Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 23.05.2022 12:21
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Teadmiseks edastamine
Tere! Teile on saadetud Õiguskantsleri Kantselei dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument, mis on registreeritud 23.05.2022,
registreerimisnumbriga 6-1/220507/2202732. Dokument avaneb DigiDoc Client
programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida aadressilt
KontaktinfoE-R 09.00-17.00Kohtu 8, 15193 TALLINNe-post: telefon 693 8404
Teie 22.03.2022 nr
Meie 23.05.2022 nr 6-1/220507/2202732
Kõrgharidusnõude kehtestamine virtuaalvääringute valdkonnas
Lugupeetud avaldaja
Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
(RahaPTS) §-s 725 kehtestatud nõue, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab
olema kõrgharidus, on Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kooskõlas.
Möönan, et kõrgharidusnõude kehtestamisega on piiratud inimese õigust valida vabalt tegevusala
ja elukutset (PS § 29) ning ettevõtlusvabadust (PS § 31). Sellest hoolimata ei saa RahaPTS § 725
lõikes 1 sätestatud nõuet pidada meelevaldseks ega põhiseadusega vastuolus olevaks.
Virtuaalvääringute valdkonnas on kõrge rahapesu- ja julgeolekurisk (vt „Eesti rahapesu ja
terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang“). Riigikogul on seetõttu piirangute kehtestamisel
selles valdkonnas avar otsustusruum. Kui kõrgharidusnõue teenib põhiseaduspärast eesmärki ja
aitab seda saavutada, pole põhjust järeldada, et nõue on põhiseadusvastane.
Kõrgharidusnõue on kehtestatud kaalukal eesmärgil: riik soovib sellega tõkestada rahapesu ja
pettust ning kaitsta inimeste vara. Rahapesurisk ühes sellega kaasneva julgeolekuriskiga ei ole
teoreetiline hinnang, vaid tugineb riiklikule riskihinnangule. Kõrgharidusnõue aitab kaasa nende
riskide maandamisele. Samas on see üks osa suuremast meetmete paketist, mille abil riik soovib
vähendada virtuaalvääringute valdkonnas tekkivaid riske.
Niisiis ei saa abstraktselt hinnates väita, et kõrgharidusnõue ei aita kaasa rahapesu ja pettuste
tõkestamisele ja inimeste vara kaitsmisele. Meedet ei saa pidada meelevaldseks ega
põhiseadusega vastuolus olevaks.
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus
1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 725 on sätestatud
kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale, juhatuse
liikmetele ja kontaktisikule. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema
kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane erialane töökogemus (RahaPTS § 725 lg 1).
Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 2 lõike 5 punkti 4 kohaselt on kõrgharidus hariduse
kolmas tase. Kõrgharidus omandatakse rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides (HaS § 22 lõige 1 ja
2
§ 23 lõige 1) ning haridust tõendab Vabariigi Valitsuse kinnitatud vormi ja statuudi alusel antud
tunnistus või diplom (HaS § 27). Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab
õppeasutusele valdkonna eest vastutav minister. Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate
dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud
Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Eesti tunnistab ka teistes riikides välja
antud haridust tõendavaid dokumente (HaS § 28 lõiked 1 ja 2).
Virtuaalvääringu teenus on defineeritud RahaPTS § 3 punktides 10–103. Selle määratluse järgi
on virtuaalvääringu teenus virtuaalvääringu rahakotiteenus, virtuaalvääringu vahetamise teenus,
virtuaalvääringu ülekande teenus, virtuaalvääringu väljastamisega seonduva väljastaja eest või
nimel avaliku või suunatud pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse
osutamine.
2. Juhatuse liikmele kehtestatud kõrghariduse nõue piirab PS §-ga 29 reguleeritud õigust
valida endale vabalt tegevusala ja elukutset ning PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.
Seadusega võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra, kuid põhiseaduses ei ole
ette nähtud, millistel eesmärkidel tohib neid õigusi piirata. Piirangute kehtestamiseks sobivad
kõik põhiseaduspärased eesmärgid.
Kõrgharidusnõude eesmärk
3. Seaduseelnõu seletuskirjas on juhatuse liikme kõrghariduse nõuet põhjendatud järgmiselt:
„Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmele kehtestatakse kõrghariduse nõue. Paljude
ettevõtete loomise ja juhtimise juures pole kõrghariduse nõue asjakohane, kuid virtuaalvääringu
teenuse pakkumise käigus usaldavad kliendid ettevõttele enda vara. Virtuaalvääringu teenuse
pakkujate tegevusel on järjest enam ühiseid jooni teiste finantssektori asutustega, kus kehtivad
kõrgeimad usaldusnõuded. Finantssüsteem tervikuna peab olema usaldusväärne, stabiilne, hästi
reguleeritud ja kontrollitud ning ühiskonna ootus on, et finantsasutusi juhivad usaldusväärsed ja
kompetentsed inimesed. Virtuaalvääringute sektoris ja ka finantssektoris laiemalt esineb oht, et
klientide poolt ettevõtja käsutusse usaldatud varast jäädakse ilma. Eriti viimasel ajal on olnud
mitmeid juhtumeid, kus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele usaldatud klientide vara on läinud
kaduma (nt Poly Network, Coinbase). Ka klientidel on õigustatud ootus, et teenuse pakkujatena
tegutseksid isikud, kellel on vajalikud võimed, oskused ning teadmised teenuse pakkumiseks
olemas. Üheks selliseks kindlust tagavaks nõudeks on kõrgharidusnõue, mis erialaste teadmiste
kõrval üldjuhul annab tugevama kindluse ka selles, et isik on huvitatud enda täiendamisest ja
edasiarendamisest. Erialase töökogemuse nõude eesmärk on, et juhtivale ametikohale asuval
isikul oleksid tööks vajalikud praktilised kogemused ning teadmised ja oskused. Valdkonnad,
mida tuleks erialaseks pidada on antud kontekstis eeskätt pangandus ja rahandus, majandus,
õigus, raamatupidamine, auditeerimine, avalik haldus, finantsregulatsioon, infotehnoloogia.
Kogemus võib olla omandatud nii era kui avalikus sektoris ja võib seisneda ka näiteks
järelevalve läbiviimises või õpetamises.“
Vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule selgitas Rahandusministeerium, et „virtuaalvääringu
teenuse pakkujatega seonduvad riskid on sarnased krediidiasutuse riskidega, aga ainult selle
erisusega, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal ei ole õigust saadud vara arvelt väljastada laene
või seda enda tulu saamise eesmärgil investeerida. Samas on virtuaalvääringutega seonduvalt
veelgi kõrgem IT-risk, mis realiseerub igapäevaselt“.
4. Kokkuvõtvalt saab öelda, et juhatuse liikme kõrghariduse nõude kehtestamisel on kolm
peamist eesmärki: rahapesu tõkestamine, pettuste tõkestamine ja inimeste vara kaitsmine.
3
5. Rahapesu tõkestamine on riigi rahanduse toimepidevuse ja riigi julgeoleku seisukohalt
väga oluline eesmärk. Virtuaalvääringute valdkond on väga kõrge riskiga valdkond.
Virtuaalvääringu teenuste kasutamisega kaasneb suur julgeolekuoht.1 Seetõttu on Riigikogul
avar otsustusruum, milliseid piiranguid rahapesu tõkestamiseks kehtestada. Kõnealusel juhul
tuleb kontrollida, kas vaidlusalune meede teenib põhiseaduspärast eesmärki ja aitab seda
saavutada (meelevaldsuse test).2
6. Kõrgharidusseaduse § 2 lõikes 1 on öeldud, et kõrgharidustaseme õpe on tõenduspõhisel
käsitusel põhinev õpe, mille tulemusena õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on
vajalikud aktiivseks panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning
elukestvaks õppeks. Tõsi, kõrgharidust võib omandada paljudel erialadel3, kuid üldiselt võib olla
kindel, et kõrgharidusega inimene on võimeline süstematiseeritult omandama uusi teadmisi.
Kõrgharidusnõue aitab kaasa sellele, et virtuaalvääringute valdkonnas tegutseksid haritud ja
kohusetundlikud inimesed, kelle tegevus on õiguspärane.
Kõrgharidusnõue aitab kaasa ka sellele, et juhatuse liikmed oleksid kompetentsed inimesed, kes
tunnevad oma valdkonda käsitlevaid õigusakte. See aitab ära hoida juhtumeid, kus inimesed
kaotavad oma vara tahtliku pettuse tulemusena või teadmatusest. Kõrgharidusnõue aitab
rahapesu ja pettusi tõkestamisele kaasa veel selle kaudu, et mingil määral on seeläbi raskendatud
variisikute kasutamine. Variisikute kasutamist kui riski on nimetatud ka riiklikus
virtuaalvääringute valdkonna riskihinnangus.
7. Tuleb möönda, et üksnes kõrgharidusnõude ei pruugi rahapesu tõkestamise eesmärgile
märkimisväärselt kaasa aidata, kuid meetmete paketi ühe osana, mis RahaPTS-i muudatustega
kehtestati, aitab see nõue siiski kaasa eesmärgi saavutamisele.
8. Kõrgharidusega peavad olema ka krediidiasutuse juhatuse liikmed (krediidiasutuste
seaduse § 56 lõige 2). Sellega soovitakse tagada juhtide usaldusväärsus.
9. Niisiis saab öelda, et kõrgharidusnõue aitab kaasa rahapesu ja pettuste tõkestamisele ning
inimeste vara kaitsmisele. Abinõu saab pidada vajalikuks, kuna kõrgharidusnõude alternatiiv
saaks olla vaid tegevusluba taotleva ettevõtte üldise sobivuse hindamine. Sobivuse hindamine ei
oleks riskide maandamisel samavõrd tõhus meede, kuna sobivuse hindamisele kulub mõnevõrra
rohkem aega kui üldise kõrgharidusnõude kehtestamisele (vt ka seisukoha p 16).
10. Tegevusala valikuvabaduse ja ettevõtlusvabaduse piirangut saab pidada
proportsionaalseks, kuna kõrgharidusnõude kehtestamise eesmärk on väga kaalukas. Piirangu
intensiivsust vähendab see, et tegemist on piiranguga väga konkreetses valdkonnas ning inimesel
on võimalik viia oma tegevus ajapikku nõuetega kooskõlla, st tal on võimalik omandada
kõrgharidus.
11. Järelikult ei ole abstraktselt hinnates võimalik väita, et kõrgharidusnõue ei ole
eesmärgipärane ja on põhiseadusvastane.
1
Riikliku riskihinnanguga saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
2
I. Pilving. Paragrahvi 152 punkt 110. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, 2020.
3
Ka Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemise juhendis on selgitatud, et
kõrghariduse nõue ei eelda kõrghariduse olemasolu mingis konkreetses valdkonnas, vaid tähtis on asjaolu, et
omandatud on kõrgharidus.
4
Kõrgharidusnõude rakendamise tähtaeg
12. Uued nõuded virtuaalvääringute valdkonnas (sh kõrgharidusnõue) kehtestati rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 23. veebruaril
2022 ja jõustusid 15. märtsil.
RahaPTS alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma
tegevuse ja dokumendid viima uute nõuetega kooskõlla hiljemalt tänavu 15. juuniks (RahaPTS
§ 118³). Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vii oma tegevust tähtajaks seadusega kooskõlla,
tunnistab Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks.
13. PS § 13 lg-st 2 ja PS §-st 10 tuleneb nõue, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette
näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse
vastavalt ümber korraldada. Riik ei või kehtestada uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö“
(RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26). Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades
vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat
vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus
õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04).
14. Praegusel juhul on jäetud ettevõtjatele kõrgharidusenõudega kohanemiseks aega natuke
üle kolme kuu. Küsimus on selles, kas Riigikogu oleks pidanud kehtestama pikema
üleminekuaja, arvestades, et kõrghariduse omandamine võtab tavaliselt aega kolm aastat.
15. Vastuseks õiguskantsleri nõuniku päringule selgitas Rahandusministeerium, et „RahaPTS
muudatuste kiire rakendamine on vajalik kõrgete, sekkumist vajavate riskide maandamiseks.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020 tuvastas, et
Eestis on suurimad rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud ning haavatavused seotud Eesti
tegevuslubadega virtuaalvääringu valdkonna ettevõtetega. Riskihinnang nentis, et oluline on
koostöös erasektoriga kiiresti tugevdada virtuaalvääringute teenuste pakkujatele mõeldud
nõudeid, et vähendada virtuaalvääringutega seotud keskkonna atraktiivsust kuritegelikule
ärakasutamisele“.
16. Sellest võib järeldada, et kui Riigikogu oleks andnud kõrgharidusnõudega vastavusse
viimiseks ettevõtjatele aega kolm aastat või rohkem, oleksid kogu selle aja püsinud
virtuaalvääringu valdkonnas kõrgemad riskid. Ühtlasi oleks suurenenud Rahapesu Andmebüroo
halduskoormus, kuna riik oleks pidanud eraldi hindama iga tegevusluba taotleva ettevõtte
sobivust (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-d 39 ja 40).
17. Kuna virtuaalvääringute valdkond on väga kõrge rahapesu- ja julgeolekuriskiga valdkond,
saab öelda, et kõrgharidusnõude jõustumisele seatud lühike üleminekuaeg on õigustatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Karolin Soo 693 8419;
[email protected]