Saatja: Raimond Võimre <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2022 14:34
Adressaat: 'Peipsiääre Vallavalitsus' <
[email protected]>
Teema: Alatskivi alevikus Puiestee tn 18 dp kehtestamine
Tere
Edastan Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus Puiestee tn 18
detailplaneeringu kehtestamise dokumendid.
Lugupidamisega
Raimond Võimre
ehitusspetsialist
Tartu mnt 4, Alatskivi alevik Peipsiääre vald, Tartumaa 60201
Tel (+372) 5301 5887
Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti
Puiestee tn 18 detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Situatsiooniskeem
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-15/01-2021
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:16 000 A4
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 1 17.12.2021
Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti
Puiestee tn 18 detailplaneering
Asukoht: Joonis:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-15/01-2021
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:2000 A2
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 2 17.12.2021
Alusena on kasutatud
Puiestee tn 18 detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Olemasolev olukord
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-15/01-2021
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:500 A2
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 3 17.12.2021
Suurim Hoonete
Krundi Hoonete Hoonete suurim
Krundi pindala lubatud suurim
suurim absoluut-
nr sihtotstarve ehitisealune lubatud
lubatud arv
oone 59/
POS 1 3296
abihooned 56
oone/ one 9/ oone 60/
POS 2 2057
(EP 100%) 2 abihoonet abihooned 5 abihooned 56
oone 60,5/
POS 3 2053
abihooned 56
puit, kivi, tellis, krohv, klaas
illustreeriv
asukoht
12x17 m)
Alusena on kasutatud
Puiestee tn 18 detailplaneering
Asukoht: Joonis:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-15/01-2021
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:500 A2
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 4 17.12.2021
Alusena on kasutatud Maa-ameti 3D kaarti
Puiestee tn 18 detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Illustratsioon
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-15/01-2021
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: - A4
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 5 17.12.2021
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP- 15/01-2021
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Asukoht:
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Alatskivi
Huvitatud isik:
Myland OÜ
Planeerija:
Triin Kask
Tartu 2022
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
SISUKORD
A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3
1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 3
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste
analüüs___________________________________________________________________ 4
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 6
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi _______________ 7
7. Kruntide ehitusõigus _____________________________________________________ 7
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ______________________________ 8
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ________________________________ 9
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ___________________________________ 9
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10
11.1 Veevarustus _______________________________________________________________ 10
11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ________________________________________________ 11
11.3 Tuletõrjeveevarustus________________________________________________________ 12
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 12
11.5 Soojavarustus _____________________________________________________________ 13
11.6 Sidevarustus_______________________________________________________________ 13
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 13
13. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 14
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 14
15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate
nõuete seadmine _________________________________________________________ 14
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 18
17. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 19
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 21
C DETAILPLANEERINGU JOONISED ____________________________________ 22
2
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Peipsiääre Vallavalitsuse 9. Veebruari 2021. a
korraldus nr 42 „Alatskivi alevikus Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneeringu algatamine,
lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 09.02.2021 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja GeoBaltica OÜ (litsents nr. 787 MA, MTR nr
EEG000109), töö nr GEO-21-13. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused
EH2000 süsteemis.
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta
Planeeringualaks on Puiestee tn 18 katastriüksus (katastritunnus 58601:001:0234, pindala
on 7405 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa, registrikood 14096950). Kehtivas Alatskivi
valla üldplaneeringus on planeeritav ala määratud elamumaaks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksus elamumaakruntideks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus elamute ja
abihoonete rajamiseks, juurdepääsude ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, haljastuse
ja heakorra põhimõtted ning hoonete olulisemad arhitektuurinõuded.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas alal kehtiva Alatskivi valla
üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid
negatiivseid keskkonnamõjusid ning võimalike täiendavate uuringute teostamise vajadus
puudub.
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja
dokumendid
Alatskivi valla üldplaneering (20.12.2007 määrus nr 19);
Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (01.04.2010 määrus nr 169)
Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Muud standardid, määrused ja seadused
3
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja
funktsionaalsete seoste analüüs
Vastavus üldplaneeringule. Planeeringuala asub Alatskivi alevikus. Alatskivi valla
üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav katastriüksus täistusele EV-III – väikeelamumaa
maa-ala, mis paikneb Alatskivi maastikukaitsealal. Antud tähistusega alal piirnevad
olemasolevad väikeelamud lossi puiesteega, mis on miljööväärtuslik hoonestusala. Lubatud
kavandatavad kruntide suurused on 0,2 kuni 0,3 ha. Lähtudes eelnevast on planeeritav
tegevus üldplaneeringuga kooskõlas, sest planeeritakse üksikelamumaa otstarbega krunte
suurusega ca 2000-3000 m² (joonis 4). Kolme uue üksikelamukrundi moodustamine jätkab
seniseid Puiestee tn äärseid hoonestuspõhimõtteid ning moodustab tervikliku
üksikelamupiirkonna. Planeeringu ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete seadmisel lähtutakse
kontaktvööndi hoonestusest ja miljööst. Lisaks on planeeringu koostamise algstaadiumis
tehtud koostööd Muinsuskaitseametiga ja Keskkonnaametiga selgitamaks välja kruntide ja
hoonestusalade võimalikult piirkonda sobituva paiknemise, mis tagaks väärtuste säilimise
Alatskivi mõisa pargis ja Alatskivi maastikuakitsealal.
Puiestee tn ääsete olemasolevate üksikelamute arhitektuur on lihtne. Põhihoonete
katusetüübiks on viilkatus, mille katteks on valdavalt hallides toonides plekk või eterniit.
Abihoonetel on kohati ka laugem kaldkatus või lamekatus. Hooned paiknevad tee suhtes risti
või paralleelselt, katusekallete langemine on samuti teega risti või paralleelselt. Seinade
välisviimistluses on puitlaudis või tellis. Põhihooned paiknevad teekatte servast ca 20 m
kaugusel, abihooneid on ehitatud ka teele lähemale. Õuealade teepoolsesse külge jääb
hästi säilinud mõisaaegne pärna allee, mistõttu pole hooned liialt eksponeeritud.
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud
joonisel 2.
Planeeritav ala piirneb kahest küljest kohalike teedega:
Puiestee tänav, mis jääb kahele eraldi katastriüksusele: Puiestee tn T1
(58601:001:1241) ja Lossi tn 6 (58601:001:0431)
Lossi tänav, mis jääb samuti kahele eraldi katastriüksusele: Lossi tänav
(58601:001:0222) ja Lossi tn 6 (58601:001:0431)
Lossi tn 6 katastriüksus on ühiskondlike ehitiste maa, millel paikneb Alatskivi mõisa
peahoone koos kõrvalhoonete ja mõisa pargiga. Kolm piirinaabrit on hoonestatud
elamukrundid ning üks kitsas katastriüksus Puiestee tn ääres on sihtotstarbeta maa.
Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.
4
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala
Lossi tn 1 (12601:004:0040) Elamumaa 100% 10849 m²
Puiestee tn 13 Elamumaa 100% 6474 m²
(12601:004:0399)
Puiestee tn 15 Elamumaa 100% 2508 m²
(12601:004:0363)
Puiestee tn 15 a Sihtotstarbeta maa 100% 690 m²
(58601:001:1172)
Lossi tn 6 (58601:001:0431) Ühiskondlike ehitiste maa 100% 98426 m²
Puiestee tänav T1 transpordimaa 100% 1146 m²
(58601:001:1241)
Lossi tänav (58601:001:0222) transpordimaa 100% 3926 m²
Lähim kool ja lasteaed asuvad Alatskivi alevikus, planeeringuala piirist ca 500 meetri
kaugusel. Läheduses asuvad Päästeameti Tugikomando, kiirabi, toitlustuskohad,
perearstipunkt, Peipsiveere Hooldusravikeskus, Alatskivi Konsum, tankla. Planeeringualast
põhja ja lääne suunas asub ühiskondlike ehitiste maa, aadressiga Lossi tn 6, millel asuvad
Alatskivi Looduskeskus ja Alatskivi loss, park ja mitmeid kinnismälestisi. Piirkonnas toimib ka
ühistranspordi liiklus: bussipeatus ’Alatskivi’ paikneb ca 250 m kaugusel planeeringualast 43
Aovere-Kallaste-Omedu tee ääres.
Planeeringuala lähiümbruses ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid, millega
arvestada, seega arvestatakse käesolevas detailplaneeringus sobiva lahenduse
väljatöötamiseks kontaktvööndi olemasoleva arhitektuurse olukorra ja keskkonnaga ning
Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti seisuskohtadega.
Kinnistu paikneb Alatskivi maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000456) Alatskivi
piiranguvööndis, mille kaitse eesmärk on on Alatskivi maastikukaitseala kaitse
eeskirjaeeskirja kohaselt Alatskivi pargi ja ürgoru, Kuningvere järve, Mustjärve ja neid
ümbritseva traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ning kaitsealuste liikide
elupaikade kaitse. Kinnistu asub ka Euroopa kaitsealade võrgustiku Natura 2000 Alatskivi
loodusalal (keskkonnaregistri kood RAH0000157 ). Loodusala kaitse eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisa elupaigatüüpide - looduslikult rohketoitelised järved
(3150), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehelised
metsad (9020*) ja II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade kaitse. Kinnistule on
registreeritud erinevate II kaitsekategooria käsitiivaliste elupaigad: veelendlane (Myotis
5
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
daubentonii), kääbus nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii),
suurvidevlane (Nyctalus noctula), suurkõrv (Plecotus auritus), hõbe nahkhiir (Vespertilio
murinus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), põhja nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pügmee
nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus). II kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikades
rakendub isendi kaitse. Piiranguid liikide isendite kaitseks käsitleb looduskaitseseaduse 8.
peatükk, eelkõige § 55. Planeeringualal ei ole fikseeritud kaitsealuste taimeliikide
kasvukohtasid ega elupaigatüüpe. Lähimad kaitsealused elupaigatüübid: looduslikult
rohketoitelised järved, allikad ja allikasood asuvad planeeringualast ca 0,5 km põhja poole.
Alatskivi maastikukaitsealal kaitstavad elupaigad ja liigid on seotud eelkõige
veekeskkonnaga ning ei asu planeeringualal (keskkonnakaitselised tingimused on täpsemalt
kirjeldatud ptk 15).
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Peipsiääre vallas Alatskivi tiheasustusalal. Planeeringuala asukoht on
näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva
olukorra joonisel (joonis 3).
Planeeringuala on hoonestamata, juurdepääsuks on läbi aegade kasutatud planeeringuala
kirdepoolset nurka, ehk sama kohta, kuhu planeeritakse nüüd sisseõidutee (joonis 4).
Katastriüksus jaotub kõlvikuliselt järgmiselt: haritav maa 4734 m², looduslik rohumaa 2455
m², muu maa 216 m².
Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga. Suurem osa väärtuslikust kõrghaljastusest
paikneb planeeritava katastriüksuse põhjapoolses osas, mis kuulub Alatskivi mõisapargi
koosseisu ning on ka muinsuskaitseala piirides (joonis 3) aga puid (peamiselt isetekkelised
noored lehtpuud) esineb kogu planeeringuala ulatuses. Väärtuslikud puud (mõisaaegne
pärnaallee) paiknevad ka Puiestee tänava ääres hästi säilinud reana. Olulisemad
väikevormid või platsid puuduvad.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
Alatskivi maastikukaitseala, väline tunnus KLO1000456, kogu katastriüksuse
ulatuses;
Elektriõhuliin alla 1 kV, elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge,
väline tunnus M9638541, omanik Elektrilevi OÜ;
Lossi tn 4a katastriüksusel paikneva puurkaevu sanitaarkaitseala, ulatus 50 m
puurkaevust, väline tunnus PRK0007323;
Planeeringuala põhjapoolsele osale (ca 1/3 krundist) ning Puiestee tn poolt ca 8 m
laiusele ribale ulatub muinsuskaitseala „Alatskivi mõisa park“, väline tunnus 7160.
6
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Muinsuskaitseametiga tehtud koostöö tulemused/kokku lepitud tingumused on
kirjeldatud käesoleva seletuskirja ptk 15.
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi
Planeeringuga jagatakse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus 3
üksikelamumaa (EP 100%) krundiks.
Detailplaneeringuga on määratud moodustatavate kruntide hoonestusalad, mille piires võib
rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete
püstitamine keelatud.
Hoonestusala kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundipiiridest, tehnovõrkude
kaitsevööndistest, haljastuse paiknemisest, muinsuskaitseala piiridest ja põhimõttest, et
olemasolevale keskkonnale kaasneks võimalikult vähene visuaalne mõju.
Planeeritavate kruntide piirid, pindalad, otstarbed ja hoonestusalade piiritlemine ning
sidumine kruntide piiridega on toodud põhijoonisel (joonis 4).
7. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on
määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Igale elamukrundile on lubatud püstitada kuni 9 m kõrgune põhihoone ja kuni 2 abihoonet
(kõrgus 5 m). Krundile on lubatud ehitada hooneid ehitusaluse pinnaga kokku kuni 300 m².
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ kohaselt on lubatud ehitiste kasutamise otstarve:
11101 Üksikelamu (põhihoone)
11103 Suvila, aiamaja
12744 Elamu, kooli vms abihoone
Lubatud maksimaalsed absoluutkõrgused meetrites vastavalt kruntide positsioonidele
elamu/abihoone:
POS 1: +59/56
POS 2: +60/56
POS 3: +60,5/56
7
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast, üldplaneeringust ja põhimõttest, et
Puiestee tn äärne hoonestus oleks terviklik.
Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb
projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.
Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on
viilkatus või kaldkatus, mille kalle tohib olla 10-40º. Väiksematel hooneosadel või rajatistel
võib olla ka lamekatus. Katusekatte materjal peab kõikidel detailplaneeringu alale jäävatel
hoonetel olema sama. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud ka põhijoonisel tabelina
(joonis 4).
Hoonete projekteerimisel on soovitatav kasutada välisviimistluse materjalina puitu.
Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides (puit, kivi, tellis, krohv, klaas).
Kasutada ei tohi naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastikvoodrid, kivi
imitatsiooniga plekk-katused jne), samuti pole lubatud olemasolevasse miljöösse
ebasobilikud erksad värvused. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad
olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga.
Tingimused piirdeaedadele:
Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku
sobituma;
Piirdeaedu pole lubatud rajada muinsuskaitseala piiridesse ega väärtuslike
alleepuude või pargipuude lähedale;
Puiestee tn poolses küljes lähtuda piirdeaia asukoha valikul naaberkinnistu (Puiestee
tn 15) piirdeaia paiknemisest, piirdeaiad rajada terviklikult samale joonele;
Planeeritud ühise sissesõidutee servast peab piirdeaed jääma vähemalt 2 m
kaugusele, et oleks võimalik talvine teehooldus;
Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni
1,4 m kõrgune. Keelatud on massiivsed plankaiad, plekkaiad;
Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja
puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka
metallist.
8
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala piirneb kahest küljest avalike teedega:
Põhja suunast ca 5,5 m laiune püsikattega Lossi tänav;
Lääne suunast ca 4,5 m laiune kruusakattega Puiestee tänav.
Tegemist on kohalike teedega, mille liikluskoormus on pigem väike, teed on kahesuunalised.
Lossi tn on Puiestee tn suhtes peatee. Lossi tn ääres on tänavavalgustus, Puiestee tn on
valgustamata.
Põhijoonisel (joonis 4) on toodud juurdepääsu asukoht planeeritud kruntidele ning
põhimõtteline juurdepääsutee lahendus. Kõikide kruntide ligipääs on ette nähtud ühise
mahasõidu baasil. Mahasõidu asukoht on Lossi tänavalt planeeringuala kirdenurgast. Antud
punkti on aegade jooksul kasutatud nii planeeringualale kui ka Puiestee tn 13 krundile
ligipääsuks, seega on juba välja kujunenud pinnastee, ala on kõrghaljastusest vaba ning tee
rajamiseks pole otseselt tee alt vaja täiendavalt puid raiuda (täpsustus järnevas ptk).
Juurdepääsutee on planeeritud 3,5 m laiune, ristumisel olemasoleva teega on lubatud
pöörded mõlemas suunas.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal elamukrundil 3 kohta. Parklate täpsed
asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise projektiga. Parkimiskohti pole lubatud
rajada muinsukaitseala piiridesse.
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Käesolev detailplaneering seab kohustuseks säilitada Puiestee tänava äärne kaitsealune
mõisaaegne pärna-allee. Samuti tuleb säilitada Lossi tn poolsel muinsuskaitseala piiridesse
jääval pargialal kõik mõisaaegsed pargipuud. Puude kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal
tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid (tüve kaitse, kaevetööd suuremate juurte
piirkonnas teostada käsitsi jne). Samuti ei ole lubatud alleepuid ning pargipuid mis tahes
moel kahjustada krundi edaspidise kasutamise perioodil (sh puude najale materjalide
toetamine, piirdeaedade kinnitamine puude külge, lindude pesakastide kinnitamine tüvele
naeltega, ilma loata puudelt suuremate okste eemaldamine, puude lähedale uute puude vms
haljastuse istutamine jne). Sõidu- ja/või kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste
lõikamine on vastavalt kohalikule heakorra eeskirjale kohustuslik, samuti võib eemaldada
juurevõsusid, aga alleepuude suuremamahulist hooldust võib teostada ainult vastavat
pädevust omav spetsialist.
9
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Hoonestusalas paiknevad puud, mida ei ole võimalik ehituse käigus tekkivatest kahjustustest
säästa (samuti puud, mis kujutavad ohtu hoonele või takistavad ehitusõiguse realiseerimist),
määrata likvideerimisele ehitusprojekti raames. Näiteks naaberkinnistu piiril olevad suured
kuused on kaldu planeeritavate hoonestusalade suunas ning on nakatunud ka kuuse-
juurepessuga (Heterobasidion parviporum), mis muudavad need planeeritud hoonestusele eriti
ohtlikuks peale juurdepääsutee ja tehnovõrkudega seotud kaevetööde teostamist, kuna
kahjustada saavad ka nende juured. Planeeringuala suunas kaldu olevad kuused tuleb raiuda
hiljemalt enne hoonete ehitamise alustamist vältimaks varalise kahju tekkimist tulevikus.
Puude raie tuleb kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga ja vajadusel ka
Keskkonnaametiga, sest tegevus toimub Alatskivi maastikukaitsealal.
Hoonestusalas lõpliku hoonete askoha määramisel lähtuda olemasoleva kõrghaljastuse
paiknemisest. Näiteks võiks säilitada võimalikult palju pikaaelisi puid (noored männid,
tammed). Samas noorte isetekkeliste puude raie kooskõlastamine pole vajalik.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Peipsiääre vallas kehtivat heakorra eeskirja.
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete
sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.
Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,
ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida
sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb
vee valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse
hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Detailplaneeritav katastriüksus
ja lähipiirkond on hõlmatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Planeeringuga esitatakse
tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise
käigus. Kõik läbi muinsuskaitseala kulgevad trassid on planeeritud rajatava juurdepääsutee
alla või vahetusse lähedusse, et maa-ala mõjutamine nii visuaalselt kui puude tervise
seisukohast oleks minimaalne.
11.1 Veevarustus
Planeeritavate kinnistute/hoonete veega varustamiseks tuleb ette näha uus veevarustuse
ühendustorustik alates olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi peatorustikust Lossi
10
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
tänaval kuni planeeritavate kinnistuteni/hooneteni (vt skeem 1). Igale moodustatavale
krundile nähakse ette eraldi liitumispunkt planeeritava tee äärde krundipiiri lähedale.
Planeeritud uute trasside ja liitumispunktide paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
Skeem 1. ÜVK trasside ühenduskohad
11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud kruntide/hoonete reovee ärajuhtimiseks tuleb ette näha uus
reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavast krundist/hoonest kuni AS Emajõe
Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Lossi tn 2 kinnistu läheduses (vt skeem 1).
Igale kinnistule on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt planeeritud tee
äärde krundi piirile (joonis 4). Kui kõrguslikult ei ole võimalik planeeritavatelt kinnistutelt
reovett isevoolselt ära juhtida, siis tuleb igale kinnistule näha ette eraldi
reoveekanalisatsioonipumpla, mis hakkab kuuluma kinnistu omanikule. Pumplate rajamise
vajadus selgitada hiljemalt trasside projekteerimise mahus.
Nii vee kui kanalisatsioonitrassid on planeeritud rajatava tee alla, et kõik kaevetööd oleks
võimalik teostada samas piirkonnas ning muinsuskaitsealas paiknevad väärtuslikud puud ei
saaks kahjustada. On arvestatud standardile vastava trasside kaitsevööndiga ehk
planeeritud hoonestusalad, teised tehnorajatidsed ja puud jäävad trassidest vähemalt 2 m
kaugusele. Kõigile planeeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatistele on ette nähtud
isikliku kasutusõiguse seadmine AS Emajõe Veevärk kasuks. Planeeritud tee peab tagama
11
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
juurdepääsu hooldustehnikaga kõikidele trassidele ja kontrollkaevudele, ehk tee kandevõime
peab olema vähemalt 28 tonni.
Sademevesi on planeeritud immutada kruntide piires. Keelatud on sademevee juhtimine
naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku.
Elamukruntide vertikaalplaneering peab olema lahendatud selliselt, et kalded on hoonetest
eemale.
11.3 Tuletõrjeveevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS 812-
6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha
maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m
mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri
01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise
tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et
ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju
kestvuseks 3 tundi.
Ühisveevärgi torustikust ei ole võimalik saada vajalikus koguses ja survega tulekustutusvett.
Käesoleval hetkel on lähimad tuletõrjeveevõtukohad planeeringualast 350 ja 450 m
kaugusel, mistõttu tuleb planeeritavate kruntide tuletõrjeveevarustus näha ette uue vähemalt
30 m³ mahuti rajamise näol. Mahuti võimalik asukoht ja lahendus on esitatud
detailplaneeringu põhijoonisel (joonis 4). Mahuti asukoha valikul on tehtud koostööd
Muinsuskaitseametiga. Mahuti paigaldamisega seotud kaevetööd teostada nii, et ükski
väärtuslik puu ei saa kahjustada.
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus
Käesoleval hetkel on tänavavalgustus välja ehitatud Lossi tn ääres. Puiestee tn ääres
tänavavalgustust pole ning ei ole ette nähtud ka käesoleva detailplaneeringuga.
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse igal krundil eraldi ehitusprojekti või
aiakujundusprojekti raames. Tänavapoolsed valgustid peavad olema miljöösse sobilikud
ning ei tohi pimestada tänaval liikujaid. Lisavalgustus ei tohi häirida nahkhiirte elutegevust.
12
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Olemasolevatest elektriõhuliinidest on planeeritud maa alla kaablisse viia põhja suunast
lõuna suunda kulgev trass. Trass paigutatakse kinnistu piiri lähedale, mis on eelduseks
kruntide hoonestamisele. Likvideeritav õhuliini lõik ja ümberpaigutamise skeem on esitatud
planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
Elektrivarustuse planeerimisel on arvestatud Elektrilevi OÜ tehniliste tingimustega nr
398352.
Moodustatud kruntide elektrivarustuseks on planeeritud liitumiskilbid kruntide piiridele tee
lähedale (joonis 4). Trassid on planeeritud teekatte kõrvale ja teiste tehnotrasside
kaitsevöönditest välja. Kõikidele olemasolevatele ja planeeritud elektritrassidele ja rajatistele
seatakse servituut Elektrilevi OÜ kasuks kaitsevööndi ulatuses.
Elektritoide liitumiskilbist objektini/hooneni näha ette maakaabliga. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le
esitada moodustatud kinnistute aadressid. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt
Elektrilevi OÜ liitumistingimustele, planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus
toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
11.5 Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada
lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on
keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe
kasutamine.
11.6 Sidevarustus
Sidevarustust käesolev detailplaneering ei kajasta.
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires
võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla
8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete
minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele
13
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.
13. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses
(tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt
asjaõigusseadusele.
planeeritud elektrivarustuse madalpingekaablile ja elektikilbile kaitsevööndi (koridori
laiusega 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;
olemasolevale elektriõhuliinile kaitsevööndi (koridori laiusega 2+2m) ulatuses
võrguvaldaja kasuks;
Isiklik kasutusõigus seatakse ühisveevärgi trassidele kaitsevööndi ulatuses (koridor
2+2m) AS Emajõe Veevärk kasuks;
Planeeritud juurdepääsuteele tuleb seada reaalservituut kõikide planeeritud kruntide
kasuks.
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale,
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab
sissemurdmiste riski;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid;
valdusele sissepääsu piiramine;
eraalale piiratud juurdepääs võõrastele.
15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi
tingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
14
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja
koostamist.
Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei
seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete
ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Planeeringu koostamisel lähtutakse
säästva arengu printsiipidest ja järgitakse keskkonnakaitse põhimõtteid.
Mõju põhjaveele. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardil
jääb planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Kruntide olmevesi ja
kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi baasil, seega ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja
on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine. Keelatud on ehitusjäätmete matmine või
ladestamine mitteettenähtud kohta.
Mõju maastikukaitsealale ja kaitstavatele üksikobjektidele.
Kaitsealale on registreeritud vähemalt üheksa erineva II kaitsekategooria käsitiivalise liigi
elupaigad, kes sõltuvad pargi põlispuudest, mis on neile päevaseks varjepaigaks ja mõnele
liigile ka poegimisalaks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise ning rände ajal on keelatud. Lisaks rakendub II
kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.
Planeeringualal ei ole tüüpilisi nahkhiirte talvitumispaiku (koopad, maa-alused tunnelid,
keldrid, mahajäetud hooned), mis planeeringuga likvideerimisele oleks vaja määrata, seega
on vähetöenäoline, et planeeritud tegevusega hävineb mõne isendi talvitumispaik.
Säilitamisele kuulub teede ääres paiknev kaitsealune pärna-allee ning pargiala, seega
jäävad alles ka kõik põlispuud, mis võivad olla nahkhiirte varjepaigad või poegimisalad.
Juurdepääs kruntidele on ette nähtud asukohta, kus kõrghaljastust pole ning alleepuude
võra ulatuses maa-alal tuleb kaevetööd teostada käsitsi, et vältida puude juurte
kahjustamist. Ehitusprojekti raames likvideeritavad puud tuleb enne tegevuse teostamist
kooskõlastada Keskkonnaametiga. Lisaks eelnevale on antud piirkonna nahkhiired harjunud
inimese kõrval elama, arvestades maastikukaitseala paiknemist ja iseloomu. Planeeritava
tegevusega ei ole ette näha olulist pikaaegset müra- ega valgusreostuse suurenemist, mis
võiksid negatiivselt mõjuda nahkhiirte talvitumisele või paljunemisele.
Kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja
Natura 2000 alasid, vaid pigem toetab avaliku ruumi otstarbekat kasutamist ja
maastikukaitseala säästmist. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat
keskkonnamõju piirkonna maakasutusele.
15
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Planeeringuga kavandatu ei oma olulist keskkonnamõju kaitsealadele ega kaitstavatele
üksikobjektidele, kuna nii ehitustegevuse kui ka hilisema ekspluatatsiooni käigus ei ole
eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid,
elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad planeeringuga otseselt mõjutatavast
alast välja ning negatiivse keskkonnamõju avaldumine piirkonna kaitsealade ja kaitstavate
üksikobjektide kaitse-eesmärkide saavutamisele ei ole tõenäoline.
Puiestee tn 18 maaüksusele planeeritavad väikeelamud ei ole oma mahult ja iseloomult
sellised, mis mõjutaksid negatiivselt maastikukaitseala kaitse-väärtusi ning teisi maastikul
leiduvaid looduskaitsealuseid liike. Arvestades objekti iseloomu ei kaasne elamute
ehitamisega negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, kuna keelatud on mis tahes
ehitustegevus muinsuskaitsealasse jääval osal (allee ja pargi ala, vt joonis 4).
Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,
ajutine ja väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju
kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate
raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb
vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,
vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid
ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt Peipsiääre valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.
Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.
Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed
ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
Visuaalne mõju. Väikeelamute ehitamine Puiestee 18 kinnistule, mis kehtivas Alatskivi valla
üldplaneeringus on määratud pere- ja ridaelamu sihtotstarbega maaks, on otstarbekas, sest
Puiestee tänava idapoolne serv on juba varasemalt väikeelamutega hoonestatud.
Planeeringuala on aastaid hooldamata ja risustab visuaalselt mõisapargi ümbrust.
Võsastumise tagajärjel on pargialale kasvanud isetekkelised remmelgad ja teised puud, mis
ohustavad pargi algupärase ilme säilimist. Planeeritavate elamukruntide ehitusõiguse ja
arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on Puiestee tn ääres olevate elamukruntide
16
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
olemasolev hoonestus ja miljöö. Sellest tulenevalt on planeeritav lahendus piirkonda sobituv
ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.
Arvestades, et planeeringuga määratakse säilitamisele pärna-allee ja pargialal kasvav
väärtuslik kõrghaljastus, on Alatskivi mõisa pargi väärtuste säilimine tagatud. Samuti kuna
katastriüksus on ümbritsetud puudega, hoonestusalad on planeeritud teedest võimalikult
kaugele ning Puiestee tänavalt ei planeerita ühtegi uut sissesõitu, ei mõjutata oluliselt pargi
üldist ilmet.
Planeeritud krundid tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel
lähtuda Pepsiääre valla heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina
või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.
Sotsiaalmajanduslik mõju. Ala väljaarendamine ei muuda inimeste väljakujunenud
harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit. Planeeritava
tegevusega väheneb piirkonnas roheala ulatus, aga planeeritav ala on käesoleval hetkel
hooldamata ja vähemalt viimased 20 aastat ei ole olnud kasutuses. Ala elamurajoonina
väljaarendamine muudab piirkonna atraktiivsemaks, mis omakorda loob tingimused
piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb
nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.
Arendusel on alale sotsiaalmajanduslikult pigem positiivne mõju, kuna planeeringualale
luuakse 3 elamukrunti, mis on hea asukohaga looduslikult kaunis ja vaikses rajoonis.
Muinsuskaitselised tingimused. Alatskivi mõisa park on Eesti üks esinduslikumaid 19.
sajandi lõpus rajatud vabakujunduslikke maastikuparke ja võetud mälestisena riikliku kaitse
alla. Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kaitse alla võetud asi esindab Eesti ainelise
kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Riikliku kultuurimälestisena kaitse all olev park jääb
Alatskivi maastikukaitsealale (kaitseeeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/13295677).
Vastavalt muinsuskaitseseadusele tuleb ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel
lähtuda kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest.
Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi (MuKs § 3 lg 3).
Samuti tuleb mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutada ettevaatuspõhimõttest,
mille kohaselt peavad mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama
mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist (MuKs § 3
lg 4). Lisaks muinsuskaitseseadusele on ajaloolistes parkides kavandataval tegevusel vaja
arvestada ka Ajalooliste parkide kaitse hartas (Firenze Harta, 1981) sõnastatud
põhimõtetega. Harta kohaselt moodustavad ajaloolise pargi arhitektuurse kompositsiooni
planeering ja topograafia, taimestik, struktuuri- ja kujunduselemendid. Vastavalt harta
artikkel 7 ja 14 ei tohi parki käsitleda lahus seda ümbritsevast keskkonnast, olgu see siis linn
17
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
või maa, kunstlik või looduslik keskkond ning ajaloolist parki tuleb alati säilitada sobivas
ümbruses. Igasugune füüsilise keskkonna muutmine, mis kahjustab ökoloogilist tasakaalu,
on keelatud. See puudutab kõiki nii pargisisese kui ka -välise infrastruktuuri aspekte
(kuivendustööd, niisutussüsteemid, teed, parklad, tarad, hooldusrajatised, objektid
pargikülastajate teenindamiseks jne).
Muinsuskaitseala kese asub planeeritava kinnistu suhtes teisel pool Lossi tänavat, kuhu
jäävad teadaolevalt Alatskivi mõisa peahoone ning kõik kõrvalhooned ja enamik teistest
antud muinsuskaitsealaga seotud objektidest. Lähim mälestis „Alatskivi mõisa piirdeaed
väravaehitisega, 19. saj.“ jääb planeeringualast ca 100 m kaugusele. Otseselt
planeeringualale jääb Puiestee tänava äärne kaitsealune põlispuude rida ja Lossi tn äärne
park, mis kuuluvad ka säilitamisele. Väärtuslike puude kaitseks detailplaneeringuga
määratud meetmed on kirjeldatud ptk 10.
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea muinsuskaitse eritingimusi koostama juhul, kui
kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või
muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust. Muinsuskaitseamet on
seisukohal (otsus nr 5.1-17.5/7-7), et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi ei pea
koostama siis kui mälestise alale ei kavandada uushoonestust ja allee vahelt ei planeerita
sissesõiduteid, kuna sellisel juhul ei muutu mälestise väljakujunenud ruumiline olukord.
Nimetatud tingimused on detailplaneeringus arvesse võetud.
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi
omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis
ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.
Naaberkinnistult (Lossi tn 1) puude raiumise peab finantseerima planeeritud kruntide
igakordne omanik.
Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise
või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
18
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
17. Planeeringu elluviimine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Vastavalt Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskirjale (§ 5) tuleb Keskkonnaametiga
kooskõlastada järgmised tegevused:
katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;
maakorralduskava koostamine maakorraldustoimingute teostamine;
detailplaneeringu kehtestamine;
projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine.
Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Kruntidele juurdepääsutee
rajamine on huvitatud isiku kohustus. Krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade
ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi igakordesel omanikul. Tehnovõrgud
rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud
sõlmitakse võrguvaldajate ja krundiomanike kokkulepetele tuginedes.
Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest
huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu
elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Peipsiääre vallale
kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks
või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu
teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud
isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.
Detailplaneeringu elluviimise järjekord:
Planeeringujärgsete kruntide moodustamine;
Teede ja teedega seonduvate rajatiste ning tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;
Ehituslubade väljastamine vallavalitsuse poolt teede ja teedega seonduvate rajatiste
ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;
Uute planeeritud vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine
(võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade
väljastamine;
19
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
Juurdepääsutee valmis ehitamine;
Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine, ehituslubade
taotlemine ning ehitamine, vajadusel raielubade taotlemine;
Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste
(vee-, kanalisatsiooni- elektrivarustus, tuletõrjemahuti jne) kasutuslubade olemasolu;
Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.
20
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja
naaberkruntide omanikega. Planeeringu koostamise jooksul on koha peal paikvaatlusel
käidud nii Keskkonnaameti kui Muinsuskaitseameti esindajatega. Kooskõlastuste ja koostöö
kokkuvõte on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või ettevõtte Kooskõlastuse number, Kooskõlastaja/koostaja
nimetus tingimused või seisukoht nimi
1. 20.05.2021 Muinsuskaitseamet Otsus nr 5.1-17.5/7-7. Seisukoht Inga Raudvassar
Alatskivi mõisa pargiala
detailplaneeringuga eskiisis, sh
juurdepääsuteede,
lahenduste kohta.
2. 02.07.2021 AS Emajõe Veevärk Tehnilised tingimused nr TT-21- Rauno Ränkel
00043
3. 18.01.2022 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 398352 Dmitri Babin
4. 17.01.2022 Muinsuskaitseamet Kooskõlastus nr 5.1-17.5/7-12 Inga Raudvassar
5. 19.01.2022 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 8558273886 Marge Kasenurm
*Tööjoonised kooskõlastada
täiendavalt.
6. 19.01.2022 AS Emajõe Veevärk Ülevaatamise otsus nr: 22-00972 Rauno Ränkel
*Järgnevad projekti staadiumid
kooskõlastada täiendavalt AS-iga
Emajõe Veevärk.
7. 08.02.2022 Keskkonnaamet Kooskõlastus nr 6 2 /21/3860 11 Märt Holtsmann
8. 23.02.2022 Päästeamet Kooskõlastus /allkirjastatud Margo Lempu
digitaalselt/
21
Puiestee tn 18 kinnistu detailplaneering
C DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:16000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000
Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis...................................................................................................M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem
22
PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS
Päästeamet
Maa-amet
Keskkonnaamet
Muinsuskaitseamet
Rahandusministeerium
Meie 19.05.2022 nr 6-2/370-16
Alatskivi alevikus Puiestee tn 18 detailplaneeringu kehtestamine
Peipsiääre Vallavalitsus annab teada, et Peipsiääre Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldusega nr
235 kehtestati Puiestee tn 18 kinnistu nr 14096950, katastritunnus 58601:001:0234, asukoht
Alatskivi alevik Peipsiääre vald detailplaneering.
Planeeritav ala pindalaga 7405 m2 asub Alatskivi alevikus. Detailplaneeringu eesmärgiks on
jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus elamumaa kruntideks.
Planeeringuga määratakse ehitusõigus elamute ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsude ning
tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded. Planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ning võimalike
täiendavate uuringute teostamise vajadus puudus.
/allkirjastatult digitaalselt/
Raimond Võimre
ehitusspetsialist
Lisade loetelu vms:
1. Peipsiääre Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldus nr 235;
2. Puiestee tn 18 detailplaneering.
_____________________________________________________________________________
Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007
Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post
[email protected] SEB Pank
TARTUMAA 60201
Registrikood 77000192
PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Alatskivi 17. mai 2022 nr 235
Alatskivi alevikus asuva Puiestee tn 18
kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Peipsiääre Vallavalitsus algatas 09.02.2021 korraldusega nr 42 Alatskivi alevikus asuva Puiestee
tn 18 (katastritunnus 58601:001:0234) kinnistu detailplaneeringu.
Myland OÜ esitas Peipsiääre Vallavalitsusele avalduse detailplaneeringu algatamiseks Alatskivi
alevikus Puiestee tn 18 kinnistul. Hetkel kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb Puiestee tn 18 detailplaneeringu kohustusega alal.
Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ (Triin Kask), töö nr DP-15/01-2021.
Planeeringualaks on Puiestee tn 18 katastriüksus (katastritunnus 58601:001:0234, pindala on
7405 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa, registrikood 14096950). Kehtivas Alatskivi valla
üldplaneeringus on planeeritav ala määratud elamumaaks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksus elamumaakruntideks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus elamute ja abihoonete
rajamiseks, juurdepääsude ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, haljastuse ja heakorra
põhimõtted ning hoonete olulisemad arhitektuurinõuded.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas alal kehtiva Alatskivi valla
üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid
negatiivseid keskkonnamõjusid ning võimalike täiendavate uuringute teostamise vajadus
puudub.
Planeeringuala asub Alatskivi alevikus. Alatskivi valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav
katastriüksus tähistusele EV-III – väikeelamumaa maa-ala, mis paikneb Alatskivi
maastikukaitsealal. Antud tähistusega alal piirnevad olemasolevad väikeelamud lossi puiesteega,
mis on miljööväärtuslik hoonestusala. Lubatud kavandatavad kruntide suurused on 0,2 kuni 0,3
ha. Lähtudes eelnevast on planeeritav tegevus üldplaneeringuga kooskõlas, sest planeeritakse
üksikelamumaa otstarbega krunte suurusega ca 2000-3000 m² (joonis 4). Kolme uue
üksikelamukrundi moodustamine jätkab seniseid Puiestee tn äärseid hoonestuspõhimõtteid ning
moodustab tervikliku üksikelamupiirkonna. Planeeringu ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete
seadmisel lähtutakse kontaktvööndi hoonestusest ja miljööst. Lisaks on planeeringu koostamise
algstaadiumis tehtud koostööd Muinsuskaitseametiga ja Keskkonnaametiga selgitamaks välja
kruntide ja hoonestusalade võimalikult piirkonda sobituva paiknemise, mis tagaks väärtuste
säilimise Alatskivi mõisa pargis ja Alatskivi maastikukaitsealal.
Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve
bürooga 23.02.2022, Keskkonnaametiga 08.02.2022 nr 6-2/21/3860-11, Muinsuskaitseametiga
17.01.2022 nr 5.1-17.5/7-12. Elektrilevi OÜ ja AS Emajõe Veevärk on edastanud tehnilised
tingimused. Samuti on antud naaberkinnistu omanikele planeeringu osas võimalus arvamusi või
ettepanekuid esitada. Arvamusi ega ettepanekuid naaberkinnistu omanikelt planeeringule
etteantud aja jooksul esitatud ei ole.
Peipsiääre Vallavalitsus võttis 22.03.2022 korraldusega nr 115 vastu Puiestee tn 18 kinnistu
detailplaneeringu ning suunas selle avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek
toimus 18.04.2022-01.05.2022. Avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud detailplaneeringu kohta
ettepanekuid ega arvamusi. Avaliku väljapaneku arutelu toimus 03.05.2022 kell 10.00 Peipsiääre
Vallavalitsuses Tartu mnt 4, Alatskivi alevik. Avalikule arutelule keegi kohale ei tulnud ja
arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud.
Korraldus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4,
planeerimisseaduse § 134 ja § 135, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse § 1, Peipsiääre Vallavolikogu 10.10.2018 määruse nr 47 „Ülesannete täitmise
delegeerimine“ ning Peipsiääre valla üldplaneeringu alusel.
1. Kehtestada Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus asuva Puiestee tn 18
(katastritunnus 58601:001:0234) maaüksuse detailplaneering.
2. Käesoleva korralduse peale võib esitada Peipsiääre Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavakstegemise päevast või
päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse
teatavakstegemise päevast arvates.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Piibe Koemets
vallavanem Jekaterina Aader
vallasekretär