Toomas Noorem ja Andrus Kurvits Teie 19.05.2022 nr 3/18.05.2022
SA Tartu Teaduspark Meie 24.05.2022 nr 12.2-4/5-2
[email protected]
Kontrolliakti edastamine
Austatud juhatuse liikmed
Edastame Teile 24.05.2022 kontrolliakti nr 12.2-4/3 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta Sihtasutuses Tartu Teaduspark.
Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti Sihtasutuses Tartu Teaduspark riigihangete seaduses
sätestatud nõuetest kinnipidamist ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2020. Kontrolliakti järeldustes
oleme märkinud, et kuigi Sihtasutuse Tartu Teaduspark hanketegevuses tuvastati kõrvalekaldumisi
riigihangete seadusest, siis arvestades väikeseid hankemahtusid, sellest tingitud hankija vähest
kogemust riigihangete läbiviimisel ning hankija struktuuris hankespetsialisti puudumist, saab
riigihanked lugeda korraldatuks rahuldaval tasemel. Hanketegevuses tuvastatud eksimused ja
puudujäägid on edasises hankepraktikas välditavad. Hankija on puudustest aru saanud, avaldades
sihtasutuse veebilehel uue hankekorra, korruptsiooni ennetamise korra ning hankeplaani, mis
loob vajalikud eeldused eksimusi tinginud põhjuste kõrvaldamiseks ja tulevikus samalaadsetest
rikkumistest hoidumiseks.
Kuna hankija iga-aastased hankemahud jäävad üldiselt alla lihthanke piirmäära, soovitame
hankijal tutvuda riigihangete registri tehnilise lahendusega, mis võimaldab registris läbi viia
ka väikehankeid. Väikehangete läbiviimine riigihangete registris avardab hankija võimalusi
riigihanke korraldamise üldpõhimõtete efektiivsemaks rakendamiseks, sh riigihanke menetluste
läbipaistvuse suurendamiseks, suurema hulga ettevõtjate kaasamiseks, konkurentsi tõhusamaks
ärakasutamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte
alusel.
Ühtlasi avaldame Teile tänu meeldiva ning konstruktiivse koostöö eest järelevalvemenetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
24.05.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/3
riigihangete teostamise kontrollimise kohta
Sihtasutuses Tartu Teaduspark
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 16.09.2021 kiri nr 12.2-4/57-1
Hankija nimi: Sihtasutus Tartu Teaduspark
Hankija registrikood: 90001121
Hankija õiguslik vorm: sihtasutus
Hankija esindusõiguslik isik: juhatuse liikmed Toomas Noorem ja Andrus Kurvits
Kontrollitav ajavahemik: 01.01.2020 – 31.12.2020
Kontrolli käigus andsid selgitusi: juhatuse liige Toomas Noorem, juhatuse liige Andrus Kurvits,
pearaamatupidaja Anne Raudsaar, projektide raamatupidaja
Külli Purret
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Sihtasutuses Tartu Teaduspark (edaspidi: hankija) riigihangete teostamisel
riigihangete seaduses sätestatud nõuetest kinnipidamine ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2020
(edaspidi: kontrolliperiood).
1.2. Hankija struktuuris puudub riigihangete läbiviimisega tegelev eraldi struktuuriüksus. Riigihanke
menetluste ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutavad organisatsioonisiseselt sihtasutuse
töötajad, kelle tööülesannete täitmine eeldab asjade ostu, teenuste või ehitustööde tellimist.
1.3. Kontrolliperioodil oli riigihangete korraldamine reguleeritud 01.09.2017 jõustunud riigihangete
seadusega (RT I, 01.07.2017, 1), mida on muudetud 15.07.2018 (RT I, 29.06.2018, 4), 15.03.
2019 (RT I, 13.03.2019, 2) ja viimati 15.07.2020 (RT I, 08.07.2020, 2) jõustunud seadustega
(edaspidi ka RHS).
1.4. Kontrollimise eesmärgiks oli muuhulgas tuvastada: kas hankija on enne hanke- ja raamlepingute
sõlmimist viinud läbi seaduse kohaselt nõutavad riigihanke menetlused (sh hankemenetlused,
lihthankemenetlused, jne); kas hankija on riigihanke osadeks jagamisel järginud riigihanke
osadeks jaotamise korda (osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta lepingu sõlmimisel kohaldatakse
üldjuhul kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat
korda); kas hankija on alla piirmäärasid jäävate riigihangete läbiviimisel järginud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid.
1.5. Kontrollitaval ajavahemikul ei ole hankija riiklikus riigihangete registris (edaspidi: eRHR)
riigihanke menetlusi kajastanud.
1.6. Kontrolliperioodil hankija läbi viidud riigihanke menetlustega seoses ei ole vaidlustusi riigihangete
vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VaKo) ega järelevalveteateid järelevalvemenetluse teostamiseks
Rahandusministeeriumile laekunud.
1.7. Majandustehingute teostamisel, sh riigihanke ja lihthanke piirmääradega vähemalt võrdse
maksumusega hankelepingute sõlmimisel, RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist on kontrollitud
hankija 2020. aasta raamatupidamisprogrammi väljavõtete, eRHR-is avaldatud andmete ning
hankija enda poolt edastatud dokumentide ja järelevalvemenetluse käigus antud selgituste
alusel.
2 (22)
1.8. Käesolevas kontrolliaktis esitatud hankija soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.
Kohapealse kontrollivisiidi asemel toimus 09.03.2022 kohtumine hankijaga virtuaalselt
videokonverentsina.
1.9. Kontrolliakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 11.05.2022.
Hankija esitas omapoolse seisukoha kontrolliakti projektile 18.05.2022, nõustudes kontrolliakti
projektis tehtud märkuste, tähelepanekute ja soovitustega.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1. Hankija sõlmis 19.02.2020 üürnikuga üürilepingu lisakokkulepe, mille alusel üürnik pidi
korraldama hankijale kuuluvates ruumides ehitustööde tegemise. Ehitustööde kirjelduse
koostamine, ehitaja hinnapakkumise aktsepteerimine, ehitustööde tegemine ja vastuvõtmine oli
allutatud hankija kontrollile. Ehitustööde maksumus tasaarvestati hankija üürinõudega. Seega
sisuliselt kandis ehitustööde kulud hankija ja üürilepingu lisakokkulepe on käsitletav ehitustööde
hankelepinguna. Kõnealuse lepingu maksumuseks selle sõlmimise hetkel oli vähemalt 149 000
eurot, mis ületas ehitustööde hankelepingu lihthanke piirmäära. Hankija ise tõlgendas lepingut
selliselt, et selle maksumuseks oli sõlmimise hetkel 175 000 eurot, mis ületas ehitustööde
riigihanke piirmäära. Seaduse järgi nõutud riigihanke menetlust hankija nimetatud lepingu
sõlmimiseks läbi ei viinud.
2.2. Hankija sõlmis 29.05.2020 elektriettevõtjaga elektrienergia müügilepingu, mille kohaselt on
müügiperioodil hankija eeldatavaks tarbimiskoguseks 1 887 MWh ja fikseeritud hinnaks 42,71
eurot/MWh. Seega oli antud lepingu kogumaksumuseks 80 593,77 eurot, mis ületas asjade
hankelepingu riigihanke piirmäära ja mille sõlmimiseks pidi hankija viima läbi hankemenetluse.
Hankija sõlmis elektrienergia müügilepingu otselepinguna, ilma seaduses nõutud hankemenetlust
läbi viimata.
2.3. Hankija ostis 2020. aastal erinevatelt ettevõtjatelt ehitusmaterjale ja -tarvikuid kogusummas
33 882,72 eurot ning tellis erinevatelt ettevõtjatelt puhastus- ja koristusteenuseid kogusummas
52 184,22 eurot. Nimetatud summad vastavad asjade ja teenuste lihthanke piimäärale. Erinevatelt
ettevõtjatelt ostetud ehitusmaterjalide ega koristusteenuste maksumusi hankija ei summeerinud,
jättes ehitusmaterjalide ostmiseks ja koristusteenuste tellimiseks summeeritud kogumaksumusele
vastavad lihthankemenetlused läbi viimata.
2.4. Hankija lubas ettevõtjatel täita väikehangetes "Baltic Large Scale Computing projektitegevustega
seotud serveri hankimine" ja "Baltic Sea Games inglisekeelse veebilehe ja veebipõhise interaktiivse
juhendmaterjali disain ja arendus" sõlmitud hankelepinguid teistsuguse tarne ning tööde teostamise
ajaga kui oli sätestatud väikehanke tingimustes. Hankelepingu täitmisel riigihanke esialgsetest
tingimustest, iseäranis pakkumuste hindamise kriteeriumiks olnud tingimusest, põhjendamatu
kõrvalekaldumine on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
2.5. Hankija tegevuses tuvastati puudusi ka seoses hankekorra ja hankeplaani koostamise ning nende
veebilehel avalikustamisega. Lisaks anti hankijale soovitusi 2020. aastal sõlmitud tähtajatute
hankelepingute kohta. Hankija on tuvastatud puudustest aru saanud ning oma hankepraktikat
vastavalt muutma asunud, võttes vastu uue hankekorra ja korruptsiooni ennetamise korra ning
kehtestades 2022. aasta hankeplaani, milles on ette nähtud eeldatavale maksumusele vastava
riigihanke menetluse läbi viimine muu hulgas elektrienergia ja ehitusmaterjalide ostmiseks
ning koristusteenuste tellimiseks.
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
3.1. Hankijaks määratlemine ja kohalduvad menetlusreeglid
RHS § 5 lg 1 kohaselt on riigihangete seaduses sätestatud korda kohustatud järgima avaliku
sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 2 p 4 sätestab, et muu hulgas on
avaliku sektori hankijaks järgmised sihtasutused: (i) sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik; (ii)
sihtasutus, mille asutajatest rohkem kui pool on kohaliku omavalitsuse üksused või nende
ühendused või muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud; (iii) samuti sihtasutus, mille nõukogu
liikmetest rohkem kui poole määravad riik, omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline
isik.
3 (22)
Seega on avaliku sektori hankijaks kõik riigi asutatud sihtasutused, nii riigi sihtasutused kui
ka riigi osalusel asutatud sihtasutused riigivaraseadus (RVS) § 3 lg 1 p-de 8-9 tähenduses.
Erinevalt teistest eraõiguslikest juriidilistest isikutest, nt riigi äriühingust, on Eesti sise-
riikliku õiguse kohaselt riigi asutatud sihtasutus automaatselt avaliku sektori hankijaks ja
seda olenemata sellest, millisel eesmärgil on sihtasutus moodustatud. Seadusandja on riigi
asutatud sihtasutuse avaliku sektori hankijaks määratlemisel lähtunud eeldusest, et nimetatud
sihtasutused tuleb soetuste tegemisel allutada RHS-ile, sest riigi sihtasutuse ja riigi osalusel
asutatud sihtasutuse poolt maksumaksja vahendite kasutamise õiguspärasuse suhtes esineb
alati kõrgendatud avalik huvi (vt RHS eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 19).
Sihtasutuse Tartu Teaduspark asutajateks on järgmised avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Eesti
Vabariik; Tartu Ülikool; Eesti Maaülikool; Tartu linn. Eesti Vabariigi asutajaõigusi teostab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vt 15.12.2019 kinnitatud ja 20.01.2020 jõustunud
põhikiri, p 1.2). Põhikirja kohaselt nõukogu liikmed määravad ja kutsuvad tagasi asutajad
oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.
Nõukogu koosneb 5 (viiest) liikmest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu
Ülikool ja Eesti Maaülikool määrab igaüks ühe nõukogu liikme, Tartu linn määrab kaks
nõukogu liiget (vt põhikiri, p-d 6.3.1, 6.3.2., 6.3.4).
Tegemist on niisiis riigi osalusel asutatud sihtasutusega ehk sihtasutusega, mille mitmest
asutajast üks on riik. Sihtasutuse teised asutajad (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu linn)
on RHS § 5 lg 2 p-des 2-3 nimetatud hankijad ning põhikirja kohaselt määravad kõik
nõukogu liikmed asutajad, kes on ühtlasi RHS § 5 lg 2 p-des 1-3 nimetatud avaliku sektori
hankijad. Sellest tulenevalt on Sihtasutus Tartu Teaduspark vähimagi kahtluseta avaliku
sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses, kes on kohustatud soetuste tegemisel järgima RHS-
is avaliku sektori hankija kohta sätestatud menetlusreegleid.
Menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel sõltub lepingu eeldatavast maksumusest
ja hankija liigist. Vastav reeglistik on sätestatud RHS §-s 15 jj.
Avaliku sektori hankija peab kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3. ptk 1. jaos (§-
s 125) sätestatud lihthankemenetluse korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne
lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär (RHS § 15 lg 1).
Võrgustikusektoris mittetegutseva avaliku sektori hankija jaoks on lihthanke piirmäär asjade
või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot ning ehitustööde hankelepingu korral 60 000 eurot
(RHS § 14 lg 1 p-d 1-2).
Kui aga hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (asjade ja
teenuste puhul 60 000 eurot ja ehitustööde korral 150 000 eurot), siis peab avaliku sektori hankija
kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud hankemenetluse korda (RHS § 15
lg 2, § 14 lg 2 p-d 1-2).
Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel peab avaliku sektori hankija kohaldama RHS-i
3. ptk 2. jaos (§-des 126-127) sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda, kui hankelepingu
eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (klassikalise hankedirektiivi) XIV lisa 6.–
15. jaotises nimetatud eriteenuste hankelepingu riigihanke piirmäär on 60 000 eurot ning 1.–5.
jaotises nimetatud sotsiaalteenuste hankelepingu korral 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 3).
Menetlusreeglite kohaldamine kontsessioonilepingu sõlmimisel on sätestatud RHS §-s 16 ja idee-
konkursside korraldamisel RHS §-s 17, kuid nagu Sihtasutus Tartu Teaduspark ei tegutsenud
kontrolliperioodil võrgustikusektoris (RHS §-des 146-152 nimetatud valdkondades), ei tuvastatud
kontrolliperioodil hankija poolt riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega
sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimist, kontsessioonilepingute sõlmimist ega ideekonkursside
korraldamist.
4 (22)
3.2. Hankekord ja hankeplaan
RHS § 9 lg 1 kohaselt peab avaliku sektori hankija kehtestama organisatsioonisisese hanke-
korra, kui tema ühes (eelarve)aastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus
ületab 500 000 eurot. Vastavalt RHS § 4 p-le 16 on riigihange hankija poolt igasuguse asja
ostmine, teenuse, sh sotsiaal- ja eriteenuse, tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine
või kontsessioonilepingu sõlmimine. Järelikult võetakse RHS § 9 lg-s 1 toodud riigihangete
aastase kogumaksumuse arvutamisel arvesse kõik hankija eelarveaastal (majandusaastal) tehtavad
soetused, mille puhul ei ole tegemist RHS §-des 11-12 sätestatud eranditega.
Hankekorra kehtestamise kohustus on seotud eelarveaastas planeeritavate asjade, teenuste ja
ehitustööde riigihangete eeldatava kogumaksumusega, mistõttu hankekorra kehtestamise
eeldus on täidetud ka siis, kui algselt kavandatud asjade, teenuste või ehitustööde riigihangete
hilisem tegelik väärtus osutub planeeritust madalamaks. Seejuures tuleb riigihangete aastase
kogumaksumuse saamiseks kokku liita mitte üksnes siseriiklikku piirmäära ületavate, vaid
mistahes maksumusega riigihangete planeeritavad maksumused, sh allapoole lihthanke piirmäära
jäävate riigihangete maksumused (vt K. Härginen. RHS § 9 komm. 18 – M. A. Simovart, M.
Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
RHS § 9 lg 6 kohaselt on hankekord ja -plaan avalikud ning RHS § 9 lg-tes 7-8 on sätestatud,
et hankija peab avaldama hankekorra ja iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata
pärast selle kinnitamist.
RHS § 9 lg 4 kohaselt tuleb hankekorras sätestada järgmine teave: 1) riigihanke planeerimise,
sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning tähtpäev; 2) riigi-
hanke eest vastutava isiku määramine, sh. hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine; 3)
alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord; 4)
vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sh. maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke
piirmäära, tellimise kord, v.a kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas; 5) vajaduse korral kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste, sh. maksumusega alla kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste piirmäära, tellimise kord; 6) meetmed
huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed
ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis.
RHS § 9 lg-s 1 on asjade ja teenuste ning ehitustööde riigihangete eeldatavad kogumaksumused
sätestatud alternatiivsetena, mistõttu asjade ostmise ja teenuste tellimise kogumaksumuse
ületamine toob kaasa hankekorra kehtestamise kohustuse ka juhul, kui ehitustöid ei tellita üldse
või kui nende eeldatav kogumaksumus jääb alla seaduses toodud määra.
Hankija põhikirja kohaselt kinnitab nõukogu sihtasutuse iga-aastase tegevuskava ja eelarve
(vt põhikiri, p 6.2.1.2). Hankija eelarveaasta langeb kokku majandusaastaga, mis algab 1.
jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril (vt põhikiri, p 7.2). RVS § 89 lg 1 p 3 kohaselt peab riigi
asutatud sihtasutuse nõukogu kinnitama sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid ja eelarve
hiljemalt majandusaasta alguseks.
Hankija nõukogu poolt kinnitatud eelarvest (vt põhieelarve tegevuskulude osa) nähtuvalt ületas
hankija 2020. aastaks planeeritud asjade ostmise ja teenuste tellimise eeldatav kogumaksumus
80 000 eurot. Ka hankija poolt 2020. aastal teostatud asjade ostmise ja teenuste tellimise
kogumaksumus ületas 80 000 eurot. Seega pidi hankija 2020. aastal järgima RHS §-s 9
hankekorrale ja -plaanile sätestatud nõudeid.
2020. aastal kehtinud hankekord (edaspidi: hankekord) oli kinnitatud sihtasutuse juhatuse
05.09.2017 otsusega nr 15. Hankija ei ole kohustatud hankekorda Rahandusministeeriumiga
kooskõlastama, kuid RHS § 180 p 2 annab hankijale võimaluse taotleda Rahandusministeeriumilt
kui riigihangete valdkonnas seadusjärgselt nõustajalt hankekorra kooskõlastamist. Tegemist on
võimaluse, mitte kohustusega (K. Härginen. RHS § 9 komm. 11 – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
5 (22)
Hankekorra kooskõlastamine hankija taotlusel vähendab hankija jaoks eksimuste riski. Hankija
ei ole seda võimalust seni kasutanud.
Järelevalvemenetluse alustamise aja seisuga ei olnud hankekorda hankija veebilehel avaldatud.
Hankekord avaldati hankija veebilehel pärast seda, kui järelevalvemenetluse alustamise kirjas
juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu sellele, et hankekord ja hankeplaan on veebilehel
avaldamata.
Järelevalvemenetluses toimunud kohtumise käigus hankija selgitas, et hankekord oli veebilehel
esmakordselt avaldatud 2017. aastal, kuid võis sealt kaduda veebilehe automaatselt toimuvate
uuendamiste käigus. Pärast kontrollivisiiti oli 2020. aastal kehtinud hankekord veebilehel taas
kõigile kättesaadavalt avaldatud (https://teaduspark.ee/wp-content/uploads/2021/09/SA-Tartu-
Teaduspark-hankekord-05.09.2017.pdf). Kuigi hankekord oli pärast kontrollivisiiti leitav, oli
selleni siiski keeruline jõuda, sest veebilehe otsingumootor ei väljastanud otselinki hankekorrale.
Soovitame hankijal otsingumootorit täiustada või teha hankekord lihtsamini leitavaks.
Hankekorras puudus hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord (RHS § 9 lg 4 p 1). Hanke-
plaaniga seonduv oli hankekorras jäetud täielikult reguleerimata. Kuna hankekorras ei olnud
hankeplaani koostamist ette nähtud, jättis hankija 2020. aastal hankeplaani koostamata ja
vastavalt ei avaldatud hankeplaani ka veebilehel, millega rikuti RHS § 9 lg-t 8.
Peame vajalikuks hankijale selgitada, et hankeplaani koostamine on lahutamatult seotud
riigihangete planeerimisega, mis tuleks seostada eelarvestamisega. Riigihangete õigusvastane
osadeks jaotamine ning funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks
vajalike riigihanke esemete summeeritud eeldatava kogumaksumusega arvestamata jätmine
on tavaliselt tingitud hankija eksimustest, mis omakorda on põhjustatud eelarvestamise ja
hankeprotsessi ebapiisavast seostamisest. Hankeplaan on vajalik, sest aitab hankijal seostada
hankeprotsessi eelarvestamisega, vähendades RHS-i kohaselt nõutud riigihanke menetluseta
hankelepingu sõlmimise riski (vt Riigikontrolli 05.02.2013 auditiaruanne „Riigihangete
korraldamine riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes“, lk
4). Hankeplaan aitab hankijal saavutada hankevajadustest adekvaatse ja kompleksse ülevaate
ning sellest tulenevalt on hankeplaan hankijale abiks riigihanke läbiviimisel seadusele vastava
menetlusliigi valikul. Eelarvestamise protsessiga paralleelselt hankeplaani koostamine loob
tarvilikud eeldused vältimaks soetuste detsentraliseeritusest või hankija ettevaatamatusest tingitud
eksimusi hankepraktikas, mis seisnevad funktsionaalselt koostoimivate või samaeesmärgiliste
riigihangete, sh regulaarsete samalaadsete asjade või teenuste, maksumuste summeerimata
jätmises (RHS § 28 lg-d 1-2, § 24 lg 2 p-d 1-2) ja sellest tingitult ebaseaduslike, so seaduse
järgi nõutud riigihanke menetluseta, otselepingute sõlmimises.
Seepärast on Rahandusministeerium soovitanud, et hankeplaan tuleks vastu võtta vahetult pärast
eelarve kinnitamist. Hankija peab ette nägema, kes ja millal koostab ja kinnitab hankeplaani (vt
Hankekordade analüüs: näiteid heast ja halvast hankepraktikast. Rahandusministeerium, riigi-
hangete ja riigiabi osakond, 2014, lk 10).
Hankekord peab sisaldama iga-aastase hankeplaani kinnitamise tähtpäeva (RHS § 9 lg 4 p 1).
Antud juhul ei sisaldanud hankekord hankeplaani koostamise kohustust, ega ka selle kinnitamise
tähtpäeva ning vastav tähtpäev ei olnud hankekorrast tuletatav ka tõlgendamise teel.
Hankekorras oli põhjalikult reguleeritud alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete ehk
väikehangete läbiviimist (vt hankekord, p-d 5.1-5.10), kuid oli jäetud käsitlemata sotsiaal- ja
eriteenuste, sh maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära, tellimise kord
(RHS § 9 lg 4 p 4).
Sotsiaal- ja eriteenused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas
nimetatud teenused. Sotsiaalteenused on nimetatud klassikalise hankedirektiivi XIV lisa jaotistes
1-5: tervishoiu- ja sotsiaalteenused ja nendega seotud teenused; haldus-, sotsiaal-, haridus-,
tervishoiu- ja kultuuriteenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused; sotsiaaltoetuste teenused;
muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused, sh ametiühingute, poliitiliste organisatsioonide,
noorteühenduste ja muude organisatsioonide teenused.
6 (22)
Eriteenused on nimetatud klassikalise hankedirektiivi XIV lisa jaotistes 6-15: usuorganisatsioonide
teenused; hotelli- ja restoraniteenused; õigusteenused; muud haldusteenused ja teenused valitsusele;
ühiskonnale pakutavad teenused; vanglaga seotud teenused ning avaliku turvalisuse ja pääste-
teenused; juurdlus- ja turvateenused; postiteenused; mitmesugused teenused; rahvusvahelised
teenused.
Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et hankija tellis 2020. aastal eriteenuseid, nt ühtse
riigihangete klassifikaatori (CPV) koodiga 55520000-1 „Toitlustusteenused“ (kuulub klassikalise
hankedirektiivi XIV lisa 7. jaotisse) ja CPV-koodiga 79711000-1 „Alarmjärelevalve teenused“
(kuulub klassikalise hankedirektiivi XIV lisa 12. jaotisse). Järelikult esines hankijal vajadus
sätestada hankekorras sotsiaal- ja eriteenuste, sh maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste
riigihanke piirmäära, tellimise kord. Paraku 2020. aastal kehtinud hankekorras vastav regulatsioon
puudus.
Tõenäoliselt oli nimetatud puudus tingitud asjaolust, et enne 01.09.2017 kehtinud riigihangete
seadus kasutas teistsugust terminoloogiat: sotsiaal- ja eriteenuste asemel kasutati terminit
„lihtsustatud korras tellitavad teenused“. Kehtivas RHS-is tähistab termin „lihtsustatud korras
tellitavate teenused“ aga üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EL II lisas
nimetatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teenuseid.
Kuivõrd hankija ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid läbi viinud (vt RHS § 161 lg
1 p-des 1-4 sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete definitsiooni), oli asjakohatu
hankekorra p-s 4.2 tehtud viide RHS §-le 171. Hankijal tõenäoliselt puudus kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete läbiviimise kavatsus, mistõttu hankijal puudus vajadus
reguleerida hankekorras kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste
riigihangete läbiviimist.
Veel juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu RHS § 9 lg 4 p-s 6 sätestatud nõudele,
mille kohaselt hankekorras tuleb muu hulgas sätestada meetmed huvide konflikti
ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks
määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis. Seega muu
dokumendi puudumisel tuleb hankekorras kindlaks määrata meetmed, kuidas hankija huvide
konflikti ennetab, tuvastab ja kõrvaldab. Huvide konflikti vältimise meetmeks võib olla näiteks
taandamine, mille puhul ei tohi riigihanke hindamiskomisjoni tööst osa võtta isik, kellel esineb
huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni
liige peab viivitamatult komisjoni huvide konfliktist kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava
hanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid
täidab sellisel juhul tema asendusliige (vt RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk-d 25-26).
Järelevalvemenetluses toimunud kohtumise käigus selgitas hankija, et huvide konflikti ennetamise
regulatsioon sisaldub sihtasutuse põhikirjas. Põhikirjaga tutvumisel on aga selgunud, et see
ei reguleeri huvide konflikti ennetamist riigihangete läbiviimisel, vaid üksnes kordab RVS §
80 lg 3 p-des 1-5 sätestatut, mille kohaselt sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel
on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt (vt põhikiri, p-d 6.3.7.1-6.3.7.5). Huvide
konflikti tõrjeks ja tõkestamiseks meetmeid ei olnud ette nähtud ka muus organisatsioonisiseses
töökorraldust käsitlevas dokumendis.
Hankija kinnitas kontrollvisiidi ajal, et on ülaltoodud puudustest aru saanud, lubades kehtestada
lähiajal uue hankekorra ja –plaani ning eraldiseisva dokumendina korruptsiooniohu ennetamise
korra, mis avaldatakse sihtasutuse veebilehel.
SA Tartu Teaduspark nõukogu 29.03.2022 otsusega (protokoll nr 137) on hankija kehtestanud
uue hankekorra K1/2022 ja 2022. aasta hankeplaani. Mõlema dokumendid on avaldatud kõigile
kättesaadavalt hankija veebilehel. Andmata siinkohal lõplikku hinnangut uue hankekorra ja –
plaani kooskõlale RHS-ga, sest see väljuks käesoleva järelevalvemenetluse kontrolliperioodist,
juhime hankija tähelepanu uues hankekorras ja –plaanis sisalduvatele järgmistele ebatäpsustele.
7 (22)
Esiteks, kordame, et RHS-ist tulenevalt on seadusandja sidunud hankelepingu eeldatavale
maksumusele vastava menetlusreeglistiku valiku vormuliga: "(asjaomase) piirmääraga võrdne
või ületab seda" (nt kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga
või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär; võrdne riigihanke piirmääraga või
ületab seda; võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda; võrdne
rahvusvahelise piirmääraga). See tähendab muu hulgas seda, et kui eriteenuste hankelepingu
eeldatav maksumus on käibemaksuta 60 000 eurot, juba siis peab hankija kohaldama RHS §-
s 125 sätestatud menetluskorda. Uue hankekorra punktides 4.3-4.5 on hankija piirmäärade
rahalise väärtuse ja kohalduva menetlusreeglistiku seose õigesti määranud, kuid uue hankekorra
punktides 3.1.1 ja 4.2 on hankija olnud ebatäpne ja lähtunud ekslikult arusaamast, et piirmäärale
vastav kord kohaldub siis, kui vastavat piirmäära on ületatud.
Teiseks, kui 2020. aastal kehtinud hankekorras oli alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete
ehk väikehangete läbiviimist detailselt reguleeritud, siis uues hankekorras on asjaomane
regulatsioon äärmiselt napp ega võimalda üheselt mõista, milline on väikehangete läbiviimise
täpsem menetlus ja korraldus. Uue hankekorra punktis 4.5.1 on öeldud üksnes seda, et kui
hanke kogumaksumus asjade ja teenuste korral on 5 000–29 999 eurot ning ehitustööde korral
5 000–59 999 eurot, tuleb hinnapäring ja laekunud pakkumused registreerida dokumendi-
haldussüsteemis ning saata juhatusele kinnitamiseks. Nimetatust aga ei selgu: kuidas ja kellele
hinnapäringud tehakse; kas pakkumuse esitamise ettepanek tehakse ühele või mitmele
ettevõtjale; kuidas leitakse riigihankest potentsiaalselt huvitatud ettevõtjad; kas väikehange
viiakse läbi vahetades eelnevalt välja valitud ettevõtjatega e-kirju või avaldades väikehanke
alustamise teade avalikult, sh riigihangete registris jne.
Kolmandaks, hankija ei ole olnud hankeplaanis riigihanke menetluse liigi märkimisel täpne.
Uue hankekorra punkti 5.3.7 kohaselt peab olema hankeplaanis näidatud hankemenetluse
liik.
RHS-i 2. ptk-st tulenevalt on hankemenetluse liikideks: avatud hankemenetlus; piiratud
hankemenetlus; innovatsioonipartnerlus; võistlev dialoog; konkurentsipõhine läbirääkimistega
hankemenetlus; väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Hankija on hankekorra
punktis 5.1 sätestanud, et hankeplaani kantakse asjade ja teenuste hanked alates 30 000 eurost,
ehitustööde hanked alates 60 000 eurost, sotsiaalteenuste hanked alates 300 000 eurost ning
eriteenuste hanked alates 60 000 eurost. Seega tuleb hankeplaanis kajastada mitte üksnes
neid riigihankeid, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja
mille läbiviimiseks tuleb kasutada mõnda RHS-i 2. ptk-s ette nähtud hankemenetlust. Seda
arvestades on hankija tõenäoliselt pidanud hankekorra punktis 5.3.7 silmas mitte hankemenetlust
kitsalt RHS 2. ptk tähenduses, vaid hankelepingu või riigihanke menetluse liiki üldisemalt.
Nõnda on 2022. aasta hankeplaanis hankemenetluse liigi lahtrisse märgitud "teenuse lihthange",
"ehituse lihthange" jne. Seejuures kasutatakse hankeplaanis näiteks 100 000 eurose eeldatava
maksumusega teenuste riigihanke juures hankemenetluse lahtris terminit "teenuste riigihange".
See ei ole täpne, sest riigihankeks on reeglina igasugune hankija soetus olenemata maksumusest
(RHS § 4 p 16). Kui hankija soovib tähistada vastavas lahtris mitte üksnes hankelepingu liiki
(asjad, teenused, ehitustööd jne), vaid ka riigihanke menetluse liiki (nagu lihthankemenetlus
ehk lihthange), siis riigihanke piirmääraga vähemalt võrdse maksumusega teenuste hankelepingu
puhul oleks korrektsem kasutada terminit "teenuste hankemenetlus" või kui soovitakse anda turu-
osalistele veel täpsemat indikatsiooni, siis "teenuste avatud hankemenetlus", "teenuste piiratud
hankemenetlus" vms.
Ilmselgelt väär ja eksitav on aga hankeplaani punktis 8 märgitu, mille kohaselt ehitus-
materjalide ostmiseks sõlmitava raamlepingu eeldatavaks maksumuseks on 50 000 eurot ja
kavandatud menetlusliigiks on märgitud "ehituse hinnapäringuga hange". Ehitusmaterjalide
ostmine ei ole võrdsustatav ehitustööde tellimisena (RHS § 8 lg 5 p-d 1-2). Tegemist on asjade
hankelepinguga (RHS § 8 lg 3) ning vastavalt kohaldub asjade lihthanke piirmäär (RHS § 14
lg 1 p 1). 50 000 eurose eeldatava maksumusega asjade hankelepingu sõlmimiseks peab
avaliku sektori hankija viima läbi lihthankemenetluse (RHS § 15 lg 1).
8 (22)
Samuti on hankeplaanis valesti märgitud, et elektrienergia ostmiseks läbiviidav hankemenetlus
on "teenuse riigihange". Elektrienergia on RHS-i tähenduses asi (CPV kood 09310000-5 "Elekter"),
mida ostetakse asjade, mitte teenuste, hankelepinguga (RHS § 8 lg 3).
Uues hankekorras ei ole jätkuvalt käsitletud meetmeid huvide konflikti ennetamiseks,
tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel (RHS § 9 lg 4 p 6), kuid hankija on kehtestanud
koos hankekorra ja –plaaniga eraldiseisva dokumendina korruptsiooni ennetamise korra, mis
on avaldatud ka hankija veebilehel (kinnitatud nõukogu otsusega 29.03.2022, protokoll nr
137). Nimetatud korras on hankija detailselt reguleerinud korruptsiooniennetusega seotud
üldisi kohustusi (majandushuvide deklareerimine ja deklaratsioonide kontroll, kingituste
vastuvõtmise kord, toimingupiirangu rikkumise vältimiseks otsustuste tegemisest taandumise
nõue jne). Kahjuks aga ei sisaldu korruptsiooni ennetamise korras eraldi meetmeid huvide
konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel. RHS § 9 lg 4 p-s 6 sätestatud
nõude täitmiseks palume hankijal täiendada oma korruptsiooni ennetamise korda huvide
konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise regulatsiooniga spetsiifiliselt just riigihangete
tarbeks.
Samuti selgitame, et eRHR-is hankeid läbiviies on hankemeeskonna liikmetel võimalik anda
hõlpsasti kinnitus huvide konflikti puudumise kohta, soovitame huvide konflikti puudutavate
meetmete kehtestamisel nimetatud võimalusega arvestada.
Üldise soovitusena juhime hankija tähelepanu võimalusele avaldada riigihangete registris
hanketeateid väikehangetes. Kuigi hankijal puudub selleks seadusest tulenev kohustus, on
hankijal ka alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes õigus ja tehniline võimalus avalikustada
hanketeade riigihangete registris. Avaliku menetluse kasutamine võimaldab hankijal paremini
täita riigihanke eesmärke ja üldpõhimõtteid, sh tegutseda riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt
ja tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Riigihangete registris väikehanke läbiviimise
võimalus loodi 2018. aasta sügisel, et hankijad saaksid alla lihthanke piirmäära jäävate soetuste
korral riigihangete registris vabatahtlikult menetluse läbi viia. See võimaldab hankijal lihtsa
vaevaga jõuda läbipaistvalt ja avatult erinevate pakkujateni, sh väike- ja mikroettevõtjateni
(vt Riigihangete valdkonna 2020. aasta ülevaade, lk 30). Riigihangete avalikustamine aitab
ennetada korruptsiooni riigihangetes, mistõttu Rahandusministeerium on soovitanud kasutada
riigihangete registrit ka väikehangete läbiviimiseks. Vastav ettepanek sisaldub Vabariigi Valitsuse
heaks kiidetud korruptsioonivastases tegevuskavas (vt Korruptsioonivastane tegevuskava
2021-2025 p 1.3.3: "Tõstetakse hankijate teadlikkust, et soodustada ka väikeostude läbiviimist
riigihangete registris").
3.3. Üürilepingu lisakokkuleppena ehitustööde hankelepingu sõlmimine ilma selle maksumusele
vastavat riigihanke menetlust korraldamata
Sihtasutus Tartu Teaduspark üürileandjana ja Evikon MCI OÜ, registrikood 10299402, üürnikuna
sõlmisid 15.09.2019 äripinna üürilepingu nr 176, mille alusel üürnik pidi saama enda kasutusse
Tartu linnas Teaduspargi 9 asuva hoone esimesel korrusel paiknevad büroo- ja tootmisruumid.
Üürilepingu p 1.1.1 järgi pidi hankija renoveerima üürile antavad ruumid ja kohandama need
üürniku vajadustele vastavateks. Seejuures pidid renoveerimise kulud jääma hankija kanda.
Ruumide üleandmine üürniku valdusesse pidi toimuma pärast ruumide renoveerimist.
19.02.2020 allkirjastasid pooled üürilepingu lisakokkuleppe, millega lepiti kokku üürilepingu
p-s 1.1.1 ette nähtud hankija renoveerimiskohustuse muutmises selliselt, et üürnik renoveerib
üürile võetavad ruumid ise ja hankija hüvitab üürnikule ehitustöödega seotud kulud. Pooled
leppisid kokku, et ruumide remonttööd tellib üürnik iseseisvalt, kooskõlastades kõik tellitavad
tööd eelnevalt hankijaga, esitades remonttööde kirjelduse ja ehitaja hinnapakkumise hankijale
eelnevaks kooskõlastamiseks. Hankija pidi tegema üürnikuga koostööd remonttööde teostamise
üle järelevalve teostamisel, hoone tehnosüsteemidele juurdepääsu tagamisel ja tehniliste lahenduste
täpsustamisel. Lisaks pidi teostatud remonttööde vastuvõtmine toimuma hankijaga kooskõlastatult.
9 (22)
Lisakokkuleppes lepiti kokku, et ruumide remontööde maksumus on kuni 149 000 eurot, millele
lisandub käibemaks 20% ning remonttööde maksumusest 26 000 eurot, millele lisandub käibemaks
20%, tasaarvestatakse üürniku poolt hankijale tasumisele kuuluva üüriga ühe aasta jooksul alates
ruumide üleandmisest üürnikule võrdsetes osades.
Pooled põhjendasid ruumide renoveerimise korralduse muutmise vajadust sellega, et ruumide
üürniku vajadustele vastavaks viimise käigus on ilmnenud objektiivne vajadus teostada ruumides ja
hoones ulatuslikumaid ja spetsiifilisemaid üürniku vajadusele vastavaid vajalikke remonttöid kui
pooled üürilepingu sõlmimisel eeldasid.
Järelevalvemenetluses toimunud kohtumise käigus selgitas hankija, et renoveerimise ülesanne
otsustati anda üürnikule, sest üürniku vajaduste väljaselgitamine ja neile vastava projekti koostamine
venis ning üürnikul oli enda vajadustele sobiva projekteerimise ja ehitamise protsessi hõlpsam juhtida
ja korraldada.
Hankija ja üürnik allkirjastasid 03.12.2020 kulude jagamise kokkuleppe, mille alusel hankija
kohustus hüvitama Evikon MCI OÜ-le Teaduspargi 9 estakaadi renoveerimise ja varikatuse
ehitamise eest 50% üürniku poolt kantud kuludest – summas 5 835,60 eurot. Nimetatud tööd
olid kulude jagamise kokkuleppe sõlmimise ajaks juba teostatud ning kokkuleppe esemeks oli
ainult kulude hüvitamine üürnikule.
Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamisandmetest nähtub, et hankija
on tasunud 2020. aastal Evikon MCI OÜ-le kokku 182 295,44 eurot. Hankija selgitas, et
nimetatud summa (182 295,44 eurot) koosneb järgmistest tasudest: üürilepingu lisakokkuleppe
alusel otseselt finantseeritavad remonditööd 150 018,10 eurot; üüriga tasaarveldatavad remonditööd
26 441,74 eurot; kulude jagamise kokkuleppe alusel finantseeritavad remonditööd 5 835,60 eurot.
Nimetatud remonttööde tellimiseks ei ole hankija ega Evikon MCI OÜ riigihanke menetlust
korraldanud.
Vaatamata sellele, et pooled ise ei käsitlenud eelnimetatud kokkuleppeid hankelepingutena,
ei tähenda see, et tegemist ei olnud ehitustööde hankelepinguga. Hankelepingu legaaldefinitsioon
on sätestatud materiaalsete tunnuste kaudu. RHS § 8 lg 1 järgi on hankeleping hankija ja ettevõtja
vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd.
RHS § 4 p 4 kohaselt nimetatakse ettevõtjaks ettevõtjat konkurentsiseaduse (KonkS) tähenduses,
sh KonkS § 2 lg-s 2 nimetatud isikut. Teisisõnu loetakse ettevõtjaks igat turul tegutsevat isikut või
isikute rühma sõltumata tema konkreetsest õiguslikust vormist.
Kui tehingul on olemas järgmised riigihanke tunnused: (i) RHS § 8 lg-s 1 nimetatud lepingu ese;
(ii) lepingu sõlmija on RHS §-s 5 nimetatud asutus, isik või isikute ühendus, (iii) kes tellib või
ostab, mitte ei müü või ei osuta ise teenust ning (iv) lepingu pooled on erinevad juriidilised
isikud, – siis on tegemist riigihankega RHS § 4 p 16 tähenduses. Lisaks võib tuua välja järgmised
hankelepingu definitiivsed tunnused: (a) hankija isik; (b) varaline huvi; (c) kirjalik vorm (Eesti
siseriiklikus õiguses tähendab see vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi ning
sedagi alates 20 000 eurost, vt RHS § 8 lg 7 ja TsÜS § 79, vt ka RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri,
lk-d 22-23); (d) tsiviilõiguslik sisu – hankelepingu sisuks on tsiviilõiguslikud suhted, mille
eesmärgiks on asja või (hankelepingule omase) teenuse või ehitustöö saamine (vt lähemalt
M. A. Simovart. Lepinguvabaduse piirid riigihankes: Euroopa Liidu hankeõiguse mõju Eesti
eraõigusele. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk-d 16-23).
Hankelepinguks loetakse igasugune hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud
leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Riigihangete direktiivid nimetavad
hankelepingu täiendava tunnusena lepingu kirjalikku (kirjalikku taasesitamist võimaldavat)
vormi, mis RHS-is on loogilise valikuna siiski esitatud vorminõude, mitte defineeriva tunnuse
kujul (RHS § 8 lg 7). Muud tunnused on lepingu hankelepinguna käsitlemisel irrelevantsed.
Nõnda ei oma teiste hankelepingu tunnuste esinemise korral tähendust lepinguga taotletav
eesmärk ega seos avalike huvidega (M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 4 – M. A. Simovart, M.
Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
10 (22)
Rahaliste huvide kriteeriumit tuleb käsitleda kui vastastikuse soorituse nõuet või soorituse eest
vastutasu saamise nõuet, mis loetakse täidetuks ka kaudse (mitterahalise) tulu saamise puhul, samuti
igasuguse varalise eelise saamise puhul. Eelduslikult on poolte rahalised huvid enamasti
vastastikused, st lepingu vastastikune laad on hankelepingu oluline tunnusjoon (vt Euroopa
Kohtu 21.12.2016 otsus asjas C-51/15: Remondis GmbH & Co. KG Region Nord vs Region
Hannover, p 43).
Lepingu kuulumine riigihankeõiguse kohaldamisalasse ei sõltu sellest, kuidas on lepingu pooled
ise lepingu kujundanud või seda nimetanud.
Tuvastamaks seda, kas vaidlusaluse lepingu näol on tegemist hankelepinguga ning eristamaks,
millist liiki hankelepinguga täpselt tegemist on, peab konkreetse lepinguga tutvuma ning
tuvastama tehingu tegeliku sisu ja lepingu eseme, mitte aga lähtuma poolte kujundusõigusest.
Oluline on lepingu tegelik sisu ja ese ning see, kas ühe lepingupoole näol on tegemist hankijaga
(vt RKHKo 05.11.2012, nr 3-3-1-39-12, p 20; vt M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 12 – M. A.
Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019). RHS § 8 lg 5 p 1 sätestab, et ehitustööde hankelepinguga tellib hankija Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas nimetatud ehitustöid või ehitustöid koos
projekteerimisega. Klassikalise hankedirektiivi II lisas nimetatud (tsiviil)ehitustööd (CPV-kood
45000000 ja selle alamkoodid) hõlmavad nii uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid kui ka
hoonete ennistamist ja remonttöid. Seejuures ei ole oluline, kas tasu ehitustööde eest seisneb
hankijapoolses rahalises makses või muus rahaliselt hinnatavas vastusoorituses – nt, kui hankija
annab vastusooritusena kasutada hankijale kuuluvad ruumid, ilma vastaspoolelt selle eest tasu
nõudmata või tasaarvestades ruumide kasutamise eest ette nähtud üüritasu ehitustööde
maksumusega.
Küsimus sellest, kas tegu on ehitustööde hankelepinguga, kuulub Euroopa Liidu õiguse valdkonda
(vt Euroopa Kohtu 10.07.2014 otsus asjas C-213/13: Impresa Pizzarotti, p 40). Hangitavate
tööde liigitamine ehitustöödeks toimub direktiivist lähtuvalt ega sõltu liikmesriigi õigusest (vt
Euroopa Kohtu 12.07.2001 otsus asjas C-399/98: Ordine degli Architetti jt, p 59-61, 66-67).
Samuti ei ole oluline see, kuidas lepingupartnerid ise lepingut klassifitseerivad (vt Euroopa
Kohtu 29.10.2009 otsus asjas C-536/07: Euroopa Komisjon vs Saksamaa, p 54). See, kas töövõtja
teeb tööd ise või tagab tööde elluviimise muul viisil, ei ole üldjuhul oluline (vt M. A. Simovart.
RHS § 8 komm. 49 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Klassikalise hankedirektiivi kohaselt eeldab ehitustööde tegemine
vastavalt avaliku sektori hankija nõuetele, et kõnealune hankija on võtnud meetmeid ehitustöö
liigi määratlemiseks või on vähemalt avaldanud otsustavat mõju selle projektile.
See, kas töövõtja teeb kõik tööd või osa nendest ise või tagab tööde elluviimise muul viisil, ei
tohiks mõjutada asjaomase lepingu liigitamist ehitustööde riigihankelepinguks, seni kuni
töövõtjal on otsene või kaudne õiguslikult täitmisele pööratav kohustus tagada tööde elluviimine
(vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 9). Näiteks on Euroopa Kohus kvalifitseerinud näituse-
paviljonide rendilepingu ümber ehitustööde hankelepinguks, leides, et olenemata lepingu
formaalsest kvalifikatsioonist on ehitustööde hankelepingu mõistega hõlmatud kõik tehingud,
mille raames hankija ja ettevõtja sõlmivad rahaliste huvidega seotud lepingu ja mille objektiks
on ehitustöö direktiivi tähenduses. Euroopa Kohus leidis, et lepingu peamine eesmärk oli loogiliselt
võttes ehitustööde tegemine – hoonete ehitamine, mis seejärel kavatseti anda kasutusse rendipinnana.
Kui leping sisaldab nii ehitustööde hankelepingu kui ka teist tüüpi lepingu elemente, määratakse
see, millist õigusnormi tuleb kohaldada, selle lepingu peamist eesmärki arvestades (vt Euroopa
Kohtu 29.10.2009 otsus asjas C-536/07: Euroopa Komisjon vs Saksamaa, p-d 56-57).
RHS § 18 lg 2 kohaselt, kui segalepingu esemeks on üheaegselt RHS-i kohaldamisalasse kuuluv
tegevus ja RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus ning: (i) lepingu esemeid ei ole võimalik
objektiivselt lahutada, peab hankija sõlmima hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate
menetlusreeglite järgi; (ii) kui sellise segalepingu esemed on objektiivselt lahutatavad, peab
hankija sõlmima segalepingu RHS-is sätestatud korras, kui RHS-i kohaldamisalasse kuuluva
tegevuse osa eeldatav maksumus on võrdne RHS-is vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga
või ületab seda.
11 (22)
RHS § 18 lg 1 järgi, kui segalepingu esemeks on üheaegselt kaks või enam RHS-i kohaldamisalasse
kuuluvat tegevust või mõni RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja RHS-i kohaldamisalast
väljajääv tegevus, võib hankija sõlmida hankelepingu iga eseme kohta eraldi. Sellisel juhul
kohaldab hankija hankelepingute sõlmimisel menetlusreegleid, mis käivad eraldi iga eseme
kohta sõlmitava hankelepingu kohta. Vastavalt RHS § 18 lg-le 3 ei tohi hankija sõlmida segalepingut
või segalepingu asemel mitut hankelepingut RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra
või nõuete eiramiseks.
Arvestades, et 15.09.2019 sõlmitud äripinna üürileping nr 176 selle algses redaktsioonis nägi
ette ruumide renoveerimise hankija poolt ja hankija kui üürileandja poolt üürniku vajadustele
kohandatud ruumide kasutusse andmise üürnikule, st lepingu esemeks oli ruumide kasutusse
andmine ja leping ei sisaldanud üürnikult ehitustööde tellimise kokkulepet, ei kuulu 15.09.2019
sõlmitud leping RHS-i kohaldamisalasse ning 19.02.2020 sõlmitud üürilepingu lisakokkulepe on
põhilepingust (algsest üürilepingust) objektiivselt lahutatav. 19.02.2020 eraldi dokumendina
vormistatud üürilepingu lisakokkuleppe on sisuliselt ehitustööde hankeleping, millega hankija
on tellinud üürnikult ehitustööde tegemise.
Seega on hankija sõlminud kaks eraldiseisvat erineva esemega lepingut – üürilepingu ja ehitustööde
hankelepingu. Hankija huvi temale kuuluvates ruumides klassikalise hankedirektiivi II lisas
nimetatud (tsiviil)ehitustööde (CPV-kood 45000000 ja selle alamkoodid) tegemise vastu
seisnes majanduslikus huvis anda remonditud ruumid tasu eest üürile. Seejuures ei oma üürilepingu
lisakokkuleppe ehitustööde hankelepinguks kvalifitseerimisel tähtsust, et üürnik ei pidanud üürile
antavates ruumides ehitustöid ise tegema. Üürnikul oli otsene kohustus korraldada ehitustööde
tegemine ning ehitustööde tegemine oli allutatud hankija kontrollile. Üürnik pidi kooskõlastama
hankijaga tellitavate ehitustööde kirjelduse ja ehitaja hinnapakkumise ning ehitustööde vastuvõtmine
toimus kolmepoolse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Sellega säilis hankijal ehitustööde üle
otsustav mõju. Täidetud on ka vastusoorituse nõue – ehitustööde maksumus tasaarvestati
üürniku üüritasu tasumise kohustusega. Kui 19.02.2020 lisakokkulepet ei oleks sõlmitud, siis
oleks hankija tellinud ehitustööde tegemise kohase riigihanke menetluse teel sõlmitud hanke-
lepingu alusel ning üürnik oleks tasunud renoveeritud ruumide kasutamise eest hankijale
üürilepingu alusel üüritasu.
19.02.2020 sõlmitud üürilepingu lisakokkulepe maksumuseks selle sõlmimise hetkel oli vähemalt
149 000 eurot. Hankija selgituste kohaselt tõlgendas ta üürilepingu lisakokkulepet selliselt, et selle
maksumuseks oli sõlmimise hetkel 175 000 eurot. Faktiliselt tasuti üürnikule ehitustööde eest
kokku 182 295,44 eurot (03.12.2020 kulude jagamise kokkuleppe alusel tasutud summa välja
arvamisel 176 459,84 eurot), ilma, et selle kohta oleks kirjalikult vormistatud lepingu muutmise
kokkulepet.
Eelnevat arvestades pidi hankija antud juhul kohaldama 19.02.2020 sõlmitud üürilepingu
lisakokkulepe esemeks olevate ehitustööde suhtes RHS § 18 lg-s 1 sätestatut ning korraldama
ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse (RHS § 14
lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 nende koostoimes) või RHS-i 2. ptk-s nimetatud hankemenetluse (RHS § 14
lg 2 p 2 ja § 15 lg 2 nende koostoimes) ja järgima lepingu muutmisel RHS §-s 123 toodud
reegleid.
3.4. Elektrienergia ostmiseks hankelepingu sõlmimine ilma hankemenetluseta otselepinguna
Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamisdokumendi kuluandmetest nähtub,
et hankija on 2020. aastal tasunud Eesti Energia AS-le kaheteistkümne igakuise maksega kokku
94 211,85 eurot. Kuluandmetes oli maksete selgituseks märgitud „elektri tarbimine“.
Järelevalvemenetluses on hankija selgitanud, et nimetatud kulu sisaldab endas ka võrgutasu,
mis moodustab kõnealusest summast ca 50%.
12 (22)
Hankija esitas antud kulu selgitamiseks elektrienergia kehtiva müügilepingu. Hankija ja Eesti
Energia AS sõlmisid 29.05.2020 fikseeritud hinnaga elektrienergia müügilepingu nr 292707, mille
kohaselt on müügiperioodil (01.10.2020-30.09.2022) hankija eeldatavaks tarbimiskoguseks 1 887
MWh ja fikseeritud hinnaks 42,71 eurot/MWh (km-ta hind). Seega on elektrienergia müügilepingu
kogumaksumuseks 80 593,77 eurot (RHS § 23 lg 2 p 1), mis ületab asjade hankelepingu riigihanke
piirmäära (RHS § 14 lg 2 p 1) ja mille sõlmimiseks pidi hankija viima läbi RHS 2. ptk-s ette
nähtud hankemenetluse (RHS § 15 lg 2).
Kõnealuse hankelepingu sõlmimisele ei ole eelnenud hankemenetlust, mistõttu tegemist on
riigihankeõiguse mõttes ebaseadusliku otselepinguga. Eesti elektrienergia turg avanes konkurentsile
juba 2013. aastal. Kui ostetava elektrienergia maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga
või ületab seda, peab avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimiseks korraldama hankemenetluse
üldjuhul mõne väljakuulutamisega hankemenetlusena, so avatud, piiratud või konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetlusena, võistleva dialoogina või innovatsioonipartnerlusena (RHS
§ 155).
Hankija on oma eksimusest aru saanud ja elektrienergia ostmiseks on 2022. aasta hankeplaanis
ette nähtud hankemenetluse läbiviimine. Nagu eelnevalt tähelepanu juhitud, peaks hankija tegema
hankeplaanis paranduse: elektrienergia ostmine on "asjade riigihange".
3.5. Samaesemeliste soetuste summeeritud eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluse
korraldamata jätmine
Eelnevalt oleme leidnud, et Sihtasutus Tartu Teaduspark on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2
p 4 tähenduses. RHS § 15 lg 1 kohaselt peab avaliku sektori hankija kohaldama hankelepingu
sõlmimisel RHS 3. ptk 1. jaos (§-s 125) sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus
on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär. Asjade
või teenuste hankelepingu korral on lihthanke piirmääraks 30 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 1). RHS
§ 125 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude puudumisel peab hankija lihthankemenetluse alustamiseks
esitama eRHR-is avaldamiseks hanketeate (RHS § 125 lg 1).
Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid on sätestatud RHS 1. ptk 5. jaos. RHS § 23
lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigihanke
alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab
kehtima riigihanke alustamise hetkel. Riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada
hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu
alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p
1).
Vastavalt RHS § 24 lg-le 2 asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne
või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on:
(p 1) eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste sama-
laadsete hankelepingute kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral arvesse
ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu kehtivuse
järgmise perioodi vältel; või (p 2) esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või
majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav
kogumaksumus. Vastavalt RHS § 24 lg-le 4 teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu
kogumaksumust, eeldatav maksumus on: (p 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 48
kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; või (p 2) tähtajatu hanke-
lepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise
maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.
Relevantsete menetlusreeglite valikul omab õiguslikku tähendust riigihanke menetluse "välja
kuulutamise" aeg – s.t akuutsed menetlusreeglid määratakse kindlaks riigihanke menetlust alustava
hanketeate edastamise ja avaldamise ajahetke seisuga (vt nt EKo 14.09.2017, nr C‑223/16,
Casertana Costruzioni, p-d 21-23; EKo 08.02.2018, nr C-144/17, Lloyd’s of London, p-d 25-
26).
13 (22)
Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.
Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt võimalik
mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav
maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat
piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS §
23 lg 8). Seega on hankelepingu (riigihanke) eeldatava maksumuse määramine prognoosotsus
(vt nt TlnHKo 19.05.2015, nr 3-15-875, p 25). Kuigi hankija ei ole selleks kohustatud, saab
hankija korraldada riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks RHS § 10 kohase turu-
uuringu.
Sõltumata sellest, milliseid meetodeid hankija eeldatava maksumuse määramisel kasutab, peab
hankija kahtluse korral suutma tõendada, et lähtus turuhinnale vastava hinnataseme välja
selgitamisel asjakohastest allikatest, tõenditest ja kaalutlustest, see tähendab näitama ära, kuidas
ta defineeris turu ja kuidas selgitas välja turuhinnale vastava hinnataseme (TlnHKo 19.05.2015,
nr 3-15-875, p 25).
RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või
ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või kontsessioonilepingu
sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või
kontsessioonilepingu sõlmimise korda. Seejuures ei või hankija jaotada riigihanget osadeks
eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hanke-
lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad,
teenused või ehitustööd (RHS § 28 lg 2). Riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist
siis, kui hankija tellib või ostab formaalselt eraldi korraldatavate riigihanke menetlustega
funktsionaalselt koos toimivaid või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju, teenuseid või
ehitustöid. Riigihanke (õigusvastase) osadeks jaotamise keelu rikkumiseks on loetud ka olukordi, kus
hankija käitumises ei ole tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata (vt EKo
15.03.2012, nr C-574/10, komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 49).
Kohtupraktikas on lisaks muudele aspektidele toodud välja, et riigihanke kokkukuuluvuse
määratlemisel võivad olla relevantsed järgmised kriteeriumid: (i) üks majanduslik või tehniline
funktsioon; (ii) ajaline korrelatsioon ja muud lisaargumendid. Euroopa Üldkohus selgitas kohtu-
asjas T-384/10, et majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on alternatiivne, mitte
kumulatiivne (vt Euroopa Üldkohtu 23.05.2013 otsus kohtuasjas T-384/10: Hispaania Kuningriik vs.
komisjon, p 68; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C-187/04 ja C-188/04:
komisjon vs. Itaalia, p 29).
Kohtupraktikast tulenevalt saab välja tuua, et riigihangete kokkukuuluvusele viitavad muu
hulgas järgmised indikaatorid: (i) sama majanduslik või tehniline ülesanne – põhikriteeriumina
(vt Euroopa Kohtu 05.10. 2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik, p-d 36, 38
ja 47; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C-187/04 ja C-188/04: komisjon vs.
Itaalia, p 27; Euroopa Kohtu 18.01.2007 otsus kohtuasjas C-220/05: Jean Auroux jt vs. Commune de
Roanne, p 41; Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa
Liitvabariik, p 37); (ii) riigihangete üheaegne alustamine, riigihangete ajaline lähedus, hanke-
teadete sarnasus, geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu – lisakriteeriumitena
(vt Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik, p 65).
Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi hankija eelarve planeerimisega seotud mistahes põhjused
ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Samuti on Euroopa Kohus osundanud, et ühe
kokkukuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamiseks peab kohaldama ehitustöödele kehtivaid
ühe majandusliku ja tehnilise funktsiooni kriteeriume ka teiste valdkondade korral (vt Euroopa
Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 41).
Näiteks asjade ostmise korral saab ühe ja sama majandusliku ning tehnilise funktsiooni kindlaks teha
selle järgi, et asjadel on sama otstarve ja need on ka sisult sarnased või täidavad funktsiooni kui koos
toimivad ja omavahel seotud osad.
14 (22)
Sarnased asjad on sellised, mida kavatsetakse kasutada samal või sarnasel otstarbel, näiteks
erinevad toiduained või kontorimööbel (vt direktiiv 2014/24/EL, preambul põhjendus 19; vt
ka Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud tõlkematerjal. Riigihangete osadeks jaotamisest.
Juuni 2014).
Rahandusministeerium on selgitanud, et niinimetatud suvaline hangete osadeks jagamine on
vastuolus riigihanke direktiivide kasuliku mõjuga. Sellega kaasneks nimelt sageli kunstlik
piirmääradest allapoole jäämine, millega piiratakse riigihangete seaduse ning direktiivi
kohaldamisala. Euroopa Kohus rõhutab oma väljakujunenud kohtupraktikas riigihanke
direktiivide tähtsust teenuste vabale liikumisele ja ausale konkurentsile Euroopa Liidu tasandil.
Riigihangete meelevaldne ning tarbetu "tükeldamine" õõnestaks neid eesmärke.
Riigihanke jagamine osadeks peaks põhinema faktilistel majanduslikel või tehnilistel asjaoludel,
mida hankija peab vajaduse korral tõendama. Euroopa Kohus on mitmes kohtulahendis (näiteks C-
16/98, C-187/04, C-220/05 ja C-574/10) toonud välja kriteeriumid, mille põhjal otsustada, kas
tegemist on ühe hankeobjektiga, mida ei tohi kunstlikult tükeldada. Nendeks on muu hulgas
majanduslik-, ruumiline-, funktsionaalne-, tehniline või eesmärgiline seos, samuti ajaline seos,
hanketeadete sarnasus jne. Samal ajal on võimalik ühe hankeobjekti esmapilgul kokku kuuluvaid
osi siiski käsitleda erinevate hankeobjektidena, kui selleks on objektiivsed põhjused. Objektiivseteks
põhjusteks ei ole aga Euroopa Kohtu hinnangu eelarveõiguslikud põhjused. Näiteks kohtuasjas C-
574/10 leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu riigihankeõigust reguleerivate direktiivide mõttega
on vastuolus, kui ühte riigihanget, mis puhtalt eelarvelistel põhjustel viiakse ellu mitmes etapis,
käsitatakse ainult sel põhjusel mitme iseseisva hankena, et jääda niimoodi välja (riigihanke) direktiivi
kohaldamisalast.
Seega vastamaks küsimusele, kas Hankija pidi lähtuma menetlusliigi valikul kõigi riigihanke osade
summeritud maksumusest, tuleb sisuliste kriteeriumide põhjal tuvastada, kas kõnealuste hangete
puhul oli tegelikult tegemist ühe ühtse hankega. Ühtsele hankele viitavad asjaolud võivad muu
hulgas olla järgmised: (i) riigihangete üheaegne (ajaliselt lähestikku langev) alustamine (sh üks
eelarveaasta), (ii) hanke alusdokumentide sarnasus; (iii) hangete toimumise geograafilise koha
ühtsus ning üheainsa hankija olemasolu.
Ehitusmaterjalide ja –tarvikute ostmine
Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamisdokumendi kuluandmetest nähtub, et
hankija on 2020. aastal ostnud erinevatelt ettevõtjatelt ehitusmaterjale ja –tarvikuid kogusummas
33 882,72 eurot, so maksumusega üle lihthanke piimäära (AS FEB – 28 264,06 eurot; Bauhof
Group AS – 1 596,25 eurot; AS Tevo Kaup – 1 401,93 eurot; Mentli OÜ – 1 154,08 eurot;
STOKKER AS – 888,14 eurot; SLO AS – 578,26 eurot). Hankija ei ole nimetatud soetuste
maksumusi riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks summeerinud ning sellest tulenevalt
ei ole samaliigiliste ja samaeesmärgiliste asjade (ehitusmaterjalide ja –tarvikute) summeritud
kogumaksumusele vastavat riigihanke menetlust, so lihthankemenetlust, korraldatud.
Asjaolu, et ühe eelarveaasta jooksul ostetud ehitusmaterjalide ja –tarvikute maksumused tulnuks
riigihanke eeldatava maksumuse ja sellele kohalduva menetlusreeglistiku valikuks summeerida
kinnitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/ 24/EL preambul (p 19), milles on
selgitatud, et:
"[P]iirmäärade arvestamiseks tuleks sarnaseid asju käsitada kui tooteid, mis on mõeldud samaks
või sarnaseks otstarbeks. Üldjuhul pakub asjaomases valdkonnas tegutsev ettevõtja tõenäoliselt
selliseid tooteid oma tavapärase tootevaliku hulgas."
Hankija on põhjendanud ehitusmaterjalide ja –tarvikute summeeritud eeldatavale maksumusele
vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmist sellega, et need asjad olid mõeldud erinevatele
ehitusobjektidele ning ehitusobjektide lõikes eraldi vaadatuna jäävad kulud alla lihthanke
piirmäära. Rahandusministeerium ei saa sellise käsitlusega nõustuda.
15 (22)
Tegemist on samaliigiliste asjadega, mis teenivad ühte ja sama eesmärki, milleks on hankija
enda remondimeeskonna poolt hankijale kuuluvate hoonete ruumides remonttööde tegemine
(CPV kood 44000000-0 "Ehitus-konstruktsioonid ja -materjalid; ehituse abimaterjalid (v.a
elektriseadmed)", sh 44100000-1 "Ehitusmaterjalid ja seonduvad tooted", 44500000-5 "Tööriistad,
lukud, võtmed, hinged, kinnitusvahendid, ketid ja vedrud" jne).
Samamoodi summeeritakse erinevatesse hoonetesse kontorimööbli ostmisel kõigi mööbliesemete
maksumused, olenemata sellest, millisesse hoonesse milline mööbliese on mõeldud. Seega
erinevalt ehitustöödest, mille puhul saaks funktsionaalset koostoimivust ja ühtset eesmärki
hinnata ehitusobjekti põhiselt, tuleb hankija poolt ühel eelarve- või majandusaastal ostetud kõik
samaliigilised asjad üldjuhul summeerida.
Rahandusministeeriumi hinnangul on hankija ülalkirjeldatuga eiranud RHS §-st 23, § 24 lg-st 2,
§ 28 lg-test 1-2 ning 14 lg 1 p-st 1, § 15 lg-st 1, §-st 125, nende koostoimes, tulenevat kohustust
korraldada lihthanke piirmäära ületava summeeritud kogumaksumusega ehitusmaterjalide ja –
tarvikute ostmiseks lihthankemenetlus, esitades selleks eRHR-ile avaldamiseks hanketeate.
Järelevalvemenetluses tuvastamist leidnud asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada, et hankijal
oleks esinenud mõni RHS § 125 lg-s 3 nimetatud alustest korraldamaks lihthankemenetlus
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Seda enam, et ka hankija ise ei ole
järginud kõnealuste ehitusmaterjalide ja –tarvikute ostmisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korda.
Hankija on oma eksimusest aru saanud ning ehitusmaterjalide ja –tarvikute raamlepingu sõlmimiseks
on 2022. aasta hankeplaanis ette nähtud riigihanke menetluse läbiviimine. Kontrolliaktis on
eelpool märgitud, et hankija peaks tegema hankeplaanis paranduse: ehitusmaterjalide ostmiseks
raamlepingu sõlmimine eeldatava maksumusega 50 000 eurot on "asjade lihthange", mitte
"ehituse hinnapäringuga hange".
Puhastus- ja koristusteenuste tellimine
Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamisdokumendi kuluandmetest nähtub, et
hankija on 2020. aastal tellinud erinevatelt ettevõtjatelt puhastus- ja koristusteenuseid kogusummas
52 184,22 eurot, so maksumusega üle lihthanke piimäära (Kinnisvarateenindus OÜ – 42 160,70
eurot; Osaühing KENDRA – 7 279,02 eurot; Greeny OÜ – 1 575,00 eurot; Kyyrix OÜ – 588,50
eurot; Osaühing Killuka – 581,00 eurot).
Hankija ei ole nimetatud soetuste maksumusi riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks
summeerinud ning sellest tulenevalt ei ole samaliigiliste ja samaeesmärgiliste teenuste (puhastus-
ja koristusteenuste) summeritud kogumaksumusele vastavat riigihanke menetlust, so lihthanke-
menetlust, korraldatud.
Tegemist on samaliigiliste teenustega, mis teenivad ühte ja sama eesmärki, milleks on hankijale
kuuluvates hoonetes ja kinnistutel puhastus- ja koristusteenuste tegemine. Puhastus- ja koristus-
teenused ei kuulu eriteenuste ega sotsiaalteenuste hulka. Need on nn tavateenused (CPV kood
90000000-7 "Reovee- ja jäätmekõrvaldusteenused, puhastus- ja keskkonnateenused", sh CPV
kood 90900000-6 "Puhastus- ja desinfitseerimisteenused", sh CPV kood 90910000-9 "Puhastus-
teenused", sh CPV kood 90911000-6 "Ruumide, hoonete ja akende puhastusteenused").
Rahandusministeeriumi hinnangul on hankija ülalkirjeldatuga eiranud RHS §-st 23, § 24 lg-st 2,
§ 28 lg-test 1-2 ning 14 lg 1 p-st 1, § 15 lg-st 1, §-st 125, nende koostoimes, tulenevat kohustust
korraldada lihthanke piirmäära ületava summeeritud kogumaksumusega puhastus- ja
koristusteenuste tellimiseks lihthankemenetlus, esitades selleks eRHR-ile avaldamiseks
hanketeate.
Järelevalvemenetluses tuvastamist leidnud asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada, et hankijal
oleks esinenud mõni RHS § 125 lg-s 3 nimetatud alustest korraldamaks lihthankemenetlus
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.
16 (22)
Seda enam, et ka hankija ise ei ole järginud kõnealuste puhastus- ja koristusteenuste ostmisel
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda.
Hankija on oma eksimusest aru saanud ning puhastus- ja koristusteenuste tellimiseks on 2022. aasta
hankeplaanis ette nähtud hankemenetluse läbiviimine.
3.6. Väikehankes sõlmitud hankelepingu täitmisel ei ole järgitud riigihanke üldpõhimõtteid
Hankija ei ole kohustatud järgima alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes (nn väikehankes)
RHS-i 2. ptk-s või 3. ptk-s sätestatud reegleid, sh ei ole väikehankes otsekohalduv RHS §-s
123 sätestatud (sõlmitud) hankelepingu muutmise regulatsioon.
Lisaks on Riigikohus leidnud, et alla riigihanke piirmäära jääva maksumusega riigihankeid
iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid ja võimalus pidada läbirääkimisi
ning sellises hankes ei ole põhjust sisustada riigihanke üldpõhimõtteid sama rangelt kui
hankemenetluses üldjuhul kehtivaid reegleid (vt RKHKo 20.11.2019, nr 3-17-2718, p-d 23-
26).
Sellegipoolest on ka alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega asja ostmine ja
teenuse või ehitustöö tellimine riigihange ning hankelepingu sõlmimiseni jõudmine ja selle
täitmine peavad toimuma kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega. RHS § 4 p 16 sätestab, et
riigihange on mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine
või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke definitsioon ei ole seotud soetuse
maksumusega, st et ka hankija üheeurone ost on riigihange. RHS ei sätesta küll konkreetseid
menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmiseks või teenuste tellimiseks,
kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga ja et hankija saaks käituda lepingu
sõlmimisel ja lepingu täitmisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke piimäära jäävates riigihangetes
peab hankija tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise (vt ka RaM selgitusi
veebilehel KKK rubriigis: Väikehange).
Nõnda sätestab RHS § 3, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud: p 1) tegutsema
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; p 2) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle
elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majandus-
piirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud
riigis, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke
eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; p 3) tagama konkurentsi
efektiivse ärakasutamise riigihankel; p 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; p 5)
kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmides hankelepingu parima
võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
Lisaks riigihanke üldpõhimõtete kohaldamisele peab hankija alla lihthanke piirmäära
jäävates riigihangetes järgima RHS-i 1. ptk-s sätestatud teisi reegleid, nt riigihanke eeldatava
maksumuse määramise ja riigihanke osadeks jaotamise (RHS §-d 23-28) ning hankija
otsustest teavitamise sätteid (RHS § 47).
Rahandusministeerium leiab, et hankija ei ole väikehangetes "Baltic Large Scale Computing
projektitegevustega seotud serveri hankimine" ning "Baltic Sea Games inglisekeelse veebilehe ja
veebipõhise interaktiivse juhendmaterjali disain ja arendus" sõlmitud hankelepingute täitmisel
riigihanke üldpõhimõtteid järginud, lubades ettevõtjatel täita lepinguid väikehanke algsetest
tingimustest erinevalt.
Väikehange "Baltic Large Scale Computing projektitegevustega seotud serveri hankimine"
Väikehanke "Baltic Large Scale Computing projektitegevustega seotud serveri hankimine"
pakkumuskutse p 3.3 ja sõlmitud hankelepingu p 3.1 kohaselt pidi Network Tomorrow OÜ
hankelepingu objektiks olevad seadmed hankijale üle andma hiljemalt 30.11.2020. Üleandmise
aktist aga nähtub, et seadmed anti hankijale üle alles 28.12.2020. Hankelepingu maksumuseks
oli 22 134,28 eurot.
17 (22)
Hankija selgitas väikehanke ja lepingu tingimustest kõrvalekaldumist järgmiselt: „Tarne hilines,
sest server võeti tagasi tootliinile, et väga oluline mikrokoodi uuendus sisse viia. Kirjalikku lepingu
muudatust sisse ei viidud ja leppetrahve ei algatatud, sest projektitegevusega seotud tarkvara-
arendus oli ka graafikust maas ja projekti tulemusele kriitilist mõju ei olnud.“
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole hankija selgitused piisavad, et õigustada hankelepingu
täitmist väikehanke alusdokumentides sätestatust erineva tarneajaga. Väikehanke alusdokumendist
nähtub, et tarneaeg oli oluline hanke- ja lepingutingimus. Esiteks oli hankija pakkumuskutses
kuupäevaliselt määratlenud nii hankelepingu sõlmimise tähtpäeva (30.10.2020) kui ka hankelepingu
täitmise tähtpäeva (30.11.2020). Järelikult pidi tarneajaks olema maksimaalselt 4 nädalat.
Teiseks pidid pakkujad pakutava tarneaja oma pakkumuses eraldi ära märkima ja tegemist oli
maksumuse kõrval teise hindamise kriteeriumiga (vt pakkumuskutse p-d 3.2-3.3, 4, 7.1).
Siinkohal on oluline, et pakkumuste maksumuste hinnavahed olid väikesed, jäädes madalaima
hinnaga pakkumusega võrreldes 1,29%-7,6% piiresse (22 134,28 eurot; 22 420,00 eurot; 22
838,00 eurot; 23 818,00 eurot). Maksumuselt teine ja kolmas pakkuja pakkusid tarneajaks
3-4 nädalat ning maksumuselt neljanda pakkuja pakutud tarneaeg oli 3 nädalat. Network
Tomorrow OÜ pakutud tarneaeg (4-8 nädalat) oli algselt väikehanke tingimustele mittevastav.
Hankija otsustas pidada väikehankes läbirääkimisi ning läbirääkimiste tulemusena kohandas
Network Tomorrow OÜ oma pakkumuse tarneaja osas hanketingimustele vastavaks (kuni 4
nädalat – hiljemalt 30.11.2020).
Hankelepingu p 5.1 sätestas, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on
poolel õigus nõuda viivitavalt teiselt poolelt viivist või leppetrahvi 0,1% päevas tähtaegselt
tasumata summast või mittekohaselt üleantud või üleandmata või vastuvõtmata jäetud seadmete
maksumusest iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et Network Tomorrow OÜ hilines serveri
hankijale üleandmisega 28 päeva, oleks lepingujärgse leppetrahvi suuruseks olnud 619,76 eurot.
Võrdluseks, et hinnavahe teise pakkumusega oli 285,72 eurot. Leppetrahvi hankija ei kohaldanud.
Rahandusministeerium on nõustamisülesande täitmisel selgitanud, et kui muudatus hankelepingu
seisneb lepingu tähtajas, tuleb muudatuse olulisust ja lubatavust tuleb hinnata RHS § 123 lg 2 alusel
(vt RaM selgitusi KKK rubriigis: Hankelepingu muutmine). RHS § 123 lg 2 kohaselt on muudatus
oluline ega ole seega lubatav eeskätt juhul, kui: (p 1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks
võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui
riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või (p 2) muudatus tingib hankelepingust
tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata
viisil.
Rahandusministeeriumi arvates on kõnealune hankelepingu muudatus, millega algset tarneaega on
pikendatud kahekordselt (4-lt nädalalt 8-le), oluline, sest see võis mõjutada väikehanke tulemust ja
muutis lepinguliste kohustuste vahekorda hankija kahjuks. Kuigi RHS § 123 lg 2 ei ole antud juhul
otsekohalduv, sest tegemist on väikehankega, ei ole kõnealune hankelepingu muudatus kooskõlas
RHS § 3 p-des 1-2 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kõnekas on, et
väikehankes Network Tomorrow OÜ-ga peetud lepingueelses kirjavahetuses on hankija esindaja
ise märkinud, et tegemist on väikehanke tulemust mõjutava olulise tingimusega: „Tarneajaks on
pakkumuskutses 30.11, kas jõuaksite selleks ajaks tarnida? Lepingu sõlmimisel on see oluline
detail. […] Teie pakkumine on kõige soodsam, aga sellest tarneaja vastusest sõltub, kas saame
lepingule minna.“
Eeltoodud põhjustel leiame, et hankija ei ole väikehankes "Baltic Large Scale Computing projekti-
tegevustega seotud serveri hankimine" sõlmitud hankelepingu täitmisel taganud RHS § 3 p-des 1-
2 sätestatud üldpõhimõtete järgimist.
Hankija peaks edaspidi pöörama tähelepanu, et hankelepingu täitmisel ei kaldutaks kõrvale
riigihanke esialgsetest tingimustest, sh tarneajast. Seda eriti siis, kui tarneaeg on olnud pakkumuste
hindamise kriteeriumiks.
18 (22)
Väikehange "Baltic Sea Games inglisekeelse veebilehe ja veebipõhise interaktiivse juhendmaterjali
disain ja arendus"
Väikehanke "Baltic Sea Games inglisekeelse veebilehe ja veebipõhise interaktiivse juhendmaterjali
disain ja arendus" pakkumuskutse p 3.3 kohaselt oli hankelepingu täitmise tähtpäevaks 29.05.
2020. Üleandmise aktist aga nähtub, et töö anti hankijale üle alles 19.10.2020. Hankelepingu
maksumuseks oli 7 896,00 eurot. Hankelepingu p-s 7.3. ette nähtud leppetrahvi hankija Redwall
OÜ-lt ei nõudnud.
Hankija selgitas väikehanke tingimustest kõrvalekaldumist järgmiselt: „Kodulehe valmistamine
on pidev loominguline protsess ja toimus koostöös projekti juhtpartneriga. Lepingu pikendamine
käis suulisel kokkuleppel ja oli mõlema poole poolt aktsepteeritud, et jõuda parima võimaliku
tulemuseni.“
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole hankija selgitused piisavad, et õigustada hankelepingu
täitmist väikehanke alusdokumentides sätestatust erineva tööde teostamise tähtpäevaga. Kuigi antud
väikehankes oli tööde teostamise tähtpäev hankija poolt määratletud ning pakkujatelt seda eraldi ei
küsitud ega hinnatud, oli tegemist siiski olulise tingimusega.
Nimelt oli algselt pakkumuskutses tööde teostamise tähtpäevaks märgitud 30.04.2020, mida pikendati
enne pakkumuste esitamist ettevõtjate palvel kuni 29.05.2020. Seega kõik pakkumuse esitanud
ettevõtjad arvestasid oma pakkumuse koostamisel ja hinna väljendamisel sellega, et tööd tuleb
teostada ja hankijale üle anda hiljemalt 29.05.2020. Kui hankelepingu järgsete tööde teostamiseks
oleks olnud pikem aeg, oleks see võinud mõjutada teisi väikehankes osalenud ettevõtjaid esitama
pakkumuse väiksema hinnaga. Lühikese tööde teostamise tähtaja ja ajasurve korral peab ettevõtja
arvestama pakkumuse koostamisel näiteks ületunnitöötasuga. Kui aga aega tööde teostamiseks on
rohkem, siis ületunnitöö vajadust ei kaasne ja sellevõrra on võimalik esitada pakkumus odavama
hinnaga. Seepärast on Rahandusministeeriumi arvates kõnealune hankelepingu muudatus, millega
algset tööde teostamise tähtaega on objektiivse põhjuseta mitmekordselt (ca 3-4 kordselt) pikendatud,
oluline ning potentsiaalselt võis omada mõju väikehanke tulemusele.
Hankija ei ole väikehankes "Baltic Sea Games inglisekeelse veebilehe ja veebipõhise interaktiivse
juhendmaterjali disain ja arendus" sõlmitud hankelepingu täitmisel taganud RHS § 3 p-des 1-2
sätestatud üldpõhimõtete järgimist. Hankija peaks edaspidi pöörama rohkem tähelepanu sellele,
et objektiivsete põhjusteta ei kaldutaks hankelepingu täitmisel kõrvale riigihanke esialgsetest
tingimustest, sh tööde teostamise tähtajast.
4. Tähelepanekud ja soovitused
Tähtajatute hankelepingute sõlmimine ei ole soovitatav, sest tähtajatud hankelepingud võivad
kahjustada riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Euroopa Kohus on leidnud, et tähtajatute
hankelepingute sõlmimise praktika on riigihankeid reguleerivate Euroopa Liidu õigusnormide
süsteemile ja eesmärgile iseenesest võõras. Kuigi tähtajatud hankelepingud ei ole Euroopa Liidu
õigusega keelatud, võib selline praktika aja jooksul siiski kahjustada võimalike teenuseosutajate
vahelist konkurentsi ja takistada riigihanke menetluse avalikustamist puudutavate riigihankeid
reguleerivate direktiivide kohaldamist (vt Euroopa Kohtu 19.06.2008 otsus asjas C‑454/06:
Pressetext Nachrichtenagentur GmbH vs. Austria, p 73). Tähtajatute hankelepingute asemel
tuleks võimalusel eelistada tähtajalisi lepinguid (vt M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 39 – M.
A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:
Juura 2019).
RHS otseselt ei keela sõlmida tähtajatuid hankelepinguid, kuid seda eeldusel, et hankelepingu
eeldatav maksumus on arvestatud õigesti ning riigihange on viidud läbi seadusest tulenevaid
reegleid järgides.
Nõnda sätestab RHS § 24 lg 1 p 3, et asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade üürimine,
rentimine või liisimine, eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu või hankelepingu korral,
mille tähtaega ei ole võimalik eeldatava maksumuse määramise ajal kindlaks määrata, eeldatav
kuumakse korrutatuna 48-ga.
19 (22)
Samuti sätestab RHS § 24 lg 4 p 2, et teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu
kogumaksumust, eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral,
mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.
Seejuures on oluline järgida RHS § 29 lg-s 2 sätestatud keeldu, mille kohaselt on keelatud tähtajatu
raamlepingu sõlmimine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 sätestab, et seadusest tuleneva
keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa
tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. RHS-
i eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja on soovinud, et tähtajatu raamlepinguga kaasneks
selle automaatne tühisus (vt RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk 49).
4.1. Soojusenergia ostmine
Järelevalvemenetluses tuvastati, et hankija on 2020. aastal maksnud soojusettevõtjale AS-le Tartu
Keskkatlamaja, kelle võrgupiirkonnas asuvad hankijale kuuluvad hooned, kaugküttevõrgu kaudu
tarnitud soojusenergia eest 56 524,29 eurot. Hankija ja soojusettevõtja vahel oli 01.08.2013
sõlmitud soojusenergia müügileping nr 2182, millega hankija kohustus ostma soojusettevõtjalt
soojusenergiat ja termofikatsioonivett (soojusenergia edasiandmiseks kasutati termofikatsiooni-
vett). Kõnealune leping oli sõlmitud tähtajatult. Riigihanke menetlust lepingu sõlmimiseks läbi
ei viidud.
Soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmimise ajal (01.08.2013) kehtinud riigihangete seaduses
[RT I 2007, 15, 76; 10.07.2013, 1] puudus sarnane erand, nagu sisaldus 19.10.2000 vastu võetud
riigihangete seaduse [RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105] § 4 lg 1 p-s 2, mille kohaselt ei pidanud
ostja (hankija) seaduses sätestatud korda rakendama vee-, elektrienergia-, gaasi-,
soojusenergia-, kaabellevi- ja telekommunikatsiooniteenuste tellimise korral, kui sellist teenust
oli võimalik tellida ainult ühelt isikult.
RHS § 4 p-s 16 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt on riigihange asja ostmine, teenuse
tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija
poolt. Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sh
kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd (vt RHS § 8 lg 1). RHS §
8 lg 3 esimese lause kohaselt asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju
kas asja omandamise õigusega või ilma. Seega RHS § 8 lg 3 tähenduses ei piirdu "asjade"
kategooria üksnes kehaliste esemetega (vrd TsÜS § 49 lg 1), vaid hõlmab ka muid tooteid, nt
soojusenergiat (vrd Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-393/92: Commune d'Almelo
jt vs. NV Energiebedrijf Ijsselmij, p 28, vt ka M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 44 – M. A.
Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019). Arvestades, et soojusenergia (vt CPV kood 09320000-8 "Aur, kuum vesi jms tooted"
ja selle alaliigina CPV kood 09324000-6 "Kaugküte"), nagu ka elekter (CPV kood 09310000-5
"Elekter") või maagaas (CPV kood 09123000-7 "Maagaas"), on käsitletav asjana RHS-i tähenduses
(soojus-, elektrienergia ja maagaasi ühisnimetajaks on CPV kood 09000000-3 "Naftatooted,
kütused, elekter ja muud energiaallikad"), peab hankija soojusenergia ostmisel, ka siis, kui see
toimub kaugküttevõrgu kaudu, järgima RHS-is asjade riigihanke ja asjade hankelepingu kohta
sätestatud nõudeid.
Ka kehtivas seaduses puudub 19.10.2000 vastu võetud riigihangete seaduse [RT I 2000, 84,
534; 2005, 18, 105] § 4 lg 1 p-s 2 sätestatuga analoogne erand, mistõttu soojusenergia ostmisel
tuleb hankijal juhinduda asjade riigihankeid reguleerivast üldisest korrast. Nõnda peab avaliku
sektori hankija soojusenergia ostmiseks korraldama hankemenetluse, kui sõlmitava lepingu
eeldatav maksumus on vähemalt võrdne 30 000 euroga ja jääb alla 60 000 euro (vt RHS § 15 lg
1, § 14 lg 1 p 1).
Kui aga soojusenergia ostmiseks sõlmitava lepingu eeldatav kogumaksumus on vähemalt 60 000
eurot, peab hankija viima läbi hankemenetluse (vt RHS § 15 lg 2, § 14 lg 2 p 1).
20 (22)
Seega kehtiva RHS-i kohaselt ei kuulu soojusenergia ostmine enam erandi alla, vaid tegemist on
üldjuhul asjade hankelepinguga, mille sõlmimisel tuleb lähtuda RHS-is sätestatust.
Riigikontroll on tuvastanud, et kõige sagedamini on avaliku sektori hankijad hankelepingu
eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluseta, so lihthanketa või hankemenetluseta,
ostnud soojusenergiat (vt Riigikontrolli aruanne Riigikogule: Hanketegevuse korraldus riigi-
asutustes. 03.02.2020, p-d 49-50, 52, 57-58, Lisa B).
Lihthankemenetluse või hankemenetluse korraldamise kohustus ei tähenda, et tegemist peaks
tingimata olema avatud hankemenetlusega või eRHR-is avaldatava hanketeatega alustatud lihthankega.
Kaugkütteseaduse § 8 lg 1 sätestab, et tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema
valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Ka tehnilistel põhjustel saab soojusenergiat kaug-
küttevõrgu kaudu osta üldjuhul ainult ühelt ettevõtjalt. Kui tehnilistel või õiguslikel põhjustel saab
hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga, on RHS § 49 lg 1 p 2 alusel hankijal õigus korraldada
riigihange, sh lihthange, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena (RHS § 125 lg
3).
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on väga paindlik ning hankijat ja pakkujat
vähekoormav hankemenetluse liik, mille läbiviimiseks ei ole hankijal vaja koostada mahukaid
riigihanke alusdokumente, kehtestada kohustuslikke kvalifitseerimise tingimusi jms (vt RHS § 72).
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ei pea toimuma ka elektrooniliselt, spetsiifilistele
nõuetele vastavaid teabeedastusvahendeid kasutades. Sisuliselt kaasneb hankelepingu sõlmimisele
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel hankijale üksnes kohustus esitada lepingu
sõlmimise ja hiljem ka täitmise andmed avaldamiseks eRHR-ile (vt RHS § 83). Erinevalt teistest
hankemenetlustest ei lasu hankijal väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses kohustust
aktiivselt kontrollida ettevõtjatel kõrvaldamise aluste esinemist. Hankija kohustus kontrollida
kõrvaldamise aluste esinemist tekib üksnes kahtluse olemasolul (vt. RHS § 72 lg 7 "... on
hankijale teadaolevalt"). RHS § 49 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel on hankijal õigus
korraldada ka lihthange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, s.t hanke-
teatega algava lihthankemenetluse asemel viia läbi üksikute nõuetega, paindlik ja vähekoormav
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus (RHS § 125 lg 3).
Rahandusministeerium on ka varasemates järelevalvemenetlustes juhtinud tähelepanu vajadusele
korraldada soojusenergia ostmiseks lepingu eeldatavale maksumusele vastav riigihanke menetlus
(vt nt 13.04.2020 kontrolliakt nr 12.2-4/8 riigihangete teostamise kontrollimise kohta Vene
Kultuurikeskuses; 30.03.2015 kontrollakt nr 12.2-4/17 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta Kohila Vallavalitsuses).
4.2. Infotehnoloogia teenused
Järelevalvemenetluses tuvastati, et hankija on 2020. aastal maksnud Kuvarnet OÜ-le info-
tehnoloogia teenuste eest 8 840,96 eurot. Hankija ja Kuvarnet OÜ õiguseelneja vahel oli
14.03.2003 sõlmitud leping nr 14032003/01, millega hankija kohustus tellima Kuvarnet OÜ-lt
infotehnoloogilise keskkonna hooldamise teenuseid. Leping vastab hankelepingu tunnustele.
Lepingu esemeks on riigihanke tavateenustena käsitletavad "IT-teenused: nõuande-, tarkvara-
arendus-, Interneti- ja tugiteenused" (CPV kood 72000000-5), spetsiifilisemalt "Infotehnoloogia
teenused" (CPV kood 72222300-0).
Riigihanke menetlust antud hankelepingu sõlmimiseks läbi ei viidud. Andmata käesolevaga
hinnangut sellele, kas kõnelause hankelepingu sõlmimine ilma riigihanke menetlust läbi viimata
oli 2003. aastal õiguspärane, selgitame hankijale sedalaadi lepingute sõlmimisele kehtivas
seaduses sätestatud nõudeid.
Kuigi lepingus oli algselt sätestatud, et leping on sõlmitud üheaastaseks tähtajaks, on sisuliselt
tegemist tähtajatu lepinguga. Nimelt on lepingus ette nähtud, et kui kumbki pool ei ole teatanud
lepingu lõpetamise soovist, loetakse leping pikendatuks järgnevaks üheaastaseks tähtajaks.
21 (22)
Selline vaikimisi pikenemine ei ole tähtajaliselt kuidagi piiratud. Õiguskirjanduses on leitud,
et kui teenuste hankelepingut, mille esialgne tähtaeg on üks aasta, saab ühe aasta kaupa
pikendama jäädagi, on tegemist tähtajatu hankelepinguga, mille eeldatav maksumus tuleb
määrata RHS § 24 lg 4 p 2 eeskujuks oleva direktiivi 2014/24/EL art 5 lg 14 p-s „b“ sätestatud
48 kuu reegli järgi (vt M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). Brussels Commentary
on EU Public Procurement Law. Nomos 2018, p 234 para 68).
Hankelepingus ei olnud tellitavate teenuste kogumaksumust lepingu kehtivusajal fikseeritud
ning tasumine pidi toimuma igakuiselt vastavalt hinnakirjas toodud ühikuhindadele. Hankija
raamatupidamise andmetest nähtuvalt on hankija tasunud ajavahemikul 31.01.2020- 31.12.
2020 (12 kuud) Kuvarnet OÜ poolt osutatud infotehnoloogia teenuste eest kokku 8 840,96
eurot. Järelikult on ühe kuu teenustasuks olnud keskmiselt 736,75 eurot. RHS § 23 lg 1 sätestab,
et riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt
makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid
kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 24 lg 4 p 2 näeb ette erireegli tähtajatu teenuste
hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatava maksumuse
määramiseks: tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem
kui 48 kuud, tuleb hankelepingu eeldatava maksumuse arvutamiseks teenuse osutamise maksumus
ühes kuus korrutada 48-ga.
RHS § 23 lg 8 kohaselt ei või ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut
kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke
eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-i 1. ptk-s sätestatust tulenevalt võimalik mitmel
meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus
võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära,
peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. Teisisõnu, hankija
peab lähtuma eeldatava maksumuse arvestamisel konservatiivsemast meetodist ja hinnangust.
Kui hankija soovib sõlmida 736,75 euro suuruse kuutasuga tähtajatu teenuste hankelepingu,
milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, siis sellise hankelepingu maksumuseks on RHS
§ 24 lg 4 p 2 järgi 35 364 eurot, mis ületab RHS § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud teenuste lihthanke
piirmäära, ning mille sõlmimiseks peab avaliku sektori hankija RHS § 15 lg 1 kohaselt viima läbi
lihthankemenetluse RHS §-s 125 ette nähtud korras.
2022. aasta hankeplaanis on hankija infotehnoloogiateenuste tellimiseks ette näinud lihthanke-
menetluse läbiviimise.
5. Järeldused
5.1. Kontrollimise käigus tuvastati hankija tegevuses kõrvalekaldumisi RHS-is sätestatud korrast
seoses: hankeplaani puudumisega; hankekorra veebilehel avaldamata jätmisega; hankekorras
sotsiaal- ja eriteenuste tellimise korra ning riigihankel huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja
kõrvaldamise meetmete reguleerimata jätmisega; üürilepingu lisakokkuleppena ehitustööde
hankelepingu sõlmimise ja elektrienergia ostmiseks asjade hankelepingu sõlmimisega ilma lepingu
maksumusele vastavat riigihanke menetlust korraldamata; riigihanke õigusvastase osadeks jaotamise
ja samaesemeliste soetuste (ehitusmaterjalide ja –tarvikute, puhastus- ja koristusteenuste) summeeritud
eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmisega; väikehankes sõlmitud
hankelepingu täitmisel riigihanke üldpõhimõtetega eiramisega.
5.2. Kuigi hankija riigihankekorralduses esines puudujääke, siis arvestades väikeseid hankemahtusid,
sellest tingitud hankija vähest kogemust riigihangete läbiviimisel ning hankija struktuuris
hankespetsialisti puudumist, on riigihanked korraldatud rahuldaval tasemel. Hanketegevuses
tuvastatud eksimused ja puudujäägid on edasises hankepraktikas välditavad. Hankija on puudustest
aru saanud, avaldades sihtasutuse veebilehel uue hankekorra, korruptsiooni ennetamise korra
ning hankeplaani, mis loob vajalikud eeldused eksimusi tinginud põhjuste kõrvaldamiseks ja
tulevikus samalaadsetest rikkumistest hoidumiseks.
22 (22)
5.3. Arvestades, et hankija iga-aastased riigihangete rahalised mahud jäävad üldjuhul alla lihthanke
piirmäära, soovitame hankijal tutvuda eRHR-i tehnilise lahendusega, mis võimaldab viia eRHR-
is läbi ka väikehankeid. Väikehangete läbiviimine eRHR-is avardab hankija võimalusi RHS §-s 3
sätestatud üldpõhimõtete efektiivsemaks rakendamiseks, sh riigihanke menetluste läbipaistvuse
suurendamiseks, suurema hulga ettevõtjate kaasamiseks, turul tegutsevate ettevõtjate vahelise
konkurentsi tõhusamaks ärakasutamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhtaja
Järelevalvetoiminguid teostanud ametnik:
Mihhail Antonov
jurist riigihangete järelevalve alal
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3468;
[email protected]