Teie 14.04.2022 nr 1.2-1/1420-1, /22-
Sotsiaalministeerium 0442/-1K
[email protected] Meie 08.09.2022 nr 1.1-11/3355-2
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Austatud sotsiaalkaitseminister
Rahandusministeerium kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) järgmiste märkustega.
1) Üldhooldusteenuse rahastamispõhimõtete muudatusettepanekute kohta märgime
järgmist.
a. VTK kohaselt sai koduteenust 2020. aastal 8279 isikut (lk 3), samas hinnatakse
ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajajateks 24 500 – 38 900 isikut (lk 19).
Kuivõrd on VTK-s hinnatud üldhooldusteenuse vajajate hulka neid inimesi,
kelle vajadused saaksid kaetud ka kättesaadava koduteenusega ning milline
oleks hinnanguliselt mõistlik vahekord teenust saavate isikute koguarvus
nende kahe teenuse võrdluses? Odavam, kuid vähem kättesaadav koduteenus
seab suurema surve ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadusele ja riigi
kuludele.
b. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse
rahastamispõhimõtete muutmise lahenduse 1 (komponendipõhine teenuse
rahastamine) kohta märgitakse, et „Skeemi mõttes on see lahendus keerulisem,
sest eeldab teenuseosutajatelt teenuse hinna kujundamist
komponendipõhiseks, mis on neile lisakoormus, samuti vajatakse selleks
riigipoolseid juhiseid ja tuge.“ (lk 13). Komponendipõhise mudeli üheks
võimaluseks on, et määratakse miinimumtasemel teenuse maksumus, mille
pinnalt selgub kohaliku omavalitsuse (KOV) makstava toetuse suurus, aga
mitte isiku makstava osaluse piir. Inimene on hooldekodu valimisel vaba ning
kui ta soovib valida miinimumist kallima teenuse, siis maksab kogu lisakulu
(sh kallima hooldusteenuse) isik ise. Isiku valikutest ei saa muutuda KOV-i
maksekohustus. Sellisel lähenemise korral puudub vajadus teenuseosutajatel
teenuse hinna komponendipõhiseks kujundamiseks ja nad saavavad jätkuvalt
määrata hinna lähtuvalt turuolukorrast ja enda soovidest ühe summana. Palume
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
täpsustada, milline on olnud VTK-s mõeldud komponendipõhise mudeli need
lähtekohad, mis eeldaks teenuseosutajatelt komponendipõhist hinnastamist.
c. Komponendipõhise teenuse rahastamise puhul on esitatud kolm varianti,
kuidas arvestada inimesele kätte jäävat osa pärast teenuse omaosaluse katmist
– erihoolduse näitel 15% sissetulekust ehk keskmiselt 80 eurot kuus,
elatusmiinimumi arvestuste järgi ca 35 eurot kuus ning toimetulekutoetuse
näitel 16 eurot kuus (lk 12). Valikut esimese variandi kasuks põhjendatakse
võrdse kohtlemise tagamisega erihoolduse korraldusega. Samas puudub
selgus, kas tegemist on võrdse olukorraga ning miks oma kodus elaval isikul
piisab nt elatusmiinimumi arvestuse järgi muude kulude katteks 35 eurost
kuus, kuid üldhooldekodus selleks ei jaguks.
Töörühmas on kõlama jäänud, et juba praegu hindavad KOV-id seda
vajadusepõhiselt, aga 15% kõikidele kätte jätta on päris palju, kuna lõpuks on
see kõik lisakulu maksumaksjale ja seetõttu tuleks vastav suurus põhjalikult
läbi kaaluda - vajadus peaks olema selge ja põhjenduseks ei saa olla üksnes
asjaolu, et osadel on seda vaja nt ravimite või muude hügieenitarvete
omaosaluse jaoks. Regulatsiooni väljatöötamisel võiks kaaluda ka varianti,
mille kohaselt peab inimesele kätte jääma nt 5%, kuid KOV saab seda
suurendada, kui tema hinnangul on inimese vajadused suuremad. Lisaks võiks
siin kaaluda uuele regulatsioonile üleminekuaja kehtestamist.
d. Jääb segaseks, kas ülalpidajatel (sh ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasad)
kaob ära kohustus osaleda ülalpidamiskulude katmises? Inimene ei pruugi oma
pensionist ära katta majutust ja toitlustust nagu mudelis on välja pakutud, sest
talle peab kätte jätma lisaks 15%. Mis oleks sellises olukorras
komponendipõhise mudeli mõte, kui nagunii toimub arvestus selle 15% kätte
jäädava raha kaudu? Kas kätte jääv 15% on kohustuslik ka siis, kui inimene
valib kallima üldhooldusteenuse – nt 1800 eurot kuus maksva? Juhul, kui isik
saab rahvapensioni, siis jääb talle 15% kätte ja hoolimata rahaliselt võimekate
laste/abikaasa olemasolust tasub kõik ülejäänud kulud KOV? Ehk peaks siin
olema määratud, et komponendipõhise rahastamise puhul on siiski isiku
kohustus oma osa ise katta, kasvõi laste/abikaasa toel või oma vara müües, ja
kui see tõesti pole võimalik, siis võtab KOV selle kohustuse üle ja arvestab ka
isiku alles jäävate omakuludega.
Komponendipõhine lähenemine otseselt ei välistaks ka olukorda, kus isik peab
maksma omaosalust ka hooldusteenuse eest, nt 10% (sarnaselt
ravikindlustuses kehtivatele eriarsti visiiditasudele). Ka selle puhul tasub
kaaluda regulatsiooni kehtestamisel üleminekuaja kohaldamist.
e. Palume täpsustada, milline on üldhooldusteenuse rahastamise 2. lahenduse
(omaosalus 85% keskmisest pensionist) peamised lähtealused. Kas antud
mudeli korral on isik üldhooldusteenuse valikul vaba või teenusekoha määrab
KOV? Kui inimene saab valida ja valib miinimumist kallima teenuse, kas
KOV maksab selle piiramatult kinni või tal on ka mingi otsustusroll? Kas
arvestatakse isiku varanduslikku seisu (lisaks sissetulekutele) teenuse eest
tasumisel ning kui mitte, tuleks seda muudatust põhjendada. Palume selgitada,
2
kas määr 85% arvestatakse keskmisest pensionist või inimese enda
sissetulekutest ja varalistest võimalustest?
2) Hooldajate sotsiaalsete garantiide kohta esitatud ettepanekute kohta märgime järgmist.
a. VTK-s on esitatud ettepanekud hoolduskoormusega inimese täiendava
puhkuse põhimõtete muutmiseks. Lähtuvalt võrdsest kohtlemisest peaks ka
võlaõigusliku lepingu alusel tasu teeniva hooldaja puhul olema võimalik saada
sarnaselt töölepingu alusel töötava töötajaga tasustatud puhkust. Muudatuse
kirjelduste osas on peatutud üksnes võlaõigusliku lepingu alusel teenust
osutava isiku võimalusel valida ise endale sobiv töö tegemise aeg ja vajadusel
teha töötamises paus. Seejuures on tähelepanuta jäetud nüanss, et töötajate
puhul on tegemist tasustatud pausiga, kuid muu lepingu alusel töö tegijate
puhul tasustamata pausiga.
b. Hooldajate sotsiaalsete tagatiste laiendamise puhul eelistame lahendust, kus
sotsiaalkaitse tagamine ei toimuks sotsiaalmaksu tasumise kaudu. VTK-s
pakutud mõlema variandi puhul kasutatakse olemasolevat,
sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 alusel sotsiaalmaksu tasumise skeemi, mis
paraku tõstab statistiliselt tööjõu maksukoormust. Eelistame sotsiaalmaksu
maksmise asemele otsesiirdeid riigieelarvest. Hetkel toimib olemuslikult
sarnane eraldiste tegemine mittetöötavate pensionäride ravikindlustuse
rahastamisel.
c. Hoolduskoormusega inimeste töötamise soodustamine ja sotsiaalsete
garantiide parandamise muudatuste sihtrühmaks on märgitud eeskätt need
inimesed, kes muul moel sotsiaalkindlustusega kaetud ei ole (lk 16). Kui
peamine huvi on tagada hooldajatele ühtlaselt ühesugune sotsiaalkindlustusega
kaetus, siis palume täpsustada, miks on seda vaja teha läbi KOV-i ning miks
riik ei saa neile sotsiaalkindlustust otse tagada.
d. Kuigi VTK-s on märgitud, et piiratud eelarvelisi vahendeid arvestades ei
planeerita muudatusi näiteks pensioniealistele hooldajatele või osalise või
puuduva töövõimega inimestele, kuivõrd riikliku pensioni ja töövõimetoetuse
maksmisega on riik neile sotsiaalsed garantiid taganud (lk 16), juhime
tähelepanu, et pensioniealistele hooldajatele erinevate reeglite kohaldamine
võib kaasa tuua täiendava IT-arenduse vajaduse.
e. Lahendus 1 puhul on vaja läbi mõelda tööandjapoolse taotluse esitamise
vajadus ja tähendus. Mõistame, et kõnealuse alternatiivi aluseks on võetud
puudega töötaja eest sotsiaalmaksu tasumise põhimõtted (SMS § 6 lg 1 p 5),
kuid puudega töötaja puhul on tööandja esitatav taotlus riigipoolse
sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise alus. VTK-s toodud kirjelduse kohaselt
tekib KOV-il seaduse alusel kohustus maksta sotsiaalmaksu kõigi tööealiste
hooldajate eest ning KOV-i kohustus ei sõltu sellest, kas hooldajal on tööandja
või kas tööandja on esitanud taotluse. Sellest lähtuvalt jääb selgusetuks taotluse
esitamise eesmärk. Oleme seisukohal, et tööandjale täiendava halduskoormuse
kehtestamine peab toimuma üksnes vältimatu vajaduse korral. Selline täiendav
taotlus suurendab tööandjate halduskoormust, mis tuleks ära märkida ka
muudatuse mõju hinnangutes (VTK punktis 12).
3
f. Lahendus 2 puhul on tugevate külgede juures märgitud, et tegemist on
hooldajale kõige kasulikuma lahendusega, kuna suurendab hooldaja pensioni.
Siinkohal märgime, et 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud riikliku
pensionikindlustuse seaduse muudatustega vähendati oluliselt pensioni
suuruse sõltuvust tasutud sotsiaalmaksust. Seega mõju võib olla ebaoluline.
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et lahendusega 2 sarnaste skeemide puhul
ei võeta riigi makstud sotsiaalmaksu arvesse ajutise töövõimetuse hüvitise ega
vanemahüvitise arvutamisel. Seevastu lahendusega 1 sarnase skeemi puhul
võetakse kõnealune sotsiaalmaks arvesse nii vanemahüvitise kui ka ajutise
töövõimetuse hüvitise arvutamisel. Seega mõlemad alternatiivid mõjutavad
hooldaja sotsiaalkaitse tagatisi, kuid seda erinevate hüvitiste osas.
g. Täiendava maksulaekumise ja madalama halduskoormuse tõttu eelistame
hooldajate sotsiaalsete garantiide puhul VTK-s kirjeldatud lahendustest
varianti 2. Samas näeme siin ohtu, et mõju hooldajate hõive suurendamisele
ehk motivatsioon tööandjatele ei pruugi olla soovitud tasemel, kuna praktikas
on tulnud ette juhtumeid, kus osaajaga töötajatega sõlmitakse võlaõiguslikke
teenuse osutamise lepinguid, mis tööandja jaoks on kõnealuse alternatiiviga
sama maksukoormusega.
h. Leiame, et analüüsida ja lahendusi tuleks leida ka nende juhtumite jaoks, kus
inimesed eelistavad ise hooldada oma lähedast. Võimalik, et see eeldab
hooldaja täiendavat koolitamist või nõustamist ning toetuse asemel hooldamise
töö eest väärilise tasu maksmist.
i. Tabelis 11 (lk 33) on esitatud muudatuste mõju KOV-dele ja tööandjatele.
VTK-s esitatud muudatuste üks eesmärkidest on hooldajate hõive
suurendamine, mis peaks omakorda kaasa tooma maksulaekumise kasvu.
Palume selles osas mõjude hinnangut täiendada.
3) Taustal toimub mitu muudatust, mida VTK ei puuduta, aga on olulise mõjuga. Näiteks
soov vähendada hooldustöötaja töökoormust ca 40% (enne hooldustöötajaid kliendi
kohta 0,25, pärast muudatust 0,35), huvijuhi teema (teatav tegevusjuhendaja on vajalik
ka hooldusteenuse raames. Samas ei ole tõenäoline, et kogu huvijuhi tegevus on
üksnes hooldusaktiivsusega seotud, mistõttu võiks ka selle kulu jagada vähemalt
pooleks kliendi ja avaliku sektori vahel).
4) Ebaselgeks jääb, millised lisakulud riigile ja eraldi KOV-idele üldhooldusteenuse
rahastamise põhimõtete muudatustega kaasneks. Ühelt poolt öeldakse lk 23, et
komponendipõhise mudeli kulu kokku on 2023.a 47,43 mln eurot, mis eelduslikult
võiks jaguneda KOV-ide (23,71 mln eurot) ja riigi (23,71 mln eurot) vahel. Samas
sellele järgnevalt märgitakse, et KOV täiendavaks kuluks on 7,82 mln eurot ja
riigieelarve lisakuluks 23,71-31,54 mln eurot, olenevalt kas riigieelarvest kaetakse ka
nn KOV täiendav osa 7,82 mln eurot. Kuidas on kaetud vahe ehk 47,43-31,54=15,9?
Kas see on osa, mida KOV-d juba praegu katavad? Palume see VTK-s selgemalt lahti
kirjutada.
5) VTK-st ei selgu, kas sotsiaalmaksu erisuse töötavatele hooldajatele loomise
täiendavate rahastamisallikate leidmine jääb täies mahus KOV-i kanda.
4
6) Muudatused toovad kaasa lisakulusid riigieelarvele ca 100 mln eurot aasta kohta. See
ei pruugi olla ühiskonnale jõukohane, vähemalt mitte ühe korraga ellu viia.
Etapiviisilise rakendamise võimalustest VTK-s ei räägita.
7) Märgime, et tänaseks on olemas ka Rahandusministeeriumi 2022. a kevadine
majandusprognoos, mille najal on võimalik VTK-s toodud kulumudelit uuendada.
8) VTK-s ei ole välja toodud lisanduvate kulude katteallikaid. Kulud tekivad juba 2023.a
II pooles, kuid puudub info, kas RES23-26 protsessis on plaanis juba esitada ka vastav
lisataotlus. Enne eelnõu koostamist peab olema selge, kuidas on mõeldud tekkivad
kulud katta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
maaeluminister rahandusministri ülesannetes
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Andrus Jõgi 611 3434
[email protected]
Kairi Ani 611 3052
[email protected]
Elo Piksarv 611 3738
[email protected]
Agnes Peterson 611 3161
[email protected]
5