dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse seisukoht kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) kohta.docx

Rahandusministeerium · 23. mai 2022
Viit
1.1-11/4422-2
Registreeritud
23. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu põhiseaduskomisjon, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK, post, e-post, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Olivia Taluste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-114422-2 23.05.2022 Väljaminev kiri.asice424 KB

Sisu (failidest)

Toomas Kivimägi Teie 19.05.2022 nr RIIGIKOGU/22- Riigikogu põhiseaduskomisjon 0458/-3T [email protected]; Meie 23.05.2022 nr 1.1-11/4422-2 [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukoht kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) kohta Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus arutas 19. mai istungil Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatatud k.a 18. aprillil kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) (edaspidi eelnõu) ja otsustas eelnõu mitte toetada. Eelnõuga soovitakse lisada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse (edaspidi KOKS) § 32 „Õigusaktide algatamise õigus“ uus lõige, millega nähakse ette siduvate tulemustega kohaliku rahvahääletuse algatamise võimalus hääleõiguslike valla- või linnaelanike poolt. Vabariigi Valitsus leiab, et eelnõu ei saa toetada, kuna eelnõust ei nähtu, miks on vajalik või millist lisandväärtust annaks olemasolevatele KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud otsedemokraatia vormidele (kohalik rahvaalgatus ja rahvaküsitlus) täiendava otsedemokraatia vormi juurde loomine. Eelnõu esitatud kujul vastu võtmisel oleks tegemist nii põhimõttelise muudatusega Eesti kohaliku omavalitsuse ülesehituse esindusdemokraatlikus mudelis, mille tegemine eeldab laiemat poliitilist kokkulepet ning võimalike kaasnevate riskide põhjalikku läbikaalumist ja maandamist. Eelnõu seletuskirjas ei ole aga üldse selgitatud muudatuse kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ega analüüsitud senise osalus- ja esindusdemokraatia tasakaalu muutmise riske ega mõjusid kohalikule valitsemisele. Vabariigi Valitsuse k. a 16. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE)1 (edaspidi KOKSi muutmise eelnõu) sisaldab kohaliku rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse regulatsioonide muudatusi, mille eesmärk on senisest veelgi paremini neid vahendeid kasutada. Täiendava otsedemokraatia vormi 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/11f0597d-860d-47d0-a759- 1239bffba207/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20sea duste%20muutmise%20seadus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 loomine KOKSis juba kehtivate ja eelnõuga lisatavate elanike osaluse võimaluste kõrval ei ole Vabariigi Valitsuse hinnangul põhjendatud. PS § 156 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (KOV enesekorraldusõigus). KOV enesekorraldusõiguse põhimõtet rakendavad oma tegevuses valla- ja linnavolikogud ning valla- ja linnavalitsused. Seega näeb PS ette kohaliku elu küsimuste otsustamiseks esindusdemokraatia vormi. PS ei pruugi iseenesest välistada vahetu demokraatia instrumente kohalikul tasandil, kuid täiendavate vormide lisamise õiguslikke vajadusi ja põhjendusi tuleb esmalt põhjalikult kaaluda ja analüüsida. Eelnõu seletuskirjas seda tehtud ei ole. KOKS § 2 lõikes 1 on avatud kohaliku omavalitsuse mõiste. Selle osaks on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. KOKS § 3 punkti 4 järgi on KOV tegevuse üks aluspõhimõtetest valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatakse kohaliku tasandi osalusdemokraatia vormidena kohalikku rahvaalgatust ja rahvaküsitlust, millel ei ole siiski KOV otsustusorganitele (volikogu ja valitsus) etteantud siduvat toimet. Küll aga võivad KOV elanike algatused mõjutada praktikas KOV otsustusorganite otsustusi. KOV volikogu võib ka ise korraldada KOV territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Samuti nähakse erinevate seadustega ette KOVi kohustus viia läbi avatud menetlus (näiteks planeeringumenetluses vastavalt planeerimisseadusele), avalikustada mõned õigusakti eelnõud enne nende vastu võtmist, kus KOV elanikud saavad oma seisukoha esitada (KOV arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamise menetluses vastavalt KOKS § 372 lõigetele 5 ja 6), mis samuti võimaldab KOV otsustusorganitel selgitada välja kohalike elanike vajadused ja huvid. KOKSi muutmise eelnõus on kavas elanike osalemise instrumente laiendada ja muuta paindlikumaks elanike kaasamist ja osalemist kohaliku elu küsimustes. Kui kehtiva seaduse järgi saavad valla- ja linnaelanikud (1% hääleõiguslikest isikutest ehk vähemalt 16-aastastest KOV elanikest) kohaliku rahvaalgatuse korras esitada ettepaneku valla- või linnavalitsuse ja valla- või linnavolikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, esitades vastava algatuse KOVile õigusakti eelnõu kujul, siis KOKSi muutmise eelnõuga muudetakse seda vorminõuet §-s 32 oluliselt paindlikumaks. Eelnõuga võimaldatakse esitada algatusi ka vabas vormis kirjaliku põhjendatud algatusena ja mis tahes olulises kohaliku elu küsimuses, mis ei pruugi eeldada KOVi otsustusorganilt konkreetse õigusakti andmist. KOKSi muutmise eelnõuga lisatakse ka kohustus, et kohaliku rahvaalgatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale põhjendama ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli. Kohalikud rahvaalgatused ei ole volikogule ja valitsusele otsustamiseks siduvad, küll aga on praktikas nendega järjest enam arvestatud. KOKSi muutmise eelnõuga kavandatu seadusena jõustumine aitab kohaliku rahvaalgatuse instrumenti veelgi tugevdada. Samuti kavandatakse KOKSi muutmise eelnõuga kohustada uudsena KOVe territooriumiosa üleviimise algatuse korral viima elanike küsitlus teise KOVi koosseisu üleantaval territooriumiosal läbi enne volikogus elanike algatuse arutamist. Viimase muudatuse eesmärk on suunata volikogu elanike rahvaalgatust sisuliselt kaaluma. Senise KOKSi regulatsiooni järgi on paraku olnud KOVides juhtumeid, kui elanike algatust volikogu põhjalikult ei aruta 2 ja see lükatakse tagasi mõne algatuse normitehnilise puudusega või üldise hinnanguna, et muudatus ei ole piisavalt põhjendatud, toomata välja konkreetseid algatuse sisulisi puudujääke. KOKSi muutmise eelnõu näeb lisaks ette ka võimaluse algatada kohalik rahvaküsitlus (uus KOKS § 321), mille algatamiseks on nõutav vähemalt 10% vastava KOVi elanike soov ja mille tulemus on volikogule nõuandev. KOKSi muutmise eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad sarnaselt eelnõu seletuskirjas märgitule kohalikku demokraatiat ja võimaldavad tugevdada kohalikku identiteeti. Seejuures välditakse KOKSi muutmise eelnõus siduvate tulemustega kohaliku referendumi korraldamisega kaasneda võivaid riske. Ka KOKSi revisjoni läbiviimiseks riigihalduse ministri moodustatud eksperdikomisjon2 (komisjoni 16.02.2021 koosoleku protokoll3) toetas KOKSi täiendamist KOVile õiguslikult mittesiduva nõuandva kohaliku rahvaalgatuse ja -hääletuse4 korraldamise võimaldamiseks. Sellega on Rahandusministeerium ka KOKSi muutmise eelnõus arvestanud. Vabariigi Valitsus leiab, et otsedemokraatia vormide laiendamise ja kasutamise tulemusena ei tohi saada pärsitud KOV esindus- ja täitevorgani töö. Seda olulist asjaolu ei ole eelnõu seletuskirjas arvesse võetud ega selgitatud. Tuleb arvestada, et KOV volikogu liikmed on isikud, kes on osutunud valituks valla- või linnaelanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (KOKS § 17 lõige 1) ehk saanud demokraatlikel valimistel mandaadi kohaliku elu küsimuste otsustamiseks. Volikogu liige peab oma töös juhinduma seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17 lõige 2). Kui volikogu liige ei täida neid ootusi, siis saavad valijad tema tegevusele järgmistel KOV volikogu valimistel oma hinnangu anda. Kokkuvõtvalt ei saa Vabariigi Valitsus algatatud eelnõu toetada, kuna eelnõu algataja ei ole veenvalt selgitanud, miks on KOKSi tarvis lisada siduvate tulemustega rahvahääletus ning kuidas mõjutab uue instrumendi lisamine senist esindusdemokraatial põhinevat otsustusmehhanismi. Senised ja KOKSi muutmise eelnõuga kavandatavad KOV elanike osaluse ja kaasamise võimalused on Vabariigi Valitsuse hinnangul esindusdemokraatia põhimõttega hästi tasakaalus ja piisavad. Nende muutmine vajab kaalukaid põhjendusi ja põhimõttelist poliitilist kokkulepet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 2 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/Eksperdikomisjoni-moodustamine-.pdf. 3 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/04/KOKSi-eksperdikomisjoni-16.02.2021-koosoleku- protokoll.pdf. 4 KOKSi eksperdikomisjoni protokollis on kasutatud küll mõneti eksitavana „rahvahääletuse“ terminit, kuid sellega peeti siiski silmas KOKS § 2 lõike 2 punkti 2 kohast siduvate tulemusteta rahvaküsitlust. 3 Olivia Taluste 6113092 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel