dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 19. mai 2022
Viit
15-3/4416-1
Registreeritud
19. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus Pühalepa Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
18. juuni 2022

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Mamma, Soonlepa k).asice95 KB
  • 📎Margus Tabor_DP21-03_Soonlepa_Mamma_DP.asice3592 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus huvitatud isik: Margus Tabor koostamise aeg: 22. aprill 2022 töö number: DP21-03 koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavalitsuse 28. aprill 2021 korraldus nr 229 vastuvõtmine: ……… ……... kehtestamine: ……... ……... Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Kärdla, 2022 AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu koosseis: I Seletuskiri 1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4 2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................5 2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5 2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................6 2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................6 2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................6 2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................6 2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................7 2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus................................................................................7 2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine..................................................................................................................................7 2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................7 2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................8 2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................8 2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9 2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.....................................................9 2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................................10 2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine............................................10 2.5.2. Energiakasutus..........................................................................................................12 2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................12 2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................12 2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine........................................................................12 2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................13 2.9. Kuja määramine...............................................................................................................13 2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................14 2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................14 2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................14 2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................15 2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.......................................................................................................................................16 3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................17 3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................17 3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha rajamine....17 3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................18 3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................18 3.1.4. Ehitustööde teostamine.............................................................................................19 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed...........................................................................................................................19 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 2 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 II Joonised Joonis 1 – Tugiplaan Joonis 2 – Detailplaan III Planeeringu juurde kuuluvad lisad Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed Lisa 2 Hiiumaa Vallavalitsuse 28. aprill 2021 korraldus nr 229 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 3 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 1. Planeeringu üldandmed Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja ehitusprojektide koostamise aluseks. Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavalitsuse 28. aprill 2021 korraldus nr 229 “Mamma detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” ning sama korraldusega kinnitatud detailplaneeringu lähteseisukohad Planeeringu koostamise korraldaja Pühalepa Osavalla Valitsus Planeeringust huvitatud isik Margus Tabor Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251) Projektijuht: Arno Kuusk Alusmaterjalid AP Geodeesia OÜ 31. detsember 2021 koostatud geodeetiline maa-ala plaan, töö nr AP21_067-1 2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavale maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, lisaks lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus ning määratakse tehnovõrkude väljaehitamise põhimõtted. Planeeringust huvitatud isiku soov on detailplaneeringu abil luua võimalused varasemalt moodustatud rannalähedase elamukrundi hoonestamiseks elamu ja seda teenindavate abihoonetega. Krundile on püstitatud alla 20 m² suurused abihooned ning rajatud tehnovõrgud, mis jäävad osaliselt kasutusse ka uue hoonestuse püstitamisel. Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 4 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringualana käsitletavat 5000 m² suurust krunti detailplaneeringu raames ei jagata. 2.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeritud krundile on määratud ca 3166 m² suurune hoonestusala1, mille suuruse ja asukoha valikul ning piiritlemisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:  krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim ehitisealune pindala, mis võimaldab planeeringu kehtestamise järgselt arhitektil valida igale planeeritud hoonele sobiliku asukoha ja kuju;  hoonestusala ei ulatu üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndisse ega kaitsealuse elupaigatüübi kasvualale;  hoonestusalale kohustuslikku ehitusjoont ei määrata;  kuna sisuliselt ulatub krundi kagu-loodesuunalise piirini Soonlepa lahe ranna ehituskeeluvööndi piir, siis on planeeringualast ranna suunas ehitamine välistatud ning puudub vajadus tavapärase krundi piiri ja hoonestusala vahele jääva tuleohutuskuja määramiseks. Seetõttu kattub krundi kagu-loodepiiril osaliselt hoonestusala piir krundi piiriga. Teistes krundi osades arvestab hoonestusala piir nii varasemalt püstitatud hoonete ja vundamendiga ning paikneb krundi piirist 10 m kaugusel;  hoonestusala suurus ja kaugus krundi piirist tagab piisava tuleohutuskuja ning privaatsust võimaldava puhverala naaberkinnistute hoonestusega;  planeeritud hoonestuse tehnovõrkudega varustamisel on võimalik ära kasutada olemasolevaid tehnovõrke. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, on planeeringuga määratud hoonestusala piisavalt suur ja jätab võimaluse planeeringu elluviimisel hoonete asukohti ja suurusi sobivalt maastikule paigutada. Hooneid ei pea ehitama liialt lähestikku ja on võimalik moodustada tervikuna tajutav õueala. Planeeritud hoonete asukohti valides tuleb muuhulgas lähtuda ka sellest, et hoonestusalal leiduvaid II ja III kaitsekategooria taimeliike ei kahjustataks või üksikute üksikute taimede ehitustegevuse käigus väljakaevamine ei toimuks ulatuses, mis ohustaks liigi säilimist selles elupaigas. Hoonestusala hulgast on välja jäetud krundi edelaosas paiknev ca 11 m² ulatuses inventeeritud loopealse elupaigatüübi ala. Planeeritud hoonestusalal ning selle ümbruses on piisavalt ruumi, et sinna saaks rajada haljastust, mis pakuks privaatsust ja täidaks kaitsehaljastuse rolli tuule, müra, tolmu jm eest. Planeeritud hoonete põhimahud jäävad krundi hoonestusala piiresse. Hoonestusalast väljapoole võivad ulatuda hoonete räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud terrassi katmata osad. 1 Krundi hoonestusala – planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 5 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 2.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeritud krundile määratakse ehitusõigus 2 elamu ja selle teenindamisega seotud abihoonete püstitamiseks. Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis. 2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve Planeeringuga on määratud krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% elamumaa (EP 100%). Elamukrundi rajamine antud asukohas on sobilik, seal on varasemalt paiknenud eluhooned, olemasolevat õueala ümbritseb kõrghaljastus ning kasutada saab varasemalt rajatud juurdepääsu ja tehnovõrke. Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide ja maaüksuste sihtotstarvetega. 2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud arvuks neli. Elamumaa sihtotstarbega krundile planeeritakse kuni neli hoonet, sh kuni üks elamu ja kuni kolm abihoonet. Planeeritud eluhoonena nähakse üksikelamut, mis on kasutatav aastaringselt. Planeeritud abihoonete peamised kasutusfunktsioonid on tehnoruum, kuur, garaaž, saun jne, kuid vajadusel võib kasutusotstarvete loetelu laiendada. Kuna krundi suurima lubatud hoonete arvu hulka arvestatakse ka enne detailplaneeringu koostamist püstitatud kaks abihoonet, siis tohib detailplaneeringu kehtestamise järgselt püstitada krundile ühe uue elamu ja ühe uue abihoone ning laiendada olemasolevaid hooneid. Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on majapidamises vajalike masinate, töövahendite, seadmete hoiustamiseks ja kasutamiseks ning tegevuste elluviimiseks vajadus erineva funktsiooniga hoonete ja ruumide järgi. 2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks kuni 350 m². Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel rakendamisel on krundi täisehituse osakaaluks 7%. Arvestades planeeritud krundi paiknemist hajaasustuses, ei ole taolises määras hoonestuse osakaal keskkonnale liialt koormav ega Hoonestusalale planeeritud hooned loetakse üheks hoonetekompleksiks, mille puhul ei pea hoonete asukoha vahel rakendama kaheksa meetri vahelise tuleohutuse kuja nõuet. 2 Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv, ehitisealused pindalad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus ning need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 6 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus Planeeringuga on määratud krundi hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 8,5 m, seejuures eraldiseisvate abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks 6 m. Planeeritud hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Planeeritud elamule ja abihoonetele on suurimad lubatud kõrgused määratud erinevate arvväärtustega lähtuvalt põhimõttest, mille kohaselt on krundi põhihoonena planeeritud eluhoone olulisem ning seetõttu on võimalus ehitada see kõrgemate korruste, kõrgema katuse ning üldiselt mahult suuremana. Samad suurimad korruse- ja kõrgusmäärangud kehtivad kõikide tuleohuklassiga hoonete puhul. 2.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus Detailplaneeringuga ei ole määratud planeeritud hoonete suurimat lubatud sügavust, kuna see ei ole planeeritud tegevuste iseloomu ning mahtu silmas pidades asjakohane. 2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et kuni 5 m kõrgusi ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hooneid on Ehitusseaduse kohaselt võimalik püstitada ka ilma ehitusloata 3, loetakse käesoleva detailplaneeringu koostamisel ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks krundile planeeritud elamu. Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektrivarustus ning lokaalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. 2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine Kuna planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas, planeeritud hoonetele ei kohaldu minimaalseid vahekaugusi eeldavad kujad ning planeeringuga määratud hoonestusalale ei määrata kohustuslikku ehitusjoont, siis planeeritud elamu võimaliku asukohana määratletakse kogu krundi hoonestusala ilma täpsustavate tingimusteta. Uue hoone asukoha määramisel ehitusprojekti koosseisus tuleb lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:  elamu lõunapoolne fassaad võiks olla suunatud kas lõunasse või edelasse, et kõige 3 Lähtuvalt hoone gabariitidest alla 5 m kõrguste ja alla 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul kas loakohustus puudub või on vajalik esitada ehitusteatis. Vt Ehitusseadustiku lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2007/Lisa_1.pdf Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 7 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;  hoonestuse asukoha valikul tuleb lähtuda hoonestusalal kasvada võivate II ja III kaitsekategooria taimede kasvukohtadest;  elamu võiks paikneda hoonestusala kesk- või lõunaosas – seal on maapind kõrgem ning on võimalik tagada sadevete juhtimine selliselt, et see ei eelda massiivseid pinnasetöid ega maapinna tõstmise vajadust;  päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu vahetusse lähedusse. Iga hoone lähedus juurdepääsuteele ning juurdepääsude üldine lihtsus ja loogilisus on olulised olukorras, kui tuleb efektiivselt korraldada kustutus- või päästetöid;  krundil valitsevate tuulte suund ei tohiks jääda hoone peauksega samasse suunda – vajadusel tuleks peauks kas projekteerida kõrghaljastusega kaitstud suunda või näha ette sinna täiendava kaitsehaljastuse rajamine;  hoone asukoha määramisel tuleks lähtuda nii olemasolevate kui planeeritavate tehnovõrkude paiknemisest ja kaugusest; hoonestust ei tohi projekteerida juba varasemalt olemasolevate või projekteeritud tehnovõrkude kaitsevöönditesse. Kõikide hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt ehitusprojekti koostamise käigus. NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud ühe võimaliku lahendusena, millest ei pea projekteerimisel lähtuma. 2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine Planeeritud krundile on detailplaneeringu koostamise eelselt veetud Soonlepa 2 (Hiiu) alajaamast elektri 0,4 kV maakaabel, püstitatud krundi keskele juurdepääsutee serva liitumiskilp ning liitumiskilbi ja olemasolevate hoonete vahele rajatud elektriühendused. Olemasolev liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Planeeringu elluviimisel tuleb krundi siseselt rajada uute maakaablitega elektriühendused püstitatavate hooneteni. Kui püsiva tarbimise ja suurenevate elektritarbijate hulga tõttu ei taga olemasolev peakaitse piisavalt häireteta elektritarbimist, tuleb teenusepakkujalt tellida liitumiskilbi peakaitsme suurendamine. 2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine Planeeritud krundi veevarustuse tagamiseks paikneb olemasolev puurkaev. Lähtuvalt asjaolust, et puurkaevu projekteeritud veevõtt on alla kümne kuupmeetri ööpäevas, ümbritseb puurkaevu Veeseaduse § 154 lõike 3 alusel 10 m ulatusega hooldusala 4. Olemasolevate hooneteni on puurkaevust rajatud maa-alused veetrassid. Uute hoonete veega varustamiseks tuleb rajada uued trassid kas puurkaevu juurest või teha olemasolevatele 4 Põhjavee saastumise vältimiseks on hooldusalal keelatud Veeseaduse § 154 lõike 5 nimetatud tegevused - https://www.riigiteataja.ee/akt/121092021006 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 8 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 veetorudele sobilikus kohas väljavõtted ja lisada maakraanid. Planeeringuala ja lähipiirkonna maa-alad kuuluvad kaitsmata põhjavee klassi koosseisu. 2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine Krundile on detailplaneeringu koostamise eelselt rajatud septikust ja imbväljakust koosnev kanalisatsioonisüsteem. Lähtuvalt asjaolust, et piirkonna põhjavesi on kaitsmata, tuleb olemasoleva septiku asemele rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub mikroorganismidega orgaaniliste ainete lagundamine ja heitvee puhastamine. Uue biopuhasti asukoha määramisel lähtutakse tingimustest:  valitud asukoht paikneb joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;  on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;  pealt kinnise omapuhasti kuja on 5 m;  juurdepääsuvõimalus tehniliseks teenindamiseks ja süsteemi puhastamiseks. Biopuhastis töödeldud vett võib kaitsmata põhjaveega alal immutada pinnasesse või lasta otse kraavi eeldusel, et põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole 5 ning järgitakse tingimusi:  imbsüsteem peab paiknema vähemalt 60 m kaugusel puurkaevust (10 m hooldusala + 50 m hooldusala välispiirist);  immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;  imväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;  omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda. Uue imbsüsteemi korral rajatakse torustik planeeringuala lõunanurka. Imbväljak jääb krundi lõunanurka ulatuvasse ranna ehituskeeluvööndisse, kuid selle rajamine on võimalik vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 toodud erisustele. 2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringualale lähim olemasolev avaliku kasutusega tee on Soonlepa tee, mis jääb linnulennul ca 200 m kaugusele. Planeeringuala ja Soonlepa tee vahel on seni juurdepääsuks kasutatud ca 410 m pikkust põlluteed, mis kulgeb mööda Soonlepa küla Rannaniidu (katastritunnus 20501:001:0252) ning Anne (katastritunnus 63902:001:0111) maaüksusi. Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks rajatakse olemasoleva põllutee asukohale juurdepääsutee, mis peab olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne). Mööda Anne ja Rannaniidu maaüksuse serva kulgeva tee 5 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused - https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 9 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 keskossa (u 200 m Soonlepa teest) tuleb tee ühte serva rajatakse laiendiga tee osa, et võimaldada kahe samal ajal vastassuunas liikuva sõiduki teineteisest möödumist. Kuna planeritavale maaüksusele välja jõudev tee on olemuselt tupiktee, siis rajatakse tee lõppu päästetehnikale vajalik manööverdamisala (minimaalne suurus 12 X 12 m). Ligipääsutee paiknemise skeem 2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused on määratud tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele. Ehituslikult tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse. 2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:  planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);  hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned); Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 10 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022  hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 8,5 m;  hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 6  krundile projekteeritakse hooneid, mille summaarne ehitisealune pindala jääb alla 400 m² ja hoonetevahelist minimaalset tuleohutuskuja (8 m) ei pea arvestama;  kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga. Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega (näiteks autonoomne tulekustutussüteem). Soonlepa küla territooriumil nõuetekohast veevõtukohta ei ole. Lähim olemasolev veevõtukoht paikeb Sarve külas ca 4 km kaugusel, lähim päästekomando on 18 km kaugusel Käinas. Kuna planeeringuala paikneb hajaasustatud alal, ei ole hüdrantidega varustatud tuletõrjeveevärgi rajamine majanduslikult mõistlik. Kui tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks ei ole võimalik või majanduslikult mõistlik kasutada muud tehnilist lahendust, tuleb tuleohutuse tagamiseks planeeringualale rajada veevõtukoht 7. Koostöös naaberkinnistute omanike ja/või omavalitsusega võib rajada ka lähipiirkonna ühise veevõtukoha väljapoole planeeringuala, kuid sel juhul tuleb arvestada veevõtukoha rajamisele kehtestatud nõudeid ning nende nõuete täitmise võimalikkust:  I kasutusviisiga hoone puhul on minimaalseks nõutud veeallika suuruseks 30 m³;  veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel, I kasutusviisiga hoone kaugust veevõtukohast võib suurendada 400 meetrini kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.  tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada;  minimaalne juurdepääsutee laius 3,5 m ja kandevõime 25 t;  päästetehnikale vajalik manööverdamisala minimaalselt 12 m X 12 m;  veevõtukoht on tähistatud nõuetekohase viidaga. Piisava loodusliku veehulga olemasolul võib veevõtuhoidlaks rajada loodusliku tiigi (sügavus minimaalselt 1,7 m, taas-täitumine tagatud 72 tunni jooksul), ebapiisava veehulga korral tuleb paigaldada vastava suurusega mahuti. Täpsemad nõuded veevõtukoha rajamisele on kehtestatud Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” lisas 18 Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutusseadusest ning majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 9. 6 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf# 7 Planeeringu joonistel kujutatud veevõtukoha asukoht on soovituslik ning esitatud kui üks võimalus paljudest 8 Veevõtukoha tehniliste nõuete lisa 1 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1020/SiM_m10_lisa1.pdf# 9 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 11 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 2.5.2. Energiakasutus Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise. Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele. 2.5.3. Loodusvarade kasutamine Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on liiv ja kruus, mida kaevandatakse ca 18 km kaugusel Partsi karjääris. Kuna kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt, siis tuleb neid kasutada säästlikult. 2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritavad hooned sobituksid lähipiirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonetega nii värvi-, vormi- kui materjalikäsitluses ning iseloomustaksid hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid. Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:  materjalid: eelistada looduslikke materjale, eelkõige kivi ja puit. Valitud materjalikasutus peab olema kaasaegne, kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale (näiteks plastikust valmistatud puitvoodri imitatsioon). Kõik ühel krundil paiknevad hooned peavad olemas samase materjalikasutusega;  kõik ehitised peavad olema kaasaegsed ning sobituma nii vormilt kui materjalikasutuselt maapiirkonda. Tonaalsuselt tuleb eelistada lahendusi, mis sulanduvad ümbritseva loodusega ega ole erksad;  hoonete katused: uue hoone põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või viilkatus, mille katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Hoonestuse katuseharja suund soovituslikult kas paralleelne või risti mõne krundi piiri suunaga. Katusekatte materjaliks eelistatult roog, sindel, kimm või katusekivid. Elamu katusekorrusele on lubatud vintskapid;  hoone projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – valitud ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuva kõrghaljastuse olemasolu jne. 2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringualale ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ca 400 m pikkust teed, mis renoveeritakse nõuetele vastavaks. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 12 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 Teedel parkimist ette ei nähta – kogu parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Krundile rajatakse minimaalselt kaks parkimiskohta (ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m) ning piisavalt manööverdamisalasid, mis kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi või kivisillutisega – asfalteerimist ette ei nähta. Teede mahasõidud ja ristumisalad peavad olema piisavalt laiad ja sellise pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne. 2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb planeeringuala ja selle lähipiirkond Kagu- Hiiumaa I klassi väärtuslike maastike koosseisus ja osaliselt Hiiumaa väärtuslikul põllumajandusmaal. Planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool väärtuslikku põllumaad. Üldised põhimõtted ja kasutustingimused, mis on asjakohased ja mida saab planeeritud tegevuste iseloomu arvestades kohaldada:  väärtuslikke maastikke tuleb hoida ja säilitada, et väärtustada looduslähedast elulaadi, rohelist mõtteviisi;  sobivad ehituskohad on endised taluasemed;  järgida tuleb kohalikku ehitustraditsoooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada; sobitada uusi hooneid rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks;  soodustada tuleks korendusaedade ja kiviaedade taastamist. Planeeringuala krunt tuleb ehitusperioodi lõppedes haljastada ning heakorrastada. Kui olemasolevad puud võetakse maha ja plaanitakse asendada, tuleks olemasolevast esialgu säilitada vähemalt see osa, mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Tsentraalne sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole piirkonda majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires, vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele. Hoonete püstitamisel tuleb vajadusel hoonealust maapinda tõsta, et sadeveed ei hakkaks valguma hoone suunas. Krundi piiridele võib koostöös naaberkinnistute omanikega rajada uusi kraavilõike, et tagada piisav niiskusrežiim. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse ehitusprojektis. Krundi õueala, hoonestusala või muul moel määratud krundi osa tuleks piirata kas tiheda heki või korendus- või kiviaiaga. 2.9. Kuja määramine Kujade määramine:  minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m;  pealt kinnise omapuhasti kuja: 5 m;  imbväljaku minimaalne kaugus hoonest: 10 m;  imbväljaku minimaalne kaugus kaevust: 60 m. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 13 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine Planeeringualal paiknevattele elektripaigaldistele 10 on määratud kaitsevöönd, mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks piiratud. Kaitsevööndiga ehitis tuleb ehitise vigastamise ennetamiseks tähistada. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on maakaablist mõlemal pool 1 meetri kaugusel paiknev mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit. Kaitsevööndiga ehitise omanik peab kinnisasja omanikku teavitama hooldus- ja remonditöödest. 2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Planeeringuala paikneb hajusalt asustatud piirkonnas, mis ühest küljest võimaldab privaatsust, kuid teisalt loob võimalusi planeeritud kuritegevuseks. Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga - füüsiline keskkond peab olema selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuriteo taoimepanekuks väheneks. Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda põhimõtetest:  selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;  hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;  hoonele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – hooneid, õueala või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;  hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;  krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;  hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;  hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest. 2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike meetmetega. Juurdepääsuks kasutatav sõidutee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ja juurdepääsutee vahele kõrghaljastatud puhveralad. Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja 10 MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta - https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 14 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu eest. Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:  erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;  kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);  hoonetes tekkivad olmejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnistesse jäätmemahutitesse ning anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  hajaasustuses tohib biojäätmed tekkekohas komposteerida, kuid jälgida tuleb komposteerimise nõudeid ning tagada, et loomadele ei oleks jäätmetele ligipääsu;  pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) tuleb sorteerida ning koguda kinnistesse jäätmemahutitesse ja anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. Sorteeritud pakendijäätmeid on võimalik viia ka avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca 6 km kaugusel Suuremõisas). Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Müratase võib suurem olla ehitustegebuse perioodil, kuid elamu ja selle abihoonete ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel. Planeeringualal paikneb ulatuslikult II ja III kategooria (Gymnadenia conopsea – harilik käoraamat, Epipactis atrorubens – tumepunane neiuvaip, Orchis militaris – hall käpp, Anthyllis coccinea – veripunane koldrohi, Hornungia petraea – kaljukress, Scabiosa columbaria – tui tähtpea) kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises ulatuses, mis ohusta liigi säilimist selles elupaigas. Planeeritud krunt paikneb Väinamere hoiuala koosseisus, planeeringualale jääb ca 11 m² ulatuses kaitsealune loopealse elupaigatüüp (6280*). Kaitstava elupaigatüübi alale hoonestusala ei ulatu. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. Planeeringuga kavandatud tegevused on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega kooskõlas. 2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine Planeeringuala krundile juurdepääsu tagamiseks mööda olemasolevat teed, mida planeeringu elluviimisel rekonstrueeritakse, seatakse juurdepääsuservituut Soonlepa küla Anne (katastritunnus 63902:001:0111) ja Rannaniidu (katastritunnus 20501:001:0252) maaüksustele planeeritud krundi igakordse kinnistu omaniku kasuks. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 15 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 Juurdepääsuservituudiga hõlmatava ala täpne ulatus ning tee rajamise, kasutamise ja hooldamise tingimused lepitakse kinnistute omanike vahel täpsemalt kokku notariaalses lepingus. 2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Nimetatud ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti koosseisus. Kõik hoonestuse kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud krundi piires ega tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 16 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 3. Planeeringu elluviimine Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringus ette nähtud tegevuste elluviimiseks. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. 3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu kehtestamist. Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 3.1.1. Juurdepääsutee, parkimiskohtade, manööverdamisala ja veevõtukoha rajamine Soonlepa teest kuni planeeringualani tuleb mööda Anne ja Rannaniidu maaüksusi kulgeva põllutee asemele rajada uus juurdepääsutee. Tee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika juurdepääsuks ning manööverdamiseks. Planeeritud krundile rajatakse krundisiseselt juurdepääsuteelõik, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad. Kui planeeritud hoonestuse tulekahju avastamise ja selle kustutamiseks ei võeta kasutusele muid tehnilisi lahendusi, tuleb rajada nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoht võib paikneda planeeritud krundil, kuid koostöös naaberkinnistute omanike ja/või omavalitsusega võib rajada ka lähipiirkonna ühise veevõtukoha väljapoole planeeringuala, kuid sel juhul tuleb arvestada veevõtukoha rajamisele kehtestatud nõudeid ning nende nõuete täitmise võimalikkust. Osapoolte kohustused: Planeeritud juurdepääsutee, parkimiskohtade ja manööverdamisala rajamisel puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Planeeritud veevõtukohal on mõningane avalik huvi, sest tuleohutuse tagamiseks võib sealt vett võtta ka mujal kui planeeringualal aset leidva tulekahju kustutamiseks. Avalikust huvist lähtuvalt Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 17 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 saavad veevõtukoha rajamisse panustada ka kohalik omavalitsus ja/või riigiasutused ning teised piirkonna kinnistute valdajad või omanikud. Omandisuhted: Juurdepääsutee alune maa jääb seniste kinnistute koosseisu ja maa omand ei muutu. Tee, mille rajamise, kasutamise ja hoolduse tingimused lepitakse teed kasutavate kinnistute omanike vahel kokku notariaalses lepingus. Veevõtukoha omand sõltub lõplikust asukohavalikust – planeeritava krundi koosseisus jääb see igakordse kinnistu omaniku omandisse. Kui rajatakse väljapoole planeeringuala ühine avaliku kasutusega veevõtukoht, siis tuleb omandisuhete reguleerimiseks sõlmida seotud osapoolte vaheline leping. 3.1.2. Hoone projekteerimistööde teostamine Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt. Osapoolte kohustused: Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja vaheline leping. 3.1.3. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk, maaküte jne) vajaduse ning täpsemad parameetrid saab lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga. Osapoolte kohustused: Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Omandisuhted: Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 18 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 3.1.4. Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest. Osapoolte kohustused: Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu igakordne kinnisasja omanik. 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mahuga ja paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:  planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Meetmete tõhususe hindamiseks tuleks regulaarselt (kord aastas) tellida põhjavee keemilise seisundi analüüs;  rajatava biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul regulaarselt (kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;  planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse tuleks suhtuda säästvalt;  eeldatavalt ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju piirkonna keskkonnataluvust kui neid käideldakse nõuetekohaselt;  ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;  täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;  ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 19 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked). Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering 20 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 22. aprill 2022 Planeeringuala asukoht E:\Precisionist\Kuused\AA Arhitektid\21-03_Soonlepa_Margus Tabor\PNG\asukoht.png ALUSANDMED Katastriüksuse piir Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Lo P000 EL op Maapinna kõrgusjoon ea 6435 lne Tee Looduslik objekt Puurkaev Olemasolev hoone Joonise koostamisel kasutatud geodeetiline alusplaan: Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-03 Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Tugiplaan Koostamise aeg: 29.04.2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP-21-03_Mamma_Tugiplaan.dwg Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM) Joonise koostamisel kasutatud geodeetiline alusplaan: ALUSANDMED Katastriüksuse piir Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee Looduslik objekt Puurkaev Olemasolev hoone Ranna piiranguvööndi ulatus (200 m) Ranna ehituskeeluvööndi ulatus (ÜP) lk Liitumiskilp Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded Veevõtukoht PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID Krundi nr Päästetehnika Minimaalne manööverdamisala Olemasolev Parkimis- Kehtivad piirangud Planeeritud piirangud >3 12 X 12 m tulepüsivus- Planeeringuala piir 0 m maaüksus kohtade arv ³ klass Krundi piir R1 - Väinamere hoiuala - Väinamere hoiuala Servituudi seadmise vajadus 0 lk - Ranna ehituskeeluvöönd - Ranna ehituskeeluvöönd - Ranna piiranguvöönd - Ranna piiranguvöönd V2 Mamma 1 ≥2 TP3 - Loopealse kasvuala - Loopealse kasvuala V2 - - Puurkaevu hooldusala Elektrikaabli kaitsevöönd - - Puurkaevu hooldusala Elektrikaabli kaitsevöönd LIIKLUS, PARKIMINE E1 V2 E1 Juurdepääsutee E1 Juurdepääs krundile Krundi ehitusõigused p2 Parkimiskohtade arv krundil V2 p2 E1 E1 Lo P000 EL Hoonete Hoonete op Krundi nr ea 6435 Krundi Krundi Hoonete lne Hoonete suurim suurim V2 Olemasolev kasutamise pindala suurim lubatud lubatud suurim HOONED, RAJATISED maaüksus ehitisealune maksimaalne lubatud E1 sihtotstarve (m²) lubatud arv pind (m²) kõrgus (m) korruselisus Krundi hoonestusala V2 Hoone soovituslik asukoht Mamma 1 EP100 5000 4 350 8,5 2 veevõtukoht Krundi kasutamist teenindav rajatis E1 V2 V2 E1 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused TEHNOVARUSTUS Suurim V2 Veetorustik Hoone Krundi nr lubatud K2 Kanalisatsioonitorustik Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded Biopuhasti K2 maaüksus tüüp ja netopind kalle (m²) E1 Madalpinge elektrikaabel viilkatus Kaasaegne arhitektuur, eelistada looduslikke Tehnovõrgu kaitsevööndi / kuja piir Mamma 1 500 ehitusmaterjale, hoonetel viilkatused R10 Puurkaevu hooldusala piir 30°..45° Imbväljaku minimaalne kaugus puurkaevust R60 R60 K2 PLANEERITUD MAAKASUTUS Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-03 EP EP - üksikelamu maa Koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus Joonis: Detailplaan Koostamise aeg: 29.04.2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP-21-03_Mamma_Detailplaan.dwg Väljatrüki formaat: Previous paper size (610.00 x 297.00 mm) Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed 1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala paikneb Hiiumaa kaguosas Soonlepa poolsaarel Soonlepa küla edelaosas. Planeeringuala asukoht Soonlepa külas Planeeringualale juurdepääsuks kasutatakse mööda Rannaniidu maaüksust kulgevat pinnasteed. Planeeritava maaüksuse keskosas paiknevad kaks alla 20 m² suurust abihoonet ning on rajatud puurkaev, elektrivõrk ning kanalisatsioonisüsteem. Maaüksuse lõunaosas paikneb vana hoone vundament, enam kui pool maaüksuse pindalast on kaetud puudega. Planeeritava maaüksuse üldandmed:  maakond: Hiiu maakond  omavalitsus: Hiiumaa vald  asustusüksus: Soonlepa küla  lähiaadress: Mamma Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 1 Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 29. aprill 2022  katastriüksuse tunnus: 20501:001:0251  katastriüksuse registreerimise aeg: 30. juuli 2018  sihtotstarve: elamumaa 100%  pindala: 5000 m²  haritav maa: 1221 m²  metsamaa: 3679 m²  muu maa: 100 m²  registriosa: 235433  hinnatsoon: H0639004 100%  viljakustsoon: V0639011 100% 2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala mõjualana käsitletakse planeeritavast maaüksusest ühe kilomeetri raadiusesse jäävat Soonlepa ja Aruküla külade lõunaosa, millel on planeeringualaga samased tingimused ning mida võivad kavandatud tegevused vastastiku mõjutada. Mõjualana käsitlevasse piirkonda jääb on ca poolsada maaüksust, millest pea pooled on hoonestatud või on läbi varasemate planeeringute loodud võimalused uute hoonete püstitamiseks. Küla läbiva Soonlepa tee ääres paiknevad hooned tihedamalt ja väiksemate vahemaade tagant (50..100 m), teest kaugemale jäävatel aladel on krundi hoonegruppidel suuremad vahemaad (100..150 m). Olemasoleva hoonestuse moodustavad valdavalt 1- ja 2- korruselised endised taluhooned, pereelamud ja suvilad koos erinevate funktsioonidega abihoonetega. Hoonestuse valdavaks katusetüübiks on viilkatused. Hoonestuse paigutamisel kruntidele on lähtutud maaüksuse ning juurdepääsuteede asukohast ja ilmakaartest – hoonestuse põhimahud on kas põhja-lõuna- või edela-kirdesuunaliselt. Soonlepa tee ääres olevad maaüksused on valdavalt põllumaa kasutusotstarbega. Teest 250..300 m kaugusel algab metsavöönd, põllu- ja metsamaa piir kulgeb suures osas mööda 2,5 m kõrgusjoont. Mõjuala vööndis on maaüksusi, mille koosseisus on nii hoonestust kui põllumaad, aga on ka neid kinnistuid, kus elamu ja abihoonete ümbrus on krundina põllumaast eraldatud. Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmetel on planeeringuala lähipiirkonnas kehtestatud kolm (Lahekalda, Anne ja Kopli) ning menetluses üks (Pihla) detailplaneering. Valdavalt on planeeringute eesmärgiks kas kruntideks jagamine ja/või ehitusõiguse määramine. Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (linnulennul):  piirkonna keskus Suuremõisa külas (kauplus, lasteaed, põhikool, ametikool, kauplus) – ca 5 km;  osavalla keskus Tempa külas (osavalla valitsus, raamatukogu, päevakeskus) – ca 11 km; Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 2 Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 29. aprill 2022  maakonnakeskus Kärdla linn (tankla, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kauplused, postkontor, haigla, pank jne) – ca 22 km;  Kärdla lennujaam – ca 20 km;  Heltermaa sadam – ca 4 km. Planeeringualal paikneb ulatuslikult II ja III kategooria (Gymnadenia conopsea - harilik käoraamat, Epipactis atrorubens – tumepunane neiuvaip, Orchis militaris – hall käpp, Anthyllis coccinea – veripunane koldrohi, Hornungia petraea – kaljukress, Scabiosa columbaria – tui- tähtpea) kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Planeeritud hoonestusala ning hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks ning üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine ei toimu ulatuses, mis ohustaks liigi säilimist selles elupaigas. Planeeringuala jääb Väinamere hoiuala koosseisu, mille kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse (täpsem kaitstavate linnu-, rändlinnu-, liikide ja elupaikde nimekiri Keskkonnaportaalis 1). Detailplaneeringu algatamise eelselt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt on Mamma katastriüksusel inventeeritud 11 m² ulatuses loopealse elupaigatüüp (6280*), mille kaitse on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüübi alale hoonestusala ei kavandata. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile tuginedes saab järeldada, et planeeritud ehitustegevus elamu ja abihoonete püstitamiseks järgib piirkonnas välja kujunenud põhimõtteid. Planeeringusse kantud nõuded ja planeeritud tegevused on eelduslikult kõige väiksema ja lühiajalisema mõjuga. 3. Ruumilise arengu eesmärgid Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on maaüksusele ehitusõiguse ning ehitustingimuste määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamiseks ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalike koridoride määramine. Üldplaneeringuna kehtib piirkonnas Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334 kehtestatud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering. Üldplaneeringu sätted, mis kohalduvad Soonlepa küla või konkreetsemalt planeeringualaga:  Soonlepa ja Salinõmme vahelises osas on rand kohati madala kaldaalaga ja roostunud veepiiriga;  /.../ Soonlepa küla ja kõik laiud on kaitsmata põhjaveega ala;  kooskõlas vallavalitsuse ja maaomanikega on suuremad väikeelamute alad reserveeritud /.../ Soonlepa mõisa ümbruses;  ehituskeeluvööndi piiri kirjeldus: Soonlepa küla piirist kuni Mäe kinnistu piirini – vöönd kulgeb 200 meetri joonel; 1 Keskkonnaportaali infoleht: https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO2000340 Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 3 Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 29. aprill 2022  valged piiranguteta alad üldplaneeringu joonistel näitavad alasid, kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Väljavõte Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu põhijoonisest Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb planeeringuala Kagu-Hiiumaa I klassi väärtuslike maastike koosseisus ja osaliselt Hiiumaa väärtuslikul põllumajandusmaal. Kagu- Hiiumaa väärtuslikud maastikud hõlmavad kõige paremini säilinud traditsioonilise maastikumustriga osa Hiiumaast, kuna alal on tehtud vähe maaparandustöid. Aruküla, Soonlepa ja Heltermaa külade alal koosnes põllumajanduslik maa peamiselt põldudest ja loopealsetel karjamaadest, heinamaid alal peaaegu polnud. Kuna täna karjatamist ei toimu, siis hakkavad loopealseid vallutama männimetsad. Sajanditaguse põldude massiivistamise tagajärjel toimusid suured kivikorjed ja rajati palju kiviaedu, kuid 1970-ndatel toimunud Heltermaa sadama ehituse käigus veeti paljud kiviaiad sadamakaisse. Soonlepa karjamõisa kompleks on olenemata halvast seisundist üks suuremaid ja väärtuslikumaid Hiiumaal. Väärtusliku maastiku kasutustingimuste kohaselt sobib ala üldiselt suvilaehituseks, kuid vältima peaks rannaäärsete metsade tükeldamist kruntideks. Sobivad ehituskohad on endised talusasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Vältida tuleb teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele ning tuulegeneraatorite püstitamist. Väärtusliku maastiku hooldussoovituste kohaselt parandaks külade ilmet vanade ehitustraditsioonide kohaselt taluhoonete jätkuv renoveerimine ning soodustada tuleks korendusaedade ja kiviaedade taastamist. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 4 Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 29. aprill 2022 Väljavõte Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist Lähtuvalt eeltoodust ning asjaoludest, et planeeringualal on juba enne planeeringu koostamist moodustatud elamumaa sihtotstarbega maaüksus, loetakse planeeritud tegevust üldplaneeringukohaseks ning detailplaneeringuga määratud tegevusi maakonnaplaneeringu põhimõtteid järgivaks. Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 5 Koostamise korraldaja: Pühalpea Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 29. aprill 2022 Lisa 1 Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusele nr 229 EELHINNANG Hiiumaa vallas Soonlepa külas Mamma kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Tempa 19.märts 2021 1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed Vastavalt 17.03.2021 Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusele kavandatakse Soonlepa külas Mamma (katastritunnus 20501:001:0251, üldpind 5000 m², sihtotstarve elamumaa 100%) kinnistu detailplaneeringuga krundi hoonestusala ning ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Mamma katastriüksus asub Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334 kehtestatud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Mamma katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal väljaspool ranna ehituskeeluvööndit, Väinamere hoiualal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,5 ha. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. 2. Eelhinnangu õiguslik alus Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 6 tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 3. Eelhinnang 3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Kagu-Hiiumaa I klassi väärtuslikul maastikul ja osaliselt Hiiumaa väärtuslikul põllumajandusmaal, mille boniteet on 40 (Hiiumaa keskmine 28). Maakonnaplaneeringu kohaselt on põllumajanduslik maa siin koosnenud peamiselt põldudest ja ulatuslikest karjamaadest loopealsetel, heinamaid siinkandis peaaegu polnud. Ala üldiselt sobib suvilaehituseks, kuid vältida tuleks rannaäärsete metsade liigset tükeldamist kruntideks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Kavandatav hoonestusala jääb väljapoole väärtuslikku põllumaad. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast suur osa metsamaa (3679 m²), vähem on haritavat maad (1221 m²) ja vähesel määral esineb muud maad (100 m²). Haritav maa on põllumajanduslikus kasutuses ja planeeringuga ei kavandata haritava maa teistsugust kasutust. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Mamma kinnistul ulatuslikult II ja III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. Piirkonna hoonestuse moodustavad nii aastaringses, kui hooajalises kasutuses olevad elamud. Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine ning intensiivset maakasutust ei toimu. Tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga. 3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused. Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade alusel ning lähtuvalt vallavalitsuse seisukohast, on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Mamma katastriüksusele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse uued eluhooned, mis ei erine tavapärastest eluhoonetest. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Ühe elamukrundi lisamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. 3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Uue elamukrundi teke ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid see on ajutine. Edaspidine uue elamu ekspluateerimine mürataset ei suurenda. Peamiselt suureneb olmejäätmete kogus, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejatele. Tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne: ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. 3.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele. Mamma katastriüksus asub Väinamere hoiualal. Katastriüksus on moodustatud 30.07.2018 katastriüksuse jagamise tulemusena. Katastriüksuse jagamine ja jagamisel tekkivale Mamma katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramine on kooskõlastatud Keskkonnaameti poolt (29.05.2018 kiri nr 7-9/18/8325-2). Mamma katastriüksusel on loopealse elupaigatüüp (6280*) ca 11 m² ulatuses, mille kaitse on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kaitstava elupaigatüübi alale ei ole hoonestusala kavandatud. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Mamma kinnistul ulatuslikult II ja III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. Kaitstavate taimeliikide tegeliku esinemisala täpsustamisel on võimalik leida hoonestusala asukoht selliselt, et ei kahjustataks kaitstavaid taimeliike ning edaspidise maastikuhooldusega on võimalik kaitstavate taimeliikide kasvutungimusi parandada. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on Mamma katastriüksuse sihtotstarbest tulenev ja Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega kooskõlas. 3.6. käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond Hoonete püstitamine võib eelkõige mõjutada tegevusala keskkonda hoonestuse lähiümbruses, kuid selle mõju kaugemale ulatuda ei saa. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja arvestades tänapäevase tehnika võimalustest, suhteliselt väikese tõenäosusega. Kavandatav maastikupildi muutus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kavandatav elamukrunt vastab üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi (0,5 ha) nõudele. Piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 3.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeringuga kavandatakse rajada elamu koos abihoonetega, mis ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Ehitusperioodil on võimalik, et kinnitamata või paigaldamata ehitusmaterjal võib kukkuda ja kedagi vigastada, kuid taolise õnnetuse vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ja tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Elamu ja abihoonete kasutamisel on õnnetuste tekkimise võimalus väike ning ei ole suurem tavapärasest. 4. Järeldus Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna elamukrunt on moodustatud kooskõlastatult Keskkonnaametiga, tegevus on kooskõlas üldplaneeringus toodud nõuetega. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Mamma kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelhinnangu koostas: Mai Julge 463 6845 [email protected] Lisa 2 Hiiumaa Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusele nr 229 Soonlepa külas asuva Mamma kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 17.03.2021) 1.2. Hiiu maakonnaplaneering 1.3. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering 1.4. Keskkonnaameti 19.04.2021 kiri nr 6-5/21/5919-2 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Mamma katastriüksust (vt joonis 1). Planeeringuala andmed: Katastritunnus 20501:001:0251 Planeeritava katastriüksuse suurus 5000 m² Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 235433 Hoonestus saunamaja, kuur Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Kopli, Anne ja Lahekalda Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot) Mamma kinnistu detailplaneeringuala Planeeringualale olemasolev juurdepääs kohalikult teelt (6390047 Soonlepa tee) kulgeb mööda Rannaniidu kinnistule tekkinud pinnasteed. Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektrimaakaabelliin (143099LK), uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), II ja III kategooria kaitsealused taimed, Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (17 m² ulatuses). Pühalepa valla Heltermaa Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu järgi asub Mamma katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal väljaspool ranna ehituskeeluvööndit, Väinamere hoiualal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,5 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kagu- Hiiumaa). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Mamma kinnistul ulatuslikult II ja III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on Mamma kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine elamu ja abihoone rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga ei kavandata katastriüksuse jagamist. 4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega ning vältida II kategooria kaitsealuste taimeliikide elupaikade kahjustamist. Kaitsealuste taimeliikide leidumine alal tuleb eelnevalt täpsustada. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 8,5 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga 4.4. Liikluskorralduse määramine Juurdepääs krundile lahendada kohalikul teelt (6390047 Soonlepa tee). Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine aprill 2021 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine mai 2021- planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt oktoober 2021 Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine oktoober 2021 november- detsember Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021 jaanuar-märts 2022 (avalik Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku väljapanek käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu vähemalt 14 korraldamine päeva) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse aprill 2022 Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid mai 2022 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • Seletuskiri • Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated). Detailplaneeringule lisada planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ehitusliku analüüsi joonis ja informatsioon üldplaneeringujärgsel pere- ja ridaelamumaal kehtivate detailplaneeringute ja kavandatud hoonestuse kohta tabeli kujul. 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e- posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeameti Lääne Päästekeskus • Keskkonnaamet (Väinamere hoiuala) Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Hiiumaa Vallavalitsus. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge 463 6845 [email protected] HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud 18.05.2022 nr 8-4./15-7 ja asutused Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Mamma, Soonlepa k) Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Soonlepa külas asuva Mamma maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald. Kui Te ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud detailplaneeringu kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Lisa: Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-03) Mai Julge 463 6845 [email protected] _____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →