dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 24. mai 2022
Viit
1.1-11/3355-2
Registreeritud
24. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seadu.._.asice424 KB

Sisu (failidest)

Teie 14.04.2022 nr 1.2-1/1420-1, /22- Sotsiaalministeerium 0442/-1K [email protected] Meie 08.09.2022 nr 1.1-11/3355-2 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Austatud sotsiaalkaitseminister Rahandusministeerium kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) järgmiste märkustega. 1) Üldhooldusteenuse rahastamispõhimõtete muudatusettepanekute kohta märgime järgmist. a. VTK kohaselt sai koduteenust 2020. aastal 8279 isikut (lk 3), samas hinnatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajajateks 24 500 – 38 900 isikut (lk 19). Kuivõrd on VTK-s hinnatud üldhooldusteenuse vajajate hulka neid inimesi, kelle vajadused saaksid kaetud ka kättesaadava koduteenusega ning milline oleks hinnanguliselt mõistlik vahekord teenust saavate isikute koguarvus nende kahe teenuse võrdluses? Odavam, kuid vähem kättesaadav koduteenus seab suurema surve ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadusele ja riigi kuludele. b. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamispõhimõtete muutmise lahenduse 1 (komponendipõhine teenuse rahastamine) kohta märgitakse, et „Skeemi mõttes on see lahendus keerulisem, sest eeldab teenuseosutajatelt teenuse hinna kujundamist komponendipõhiseks, mis on neile lisakoormus, samuti vajatakse selleks riigipoolseid juhiseid ja tuge.“ (lk 13). Komponendipõhise mudeli üheks võimaluseks on, et määratakse miinimumtasemel teenuse maksumus, mille pinnalt selgub kohaliku omavalitsuse (KOV) makstava toetuse suurus, aga mitte isiku makstava osaluse piir. Inimene on hooldekodu valimisel vaba ning kui ta soovib valida miinimumist kallima teenuse, siis maksab kogu lisakulu (sh kallima hooldusteenuse) isik ise. Isiku valikutest ei saa muutuda KOV-i maksekohustus. Sellisel lähenemise korral puudub vajadus teenuseosutajatel teenuse hinna komponendipõhiseks kujundamiseks ja nad saavavad jätkuvalt määrata hinna lähtuvalt turuolukorrast ja enda soovidest ühe summana. Palume Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 täpsustada, milline on olnud VTK-s mõeldud komponendipõhise mudeli need lähtekohad, mis eeldaks teenuseosutajatelt komponendipõhist hinnastamist. c. Komponendipõhise teenuse rahastamise puhul on esitatud kolm varianti, kuidas arvestada inimesele kätte jäävat osa pärast teenuse omaosaluse katmist – erihoolduse näitel 15% sissetulekust ehk keskmiselt 80 eurot kuus, elatusmiinimumi arvestuste järgi ca 35 eurot kuus ning toimetulekutoetuse näitel 16 eurot kuus (lk 12). Valikut esimese variandi kasuks põhjendatakse võrdse kohtlemise tagamisega erihoolduse korraldusega. Samas puudub selgus, kas tegemist on võrdse olukorraga ning miks oma kodus elaval isikul piisab nt elatusmiinimumi arvestuse järgi muude kulude katteks 35 eurost kuus, kuid üldhooldekodus selleks ei jaguks. Töörühmas on kõlama jäänud, et juba praegu hindavad KOV-id seda vajadusepõhiselt, aga 15% kõikidele kätte jätta on päris palju, kuna lõpuks on see kõik lisakulu maksumaksjale ja seetõttu tuleks vastav suurus põhjalikult läbi kaaluda - vajadus peaks olema selge ja põhjenduseks ei saa olla üksnes asjaolu, et osadel on seda vaja nt ravimite või muude hügieenitarvete omaosaluse jaoks. Regulatsiooni väljatöötamisel võiks kaaluda ka varianti, mille kohaselt peab inimesele kätte jääma nt 5%, kuid KOV saab seda suurendada, kui tema hinnangul on inimese vajadused suuremad. Lisaks võiks siin kaaluda uuele regulatsioonile üleminekuaja kehtestamist. d. Jääb segaseks, kas ülalpidajatel (sh ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasad) kaob ära kohustus osaleda ülalpidamiskulude katmises? Inimene ei pruugi oma pensionist ära katta majutust ja toitlustust nagu mudelis on välja pakutud, sest talle peab kätte jätma lisaks 15%. Mis oleks sellises olukorras komponendipõhise mudeli mõte, kui nagunii toimub arvestus selle 15% kätte jäädava raha kaudu? Kas kätte jääv 15% on kohustuslik ka siis, kui inimene valib kallima üldhooldusteenuse – nt 1800 eurot kuus maksva? Juhul, kui isik saab rahvapensioni, siis jääb talle 15% kätte ja hoolimata rahaliselt võimekate laste/abikaasa olemasolust tasub kõik ülejäänud kulud KOV? Ehk peaks siin olema määratud, et komponendipõhise rahastamise puhul on siiski isiku kohustus oma osa ise katta, kasvõi laste/abikaasa toel või oma vara müües, ja kui see tõesti pole võimalik, siis võtab KOV selle kohustuse üle ja arvestab ka isiku alles jäävate omakuludega. Komponendipõhine lähenemine otseselt ei välistaks ka olukorda, kus isik peab maksma omaosalust ka hooldusteenuse eest, nt 10% (sarnaselt ravikindlustuses kehtivatele eriarsti visiiditasudele). Ka selle puhul tasub kaaluda regulatsiooni kehtestamisel üleminekuaja kohaldamist. e. Palume täpsustada, milline on üldhooldusteenuse rahastamise 2. lahenduse (omaosalus 85% keskmisest pensionist) peamised lähtealused. Kas antud mudeli korral on isik üldhooldusteenuse valikul vaba või teenusekoha määrab KOV? Kui inimene saab valida ja valib miinimumist kallima teenuse, kas KOV maksab selle piiramatult kinni või tal on ka mingi otsustusroll? Kas arvestatakse isiku varanduslikku seisu (lisaks sissetulekutele) teenuse eest tasumisel ning kui mitte, tuleks seda muudatust põhjendada. Palume selgitada, 2 kas määr 85% arvestatakse keskmisest pensionist või inimese enda sissetulekutest ja varalistest võimalustest? 2) Hooldajate sotsiaalsete garantiide kohta esitatud ettepanekute kohta märgime järgmist. a. VTK-s on esitatud ettepanekud hoolduskoormusega inimese täiendava puhkuse põhimõtete muutmiseks. Lähtuvalt võrdsest kohtlemisest peaks ka võlaõigusliku lepingu alusel tasu teeniva hooldaja puhul olema võimalik saada sarnaselt töölepingu alusel töötava töötajaga tasustatud puhkust. Muudatuse kirjelduste osas on peatutud üksnes võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava isiku võimalusel valida ise endale sobiv töö tegemise aeg ja vajadusel teha töötamises paus. Seejuures on tähelepanuta jäetud nüanss, et töötajate puhul on tegemist tasustatud pausiga, kuid muu lepingu alusel töö tegijate puhul tasustamata pausiga. b. Hooldajate sotsiaalsete tagatiste laiendamise puhul eelistame lahendust, kus sotsiaalkaitse tagamine ei toimuks sotsiaalmaksu tasumise kaudu. VTK-s pakutud mõlema variandi puhul kasutatakse olemasolevat, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 alusel sotsiaalmaksu tasumise skeemi, mis paraku tõstab statistiliselt tööjõu maksukoormust. Eelistame sotsiaalmaksu maksmise asemele otsesiirdeid riigieelarvest. Hetkel toimib olemuslikult sarnane eraldiste tegemine mittetöötavate pensionäride ravikindlustuse rahastamisel. c. Hoolduskoormusega inimeste töötamise soodustamine ja sotsiaalsete garantiide parandamise muudatuste sihtrühmaks on märgitud eeskätt need inimesed, kes muul moel sotsiaalkindlustusega kaetud ei ole (lk 16). Kui peamine huvi on tagada hooldajatele ühtlaselt ühesugune sotsiaalkindlustusega kaetus, siis palume täpsustada, miks on seda vaja teha läbi KOV-i ning miks riik ei saa neile sotsiaalkindlustust otse tagada. d. Kuigi VTK-s on märgitud, et piiratud eelarvelisi vahendeid arvestades ei planeerita muudatusi näiteks pensioniealistele hooldajatele või osalise või puuduva töövõimega inimestele, kuivõrd riikliku pensioni ja töövõimetoetuse maksmisega on riik neile sotsiaalsed garantiid taganud (lk 16), juhime tähelepanu, et pensioniealistele hooldajatele erinevate reeglite kohaldamine võib kaasa tuua täiendava IT-arenduse vajaduse. e. Lahendus 1 puhul on vaja läbi mõelda tööandjapoolse taotluse esitamise vajadus ja tähendus. Mõistame, et kõnealuse alternatiivi aluseks on võetud puudega töötaja eest sotsiaalmaksu tasumise põhimõtted (SMS § 6 lg 1 p 5), kuid puudega töötaja puhul on tööandja esitatav taotlus riigipoolse sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise alus. VTK-s toodud kirjelduse kohaselt tekib KOV-il seaduse alusel kohustus maksta sotsiaalmaksu kõigi tööealiste hooldajate eest ning KOV-i kohustus ei sõltu sellest, kas hooldajal on tööandja või kas tööandja on esitanud taotluse. Sellest lähtuvalt jääb selgusetuks taotluse esitamise eesmärk. Oleme seisukohal, et tööandjale täiendava halduskoormuse kehtestamine peab toimuma üksnes vältimatu vajaduse korral. Selline täiendav taotlus suurendab tööandjate halduskoormust, mis tuleks ära märkida ka muudatuse mõju hinnangutes (VTK punktis 12). 3 f. Lahendus 2 puhul on tugevate külgede juures märgitud, et tegemist on hooldajale kõige kasulikuma lahendusega, kuna suurendab hooldaja pensioni. Siinkohal märgime, et 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustega vähendati oluliselt pensioni suuruse sõltuvust tasutud sotsiaalmaksust. Seega mõju võib olla ebaoluline. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et lahendusega 2 sarnaste skeemide puhul ei võeta riigi makstud sotsiaalmaksu arvesse ajutise töövõimetuse hüvitise ega vanemahüvitise arvutamisel. Seevastu lahendusega 1 sarnase skeemi puhul võetakse kõnealune sotsiaalmaks arvesse nii vanemahüvitise kui ka ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamisel. Seega mõlemad alternatiivid mõjutavad hooldaja sotsiaalkaitse tagatisi, kuid seda erinevate hüvitiste osas. g. Täiendava maksulaekumise ja madalama halduskoormuse tõttu eelistame hooldajate sotsiaalsete garantiide puhul VTK-s kirjeldatud lahendustest varianti 2. Samas näeme siin ohtu, et mõju hooldajate hõive suurendamisele ehk motivatsioon tööandjatele ei pruugi olla soovitud tasemel, kuna praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus osaajaga töötajatega sõlmitakse võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid, mis tööandja jaoks on kõnealuse alternatiiviga sama maksukoormusega. h. Leiame, et analüüsida ja lahendusi tuleks leida ka nende juhtumite jaoks, kus inimesed eelistavad ise hooldada oma lähedast. Võimalik, et see eeldab hooldaja täiendavat koolitamist või nõustamist ning toetuse asemel hooldamise töö eest väärilise tasu maksmist. i. Tabelis 11 (lk 33) on esitatud muudatuste mõju KOV-dele ja tööandjatele. VTK-s esitatud muudatuste üks eesmärkidest on hooldajate hõive suurendamine, mis peaks omakorda kaasa tooma maksulaekumise kasvu. Palume selles osas mõjude hinnangut täiendada. 3) Taustal toimub mitu muudatust, mida VTK ei puuduta, aga on olulise mõjuga. Näiteks soov vähendada hooldustöötaja töökoormust ca 40% (enne hooldustöötajaid kliendi kohta 0,25, pärast muudatust 0,35), huvijuhi teema (teatav tegevusjuhendaja on vajalik ka hooldusteenuse raames. Samas ei ole tõenäoline, et kogu huvijuhi tegevus on üksnes hooldusaktiivsusega seotud, mistõttu võiks ka selle kulu jagada vähemalt pooleks kliendi ja avaliku sektori vahel). 4) Ebaselgeks jääb, millised lisakulud riigile ja eraldi KOV-idele üldhooldusteenuse rahastamise põhimõtete muudatustega kaasneks. Ühelt poolt öeldakse lk 23, et komponendipõhise mudeli kulu kokku on 2023.a 47,43 mln eurot, mis eelduslikult võiks jaguneda KOV-ide (23,71 mln eurot) ja riigi (23,71 mln eurot) vahel. Samas sellele järgnevalt märgitakse, et KOV täiendavaks kuluks on 7,82 mln eurot ja riigieelarve lisakuluks 23,71-31,54 mln eurot, olenevalt kas riigieelarvest kaetakse ka nn KOV täiendav osa 7,82 mln eurot. Kuidas on kaetud vahe ehk 47,43-31,54=15,9? Kas see on osa, mida KOV-d juba praegu katavad? Palume see VTK-s selgemalt lahti kirjutada. 5) VTK-st ei selgu, kas sotsiaalmaksu erisuse töötavatele hooldajatele loomise täiendavate rahastamisallikate leidmine jääb täies mahus KOV-i kanda. 4 6) Muudatused toovad kaasa lisakulusid riigieelarvele ca 100 mln eurot aasta kohta. See ei pruugi olla ühiskonnale jõukohane, vähemalt mitte ühe korraga ellu viia. Etapiviisilise rakendamise võimalustest VTK-s ei räägita. 7) Märgime, et tänaseks on olemas ka Rahandusministeeriumi 2022. a kevadine majandusprognoos, mille najal on võimalik VTK-s toodud kulumudelit uuendada. 8) VTK-s ei ole välja toodud lisanduvate kulude katteallikaid. Kulud tekivad juba 2023.a II pooles, kuid puudub info, kas RES23-26 protsessis on plaanis juba esitada ka vastav lisataotlus. Enne eelnõu koostamist peab olema selge, kuidas on mõeldud tekkivad kulud katta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse maaeluminister rahandusministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Andrus Jõgi 611 3434 [email protected] Kairi Ani 611 3052 [email protected] Elo Piksarv 611 3738 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel