Riigikantselei
[email protected] Meie 23.05.2022 nr 1.1-11/3422-2
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega
muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni
ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu;
2. Seletuskiri;
3. Seletuskirja lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse
väärtpaberite keskdepositooriumide määrust, ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja
kohta.
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Kadri Martin 611 3156
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
18.05.2022
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite
keskdepositooriumide määrust
1. Sissejuhatus
1.1. Üldine sissejuhatus
Euroopa Komisjon (komisjon) on algatanud järgnevad muudatused:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL)
nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö,
panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes
kohaldatavate nõuetega1 COM(2022) 120 (CSDR muutmine).
Väärtpaberite keskdepositooriumidel on kolm peamist rolli. Keskdepositooriumid:
1. viivad keskselt läbi väärtpaberiarveldusi, st väärtpaberitehingu lõpuleviimist, mille käigus kantakse üle raha
või väärtpaberid või mõlemad;
2. registreerivad väärtpaberite esmaemissioone;
3. haldavad ja peavad arvestust väärtpaberikontode üle (lihtsustatult registreerivad väärtpaberite omanikud ja
neile kuuluvate väärtpaberite arvu) ehk pakuvad keskset hoidmisteenust.
Lisaks osutab mõni keskdepositoorium kõrvalteenuseid, sealhulgas pangateenuseid (näiteks kontode avamist ja
hoiuste vastuvõtmist väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt väärtpaberitehingute
raha poole arveldamiseks, makseteenuseid, sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemist).
ELis on 26 tegevusloaga keskdepositooriumi. 2019. aastal läbis ELi väärtpaberiarveldussüsteeme üle 420
miljoni ülekandekorralduse, mis hõlmasid enam kui 53 triljoni euro väärtuses väärtpabereid ja mille käive oli
kokku üle 1 120 triljoni euro.
Keskdepositooriumide peamiste ülesannete tõttu on neil oluline roll majanduse rahastamises ja rahapoliitika
elluviimises keskpankade poolt (keskpankade rahapoliitiliste tehingute jaoks sobiv tagatis liigub euroalal läbi
keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide).
2014. aasta CSDRiga parandati arvelduse turvalisust ja tõhusust ning loodi ELi keskdepositooriumidele ühtsed
nõuded. See oli oluline ka kauplemis- ja kauplemisjärgse turu taristu õigusraamistiku viimistlemiseks, euroala
keskpankade platvormi TARGET2-Securities täiendamiseks ja edendamiseks ning rahvusvahelise
finantsstabiilsuse nõukogu 2010. aasta üleskutsele vastamisel, et finantsturu taristu tugevdamiseks standardid
läbi vaadata ja neid tõhustada.
CSDRi uuendamine on kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava keskne meede, et tõhustada
kauplemisjärgset turgu ning lõimunud ja vastupidavate arveldusturgude toel suurendada ELi
keskdepositooriumide ja laiemalt ELi finantsturgude konkurentsivõimet. Euroopa väärtpaberite
kauplemisjärgne turg on endiselt suurel määral killustunud riigipiiride järgi ja see takistab piiriülest
investeerimist. CSDRi uuendamine hõlmab ka COVID-19 kriisi õppetunde, et turupõhise rahastamise toel
ergutada majanduse pikaajalise kasvu taastumist ning ELi keskkonna- ja digipöörde rahastamist, ja BREXITist
tulenevaid vajadusi. Euroopa Komisjoni 1. juuli 2021 aruande järgi täidab algne CSDR oma esialgset eesmärki
suurendada ELis arvelduse tõhusust ja keskdepositooriumide usaldusväärsust ja enamikes valdkondades oleks
CSDRi oluline muutmine ennatlik, arvestades nõuete suhteliselt hiljutist kohaldamist. Komisjon tegi siiski
kindlaks valdkonnad, kus saaks muuta CSDRi eesmärkide täitmine proportsionaalsemaks, tõhusamaks ja
tulemuslikumaks.
1
EUR-Lex - 52022PC0120 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
1
Kokkuvõttes on CSDR muutmise eesmärk tagada CSDRi eesmärkide proportsionaalsem, tulemuslikum ja
tõhusam saavutamine. Selleks on komisjon CSDRi muutmisega teinud ettepanekud, et:
1. Parandada üleeuroopalise tegevusloa andmise korda, et keskdepositooriumid saaksid ühe tegevusloaga
kogu ELis tegutseda. Korra muutmisega kõrvaldatakse eelkõige suhteliselt kulukad ja dubleerivad
menetlused ja lihtsustatakse teenuste piiriülest osutamist ja konkurentsi.;
2. Parandada järelevalveasutustevahelist koostööd, sealhulgas viiakse mõnede väärtpaberite
keskdepositooriumide puhul sisse kolleegiumide loomise nõude, et suurendada järjepidevat ja ühtset
järelevalvet.;
3. Lihtsustada keskdepositooriumide ligipääsu panganduskõrvalteenustele, et keskdepositooriumidel
oleks võimalik pakkuda arveldusteenuseid laiemas valikus välisvääringutes ja anda ettevõtjatele
võimalus kaasata rahastust suuremalt hulgalt investoritelt, sealhulgas piiriüleselt.;
4. Parandada arveldusdistsipliini korda, et muuta kord tõhusamaks ja proportsionaalsemaks.;
5. Parandada järelevalvet kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle, et
järelevalveasutustel oleks parem teave kolmandates riikides asutatud väärtpaberite
keskdepositooriumide tegevuse kohta ELis.
CSDR on tihedalt seotud ka digirahanduse paketiga, eelkõige EL määruse ettepanekuga hajusraamatu
tehnoloogial (DLT) põhinevate turutaristute katsekorra kohta, mille kohaselt võib DLT arveldussüsteemid ning
DLT kauplemis- ja arveldussüsteemid teatavatel tingimustel CSDRi mõningate sätete järgimisest vabastada, et
selles valdkonnas innovatsiooni ergutada, tagades samal ajal investorite kaitse, turu usaldusväärsuse ja
finantsstabiilsuse. Pärast DLT põhinevate turutaristute katsekorra lõppu võiks kaaluda CSDR täiendavat
muutmist, kuid hetkel on järelduste ja täpsemate muudatuste tegemine veel ennatlik. CSDR on seotud ka
määruse ettepanekuga, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust (DORA) ja mille eesmärk on
tagada, et kõikidel finantssüsteemi osalistel, sealhulgas keskdepositooriumidel, on olemas vajalikud
kaitsemeetmed selleks, et maandada küberrünnete riski ja seonduvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
riske.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Kadri
Martin (
[email protected]) ja Valner Lille (
[email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finantsteenuste
poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt.
2. Üleeuroopalise tegevusloa andmise korra muutmise sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
Eelnõuga lihtsustatakse üleeuroopalise tegevusloa saamise korda.
Järelevalveasutusel lubatakse juhul, kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium ei täida kõiki CSDR nõudeid,
kuid kui võib põhjendatult eeldada, et ta teeb seda siis, kui ta oma tegevust tegelikult alustab, anda tegevusloa
tingimusel, et kõnealune keskdepositoorium tagab CSDR nõuete täitmise oma tegevuse alustamisel.
Uutel keskdepositooriumidel lubatakse taotleda piiriülese tegevuse heakskiitu samaaegselt tegevusloa
taotlemisega, mis võimaldab neil alustada piiriülese tegevusega peale oma päritoluriigi pädevalt asutuselt
tegevusloa saamist varem. Samuti kõrvaldatakse võimalus, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lükkab
piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse tagasi. Keskdepositoorium võib muudatuste kohaselt hakata teenuseid
osutama üks kuu pärast kuupäeva, millal päritoluliikmesriigi pädev asutus edastas piiriülese tegevuse
heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, või varem, kui vastuvõtva liikmesriigi pädev
asutus teavitab teda sellega nõustumisest varem.
Ühtlasi täpsustatakse, et piiriülese tegevuse heakskiitu taotlev keskdepositoorium peaks esitama alati (mitte
enam vaid siis, kui see on asjakohane) hinnangu meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada
oma kasutajatel järgida liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel on keskdepositooriumis
registreeritud väärtpaberid emiteeritud. Samuti lühendatakse ajavahemikku, mille jooksul päritoluliikmesriigi
pädev asutus edastab piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele,
kolmelt kuult ühele kuule.
Lisaks täpsustatakse, et liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, mille alusel väärtpaberid on emiteeritud,
hõlmab nii i) selle liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, kus emitent on asutatud, kui ka ii)
äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel väärtpaberid on emiteeritud, juhul kui need on erinevad. See
2
hõlmab komisjoni selgituse kohaselt eelkõige võlakirju, mille emitent asub ühes liikmesriigis, kuid on lepingute
kaudu mõne muu liikmesriigi õiguse kohaldamisalas. Samuti täpsustatakse, et liikmesriigid peavad oma
ülaltoodud asjakohaste normide loetelu, mille loomine on ette nähtud juba kehtivas CSDRis, vähemalt iga kahe
aasta järel ajakohastama.
Piiriülese tegevuse heakskiitmise lihtsustatud kord, mis hõlmab vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste
heakskiidu saamise asemel nende teavitamist, vähendab komisjoni hinnangul eeldatavalt kulusid 75%, mis
tähendab komisjoni arvestuste kohaselt ühe keskdepositooriumi kohta keskmiselt 585 000 euro suurust
ühekordset säästu.
Lisaks täpsustatakse, et taotluse saanud keskdepositoorium ei viivita loa saanud keskdepositooriumiga
ühenduse loomisega põhjendamatult ja taotluse saanud keskdepositoorium looks ühenduse teise
keskdepositooriumiga 12 kuu jooksul.
Seisukoht 1: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide piiriülese tegevuse
tingimuste ja heakskiidu taotlemise muutmisel, mis meie hinnangul muudavad nimetatud protsessi
kiiremaks ja sujuvamaks.
CSDRi muutmise meetmed lihtsustavad keskdepositooriumide piiriülese tegevuse heakskiitmise korda,
kaotades võimaluse, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus heakskiitu ei anna, ning asendavad selle
päritoluliikmesriigi järelevalveasutuse teatega vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusele. Piiriülese arvelduse
takistused viiakse miinimumini ning vähendatakse halduskoormust ja nõuete järgimise kulusid. Samas võiks
Nasdaq CSD SE Eesti filiaali hinnangul võlakirjade turul piiriülene tegutsemine olla võimalik veelgi lihtsama
korra alusel.
3. Järelevalveasutustevahelise koostöö parandamise ja keskdepositooriumide teenuste
järjepidevuse tagamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
Täpsustatakse järelevalveasutustevahelist koostööd keskdepositooriumile tegevusloa andmise ning
läbivaatamis- ja hindamisprotsessis. Muudatustega täpsustatakse, et kui keskdepositoorium ei tegele enne
tegevusloa andmise protsessi algust arveldamisega, võetakse läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kriteeriumide
hulgas arvesse eelduslikult ka arveldustegevust, et arvestada kõigi asjassepuutuvate asutuste (eelkõige
keskpankade) seisukohti.
CSDR muutmises nähakse ette kord, mille alusel võivad asjassepuutuvad asutused (keskpangad) kolme kuu
jooksul pärast järelevalveasutuselt teabe saamist esitada põhjendatud arvamuse. Kui mõni asutustest esitab
negatiivse arvamuse, peab järelevalveasutus seda negatiivset arvamust põhjendatud otsuses käsitlema. Kui
järelevalveasutus negatiivse arvamusega ei nõustu, peab ta sellest teada andma vastuväite esitanud asutustele,
kes võivad küsimuse ESMAle suunata. Kui küsimust 30 päeva jooksul pärast ESMAle suunamist ei lahendata,
teeb järelevalveasutus läbivaatamise ja hindamise suhtes lõppotsuse ja esitab kaasatud asutustele kirjalikult oma
otsuse üksikasjaliku selgituse.
Järelevalveasutustele lisatakse uus nõue muude asutustega, eelkõige keskpankadega, teavet jagada.
Täpsustatakse, et keskdepositoorium peab sisse seadma protseduurid väärtpaberite esmaregistreerimise kontode
ja registrite üleandmiseks juhul, kui tegevusluba kehtetuks tunnistatakse.
Keskdepositooriumide läbivaatamis- ja hindamisprotsessi sagedust pikendatakse iga-aastasest kord kahe aasta
jooksul toimuvaks. Täpsustatakse, kuidas keskdepositooriumid peaksid valmistuma stsenaariumideks, mille
puhul nad ei pruugi saada oma kriitiliste funktsioonide ja teenuste järjepidevust tagada. Välja jäetakse
kriisilahenduse kava koostamise nõue, kuna see on ebaselge ning kuna puudub ELi kriisilahenduskord, mille
põhjal kriisilahenduse kava saaks koostada. Selle asemel lisatakse keskdepositooriumidele nõue koostada ja
esitada järelevalveasutusele finantsseisundi taastamise või nõuetekohase likvideerimise kavad. Lisaks
täpsustatakse, mida kavad peavad minimaalselt sisaldama ning lisatakse põhimõte, et kava tuleb ajakohastada
vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kavades tuleb arvestada keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset
olulisust, laadi, ulatust ja keerukust ning võimalikku taastamis- või kriisilahenduskava, mis on koostatud
vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile.
ESMAle antakse läbivaatamise ja hindamise standardvorme ning menetlusi käsitlevate regulatiivsete tehniliste
standardite komisjonile esitamiseks uus tähtaeg.
3
Pikendatakse ka tähtaega, mille jooksul asjassepuutuvad asutused ja järelevalveasutused saavad esitada
põhjendatud arvamuse panganduskõrvalteenuste osutamise loa andmise kohta, ühelt kuult kahele, kuna
ühekuuline tähtaeg on sellise arvamuse esitamiseks osutunud liiga lühikeseks.
Lisatakse kohustus järelevalveasutuste kolleegiumi moodustamiseks kahel juhul:
1. kui keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust (loakolleegium); või
2. kui keskdepositoorium kuulub gruppi, mille moodustab kaks või enam keskdepositooriumi, mis on saanud
tegevusloa vähemalt kahes liikmesriigis (grupi tasandi kolleegium).
Kui keskdepositoorium, mille suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, on ka osa
grupist, kuhu kuulub veel vähemalt üks keskdepositoorium, moodustatakse selle keskdepositooriumi jaoks
ainult üks kolleegium, mitte kaks eraldi kolleegiumi (st eraldi loakolleegiumi ja grupi tasandi kolleegiumi), et
tagada sünergia ja vältida asjassepuutuvatele asutustele tarbetu halduskoormuse panemist. Ainult ühe
kolleegiumi saab moodustada keskdepositooriumide pädevate asutuste nõusolekul ka juhul, kui teiste gruppi
kuuluvate keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, et ei tekiks
olukorda, kus on mitu loakolleegiumi ja eraldi grupi tasandi kolleegium keskdepositooriumide jaoks, mis
kuuluvad samasse gruppi ja millel on sageli ühised menetluskorrad, ressursid, hinnangud meetmetele, mille nad
on võtnud selleks, et tagada selle vastuvõtva liikmesriigi õiguse järgimine, kus nad piiriüleselt teenuseid
osutavad.
CSDRi lisatakse grupi tasandi kolleegiumi eesistuja ja kolleegiumide koosseisu määramise põhimõtted ja nende
ülesanded, et tagada kogu ELis järelevalvele ühetaoline lähenemine. ESMAle antakse volitus koostada
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kolleegiumide tegevuse praktilise korralduse kohta. Muudatusi on
tehtud ka selleks, kolleegiume teavitataks keskdepositooriumide suhtes tehtud olulistest otsustest ja kohandada
paremini ESMA poolt komisjonile esitatavate aruannete sagedust.
Seisukoht 2: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutustevahelise koostöö
parandamisel keskdepositooriumile tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja hindamisprotsessis
eesmärgiga lihtsustada keskdepositooriumide piiriülest teenusepakkumist. Samas leiame, et
järelevalveasutuste kolleegiumite, eriti loakolleegiumite, loomisel peavad kolleegiumis osalemise kasu
ning kolleegiumi põhimõtted ja kohustused olema põhjendatud ja proportsionaalsed järelevalveasutuste
ressursside kasutamisega.
Järelevalveasutustevaheline tihedam koostöö ja järelevalveasutuste kolleegiumide loomine lihtsustab
keskdepositooriumide pääsu muudele kui nende tegevusloal märgitud turgudele ja annab järelevalveasutustele
rohkem volitusi riskide seireks, et tagada finantsstabiilsus. Samas peab kolleegiumide loomisel arvestama, et
nende loomine oleks proportsionaalne saadava kasu ja järelevalveasutuste ressursside kasutamisega.
Kolleegiumite loomine ei pruugi järelevalvet lihtsustada ka järelevalvatavate keskdepositooriumide vaatest,
vaid võib pigem kaasa tuua vastavusega seonduvate kulude ja ressursivajaduse tõusu. Alternatiiviks oleks
CSDRi praeguste koostöö korraldamise eeskirjade tugevdamine ja keskdepositooriumide järelevalve
suurendamine ELi tasandil, kuid selleks ei ole komisjoni hinnangul aeg veel küps.
Seisukoht 3: Toetame Euroopa Komisjoni nõuete muutmise ettepanekuid eesmärgiga tagada
väärtpaberite esmaregistreerimise kontode ja registrite üleandmine, et kindlustada
keskdepositooriumide teenuste järjepidevus ka siis, kui tegevusluba kehtetuks tunnistatakse.
Keskdepositooriumidele kehtivate nõuete täpsustamine aitab tagada, et keskdepositooriumi tegevusloa
kehtetuks tunnistamise korral toimub keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberitega arveldamine või
varade ülekandmine teisele keskdepositooriumile õigeaegselt ja kavadele vastavalt.
4. Panganduskõrvalteenuste tingimuste kohandamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja
seisukohad
Esiteks antakse panganduskõrvalteenuste osutamise luba omavatele keskdepositooriumidele võimalus osutada
neid teenuseid keskdepositooriumidele, mis ei ole sellist luba saanud ega saa seetõttu arveldada teatavates
vääringutes üle kindla ülemmäära, kui neil pole juurdepääsu vääringut emiteerivale keskpangale (keskpanga
rahas arveldamisele). Selleks antakse keskdepositooriumidele võimalus taotleda panganduskõrvalteenuste
osutamist mitte ainult määratud krediidiasutustelt, vaid ka teistelt keskdepositooriumidelt, kellele on antud luba
4
selliseid teenuseid osutada, sõltumata sellest, kas need keskdepositooriumid kuuluvad samasse gruppi või mitte.
Panganduskõrvalteenusteks on näiteks kontode avamine ja hoiuste vastuvõtmine väärtpaberiarveldussüsteemi
liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks ning makseteenused,
sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemine. Lisaks kustutatakse keeld, mille kohaselt määratud
krediidiasutused ei tohi osutada keskdepositooriumi põhiteenuseid.
Teiseks muudetakse põhimõtteid, millise piirini (künniseni) keskdepositooriumid saavad pangateenusteks
krediidiasutust kasutada. Keskdepositooriumidel, kellel ei ole luba osutada panganduskõrvalteenuseid, saavad
vaid teatud piirini2 valuutaarveldusi pakkuda krediidiasutustes avatud kontode või oma konto kaudu. Nüüd
volitatakse künnise sobiva väärtuse määramiseks ja finantsriskide juhtimiseks Euroopa Pangandusjärelevalvet
(EBA), mis peab koostöös EKPSi ja ESMAga välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille
kinnitab komisjon. Standardites määratakse uus künnis, milleni krediidiasutused saavad
keskdepositooriumidele panganduskõrvalteenuseid osutada, sealhulgas asjakohased riskijuhtimis- ja
usaldatavusstandardid, mis maandavad künnise muutmisest tulenevaid võimalikke riske.
Keskdepositooriumide usaldatavusnõudeid on täpsustatud ja lisatud, et
1. likviidsusriski stressistsenaariumi puhuks peavad olemas olema kvalifitseeruvad likviidsed vahendid, mitte
likviidsed vahendid, ning et stressistsenaarium peaks hõlmama kahte suurimat liiget, mitte ainult ühte;
2. kvalifitseeruvad likviidsed vahendid peavad olema asjaomastes vääringutes, mitte ükskõik millises vääringus;
3. eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra kasutamisel peaks see olema väga usaldusväärne. Kokkulepitud
korraga sarnase korra kasutamisel peaks see vastama samale standardile ja hõlmama ainult krediidivõimelisi
krediidiasutusi;
4. keskdepositoorium saab maksejõuetu kliendi antud tagatise rahaks konverteerida, mitte realiseerida, ning
kokku leppimata korra kasutamisel peab keskdepositoorium saama veenduda, et kõik võimalikud kaasnevad
riskid on kindlaks tehtud ja maandatud;
5. keskdepositooriumid peaksid käsitlema oma riskijuhtimis- ja usaldatavusraamistikes asjakohaseid riske,
sealhulgas tasaarvestuskokkuleppeid, et keskdepositooriumide tasaarvestuskokkulepetega seotud krediidi- ja
likviidsusriskid oleks nõuetekohaselt juhitud. Nõuet selgitatakse täiendavalt olemasolevates regulatiivsetes
tehnilistes standardites, mille EBA on välja töötanud.
Lihtsamad nõuded keskdepositooriumidele panganduskõrvalteenustele juurdepääsuks, mis on vajalik
välisvääringus arveldamiseks, suurendavad konkurentsi. Künnise, milleni keskdepositooriumid saavad teenuste
jaoks krediidiasutusi kasutada, muutmine annab keskdepositooriumidele võimaluse arendada edasi teenuseid,
mida nad osutavad siseriiklikele investoritele ja piiriüleselt. Eeldatavasti suureneb välisvääringutes arveldamine
muudatusettepanekute tulemusena hinnanguliselt 16 miljardi euro võrra aastas.
Seisukoht 4: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide juurdepääsu
hõlbustamiseks panganduskõrvalteenustele eesmärgiga suurendada konkurentsi ja piiriüleste teenuste
edasiarendamist välisvääringus arvelduste puhul.
Keskdepositooriumide juurdepääsu hõlbustamine panganduskõrvalteenustele võimaldab pangateenuste
osutamise luba omavatel keskdepositooriumidel pakkuda neid teenuseid teistele keskdepositooriumidele ja
teatud künniseni kasutada krediidiasutuse teenuseid. Kuna panganduskõrvalteenustele ligipääsu praegused
piirangud on ajale jalgu jäänud, toetab ka Eesti turg künnise muutmist (eelduslikult tõstmist). Alternatiivne
variant oleks keskdepositooriumide poolt panganduskõrvalteenuste osutamise piirangute kaotamine, kuid see
võib komisjoni hinnangul oluliselt suurendada ohtu finantsstabiilsusele.
5. Arveldusdistsipliini korra muutmise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
Muudetakse arveldusdistsipliini korra põhimõtteid. Esiteks nähakse ette, et kui arveldus ebaõnnestub tehingu
osalistest sõltumatute tegurite tõttu või kui tehingus ei osale kahte kauplejat, ei kohaldata arvelduse
ebaõnnestumise suhtes karistussüsteemi. Rahatrahve tuleks arvutada kas asendusostu lõpuleviimiseni, kui
2
Krediidiasutustes avatud kontode kaudu arveldatava raha koguväärtus ühe aasta kohta arvutatuna on väiksem kui 1%
keskdepositooriumi raha vastu arveldatud väärtpaberitehingute koguväärtusest ega ületa maksimaalselt 2,5 miljardit
eurot aastas.
5
komisjon on vastava rakendusakti vastu võtnud, või tegeliku arvelduskuupäevani, olenevalt sellest, kumb
kuupäev on varasem.
Teiseks võib komisjon kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu
rakendusakti, millega otsustatakse kohaldada teatavate finantsinstrumentide või tehingute kategooriate suhtes
kohustuslikke asendusoste. Komisjon võib selle otsuse teha juhul, kui ta leiab, et need meetmed on
proportsionaalsed ELis esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks ning et ebaõnnestunud
arvelduste arvust ja mahust tulenevalt on täidetud teatavad tingimused.
Kolmandaks sätestatakse, millal asendusost algatatakse. Üldjuhul algatatakse asendusprotsess nelja tööpäeva
pikkuse ajavahemiku jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva (pikendusperiood). Kui tehing on seotud
finantsinstrumendiga, millega kaubeldakse VKEde kasvuturul, on pikendusperiood 15 kalendripäeva, välja
arvatud juhul, kui VKEde kasvuturg otsustab kohaldada lühemat perioodi.
Neljandaks täpsustatakse edasiandmismehhanismi toimimist. Edasiandmismehhanismiga hoitakse ära
ebaõnnestunud arvelduste kaskaad, millest igaüks nõuab eraldi asendusostu. Selle vältimiseks lubatakse
tehingute ahela igal osalisel asendusostu teatis kohustusi mittetäitvale liikmele edasi anda nii, et kogu tehingute
ahela lahendamiseks on vajalik ainult üks asendusost. Edasiandmismehhanismi saab liikmete ja nende klientide
vahel lepingu alusel korrata kuni lõppostjate ja -müüjateni.
Viiendaks täpsustatakse, et kui arveldus ebaõnnestub tehingu osalistest sõltumatute tegurite tõttu või kui
tehingus ei osale kahte kauplejat, ei kohaldata arvelduse ebaõnnestumise suhtes kohustusliku asendusostu
mehhanismi.
Kuuendaks nähakse ostjale ja müüjale ette sümmeetrilised maksed juhuks, kui tehingu majanduslikud
tingimused asendusostu tegemise ajal erinevad algse tehingu tingimustest, et asendusost taastaks tehingu
osaliste majandusliku positsiooni sellisena, nagu see oleks olnud algse tehingu toimumise korral.
Seitsmendaks selgitatakse, et kesksetele vastaspooltele ette nähtud vabastust arveldusdistsipliini nõuetest
kohaldatakse ainult siis, kui keskne vastaspool vahendab vastaspoolte tehinguid. Samuti täpsustatakse, et keskne
vastaspool võib luua kahju katmise mehhanismi kohustuslike asendusostude kohaldamise kahjude
leevendamiseks.
Kaheksandaks lisatakse CSDRi uus õigus, mis annab komisjonile õiguse peatada asendusostude mehhanismi
kohaldamine kindlat liiki finantsinstrumentide suhtes, kui see on vajalik selleks, et hoida ära tõsine oht
finantsstabiilsusele või liidu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele või sellele ohule lahendus leida.
Komisjon peaks selliseks peatamiseks lähtuma ESMA soovitusest, mille tarbeks on konsulteeritud Euroopa
Keskpankade Süsteemiga ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Peatamine võib kehtida maksimaalselt
kuus kuud ning seda saab pikendada kolme kuu kaupa kokku kuni 12 kuuni alates peatamise algusest.
Üheksandaks täpsustatakse, et komisjoni delegeeritud õigusaktis, millega täpsustatakse rahatrahvide hoiatava
ja proportsionaalse taseme arvutamise parameetrid, arvestatakse negatiivsete intressimäärade mõju.
Kümnendaks antakse komisjonile volitus, et määrata kindlaks arvelduse ebaõnnestumise olukorrad, kus
arvelduse ebaõnnestumise põhjuseks tuleks pidada osalistest sõltumatuid tegureid ning kus tehingus ei osale
kahte kauplejat.
Üheteistkümnendaks antakse ESMAle uus tähtaeg, milleks tuleb ESMAl esitada arveldusdistsipliini
täpsustavad regulatiivsed tehnilised standardid. Kuupäeva muutmine võimaldab ESMAl standardites arvestada
CSDRi muudatusi ja täpsustada standardites näiteks tingimusi, mille kohaselt liikmed võivad ise asendusoste
teha.
Seisukoht 5: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid arveldusdistsipliini korra muutmiseks, et
arvelduste teostamine oleks Euroopa Liidus tulemuslikum ja tõhusam. Euroopa Komisjoni kohustuslikke
asendusoste käsitleva rakendusakti kehtestamise eelduseks peab olema piisav tõestus, et muud meetmed
(näiteks rahatrahvide kord) ei anna soovitud tulemust ja kohustusliku asendusostu meede on
proportsionaalne Euroopa Liidus esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks.
Kõige tulemuslikum ja tõhusam variant on Euroopa Komisjoni pakutud kombinatsioon mitmesuguste
arveldusdistsipliini detailide (nt kohaldamisala) selgemaks muutmisest ja kohustuslike asendusostude
rakendamise ajakava muutmisest (kaheastmeline lähenemine). Kohustuslike asendusostude rakendamine sõltub
6
edaspidi sellest, kuidas arveldustõhusus ELis muutub. Esiteks viitavad kogutud andmed sellele, et rahatrahvid
stimuleerivad arveldustõhususe paranemist, ohustamata turgude ja finantsinstrumentide lõikes stabiilsust ja
likviidsust. Teiseks saab pärast rahatrahvide kohaldamist hinnata, kuidas on arveldustõhususe muutumist
arvestades kõige parem kohustuslikku asendusostu kohaldada. Raamistiku täieliku kaotamise variant jäeti
kõrvale, sest arvelduse ebaõnnestumine on ELis endiselt järjepidevalt sagedasem kui muudel peamisel
finantsturgudel.
6. Kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle järelevalve parandamise
ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
Muudetakse kolmandate riikide keskdepositooriumidele ELis kehtivat õigusraamistikku (nõudeid).
Esiteks kehtestatakse nõue, et keskdepositooriumid, mis kavatsevad osutada arveldusteenuseid EL liikmesriigi
õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, esitaksid ESMAle teatise, et nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil
oleks asjakohane teave.
Teiseks antakse ESMAle volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks,
millise teabe peab kolmanda riigi keskdepositoorium nimetatud teates ESMAle esitama (sh täpsustatakse, et see
teave peab piirduma rangelt vajalikuga, ja loetletakse näiteid).
Kolmandaks täpsustatakse, et ESMA teatab registriteenuste või kesksete hoidmisteenuste osutamiseks
tunnustamist taotlevale kolmanda riigi keskdepositooriumile igakülgselt põhjendatud kirjaliku otsusega
tunnustuse andmisest või sellest keeldumisest kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest või komisjoni
poolt samaväärsuse otsuse langetamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Lisaks muudetakse nii ELi kui ka
kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli
lõppkuupäeva. ELi keskdepositooriumide puhul on varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli
lõppkuupäev üks aasta pärast CSDRi muudatuste jõustumist ja kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul
samaväärsuse hindamise ja tunnustamise menetluste tõttu kolm aastat pärast CSDRi muudatuste jõustumist.
Lisaks peavad kolmandate riikide keskdepositooriumid, mille suhtes varem kehtinud nõuete ajutise
kohaldamise klauslit juba kohaldatakse, esitama ESMAle teatise, kui nad osutavad registriteenuseid ja keskseid
hoidmisteenuseid mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega. ESMAle antakse volitus
koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud teabe kohta, mida kolmanda riigi keskdepositoorium peab
nimetatud teatises ESMAle esitama (teave peab piirduma rangelt vajalikuga, loetletud on näiteid). ESMAle
teatise esitamise nõue hakkab kehtima ka kolmandate riikide keskdepositooriumidele, mis osutasid
arveldusteenuseid enne CSDRi muudatuse jõustumist.
Seisukoht 6: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid kolmandate riikide keskdepositooriumidele
Euroopa Liidus väärtpaberite registriteenuste, kesksete hoidmisteenuste osutamise või arveldusteenuste
pakkumise korral teavituskohustuse kehtestamiseks, et nende keskdepositooriumide kohta oleks piisav
teave ja Euroopa Liidu keskdepositooriumidega võrdsemad konkurentsitingimused. Kolmandate riikide
keskdepositooriumide puhul, mis on Euroopa Liidus süsteemselt olulised, oleme valmis kaaluma neile
Euroopa Liidu keskdepositooriumidele kehtivate nõuete rakendamist, kui Euroopa Komisjoni täiendav
analüüs sellist vajadust näitab.
Kolmandate riikide keskdepositooriumide õigusraamistiku muudatused ning ESMAle ja komisjonile esitatav
teave tagab, et ELis on asjassepuutuvatel asutustel piisavalt volitusi ja õigeaegne teave selleks, et seirata riske
vastavalt turu vajaduste muutumisele. Teise variandina kaaluti tugevama korra kehtestamist kolmandate riikide
keskdepositooriumidele, mis osutavad teenuseid mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentide
suhtes, nähes näiteks ette nõude, et arveldusteenuste osutamiseks on vajalik ESMA tunnustus, või suurendades
ESMA järelevalvevolitusi, kuid seda peeti analüüsides praegu ennatlikuks ja ebaproportsionaalseks.
7. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud
CSDR on seotud EL arvelduse lõplikkuse direktiiviga, finantsinstrumentide turgude direktiivi ja
finantsinstrumentide turgude määrusega ning nende keskdepositooriumide puhul, millele on CSDRi alusel
antud luba panganduskõrvalteenuseid osutada, ka pankade kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiiviga
ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. CSDRi põhimõtted on siseriiklikult
sätestatud väärtpaberite registri pidamise seaduses, väärtpaberituru seaduses ja finantsinspektsiooni seaduses.
CSDRi vastu võtmisel tuleb Eesti vastavaid seadusi tõenäoliselt muuta.
7
8. Sihtrühm ja üldised mõjud
Eelnõu otsene sihtrühm on väärtpaberite keskdepositooriumid, väärtpaberite investorid ja emitendid.
ELis on 26 tegevusloaga keskdepositooriumi. 2019. aastal läbis ELi väärtpaberiarveldussüsteeme üle 420
miljoni ülekandekorralduse, mis hõlmasid enam kui 53 triljoni euro väärtuses väärtpabereid ja mille käive oli
kokku üle 1 120 triljoni euro.
Eestis täidab keskdepositooriumi rolli Nasdaq CSD SE Eesti filiaal, mis on Eesti väärtpaberite
keskregistripidaja, ja moodustab koos Läti, Leedu ja Islandi keskdepositooriumiga ühe juriidilise isiku. Nasdaq
CSD haldab enam kui 50 miljardi väärtuses väärtpabereid ja teenindab enam kui 7500 väärtpaberiemitenti
Islandil ja Baltikumis3. Väärtpaberite keskdepositooriumid korraldavad ka väärtpaberite arveldussüsteeme.
Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberite arveldussüsteeme haldab väärtpaberite keskdepositoorium Nasdaq CSD.
Kolme riigi süsteemid toimivad ühtsel tehnilisel platvormil, arvestades riikide eripärasid4. Samad tehnilised
alused võimaldavad rakendada kõikides süsteemides ühtseid põhimõtteid, kohaldades samal ajal igale
väärtpaberiarveldussüsteemile asjaomase riigi, st vastavalt Eesti, Läti ja Leedu õigust. Süsteemide haldaja,
Nasdaq CSD juriidiline asukohariik on Läti. Eestis ja Leedus pakutakse teenuseid Nasdaq CSD kohaliku filiaali
ehk Eestis Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kaudu.
Väärtpaberite arveldussüsteemi liikmed on kontohaldurid ehk pangad (Eesti arveldussüsteemis on 16 liiget)5.
Pangad vahendavad Nasdaq CSD pakutavaid teenuseid isikutele, kes on endale väärtpabereid soetanud või
kavatsevad seda teha. Väärtpaberitehingute tegemiseks seotakse investori väärtpaberikonto tema
kontohaldurpangas avatud arvelduskontoga. Euroala keskpankade tehinguteks kõlblikud väärtpaberid
arveldatakse eurosüsteemi väärtpaberiarvelduste ühisplatvormil TARGET2-Securities (T2S). T2S on
eurosüsteemiülene ühtne IT-platvorm, millel väärtpaberite ülekandekorraldused valideeritakse ja sobitatakse
omavahel. Sellel platvormil toimub ka väärtpaberite arveldus. T2Sis on väärtpaberite arveldamiseks avatud nii
väärtpaberikontod kui ka keskpanga avatud rahakontod ning arveldusi tehakse keskpangarahas. T2Si
väärtpaberikontodel toimunud väärtpaberite liikumine peegeldatakse Eesti väärtpaberite arveldussüsteemi. T2Si
rahakontod on ühendatud kontohaldurite rahakontoga euroala keskpankade arveldussüsteemis TARGET2. T2Si
mittekõlblikke väärtpabereid töödeldakse Eesti väärtpaberite arveldussüsteemis.
Nasdaq CSD on loonud ühendused kolme välisriigi depositooriumiga. Loodud ühendused annavad Nasdaq CSD
liikmetele juurdepääsu teistes väärtpaberite keskdepositooriumides hoitavatele väärtpaberitele. Selliste
ühenduste loomisel tegutseb Nasdaq CSD kohalike liikmete mittekohalike varade haldajana ning võimaldab
liikmetele juurdepääsu nende turgude rahvusvahelistele investoritele. Lisaks võimaldavad ühendused Nasdaq
CSDl parandada Baltimaade investorite juurdepääsu varahaldusele kogu Euroopas. Nasdaq CSD on loonud
ühenduse väärtpaberite keskdepositooriumidega Clearstream Banking Luxembourg, Krajowy Depozyt
Papierów Wartościowych (Poola CSD) ja Clearstream Banking AG6.
Eesti väärtpaberiarveldussüsteem kasutab neist kolmest depositooriumide vahelisest ühendusest kahte -
Clearstream Banking AG ja Poola CSD. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali valmisolek on luua ühendus ka
depositooriumiga Clearstream Banking Luxembourg, kui Eesti süsteemi liikmed seda peaks tulevikus siiski
soovima (seni ei ole). Ühendused Clearstream Banking AG-ga ja Poola CSD-ga võimaldavad juurdepääsu
Baltikumi väärtpaberitele (need on nn emitendiühendused) ja ühendus depositooriumiga Clearstream Banking
Luxembourg võimaldaks meie investoritel omandada Luksemburgi depositooriumis hoitavaid väärtpabereid
(see on nn investorühendus).
Mõju Finantsinspektsioonile kui väärtpaberituru üle riikliku finantsjärelevalve teostajale on pigem positiivne,
kuna üleeuroopalise tegevusloa andmise kord tulevikus lihtsustub ja sellest tulenevalt halduskoormus väheneb.
Samas nõuab kolleegiumites võimalik osalemine järelevalveasutustelt lisaressurssi.
Komisjon leidis mõjuhinnangu tulemusena, et CSDRi tuleb muuta, et kõrvaldada ebaproportsionaalsed kulud
ja ebaproportsionaalne nõuete järgimise koormus ning lihtsustada eeskirju ilma finantsstabiilsust ohustamata,
et muuta CSDR tõhusamaks ja hõlbustada ELis väärtpaberiarveldusturu integreerimist. CSDRi muutmisel on
3
https://nasdaqcsd.com/et/meist/
4
https://www.eestipank.ee/maksed/vaartpaberite-arveldussusteem
5
https://nasdaqcsd.com/et/kontohaldurite-nimekiri/
6
https://nasdaqcsd.com/et/teenused/arimudel/seotud-depositooriumid/
8
ELi kauplemisjärgsele turule soodne mõju, sest võimaldab keskdepositooriumide proportsionaalsemat
reguleerimist, suurendab väärtpaberiarvelduse tõhusust ja parandab seega ELi finantsturgude
konkurentsivõimet.
Üleeuroopalise tegevusloa andmise korra lihtsustamine võib keskdepositooriumidele tähendada komisjoni
hinnangul esimesel aastal 10 miljoni euro suurust säästu ja igal järgneval ca 4 miljonit eurot (vt piiriülese teenuse
pakkumise ulatust tabel 1). Eesti turuosaliste hinnangul toob piiriülese teenusepakkumise loamenetluse
ümberkorraldamine tõenäoliselt kaasa suurema huvi piiriülese tegevuse vastu, kuid ühesugune lähenemine nii
aktsiatele kui võlakirjadele ei pruugi olla põhjendatud. Võlakirjade puhul võiks piiriülene tegutsemine olla
võimalik lihtsama korra alusel. Järelevalvekolleegiumide loomise või panganduskõrvalteenuste osutamise
lihtsustatud menetlused toovad kaasa ühtsema järelevalve ja lihtsama juurdepääse teenustele. Tõhustatud
arveldusdistsipliin hoiab tehingud ELi turul (komisjoni hinnangul 4%-5% kogukäibest) ja vähendab turuosaliste
kulusid. See omakorda parandab ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja toob seeläbi majanduses otsest kasu.
Panganduskõrvalteenustele juurdepääsu hõlbustamist peab positiivseks ka Nasdaq CSD SE Eesti filiaal, kuna
neile teenustele juurdepääsu piirangud ei ole enam asjakohased, eriti kui tugevdatakse keskdepositooriumide
usaldatavusnõudeid ja riskide juhtimist.
Tabel 1: Piiriüleste teenuste osutamine teistes liikmesriikides (teine veerg) ja süsteemselt olulisus teistes
riikides (kolmas veerg) EL väärtpaberite keskdepositooriumide lõikes7
Lihtsamad ja proportsionaalsemad reeglid vähendavad nii väärtpaberite keskdepositooriumide kui ka investorite
ja emitentide kulusid. Väärtpaberite keskdepositooriumid saavad kasu lihtsustatud loamenetlusest ja
panganduskõrvalteenuste osutamise lihtsustamisest, mis vähendab piiriülese tegutsemise korral kulusid ja annab
paremad võimalused teenuseid laiendada. Suurenevast konkurentsist võidavad omakorda investorid ja
emitendid. Järelevalveasutuste kolleegiumite, eriti loakolleegiumite, loomine toob Finantsinspektsiooni ja
Nasdaq CSD SE Eesti filiaali hinnangul kaasa siiski ka reeglitele vastavusega seonduvate kulude ja
ressursivajaduse tõusu.
7
https://ec.europa.eu/finance/docs/law/220316-csdr-review-impact-assessment_en.pdf
9
Parem ülevaade kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide tegevusest ja parem koostöö ELi
järelevalveasutuste vahel, sealhulgas tegevuslubade andmisel, tugevdab finantsstabiilsust, millest saavad kasu
kõik turuosalised.
Ettepanekute sotsiaalne mõju puudub. Samuti ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist
kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate
kohustustega. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub. Kavandatavatel meetmetel ei ole
otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale.
9. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada CSDRi eesmärke ja riiklikud järelevalveasutused ei saa ise
lahendada probleeme, mida põhjustavad CSDRi mõned koormavad ja ebaselged nõuded või riiklike
järelevalveasutuste erinevatest lähenemistest tingitud riskid. Samuti ei saa liikmesriigid ja järelevalveasutused
üksi maandada riski, mis võib ELi finantsstabiilsusele kaasneda puuduliku teabega kolmandate riikide
keskdepositooriumide tegevuse kohta. Seega ei suuda liikmesriigid ise piisavalt CSDR muutmise eesmärke
saavutada ja eesmärke saab paremini saavutada ELi tasandil. CSDR muutmise ettepanek ei lähe eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuid arvestab vajadust jälgida ja maandada riske, mida nii ELis kui ka
väljaspool tegutsevate keskdepositooriumide tegevus võib kaasa tuua ELi finantsstabiilsusele.
Oleme arvamusel, et nõuete kehtestamine ELi määruse muudatusega on põhjendatud ning
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas olev.
10. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös Finantsinspektsiooni, Eesti
Panga ja turuosalistega. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile,
Eesti Pangaliidule ja finantssektori esindusorganisatsioonile FinanceEstonia, kelle ettepanekuid on
seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas).
10
Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse väärtpaberite
keskdepositooriumide määrust, ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta
Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/
selgitatud/ teadmiseks võetud
1 Justiitsministeerium
27.04.2022: Teadmiseks võetud.
Seoseid üldise maksejõuetuse õigusraamistikuga ei ole tuvastanud.
2 Eesti Pank
12.04.2022: Arvestatud
Ei näe probleeme. Keskpanga seisukohalt on muudatused positiivsed.
12.04.2022: Arvestatud
Meie jaoks olulised:
1) Depodele antud tegevusloa läbivaatamise ja hindamisprotsessi
sagedust vähendatakse (vähemalt kord kahe aasta jooksul)
2) Pädev asutus peab tegevusloastamise protsessis kaasatud
asutusele, kui see on esitanud mittenõustuva seisukoha, sellega
mittearvestamist põhjendama (EE kontekstis hetkel ebaoluline)
3) Kaasatud asutusel on kuu rohkem aega (kokku 2 kuud) anda
oma arvamus kui depo soovib panganduskõrvalteenuseid osutada (EE
kontekstis hetkel ebaoluline)
4) Täpsustatakse arvelduse ebaõnnestumistega tegelemise
meetmeid
Arvelduse ebaõnnestumise meetmete senist praktilist kohaldamist
(Eestis) kommenteerida ei oska. St ma ei ole analüüsinud, kuidas praegu
vigade ja meetmete rakendamisega seis on.
11.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Seletuskirja p 5. parandatud) ja seisukoha ajendeid
Kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle järelevalve selgitatud.
parandamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
Muudetakse kolmandate riikide keskdepositooriumide
õigusraamistikku.
Võiks olla selgem, sest me ei saa ju muuta õigusraamistikku, mis
kolmanda riigi depole kohaldub (see on ikka kolmanda riigi õigus), aga
saame muuta ELis kolmandate riikide depodele kohalduvaid nõudeid
vms.
Seisukoha kohta, et millest selline julgus tuleneb. Ilma põhjendusi
kuulmata küll ei tahaks nõustuda.
Seisukoht 5: Toetame kolmandate riikide väärtpaberite
keskdepositooriumide Euroopa Liidus väärtpaberite registriteenuste,
kesksete hoidmisteenuste osutamise või arveldusteenuste pakkumise
korral teavituskohustuse kehtestamist, et nende keskdepositooriumide
kohta oleks piisav teave ja Euroopa Liidu keskdepositooriumidega
võrdsemad konkurentsitingimused. Kolmandate riikide väärtpaberite
keskdepositooriumide puhul, mis on Euroopa Liidus süsteemselt
olulised, oleme valmis minema kaugemale kui Euroopa Komisjoni
ettepanekus ja kaaluma neile Euroopa Liidu keskdepositooriumidele
kehtivate nõuete rakendamist.
11
11.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Depositooriumide vaheliste ühenduste teema (seletuskirja lk 8) parandatud, sh Nasdaq CSD SE
Nasdaq CSD on loonud ühendused kolme välisriigi depositooriumiga. Eesti filiaaliga konsulteerimise
Loodud ühendused annavad Nasdaq CSD liikmetele juurdepääsu teistes põhjal).
väärtpaberite keskdepositooriumides hoitavatele väärtpaberitele.
Olete viidanud Nasdaq CSD lehele ja seal niimoodi ongi kirjas, aga
praktikas on olukord veidi „kehvem“. Kuna info peab põhinema
Nasdaqil, siis küsige sealt üle.
Ma Islandit praegu sisse ei too, aga Balti kontekst on see, et EE Nasdaq
SSS-il on ainult issuer lingid CBFi ja KDPW-ga. CBL linki ei ole. CBL
link on ainult LV-l ja LT-l ja see on siis investor link (LV ja LT saavad
seeläbi ligipääsu CBLis hoitavatele paberitele). Tabel on 2021 kohta.
Numbrilised suurused peidetud, sest need pole olulised.
11.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Panganduskõrvalteenuste osutamine teistele depodele (seletuskirja p 4) täiendatud) ja ettepaneku sisu ja
See on oluline teema ja loodetavasti FI avaldab sel teemal arvamust. seisukoha kujundamiseks saadud
Oluline oleks välja tuua, mida see nt EE kontekstis tähendada võib. Kas sisendit selgitatud.
on reaalne, et Nasdaq hakkab nt CBLis neid teenuseid tarbima ja kuidas
me sellesse suhtume. Kas lihtsalt aktsepteerime või tahame mõjutada?
Teenused on piisavalt laiad ka: näiteks kontode avamine ja hoiuste
vastuvõtmine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja
väärtpaberikonto omanikelt väärtpaberitehingute raha poole
arveldamiseks ning makseteenused, sealhulgas raha- ja
valuutavahetustehingute töötlemine.
3 Finantsinspektsioon
27.04.2022: Arvestatud
1) Arveldusdistsipliini kord:
Muudatustele vastuväiteid ei ole. Samas peame mõistlikuks kehtestada
asendusostude kord juhul, kui seda peetakse asjakohaseks (näiteks kui
rahatrahvide kord ei anna soovitud tulemust). Siinkohal on muidugi
küsimus, et milline on soovitud/aktsepteeritav arvelduste efektiivsuse
tase. Teiseks, kas asendusost rakenduks ühetaoliselt kõikidele CSD-
dele, sõltumata sellest, kas CSD-d on alla või üle
soovitud/aktsepteeritava taseme.
27.04.2022: Arvestatud. Euroopa Komisjoni
2) NCA-de koostöö, R&E, finantsseisundi taastamine ja nõuetekohase ettepanekuga pikendatakse iga-
likvideerimise strateegiad: aastane R&E protsess kord kahe
Muudatustele vastuväiteid ei ole. Küll võiks kaaluda iga-aastase R&E aasta jooksul toimuvaks ja jäetakse
protsessi muutmist kord kahe aasta jooksul toimuvaks (v.a
välja kriisilahenduse kava
pangateenuseid osutavad CSD-d), mis leevendab tõenäoliselt
halduskoormust. Sama resultaadiga on kriisilahenduse kava koostamise koostamise nõue.
nõude välja jätmine.
27.04.2022: Arvestatud
12
3) Piiriülese tegevuse kord:
Muudatustele vastuväiteid ei ole.
27.04.2022: Arvestatud
4) NCA-de kolleegiumid:
Muudatustesse suhtuda teatava reservatsiooniga. Läbi tuleb mõelda, et
millised on loakolleegiumis osalemise kasud ja kolleegiumi
kohustused/tingimused, et kolleegiumid ei nõuaks põhjendamatult palju
NCA-de ressurssi.
27.04.2022: Arvestatud
5) Kolmandate riikide CSD-d:
Muudatustele vastuväiteid ei ole. Oluline on saada parem ülevaade
kolmandate riikide CSD-dest ning tagada võrdsem kohtlemine EL-i
CSD-dega. Siinkohal võib ühtlasi arutada, kas kolmandate riikide CSD-
dele peaks kehtestama teatud CSDR-i nõuded (eelkõige juhul, kui
kolmanda riigi CSD on EL-is süsteemselt oluline).
27.04.2022: Arvestatud
6) Panganduskõrvalteenused:
Muudatustele vastuväiteid ei ole.
27.04.2022: Arvestatud
7) Organisatsioonilised nõuded ja ühendused:
Muudatustele vastuväiteid ei ole.
27.04.2022: Arvestatud
8) ESMA aruanded
Muudatustele vastuväiteid ei ole.
12.05.2022: Teadmiseks võetud.
Kuna seletuskirja koostamisel on juba arvestatud FI poolt varasemalt
esitatud seisukohti ja kommentaare, siis meil hetkel täiendavaid
ettepanekuid dokumendi projektile ei ole.
4 Nasdaq CSD SE Eesti filiaali
27.04.2022: Arvestatud
Üldiselt ei näe, et muudatusettepanekud CSD tegevusele ja
igapäevasele tööle olulisi negatiivseid muudatusi või takistusi kaasa
tooks. Suur osa muudatusettepanekutest on seotud loataotluse ja
järelevalvega, seega eeldan, et Finantsinspektsioonil on selles osas
enam öelda. Järelevalvet puudutavas osas üldjoontes meile tundub, et
kohustusi tuleb juurde ja administratiivne osa suureneb, kasvõi näiteks
järelevalvekolleegiumite loomise näol.
12.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Tegevusloa andmise kord, eelkõige piiriülene tegutsemine täiendatud).
(passporting).
Oleme seda meelt, et kuigi menetlustähtaega lühendamine ja selles osas
järelevalve ümberkorraldamine võib kaasa tuua suurema huvi piiriülese
tegevuse vastus, siis näeme, et ühesugune passporting režiim nii
aktsiate kui võlakirjade osas ei ole ehk põhjendatud. Võlakirjade osas
võiks piiriülene tegutsemine olla võimalik lihtsama korra alusel ja
selline lähenemine oleks enam ka kooskõlas nn piiride vaba teenuste
osutamisega üleliiduliselt.
12.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Järelevalve täiendatud).
13
Näeme, et kahe uue kolleegiumi loomine ei pruugi järelevalvet
lihtsustada ei järelevalve vaatest ega subjekti vaatest. See võib pigem
kaasa tuua vastavusega seonduvate kulude ja ressursivajaduse tõusu.
12.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Panganduskõrvalteenused, eelkõige art. 54 (5) lävend täiendatud).
Oleme selle muutmise (eelduslikult tõstmise) poolt, st praegune lävend
2,5 miljardit eurot aastas võib olla ajale jalgu jäänud.
13.05.2022: Arvestatud (seletuskirja on
Lõik linkide kohta seletuskirja lk 8 on meie hinnangul korrektne. täiendatud).
Nasdaq CSD-l on tõepoolest ühendused kolme välisdepositooriumiga
ja need annavad Nasdaq CSD liikmetele juurdepääsu teistes
depositooriumides hoitavatele paberitele.
Võibolla tuleks seletuskirja täiendada selles osas, et Eesti SSSil on
ühendus 2 välisdepositooriumiga (issuer lingid Clearstream Banking ja
Poola CSD-ga)? Sellisel juhul võiks lisada, et olemas on ka valmisolek
luua Eesti SSS-ile ühendus CBL-iga. Hetkel seda ühendust ei ole, sest
Eesti liikmed CBL-iga linki ei ole soovinud. Võib seletuskirjas ka
linkide tüüpi täpsustada, st. et kaks linkidest on Issuer CSD lingid
(Clearstream Banking ja Poola CSD) ning üks on Investor CSD link
(CBL). Issuer link annab juurdepääsu Balti SSS-ides hoitavatele
väärtpaberitele ja investor link annab juurdepääsu CBLis hoitavatele
väärtpaberitele.
14
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja mai 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse
väärtpaberite keskdepositooriumide määrust
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni
ettepaneku kohta, millega muudetakse väärtpaberite keskdepositooriumide määrust:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr
909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise,
järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate
riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega
(KOM(2021) 120.
1.1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide piiriülese tegevuse
tingimuste ja heakskiidu taotlemise muutmisel, mis meie hinnangul muudavad
nimetatud protsessi kiiremaks ja sujuvamaks.
1.2. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutustevahelise koostöö
parandamisel keskdepositooriumile tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja
hindamisprotsessis eesmärgiga lihtsustada keskdepositooriumide piiriülest
teenusepakkumist. Samas leiame, et järelevalveasutuste kolleegiumite, eriti
loakolleegiumite, loomisel peavad kolleegiumis osalemise kasu ning kolleegiumi
põhimõtted ja kohustused olema põhjendatud ja proportsionaalsed järelevalveasutuste
ressursside kasutamisega.
1.3. Toetame Euroopa Komisjoni nõuete muutmise ettepanekuid eesmärgiga tagada
väärtpaberite esmaregistreerimise kontode ja registrite üleandmine, et kindlustada
keskdepositooriumide teenuste järjepidevus ka siis, kui tegevusluba kehtetuks
tunnistatakse.
1.4. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid keskdepositooriumide juurdepääsu
hõlbustamiseks panganduskõrvalteenustele eesmärgiga suurendada konkurentsi ja
piiriüleste teenuste edasiarendamist välisvääringus arvelduste puhul.
1.5. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid arveldusdistsipliini korra muutmiseks, et
arvelduste teostamine oleks Euroopa Liidus tulemuslikum ja tõhusam. Euroopa
Komisjoni kohustuslikke asendusoste käsitleva rakendusakti kehtestamise eelduseks
peab olema piisav tõestus, et muud meetmed (näiteks rahatrahvide kord) ei anna
soovitud tulemust ja kohustusliku asendusostu meede on proportsionaalne Euroopa
Liidus esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks.
1.6. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid kolmandate riikide keskdepositooriumidele
Euroopa Liidus väärtpaberite registriteenuste, kesksete hoidmisteenuste osutamise või
arveldusteenuste pakkumise korral teavituskohustuse kehtestamiseks, et nende
keskdepositooriumide kohta oleks piisav teave ja Euroopa Liidu
1
keskdepositooriumidega võrdsemad konkurentsitingimused. Kolmandate riikide
keskdepositooriumide puhul, mis on Euroopa Liidus süsteemselt olulised, oleme
valmis kaaluma neile Euroopa Liidu keskdepositooriumidele kehtivate nõuete
rakendamist, kui Euroopa Komisjoni täiendav analüüs sellist vajadust näitab.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud
Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2