dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 19. mai 2022
Viit
15-3/4417-1
Registreeritud
19. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus Pühalepa Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
18. juuni 2022

Failid

  • 📎Arhitekt,omanik_DP21-05_Hausma_Kuuseoja_Detailplaneering.asice4268 KB
  • 📎Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Kuuseoja, Hausma k).asice95 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus huvitatud isik: Sven Tamme koostamise aeg: 20. aprill 2022 töö number: DP21-05 koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavalitsuse 07. aprill 2021 korraldus nr 186 vastuvõtmine: ……… ……... kehtestamine: ……... ……... Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Kärdla, 2022 AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu koosseis: I Seletuskiri 1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4 2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................4 2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5 2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................5 2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................6 2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................6 2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................6 2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................6 2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus................................................................................7 2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine..................................................................................................................................7 2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................7 2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................8 2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................8 2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9 2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.....................................................9 2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine............................................................................9 2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine..............................................9 2.5.2. Energiakasutus..........................................................................................................10 2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................10 2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................10 2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.........................................................................11 2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................11 2.9. Kuja määramine...............................................................................................................12 2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................12 2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................12 2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................13 2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................14 2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.......................................................................................................................................14 3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................15 3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................15 3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha rajamine....15 3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................16 3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................16 3.1.4. Ehitustööde teostamine.............................................................................................17 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed...........................................................................................................................17 Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 2 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 II Joonised Joonis 1 – Tugiplaan Joonis 2 – Detailplaan III Planeeringu juurde kuuluvad lisad Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed Lisa 2 Hiiumaa Vallavalitsuse 07. aprill 2021 korraldus nr 186 Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 3 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 1. Planeeringu üldandmed Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja ehitusprojektide koostamise aluseks. Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavalitsuse 07. aprill 2021 korraldus nr 186 “Kuuseoja detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” ning sama korraldusega kinnitatud detailplaneeringu lähteseisukohad Planeeringu koostamise korraldaja Pühalepa Osavalla Valitsus Planeeringust huvitatud isik Sven Tamme Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251) Projektijuht: Arno Kuusk Alusmaterjalid OÜ Hadwest maamõõdubüroo 02. septembril 2021 koostatud topo-geodeetiline uuring, töö nr T-21-466. 2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavale maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, lisaks lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus ning määratakse tehnovõrkude väljaehitamise põhimõtted. Planeeringust huvitatud isiku soov on läbi avaliku detailplaneeringu protsessi luua võimalused krundi hoonestamiseks elamu ja seda teenindavate abihoonetega. Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös. 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringualana käsitletavat 7706 m² suurust Kuuseoja krundi jagamist detailplaneeringu Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 4 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 koostamise ja elluviimise raames ette ei nähta. 2.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeritud krundile on määratud 3229 m² suurune hoonestusala1, mille suuruse ja asukoha valikul ning piiritlemisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:  krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim ehitisealune pindala, mis võimaldab planeeringu kehtestamise järgselt arhitektil või projekteerijal valida igale planeeritud hoonele sobiliku asukoha, kuju ja suuna;  hoonestusala ei ulatu riigitee kaitsevööndisse (30 m tee äärmise sõiduraja välimisest servast);  hoonestusalale kohustuslikku ehitusjoont ei määrata;  hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 4 m kaugusel, mis tagab piisava tuleohutuskuja ning privaatsust võimaldava puhverala naaberkinnistute hoonestusega;  planeeritud hoonestuse tehnovõrkudega varustamisel on võimalik ära kasutada olemasolevaid tehnovõrke. Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas. Määratud hoonestusala on piisavalt suur ja jätab võimaluse planeeringu elluviimisel hoonete asukohti ja suurusi sobivalt maastikule paigutada – hooneid ei pea ehitama liialt lähestikku ja hoonete vahele ja ümbrusesse on võimalik moodustada tervikuna tajutav õueala. Hoonestusalal on inventeeritud mitmete III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht. Võimalusel tuleb jälgida, et hooneid ei projekteerita kaitsealuste taimede kasvukohtadesse või oleks üksikute taimede ehitustegevuse käigus kaevamine väikeses mahus. Lähtuvalt planeeritud mahust ei ohusta ehitustegevus liigi säilimist selles kasvukohas. Planeeritud hoonestusalal ning selle ümbruses on ruumi, et saaks rajada madal- ja kõrghaljastust, mis pakuks privaatsust kui täidaks ka kaitsehaljastuse rolli tuule, müra, tolmu jm eest. Planeeringu elluviimise käigus projekteeritavate hoonete põhimahud peavad jääma krundi hoonestusala piiresse. Hoonestusalast väljapoole võivad ulatuda kuni 1 m ulatuses hoonete räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud terrassi katmata osad. 2.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeritud krundile on määratud ehitusõigus 2 elamu ja selle teenindamisega seotud abihoone püstitamiseks. Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis. 1 Krundi hoonestusala – planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi 2 Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv, ehitisealused pindalad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus ning need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 5 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve Planeeringuga on määratud krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% elamumaa (EP 100%). Elamukrundi rajamine antud asukohas on sobilik, sest:  funktsiooni toetab piirkonnas kehtiv üldplaneering;  planeeringuala piirneb avalikult kasutatava riigiteega;  planeeringuala lähipiirkonnas on olemasolevad tehnovõrgud, mida saab ka planeeritud krundi arendamisel kasutada;  planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide ja maaüksuste sihtotstarvetega. 2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud arvuks kaks. Elamumaa sihtotstarbega krundile planeeritakse kuni kaks hoonet, sh kuni üks elamu ja kuni üks abihoone. Planeeritud elamu võib olla kasutuses nii üksikelamu kui suvilana. Planeeritud abihoone peamised kasutusfunktsioonid on kas tehnoruum, kuur, garaaž või saun. Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud lubatud arv lähtub krundi ja hoonestusala suurusest ja paiknemisest. 2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks kuni 300 m². Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel rakendamisel on krundi täisehituse osakaaluks ca 4%. Arvestades, et krunt paikneb hajaasustuses, ei ole taolises määras hoonestuse osakaal keskkonnale liialt koormav. Hoonestusalale planeeritud hooned loetakse üheks hoonetekompleksiks, mille puhul ei pea hoonete asukohtade vahel rakendama kaheksa meetri vahelist tuleohutuse kuja nõuet. 2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 9 m, sh planeeritud abihoone suurimaks lubatud kõrguseks 6 m. Planeeritud hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Planeeritud elamule ja abihoonele on erinevate arvväärtustega suurimad lubatud kõrgused määratud lähtuvalt põhimõttest, mille kohaselt on krundi põhihoonena planeeritud eluhoone olulisem ning seetõttu on võimalus ehitada see kõrgemate korruste, kõrgema katuse ning üldiselt mahult suuremana. Samad suurimad korruse- ja kõrgusmäärangud kehtivad kõikide tuleohuklassiga hoonete puhul. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 6 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus Planeeringuga lubatud hoonetele ei planeerita maa-aluseid korruseid ning sellest lähtuvalt ei määrata ka hoonete suurimat lubatud sügavust, kuna see ei ole planeeritud tegevuste iseloomu ning mahtu silmas pidades asjakohane. 2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et kuni 5 m kõrgusi ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hooneid on Ehitusseaduse kohaselt võimalik püstitada ka ilma ehitusloata 3, loetakse käesoleva detailplaneeringu koostamisel ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks krundile planeeritud elamu. Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektrivarustus ning lokaalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. 2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine Kuna planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas ning planeeringuga määratud hoonestusalale ei määrata kohustuslikku ehitusjoont, siis planeeritud elamu võimaliku asukohana määratletakse kogu krundi hoonestusala ilma täpsustavate tingimusteta. Uue elamu asukoha määramisel tuleb ehitusprojekti koostades lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:  hoonestuse asukoha valikul tuleb lähtuda hoonestusalal kasvavate III kaitsekategooria taimede kasvukohtadest;  elamu võiks paikneda hoonestusala lõunaosas, et vähendada planeeringualaga piirnevast riigiteest tulenevaid häiringuid (müra, tolm, vibratsioon);  hoone katuseharja suund võiks olla kas risti või paralleelne krundi või hoonestusala piiri suunaga. Elamu hoovipoolne fassaad võiks olla suunatud lõunasse, et kõige efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;  päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu vahetusse lähedusse, mistõttu on oluline, et juurdepääsud oleks lihtsad ja loogilised;  krundil valitsevate tuulte suund ei tohiks jääda hoone peauksega samasse suunda – vajadusel tuleks peauks kas projekteerida kõrghaljastusega kaitstud suunda või näha 3 Lähtuvalt hoone gabariitidest alla 5 m kõrguste ja alla 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul kas loakohustus puudub või on vajalik esitada ehitusteatis. Vt Ehitusseadustiku lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2007/Lisa_1.pdf Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 7 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 ette sinna täiendava kaitsehaljastuse rajamine;  hoonestust ei tohi projekteerida olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditesse – kui see osutub vajalikuks või möödapääsmatuks, tuleb ette näha olemasolevate tehnovõrkude ümberpaigutamine. Kõikide hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt ehitusprojekti koostamise käigus. NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud ühe võimaliku lahendusena, millest ei pea projekteerimisel lähtuma. 2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 389014 (kehtib kuni 05.10.2023) järgselt tuleb Kuuseoja maaüksuse elektrivarustuse tagamiseks rajada planeeringualast ca 310 m Kärdla suunas planeeritud kompleksalajaamast planeeringualani maakaabelliin ning krundi Kärdla-poolsesse nurka püstitada 2-kohaline 0,4 kV liitumiskilp, mis peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist rajatakse maakaabelliin elamu peakilbini. Ehitustegevust ei tohi planeerida planeeringuala läbivale olemasolevale kagu-loodesuunalisele Vesiaia maaüksuseelektrivarustust tagavale maakaablile ega selle kaitsevööndisse. Tehnovõrgu valdaja nõusolekul ja kooskõlastatud projekti alusel on vajadusel võimalik olemasolev kaabel ringi kaevata teise asukohta. Planeeritud elektriühenduse skeem kompleksalajaama ja liitumiskilbi vahel 2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine Planeeritavast krundist lõunas paikneval Ahio maaüksusel kulgevad vee- ja survekanalisatsioonitrassid on rajatud piirkonnas paiknevate kinnistuomanike poolt loodud Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 8 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 seltsingu eestvedamisel. Seltsingulepingu kohaselt on rajatud trassidega võimalik liituda ka uutel kinnistuomanikel kui tasutakse seltsingule ühekordne liitumistasu. AS Kärdla Veevärk poolt 27.09.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr 2217 järgi rajatakse planeeringualast lõunas paikneva veetorustikuga liitumiseks liitumispunkt, millel on maakraan Dn25. Maakraanist hooneni veetava trassi külge tuleb paigaldada nõuetekohane veemõõdusõlm. Trasside rajamise projekt tuleb kooskõlastada AS-ga Kärdla Veevärk ning Ahio kinnistu omanikuga. 2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine AS Kärdla Veevärk poolt 27.09.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr 2217 järgi rajatakse planeeringualast lõunas paikneva survekanalisatsioonitrassiga liitumiseks liitumispunkt. Projekteerida survekanalisatsioonitorustik ja pumpla. Trasside rajamise projekt tuleb kooskõlastada AS-ga Kärdla Veevärk ning Ahio kinnistu omanikuga. 2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringuala piirneb põhjast Kärdla-Hausma-Lennujaama teega (riigitee nr 12165). Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele tagatakse krundi juurdepääs maaüksuse kirdenurgas paikneva olemasoleva Saare maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0429) mahasõidu kaudu. Riigiteelt mahasõidust kuni hooneteni rajatakse juurdepääsutee, mis on minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt lumetraktor, jäätmeveok jne). Olemasolevat mahasõitu laiendatakse selliselt, et arvestatakse nõutud pöörderaadiuste (suurte sõidukite puhul minimaalselt 5 m) ja nähtavuskaugustega. Liiklussageduselt kuulub riigitee V klassi maanteede hulka, mille projektkiirus 70 km/h. Rahuldava taseme saavutamiseks on kõrvalteelt peateele avanevad vähimad nähtavuskaugused nii vasakule kui paremale minimaalselt 200 m. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. 2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused on määratud tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele. Ehituslikult tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse. 2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:  planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);  hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);  hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 9 m;  hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 4 4 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf# Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 9 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022  hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 300 m².  kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga. Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Planeeritav maaüksus on pindalalt väike ja sinna ei ole võimalik ega mõistlik uut nõuetekohast veevõtukohta rajada. Planeeringuala lähipiirkonda on varasemalt rajatud kaks veevõtukohta: Hausma küla Hausma teel paiknev veevõtukoht (VID 3489, kaugus planeeringualast ca 1 km) ning Kärdla linna Hausma tee 14 maaüksusel paiknev veevõtuhüdrant nr 135 (VID 17017, kaugus planeeringualast ca 1,2 km). Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga on planeeringualast põhja poole, maantee ja mere vahele ette nähtud tiigi rajamine, mis eelduslikult tagaks kogu piirkonna veevõtukoha vajadused. Kui hoonete projekteerimise ja püstitamise perioodiks ei ole tiiki rajatud, tuleb ehitusprojekti koostamisel teha otsus veevõtu liigi või tulekustutussüsteemi valimiseks. Ühe võimalusena saab hooneid kaitsta automaatse tulekustutussüsteemiga, mis ühendatakse tsentraalse veevärgiga ja mis tulekahju korral rakendub automaatselt ning teavitab sellest hoones olijaid. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutusseadusest ning majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 5. 2.5.2. Energiakasutus Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise. Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele. 2.5.3. Loodusvarade kasutamine Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada ning kõik materjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt. Lähim olemasolev kohalik loodusvara on kruus Partsi kruusakarjäärist, mis paikneb planeeringualast ca 7 km kaugusel. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade kasutamisel. 2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritud 5 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 10 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 hooned sobituksid lähipiirkonda nii värvi-, vormi- kui materjalikäsitluses ning iseloomustaksid hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid. Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:  materjalid: eelistada looduslikke materjale, eelkõige kivi ja puit. Valitud materjalikasutus peab olema kaasaegne, kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale (näiteks plastikust valmistatud puitvoodri imitatsioon);  kõik krundil paiknevad hooned peavad olemas samase materjalikasutusega ning sobituma nii vormilt kui materjalikasutuselt maapiirkonda. Tonaalsuselt tuleb eelistada lahendusi, mis sulanduvad ümbritseva loodusega ega ole erksad;  hoonete katused: hoonete põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või viilkatus, mille katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Elamu katusekorrusele on lubatud vintskapid. Hoonestuse katuseharja suund peab olema kas paralleelne või risti krundi või hoonestusala piiri suunaga. Katusekatte materjaliks eelistatult roog, sindel, kimm või katusekivid;  hoone projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – valitud ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuva kõrghaljastuse olemasolu jne;  hoone asukohavalikul tuleb arvestada, et sellele oleks tagatud sõidukiga ning päästetehnikaga juurdepääs ja tehnilise teenindamise võimalus;  krundi või hoonestusala võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga. Piirde tüübil eelistada statsionaarset puitpiiret (sobivuse korral hoonestusega nt korendusaed) või osaliselt ka kiviaeda. Vältida tuleb tööstusliku võrkaia rajamist. 2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat riigitee mahasõitu, mida laiendatakse. Planeeringualale planeeritud kahesuunaline krundisisene juurdepääsutee jääb vaid krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning teele avalikku kasutust ei planeerita. Kogu parkimine lahendatakse krundisiseselt – hoonestuse lähedale rajatakse minimaalselt kaks parkimiskohta (ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m) ning piisavalt manööverdamisalasid, mis kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi või kivisillutisega (asfalteerimist ette ei nähta). 2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt kuulub planeeringuala II klassi Kärdla-Hausma- Heilo väärtuslike ranniku- ja metsamaastike koosseisu. Kärdla lähipiirkonnana on ala atraktiivne nii eramu- ja suvilaehituseks kui linnaelanike puhkealana. Üldised põhimõtted ja kasutustingimused, mis on asjakohased ja mida saab planeeritud tegevuste iseloomu arvestades kohaldada:  ala sobib suvilaehituseks;  järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada;  uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 11 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Planeeringuala krunt tuleb ehitusperioodi lõppedes haljastada ning heakorrastada. Kui olemasolevad puud võetakse maha ja plaanitakse asendada, tuleks olemasolevast esialgu säilitada vähemalt see osa, mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Tsentraalne sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole piirkonda majanduslikult mõistlik. Hoonete püstitamisel tuleb vajadusel hoonealust maapinda tõsta, et sadeveed ei hakkaks valguma hoone suunas. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud sadeveed immutatakse krundi piires, vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele ning riigiteele. Olemasolevad kraavid tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, krundi piiridele võib koostöös naaberkinnistute omanikega rajada uusi kraavilõike. Krundisiseselt võib kraave rajada või olemasolevaid ringi kaevata teistesse asukohtadesse juhul kui sellest ei halvene naaberkinnistute niiskusrežiim. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse ehitusprojektis. 2.9. Kuja määramine Vähimat lubatud kaugust reguleerivate kujade määramine:  minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m. 2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis keelatud tegevuste loetelu on sätestatud Ehitusseadustiku § 70 (2)6. Planeeringuala läbivatele elektripaigaldistele 7 on määratud kaitsevööndiks maakaablist mõlemal pool 1 meetri kaugusel paiknev mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit. Avaliku tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. 2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga. Füüsiline keskkond peab olema selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuriteo toimepanekuks väheneks. Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel lähtutakse üldistest põhimõtetest ja soovitustest:  hooned on projekteeritud ning püstitatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.  selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;  hoonetele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus; 6 Ehitusseadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022008 7 MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta - https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 12 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022  välisvalgustid on kasvõi osaliselt varustatud hämara- või liikumisanduriga;  hooned on varustatud autonoomse või automaatse tulekahju- ning valvesignalisatsioonisüsteemiga;  krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;  hoonete välisustel on turvalukud. 2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele ja riigiteele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike meetmetega. Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu eest. Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:  erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;  kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);  hoonetes tekkivad olmejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnistesse jäätmemahutitesse ning anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  hajaasustuses tohib biojäätmed tekkekohas komposteerida, kuid jälgida tuleb komposteerimise nõudeid ning tagada, et loomadele ei oleks jäätmetele ligipääsu;  pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) tuleb sorteerida ning koguda kinnistesse jäätmemahutitesse ja anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  sorteeritud pakendijäätmeid on võimalik viia avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca 3,5 km kaugusel Kärdla turuplatsi serval). Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeringualale ette nähtud tegevustega kaasneb müra eelkõige ehitustegevuse perioodil, kuid elamu ja selle abihoonete ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Kuna planeeringuala paikneb lähedal merele ning ümbruskonnas on palju metsa, siis ümbritsev looduslik foon summutab väiksemad mürahäiringud. Planeeringuala kesk- ja põhjaosas paiknevad III kategooria kaitsealuste liikide kasvukohad: Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 13 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022  hall käpp (Orchis militaris), Keskkonnaportaali registrikood KLO9304287;  tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), KLO9304723;  rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), KLO9304354;  harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), KLO9304313. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises ulatuses, mis ohusta liigi säilimist selles elupaigas. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. Planeeringu koostamisel on arvestatud, et planeeringualaga piirnevast maanteest tuleneb müra, vibratsioon ja õhusaaste. Madal liiklussagedus ning hoonete paiknemine maanteest enam kui 30 m kaugusel ei tekita häiringuid, mis võiksid vajada täiendavaid leevendusmeetmeid. Planeeringust huvitatud isik arvestab, et tee omanik (Transpordiamet) on läbi käesoleva detailplaneeringu teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringualal. 2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine  Planeeringualal paikneva olemasoleva elektri maakaabli talumiseks nähakse ette planeeritud kinnistule servituudi seadmine tehnovõrgu valdaja kasuks. Olemasoleva kaabli ümberkaevamisel lähtuda servituudi ala määramisel uuest asukohast ning selle kaitsevööndist.  planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks ning trassilõikude talumiseks tuleb Kuuseoja kinnistu igakordse omaniku kasuks seada servituut planeeringualast lõunas paiknevale Ahio kinnistule. 2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringu põhieesmärk on määrata hoonestuse püstitamisega seotud asjaolud, mis annavad mahu ruumilise keskkonna loomisel ja tajumisel. Samas on planeeringualale lubatud täiendavalt püstitada ka ehitisi, mida ei saa alati käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Nimetatud ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti koosseisus. Kõik hoonestuse kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud krundi piires ega tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 14 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 3. Planeeringu elluviimine Käesolevas peatükis on esitatud põhilised etapid planeeringuga määratud tegevuste elluviimiseks. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. 3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu kehtestamist. Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib taotleda täiendavaid projekteerimis- või tehnilisi tingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha rajamine Planeeringuala kirdenurgas paiknev riigitee mahasõit tuleb laiendada ning sellelt rajada juurdepääsutee planeeritud hoonestuseni. Uus juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika juurdepääsuks ning manööverdamiseks. Lisaks teele rajatakse sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad. Osapoolte kohustused: Olemasoleva riigitee mahasõidu laiendamiseks ja krundile juurdepääsutee, parkimiskohtade ja manööverdamisala rajamiseks puudub avalik huvi. Kõik nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Mahasõidu laiendamine toimub tee kaitsevööndis ning sealsed tööd tuleb kooskõlastada Transpordiametiga ning olemasolevat mahasõitu kasutava Saare kinnistu (katastritunnus 63901:001:0429) omanikuga. Omandisuhted: Riigiteelt mahasõidu laienduse ning juurdepääsutee alune maa jääb planeeritud eraomandis kinnistu koosseisu. Tee omandi muutust avalikuks kasutamiseks ei ole ette nähtud. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 15 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine Ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada enne tegevuse algust kas kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne hoone ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt. Osapoolte kohustused: Planeeritud hoonete projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja vaheline leping. 3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine Krundile planeeritud hoonete teenindamiseks rajatavate tehnovõrkude (nt kanalisatsiooni- ja veesüsteemi liitumispunkt, torustik, elektrivõrk, maaküte jne) vajaduse, asukoha ning muud täpsemad parameetrid lahendatakse ehitusprojekti koosseisus. Osapoolte kohustused: Planeeritud tehnovõrkude projekteerimisel puudub avalik huvi. Vastavad projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekt tuleb kooskõlastada Ahio kinnistu omanikuga, sest trasside liitumispunkt ning osaliselt trassid hakkavad paiknema nimetatud kinnistu koosseisus. Omandisuhted: Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping. Kuni liitumispunktini on tehnovõrk ja -rajatis tehnovõrgu valdaja omandis. Liitumispunktist kuni hooneni kulgev krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse. 3.1.4. Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest. Osapoolte kohustused: Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 16 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu igakordne kinnisasja omanik. 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mahuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:  planeeringuala paikneb valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu omanik peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;  planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse tuleks suhtuda säästvalt;  nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust;  ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;  täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;  ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked). Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 17 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 PLANEERINGUALA ASUKOHT N HAUSMA KÜLA S X= 6540850 Y= 429800 ALUSANDMED Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon X= 6540750 Riigitee Kraav Y= 429900 Reljeef Kõlviku piir Elektri maakaabel Ühisveevärgi trass Kanalisatsiooni survetrass Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Kuuseoja kü topo-geodeetilise uuringu (töö nr T-21-466) ning AS Kärdla Veevärk andmeid. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-05 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Tugiplaan Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP21-05_Hausma_Kuuseoja_Tugiplaan.dwg Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM) N RIIGITEE MAHASÕIDU NÄHTAVUSKAUGUS E1 200 200 Maakaabel planeeritud lk S komplektalajaamast E1 E1 ALUSANDMED X= 6540850 + E1 Katastriüksuse nimi Y= 429800 + Katastriüksuse tunnus + + Maapinna kõrguspunkt E1 + Maapinna kõrgusjoon + Riigitee + Kraav E1 + Reljeef + + Kõlviku piir E1 Elektri maakaabel + + Ühisveevärgi trass Kanalisatsiooni survetrass KRUNT 1 + E1 + PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID E1 Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded Planeeringuala piir Krundi piir E1 Krundi nr Olemasolev Parkimis- Minimaalne Kinnisasja kasutamise KRUNT 1 Krundi number tulepüsivus- Planeeritud piirangud maaüksus kohtade arv piirangud Servituudi seadmise vajadus klass E1 - Riigitee kaitsevöönd - Riigitee kaitsevöönd Kuuseoja 1 ≥2 TP3 - - III kaitsekategooria taimede kasvuala - Läänemere ranna piiranguvöönd - III kaitsekategooria taimede kasvuala Läänemere ranna piiranguvöönd LIIKLUS, PARKIMINE - Elektri maakaabli kaitsevöönd - Elektri maakaabli kaitsevöönd Juurdepääsutee E1 + Maantee või tänava kaitsevöönd Juurdepääs krundile III kategooria kaitsealuste liikide p2 Krundi ehitusõigused p2 Parkimiskohtade arv krundil E1 kasvukoha piir Hoonete Hoonete Krundi nr Krundi Krundi suurim suurim Hoonete Hoonete Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim HOONED, RAJATISED kasutamise suurim lubatud maaüksus E1 sihtotstarve (m²) lubatud arv ehitisealune maksimaalne korruselisus Krundi maapealne hoonestusala pind (m²) kõrgus (m) Kuuseoja 9 2 Hoone katuse harjajoon ja katusekalle 1 EP100 7706 2 300 KAITSEVÖÖNDID Ranna piiranguvööndi piir Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused X= 6540750 TEHNOVARUSTUS Hoone Suurim Veetorustik V2 Y= 429900 Krundi nr K2 V2 lubatud Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded K2 Kanalisatsioonitorustik maaüksus tüüp ja netopind kalle (m²) E1 Madalpinge elektrikaabel Kuuseoja viilkatus Kaasaegne arhitektuur, eelistada looduslikke lk Maapealne tehnoehitis 1 400 ehitusmaterjale, hoonetel viilkatused 30°..45° K2 V2 Tehnovõrgu kaitsevööndi piir K2 V2 Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Kuuseoja kü topo-geodeetilise K2 V2 uuringu (töö nr T-21-466) ning AS Kärdla Veevärk andmeid. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-05 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Detailplaan K2 V2 Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP21-05_Hausma_Kuuseoja_Detailplaan.dwg Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM) Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed 1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringuga määratud planeeringuala paikneb Hiiumaa kirdeosas, Hausma küla loodeosas. Planeeringuala asukoht Hausma külas Planeeritud maaüksus on hoonestamata krunt, mis piirneb põhjast riigiteega. Maaüksust läbib elektrimaakaabelliin, maa-alal paikneb III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala. Tegevusi piiravad riigitee kaitsevöönd ning Läänemere ranna piiranguvöönd. Planeeringualast põhja jääva Tareste lahe veekaitsevöönd planeeringualani ei ulatu ja ranna ehituskeeluvöönd on üldplaneeringuga vähendatud planeeringualaga põhjast piirneva Kärdla-Hausma-Lennujaama teeni. Planeeritava maaüksuse üldandmed:  maakond: Hiiu maakond  omavalitsus: Hiiumaa vald Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 1 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022  asustusüksus: Hausma küla  lähiaadress: Kuuseoja  katastriüksuse tunnus: 20501:001:1329  katastriüksuse registreerimise aeg: 19. juuni 2020  sihtotstarve: maatulundusmaa 100%  pindala: 7706 m²  metsamaa: 7567 m²  muu maa: 139 m²  registriosa: 17700450  hinnatsoon: H0639003 100%  viljakustsoon: V0639002 100% 2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala mõjualana käsitletakse Hausma küla põhjaosa läbiva Kärdla-Hausma- Lennujaama tee äärde jäävat maa-ala, mis paikneb Kärdla linnast läänes ja millel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning mida võivad kavandatud tegevused vastastiku mõjutada. Planeeringualast ühe kilomeetri raadiusesse jääva maanteelõiguga piirneb või on sellega seotud ca kolmkümmend maaüksust, millest kolmandik on hoonestatud. Mõjualasse jääva olemasoleva hoonestuse moodustavad valdavalt 1- ja 2-korruselised elamud ja suvilad koos abihoonetega, majutusteenuseid pakkuv Hausma hostel. Planeeringualast ca 1 km kaugusele jäävad Kärdla kalmistu ning Röösna reoveepuhasti. Elamute ja abihoonetega hoonestatud maaüksused on keskmiselt pindalalt 0,5..1 ha suurused, valdavalt paikneb hoonestus krundi maanteepoolses servas. Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmetel on mõjuala maaüksustel kehtivad või osaliselt kehtivad detailplaneeringud: Hausma-Linnumäe puhkeala, Peetri, Valgevarese, Aleksandri, Tülli, Vana-Tooma ja Leemendi. Planeeringualast lõunasse jääv Juhani, Kopli ja Koplipõllu maaüksuste detailplaneering on kehtestatud, kuid kohaliku omavalitsuse poolt on alustatud selle muutmise protsessiga. Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 2 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Ekraanitõmmis Google Maps (2011) – vasakul olemasolev mahasõit Olulisemate objektide kaugus planeeringualast:  osavalla keskus Tempa külas (osavalla valitsus) – ca 11 km;  maakonnakeskus Kärdla linn (tankla, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kauplused, postkontor, haigla, politsei, pank jne) – ca 2 km;  Kärdla lennujaam – ca 2,5 km;  Heltermaa sadam (parvalevaühendus mandri-Eestiga) – ca 21 km;  Sõru sadam (parvlaevaühendus Saaremaaga) – ca 37 km. Planeeringuala kesk- ja põhjaosasse (ca 5000 m² suurune maa-ala) ulatuvad osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuste liikide harilik käoraamat (keskkonnaregister KLO9304287), tumepunane neiuvaip (KLO9304723), rohekas käokeel (KLO9304354) ning harilik käoraamat (KLO9304313) kasvukohad. Planeeringualaga põhjast piirneva Kärdla-Hausma-Lennujaama tee liikluskoormus on 2021. aasta loendusandmetele tuginedes 131 autot ööpäevas, mille järgi saab maantee liigitada V klassi maanteeks. Lubatud sõidukiirus Hausma küla keskosast kuni Kärdla linna piirini jääval lõigul on 70 km/h. Planeeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piiril (valdav osa krundist nõrgalt kaitstud). Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 3 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 3. Ruumilise arengu eesmärgid Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu 1 järgi (kehtestatud aastal 2003) on Kärdla- Hausma-Lennujaama riigiteest lõunasse jäävale maa-alale määratud pere- ja ridaelamu (50%) ning loodusliku haljasmaa (50%) funktsioon. Hausma küla keskosa ja Kärdla linna piiri vahele jäävale alale on üldplaneeringu kohaselt planeeritud 20 elamut või suvilat. Planeeringualaga põhjast piirnevast Hausma-Kärdla-Lennujaama teest mere poole (ei jää planeeringuala koosseisu) on määratud lautrikohtade ning kaitsehaljastuse maa funktsioon. Üldplaneeringu sätted, mis on kehtiva seadusandluse mõistes asjakohased ning millega tuleb kas asukohast või iseloomust lähtuvalt planeeringuala tegevusi ellu viies arvestada:  uus krunt peab olema vähemalt 0,7 ha suurune;  hooned 1- või 2-korruselised ja kuni 9 m kõrgused;  Kärdla kalmistu tagused ehitusalad ühendatakse Kärdla linna veevõrguga ning survekanalisatsiooni abil Röösna puhastiga;  rannaga piirnevad metsatukad, mis pakuvad kaitset meretuulte eest, peavad säiluma. Lubatud on kuni 20% metsatagavara raie või lõunapoolsest küljest madalamaga (kadakad) asendamine merevaate taastamiseks. Väljavõte Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringust 1 Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering - https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/Suursadama-K%C3%A4rdla+seletuskiri.pdf/73808792- c4f8-4086-92a6-79ea37cd225a Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 4 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Lähtuvalt asjaolust, et Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse määramine eluhoonete püstitamiseks, loetakse planeeritud tegevust üldplaneeringukohaseks. Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ 2 kohaselt kuulub planeeringuala II klassi Kärdla-Hausma- Heilo väärtuslike ranniku- ja metsamaastike koosseisu. Väärtuslike maastike hindamisel on välja toodud, et piirkonna loometsad on rikka alustaimestikuga, kus kasvavad peamiselt kuusk ja mänd, Kärdla lähipiirkonnana on ala atraktiivne nii eramu- ja suvilaehituseks kui linnaelanike puhkealana. Kasutustingimuste kohaselt sobib ala suvilaehituseks, jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikatl maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit. Planeeringualaga põhjast piirnev Kärdla-Hausma-Lennujaama tee on “ilus teelõik”. Väljavõte Hiiumaa maakonnaplaneeringust 2030+ 2 Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/ Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 5 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Lisa Hiiumaa Vallavalitsuse 07.04.2021 korraldusele nr 186 Hausma külas asuva Kuuseoja kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 07.03.2021) 1.2. Hiiu maakonnaplaneering 1.3. Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering 1.4. Transpordiameti 30.03.2021 kiri nr 7.1-2/21/5706-2 „Seisukohtade väljastamine Kuuseoja kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“ 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuuseoja katastriüksust (vt joonis 1). Planeeringuala andmed: Katastritunnus 20501:001:1329 Planeeritava katastriüksuse suurus 7706 m² Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 17700450 Hoonestus puudub Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Peetri, Valgevarese, Aleksandri, Juhani, Kopli ja Koplipõllu, Tülli Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot) Kuuseoja kinnistu detailplaneeringuala Planeeringualale olemasolev juurdepääs puudub, ala piirneb riigimaanteega (12165 Kärdla- Hausma-Lennujaama tee). Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektrimaakaabelliin (F2), uuringu ala (Hiiumaa üldgoeloogiline kaardistamine, III kategooria kaitsealused taimed, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee), ning ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asub Kuuseoja katastriüksus detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaal 50%/ looduslikul haljasmaal 50%, väljaspool ranna ehituskeeluvööndit. Ranna ehituskeeluvöönd on antud piirkonnas üldplaneeringuga vähendatud Kärdla-Hausma-Lennujaama teeni. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,7 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla- Hausma-Heilo ranniku- ja metsamaastik). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Kuuseoja kinnistul ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on Kuuseoja katastriüksusele elamu ja abihoone rajamiseks, ehitustingimuste määramine, ehitusõiguse määramine liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Katastriüksust ei jagata. 4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Transpordiameti lähteseisukohtade ning riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga 4.4. Liikluskorralduse määramine Juurdepääs krundile lahendsada vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele riigitee km 1,59 asuva mahasõidu kaudu. Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning riigimaantee lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustuse planeerimisel kaaluda liitumist piirneval Ahio kinnistul kulgeva ühisveevärgiga. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine aprill 2021 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine mai 2021- planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt oktoober 2021 Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine oktoober 2021 november- detsember Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021 jaanuar-märts 2022 (avalik Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku väljapanek käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu vähemalt 14 korraldamine päeva) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse aprill 2022 Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid mai 2022 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • Seletuskiri • Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale piisavas ulatuses. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated). Detailplaneeringule lisada planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ehitusliku analüüsi joonis ja informatsioon üldplaneeringujärgsel pere- ja ridaelamumaal kehtivate detailplaneeringute ja kavandatud hoonestuse kohta tabeli kujul. 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e- posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeameti Lääne Päästekeskus • Transpordiamet (12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee) Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Hiiumaa Vallavalitsus. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge 463 6845 [email protected] TEHNILISED TINGIMUSED 389014 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Kuusk, Arno 38208210236 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond Telefon e-post 526 7075 [email protected] Kontaktisik Nimi Telefon e-post VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Kuuseoja Hausma küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 20501:001:1329 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 389014 KLIENDI TEGEVUSED 1. Kuuseoja (Hausma küla Hiiumaa vald) detailplaneeringu ala 0,4kV elektrivarustus näha ette kinnistust ca 310m Kärdla suunas planeeritavast komplektalajaamast (Elektrilevi OÜ, Kärdla linna üldplaan). Nimetatud alajaamast näha tee alas ette eraldi maakaabliga kinnistu elektrivarustus. 2. Kinnistu elektrivarustuseks planeerida tee alasse kinnistu vasakpoolsesse nurka 2-kohaline 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. 6. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 7. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. 8. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Martin Merilaine Koostatud: 05.10.2021 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023 +3725129985 | [email protected] 2/2 HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud 18.05.2022 nr 8-4./12-8 ja asutused Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Kuuseoja, Hausma k) Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Hausma külas asuva Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald. Kui Te ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud detailplaneeringu kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Lisa: Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-05) Mai Julge 463 6845 [email protected] _____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel