dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust

Rahandusministeerium · 23. mai 2022
Viit
1.1-11/3422-2
Registreeritud
23. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Justiitsministeerium, Eesti Pank, Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Kadri Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-113422-2 23.05.2022 Väljaminev kiri.asice1380 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 23.05.2022 nr 1.1-11/3422-2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust, ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta. Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Kadri Martin 611 3156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 18.05.2022 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust 1. Sissejuhatus 1.1. Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (komisjon) on algatanud järgnevad muudatused: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega1 COM(2022) 120 (CSDR muutmine). Väärtpaberite keskdepositooriumidel on kolm peamist rolli. Keskdepositooriumid: 1. viivad keskselt läbi väärtpaberiarveldusi, st väärtpaberitehingu lõpuleviimist, mille käigus kantakse üle raha või väärtpaberid või mõlemad; 2. registreerivad väärtpaberite esmaemissioone; 3. haldavad ja peavad arvestust väärtpaberikontode üle (lihtsustatult registreerivad väärtpaberite omanikud ja neile kuuluvate väärtpaberite arvu) ehk pakuvad keskset hoidmisteenust. Lisaks osutab mõni keskdepositoorium kõrvalteenuseid, sealhulgas pangateenuseid (näiteks kontode avamist ja hoiuste vastuvõtmist väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks, makseteenuseid, sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemist). ELis on 26 tegevusloaga keskdepositooriumi. 2019. aastal läbis ELi väärtpaberiarveldussüsteeme üle 420 miljoni ülekandekorralduse, mis hõlmasid enam kui 53 triljoni euro väärtuses väärtpabereid ja mille käive oli kokku üle 1 120 triljoni euro. Keskdepositooriumide peamiste ülesannete tõttu on neil oluline roll majanduse rahastamises ja rahapoliitika elluviimises keskpankade poolt (keskpankade rahapoliitiliste tehingute jaoks sobiv tagatis liigub euroalal läbi keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide). 2014. aasta CSDRiga parandati arvelduse turvalisust ja tõhusust ning loodi ELi keskdepositooriumidele ühtsed nõuded. See oli oluline ka kauplemis- ja kauplemisjärgse turu taristu õigusraamistiku viimistlemiseks, euroala keskpankade platvormi TARGET2-Securities täiendamiseks ja edendamiseks ning rahvusvahelise finantsstabiilsuse nõukogu 2010. aasta üleskutsele vastamisel, et finantsturu taristu tugevdamiseks standardid läbi vaadata ja neid tõhustada. CSDRi uuendamine on kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava keskne meede, et tõhustada kauplemisjärgset turgu ning lõimunud ja vastupidavate arveldusturgude toel suurendada ELi keskdepositooriumide ja laiemalt ELi finantsturgude konkurentsivõimet. Euroopa väärtpaberite kauplemisjärgne turg on endiselt suurel määral killustunud riigipiiride järgi ja see takistab piiriülest investeerimist. CSDRi uuendamine hõlmab ka COVID-19 kriisi õppetunde, et turupõhise rahastamise toel ergutada majanduse pikaajalise kasvu taastumist ning ELi keskkonna- ja digipöörde rahastamist, ja BREXITist tulenevaid vajadusi. Euroopa Komisjoni 1. juuli 2021 aruande järgi täidab algne CSDR oma esialgset eesmärki suurendada ELis arvelduse tõhusust ja keskdepositooriumide usaldusväärsust ja enamikes valdkondades oleks CSDRi oluline muutmine ennatlik, arvestades nõuete suhteliselt hiljutist kohaldamist. Komisjon tegi siiski kindlaks valdkonnad, kus saaks muuta CSDRi eesmärkide täitmine proportsionaalsemaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. 1 EUR-Lex - 52022PC0120 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 1 Kokkuvõttes on CSDR muutmise eesmärk tagada CSDRi eesmärkide proportsionaalsem, tulemuslikum ja tõhusam saavutamine. Selleks on komisjon CSDRi muutmisega teinud ettepanekud, et: 1. Parandada üleeuroopalise tegevusloa andmise korda, et keskdepositooriumid saaksid ühe tegevusloaga kogu ELis tegutseda. Korra muutmisega kõrvaldatakse eelkõige suhteliselt kulukad ja dubleerivad menetlused ja lihtsustatakse teenuste piiriülest osutamist ja konkurentsi.; 2. Parandada järelevalveasutustevahelist koostööd, sealhulgas viiakse mõnede väärtpaberite keskdepositooriumide puhul sisse kolleegiumide loomise nõude, et suurendada järjepidevat ja ühtset järelevalvet.; 3. Lihtsustada keskdepositooriumide ligipääsu panganduskõrvalteenustele, et keskdepositooriumidel oleks võimalik pakkuda arveldusteenuseid laiemas valikus välisvääringutes ja anda ettevõtjatele võimalus kaasata rahastust suuremalt hulgalt investoritelt, sealhulgas piiriüleselt.; 4. Parandada arveldusdistsipliini korda, et muuta kord tõhusamaks ja proportsionaalsemaks.; 5. Parandada järelevalvet kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle, et järelevalveasutustel oleks parem teave kolmandates riikides asutatud väärtpaberite keskdepositooriumide tegevuse kohta ELis. CSDR on tihedalt seotud ka digirahanduse paketiga, eelkõige EL määruse ettepanekuga hajusraamatu tehnoloogial (DLT) põhinevate turutaristute katsekorra kohta, mille kohaselt võib DLT arveldussüsteemid ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemid teatavatel tingimustel CSDRi mõningate sätete järgimisest vabastada, et selles valdkonnas innovatsiooni ergutada, tagades samal ajal investorite kaitse, turu usaldusväärsuse ja finantsstabiilsuse. Pärast DLT põhinevate turutaristute katsekorra lõppu võiks kaaluda CSDR täiendavat muutmist, kuid hetkel on järelduste ja täpsemate muudatuste tegemine veel ennatlik. CSDR on seotud ka määruse ettepanekuga, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust (DORA) ja mille eesmärk on tagada, et kõikidel finantssüsteemi osalistel, sealhulgas keskdepositooriumidel, on olemas vajalikud kaitsemeetmed selleks, et maandada küberrünnete riski ja seonduvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riske. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Kadri Martin ([email protected]) ja Valner Lille ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt. 2. Üleeuroopalise tegevusloa andmise korra muutmise sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõuga lihtsustatakse üleeuroopalise tegevusloa saamise korda. Järelevalveasutusel lubatakse juhul, kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium ei täida kõiki CSDR nõudeid, kuid kui võib põhjendatult eeldada, et ta teeb seda siis, kui ta oma tegevust tegelikult alustab, anda tegevusloa tingimusel, et kõnealune keskdepositoorium tagab CSDR nõuete täitmise oma tegevuse alustamisel. Uutel keskdepositooriumidel lubatakse taotleda piiriülese tegevuse heakskiitu samaaegselt tegevusloa taotlemisega, mis võimaldab neil alustada piiriülese tegevusega peale oma päritoluriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saamist varem. Samuti kõrvaldatakse võimalus, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lükkab piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse tagasi. Keskdepositoorium võib muudatuste kohaselt hakata teenuseid osutama üks kuu pärast kuupäeva, millal päritoluliikmesriigi pädev asutus edastas piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, või varem, kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab teda sellega nõustumisest varem. Ühtlasi täpsustatakse, et piiriülese tegevuse heakskiitu taotlev keskdepositoorium peaks esitama alati (mitte enam vaid siis, kui see on asjakohane) hinnangu meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel on keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberid emiteeritud. Samuti lühendatakse ajavahemikku, mille jooksul päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, kolmelt kuult ühele kuule. Lisaks täpsustatakse, et liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, mille alusel väärtpaberid on emiteeritud, hõlmab nii i) selle liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, kus emitent on asutatud, kui ka ii) äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel väärtpaberid on emiteeritud, juhul kui need on erinevad. See 2 hõlmab komisjoni selgituse kohaselt eelkõige võlakirju, mille emitent asub ühes liikmesriigis, kuid on lepingute kaudu mõne muu liikmesriigi õiguse kohaldamisalas. Samuti täpsustatakse, et liikmesriigid peavad oma ülaltoodud asjakohaste normide loetelu, mille loomine on ette nähtud juba kehtivas CSDRis, vähemalt iga kahe aasta järel ajakohastama. Piiriülese tegevuse heakskiitmise lihtsustatud kord, mis hõlmab vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste heakskiidu saamise asemel nende teavitamist, vähendab komisjoni hinnangul eeldatavalt kulusid 75%, mis tähendab komisjoni arvestuste kohaselt ühe keskdepositooriumi kohta keskmiselt 585 000 euro suurust ühekordset säästu. Lisaks täpsustatakse, et taotluse saanud keskdepositoorium ei viivita loa saanud keskdepositooriumiga ühenduse loomisega põhjendamatult ja taotluse saanud keskdepositoorium looks ühenduse teise keskdepositooriumiga 12 kuu jooksul. Seisukoht 1: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide piiriülese tegevuse tingimuste ja heakskiidu taotlemise muutmisel, mis meie hinnangul muudavad nimetatud protsessi kiiremaks ja sujuvamaks. CSDRi muutmise meetmed lihtsustavad keskdepositooriumide piiriülese tegevuse heakskiitmise korda, kaotades võimaluse, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus heakskiitu ei anna, ning asendavad selle päritoluliikmesriigi järelevalveasutuse teatega vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusele. Piiriülese arvelduse takistused viiakse miinimumini ning vähendatakse halduskoormust ja nõuete järgimise kulusid. Samas võiks Nasdaq CSD SE Eesti filiaali hinnangul võlakirjade turul piiriülene tegutsemine olla võimalik veelgi lihtsama korra alusel. 3. Järelevalveasutustevahelise koostöö parandamise ja keskdepositooriumide teenuste järjepidevuse tagamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Täpsustatakse järelevalveasutustevahelist koostööd keskdepositooriumile tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja hindamisprotsessis. Muudatustega täpsustatakse, et kui keskdepositoorium ei tegele enne tegevusloa andmise protsessi algust arveldamisega, võetakse läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kriteeriumide hulgas arvesse eelduslikult ka arveldustegevust, et arvestada kõigi asjassepuutuvate asutuste (eelkõige keskpankade) seisukohti. CSDR muutmises nähakse ette kord, mille alusel võivad asjassepuutuvad asutused (keskpangad) kolme kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt teabe saamist esitada põhjendatud arvamuse. Kui mõni asutustest esitab negatiivse arvamuse, peab järelevalveasutus seda negatiivset arvamust põhjendatud otsuses käsitlema. Kui järelevalveasutus negatiivse arvamusega ei nõustu, peab ta sellest teada andma vastuväite esitanud asutustele, kes võivad küsimuse ESMAle suunata. Kui küsimust 30 päeva jooksul pärast ESMAle suunamist ei lahendata, teeb järelevalveasutus läbivaatamise ja hindamise suhtes lõppotsuse ja esitab kaasatud asutustele kirjalikult oma otsuse üksikasjaliku selgituse. Järelevalveasutustele lisatakse uus nõue muude asutustega, eelkõige keskpankadega, teavet jagada. Täpsustatakse, et keskdepositoorium peab sisse seadma protseduurid väärtpaberite esmaregistreerimise kontode ja registrite üleandmiseks juhul, kui tegevusluba kehtetuks tunnistatakse. Keskdepositooriumide läbivaatamis- ja hindamisprotsessi sagedust pikendatakse iga-aastasest kord kahe aasta jooksul toimuvaks. Täpsustatakse, kuidas keskdepositooriumid peaksid valmistuma stsenaariumideks, mille puhul nad ei pruugi saada oma kriitiliste funktsioonide ja teenuste järjepidevust tagada. Välja jäetakse kriisilahenduse kava koostamise nõue, kuna see on ebaselge ning kuna puudub ELi kriisilahenduskord, mille põhjal kriisilahenduse kava saaks koostada. Selle asemel lisatakse keskdepositooriumidele nõue koostada ja esitada järelevalveasutusele finantsseisundi taastamise või nõuetekohase likvideerimise kavad. Lisaks täpsustatakse, mida kavad peavad minimaalselt sisaldama ning lisatakse põhimõte, et kava tuleb ajakohastada vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kavades tuleb arvestada keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust ning võimalikku taastamis- või kriisilahenduskava, mis on koostatud vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. ESMAle antakse läbivaatamise ja hindamise standardvorme ning menetlusi käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite komisjonile esitamiseks uus tähtaeg. 3 Pikendatakse ka tähtaega, mille jooksul asjassepuutuvad asutused ja järelevalveasutused saavad esitada põhjendatud arvamuse panganduskõrvalteenuste osutamise loa andmise kohta, ühelt kuult kahele, kuna ühekuuline tähtaeg on sellise arvamuse esitamiseks osutunud liiga lühikeseks. Lisatakse kohustus järelevalveasutuste kolleegiumi moodustamiseks kahel juhul: 1. kui keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust (loakolleegium); või 2. kui keskdepositoorium kuulub gruppi, mille moodustab kaks või enam keskdepositooriumi, mis on saanud tegevusloa vähemalt kahes liikmesriigis (grupi tasandi kolleegium). Kui keskdepositoorium, mille suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, on ka osa grupist, kuhu kuulub veel vähemalt üks keskdepositoorium, moodustatakse selle keskdepositooriumi jaoks ainult üks kolleegium, mitte kaks eraldi kolleegiumi (st eraldi loakolleegiumi ja grupi tasandi kolleegiumi), et tagada sünergia ja vältida asjassepuutuvatele asutustele tarbetu halduskoormuse panemist. Ainult ühe kolleegiumi saab moodustada keskdepositooriumide pädevate asutuste nõusolekul ka juhul, kui teiste gruppi kuuluvate keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, et ei tekiks olukorda, kus on mitu loakolleegiumi ja eraldi grupi tasandi kolleegium keskdepositooriumide jaoks, mis kuuluvad samasse gruppi ja millel on sageli ühised menetluskorrad, ressursid, hinnangud meetmetele, mille nad on võtnud selleks, et tagada selle vastuvõtva liikmesriigi õiguse järgimine, kus nad piiriüleselt teenuseid osutavad. CSDRi lisatakse grupi tasandi kolleegiumi eesistuja ja kolleegiumide koosseisu määramise põhimõtted ja nende ülesanded, et tagada kogu ELis järelevalvele ühetaoline lähenemine. ESMAle antakse volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kolleegiumide tegevuse praktilise korralduse kohta. Muudatusi on tehtud ka selleks, kolleegiume teavitataks keskdepositooriumide suhtes tehtud olulistest otsustest ja kohandada paremini ESMA poolt komisjonile esitatavate aruannete sagedust. Seisukoht 2: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutustevahelise koostöö parandamisel keskdepositooriumile tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja hindamisprotsessis eesmärgiga lihtsustada keskdepositooriumide piiriülest teenusepakkumist. Samas leiame, et järelevalveasutuste kolleegiumite, eriti loakolleegiumite, loomisel peavad kolleegiumis osalemise kasu ning kolleegiumi põhimõtted ja kohustused olema põhjendatud ja proportsionaalsed järelevalveasutuste ressursside kasutamisega. Järelevalveasutustevaheline tihedam koostöö ja järelevalveasutuste kolleegiumide loomine lihtsustab keskdepositooriumide pääsu muudele kui nende tegevusloal märgitud turgudele ja annab järelevalveasutustele rohkem volitusi riskide seireks, et tagada finantsstabiilsus. Samas peab kolleegiumide loomisel arvestama, et nende loomine oleks proportsionaalne saadava kasu ja järelevalveasutuste ressursside kasutamisega. Kolleegiumite loomine ei pruugi järelevalvet lihtsustada ka järelevalvatavate keskdepositooriumide vaatest, vaid võib pigem kaasa tuua vastavusega seonduvate kulude ja ressursivajaduse tõusu. Alternatiiviks oleks CSDRi praeguste koostöö korraldamise eeskirjade tugevdamine ja keskdepositooriumide järelevalve suurendamine ELi tasandil, kuid selleks ei ole komisjoni hinnangul aeg veel küps. Seisukoht 3: Toetame Euroopa Komisjoni nõuete muutmise ettepanekuid eesmärgiga tagada väärtpaberite esmaregistreerimise kontode ja registrite üleandmine, et kindlustada keskdepositooriumide teenuste järjepidevus ka siis, kui tegevusluba kehtetuks tunnistatakse. Keskdepositooriumidele kehtivate nõuete täpsustamine aitab tagada, et keskdepositooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral toimub keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberitega arveldamine või varade ülekandmine teisele keskdepositooriumile õigeaegselt ja kavadele vastavalt. 4. Panganduskõrvalteenuste tingimuste kohandamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Esiteks antakse panganduskõrvalteenuste osutamise luba omavatele keskdepositooriumidele võimalus osutada neid teenuseid keskdepositooriumidele, mis ei ole sellist luba saanud ega saa seetõttu arveldada teatavates vääringutes üle kindla ülemmäära, kui neil pole juurdepääsu vääringut emiteerivale keskpangale (keskpanga rahas arveldamisele). Selleks antakse keskdepositooriumidele võimalus taotleda panganduskõrvalteenuste osutamist mitte ainult määratud krediidiasutustelt, vaid ka teistelt keskdepositooriumidelt, kellele on antud luba 4 selliseid teenuseid osutada, sõltumata sellest, kas need keskdepositooriumid kuuluvad samasse gruppi või mitte. Panganduskõrvalteenusteks on näiteks kontode avamine ja hoiuste vastuvõtmine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks ning makseteenused, sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemine. Lisaks kustutatakse keeld, mille kohaselt määratud krediidiasutused ei tohi osutada keskdepositooriumi põhiteenuseid. Teiseks muudetakse põhimõtteid, millise piirini (künniseni) keskdepositooriumid saavad pangateenusteks krediidiasutust kasutada. Keskdepositooriumidel, kellel ei ole luba osutada panganduskõrvalteenuseid, saavad vaid teatud piirini2 valuutaarveldusi pakkuda krediidiasutustes avatud kontode või oma konto kaudu. Nüüd volitatakse künnise sobiva väärtuse määramiseks ja finantsriskide juhtimiseks Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA), mis peab koostöös EKPSi ja ESMAga välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille kinnitab komisjon. Standardites määratakse uus künnis, milleni krediidiasutused saavad keskdepositooriumidele panganduskõrvalteenuseid osutada, sealhulgas asjakohased riskijuhtimis- ja usaldatavusstandardid, mis maandavad künnise muutmisest tulenevaid võimalikke riske. Keskdepositooriumide usaldatavusnõudeid on täpsustatud ja lisatud, et 1. likviidsusriski stressistsenaariumi puhuks peavad olemas olema kvalifitseeruvad likviidsed vahendid, mitte likviidsed vahendid, ning et stressistsenaarium peaks hõlmama kahte suurimat liiget, mitte ainult ühte; 2. kvalifitseeruvad likviidsed vahendid peavad olema asjaomastes vääringutes, mitte ükskõik millises vääringus; 3. eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra kasutamisel peaks see olema väga usaldusväärne. Kokkulepitud korraga sarnase korra kasutamisel peaks see vastama samale standardile ja hõlmama ainult krediidivõimelisi krediidiasutusi; 4. keskdepositoorium saab maksejõuetu kliendi antud tagatise rahaks konverteerida, mitte realiseerida, ning kokku leppimata korra kasutamisel peab keskdepositoorium saama veenduda, et kõik võimalikud kaasnevad riskid on kindlaks tehtud ja maandatud; 5. keskdepositooriumid peaksid käsitlema oma riskijuhtimis- ja usaldatavusraamistikes asjakohaseid riske, sealhulgas tasaarvestuskokkuleppeid, et keskdepositooriumide tasaarvestuskokkulepetega seotud krediidi- ja likviidsusriskid oleks nõuetekohaselt juhitud. Nõuet selgitatakse täiendavalt olemasolevates regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille EBA on välja töötanud. Lihtsamad nõuded keskdepositooriumidele panganduskõrvalteenustele juurdepääsuks, mis on vajalik välisvääringus arveldamiseks, suurendavad konkurentsi. Künnise, milleni keskdepositooriumid saavad teenuste jaoks krediidiasutusi kasutada, muutmine annab keskdepositooriumidele võimaluse arendada edasi teenuseid, mida nad osutavad siseriiklikele investoritele ja piiriüleselt. Eeldatavasti suureneb välisvääringutes arveldamine muudatusettepanekute tulemusena hinnanguliselt 16 miljardi euro võrra aastas. Seisukoht 4: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide juurdepääsu hõlbustamiseks panganduskõrvalteenustele eesmärgiga suurendada konkurentsi ja piiriüleste teenuste edasiarendamist välisvääringus arvelduste puhul. Keskdepositooriumide juurdepääsu hõlbustamine panganduskõrvalteenustele võimaldab pangateenuste osutamise luba omavatel keskdepositooriumidel pakkuda neid teenuseid teistele keskdepositooriumidele ja teatud künniseni kasutada krediidiasutuse teenuseid. Kuna panganduskõrvalteenustele ligipääsu praegused piirangud on ajale jalgu jäänud, toetab ka Eesti turg künnise muutmist (eelduslikult tõstmist). Alternatiivne variant oleks keskdepositooriumide poolt panganduskõrvalteenuste osutamise piirangute kaotamine, kuid see võib komisjoni hinnangul oluliselt suurendada ohtu finantsstabiilsusele. 5. Arveldusdistsipliini korra muutmise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Muudetakse arveldusdistsipliini korra põhimõtteid. Esiteks nähakse ette, et kui arveldus ebaõnnestub tehingu osalistest sõltumatute tegurite tõttu või kui tehingus ei osale kahte kauplejat, ei kohaldata arvelduse ebaõnnestumise suhtes karistussüsteemi. Rahatrahve tuleks arvutada kas asendusostu lõpuleviimiseni, kui 2 Krediidiasutustes avatud kontode kaudu arveldatava raha koguväärtus ühe aasta kohta arvutatuna on väiksem kui 1% keskdepositooriumi raha vastu arveldatud väärtpaberitehingute koguväärtusest ega ületa maksimaalselt 2,5 miljardit eurot aastas. 5 komisjon on vastava rakendusakti vastu võtnud, või tegeliku arvelduskuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Teiseks võib komisjon kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, millega otsustatakse kohaldada teatavate finantsinstrumentide või tehingute kategooriate suhtes kohustuslikke asendusoste. Komisjon võib selle otsuse teha juhul, kui ta leiab, et need meetmed on proportsionaalsed ELis esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks ning et ebaõnnestunud arvelduste arvust ja mahust tulenevalt on täidetud teatavad tingimused. Kolmandaks sätestatakse, millal asendusost algatatakse. Üldjuhul algatatakse asendusprotsess nelja tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva (pikendusperiood). Kui tehing on seotud finantsinstrumendiga, millega kaubeldakse VKEde kasvuturul, on pikendusperiood 15 kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui VKEde kasvuturg otsustab kohaldada lühemat perioodi. Neljandaks täpsustatakse edasiandmismehhanismi toimimist. Edasiandmismehhanismiga hoitakse ära ebaõnnestunud arvelduste kaskaad, millest igaüks nõuab eraldi asendusostu. Selle vältimiseks lubatakse tehingute ahela igal osalisel asendusostu teatis kohustusi mittetäitvale liikmele edasi anda nii, et kogu tehingute ahela lahendamiseks on vajalik ainult üks asendusost. Edasiandmismehhanismi saab liikmete ja nende klientide vahel lepingu alusel korrata kuni lõppostjate ja -müüjateni. Viiendaks täpsustatakse, et kui arveldus ebaõnnestub tehingu osalistest sõltumatute tegurite tõttu või kui tehingus ei osale kahte kauplejat, ei kohaldata arvelduse ebaõnnestumise suhtes kohustusliku asendusostu mehhanismi. Kuuendaks nähakse ostjale ja müüjale ette sümmeetrilised maksed juhuks, kui tehingu majanduslikud tingimused asendusostu tegemise ajal erinevad algse tehingu tingimustest, et asendusost taastaks tehingu osaliste majandusliku positsiooni sellisena, nagu see oleks olnud algse tehingu toimumise korral. Seitsmendaks selgitatakse, et kesksetele vastaspooltele ette nähtud vabastust arveldusdistsipliini nõuetest kohaldatakse ainult siis, kui keskne vastaspool vahendab vastaspoolte tehinguid. Samuti täpsustatakse, et keskne vastaspool võib luua kahju katmise mehhanismi kohustuslike asendusostude kohaldamise kahjude leevendamiseks. Kaheksandaks lisatakse CSDRi uus õigus, mis annab komisjonile õiguse peatada asendusostude mehhanismi kohaldamine kindlat liiki finantsinstrumentide suhtes, kui see on vajalik selleks, et hoida ära tõsine oht finantsstabiilsusele või liidu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele või sellele ohule lahendus leida. Komisjon peaks selliseks peatamiseks lähtuma ESMA soovitusest, mille tarbeks on konsulteeritud Euroopa Keskpankade Süsteemiga ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Peatamine võib kehtida maksimaalselt kuus kuud ning seda saab pikendada kolme kuu kaupa kokku kuni 12 kuuni alates peatamise algusest. Üheksandaks täpsustatakse, et komisjoni delegeeritud õigusaktis, millega täpsustatakse rahatrahvide hoiatava ja proportsionaalse taseme arvutamise parameetrid, arvestatakse negatiivsete intressimäärade mõju. Kümnendaks antakse komisjonile volitus, et määrata kindlaks arvelduse ebaõnnestumise olukorrad, kus arvelduse ebaõnnestumise põhjuseks tuleks pidada osalistest sõltumatuid tegureid ning kus tehingus ei osale kahte kauplejat. Üheteistkümnendaks antakse ESMAle uus tähtaeg, milleks tuleb ESMAl esitada arveldusdistsipliini täpsustavad regulatiivsed tehnilised standardid. Kuupäeva muutmine võimaldab ESMAl standardites arvestada CSDRi muudatusi ja täpsustada standardites näiteks tingimusi, mille kohaselt liikmed võivad ise asendusoste teha. Seisukoht 5: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid arveldusdistsipliini korra muutmiseks, et arvelduste teostamine oleks Euroopa Liidus tulemuslikum ja tõhusam. Euroopa Komisjoni kohustuslikke asendusoste käsitleva rakendusakti kehtestamise eelduseks peab olema piisav tõestus, et muud meetmed (näiteks rahatrahvide kord) ei anna soovitud tulemust ja kohustusliku asendusostu meede on proportsionaalne Euroopa Liidus esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks. Kõige tulemuslikum ja tõhusam variant on Euroopa Komisjoni pakutud kombinatsioon mitmesuguste arveldusdistsipliini detailide (nt kohaldamisala) selgemaks muutmisest ja kohustuslike asendusostude rakendamise ajakava muutmisest (kaheastmeline lähenemine). Kohustuslike asendusostude rakendamine sõltub 6 edaspidi sellest, kuidas arveldustõhusus ELis muutub. Esiteks viitavad kogutud andmed sellele, et rahatrahvid stimuleerivad arveldustõhususe paranemist, ohustamata turgude ja finantsinstrumentide lõikes stabiilsust ja likviidsust. Teiseks saab pärast rahatrahvide kohaldamist hinnata, kuidas on arveldustõhususe muutumist arvestades kõige parem kohustuslikku asendusostu kohaldada. Raamistiku täieliku kaotamise variant jäeti kõrvale, sest arvelduse ebaõnnestumine on ELis endiselt järjepidevalt sagedasem kui muudel peamisel finantsturgudel. 6. Kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle järelevalve parandamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Muudetakse kolmandate riikide keskdepositooriumidele ELis kehtivat õigusraamistikku (nõudeid). Esiteks kehtestatakse nõue, et keskdepositooriumid, mis kavatsevad osutada arveldusteenuseid EL liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, esitaksid ESMAle teatise, et nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil oleks asjakohane teave. Teiseks antakse ESMAle volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks, millise teabe peab kolmanda riigi keskdepositoorium nimetatud teates ESMAle esitama (sh täpsustatakse, et see teave peab piirduma rangelt vajalikuga, ja loetletakse näiteid). Kolmandaks täpsustatakse, et ESMA teatab registriteenuste või kesksete hoidmisteenuste osutamiseks tunnustamist taotlevale kolmanda riigi keskdepositooriumile igakülgselt põhjendatud kirjaliku otsusega tunnustuse andmisest või sellest keeldumisest kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest või komisjoni poolt samaväärsuse otsuse langetamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Lisaks muudetakse nii ELi kui ka kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli lõppkuupäeva. ELi keskdepositooriumide puhul on varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli lõppkuupäev üks aasta pärast CSDRi muudatuste jõustumist ja kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul samaväärsuse hindamise ja tunnustamise menetluste tõttu kolm aastat pärast CSDRi muudatuste jõustumist. Lisaks peavad kolmandate riikide keskdepositooriumid, mille suhtes varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klauslit juba kohaldatakse, esitama ESMAle teatise, kui nad osutavad registriteenuseid ja keskseid hoidmisteenuseid mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega. ESMAle antakse volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud teabe kohta, mida kolmanda riigi keskdepositoorium peab nimetatud teatises ESMAle esitama (teave peab piirduma rangelt vajalikuga, loetletud on näiteid). ESMAle teatise esitamise nõue hakkab kehtima ka kolmandate riikide keskdepositooriumidele, mis osutasid arveldusteenuseid enne CSDRi muudatuse jõustumist. Seisukoht 6: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid kolmandate riikide keskdepositooriumidele Euroopa Liidus väärtpaberite registriteenuste, kesksete hoidmisteenuste osutamise või arveldusteenuste pakkumise korral teavituskohustuse kehtestamiseks, et nende keskdepositooriumide kohta oleks piisav teave ja Euroopa Liidu keskdepositooriumidega võrdsemad konkurentsitingimused. Kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul, mis on Euroopa Liidus süsteemselt olulised, oleme valmis kaaluma neile Euroopa Liidu keskdepositooriumidele kehtivate nõuete rakendamist, kui Euroopa Komisjoni täiendav analüüs sellist vajadust näitab. Kolmandate riikide keskdepositooriumide õigusraamistiku muudatused ning ESMAle ja komisjonile esitatav teave tagab, et ELis on asjassepuutuvatel asutustel piisavalt volitusi ja õigeaegne teave selleks, et seirata riske vastavalt turu vajaduste muutumisele. Teise variandina kaaluti tugevama korra kehtestamist kolmandate riikide keskdepositooriumidele, mis osutavad teenuseid mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentide suhtes, nähes näiteks ette nõude, et arveldusteenuste osutamiseks on vajalik ESMA tunnustus, või suurendades ESMA järelevalvevolitusi, kuid seda peeti analüüsides praegu ennatlikuks ja ebaproportsionaalseks. 7. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud CSDR on seotud EL arvelduse lõplikkuse direktiiviga, finantsinstrumentide turgude direktiivi ja finantsinstrumentide turgude määrusega ning nende keskdepositooriumide puhul, millele on CSDRi alusel antud luba panganduskõrvalteenuseid osutada, ka pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiiviga ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. CSDRi põhimõtted on siseriiklikult sätestatud väärtpaberite registri pidamise seaduses, väärtpaberituru seaduses ja finantsinspektsiooni seaduses. CSDRi vastu võtmisel tuleb Eesti vastavaid seadusi tõenäoliselt muuta. 7 8. Sihtrühm ja üldised mõjud Eelnõu otsene sihtrühm on väärtpaberite keskdepositooriumid, väärtpaberite investorid ja emitendid. ELis on 26 tegevusloaga keskdepositooriumi. 2019. aastal läbis ELi väärtpaberiarveldussüsteeme üle 420 miljoni ülekandekorralduse, mis hõlmasid enam kui 53 triljoni euro väärtuses väärtpabereid ja mille käive oli kokku üle 1 120 triljoni euro. Eestis täidab keskdepositooriumi rolli Nasdaq CSD SE Eesti filiaal, mis on Eesti väärtpaberite keskregistripidaja, ja moodustab koos Läti, Leedu ja Islandi keskdepositooriumiga ühe juriidilise isiku. Nasdaq CSD haldab enam kui 50 miljardi väärtuses väärtpabereid ja teenindab enam kui 7500 väärtpaberiemitenti Islandil ja Baltikumis3. Väärtpaberite keskdepositooriumid korraldavad ka väärtpaberite arveldussüsteeme. Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberite arveldussüsteeme haldab väärtpaberite keskdepositoorium Nasdaq CSD. Kolme riigi süsteemid toimivad ühtsel tehnilisel platvormil, arvestades riikide eripärasid4. Samad tehnilised alused võimaldavad rakendada kõikides süsteemides ühtseid põhimõtteid, kohaldades samal ajal igale väärtpaberiarveldussüsteemile asjaomase riigi, st vastavalt Eesti, Läti ja Leedu õigust. Süsteemide haldaja, Nasdaq CSD juriidiline asukohariik on Läti. Eestis ja Leedus pakutakse teenuseid Nasdaq CSD kohaliku filiaali ehk Eestis Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kaudu. Väärtpaberite arveldussüsteemi liikmed on kontohaldurid ehk pangad (Eesti arveldussüsteemis on 16 liiget)5. Pangad vahendavad Nasdaq CSD pakutavaid teenuseid isikutele, kes on endale väärtpabereid soetanud või kavatsevad seda teha. Väärtpaberitehingute tegemiseks seotakse investori väärtpaberikonto tema kontohaldurpangas avatud arvelduskontoga. Euroala keskpankade tehinguteks kõlblikud väärtpaberid arveldatakse eurosüsteemi väärtpaberiarvelduste ühisplatvormil TARGET2-Securities (T2S). T2S on eurosüsteemiülene ühtne IT-platvorm, millel väärtpaberite ülekandekorraldused valideeritakse ja sobitatakse omavahel. Sellel platvormil toimub ka väärtpaberite arveldus. T2Sis on väärtpaberite arveldamiseks avatud nii väärtpaberikontod kui ka keskpanga avatud rahakontod ning arveldusi tehakse keskpangarahas. T2Si väärtpaberikontodel toimunud väärtpaberite liikumine peegeldatakse Eesti väärtpaberite arveldussüsteemi. T2Si rahakontod on ühendatud kontohaldurite rahakontoga euroala keskpankade arveldussüsteemis TARGET2. T2Si mittekõlblikke väärtpabereid töödeldakse Eesti väärtpaberite arveldussüsteemis. Nasdaq CSD on loonud ühendused kolme välisriigi depositooriumiga. Loodud ühendused annavad Nasdaq CSD liikmetele juurdepääsu teistes väärtpaberite keskdepositooriumides hoitavatele väärtpaberitele. Selliste ühenduste loomisel tegutseb Nasdaq CSD kohalike liikmete mittekohalike varade haldajana ning võimaldab liikmetele juurdepääsu nende turgude rahvusvahelistele investoritele. Lisaks võimaldavad ühendused Nasdaq CSDl parandada Baltimaade investorite juurdepääsu varahaldusele kogu Euroopas. Nasdaq CSD on loonud ühenduse väärtpaberite keskdepositooriumidega Clearstream Banking Luxembourg, Krajowy Depozyt Papierów Wartościowych (Poola CSD) ja Clearstream Banking AG6. Eesti väärtpaberiarveldussüsteem kasutab neist kolmest depositooriumide vahelisest ühendusest kahte - Clearstream Banking AG ja Poola CSD. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali valmisolek on luua ühendus ka depositooriumiga Clearstream Banking Luxembourg, kui Eesti süsteemi liikmed seda peaks tulevikus siiski soovima (seni ei ole). Ühendused Clearstream Banking AG-ga ja Poola CSD-ga võimaldavad juurdepääsu Baltikumi väärtpaberitele (need on nn emitendiühendused) ja ühendus depositooriumiga Clearstream Banking Luxembourg võimaldaks meie investoritel omandada Luksemburgi depositooriumis hoitavaid väärtpabereid (see on nn investorühendus). Mõju Finantsinspektsioonile kui väärtpaberituru üle riikliku finantsjärelevalve teostajale on pigem positiivne, kuna üleeuroopalise tegevusloa andmise kord tulevikus lihtsustub ja sellest tulenevalt halduskoormus väheneb. Samas nõuab kolleegiumites võimalik osalemine järelevalveasutustelt lisaressurssi. Komisjon leidis mõjuhinnangu tulemusena, et CSDRi tuleb muuta, et kõrvaldada ebaproportsionaalsed kulud ja ebaproportsionaalne nõuete järgimise koormus ning lihtsustada eeskirju ilma finantsstabiilsust ohustamata, et muuta CSDR tõhusamaks ja hõlbustada ELis väärtpaberiarveldusturu integreerimist. CSDRi muutmisel on 3 https://nasdaqcsd.com/et/meist/ 4 https://www.eestipank.ee/maksed/vaartpaberite-arveldussusteem 5 https://nasdaqcsd.com/et/kontohaldurite-nimekiri/ 6 https://nasdaqcsd.com/et/teenused/arimudel/seotud-depositooriumid/ 8 ELi kauplemisjärgsele turule soodne mõju, sest võimaldab keskdepositooriumide proportsionaalsemat reguleerimist, suurendab väärtpaberiarvelduse tõhusust ja parandab seega ELi finantsturgude konkurentsivõimet. Üleeuroopalise tegevusloa andmise korra lihtsustamine võib keskdepositooriumidele tähendada komisjoni hinnangul esimesel aastal 10 miljoni euro suurust säästu ja igal järgneval ca 4 miljonit eurot (vt piiriülese teenuse pakkumise ulatust tabel 1). Eesti turuosaliste hinnangul toob piiriülese teenusepakkumise loamenetluse ümberkorraldamine tõenäoliselt kaasa suurema huvi piiriülese tegevuse vastu, kuid ühesugune lähenemine nii aktsiatele kui võlakirjadele ei pruugi olla põhjendatud. Võlakirjade puhul võiks piiriülene tegutsemine olla võimalik lihtsama korra alusel. Järelevalvekolleegiumide loomise või panganduskõrvalteenuste osutamise lihtsustatud menetlused toovad kaasa ühtsema järelevalve ja lihtsama juurdepääse teenustele. Tõhustatud arveldusdistsipliin hoiab tehingud ELi turul (komisjoni hinnangul 4%-5% kogukäibest) ja vähendab turuosaliste kulusid. See omakorda parandab ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja toob seeläbi majanduses otsest kasu. Panganduskõrvalteenustele juurdepääsu hõlbustamist peab positiivseks ka Nasdaq CSD SE Eesti filiaal, kuna neile teenustele juurdepääsu piirangud ei ole enam asjakohased, eriti kui tugevdatakse keskdepositooriumide usaldatavusnõudeid ja riskide juhtimist. Tabel 1: Piiriüleste teenuste osutamine teistes liikmesriikides (teine veerg) ja süsteemselt olulisus teistes riikides (kolmas veerg) EL väärtpaberite keskdepositooriumide lõikes7 Lihtsamad ja proportsionaalsemad reeglid vähendavad nii väärtpaberite keskdepositooriumide kui ka investorite ja emitentide kulusid. Väärtpaberite keskdepositooriumid saavad kasu lihtsustatud loamenetlusest ja panganduskõrvalteenuste osutamise lihtsustamisest, mis vähendab piiriülese tegutsemise korral kulusid ja annab paremad võimalused teenuseid laiendada. Suurenevast konkurentsist võidavad omakorda investorid ja emitendid. Järelevalveasutuste kolleegiumite, eriti loakolleegiumite, loomine toob Finantsinspektsiooni ja Nasdaq CSD SE Eesti filiaali hinnangul kaasa siiski ka reeglitele vastavusega seonduvate kulude ja ressursivajaduse tõusu. 7 https://ec.europa.eu/finance/docs/law/220316-csdr-review-impact-assessment_en.pdf 9 Parem ülevaade kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide tegevusest ja parem koostöö ELi järelevalveasutuste vahel, sealhulgas tegevuslubade andmisel, tugevdab finantsstabiilsust, millest saavad kasu kõik turuosalised. Ettepanekute sotsiaalne mõju puudub. Samuti ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustustega. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. 9. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada CSDRi eesmärke ja riiklikud järelevalveasutused ei saa ise lahendada probleeme, mida põhjustavad CSDRi mõned koormavad ja ebaselged nõuded või riiklike järelevalveasutuste erinevatest lähenemistest tingitud riskid. Samuti ei saa liikmesriigid ja järelevalveasutused üksi maandada riski, mis võib ELi finantsstabiilsusele kaasneda puuduliku teabega kolmandate riikide keskdepositooriumide tegevuse kohta. Seega ei suuda liikmesriigid ise piisavalt CSDR muutmise eesmärke saavutada ja eesmärke saab paremini saavutada ELi tasandil. CSDR muutmise ettepanek ei lähe eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuid arvestab vajadust jälgida ja maandada riske, mida nii ELis kui ka väljaspool tegutsevate keskdepositooriumide tegevus võib kaasa tuua ELi finantsstabiilsusele. Oleme arvamusel, et nõuete kehtestamine ELi määruse muudatusega on põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas olev. 10. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös Finantsinspektsiooni, Eesti Panga ja turuosalistega. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile, Eesti Pangaliidule ja finantssektori esindusorganisatsioonile FinanceEstonia, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). 10 Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust, ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud/ teadmiseks võetud 1 Justiitsministeerium 27.04.2022: Teadmiseks võetud. Seoseid üldise maksejõuetuse õigusraamistikuga ei ole tuvastanud. 2 Eesti Pank 12.04.2022: Arvestatud Ei näe probleeme. Keskpanga seisukohalt on muudatused positiivsed. 12.04.2022: Arvestatud Meie jaoks olulised: 1) Depodele antud tegevusloa läbivaatamise ja hindamisprotsessi sagedust vähendatakse (vähemalt kord kahe aasta jooksul) 2) Pädev asutus peab tegevusloastamise protsessis kaasatud asutusele, kui see on esitanud mittenõustuva seisukoha, sellega mittearvestamist põhjendama (EE kontekstis hetkel ebaoluline) 3) Kaasatud asutusel on kuu rohkem aega (kokku 2 kuud) anda oma arvamus kui depo soovib panganduskõrvalteenuseid osutada (EE kontekstis hetkel ebaoluline) 4) Täpsustatakse arvelduse ebaõnnestumistega tegelemise meetmeid Arvelduse ebaõnnestumise meetmete senist praktilist kohaldamist (Eestis) kommenteerida ei oska. St ma ei ole analüüsinud, kuidas praegu vigade ja meetmete rakendamisega seis on. 11.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Seletuskirja p 5. parandatud) ja seisukoha ajendeid Kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle järelevalve selgitatud. parandamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Muudetakse kolmandate riikide keskdepositooriumide õigusraamistikku. Võiks olla selgem, sest me ei saa ju muuta õigusraamistikku, mis kolmanda riigi depole kohaldub (see on ikka kolmanda riigi õigus), aga saame muuta ELis kolmandate riikide depodele kohalduvaid nõudeid vms. Seisukoha kohta, et millest selline julgus tuleneb. Ilma põhjendusi kuulmata küll ei tahaks nõustuda. Seisukoht 5: Toetame kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide Euroopa Liidus väärtpaberite registriteenuste, kesksete hoidmisteenuste osutamise või arveldusteenuste pakkumise korral teavituskohustuse kehtestamist, et nende keskdepositooriumide kohta oleks piisav teave ja Euroopa Liidu keskdepositooriumidega võrdsemad konkurentsitingimused. Kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide puhul, mis on Euroopa Liidus süsteemselt olulised, oleme valmis minema kaugemale kui Euroopa Komisjoni ettepanekus ja kaaluma neile Euroopa Liidu keskdepositooriumidele kehtivate nõuete rakendamist. 11 11.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Depositooriumide vaheliste ühenduste teema (seletuskirja lk 8) parandatud, sh Nasdaq CSD SE Nasdaq CSD on loonud ühendused kolme välisriigi depositooriumiga. Eesti filiaaliga konsulteerimise Loodud ühendused annavad Nasdaq CSD liikmetele juurdepääsu teistes põhjal). väärtpaberite keskdepositooriumides hoitavatele väärtpaberitele. Olete viidanud Nasdaq CSD lehele ja seal niimoodi ongi kirjas, aga praktikas on olukord veidi „kehvem“. Kuna info peab põhinema Nasdaqil, siis küsige sealt üle. Ma Islandit praegu sisse ei too, aga Balti kontekst on see, et EE Nasdaq SSS-il on ainult issuer lingid CBFi ja KDPW-ga. CBL linki ei ole. CBL link on ainult LV-l ja LT-l ja see on siis investor link (LV ja LT saavad seeläbi ligipääsu CBLis hoitavatele paberitele). Tabel on 2021 kohta. Numbrilised suurused peidetud, sest need pole olulised. 11.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Panganduskõrvalteenuste osutamine teistele depodele (seletuskirja p 4) täiendatud) ja ettepaneku sisu ja See on oluline teema ja loodetavasti FI avaldab sel teemal arvamust. seisukoha kujundamiseks saadud Oluline oleks välja tuua, mida see nt EE kontekstis tähendada võib. Kas sisendit selgitatud. on reaalne, et Nasdaq hakkab nt CBLis neid teenuseid tarbima ja kuidas me sellesse suhtume. Kas lihtsalt aktsepteerime või tahame mõjutada? Teenused on piisavalt laiad ka: näiteks kontode avamine ja hoiuste vastuvõtmine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks ning makseteenused, sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemine. 3 Finantsinspektsioon 27.04.2022: Arvestatud 1) Arveldusdistsipliini kord: Muudatustele vastuväiteid ei ole. Samas peame mõistlikuks kehtestada asendusostude kord juhul, kui seda peetakse asjakohaseks (näiteks kui rahatrahvide kord ei anna soovitud tulemust). Siinkohal on muidugi küsimus, et milline on soovitud/aktsepteeritav arvelduste efektiivsuse tase. Teiseks, kas asendusost rakenduks ühetaoliselt kõikidele CSD- dele, sõltumata sellest, kas CSD-d on alla või üle soovitud/aktsepteeritava taseme. 27.04.2022: Arvestatud. Euroopa Komisjoni 2) NCA-de koostöö, R&E, finantsseisundi taastamine ja nõuetekohase ettepanekuga pikendatakse iga- likvideerimise strateegiad: aastane R&E protsess kord kahe Muudatustele vastuväiteid ei ole. Küll võiks kaaluda iga-aastase R&E aasta jooksul toimuvaks ja jäetakse protsessi muutmist kord kahe aasta jooksul toimuvaks (v.a välja kriisilahenduse kava pangateenuseid osutavad CSD-d), mis leevendab tõenäoliselt halduskoormust. Sama resultaadiga on kriisilahenduse kava koostamise koostamise nõue. nõude välja jätmine. 27.04.2022: Arvestatud 12 3) Piiriülese tegevuse kord: Muudatustele vastuväiteid ei ole. 27.04.2022: Arvestatud 4) NCA-de kolleegiumid: Muudatustesse suhtuda teatava reservatsiooniga. Läbi tuleb mõelda, et millised on loakolleegiumis osalemise kasud ja kolleegiumi kohustused/tingimused, et kolleegiumid ei nõuaks põhjendamatult palju NCA-de ressurssi. 27.04.2022: Arvestatud 5) Kolmandate riikide CSD-d: Muudatustele vastuväiteid ei ole. Oluline on saada parem ülevaade kolmandate riikide CSD-dest ning tagada võrdsem kohtlemine EL-i CSD-dega. Siinkohal võib ühtlasi arutada, kas kolmandate riikide CSD- dele peaks kehtestama teatud CSDR-i nõuded (eelkõige juhul, kui kolmanda riigi CSD on EL-is süsteemselt oluline). 27.04.2022: Arvestatud 6) Panganduskõrvalteenused: Muudatustele vastuväiteid ei ole. 27.04.2022: Arvestatud 7) Organisatsioonilised nõuded ja ühendused: Muudatustele vastuväiteid ei ole. 27.04.2022: Arvestatud 8) ESMA aruanded Muudatustele vastuväiteid ei ole. 12.05.2022: Teadmiseks võetud. Kuna seletuskirja koostamisel on juba arvestatud FI poolt varasemalt esitatud seisukohti ja kommentaare, siis meil hetkel täiendavaid ettepanekuid dokumendi projektile ei ole. 4 Nasdaq CSD SE Eesti filiaali 27.04.2022: Arvestatud Üldiselt ei näe, et muudatusettepanekud CSD tegevusele ja igapäevasele tööle olulisi negatiivseid muudatusi või takistusi kaasa tooks. Suur osa muudatusettepanekutest on seotud loataotluse ja järelevalvega, seega eeldan, et Finantsinspektsioonil on selles osas enam öelda. Järelevalvet puudutavas osas üldjoontes meile tundub, et kohustusi tuleb juurde ja administratiivne osa suureneb, kasvõi näiteks järelevalvekolleegiumite loomise näol. 12.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Tegevusloa andmise kord, eelkõige piiriülene tegutsemine täiendatud). (passporting). Oleme seda meelt, et kuigi menetlustähtaega lühendamine ja selles osas järelevalve ümberkorraldamine võib kaasa tuua suurema huvi piiriülese tegevuse vastus, siis näeme, et ühesugune passporting režiim nii aktsiate kui võlakirjade osas ei ole ehk põhjendatud. Võlakirjade osas võiks piiriülene tegutsemine olla võimalik lihtsama korra alusel ja selline lähenemine oleks enam ka kooskõlas nn piiride vaba teenuste osutamisega üleliiduliselt. 12.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Järelevalve täiendatud). 13 Näeme, et kahe uue kolleegiumi loomine ei pruugi järelevalvet lihtsustada ei järelevalve vaatest ega subjekti vaatest. See võib pigem kaasa tuua vastavusega seonduvate kulude ja ressursivajaduse tõusu. 12.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Panganduskõrvalteenused, eelkõige art. 54 (5) lävend täiendatud). Oleme selle muutmise (eelduslikult tõstmise) poolt, st praegune lävend 2,5 miljardit eurot aastas võib olla ajale jalgu jäänud. 13.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on Lõik linkide kohta seletuskirja lk 8 on meie hinnangul korrektne. täiendatud). Nasdaq CSD-l on tõepoolest ühendused kolme välisdepositooriumiga ja need annavad Nasdaq CSD liikmetele juurdepääsu teistes depositooriumides hoitavatele paberitele. Võibolla tuleks seletuskirja täiendada selles osas, et Eesti SSSil on ühendus 2 välisdepositooriumiga (issuer lingid Clearstream Banking ja Poola CSD-ga)? Sellisel juhul võiks lisada, et olemas on ka valmisolek luua Eesti SSS-ile ühendus CBL-iga. Hetkel seda ühendust ei ole, sest Eesti liikmed CBL-iga linki ei ole soovinud. Võib seletuskirjas ka linkide tüüpi täpsustada, st. et kaks linkidest on Issuer CSD lingid (Clearstream Banking ja Poola CSD) ning üks on Investor CSD link (CBL). Issuer link annab juurdepääsu Balti SSS-ides hoitavatele väärtpaberitele ja investor link annab juurdepääsu CBLis hoitavatele väärtpaberitele. 14 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega (KOM(2021) 120. 1.1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide piiriülese tegevuse tingimuste ja heakskiidu taotlemise muutmisel, mis meie hinnangul muudavad nimetatud protsessi kiiremaks ja sujuvamaks. 1.2. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutustevahelise koostöö parandamisel keskdepositooriumile tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja hindamisprotsessis eesmärgiga lihtsustada keskdepositooriumide piiriülest teenusepakkumist. Samas leiame, et järelevalveasutuste kolleegiumite, eriti loakolleegiumite, loomisel peavad kolleegiumis osalemise kasu ning kolleegiumi põhimõtted ja kohustused olema põhjendatud ja proportsionaalsed järelevalveasutuste ressursside kasutamisega. 1.3. Toetame Euroopa Komisjoni nõuete muutmise ettepanekuid eesmärgiga tagada väärtpaberite esmaregistreerimise kontode ja registrite üleandmine, et kindlustada keskdepositooriumide teenuste järjepidevus ka siis, kui tegevusluba kehtetuks tunnistatakse. 1.4. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide juurdepääsu hõlbustamiseks panganduskõrvalteenustele eesmärgiga suurendada konkurentsi ja piiriüleste teenuste edasiarendamist välisvääringus arvelduste puhul. 1.5. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid arveldusdistsipliini korra muutmiseks, et arvelduste teostamine oleks Euroopa Liidus tulemuslikum ja tõhusam. Euroopa Komisjoni kohustuslikke asendusoste käsitleva rakendusakti kehtestamise eelduseks peab olema piisav tõestus, et muud meetmed (näiteks rahatrahvide kord) ei anna soovitud tulemust ja kohustusliku asendusostu meede on proportsionaalne Euroopa Liidus esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks. 1.6. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid kolmandate riikide keskdepositooriumidele Euroopa Liidus väärtpaberite registriteenuste, kesksete hoidmisteenuste osutamise või arveldusteenuste pakkumise korral teavituskohustuse kehtestamiseks, et nende keskdepositooriumide kohta oleks piisav teave ja Euroopa Liidu 1 keskdepositooriumidega võrdsemad konkurentsitingimused. Kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul, mis on Euroopa Liidus süsteemselt olulised, oleme valmis kaaluma neile Euroopa Liidu keskdepositooriumidele kehtivate nõuete rakendamist, kui Euroopa Komisjoni täiendav analüüs sellist vajadust näitab. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel