Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
huvitatud isik: Margus Tabor
koostamise aeg: 22. aprill 2022
töö number: DP21-03
koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavalitsuse
28. aprill 2021 korraldus nr 229
vastuvõtmine: ………
……...
kehtestamine: ……...
……...
Soonlepa küla
Mamma maaüksuse
detailplaneering
Kärdla, 2022
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
Soonlepa küla Mamma maaüksuse
detailplaneeringu koosseis:
I Seletuskiri
1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................5
2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................6
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................6
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................6
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................6
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................7
2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus................................................................................7
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine..................................................................................................................................7
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................7
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................8
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................8
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.....................................................9
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................................10
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine............................................10
2.5.2. Energiakasutus..........................................................................................................12
2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................12
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................12
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine........................................................................12
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................13
2.9. Kuja määramine...............................................................................................................13
2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................14
2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................14
2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................14
2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................15
2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine
nõutav.......................................................................................................................................16
3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................17
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................17
3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha rajamine....17
3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................18
3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................18
3.1.4. Ehitustööde teostamine.............................................................................................19
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning
seiremeetmed...........................................................................................................................19
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 2
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
II Joonised
Joonis 1 – Tugiplaan
Joonis 2 – Detailplaan
III Planeeringu juurde kuuluvad lisad
Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed
Lisa 2 Hiiumaa Vallavalitsuse 28. aprill 2021 korraldus nr 229
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 3
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
1. Planeeringu üldandmed
Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja
ehitusprojektide koostamise aluseks.
Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu
koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohutusega alal
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavalitsuse 28. aprill 2021 korraldus nr 229
“Mamma detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine” ning sama korraldusega kinnitatud
detailplaneeringu lähteseisukohad
Planeeringu koostamise korraldaja Pühalepa Osavalla Valitsus
Planeeringust huvitatud isik Margus Tabor
Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Alusmaterjalid AP Geodeesia OÜ 31. detsember 2021 koostatud
geodeetiline maa-ala plaan, töö nr AP21_067-1
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja
põhjendused
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavale
maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, lisaks lahendatakse
liiklus- ja parkimiskorraldus ning määratakse tehnovõrkude väljaehitamise põhimõtted.
Planeeringust huvitatud isiku soov on detailplaneeringu abil luua võimalused varasemalt
moodustatud rannalähedase elamukrundi hoonestamiseks elamu ja seda teenindavate
abihoonetega. Krundile on püstitatud alla 20 m² suurused abihooned ning rajatud tehnovõrgud,
mis jäävad osaliselt kasutusse ka uue hoonestuse püstitamisel.
Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise
avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete
püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja
huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 4
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringualana käsitletavat 5000 m² suurust krunti detailplaneeringu raames ei jagata.
2.2. Krundi hoonestusala määramine
Planeeritud krundile on määratud ca 3166 m² suurune hoonestusala1, mille suuruse ja asukoha
valikul ning piiritlemisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:
krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim
ehitisealune pindala, mis võimaldab planeeringu kehtestamise järgselt arhitektil valida
igale planeeritud hoonele sobiliku asukoha ja kuju;
hoonestusala ei ulatu üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndisse ega
kaitsealuse elupaigatüübi kasvualale;
hoonestusalale kohustuslikku ehitusjoont ei määrata;
kuna sisuliselt ulatub krundi kagu-loodesuunalise piirini Soonlepa lahe ranna
ehituskeeluvööndi piir, siis on planeeringualast ranna suunas ehitamine välistatud ning
puudub vajadus tavapärase krundi piiri ja hoonestusala vahele jääva tuleohutuskuja
määramiseks. Seetõttu kattub krundi kagu-loodepiiril osaliselt hoonestusala piir krundi
piiriga. Teistes krundi osades arvestab hoonestusala piir nii varasemalt püstitatud
hoonete ja vundamendiga ning paikneb krundi piirist 10 m kaugusel;
hoonestusala suurus ja kaugus krundi piirist tagab piisava tuleohutuskuja ning
privaatsust võimaldava puhverala naaberkinnistute hoonestusega;
planeeritud hoonestuse tehnovõrkudega varustamisel on võimalik ära kasutada
olemasolevaid tehnovõrke.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, on planeeringuga
määratud hoonestusala piisavalt suur ja jätab võimaluse planeeringu elluviimisel hoonete
asukohti ja suurusi sobivalt maastikule paigutada. Hooneid ei pea ehitama liialt lähestikku ja on
võimalik moodustada tervikuna tajutav õueala.
Planeeritud hoonete asukohti valides tuleb muuhulgas lähtuda ka sellest, et hoonestusalal
leiduvaid II ja III kaitsekategooria taimeliike ei kahjustataks või üksikute üksikute taimede
ehitustegevuse käigus väljakaevamine ei toimuks ulatuses, mis ohustaks liigi säilimist selles
elupaigas. Hoonestusala hulgast on välja jäetud krundi edelaosas paiknev ca 11 m² ulatuses
inventeeritud loopealse elupaigatüübi ala.
Planeeritud hoonestusalal ning selle ümbruses on piisavalt ruumi, et sinna saaks rajada
haljastust, mis pakuks privaatsust ja täidaks kaitsehaljastuse rolli tuule, müra, tolmu jm eest.
Planeeritud hoonete põhimahud jäävad krundi hoonestusala piiresse. Hoonestusalast
väljapoole võivad ulatuda hoonete räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud terrassi
katmata osad.
1
Krundi hoonestusala – planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 5
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeeritud krundile määratakse ehitusõigus 2 elamu ja selle teenindamisega seotud abihoonete
püstitamiseks.
Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub
mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda
kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve
Planeeringuga on määratud krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% elamumaa (EP
100%).
Elamukrundi rajamine antud asukohas on sobilik, seal on varasemalt paiknenud eluhooned,
olemasolevat õueala ümbritseb kõrghaljastus ning kasutada saab varasemalt rajatud
juurdepääsu ja tehnovõrke. Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega
välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide ja maaüksuste sihtotstarvetega.
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv
Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud arvuks neli.
Elamumaa sihtotstarbega krundile planeeritakse kuni neli hoonet, sh kuni üks elamu ja kuni
kolm abihoonet. Planeeritud eluhoonena nähakse üksikelamut, mis on kasutatav aastaringselt.
Planeeritud abihoonete peamised kasutusfunktsioonid on tehnoruum, kuur, garaaž, saun jne,
kuid vajadusel võib kasutusotstarvete loetelu laiendada. Kuna krundi suurima lubatud hoonete
arvu hulka arvestatakse ka enne detailplaneeringu koostamist püstitatud kaks abihoonet, siis
tohib detailplaneeringu kehtestamise järgselt püstitada krundile ühe uue elamu ja ühe uue
abihoone ning laiendada olemasolevaid hooneid.
Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub põhimõttest, et hajaasustatud
piirkonnas on majapidamises vajalike masinate, töövahendite, seadmete hoiustamiseks ja
kasutamiseks ning tegevuste elluviimiseks vajadus erineva funktsiooniga hoonete ja ruumide
järgi.
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks
kuni 350 m².
Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel rakendamisel on krundi täisehituse osakaaluks 7%.
Arvestades planeeritud krundi paiknemist hajaasustuses, ei ole taolises määras hoonestuse
osakaal keskkonnale liialt koormav ega
Hoonestusalale planeeritud hooned loetakse üheks hoonetekompleksiks, mille puhul ei pea
hoonete asukoha vahel rakendama kaheksa meetri vahelise tuleohutuse kuja nõuet.
2
Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv,
ehitisealused pindalad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus
ning need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 6
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus
Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 8,5 m,
seejuures eraldiseisvate abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks 6 m.
Planeeritud hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2 korrust.
Planeeritud elamule ja abihoonetele on suurimad lubatud kõrgused määratud erinevate
arvväärtustega lähtuvalt põhimõttest, mille kohaselt on krundi põhihoonena planeeritud
eluhoone olulisem ning seetõttu on võimalus ehitada see kõrgemate korruste, kõrgema katuse
ning üldiselt mahult suuremana.
Samad suurimad korruse- ja kõrgusmäärangud kehtivad kõikide tuleohuklassiga hoonete puhul.
2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus
Detailplaneeringuga ei ole määratud planeeritud hoonete suurimat lubatud sügavust, kuna see
ei ole planeeritud tegevuste iseloomu ning mahtu silmas pidades asjakohane.
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning
avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et kuni 5 m kõrgusi ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hooneid on
Ehitusseaduse kohaselt võimalik püstitada ka ilma ehitusloata 3, loetakse käesoleva
detailplaneeringu koostamisel ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks
krundile planeeritud elamu.
Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud
elektrivarustus ning lokaalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Planeeritud tehnovõrgud on
võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva
projektiga.
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha
määramine
Kuna planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas, planeeritud hoonetele ei kohaldu
minimaalseid vahekaugusi eeldavad kujad ning planeeringuga määratud hoonestusalale ei
määrata kohustuslikku ehitusjoont, siis planeeritud elamu võimaliku asukohana määratletakse
kogu krundi hoonestusala ilma täpsustavate tingimusteta.
Uue hoone asukoha määramisel ehitusprojekti koosseisus tuleb lähtuda alljärgnevatest
põhimõtetest:
elamu lõunapoolne fassaad võiks olla suunatud kas lõunasse või edelasse, et kõige
3
Lähtuvalt hoone gabariitidest alla 5 m kõrguste ja alla 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul kas
loakohustus puudub või on vajalik esitada ehitusteatis.
Vt Ehitusseadustiku lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2007/Lisa_1.pdf
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 7
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;
hoonestuse asukoha valikul tuleb lähtuda hoonestusalal kasvada võivate II ja III
kaitsekategooria taimede kasvukohtadest;
elamu võiks paikneda hoonestusala kesk- või lõunaosas – seal on maapind kõrgem ning
on võimalik tagada sadevete juhtimine selliselt, et see ei eelda massiivseid pinnasetöid
ega maapinna tõstmise vajadust;
päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu
vahetusse lähedusse. Iga hoone lähedus juurdepääsuteele ning juurdepääsude üldine
lihtsus ja loogilisus on olulised olukorras, kui tuleb efektiivselt korraldada kustutus- või
päästetöid;
krundil valitsevate tuulte suund ei tohiks jääda hoone peauksega samasse suunda –
vajadusel tuleks peauks kas projekteerida kõrghaljastusega kaitstud suunda või näha
ette sinna täiendava kaitsehaljastuse rajamine;
hoone asukoha määramisel tuleks lähtuda nii olemasolevate kui planeeritavate
tehnovõrkude paiknemisest ja kaugusest; hoonestust ei tohi projekteerida juba
varasemalt olemasolevate või projekteeritud tehnovõrkude kaitsevöönditesse.
Kõikide hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt
ehitusprojekti koostamise käigus.
NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning
ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud ühe võimaliku lahendusena,
millest ei pea projekteerimisel lähtuma.
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine
Planeeritud krundile on detailplaneeringu koostamise eelselt veetud Soonlepa 2 (Hiiu)
alajaamast elektri 0,4 kV maakaabel, püstitatud krundi keskele juurdepääsutee serva liitumiskilp
ning liitumiskilbi ja olemasolevate hoonete vahele rajatud elektriühendused.
Olemasolev liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Planeeringu elluviimisel tuleb krundi siseselt rajada uute maakaablitega elektriühendused
püstitatavate hooneteni.
Kui püsiva tarbimise ja suurenevate elektritarbijate hulga tõttu ei taga olemasolev peakaitse
piisavalt häireteta elektritarbimist, tuleb teenusepakkujalt tellida liitumiskilbi peakaitsme
suurendamine.
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine
Planeeritud krundi veevarustuse tagamiseks paikneb olemasolev puurkaev. Lähtuvalt asjaolust,
et puurkaevu projekteeritud veevõtt on alla kümne kuupmeetri ööpäevas, ümbritseb puurkaevu
Veeseaduse § 154 lõike 3 alusel 10 m ulatusega hooldusala 4.
Olemasolevate hooneteni on puurkaevust rajatud maa-alused veetrassid. Uute hoonete veega
varustamiseks tuleb rajada uued trassid kas puurkaevu juurest või teha olemasolevatele
4
Põhjavee saastumise vältimiseks on hooldusalal keelatud Veeseaduse § 154 lõike 5 nimetatud tegevused -
https://www.riigiteataja.ee/akt/121092021006
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 8
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
veetorudele sobilikus kohas väljavõtted ja lisada maakraanid.
Planeeringuala ja lähipiirkonna maa-alad kuuluvad kaitsmata põhjavee klassi koosseisu.
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine
Krundile on detailplaneeringu koostamise eelselt rajatud septikust ja imbväljakust koosnev
kanalisatsioonisüsteem. Lähtuvalt asjaolust, et piirkonna põhjavesi on kaitsmata, tuleb
olemasoleva septiku asemele rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub mikroorganismidega
orgaaniliste ainete lagundamine ja heitvee puhastamine. Uue biopuhasti asukoha määramisel
lähtutakse tingimustest:
valitud asukoht paikneb joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna
suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;
on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;
pealt kinnise omapuhasti kuja on 5 m;
juurdepääsuvõimalus tehniliseks teenindamiseks ja süsteemi puhastamiseks.
Biopuhastis töödeldud vett võib kaitsmata põhjaveega alal immutada pinnasesse või lasta otse
kraavi eeldusel, et põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole 5 ning järgitakse tingimusi:
imbsüsteem peab paiknema vähemalt 60 m kaugusel puurkaevust (10 m hooldusala +
50 m hooldusala välispiirist);
immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
imväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja
kivimitest;
omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad
süsteemi rikkuda.
Uue imbsüsteemi korral rajatakse torustik planeeringuala lõunanurka. Imbväljak jääb krundi
lõunanurka ulatuvasse ranna ehituskeeluvööndisse, kuid selle rajamine on võimalik vastavalt
Looduskaitseseaduse § 38 toodud erisustele.
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine
Planeeringualale lähim olemasolev avaliku kasutusega tee on Soonlepa tee, mis jääb
linnulennul ca 200 m kaugusele. Planeeringuala ja Soonlepa tee vahel on seni juurdepääsuks
kasutatud ca 410 m pikkust põlluteed, mis kulgeb mööda Soonlepa küla Rannaniidu
(katastritunnus 20501:001:0252) ning Anne (katastritunnus 63902:001:0111) maaüksusi.
Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks rajatakse olemasoleva põllutee asukohale
juurdepääsutee, mis peab olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava
kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt lumetraktor,
jäätmeveok, päästetehnika jne). Mööda Anne ja Rannaniidu maaüksuse serva kulgeva tee
5
Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused -
https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 9
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
keskossa (u 200 m Soonlepa teest) tuleb tee ühte serva rajatakse laiendiga tee osa, et
võimaldada kahe samal ajal vastassuunas liikuva sõiduki teineteisest möödumist.
Kuna planeritavale maaüksusele välja jõudev tee on olemuselt tupiktee, siis rajatakse tee lõppu
päästetehnikale vajalik manööverdamisala (minimaalne suurus 12 X 12 m).
Ligipääsutee paiknemise skeem
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Ehituslikud tingimused on määratud tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse
loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja
konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud
kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.
Ehituslikult tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:
planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);
hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 10
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 8,5 m;
hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 6
krundile projekteeritakse hooneid, mille summaarne ehitisealune pindala jääb alla 400 m²
ja hoonetevahelist minimaalset tuleohutuskuja (8 m) ei pea arvestama;
kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.
Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks
autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne
vingugaasiandur.
Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine
ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega (näiteks autonoomne
tulekustutussüteem). Soonlepa küla territooriumil nõuetekohast veevõtukohta ei ole. Lähim
olemasolev veevõtukoht paikeb Sarve külas ca 4 km kaugusel, lähim päästekomando on 18 km
kaugusel Käinas.
Kuna planeeringuala paikneb hajaasustatud alal, ei ole hüdrantidega varustatud
tuletõrjeveevärgi rajamine majanduslikult mõistlik. Kui tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks
ei ole võimalik või majanduslikult mõistlik kasutada muud tehnilist lahendust, tuleb tuleohutuse
tagamiseks planeeringualale rajada veevõtukoht 7. Koostöös naaberkinnistute omanike ja/või
omavalitsusega võib rajada ka lähipiirkonna ühise veevõtukoha väljapoole planeeringuala, kuid
sel juhul tuleb arvestada veevõtukoha rajamisele kehtestatud nõudeid ning nende nõuete
täitmise võimalikkust:
I kasutusviisiga hoone puhul on minimaalseks nõutud veeallika suuruseks 30 m³;
veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel, I kasutusviisiga
hoone kaugust veevõtukohast võib suurendada 400 meetrini kui voolikuliini
veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.
tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada;
minimaalne juurdepääsutee laius 3,5 m ja kandevõime 25 t;
päästetehnikale vajalik manööverdamisala minimaalselt 12 m X 12 m;
veevõtukoht on tähistatud nõuetekohase viidaga.
Piisava loodusliku veehulga olemasolul võib veevõtuhoidlaks rajada loodusliku tiigi (sügavus
minimaalselt 1,7 m, taas-täitumine tagatud 72 tunni jooksul), ebapiisava veehulga korral tuleb
paigaldada vastava suurusega mahuti.
Täpsemad nõuded veevõtukoha rajamisele on kehtestatud Siseministri 18.02.2021 määrusega
nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord” lisas 18
Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutusseadusest ning majandus- ja
taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 9.
6
Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf#
7
Planeeringu joonistel kujutatud veevõtukoha asukoht on soovituslik ning esitatud kui üks võimalus paljudest
8
Veevõtukoha tehniliste nõuete lisa 1 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1020/SiM_m10_lisa1.pdf#
9
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” -
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 11
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
2.5.2. Energiakasutus
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone
projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe
miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata
energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele.
2.5.3. Loodusvarade kasutamine
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse
tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on liiv ja
kruus, mida kaevandatakse ca 18 km kaugusel Partsi karjääris.
Kuna kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt, siis tuleb neid
kasutada säästlikult.
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritavad
hooned sobituksid lähipiirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonetega nii värvi-, vormi- kui
materjalikäsitluses ning iseloomustaksid hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid.
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:
materjalid: eelistada looduslikke materjale, eelkõige kivi ja puit. Valitud materjalikasutus
peab olema kaasaegne, kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina
ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale (näiteks plastikust valmistatud puitvoodri
imitatsioon). Kõik ühel krundil paiknevad hooned peavad olemas samase
materjalikasutusega;
kõik ehitised peavad olema kaasaegsed ning sobituma nii vormilt kui materjalikasutuselt
maapiirkonda. Tonaalsuselt tuleb eelistada lahendusi, mis sulanduvad ümbritseva
loodusega ega ole erksad;
hoonete katused: uue hoone põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või
viilkatus, mille katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Hoonestuse katuseharja suund
soovituslikult kas paralleelne või risti mõne krundi piiri suunaga. Katusekatte materjaliks
eelistatult roog, sindel, kimm või katusekivid. Elamu katusekorrusele on lubatud
vintskapid;
hoone projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses asukohas valitsevatest looduslikest
tingimustest – valitud ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuva
kõrghaljastuse olemasolu jne.
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Planeeringualale ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ca 400 m pikkust teed, mis
renoveeritakse nõuetele vastavaks.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 12
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
Teedel parkimist ette ei nähta – kogu parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Krundile
rajatakse minimaalselt kaks parkimiskohta (ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m) ning
piisavalt manööverdamisalasid, mis kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi või kivisillutisega –
asfalteerimist ette ei nähta.
Teede mahasõidud ja ristumisalad peavad olema piisavalt laiad ja sellise pöörderaadiusega, et
seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk,
päästetehnika jne.
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb planeeringuala ja selle lähipiirkond Kagu-
Hiiumaa I klassi väärtuslike maastike koosseisus ja osaliselt Hiiumaa väärtuslikul
põllumajandusmaal. Planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool väärtuslikku põllumaad.
Üldised põhimõtted ja kasutustingimused, mis on asjakohased ja mida saab planeeritud
tegevuste iseloomu arvestades kohaldada:
väärtuslikke maastikke tuleb hoida ja säilitada, et väärtustada looduslähedast elulaadi,
rohelist mõtteviisi;
sobivad ehituskohad on endised taluasemed;
järgida tuleb kohalikku ehitustraditsoooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada;
sobitada uusi hooneid rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning
et maastiku väärtus ei kahaneks;
soodustada tuleks korendusaedade ja kiviaedade taastamist.
Planeeringuala krunt tuleb ehitusperioodi lõppedes haljastada ning heakorrastada. Kui
olemasolevad puud võetakse maha ja plaanitakse asendada, tuleks olemasolevast esialgu
säilitada vähemalt see osa, mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset
tuulte, müra ja tolmu eest. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m.
Tsentraalne sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole piirkonda majanduslikult
mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi
piires, vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele. Hoonete püstitamisel tuleb vajadusel
hoonealust maapinda tõsta, et sadeveed ei hakkaks valguma hoone suunas. Krundi piiridele
võib koostöös naaberkinnistute omanikega rajada uusi kraavilõike, et tagada piisav
niiskusrežiim. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse ehitusprojektis.
Krundi õueala, hoonestusala või muul moel määratud krundi osa tuleks piirata kas tiheda heki
või korendus- või kiviaiaga.
2.9. Kuja määramine
Kujade määramine:
minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m;
pealt kinnise omapuhasti kuja: 5 m;
imbväljaku minimaalne kaugus hoonest: 10 m;
imbväljaku minimaalne kaugus kaevust: 60 m.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 13
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine
Planeeringualal paiknevattele elektripaigaldistele 10 on määratud kaitsevöönd, mille piires on
kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks piiratud.
Kaitsevööndiga ehitis tuleb ehitise vigastamise ennetamiseks tähistada.
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on maakaablist mõlemal pool 1 meetri kaugusel paiknev
mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit. Kaitsevööndiga ehitise omanik peab
kinnisasja omanikku teavitama hooldus- ja remonditöödest.
2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Planeeringuala paikneb hajusalt asustatud piirkonnas, mis ühest küljest võimaldab privaatsust,
kuid teisalt loob võimalusi planeeritud kuritegevuseks. Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja
kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga - füüsiline keskkond peab olema
selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuriteo taoimepanekuks väheneks.
Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda põhimõtetest:
selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
hoonele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – hooneid, õueala või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete
vahel on hea vaadeldavus;
hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega,
tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi
ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada
täiendavate ehituslike meetmetega.
Juurdepääsuks kasutatav sõidutee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-,
vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete
ja juurdepääsutee vahele kõrghaljastatud puhveralad.
Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise
süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii
segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja
10
MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta -
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 14
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on
kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu
eest.
Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:
erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina
osavald);
hoonetes tekkivad olmejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnistesse jäätmemahutitesse
ning anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale
jäätmevedajale;
hajaasustuses tohib biojäätmed tekkekohas komposteerida, kuid jälgida tuleb
komposteerimise nõudeid ning tagada, et loomadele ei oleks jäätmetele ligipääsu;
pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) tuleb sorteerida ning
koguda kinnistesse jäätmemahutitesse ja anda üle omavalitsuse territooriumil
korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. Sorteeritud pakendijäätmeid on
võimalik viia ka avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca 6 km kaugusel Suuremõisas).
Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei
tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa
minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus.
Müratase võib suurem olla ehitustegebuse perioodil, kuid elamu ja selle abihoonete
ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi
planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel.
Planeeringualal paikneb ulatuslikult II ja III kategooria (Gymnadenia conopsea – harilik
käoraamat, Epipactis atrorubens – tumepunane neiuvaip, Orchis militaris – hall käpp, Anthyllis
coccinea – veripunane koldrohi, Hornungia petraea – kaljukress, Scabiosa columbaria – tui
tähtpea) kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt,
et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või
ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises ulatuses, mis ohusta liigi säilimist selles
elupaigas.
Planeeritud krunt paikneb Väinamere hoiuala koosseisus, planeeringualale jääb ca 11 m²
ulatuses kaitsealune loopealse elupaigatüüp (6280*). Kaitstava elupaigatüübi alale
hoonestusala ei ulatu.
Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse
imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud
seadmeid.
Planeeringuga kavandatud tegevused on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega kooskõlas.
2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Planeeringuala krundile juurdepääsu tagamiseks mööda olemasolevat teed, mida planeeringu
elluviimisel rekonstrueeritakse, seatakse juurdepääsuservituut Soonlepa küla Anne
(katastritunnus 63902:001:0111) ja Rannaniidu (katastritunnus 20501:001:0252) maaüksustele
planeeritud krundi igakordse kinnistu omaniku kasuks.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 15
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
Juurdepääsuservituudiga hõlmatava ala täpne ulatus ning tee rajamise, kasutamise ja
hooldamise tingimused lepitakse kinnistute omanike vahel täpsemalt kokku notariaalses
lepingus.
2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised
liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse
määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Nimetatud
ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti koosseisus. Kõik hoonestuse
kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud krundi piires ega
tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 16
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
3. Planeeringu elluviimine
Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringus ette nähtud tegevuste elluviimiseks.
Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega
vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega
kooskõlastatud.
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte
kohustused
Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu
kehtestamist.
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus
projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta
olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha
rajamine
Soonlepa teest kuni planeeringualani tuleb mööda Anne ja Rannaniidu maaüksusi kulgeva
põllutee asemele rajada uus juurdepääsutee. Tee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning
piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika
juurdepääsuks ning manööverdamiseks.
Planeeritud krundile rajatakse krundisiseselt juurdepääsuteelõik, sõidukite parkimiskohad ja
manööverdamisalad.
Kui planeeritud hoonestuse tulekahju avastamise ja selle kustutamiseks ei võeta kasutusele
muid tehnilisi lahendusi, tuleb rajada nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoht võib
paikneda planeeritud krundil, kuid koostöös naaberkinnistute omanike ja/või omavalitsusega
võib rajada ka lähipiirkonna ühise veevõtukoha väljapoole planeeringuala, kuid sel juhul tuleb
arvestada veevõtukoha rajamisele kehtestatud nõudeid ning nende nõuete täitmise
võimalikkust.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud juurdepääsutee, parkimiskohtade ja manööverdamisala rajamisel puudub avalik
huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne
kinnisasja omanik.
Planeeritud veevõtukohal on mõningane avalik huvi, sest tuleohutuse tagamiseks võib sealt vett
võtta ka mujal kui planeeringualal aset leidva tulekahju kustutamiseks. Avalikust huvist lähtuvalt
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 17
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
saavad veevõtukoha rajamisse panustada ka kohalik omavalitsus ja/või riigiasutused ning
teised piirkonna kinnistute valdajad või omanikud.
Omandisuhted:
Juurdepääsutee alune maa jääb seniste kinnistute koosseisu ja maa omand ei muutu. Tee, mille
rajamise, kasutamise ja hoolduse tingimused lepitakse teed kasutavate kinnistute omanike
vahel kokku notariaalses lepingus.
Veevõtukoha omand sõltub lõplikust asukohavalikust – planeeritava krundi koosseisus jääb see
igakordse kinnistu omaniku omandisse. Kui rajatakse väljapoole planeeringuala ühine avaliku
kasutusega veevõtukoht, siis tuleb omandisuhete reguleerimiseks sõlmida seotud osapoolte
vaheline leping.
3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine
Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt
kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule
omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava
tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos
lisadega.
Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja
vaheline leping.
3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk,
maaküte jne) vajaduse ning täpsemad parameetrid saab lahendada hoone ehitusprojekti
koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Osapoolte kohustused:
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese
tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või
igakordne kinnisasja omanik.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja
poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja omaniku
omandisse.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 18
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
3.1.4. Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Osapoolte kohustused:
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Omandisuhted:
Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu
igakordne kinnisasja omanik.
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa
planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.
Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele,
loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele,
energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed,
minimaalse mahuga ja paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende
seiremeetmed:
planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu omanik
peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee
kaitsmiseks. Meetmete tõhususe hindamiseks tuleks regulaarselt (kord aastas) tellida
põhjavee keemilise seisundi analüüs;
rajatava biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul regulaarselt
(kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;
planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik
materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide
ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse
tuleks suhtuda säästvalt;
eeldatavalt ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju piirkonna keskkonnataluvust kui neid
käideldakse nõuetekohaselt;
ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning
sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 19
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 20
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 22. aprill 2022
Planeeringuala asukoht
E:\Precisionist\Kuused\AA Arhitektid\21-03_Soonlepa_Margus Tabor\PNG\asukoht.png
ALUSANDMED
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse nimi
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrguspunkt
Lo P000
EL
op
Maapinna kõrgusjoon
ea 6435
lne
Tee
Looduslik objekt
Puurkaev
Olemasolev hoone
Joonise koostamisel kasutatud geodeetiline alusplaan:
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-03
Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Tugiplaan
Koostamise aeg: 29.04.2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP-21-03_Mamma_Tugiplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)
Joonise koostamisel kasutatud geodeetiline alusplaan:
ALUSANDMED
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse nimi
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrguspunkt
Maapinna kõrgusjoon
Tee
Looduslik objekt
Puurkaev
Olemasolev hoone
Ranna piiranguvööndi ulatus (200 m)
Ranna ehituskeeluvööndi ulatus (ÜP)
lk Liitumiskilp
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
Veevõtukoht
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
Krundi nr
Päästetehnika Minimaalne
manööverdamisala Olemasolev Parkimis- Kehtivad piirangud Planeeritud piirangud
>3
12 X 12 m
tulepüsivus- Planeeringuala piir
0 m maaüksus kohtade arv
³ klass
Krundi piir
R1 - Väinamere hoiuala - Väinamere hoiuala Servituudi seadmise vajadus
0 lk
- Ranna ehituskeeluvöönd - Ranna ehituskeeluvöönd
- Ranna piiranguvöönd - Ranna piiranguvöönd
V2
Mamma 1 ≥2 TP3 - Loopealse kasvuala - Loopealse kasvuala
V2
-
-
Puurkaevu hooldusala
Elektrikaabli kaitsevöönd
-
-
Puurkaevu hooldusala
Elektrikaabli kaitsevöönd LIIKLUS, PARKIMINE
E1
V2
E1
Juurdepääsutee
E1 Juurdepääs krundile
Krundi ehitusõigused p2 Parkimiskohtade arv krundil
V2
p2
E1
E1
Lo P000
EL
Hoonete Hoonete
op
Krundi nr
ea 6435
Krundi Krundi Hoonete
lne
Hoonete suurim suurim
V2
Olemasolev
kasutamise pindala suurim lubatud lubatud suurim HOONED, RAJATISED
maaüksus ehitisealune maksimaalne lubatud
E1
sihtotstarve (m²) lubatud arv
pind (m²) kõrgus (m)
korruselisus Krundi hoonestusala
V2
Hoone soovituslik asukoht
Mamma 1 EP100 5000 4 350 8,5 2
veevõtukoht Krundi kasutamist teenindav rajatis
E1
V2 V2
E1
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused TEHNOVARUSTUS
Suurim
V2 Veetorustik
Hoone
Krundi nr
lubatud K2 Kanalisatsioonitorustik
Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded Biopuhasti
K2
maaüksus tüüp ja netopind
kalle (m²) E1 Madalpinge elektrikaabel
viilkatus Kaasaegne arhitektuur, eelistada looduslikke
Tehnovõrgu kaitsevööndi / kuja piir
Mamma 1 500 ehitusmaterjale, hoonetel viilkatused
R10
Puurkaevu hooldusala piir
30°..45°
Imbväljaku minimaalne kaugus puurkaevust
R60
R60
K2
PLANEERITUD MAAKASUTUS
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-03
EP EP - üksikelamu maa Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Detailplaan
Koostamise aeg: 29.04.2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP-21-03_Mamma_Detailplaan.dwg
Väljatrüki formaat: Previous paper size (610.00 x 297.00 mm)
Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed
1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala paikneb Hiiumaa
kaguosas Soonlepa poolsaarel Soonlepa küla edelaosas.
Planeeringuala asukoht Soonlepa külas
Planeeringualale juurdepääsuks kasutatakse mööda Rannaniidu maaüksust kulgevat
pinnasteed.
Planeeritava maaüksuse keskosas paiknevad kaks alla 20 m² suurust abihoonet ning on rajatud
puurkaev, elektrivõrk ning kanalisatsioonisüsteem. Maaüksuse lõunaosas paikneb vana hoone
vundament, enam kui pool maaüksuse pindalast on kaetud puudega.
Planeeritava maaüksuse üldandmed:
maakond: Hiiu maakond
omavalitsus: Hiiumaa vald
asustusüksus: Soonlepa küla
lähiaadress: Mamma
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 1
Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 29. aprill 2022
katastriüksuse tunnus: 20501:001:0251
katastriüksuse registreerimise aeg: 30. juuli 2018
sihtotstarve: elamumaa 100%
pindala: 5000 m²
haritav maa: 1221 m²
metsamaa: 3679 m²
muu maa: 100 m²
registriosa: 235433
hinnatsoon: H0639004 100%
viljakustsoon: V0639011 100%
2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused
Planeeringuala mõjualana käsitletakse planeeritavast maaüksusest ühe kilomeetri raadiusesse
jäävat Soonlepa ja Aruküla külade lõunaosa, millel on planeeringualaga samased tingimused
ning mida võivad kavandatud tegevused vastastiku mõjutada.
Mõjualana käsitlevasse piirkonda jääb on ca poolsada maaüksust, millest pea pooled on
hoonestatud või on läbi varasemate planeeringute loodud võimalused uute hoonete
püstitamiseks. Küla läbiva Soonlepa tee ääres paiknevad hooned tihedamalt ja väiksemate
vahemaade tagant (50..100 m), teest kaugemale jäävatel aladel on krundi hoonegruppidel
suuremad vahemaad (100..150 m). Olemasoleva hoonestuse moodustavad valdavalt 1- ja 2-
korruselised endised taluhooned, pereelamud ja suvilad koos erinevate funktsioonidega
abihoonetega. Hoonestuse valdavaks katusetüübiks on viilkatused. Hoonestuse paigutamisel
kruntidele on lähtutud maaüksuse ning juurdepääsuteede asukohast ja ilmakaartest –
hoonestuse põhimahud on kas põhja-lõuna- või edela-kirdesuunaliselt.
Soonlepa tee ääres olevad maaüksused on valdavalt põllumaa kasutusotstarbega. Teest
250..300 m kaugusel algab metsavöönd, põllu- ja metsamaa piir kulgeb suures osas mööda 2,5
m kõrgusjoont. Mõjuala vööndis on maaüksusi, mille koosseisus on nii hoonestust kui
põllumaad, aga on ka neid kinnistuid, kus elamu ja abihoonete ümbrus on krundina põllumaast
eraldatud.
Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmetel on planeeringuala lähipiirkonnas
kehtestatud kolm (Lahekalda, Anne ja Kopli) ning menetluses üks (Pihla) detailplaneering.
Valdavalt on planeeringute eesmärgiks kas kruntideks jagamine ja/või ehitusõiguse määramine.
Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (linnulennul):
piirkonna keskus Suuremõisa külas (kauplus, lasteaed, põhikool, ametikool, kauplus) –
ca 5 km;
osavalla keskus Tempa külas (osavalla valitsus, raamatukogu, päevakeskus) – ca 11 km;
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 2
Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 29. aprill 2022
maakonnakeskus Kärdla linn (tankla, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kauplused,
postkontor, haigla, pank jne) – ca 22 km;
Kärdla lennujaam – ca 20 km;
Heltermaa sadam – ca 4 km.
Planeeringualal paikneb ulatuslikult II ja III kategooria (Gymnadenia conopsea - harilik
käoraamat, Epipactis atrorubens – tumepunane neiuvaip, Orchis militaris – hall käpp, Anthyllis
coccinea – veripunane koldrohi, Hornungia petraea – kaljukress, Scabiosa columbaria – tui-
tähtpea) kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Planeeritud hoonestusala ning hooned on võimalik
paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks ning üksikute taimede loodusest
korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine ei toimu ulatuses, mis ohustaks liigi
säilimist selles elupaigas.
Planeeringuala jääb Väinamere hoiuala koosseisu, mille kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse (täpsem
kaitstavate linnu-, rändlinnu-, liikide ja elupaikde nimekiri Keskkonnaportaalis 1).
Detailplaneeringu algatamise eelselt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu kohaselt on Mamma katastriüksusel inventeeritud 11 m² ulatuses loopealse
elupaigatüüp (6280*), mille kaitse on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüübi alale
hoonestusala ei kavandata.
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile tuginedes saab järeldada, et planeeritud
ehitustegevus elamu ja abihoonete püstitamiseks järgib piirkonnas välja kujunenud põhimõtteid.
Planeeringusse kantud nõuded ja planeeritud tegevused on eelduslikult kõige väiksema ja
lühiajalisema mõjuga.
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on
maaüksusele ehitusõiguse ning ehitustingimuste määramine elamu ja abihoonete
püstitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamiseks ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajalike koridoride määramine.
Üldplaneeringuna kehtib piirkonnas Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334
kehtestatud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering.
Üldplaneeringu sätted, mis kohalduvad Soonlepa küla või konkreetsemalt planeeringualaga:
Soonlepa ja Salinõmme vahelises osas on rand kohati madala kaldaalaga ja roostunud
veepiiriga;
/.../ Soonlepa küla ja kõik laiud on kaitsmata põhjaveega ala;
kooskõlas vallavalitsuse ja maaomanikega on suuremad väikeelamute alad reserveeritud
/.../ Soonlepa mõisa ümbruses;
ehituskeeluvööndi piiri kirjeldus: Soonlepa küla piirist kuni Mäe kinnistu piirini – vöönd
kulgeb 200 meetri joonel;
1
Keskkonnaportaali infoleht: https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO2000340
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 3
Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 29. aprill 2022
valged piiranguteta alad üldplaneeringu joonistel näitavad alasid, kus maakasutuse
sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee.
Väljavõte Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu
põhijoonisest
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb planeeringuala Kagu-Hiiumaa I klassi
väärtuslike maastike koosseisus ja osaliselt Hiiumaa väärtuslikul põllumajandusmaal. Kagu-
Hiiumaa väärtuslikud maastikud hõlmavad kõige paremini säilinud traditsioonilise
maastikumustriga osa Hiiumaast, kuna alal on tehtud vähe maaparandustöid. Aruküla,
Soonlepa ja Heltermaa külade alal koosnes põllumajanduslik maa peamiselt põldudest ja
loopealsetel karjamaadest, heinamaid alal peaaegu polnud. Kuna täna karjatamist ei toimu, siis
hakkavad loopealseid vallutama männimetsad. Sajanditaguse põldude massiivistamise
tagajärjel toimusid suured kivikorjed ja rajati palju kiviaedu, kuid 1970-ndatel toimunud
Heltermaa sadama ehituse käigus veeti paljud kiviaiad sadamakaisse. Soonlepa karjamõisa
kompleks on olenemata halvast seisundist üks suuremaid ja väärtuslikumaid Hiiumaal.
Väärtusliku maastiku kasutustingimuste kohaselt sobib ala üldiselt suvilaehituseks, kuid vältima
peaks rannaäärsete metsade tükeldamist kruntideks. Sobivad ehituskohad on endised
talusasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb
hoolikalt maastikku sobitada. Vältida tuleb teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja
rohumaadele ning tuulegeneraatorite püstitamist.
Väärtusliku maastiku hooldussoovituste kohaselt parandaks külade ilmet vanade
ehitustraditsioonide kohaselt taluhoonete jätkuv renoveerimine ning soodustada tuleks
korendusaedade ja kiviaedade taastamist.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 4
Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 29. aprill 2022
Väljavõte Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist
Lähtuvalt eeltoodust ning asjaoludest, et planeeringualal on juba enne planeeringu koostamist
moodustatud elamumaa sihtotstarbega maaüksus, loetakse planeeritud tegevust
üldplaneeringukohaseks ning detailplaneeringuga määratud tegevusi maakonnaplaneeringu
põhimõtteid järgivaks.
Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 5
Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 29. aprill 2022
Lisa 1
Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021
korraldusele nr 229
EELHINNANG
Hiiumaa vallas Soonlepa külas Mamma kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Tempa 19.märts 2021
1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed
Vastavalt 17.03.2021 Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise
algatamise taotlusele kavandatakse Soonlepa külas Mamma (katastritunnus 20501:001:0251,
üldpind 5000 m², sihtotstarve elamumaa 100%) kinnistu detailplaneeringuga krundi
hoonestusala ning ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, lahendada
juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra-
ning keskkonnatingimused.
Mamma katastriüksus asub Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334 kehtestatud
Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu alal. Vastavalt
üldplaneeringule asub Mamma katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal väljaspool
ranna ehituskeeluvööndit, Väinamere hoiualal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks
ehitusõigusega krundi suuruseks 0,5 ha. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on
üldplaneeringuga kooskõlas.
2. Eelhinnangu õiguslik alus
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 6 tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis
eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud
kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
3. Eelhinnang
3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal
esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna
vastupanuvõime.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Kagu-Hiiumaa I klassi väärtuslikul
maastikul ja osaliselt Hiiumaa väärtuslikul põllumajandusmaal, mille boniteet on 40 (Hiiumaa
keskmine 28). Maakonnaplaneeringu kohaselt on põllumajanduslik maa siin koosnenud
peamiselt põldudest ja ulatuslikest karjamaadest loopealsetel, heinamaid siinkandis peaaegu
polnud. Ala üldiselt sobib suvilaehituseks, kuid vältida tuleks rannaäärsete metsade liigset
tükeldamist kruntideks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade
kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku
sobitada. Kavandatav hoonestusala jääb väljapoole väärtuslikku põllumaad.
Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast suur osa metsamaa (3679 m²), vähem on
haritavat maad (1221 m²) ja vähesel määral esineb muud maad (100 m²). Haritav maa on
põllumajanduslikus kasutuses ja planeeringuga ei kavandata haritava maa teistsugust kasutust.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Mamma kinnistul
ulatuslikult II ja III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
Piirkonna hoonestuse moodustavad nii aastaringses, kui hooajalises kasutuses olevad elamud.
Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine ning intensiivset maakasutust ei toimu.
Tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga.
3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused.
Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle
lisade alusel ning lähtuvalt vallavalitsuse seisukohast, on kavandatava detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks Mamma katastriüksusele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine.
Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse uued eluhooned, mis ei erine tavapärastest
eluhoonetest. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Ühe
elamukrundi lisamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda.
3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Uue elamukrundi teke ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust, müra, vibratsiooni,
valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket. Müratase võib suureneda ehitustegevuse
käigus, kuid see on ajutine. Edaspidine uue elamu ekspluateerimine mürataset ei suurenda.
Peamiselt suureneb olmejäätmete kogus, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejatele.
Tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.
Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne: ehitiste püstitamise perioodil võib
seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.
3.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele.
Mamma katastriüksus asub Väinamere hoiualal. Katastriüksus on moodustatud 30.07.2018
katastriüksuse jagamise tulemusena. Katastriüksuse jagamine ja jagamisel tekkivale Mamma
katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramine on kooskõlastatud Keskkonnaameti poolt
(29.05.2018 kiri nr 7-9/18/8325-2).
Mamma katastriüksusel on loopealse elupaigatüüp (6280*) ca 11 m² ulatuses, mille kaitse on
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kaitstava elupaigatüübi alale ei ole hoonestusala
kavandatud.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Mamma kinnistul
ulatuslikult II ja III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. Kaitstavate taimeliikide tegeliku
esinemisala täpsustamisel on võimalik leida hoonestusala asukoht selliselt, et ei kahjustataks
kaitstavaid taimeliike ning edaspidise maastikuhooldusega on võimalik kaitstavate taimeliikide
kasvutungimusi parandada.
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on Mamma katastriüksuse sihtotstarbest
tulenev ja Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega kooskõlas.
3.6. käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus,
kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju
ilmnemise tõenäosus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Hoonete püstitamine võib eelkõige mõjutada tegevusala keskkonda hoonestuse lähiümbruses,
kuid selle mõju kaugemale ulatuda ei saa. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja
arvestades tänapäevase tehnika võimalustest, suhteliselt väikese tõenäosusega. Kavandatav
maastikupildi muutus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kavandatav elamukrunt vastab
üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi (0,5 ha) nõudele.
Piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
3.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeringuga kavandatakse rajada elamu koos abihoonetega, mis ei kujuta endast ohtu
inimeste tervisele ega keskkonnale. Ehitusperioodil on võimalik, et kinnitamata või
paigaldamata ehitusmaterjal võib kukkuda ja kedagi vigastada, kuid taolise õnnetuse
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ja tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest.
Elamu ja abihoonete kasutamisel on õnnetuste tekkimise võimalus väike ning ei ole suurem
tavapärasest.
4. Järeldus
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna
elamukrunt on moodustatud kooskõlastatult Keskkonnaametiga, tegevus on kooskõlas
üldplaneeringus toodud nõuetega.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne
Mamma kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Eelhinnangu koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]
Lisa 2
Hiiumaa Vallavalitsuse
28.04.2021 korraldusele nr 229
Soonlepa külas asuva Mamma kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 17.03.2021)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering
1.4. Keskkonnaameti 19.04.2021 kiri nr 6-5/21/5919-2
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Mamma katastriüksust (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:0251
Planeeritava katastriüksuse suurus 5000 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 235433
Hoonestus saunamaja, kuur
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Kopli, Anne ja Lahekalda
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Mamma kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale olemasolev juurdepääs kohalikult teelt (6390047 Soonlepa tee) kulgeb mööda
Rannaniidu kinnistule tekkinud pinnasteed.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektrimaakaabelliin (143099LK),
uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), II ja III kategooria kaitsealused taimed,
Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (17 m² ulatuses).
Pühalepa valla Heltermaa Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu järgi asub Mamma
katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal väljaspool ranna ehituskeeluvööndit,
Väinamere hoiualal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi
suuruseks 0,5 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kagu-
Hiiumaa).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Mamma kinnistul
ulatuslikult II ja III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Mamma kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine
elamu ja abihoone rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude
väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga ei kavandata katastriüksuse jagamist.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega ning vältida II kategooria
kaitsealuste taimeliikide elupaikade kahjustamist. Kaitsealuste taimeliikide leidumine alal tuleb
eelnevalt täpsustada. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 8,5 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorralduse määramine
Juurdepääs krundile lahendada kohalikul teelt (6390047 Soonlepa tee). Krundile planeerida
minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Elamukrundi
rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga
näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine aprill 2021
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine mai 2021-
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt oktoober 2021
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning
vajalike paranduste sisseviimine oktoober 2021
november-
detsember
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021
jaanuar-märts
2022 (avalik
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku väljapanek
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu vähemalt 14
korraldamine päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse aprill 2022
Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid mai 2022
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.
Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning
perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad
krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).
Detailplaneeringule lisada planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ehitusliku
analüüsi joonis ja informatsioon üldplaneeringujärgsel pere- ja ridaelamumaal kehtivate
detailplaneeringute ja kavandatud hoonestuse kohta tabeli kujul.
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-
posti aadressile
[email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Keskkonnaamet (Väinamere hoiuala)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Hiiumaa Vallavalitsus.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile
Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa
Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud 18.05.2022 nr 8-4./15-7
ja asutused
Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine
(Mamma, Soonlepa k)
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Soonlepa
külas asuva Mamma maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Detailplaneeringuga
on võimalik tutvuda Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa
vald. Kui Te ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud
detailplaneeringu kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-03)
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542