüdrandid ja survekanalisatsiooni toru koos survekanalisatsiooni pumplaga) Kaljula tee T2, Kaljula 5 ja Kaljula tee 14 kinnistul;  Tänavavalgustus, Kaljula tee T2 kinnistul, Kaljula tee 5 kinnistul;  Sademeveekanalisatsioon ja kraavid Kaljula tee T2 kinnistul;  Servituudualadega drenaažitorustikud Kaljula tee 7, 9, 11, 22 ja 24 kinnistul;  Elektri madalpingekaablid koos kinnitu liitumiskilpidega, Kaljula tee T2 ja Kaljula tee 14 kinnistul; 2/22  Puurkaev-PRK0020587 (sanitaarkaitseala 10 m), Kaljula tee 16 kinnistul. 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu taotluse eesmärk on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu krundi ja kaheksa (8) paariselamu krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine. Selle täpsustusega ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega kinnistute pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe (1) transpordimaa ja ühe (1) üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine. Uued ehitusõigused planeeringualal: krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Detailplaneeringu taotluse eesmärk ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust 3/22 Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kaljula elamuala detailplaneeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks olemasolev väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:  Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;  Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;  Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;  Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Kõik uued soovitud moodustatavad krundid järgivad Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõudeid (eskiislahenduses pos. 16-18). Olemasolevate kruntide puhul (eskiislahenduses pos. 01-15) suurendatakse ehitisealust pinda kuni 300 m 2-ni. Arvestades asjaoludega:  kehtestatud detailplaneering,  elamutele ja trassidele on väljastatud kasutusload, saab väita, et soovituslike krundisuuruste järgimine pole vastuolus Kiili valla üldplaneeringuga. 4. Kehtiva Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu ehitusõigus Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsususega nr 52 kehtestati Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering, mis nägi ette 16 elamumaa, 2 transpordimaa, 1 tootmismaa ja 3 sotsiaalmaa krundi moodustamise. Kruntidele on planeeritud ehitusõigusena: hoonestuse maksimaalne korruselisus (kuni 2 korrust), täisehitusprotsent (elamumaal kuni 12% - sõltuvalt krundi pindalast) ja sõltuvalt ehitusala konfiguratsioonist ka lubatav hoonete arv. Määratletud on kruntide ehitusõigus, sh suurim lubatud hoonete arv krundil on üksikelamutel 1+1 (elamu/abihoone) ja kaksikelamutel 1+1 (elamu + 1 abihoone), üksikelamute lubatud suurim ehitusalune pind on kuni 220 m2 ja kaksikelamute suurim ehitusalune pind kuni 240 m2 ning elamute lubatud suurimaks kõrguseks on kuni 9 m ja abihoonete kõrguseks on kuni 4,5 m. Kokkuvõttes 25 elamuühikut. 5. Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu menetlus 01.04.2021 – Eskiis e-kirjaga. 08.04.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/422. 25.05.2021 – Haldusleping nr 8-15/80-21. 03.11.2021 – Teabenõue, kiri nr 8-1/422-1. Palun saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud kõik detailplaneeringu algatamise dokumendid koos lisadega. 09.11.2021 – Teabenõude vastus. Manusena on lisatud 01.06.2021 ja 09.06.2021 vallavalitsuse istungite protokolli väljavõtted. 09.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-1. Teabenõudja ei ole taotlenud väljavõtteid vallavalitsuse istungi protokollidest. Palun Kiili vallavalitsusel saata 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid teabenõudes taotletud viisil. 16.11.2021 – Teabenõude vastus. Raske on aru saada milliseid dokumente soovite saada. Palun täpsustada. Lisada näiteks dokumendi number. 07.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-2. Teabenõudja täpsustab, et taotletud dokumentide all on mõeldud kõiki dokumente (näiteks detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu, selle lisad, lähtetingimused, seletuskirjad, plaanid jne), mis olid eelpool toodud vallavalitsuse istungi päevakorrapunkti kohaselt detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel arutlusel. 4/22 23.11.2021 – Teabenõude vastus. Edastan soovitud dokumendid (Algatamise_eelnou.pdf, Lisa_1_Seletuskiri_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_2_Skeem_kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_3_Eskiis_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_4_Lahteseisukohad_Kaljula_jne_dp.pdf) 26.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-3. Käesolevaga palub Teabenõudja saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud dokumentide originaalid (detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega) ehk 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid. 06.12.2021 – Teabenõude vastus. Teile on esitatud originaal dokumendid. Need on dokumendid mis olid arutlusel 01.06.2021 vallavalitsuse istungil. Kuna Teile saadeti pdf formaadis dokumendid mis loodi just vahetult enne saatmist siis on loomulik, et neid varem polnud olemas. Teile edastatud pdf formaadis dokumendid on loodud odt formaadist mustanditest. 06.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni kiri nr 2.1.-3/21/3708. Selgitamaks vaide asjaolusid, palun esitada inspektsioonile hiljemalt 17. detsembriks 2021 vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Kuidas saite aru teabenõudest ja selle täiendustest - mis dokumente teabenõudja soovis? 1 Haldusväliste isikute puhul vastavalt korrakaitseseaduse § 30 lõigetele 1 ja 3; haldusorgani puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõike 1 punktile 1. 2. Kas teile arusaadavalt sooviti üksnes 01.06.2021 istungil ettekandmisel/arutusel olnud dokumente või kõiki detailplaneeringu algatamise dokumente (sh ka enne ja pärast 01.06 istungit koostatuid)? 3. Kas vaide esitajale 25.11 saadetud dokumente käsitleti/koostati 01.06.2021 istungiks/istungil? 4. Millal on teabenõude vastuseks saadetud dokumendid koostatud? 5. Miks on teabenõudjale saadetud dokumentidel korralduste kuupäev ja number x-dega asendatud või puuduvad üldse? 6. Kas ja kus on registreeritud vaide esitajaga sõlmitud leping nr 8-15/80-21? 7. Kui eelnimetatud leping on registreerimata, palun seda põhjendada. 17.12.2021 – Kiri nr 3.3-11/1928-1 Vastused Andmekaitse Inspektsiooni poolt esitatud küsimustele: 1. Võttes aluseks Kiili Vallavalitsuse ja teabenõudja kirjavahetuse siis lõpuks saime aru mida teabenõudja soovis. Alguses saatsime teabenõudjale mitte soovitud dokumendid. Peale täpsustuse küsimist suutsime välja selgitada teabenõudja soovid. Selgus, et teabenõudja soovis Kiili Vallavalitsuse korralduse „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine“ eelnõud. 2. Vastavalt teabenõudele soovis teabenõudja üksnes vallavalitsuse istungil arutlusel olnud dokumente ning need Talle ka edastati. 3. Jah. 4. Palun täpsustada mida on mõeldud koostamise all. 5. Nimetatud korraldus pole Kiili Vallavalitsuse poolt vastu võetud vaid tegemist on korralduse eelnõuga. Sellest tulenevalt puuduvad teabenõudjale saadetud dokumentidel kuupäevad ja numbrid. 6. Nimetatud leping on registreeritud Kiili valla dokumendiregistris. 7. Nimetatud leping on registreeritud dokumendiregistris. 30.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/21/3708 07.06.2021 kuni 01.03.2022 – kirjavahetus (e-kirjad) ja mitmed kohtumised digitaalselt lepingu täiendavate tingimuste osas. 02.03.2022 – Kiri nr 8-1/422-6, Oomega Õigusbüroo OÜ. Eeltoodust tulenevalt teeb Kaljula Arenduse OÜ viimast korda ettepaneku algatada Kaljula DP taotletud kujul hiljemalt 15.03.2022 ja sõlmida leping transpordimaa kinnistute võõrandamise tingimustes kokkuleppimiseks (nn broneerimisleping), et Kiili Vallavolikogu saaks transpordimaa kinnistute omandamise tingimused heaks kiita ning käesoleva aasta aprillis oleks võimalik DP vastu võtta ja peale seda sõlmida kinnistute võõrandamiseks võlaõiguslik leping. Sellisel juhul jääb Kaljula DP edasiseks menetlemiseks veel neli kuud, et see saaks 31.08.2022 kehtestatud. Kiili valla vaatest on tegemist hea pakkumisega, kuna alternatiivide realiseerimiseks tuleb kulutada maksumaksja raha, mida oleks võimalik kokku hoida. 18.03.2022 – Koosolek Kiili Vallavalitsuses. 12.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-7. Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja 5/22 vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 19.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-8. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine taotluses esitatud planeeringualal lähtuvalt 25.05.21 sõlmitud halduslepingus 8-15/80-21 kokkulepitud tingimustest ning varasemalt huvitatud isikule tutvustatud ja 19.07.21 edastatud Kaljula DP algatamise korralduse eelnõus toodud alustel. 6. Detailplaneeringu haldusleping Üld- ja detailplaneeringute kaudu kohalik omavalitsus kujundab valla või linna ruumilise arengu põ- himõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutle- misel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid isik on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Kehtiva Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu realiseerija (edaspidi huvi- tatud isik) esitas 08.04.2021 Kiili vallale taotluse detailplaneeringu koostamise algatamise Sausti kü- las Kaljula elamuala katastriüksustel (taotlus registreeritud Kiili Vallavalitsuse dokumendiregistris 08.04.2021 kirja nr 8-1/422 all). Detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärk esitatud punktis 2. Huvitatud isik on krundid soetanud teades, et sellel on kehtiv "Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering”. Huvitatud isik on ka Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu suures osas realiseerinud ning seega ei saa isikul olla õigustatud ootust sellise olu- korra muutmiseks. Käesolevaks hetkeks on kõik 15 (kokku 23 elamuühikut) elamut valmis ehitatud ning ka aktiivses kasutuses. Sama saab öelda ka detailplaneeringu järgsete rekreatiivalade kohta. Kuna rekreatiivalad pole piiratud aiaga siis on võimalik seda kasutada kõikidel ümbruskonna elani- kel. Haldusleping sõlmitakse planeerimisseaduse § 131 kohaselt detailplaneeringu elluviimiseks, et ta- gada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste ehitamine detailplaneeringust ja eelkõige selle elluviimisest huvitatud isiku poolt. Selle lepinguga annab kohalik omavalitsus kui planeeringu koostamise korraldaja oma olemuslikult avaliku ülesande arendajale täitmiseks. Haldusleping annab võimaluse tagada, et detailplaneeringust huvitatud isik saab täpselt aru, milliseid elluviimiseks vajalikke nõudeid kohalik omavalitsus temalt ootab. Seega on igati asjakohane ja normaalne detailplaneeringu algatamise eelne läbirääkimiste pe- riood, et leida huvitatud isiku ja valla vaheline kokkulepe. Alates aprill 2021 on toimunud läbirääkimised huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel transpor- dimaa kinnistute võõrandamise tingimuste kokku leppimiseks. Kuni tänaseni pole kokkulepet saavu- tatud. PlanS menetlustähtaegade ühtlustamiseks on sätestatud nõue, et planeeringu koostamise kor- raldaja teeb planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul planeeringu algatamise ettepaneku esitamisest. Nimetatud tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada 90 päevani. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks planeeringuala suurus, uuringute läbiviimise vajadus või kaa- satavate ja koostöötegijate suur hulk või mõni muu põhjus ehk asjas tähtsust omav asjaolu ning hal- dusorganil on vajalik rakendada HMS-st tulenevat uurimispõhimõtet, mille rakendamine 30 päeva jooksul ei ole võimalik. Võttes aluseks, et alates aprill 2021 on toimunud halduslepingu läbirääkimi- sed huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel ja kuni tänaseni pole kokkulepet saavutatud tuleb kohalikul omavalitsusel kui detailplaneeringu koostamise korraldajal kujunenud olukorras otsustada detailplaneeringu koostamise algatamine või selle mitte algatamine. 6/22 7. Avalik huvi Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas avalik huvi. Kiili Vallavalitsuse korralduse ettevalmistamise käigus tuvastati avaliku huvina alla 20 m 2 ehit- iste ehitamise soov. Mitmed "Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu” ala elanikud pöördunud Kiili Vallavalitsuse poole murega abihoonete ehitamise võimaldamisega (ela- mute ehitamisel on kasutatud ära kogu detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind). Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV ko- hustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seo- tud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 8. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsusta- jale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastand- likke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põ- himõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhi- mõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja pla- neeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. 9. Mitte algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efek- tiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põh- jendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 9.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eel- dused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruu- milise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisal- dab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitek- 7/22 tuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsama- jandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsu- sega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumi- loome töörühma lõpparuanne):  ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkritee- riumid;  2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehitus- kultuuri edendamine;  Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise ju- hend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid va- jadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvali- teedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alterna- tiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimusti- kule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialis- tide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukor- dade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seis- neb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud oluli- semaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalus- tatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalita- tiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnan- gute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikon- kursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüstee- miga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töö- rühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. 8/22 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 8 ILU 2 FUNKTSIONAALSUS 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 7 KOHATUNNETUS 0% 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Joonis 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole kooskõlas kva- liteetsele ruumiloome nõuetele. 9.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):  atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus ela- mine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste te- ket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiiv- sed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; nega- tiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, 9/22 majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda või- vad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tule- mused on esitatud tabelis 3. Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja elamistingi- Negatiivne mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseeri- mused paranevad. nud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halve- nevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. majandusliku arengu intensiivistumine Negatiivne mõju: moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut ja majan- duslik mõju on minimaalne. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele. uute elanike tulek piirkonda, suurendab Negatiivne mõju: moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut ja majan- nii valla kui ka teenuse pakkujate tulu- duslik mõju on minimaalne. Liikluskoormus suureneb ja suureneb sid koormus valla eelarvele. transpordi-ja infrastruktuuri parane- Negatiivne mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseeri- mine nud seega infrastruktuuri ei parendata. Liikluskoormus suureneb. ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liiku- misviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet) liikumisvõimaluste ja juurdepääseta- Negatiivne mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseeri- vuse paranemine nud seega infrastruktuuri ei parendata. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. loodusmaastiku asendumine tehismaas- Negatiivne mõju: 3 uue elamumaa kinnistu moodustamine olema- tikuga (looduskoosluste hävimine) solevate rekreatiivalade arvelt. maastiku killustumine Negatiivne mõju: 3 uue elamumaa kinnistu moodustamine olema- solevate rekreatiivalade arvelt. põllumaastiku ja selle harimise tasu- Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole. vuse vähenemine maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tin- gimuste seadmisega. kinnisvaraarenduse muutumine valda- Negatiivne mõju: 3 uue elamumaa kinnistu moodustamine olema- vaks maakasutuseks – söötis kõlvikud solevate rekreatiivalade arvelt, kehtiv detailplaneering on suures osas realiseerinud. ehitusalade stiihiline areng Puudub mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseerinud. sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri ra- Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohta- jamise vajadus – suur koormus valla dest. eelarvele võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tin- mõjud pinnasele (mõju avaldavad gimuste seadmisega. transport, pinnasetööd, ehitusprahi lao- kile jätmine) pinna-ja põhjavete reostusohu suurene- Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tin- mine gimuste seadmisega. ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tin- takistatud gimuste seadmisega. radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone 10/22 võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tin- gimuste seadmisega. Tabel 3: Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavan- datud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka mõned positiivseid mõjud: negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. 9.3. Olemasolevate rekreatiivalade vähendamine ja elamualade suurendamine Kiili valla üldplaneering märgib asulate haljastuse kohta järgmist (lk 33): Asulate haljasmaade - haljasalade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt piisa- vate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavate haljastatud välisruumide olemasolu nii elukohas, asumis kui asulas tervikuna. Tähtis on ka asula üldatraktiivsuse tõstmine ja kultuuripä- randi säilitamine. Asula välisruumidena käsitletakse järgnevalt kõiki elanike igapäevases kasutuses olevaid avalikke välisruume. Kõik välisruumid peaksid olema võimalikult haljastatud ja maastikuar- hitektuurselt kujundatud. Võimalikult tuleks säilitada asulasiseseid või asulatega külgnevaid metsaa- lasid ühiskasutatavate välisruumidena. Selleks tuleb huvide vastastikuse arvestamise alusel jõuda lä- birääkimiste kaudu kokkuleppele maaomanikega ning arendada ühistegevust naabrite vahel. Asulate terviklikuks kujundamiseks ning soodsa ja atraktiivse elukeskkonna tagamiseks on vajalik detailplaneeringud koostada valla korraldamisel suuremate kokkukuuluvate alade kaupa, mis tagaks nii haljasalade kui ka teede võrgustiku ning ka piirkondade üldilme terviklikkust. Arenguperspektiive arvestades tuleb koostatavates detailplaneeringutes ja/või projektides lahendada ka konkreetsete ela- mugruppide haljastus. On vajalik, et uutes detailplaneeringutes üldkasutatavate haljasalade või rohe- võrgustiku osakaal oleks 10-15% (tänavaäärne haljastus, üldkasutatavad haljasalad, haljaskoridorid jm). Samas järgida, et haljasribadega toimuks elamuala rühmitamine 10-15 elamukrundi kaupa. Ko- haliku omavalitsuse poolt tuleb võimalikult jälgida ja soodustada, et koostatavad detailplaneeringud hõlmaksid mitte üksikuid kinnistuid, vaid käsitleksid ja lahendaksid laiemaid piirkondliku tervika- rengu põhimõtteid. Kiili vallavalitsus on siiani lähtunud põhimõttest, et rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning sellisesse toimingusse ei tohi suhtuda kergekäeliselt: 1. Kiili Vallavalitsuse 25.04.2017 korraldus nr 107 „Detailplaneeringu mittealgatamine Saare tn 10, Kiili alev“; 2. Kiili Vallavalitsuse 23.10.2018 korraldus nr 419 „Detailplaneeringu mittealgatamine Kääri tee 27, Lähtse küla“; 3. Kiili Vallavalitsuse 04.06.2019 kiri nr 8-11/1639-7. Tabelis 4 on esitatud kehtiva Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu (hoo- nestus- ja krundijaotusplaan, joonis nr DP03, 07.03.2006) ja vastavalt 08.04.2021 kirjaga nr 8-1/422 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule (põhijoonis, joonis nr DP-04, 01.04.2021) planeeringu maa-ala tehnilised näitajad. Tabelist on selgelt näha elamuala suurenemine rekreatiivala arvelt. Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamise detailplaneering algatamise ettepanekule pindala, m2 osakaal, % osakaal, % pindala, m2 34000 59% väikeelamuala 71% 37627 8848 15% liiklusmaa 13% 6850 518 1% tootmismaa 0% 0 11/22 15004 25% üldkasutatavmaa 17% 8792 58000 planeeringuala suurus 53269 Tabel 4: Planeeringualade tehnilised näitajad. Sellise muudatuse teostamine peab olema väga hästi põhjendatud ja kindlasti on selles küsimuses väga oluline avalikkuse arvamus. Kui vaadata ühiskonna tuleviku trende ja riigi seatud eesmärke:  Eesti 2035;  Energiamajanduse arengukava aastani 2030;  Heaolu arengukava 2016-2023;  Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030;  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, siis see soodustab just tervislikke eluviise, rohelist energiat ja mõtteviisi, kergliiklust ja jalakäijaid ning rohelist elukeskkonda, mida ei arvesta aga huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise ettepa- nek. On põhjendamatu luua piirkonda järjepidevalt juurde elamumaa sihtotstarbega kinnistuid kui piirkonnas on veel mitmeid realiseerimata ja pooleliolevaid detailplaneeringuid:  Kaljula kinnistu detailplaneering (DP0261), elamuühikuid 23 tk;  Uueveski kinnistu detailplaneering (DP0169), elamuühikuid 51 tk;  Sausti külas Küttimi tee 19 (end nimega Küttimi kinnistu) detailplaneering (DP0038), ela- muühikuid 36 tk;  Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste (end nimega Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) detailplaneering (DP0043), elamuühikuid 6 tk;  Suvila M/Ü detailplaneering (DP0071), elamuühikuid 95 tk. Nende kõikide detailplaneeringute eesmärk on just elamuala suurendamine. Peamiseks arenguteguriks ja seejuures väljakutseks ongi rahvastiku arvu kasv. Ühest küljest tähendab see järjest suurenevat tulubaasi, teisest on tarvis leida lahendusi avalike teenuste pakkumiseks. Vaja- dus avalike teenuste arendamiseks on elanikkonna kasvuga tihedalt seotud järgmine oluline välja- kutse. Nimelt on valla investeerimisvajadus kõrge. Kuigi tulusid on kavandatud piisavalt, tuleb pide- valt silmas pidada, et ei võetaks üle jõu käivaid kohustusi. Seega tuleb teha valikuid, optimeerida kulusid ja leida võimalus tulude suurendamiseks viisil, mis vallale üle jõu ei käiks (nt elanikkonna liigkasv). Reguleeriva rahvastikupoliitika puudumisel võib halvimal juhul sisserännet piirama ja väl- jarännet soosima hakata lisaks kinnisvaraturu käitumise muutusele ka sotsiaalsete ja tehniliste inf- rastruktuuride süvenev mittevastavus elanike ja ettevõtete nõudmistega ning sellest lähtuv negatiivne muutus Kiili valla kui suurepärase elukeskkonnaga piirkonna maines. Vallas tuleb tagada kogu toi- mepiirkonnale igapäevaelus oluliste avalike ja üldise majandushuvi teenuste kättesaadavus, mida ei pea tingimata osutama kodukoha lähedal: nt gümnaasium, huvikool, noortekeskus, kultuurikeskus, spordi- ja/või tervisekeskus ning eriarstiabi-, panga-, pääste-, ettevõtete ja MTÜ-de nõustamisteenus. Muud olulisemad inimeste põhivajadustega seotud kohaliku tasandi teenused peavad olema kättesaa- davad ka mujal elukohale lähemal, sh paikkondades väljaspool toimepiirkondade keskuseid: põhiha- riduse-, koolieelse lasteasutuse, lapsehoiu-, ühistranspordi-, side- ja posti-, raamatukogu-, sotsiaal- hoolekande- ja noorsootööteenus ning spordisaal, -väljak ja külakeskus või seltsimaja. Kohalik oma- valitsus peab hoolitsema piisava haldus- ja finantsvõimekuse eest kõigi nimetatud teenuste piisava kättesaadavuse tagamiseks. Hinnates olemasolevaid ja teadaolevaid tulevasi kohustusi tuleb seada prioriteete. On ilmne, et ole- masolevate ja planeeritavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia kohaliku omavalit- suse finantsraskustesse. 12/22 Elamumaade kasv rohealade arvelt ei ole mitte mingil juhul põhjendatud elanike arvukuse tõstmiseks sest: 1. n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus just neile, kes seal elavad; 2. olemasolevate ja planeeritavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia kohaliku omavalitsuse finantsraskustesse. 9.4. Olemasolevate arhitektuursete tingimuste täpsustamine Kehtiva Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu ehitusõigus on ära mainitud käesoleva seletuskirja punktis 4. Detailplaneeringuga sooviti olemasolevate kruntide puhul suuren- dada ehitisealust pinda kuni 300 m2-ni. Läbi mille antakse elanikele võimalus püstitada alla 20 m 2 hooneid. Ehitusseadustikuga on ette nähtud, et teatud ehitised kuuluvad vaba ehitustegevuse alla – selle jaoks pole tarvis saada ehitusluba ega ehitusteatist. Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reegliteta ehi- tamine. Kõiki erinevate seadustega seatud tingimusi tuleb alati täita ja selleks on seatud ka erinevatele haldusorganitele ehitusjärelevalve õigus. Nt tuleohutusnõudeid peab ehitamisel täitma ka juhul, kui tegemist on vaba ehitustegevusega. Seega ei tähenda vaba ehitustegevus mitte reeglitest vaba ehita- mist (ehitan, kuhu tahan, nt tuleohutuskujasse), vaid seda, et ehitise jaoks ei ole tarvis taotleda ehi- tusluba/ehitusteatist. Kuna kohalik omavalitsus ei kontrolli selliste ehitiste väljaandmist eelnevalt projektist lähtuvalt, siis vastutab kõigi seaduses toodud nõuete täitmise eest omanik ise. Kohalik oma- valitsus ja teised kontrollivad organid saavad teha järelkontrolli. PlanS on iga planeeringuliigi juures toodud ära ülesanded, mida selle planeeringuga saab lahendada. Detailplaneeringu peab tegema aladel ja juhtudel, mis on toodud PlanS § 125 lõigetes 1 ja 2. Detailp- laneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126, mille lõike 1 punktis 21 on toodud võimalus põhjenda- tud juhul seada nendele ehitistele tingimusi, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. Seega ei saa detailplaneeringus määratava krundi ehitusõiguse (PlanS § 126 lg 1 punkt 3) ja krundi hoonestusala (PlanS § 126 lg 1 punkt 2) sisse kuuluda detailplaneeringukohustuseta hooned ja rajatised. Nendele saab seada eraldi tingimusi ning vaid põhjendatud juhul. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt jäävad enne 30.06.2015 kehtestatud planeeringud kehtima ka peale 1. juulit 2015. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimissea- duse (vana PlanS) § 3 lg 2 kohaselt ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga hoone ehitamiseks. Seega kui vana PlanS kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m 2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehi- tamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Rõhutama peab, et ehitamisel tuleb aga arvestada üldplaneeringust tulenevaid nõudeid, samuti nõudeid, mis tulenevad ehitusseadustikust ja teistest õigusaktidest, sh ehi- tamise hea tava, tuleohutusnõuded, teiste isikute õigused jms. 9.5. Elamualade moodustamine elektriliinide lähedusse Detailplaneeringu algatamise ettepanekuga on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe (1) transpordimaa ja ühe (1) üldkasutatava maa sih- totstarbega krundi moodustamine. Nendest elamumaadest 2 (pos 16 ja pos 17) asuvad kõrgepingeliini (id: L182, Kiisa-Järve) mõjualas. 13/22 Joonis 2: Väljavõte maa-ameti kaardirakendusest. Nõuded kõrgepingeliini kaitsevööndi kohta on esitatud ehitusseadustikus § 77 elektripaigaldise kait- sevöönd. Muuhulgas on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud: 1. ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2. ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigal- dada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektri- paigaldise kaitsevööndis; 3. sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4. ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigal- dise õhuliinide kaitsevööndis; 5. töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maa- kaabelliinide kaitsevööndites. 14/22 Joonis 3: Väljavõte detailplaneeringu algatamise ettepanekust Elering AS väljastanud aastal 2020 meelespea liinide kaitsevööndis tegutsejale, millest saab lugeda täiendavad tingimused kõrgepingeliini kaitsevööndis tegutsejale: 1. Elektrilöögi võib saada ka juhet puutumata. Kõrgepingeliinidest võib inimene saada surmava elektrilöögi ka liinijuhet otseselt puutumata. 110 kV liini puhul võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrge - pingeliini juhtmest ning võimsamate liinide puhul lausa 2,5 meetri kauguselt. Kuigi liinijuhtmed on enamasti kõrgel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad, näiteks kraanad, tõstukid või kombainid, aga ka kõrge antenn, batuut või tuulelohe. 2. Jälgi sõiduki kõrgust ja liikumisraadiust. 15/22 Ohtlikke olukordi tekitavad sagedamini transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille lii- kuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Viljalõikuse ajal võivad elektriliinidele ohtlikult lähedale sattuda ka kom- bainid. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahendi- tega liiklemine Eleringiga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt Ele- ringiga konsulteerida. 3. Pinge alla sattunud masina juht ei tohi kabiinist väljuda. Pinge alla sattunud masina kabiinist ei tohi selle juht mitte mingil juhul väljuda, sest nii satub ta veelgi suuremasse ohtu. Kui masinat pole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid. 4. Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on eluohtlik. Lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ja seda ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kui taoline elektrilöök peaks aset leidma, ohustab see inimese elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest kerkiv kuumus liinijuhtmete veni- mist, mille toimel vajub juhe maapinnale lähemale ning oht elektrilöögiks suureneb veelgi. 5. Raietööd elektriliini kaitsevööndis tuleb kindlasti. Eleringiga kooskõlastada Liini kaitsevööndis toimuvate raietööde kooskõlastamine on kohus- tuslik. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks puid langetada elektriliini suunas. Lisaks sellele on keelatud puude ladustamine õhuliini alla või selle vahetusse lähedusse. Soovitatav on kõi- kide põhivõrgu elektriliinide läheduses toimuvate raietööde korral eelnevalt Eleringiga läbi rääkida. 6. Kooskõlastamist nõuavad ka muud liini kaitsevööndis toimuvad tegevused. Kõrgepingeliinide läheduses tegevuste korraldamine, näiteks avalikud üritused, ehitustege- vus, pinnasetööd ja materjalide ladustamine, tuleb eelnevalt Eleringiga läbi rääkida. Selleks tuleb võtta ühendust Eleringi piirkondlike käidukorraldajatega. Elektri ülekandmist ilma elektri- ja magnetväljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani välja tekitab enda ümber elektri- ja magnetvälja. Elektromagnetilised väljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskii- rusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Väljade tugevus elektriliinide ümber sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Lisaks sellele olenevad elektrivälja suurused paljudest teguritest nagu mastide kõrgus, juhtmete paigutus mastidel, ahelate arv mastidel. Praktikas toimivad elektri- ja magnetväljad teineteisest sõltumatult ja neid mõõdetakse eraldi.  Elektrivälju tekitab elektripinge: mida kõrgem on pinge, seda tugevam on sellest johtuv väli. Elektrivälja tugevuse mõõtühikuks on volt meetri kohta (V/m) või kilovolt meetri kohta (kV/m);  magnetväljad on tingitud laengute liikumisest ehk elektrivoolust: mida suurem on elektrivool, seda tugevam on magnetväli. Magnetvälja tugevust iseloomustatakse tavaliselt magnetvälja tiheduse kaudu, mille ühikuks on tesla (T), millitesla (mT) või sagedamini mikrotesla (μT). Järgneval joonisel on toodud magnetväljade maksimaalsed väärtused liinide läheduses ja nende all. 16/22 Joonis 4: Väljavõte meelespea liinide kaitsevööndis tegutsejale, Elering AS 2020 Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi1. Nende kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri- ja magnetväljad ületada elukesk- konnas järgmisi piirväärtusi:  elektrivälja tugevus - 5000 V/m (5 kV/m);  magnetvoo tihedus - 100 μT (0,1 mT). Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides. Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lä- hedal paiknevate pikkade metallrajatiste (näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suure- mõõtmeliste objektide (näiteks juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul. Enamik mõjusid ongi seotud indutseeritud pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maanda- tud. Neil juhtudel peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama. Elektromagnetväljas viibimine võib põhjustada inimese organismile otsest biofüüsikalist mõju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille ületamisel mõjutavad elektromagnet- väljad inimese tervist ja ohutust lühiajalise kokkupuute korral olulisel määral (Töötervishoid ja töö- ohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel, tööinspektsioon, 2017). Lähtudes eelnevast saab väita, et kõrgepingeliinide mõjualas elamumaade moodustamine ei vasta kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. põhjustab põhjendamatult palju piiranguid ja üleliigseid tingimusi tulevasele maaomanikule täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ja kasutamisel; 2. võib põhjustada tulevase elamumaa omaniku organismile otsest biofüüsikalist mõju. 9.6. Olemasolev detailplaneering kui kehtiv avalik kokkulepe Detailplaneeringu ülesanded (eesmärgid) on esitatud PlanS § 126. Kõikide nende eesmärkide saavu- tamine on kui ühiskondlik kokkulepe. Detailplaneering on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juur- deehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmi- seks jne. 17/22 Lähtuvalt eelnevast saab kehtestatud Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringut käsitleda, kui kokkulepet, mille käigus on leitud kõiki osapooli rahuldav lõpptulemus juba aastal 2006. Kokkulepet, mis näeb ette Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstar- beks üldkasutatav maa. Kaljula tee elanikud ja ka teised lähipiirkonnas elavad kodanikud on teadlikud ja arvestavad kehtiva detailplaneeringuga. Neil on õiguspärane ootus alale kehtestatud detailplanee- ringu elluviimisele. 9.7. Sausti peakraavi ehituskeeluvöönd Eestimaal on sademete hulk aastas 520–820 mm, aurumine 360–440 mm. See tähendab, et maalt ebapiisava vee äravoolu korral tekib liigniiskus. Kuivenduse vajadus ja efektiivsus oleneb mitmest tegurist, kuid peamiselt ikkagi asukohast, mullastikust, boniteedist ja liigniiskuse põhjustest, kuivenduse intensiivsusest jne. Olemasoleva või rajatava kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks on vajalik teada, kuhu kuivendussüsteemi vesi suubub ja milline on eesvoolu või veekogu seisund. Detailplaneeringu algatamise ettepanekuga on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine. Nendest elamumaadest 1 (pos 18) asub Sausti peakraavi servas/mõjualas. Lisaks soovitakse eemaldada Sausti peakraavile määratud ehituskeeluvööndit. Kehtiva Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringuga on Sausti peakraavile määratud 25 m ehituskeeluala (pos 17). Kinnistu nimi on Kaljula tee 17 ja tunnus 30401:001:2473. Joonis 5: Väljavõte kehtivast detailplaneeringust. 18/22 Joonis 6: Väljavõte detailplaneeringu ettepanekust. Sausti peakraav on oluline rajatis, mille kaudu toimub Kiili valla loodeosast liigvee ärajuhtimine Vääna jõkke. Alljärgnevalt on esitatud põhjendused miks pole soovitav nimetatud asukohta moodus- tada üksikelamu kinnistu ja vähendada Sausti peakraavi ehituskeeluvööndit: 1. Seoses viimastel aastatel Kiili valla põhjapoolses osas toimunud intensiivse arendustegevu- sega (näit. Tallinna ringtee ümberehitusega liigvee ärajuhtimisrajatised, uute elamualade ja tootmisalade kasutusele võtmine jms) on suurenenud Sausti peakraavi juhitud kuivendus- ja sademevee kogused. Kraavi vastuvõtuvõime on ammendumas. Seda on näha suurveeperioo- didel kraavi naaberalade üleujutustest. Piirkonnast liigvee ärajuhtimiseks puuduvad alterna- tiivsed võimalused, mis ei oleks ülemääraselt kulukad nii maaomanikele kui ka kohalikule omavalitsusele. Lähiaastatel tuleb Sausti peakraavi rekonstrueerida (puhastada, süvendada ja kohati ka laiendada). 2. Sausti peakraavi hooldamiseks on vajalik tagada kallastel vastav ala, kus saaksid mehhanis- mid (traktorid, kopad jms tehnika) liikuda. Tehnika liikumiseks peab olema kaldal tagatud kalda püsivus. Kaljula tee 17 krundil oleva kraavi kaldal on Maa-ameti elektroonilise andme- baasi alusel pinnaseks väga pehme madalsoomuld (M’’). Vahetult kraavi kaldal ei ole seega tagatud mehhanismidega töötamisel kalda püsimine (äravajumise oht). 3. Punktis 9.3 esitatud põhjused rekreatiivalade vähendamise osas. 19/22 Lähtudes eelnevast ei pea Kiili Vallavalitsus mõistlikuks ega vajalikuks vähendada Kaljula tee 17 krundile kehtestatud 25 m laiust ehituskeeluala ja moodustada sinna uus üksikelamu kinnistu. 10. Huvitatud isiku ärakuulamine Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kiili Vallavalitsus edastas 12.04.2022 kirjaga 8-1/422-7 huvitatud isikule (Kaljula Arenduse OÜ) ja tema esindajale (Oomega Õigusbüroo OÜ) Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Korraldus eelnõu edastati puudutatud isikutele e-tähtkirjana. Omniva väljavõtetelt on näha, et kõik puudutatud isikud on teate kätte saanud. Kaljula Arenduse OÜ- le edastati kiri nr RD190103454EE 12.04.2022 kell 16:10 ja kättetoimetatud on see 12.04.2022 kell 16:10. Oomega Õigusbüroo OÜ (12959825) edastati kiri nr RD190103445EE 12.04.2022 kell 16:10 ja kättetoimetatud on see 13.04.2022 kell 12:27. Huvitatud isik ei nõustu esitatud eelnõuga ning märgib järgmist (19.04.2022 kiri nr 8-1/8-1/422-8): 1. Huvitatud isiku erahuve ja avalikkuse huve ei ole kohaselt kaalutud ning eelnõu ja seletuskirja koostamisel on lähtutud otsitud ja kallutatud argumentidest, mis on vastuolus varasemalt kokku lepitud tingimustega. Näiteks on eelnõu seletuskirjas mitmes kohas paljasõnaliselt märgitud, et Kaljula DP-ga kavandatud kolme elamumaa kinnistu lisandumisel suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnev negatiivne mõju, kuid ei ole põhjendatud, kas tegemist on olulise liikluskoormuse suurenemisega ja milles negatiivsed mõjud seisnevad. Täielikult on kaalumata jäetud Kaljula DP võimalik positiivne mõju piirkonnale ja Kiili vallale. Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et huvitatud isiku erahuve ja avalikkuse huve on piisavalt kaalutud ning tulemused on esitatud käesoleva korralduse seletuskirjas. 2. Eelnõu seletuskirjas on käsitletud ka planeeritaval alal kehtiva detailplaneeringu arhitektuursete tingimuste täpsustamist ja Kaljula DP-ga ehitisealuse pinna suurendamist kuni Kiili valla üldplaneeringus ette nähtud 300 m2-ni. Eelnõu seletuskirjast järeldub, et ehitisealuse pinna suurendamine on vajalik justkui ainult kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga hoonete püstitamiseks. Kiili Vallavalitsuse hinnangul võib kuni 20 m 2 ehitisealuse pindalaga hooneid ehitada ükskõik kui palju ka juhul, kui olemasoleva detailplaneeringuga lubatud ehitisealune pindala on terves ulatuses ära kasutatud ja lubatud hoonete arv on täis, rääkimata abihoonete ehitamisele seatavatest arhitektuursetest tingimustest, mille seadmine on Kaljula DP koostamise üks kokkulepitud eesmärkidest, tagamaks ka õiguslikult piirkonna terviklik arhitektuurne ilme. Isegi, kui nõustuda Kiili Vallavalitsuse sellise seisukohaga, ei aita see neid piirkonna elanikke, kes soovivad suurema kui 20 m2 ehitisealuse pindalaga abihooneid ehitada. Huvitatud isikule teadaolevalt on DP alal mitmeid elamumaa kinnistuid, mille omanike sooviks on ehitada suurema kui 20 m2 ehitisealuse pindalaga abihooneid, ning sellest tulenevalt on ka piirkonna elanike huvides kehtiva detailplaneeringu ehitisealuse pindala suurendamine kuni 300 m2-ni ja vastavate arhitektuursete tingimuste seadmine. Kiili Vallavalitsus on oma seisukoha kujundamisel aluseks võtnud Rahandusministeeriumi vastuse küsimusele „Kas alla 20 m2 suuruste hoonete ehitamist sai enne 30.06.2015 kehtestatud detailplaneeringuga reguleerida?“. Küsimus on esitatud ministeeriumile läbi www.planeerimine.ee lehekülje (https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/). 3. Huvitatud isikule on varasemalt edastatud (19.07.21 e-kiri) Kaljula DP algatamise korralduse eelnõu koos lisadega ning antud mõista, et Kiili Vallavalitsus on nõus korralduse 20/22 vastu võtma (DP koostamise algatama), kui saadaks vaid kokkuleppele huvitatud isiku omanduses olevate transpordimaa kinnisasjade Kiili vallale tasuta omandamises (tingimusteta notariaalse omandamise lepingu sõlmimine enne DP algatamist). Muid sisulisi etteheiteid/vastuväiteid Kaljula DP-ga kavandatud planeeringulahendusele ei ole Kiili Vallavalitsuse poolt seni esitatud ehk Kiili vald on olnud planeeringulahenduse osas jaataval ja toetaval seisukohal. Huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel kehtib 25.05.2021 sõlmitud haldusleping 8-15/80- 21, millega huvitatud isik on võtnud Kaljula DP omal kulul koostamise ning Kaljula DP järgse tehnilise infrastruktuuri omal kulul välja ehitamise kohustuse. Tehnilise infrastruktuuri välja ehitamise kohustuse täitmise tähtajaks on kokku lepitud 3 aastat arvestades Kaljula DP kehtestamisest. Planeeringualal paiknev tee koos muu taristuga on juba rajatud (v.a. Kaljula DP-ga kavandatud pargiala rajamine). Seega on huvitatud isiku poolt tagatud Kaljula DP elluviimine 3 aasta jooksul selle kehtestamisest ning Kiili vallal seoses DP elluviimisega kulusid ei teki. Täiendavate läbirääkimiste objektiks olevate transpordimaa kinnistute tasuta võõrandamist Kiili vallale (mis on DP menetluses ainus sisuline vaidlusalune küsimus) ei ole Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda. PlanS § 126 lg 1 p 4, 17 ja 20 koostoimes sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga määrab, et planeeringu algatamisel tuleb lahendada avalikule teele juurdepääsu küsimus. Alates aprill 2021 on toimunud läbirääkimised huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel planeeringuala juurdepääsuteede küsimuse lahendamiseks. Kuni tänaseni ei ole selles osas sisulist kokkulepet saavutatud. Siinkohal on asjakohane viidata ka huvitatud isiku poolt Kiili Vallavalitsusele 09. mail 2022, saadetud pöördumisele (registreeritud numbriga 8-1/311-2), milles huvitatud isik ähvardab piirata Kalju tee kasutust piirkonna elanike jaoks kui vald ei nõustu tee omandamisega huvitatud isiku poolt ette pandud tingimustel. Planeeringu algatamise etapi juures on kohalikul omavalitsusel võimalik tee küsimus lahendada läbirääkimiste vormis enne algatamist. Kui avalikule teele juurdepääsu küsimus on lahendamata, siis kindlasti on see üheks oluliseks argumendiks, mille alusel võib keelduda detailplaneeringu algatamisest. 4. Eelnõus ja selle seletuskirjas on Kiili Vallavalitsuse poolt meelevaldselt suurendatud Kaljula DP-ga planeeritava maa-ala suurust. Huvitatud isik on taotlenud 53269 m² suuruse maa-ala planeerimist, mis vastab ka sõlmitud halduslepingus kokkulepitule, kuid Kiili Vallavalitsus on põhjendamatult planeeringualasse lisanud 1860 m² suuruse Kaljula tee T1 kinnistu. Huvitatud isikule on 23.11.2021 edastatud teabenõude vastuses detailplaneeringu algatamise eelnõus detailplaneeringu alasse lisatud Kaljula tee T1 kinnistu. Kiili Vallavalitsus on detailplaneeringu mittealgatamise eelnõu koostamisel võtnud aluseks detailplaneeringu algatamise eelnõu kus on planeeringualasse haaratud ka Kaljula tee T1 kinnistu. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes PlanS § 10 lõikes 1 (Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse) ja lõikes 3 (Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega) sätestatud planeerimise põhimõtetele ning PlanS 128 lõike 2 punktile 3 (Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus) ei algata Kiili Vallavalitsus Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu menetlust (vastavalt 08.04.2021 kirjaga nr 8-1/422 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule). 21/22 Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt 22/22 KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 17. mai 2022 nr 218 Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine Korraldus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg 2 p 2 alusel, arvestades 08.04.2021 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/422. 1. Mitte algatada Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 55129 m², planeeritav maa-ala piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089) 4. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu mittealgatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 5. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 6. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldusele nr 218; 2. Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu skeem;
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel