Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
huvitatud isik: Sven Tamme
koostamise aeg: 20. aprill 2022
töö number: DP21-05
koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavalitsuse
07. aprill 2021 korraldus nr 186
vastuvõtmine: ………
……...
kehtestamine: ……...
……...
Hausma küla
Kuuseoja maaüksuse
detailplaneering
Kärdla, 2022
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse
detailplaneeringu koosseis:
I Seletuskiri
1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................4
2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................5
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................6
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................6
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................6
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................6
2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus................................................................................7
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine..................................................................................................................................7
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................7
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................8
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................8
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.....................................................9
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine............................................................................9
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine..............................................9
2.5.2. Energiakasutus..........................................................................................................10
2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................10
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................10
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.........................................................................11
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................11
2.9. Kuja määramine...............................................................................................................12
2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................12
2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................12
2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................13
2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................14
2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine
nõutav.......................................................................................................................................14
3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................15
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................15
3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha rajamine....15
3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................16
3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................16
3.1.4. Ehitustööde teostamine.............................................................................................17
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning
seiremeetmed...........................................................................................................................17
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 2
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
II Joonised
Joonis 1 – Tugiplaan
Joonis 2 – Detailplaan
III Planeeringu juurde kuuluvad lisad
Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed
Lisa 2 Hiiumaa Vallavalitsuse 07. aprill 2021 korraldus nr 186
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 3
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
1. Planeeringu üldandmed
Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja
ehitusprojektide koostamise aluseks.
Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu
koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohutusega alal
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavalitsuse 07. aprill 2021 korraldus nr 186
“Kuuseoja detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine” ning sama korraldusega kinnitatud
detailplaneeringu lähteseisukohad
Planeeringu koostamise korraldaja Pühalepa Osavalla Valitsus
Planeeringust huvitatud isik Sven Tamme
Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Alusmaterjalid OÜ Hadwest maamõõdubüroo 02. septembril 2021
koostatud topo-geodeetiline uuring, töö nr T-21-466.
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja
põhjendused
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavale
maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, lisaks lahendatakse
liiklus- ja parkimiskorraldus ning määratakse tehnovõrkude väljaehitamise põhimõtted.
Planeeringust huvitatud isiku soov on läbi avaliku detailplaneeringu protsessi luua võimalused
krundi hoonestamiseks elamu ja seda teenindavate abihoonetega.
Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise
avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete
püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja
huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös.
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringualana käsitletavat 7706 m² suurust Kuuseoja krundi jagamist detailplaneeringu
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 4
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
koostamise ja elluviimise raames ette ei nähta.
2.2. Krundi hoonestusala määramine
Planeeritud krundile on määratud 3229 m² suurune hoonestusala1, mille suuruse ja asukoha
valikul ning piiritlemisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:
krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim
ehitisealune pindala, mis võimaldab planeeringu kehtestamise järgselt arhitektil või
projekteerijal valida igale planeeritud hoonele sobiliku asukoha, kuju ja suuna;
hoonestusala ei ulatu riigitee kaitsevööndisse (30 m tee äärmise sõiduraja välimisest
servast);
hoonestusalale kohustuslikku ehitusjoont ei määrata;
hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 4 m kaugusel, mis tagab
piisava tuleohutuskuja ning privaatsust võimaldava puhverala naaberkinnistute
hoonestusega;
planeeritud hoonestuse tehnovõrkudega varustamisel on võimalik ära kasutada
olemasolevaid tehnovõrke.
Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas. Määratud hoonestusala on piisavalt suur ja
jätab võimaluse planeeringu elluviimisel hoonete asukohti ja suurusi sobivalt maastikule
paigutada – hooneid ei pea ehitama liialt lähestikku ja hoonete vahele ja ümbrusesse on
võimalik moodustada tervikuna tajutav õueala.
Hoonestusalal on inventeeritud mitmete III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht. Võimalusel
tuleb jälgida, et hooneid ei projekteerita kaitsealuste taimede kasvukohtadesse või oleks
üksikute taimede ehitustegevuse käigus kaevamine väikeses mahus. Lähtuvalt planeeritud
mahust ei ohusta ehitustegevus liigi säilimist selles kasvukohas.
Planeeritud hoonestusalal ning selle ümbruses on ruumi, et saaks rajada madal- ja
kõrghaljastust, mis pakuks privaatsust kui täidaks ka kaitsehaljastuse rolli tuule, müra, tolmu jm
eest.
Planeeringu elluviimise käigus projekteeritavate hoonete põhimahud peavad jääma krundi
hoonestusala piiresse. Hoonestusalast väljapoole võivad ulatuda kuni 1 m ulatuses hoonete
räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud terrassi katmata osad.
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeeritud krundile on määratud ehitusõigus 2 elamu ja selle teenindamisega seotud abihoone
püstitamiseks.
Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub
mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda
kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
1
Krundi hoonestusala – planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi
2
Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv,
ehitisealused pindalad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus
ning need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 5
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve
Planeeringuga on määratud krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% elamumaa (EP
100%).
Elamukrundi rajamine antud asukohas on sobilik, sest:
funktsiooni toetab piirkonnas kehtiv üldplaneering;
planeeringuala piirneb avalikult kasutatava riigiteega;
planeeringuala lähipiirkonnas on olemasolevad tehnovõrgud, mida saab ka planeeritud
krundi arendamisel kasutada;
planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide
ja maaüksuste sihtotstarvetega.
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv
Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud arvuks kaks.
Elamumaa sihtotstarbega krundile planeeritakse kuni kaks hoonet, sh kuni üks elamu ja kuni
üks abihoone. Planeeritud elamu võib olla kasutuses nii üksikelamu kui suvilana. Planeeritud
abihoone peamised kasutusfunktsioonid on kas tehnoruum, kuur, garaaž või saun.
Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud lubatud arv lähtub krundi ja hoonestusala
suurusest ja paiknemisest.
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks
kuni 300 m².
Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel rakendamisel on krundi täisehituse osakaaluks ca
4%. Arvestades, et krunt paikneb hajaasustuses, ei ole taolises määras hoonestuse osakaal
keskkonnale liialt koormav.
Hoonestusalale planeeritud hooned loetakse üheks hoonetekompleksiks, mille puhul ei pea
hoonete asukohtade vahel rakendama kaheksa meetri vahelist tuleohutuse kuja nõuet.
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus
Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 9 m, sh
planeeritud abihoone suurimaks lubatud kõrguseks 6 m.
Planeeritud hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2 korrust.
Planeeritud elamule ja abihoonele on erinevate arvväärtustega suurimad lubatud kõrgused
määratud lähtuvalt põhimõttest, mille kohaselt on krundi põhihoonena planeeritud eluhoone
olulisem ning seetõttu on võimalus ehitada see kõrgemate korruste, kõrgema katuse ning
üldiselt mahult suuremana.
Samad suurimad korruse- ja kõrgusmäärangud kehtivad kõikide tuleohuklassiga hoonete puhul.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 6
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus
Planeeringuga lubatud hoonetele ei planeerita maa-aluseid korruseid ning sellest lähtuvalt ei
määrata ka hoonete suurimat lubatud sügavust, kuna see ei ole planeeritud tegevuste iseloomu
ning mahtu silmas pidades asjakohane.
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning
avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et kuni 5 m kõrgusi ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hooneid on
Ehitusseaduse kohaselt võimalik püstitada ka ilma ehitusloata 3, loetakse käesoleva
detailplaneeringu koostamisel ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks
krundile planeeritud elamu.
Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud
elektrivarustus ning lokaalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Planeeritud tehnovõrgud on
võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva
projektiga.
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha
määramine
Kuna planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas ning planeeringuga määratud
hoonestusalale ei määrata kohustuslikku ehitusjoont, siis planeeritud elamu võimaliku
asukohana määratletakse kogu krundi hoonestusala ilma täpsustavate tingimusteta.
Uue elamu asukoha määramisel tuleb ehitusprojekti koostades lähtuda alljärgnevatest
põhimõtetest:
hoonestuse asukoha valikul tuleb lähtuda hoonestusalal kasvavate III kaitsekategooria
taimede kasvukohtadest;
elamu võiks paikneda hoonestusala lõunaosas, et vähendada planeeringualaga
piirnevast riigiteest tulenevaid häiringuid (müra, tolm, vibratsioon);
hoone katuseharja suund võiks olla kas risti või paralleelne krundi või hoonestusala piiri
suunaga. Elamu hoovipoolne fassaad võiks olla suunatud lõunasse, et kõige
efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;
päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu
vahetusse lähedusse, mistõttu on oluline, et juurdepääsud oleks lihtsad ja loogilised;
krundil valitsevate tuulte suund ei tohiks jääda hoone peauksega samasse suunda –
vajadusel tuleks peauks kas projekteerida kõrghaljastusega kaitstud suunda või näha
3
Lähtuvalt hoone gabariitidest alla 5 m kõrguste ja alla 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul kas
loakohustus puudub või on vajalik esitada ehitusteatis.
Vt Ehitusseadustiku lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2007/Lisa_1.pdf
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 7
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
ette sinna täiendava kaitsehaljastuse rajamine;
hoonestust ei tohi projekteerida olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditesse – kui see
osutub vajalikuks või möödapääsmatuks, tuleb ette näha olemasolevate tehnovõrkude
ümberpaigutamine.
Kõikide hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt
ehitusprojekti koostamise käigus.
NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning
ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud ühe võimaliku lahendusena,
millest ei pea projekteerimisel lähtuma.
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine
Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 389014 (kehtib kuni 05.10.2023) järgselt tuleb Kuuseoja
maaüksuse elektrivarustuse tagamiseks rajada planeeringualast ca 310 m Kärdla suunas
planeeritud kompleksalajaamast planeeringualani maakaabelliin ning krundi Kärdla-poolsesse
nurka püstitada 2-kohaline 0,4 kV liitumiskilp, mis peab olema alati vabalt teenindatav.
Liitumiskilbist rajatakse maakaabelliin elamu peakilbini.
Ehitustegevust ei tohi planeerida planeeringuala läbivale olemasolevale kagu-loodesuunalisele
Vesiaia maaüksuseelektrivarustust tagavale maakaablile ega selle kaitsevööndisse. Tehnovõrgu
valdaja nõusolekul ja kooskõlastatud projekti alusel on vajadusel võimalik olemasolev kaabel
ringi kaevata teise asukohta.
Planeeritud elektriühenduse skeem kompleksalajaama ja liitumiskilbi vahel
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine
Planeeritavast krundist lõunas paikneval Ahio maaüksusel kulgevad vee- ja
survekanalisatsioonitrassid on rajatud piirkonnas paiknevate kinnistuomanike poolt loodud
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 8
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
seltsingu eestvedamisel. Seltsingulepingu kohaselt on rajatud trassidega võimalik liituda ka
uutel kinnistuomanikel kui tasutakse seltsingule ühekordne liitumistasu.
AS Kärdla Veevärk poolt 27.09.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr 2217 järgi rajatakse
planeeringualast lõunas paikneva veetorustikuga liitumiseks liitumispunkt, millel on maakraan
Dn25. Maakraanist hooneni veetava trassi külge tuleb paigaldada nõuetekohane
veemõõdusõlm. Trasside rajamise projekt tuleb kooskõlastada AS-ga Kärdla Veevärk ning Ahio
kinnistu omanikuga.
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine
AS Kärdla Veevärk poolt 27.09.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr 2217 järgi rajatakse
planeeringualast lõunas paikneva survekanalisatsioonitrassiga liitumiseks liitumispunkt.
Projekteerida survekanalisatsioonitorustik ja pumpla. Trasside rajamise projekt tuleb
kooskõlastada AS-ga Kärdla Veevärk ning Ahio kinnistu omanikuga.
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine
Planeeringuala piirneb põhjast Kärdla-Hausma-Lennujaama teega (riigitee nr 12165). Vastavalt
Transpordiameti lähteseisukohtadele tagatakse krundi juurdepääs maaüksuse kirdenurgas
paikneva olemasoleva Saare maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0429) mahasõidu kaudu.
Riigiteelt mahasõidust kuni hooneteni rajatakse juurdepääsutee, mis on minimaalselt 3,5 m
laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning
muud rasketehnikat (nt lumetraktor, jäätmeveok jne).
Olemasolevat mahasõitu laiendatakse selliselt, et arvestatakse nõutud pöörderaadiuste (suurte
sõidukite puhul minimaalselt 5 m) ja nähtavuskaugustega. Liiklussageduselt kuulub riigitee V
klassi maanteede hulka, mille projektkiirus 70 km/h. Rahuldava taseme saavutamiseks on
kõrvalteelt peateele avanevad vähimad nähtavuskaugused nii vasakule kui paremale
minimaalselt 200 m. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Ehituslikud tingimused on määratud tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse
loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja
konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud
kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.
Ehituslikult tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:
planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);
hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);
hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 9 m;
hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 4
4
Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf#
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 9
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 300 m².
kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.
Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks
autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne
vingugaasiandur.
Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine
ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega.
Planeeritav maaüksus on pindalalt väike ja sinna ei ole võimalik ega mõistlik uut nõuetekohast
veevõtukohta rajada. Planeeringuala lähipiirkonda on varasemalt rajatud kaks veevõtukohta:
Hausma küla Hausma teel paiknev veevõtukoht (VID 3489, kaugus planeeringualast ca 1 km)
ning Kärdla linna Hausma tee 14 maaüksusel paiknev veevõtuhüdrant nr 135 (VID 17017,
kaugus planeeringualast ca 1,2 km).
Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga on planeeringualast põhja poole, maantee ja
mere vahele ette nähtud tiigi rajamine, mis eelduslikult tagaks kogu piirkonna veevõtukoha
vajadused.
Kui hoonete projekteerimise ja püstitamise perioodiks ei ole tiiki rajatud, tuleb ehitusprojekti
koostamisel teha otsus veevõtu liigi või tulekustutussüsteemi valimiseks. Ühe võimalusena saab
hooneid kaitsta automaatse tulekustutussüsteemiga, mis ühendatakse tsentraalse veevärgiga ja
mis tulekahju korral rakendub automaatselt ning teavitab sellest hoones olijaid.
Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutusseadusest ning majandus- ja
taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 5.
2.5.2. Energiakasutus
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone
projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe
miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata
energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele.
2.5.3. Loodusvarade kasutamine
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse
tarvis kasutada ning kõik materjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt. Lähim
olemasolev kohalik loodusvara on kruus Partsi kruusakarjäärist, mis paikneb planeeringualast
ca 7 km kaugusel.
Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju
üleüldisele loodusvarade kasutamisel.
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritud
5
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” -
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 10
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
hooned sobituksid lähipiirkonda nii värvi-, vormi- kui materjalikäsitluses ning iseloomustaksid
hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid.
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:
materjalid: eelistada looduslikke materjale, eelkõige kivi ja puit. Valitud materjalikasutus
peab olema kaasaegne, kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina
ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale (näiteks plastikust valmistatud puitvoodri
imitatsioon);
kõik krundil paiknevad hooned peavad olemas samase materjalikasutusega ning
sobituma nii vormilt kui materjalikasutuselt maapiirkonda. Tonaalsuselt tuleb eelistada
lahendusi, mis sulanduvad ümbritseva loodusega ega ole erksad;
hoonete katused: hoonete põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või viilkatus,
mille katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Elamu katusekorrusele on lubatud vintskapid.
Hoonestuse katuseharja suund peab olema kas paralleelne või risti krundi või
hoonestusala piiri suunaga. Katusekatte materjaliks eelistatult roog, sindel, kimm või
katusekivid;
hoone projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses asukohas valitsevatest looduslikest
tingimustest – valitud ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuva
kõrghaljastuse olemasolu jne;
hoone asukohavalikul tuleb arvestada, et sellele oleks tagatud sõidukiga ning
päästetehnikaga juurdepääs ja tehnilise teenindamise võimalus;
krundi või hoonestusala võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga. Piirde tüübil
eelistada statsionaarset puitpiiret (sobivuse korral hoonestusega nt korendusaed) või
osaliselt ka kiviaeda. Vältida tuleb tööstusliku võrkaia rajamist.
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat riigitee mahasõitu, mida laiendatakse.
Planeeringualale planeeritud kahesuunaline krundisisene juurdepääsutee jääb vaid krundi
omanike ja külaliste kasutamiseks ning teele avalikku kasutust ei planeerita.
Kogu parkimine lahendatakse krundisiseselt – hoonestuse lähedale rajatakse minimaalselt kaks
parkimiskohta (ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m) ning piisavalt manööverdamisalasid,
mis kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi või kivisillutisega (asfalteerimist ette ei nähta).
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt kuulub planeeringuala II klassi Kärdla-Hausma-
Heilo väärtuslike ranniku- ja metsamaastike koosseisu. Kärdla lähipiirkonnana on ala atraktiivne
nii eramu- ja suvilaehituseks kui linnaelanike puhkealana.
Üldised põhimõtted ja kasutustingimused, mis on asjakohased ja mida saab planeeritud
tegevuste iseloomu arvestades kohaldada:
ala sobib suvilaehituseks;
järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada;
uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 11
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
Planeeringuala krunt tuleb ehitusperioodi lõppedes haljastada ning heakorrastada. Kui
olemasolevad puud võetakse maha ja plaanitakse asendada, tuleks olemasolevast esialgu
säilitada vähemalt see osa, mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset
tuulte, müra ja tolmu eest. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m.
Tsentraalne sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole piirkonda majanduslikult
mõistlik. Hoonete püstitamisel tuleb vajadusel hoonealust maapinda tõsta, et sadeveed ei
hakkaks valguma hoone suunas. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud
sadeveed immutatakse krundi piires, vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele ning
riigiteele.
Olemasolevad kraavid tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, krundi piiridele võib koostöös
naaberkinnistute omanikega rajada uusi kraavilõike. Krundisiseselt võib kraave rajada või
olemasolevaid ringi kaevata teistesse asukohtadesse juhul kui sellest ei halvene
naaberkinnistute niiskusrežiim. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse
ehitusprojektis.
2.9. Kuja määramine
Vähimat lubatud kaugust reguleerivate kujade määramine:
minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m.
2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine
Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis keelatud
tegevuste loetelu on sätestatud Ehitusseadustiku § 70 (2)6.
Planeeringuala läbivatele elektripaigaldistele 7 on määratud kaitsevööndiks maakaablist mõlemal
pool 1 meetri kaugusel paiknev mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit.
Avaliku tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit.
2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse
ohuga. Füüsiline keskkond peab olema selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon
kuriteo toimepanekuks väheneks.
Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel lähtutakse üldistest põhimõtetest ja
soovitustest:
hooned on projekteeritud ning püstitatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
hoonetele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – piire või hekk on vaateid tagava
tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;
6
Ehitusseadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022008
7
MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta -
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 12
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
välisvalgustid on kasvõi osaliselt varustatud hämara- või liikumisanduriga;
hooned on varustatud autonoomse või automaatse tulekahju- ning
valvesignalisatsioonisüsteemiga;
krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
hoonete välisustel on turvalukud.
2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi
ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele ja riigiteele tuleb vajadusel
takistada täiendavate ehituslike meetmetega.
Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise
süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii
segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja
haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on
kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu
eest.
Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:
erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina
osavald);
hoonetes tekkivad olmejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnistesse jäätmemahutitesse
ning anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale
jäätmevedajale;
hajaasustuses tohib biojäätmed tekkekohas komposteerida, kuid jälgida tuleb
komposteerimise nõudeid ning tagada, et loomadele ei oleks jäätmetele ligipääsu;
pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) tuleb sorteerida ning
koguda kinnistesse jäätmemahutitesse ja anda üle omavalitsuse territooriumil
korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;
sorteeritud pakendijäätmeid on võimalik viia avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca
3,5 km kaugusel Kärdla turuplatsi serval).
Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei
tekita teineteisele mingeid varje. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti
koostamise käigus.
Planeeringualale ette nähtud tegevustega kaasneb müra eelkõige ehitustegevuse perioodil,
kuid elamu ja selle abihoonete ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene.
Kuna planeeringuala paikneb lähedal merele ning ümbruskonnas on palju metsa, siis ümbritsev
looduslik foon summutab väiksemad mürahäiringud.
Planeeringuala kesk- ja põhjaosas paiknevad III kategooria kaitsealuste liikide kasvukohad:
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 13
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
hall käpp (Orchis militaris), Keskkonnaportaali registrikood KLO9304287;
tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), KLO9304723;
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), KLO9304354;
harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), KLO9304313.
Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või
toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises
ulatuses, mis ohusta liigi säilimist selles elupaigas.
Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse
imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud
seadmeid.
Planeeringu koostamisel on arvestatud, et planeeringualaga piirnevast maanteest tuleneb müra,
vibratsioon ja õhusaaste. Madal liiklussagedus ning hoonete paiknemine maanteest enam kui
30 m kaugusel ei tekita häiringuid, mis võiksid vajada täiendavaid leevendusmeetmeid.
Planeeringust huvitatud isik arvestab, et tee omanik (Transpordiamet) on läbi käesoleva
detailplaneeringu teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale
kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks planeeringualal.
2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Planeeringualal paikneva olemasoleva elektri maakaabli talumiseks nähakse ette
planeeritud kinnistule servituudi seadmine tehnovõrgu valdaja kasuks. Olemasoleva
kaabli ümberkaevamisel lähtuda servituudi ala määramisel uuest asukohast ning selle
kaitsevööndist.
planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks ning trassilõikude talumiseks tuleb
Kuuseoja kinnistu igakordse omaniku kasuks seada servituut planeeringualast lõunas
paiknevale Ahio kinnistule.
2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringu põhieesmärk on määrata hoonestuse püstitamisega seotud asjaolud, mis annavad
mahu ruumilise keskkonna loomisel ja tajumisel. Samas on planeeringualale lubatud täiendavalt
püstitada ka ehitisi, mida ei saa alati käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega
hoonete või ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste
vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse
määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.
Nimetatud ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti koosseisus. Kõik hoonestuse
kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud krundi piires ega
tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 14
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
3. Planeeringu elluviimine
Käesolevas peatükis on esitatud põhilised etapid planeeringuga määratud tegevuste
elluviimiseks. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu
põhilahendusega vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega
seotud osapooltega kooskõlastatud.
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte
kohustused
Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu
kehtestamist.
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib taotleda täiendavaid projekteerimis- või tehnilisi tingimusi tagades, et planeeringu
terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi
muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha
rajamine
Planeeringuala kirdenurgas paiknev riigitee mahasõit tuleb laiendada ning sellelt rajada
juurdepääsutee planeeritud hoonestuseni.
Uus juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning piisava kandevõimega
ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika juurdepääsuks ning
manööverdamiseks. Lisaks teele rajatakse sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad.
Osapoolte kohustused:
Olemasoleva riigitee mahasõidu laiendamiseks ja krundile juurdepääsutee, parkimiskohtade ja
manööverdamisala rajamiseks puudub avalik huvi. Kõik nendega seotud tööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Mahasõidu laiendamine toimub tee kaitsevööndis ning sealsed tööd tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga ning olemasolevat mahasõitu kasutava Saare kinnistu (katastritunnus
63901:001:0429) omanikuga.
Omandisuhted:
Riigiteelt mahasõidu laienduse ning juurdepääsutee alune maa jääb planeeritud eraomandis
kinnistu koosseisu. Tee omandi muutust avalikuks kasutamiseks ei ole ette nähtud.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 15
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine
Ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele
õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada enne tegevuse algust kas
kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele vastava tegevuse
elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega.
Enne hoone ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud hoonete projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja
vaheline leping.
3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine
Krundile planeeritud hoonete teenindamiseks rajatavate tehnovõrkude (nt kanalisatsiooni- ja
veesüsteemi liitumispunkt, torustik, elektrivõrk, maaküte jne) vajaduse, asukoha ning muud
täpsemad parameetrid lahendatakse ehitusprojekti koosseisus.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud tehnovõrkude projekteerimisel puudub avalik huvi. Vastavad projekteerimistööd
tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja
poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekt tuleb kooskõlastada Ahio kinnistu
omanikuga, sest trasside liitumispunkt ning osaliselt trassid hakkavad paiknema nimetatud
kinnistu koosseisus.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping. Kuni liitumispunktini on tehnovõrk ja -rajatis tehnovõrgu valdaja omandis.
Liitumispunktist kuni hooneni kulgev krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja
omaniku omandisse.
3.1.4. Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Osapoolte kohustused:
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Omandisuhted:
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 16
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu
igakordne kinnisasja omanik.
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa
planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.
Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele,
loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele,
energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed,
minimaalse mahuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende
seiremeetmed:
planeeringuala paikneb valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne
kinnistu omanik peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;
planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik
materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide
ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse
tuleks suhtuda säästvalt;
nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust;
ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning
sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering 17
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
PLANEERINGUALA ASUKOHT
N
HAUSMA KÜLA
S
X= 6540850
Y= 429800
ALUSANDMED
Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse nimi
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrguspunkt
Maapinna kõrgusjoon
X= 6540750 Riigitee
Kraav
Y= 429900
Reljeef
Kõlviku piir
Elektri maakaabel
Ühisveevärgi trass
Kanalisatsiooni survetrass
Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Kuuseoja kü topo-geodeetilise
uuringu (töö nr T-21-466) ning AS Kärdla Veevärk andmeid.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-05
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Tugiplaan
Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP21-05_Hausma_Kuuseoja_Tugiplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)
N RIIGITEE MAHASÕIDU NÄHTAVUSKAUGUS
E1
200
200
Maakaabel
planeeritud
lk
S
komplektalajaamast
E1
E1
ALUSANDMED
X= 6540850 +
E1
Katastriüksuse nimi
Y= 429800
+ Katastriüksuse tunnus
+
+
Maapinna kõrguspunkt
E1
+
Maapinna kõrgusjoon
+ Riigitee
+ Kraav
E1
+ Reljeef
+
+
Kõlviku piir
E1
Elektri maakaabel
+
+ Ühisveevärgi trass
Kanalisatsiooni survetrass
KRUNT 1 +
E1
+
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
E1
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded Planeeringuala piir
Krundi piir
E1
Krundi nr
Olemasolev Parkimis-
Minimaalne Kinnisasja kasutamise
KRUNT 1 Krundi number
tulepüsivus- Planeeritud piirangud
maaüksus kohtade arv piirangud Servituudi seadmise vajadus
klass
E1
- Riigitee kaitsevöönd - Riigitee kaitsevöönd
Kuuseoja 1 ≥2 TP3
-
-
III kaitsekategooria taimede kasvuala -
Läänemere ranna piiranguvöönd -
III kaitsekategooria taimede kasvuala
Läänemere ranna piiranguvöönd
LIIKLUS, PARKIMINE
- Elektri maakaabli kaitsevöönd - Elektri maakaabli kaitsevöönd
Juurdepääsutee
E1
+ Maantee või tänava kaitsevöönd
Juurdepääs krundile
III kategooria
kaitsealuste liikide p2 Krundi ehitusõigused p2 Parkimiskohtade arv krundil
E1
kasvukoha piir
Hoonete Hoonete
Krundi nr
Krundi Krundi suurim suurim Hoonete
Hoonete
Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim HOONED, RAJATISED
kasutamise suurim
lubatud
maaüksus
E1
sihtotstarve (m²) lubatud arv ehitisealune maksimaalne
korruselisus Krundi maapealne hoonestusala
pind (m²) kõrgus (m)
Kuuseoja 9 2
Hoone katuse harjajoon ja katusekalle
1 EP100 7706 2 300
KAITSEVÖÖNDID
Ranna piiranguvööndi piir
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
X= 6540750 TEHNOVARUSTUS
Hoone Suurim Veetorustik
V2
Y= 429900
Krundi nr
K2
V2
lubatud
Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded K2 Kanalisatsioonitorustik
maaüksus tüüp ja netopind
kalle (m²) E1 Madalpinge elektrikaabel
Kuuseoja viilkatus Kaasaegne arhitektuur, eelistada looduslikke lk Maapealne tehnoehitis
1 400 ehitusmaterjale, hoonetel viilkatused
30°..45°
K2
V2
Tehnovõrgu kaitsevööndi piir
K2
V2
Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Kuuseoja kü topo-geodeetilise
K2
V2
uuringu (töö nr T-21-466) ning AS Kärdla Veevärk andmeid.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-05
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Detailplaan
K2
V2
Koostamise aeg: 20. aprill 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP21-05_Hausma_Kuuseoja_Detailplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)
Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed
1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringuga määratud planeeringuala paikneb
Hiiumaa kirdeosas, Hausma küla loodeosas.
Planeeringuala asukoht Hausma külas
Planeeritud maaüksus on hoonestamata krunt, mis piirneb põhjast riigiteega. Maaüksust läbib
elektrimaakaabelliin, maa-alal paikneb III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala. Tegevusi
piiravad riigitee kaitsevöönd ning Läänemere ranna piiranguvöönd. Planeeringualast põhja
jääva Tareste lahe veekaitsevöönd planeeringualani ei ulatu ja ranna ehituskeeluvöönd on
üldplaneeringuga vähendatud planeeringualaga põhjast piirneva Kärdla-Hausma-Lennujaama
teeni.
Planeeritava maaüksuse üldandmed:
maakond: Hiiu maakond
omavalitsus: Hiiumaa vald
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 1
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
asustusüksus: Hausma küla
lähiaadress: Kuuseoja
katastriüksuse tunnus: 20501:001:1329
katastriüksuse registreerimise aeg: 19. juuni 2020
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
pindala: 7706 m²
metsamaa: 7567 m²
muu maa: 139 m²
registriosa: 17700450
hinnatsoon: H0639003 100%
viljakustsoon: V0639002 100%
2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused
Planeeringuala mõjualana käsitletakse Hausma küla põhjaosa läbiva Kärdla-Hausma-
Lennujaama tee äärde jäävat maa-ala, mis paikneb Kärdla linnast läänes ja millel on
planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning mida võivad kavandatud
tegevused vastastiku mõjutada.
Planeeringualast ühe kilomeetri raadiusesse jääva maanteelõiguga piirneb või on sellega
seotud ca kolmkümmend maaüksust, millest kolmandik on hoonestatud. Mõjualasse jääva
olemasoleva hoonestuse moodustavad valdavalt 1- ja 2-korruselised elamud ja suvilad koos
abihoonetega, majutusteenuseid pakkuv Hausma hostel. Planeeringualast ca 1 km kaugusele
jäävad Kärdla kalmistu ning Röösna reoveepuhasti.
Elamute ja abihoonetega hoonestatud maaüksused on keskmiselt pindalalt 0,5..1 ha suurused,
valdavalt paikneb hoonestus krundi maanteepoolses servas.
Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmetel on mõjuala maaüksustel kehtivad või
osaliselt kehtivad detailplaneeringud: Hausma-Linnumäe puhkeala, Peetri, Valgevarese,
Aleksandri, Tülli, Vana-Tooma ja Leemendi. Planeeringualast lõunasse jääv Juhani, Kopli ja
Koplipõllu maaüksuste detailplaneering on kehtestatud, kuid kohaliku omavalitsuse poolt on
alustatud selle muutmise protsessiga.
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 2
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
Ekraanitõmmis Google Maps (2011) – vasakul olemasolev mahasõit
Olulisemate objektide kaugus planeeringualast:
osavalla keskus Tempa külas (osavalla valitsus) – ca 11 km;
maakonnakeskus Kärdla linn (tankla, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kauplused,
postkontor, haigla, politsei, pank jne) – ca 2 km;
Kärdla lennujaam – ca 2,5 km;
Heltermaa sadam (parvalevaühendus mandri-Eestiga) – ca 21 km;
Sõru sadam (parvlaevaühendus Saaremaaga) – ca 37 km.
Planeeringuala kesk- ja põhjaosasse (ca 5000 m² suurune maa-ala) ulatuvad osaliselt III
kaitsekategooria kaitsealuste liikide harilik käoraamat (keskkonnaregister KLO9304287),
tumepunane neiuvaip (KLO9304723), rohekas käokeel (KLO9304354) ning harilik käoraamat
(KLO9304313) kasvukohad.
Planeeringualaga põhjast piirneva Kärdla-Hausma-Lennujaama tee liikluskoormus on 2021.
aasta loendusandmetele tuginedes 131 autot ööpäevas, mille järgi saab maantee liigitada V
klassi maanteeks. Lubatud sõidukiirus Hausma küla keskosast kuni Kärdla linna piirini jääval
lõigul on 70 km/h.
Planeeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piiril (valdav osa krundist
nõrgalt kaitstud).
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 3
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu 1 järgi (kehtestatud aastal 2003) on Kärdla-
Hausma-Lennujaama riigiteest lõunasse jäävale maa-alale määratud pere- ja ridaelamu (50%)
ning loodusliku haljasmaa (50%) funktsioon. Hausma küla keskosa ja Kärdla linna piiri vahele
jäävale alale on üldplaneeringu kohaselt planeeritud 20 elamut või suvilat. Planeeringualaga
põhjast piirnevast Hausma-Kärdla-Lennujaama teest mere poole (ei jää planeeringuala
koosseisu) on määratud lautrikohtade ning kaitsehaljastuse maa funktsioon.
Üldplaneeringu sätted, mis on kehtiva seadusandluse mõistes asjakohased ning millega tuleb
kas asukohast või iseloomust lähtuvalt planeeringuala tegevusi ellu viies arvestada:
uus krunt peab olema vähemalt 0,7 ha suurune;
hooned 1- või 2-korruselised ja kuni 9 m kõrgused;
Kärdla kalmistu tagused ehitusalad ühendatakse Kärdla linna veevõrguga ning
survekanalisatsiooni abil Röösna puhastiga;
rannaga piirnevad metsatukad, mis pakuvad kaitset meretuulte eest, peavad säiluma.
Lubatud on kuni 20% metsatagavara raie või lõunapoolsest küljest madalamaga
(kadakad) asendamine merevaate taastamiseks.
Väljavõte Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringust
1
Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering -
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/Suursadama-K%C3%A4rdla+seletuskiri.pdf/73808792-
c4f8-4086-92a6-79ea37cd225a
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 4
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
Lähtuvalt asjaolust, et Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu koostamise
peamiseks eesmärgiks on hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse määramine eluhoonete
püstitamiseks, loetakse planeeritud tegevust üldplaneeringukohaseks.
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ 2 kohaselt kuulub planeeringuala II klassi Kärdla-Hausma-
Heilo väärtuslike ranniku- ja metsamaastike koosseisu. Väärtuslike maastike hindamisel on
välja toodud, et piirkonna loometsad on rikka alustaimestikuga, kus kasvavad peamiselt kuusk
ja mänd, Kärdla lähipiirkonnana on ala atraktiivne nii eramu- ja suvilaehituseks kui linnaelanike
puhkealana. Kasutustingimuste kohaselt sobib ala suvilaehituseks, jälgida tuleb kohalikku
ehitustraditsiooni ning hooned hoolikatl maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel
tuleb kasutada maa-alust kaablit. Planeeringualaga põhjast piirnev Kärdla-Hausma-Lennujaama
tee on “ilus teelõik”.
Väljavõte Hiiumaa maakonnaplaneeringust 2030+
2
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+:
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/
Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 5
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 20. aprill 2022
Lisa
Hiiumaa Vallavalitsuse
07.04.2021 korraldusele nr 186
Hausma külas asuva Kuuseoja kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 07.03.2021)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering
1.4. Transpordiameti 30.03.2021 kiri nr 7.1-2/21/5706-2 „Seisukohtade väljastamine Kuuseoja
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuuseoja katastriüksust (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1329
Planeeritava katastriüksuse suurus 7706 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 17700450
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Peetri, Valgevarese, Aleksandri, Juhani, Kopli ja
Koplipõllu, Tülli
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Kuuseoja kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale olemasolev juurdepääs puudub, ala piirneb riigimaanteega (12165 Kärdla-
Hausma-Lennujaama tee).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektrimaakaabelliin (F2), uuringu
ala (Hiiumaa üldgoeloogiline kaardistamine, III kategooria kaitsealused taimed, avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd (12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee), ning ranna piirangu-,
ehituskeelu- ja veekaitsevöönd.
Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asub Kuuseoja
katastriüksus detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaal 50%/ looduslikul
haljasmaal 50%, väljaspool ranna ehituskeeluvööndit. Ranna ehituskeeluvöönd on antud
piirkonnas üldplaneeringuga vähendatud Kärdla-Hausma-Lennujaama teeni. Üldplaneeringuga
on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,7 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla-
Hausma-Heilo ranniku- ja metsamaastik).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Kuuseoja kinnistul
ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Kuuseoja katastriüksusele elamu ja abihoone rajamiseks,
ehitustingimuste määramine, ehitusõiguse määramine liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Katastriüksust ei jagata.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Transpordiameti
lähteseisukohtade ning riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorralduse määramine
Juurdepääs krundile lahendsada vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele riigitee km 1,59
asuva mahasõidu kaudu. Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning riigimaantee
lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamukrundi rajamisel
metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga näha
ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
Veevarustuse planeerimisel kaaluda liitumist piirneval Ahio kinnistul kulgeva ühisveevärgiga.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine aprill 2021
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine mai 2021-
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt oktoober 2021
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning
vajalike paranduste sisseviimine oktoober 2021
november-
detsember
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021
jaanuar-märts
2022 (avalik
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku väljapanek
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu vähemalt 14
korraldamine päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse aprill 2022
Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid mai 2022
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale
piisavas ulatuses. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja
teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste
soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).
Detailplaneeringule lisada planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ehitusliku
analüüsi joonis ja informatsioon üldplaneeringujärgsel pere- ja ridaelamumaal kehtivate
detailplaneeringute ja kavandatud hoonestuse kohta tabeli kujul.
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-
posti aadressile
[email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Transpordiamet (12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Hiiumaa Vallavalitsus.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile
Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa
Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]
TEHNILISED TINGIMUSED 389014
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Kuuseoja Hausma küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
20501:001:1329
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 389014
KLIENDI TEGEVUSED
1. Kuuseoja (Hausma küla Hiiumaa vald) detailplaneeringu ala 0,4kV elektrivarustus näha ette kinnistust ca
310m Kärdla suunas planeeritavast komplektalajaamast (Elektrilevi OÜ, Kärdla linna üldplaan). Nimetatud
alajaamast näha tee alas ette eraldi maakaabliga kinnistu elektrivarustus.
2. Kinnistu elektrivarustuseks planeerida tee alasse kinnistu vasakpoolsesse nurka 2-kohaline 0,4 kV
liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool
detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
6. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
7. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
8. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Martin Merilaine Koostatud: 05.10.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023
+3725129985 |
[email protected]
2/2
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud 18.05.2022 nr 8-4./12-8
ja asutused
Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine
(Kuuseoja, Hausma k)
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Hausma külas
asuva Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Detailplaneeringuga on
võimalik tutvuda Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud
detailplaneeringu kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-05)
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542