Toomas Kivimägi Teie 19.05.2022 nr RIIGIKOGU/22-
Riigikogu põhiseaduskomisjon 0458/-3T
[email protected]; Meie 23.05.2022 nr 1.1-11/4422-2
[email protected]
Vabariigi Valitsuse seisukoht
kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise seaduse eelnõu
(587 SE) kohta
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus arutas 19. mai istungil Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
fraktsioon algatatud k.a 18. aprillil kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (587 SE) (edaspidi eelnõu) ja otsustas eelnõu mitte toetada.
Eelnõuga soovitakse lisada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse (edaspidi KOKS) §
32 „Õigusaktide algatamise õigus“ uus lõige, millega nähakse ette siduvate tulemustega
kohaliku rahvahääletuse algatamise võimalus hääleõiguslike valla- või linnaelanike poolt.
Vabariigi Valitsus leiab, et eelnõu ei saa toetada, kuna eelnõust ei nähtu, miks on vajalik või
millist lisandväärtust annaks olemasolevatele KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud
otsedemokraatia vormidele (kohalik rahvaalgatus ja rahvaküsitlus) täiendava otsedemokraatia
vormi juurde loomine.
Eelnõu esitatud kujul vastu võtmisel oleks tegemist nii põhimõttelise muudatusega Eesti
kohaliku omavalitsuse ülesehituse esindusdemokraatlikus mudelis, mille tegemine eeldab
laiemat poliitilist kokkulepet ning võimalike kaasnevate riskide põhjalikku läbikaalumist ja
maandamist. Eelnõu seletuskirjas ei ole aga üldse selgitatud muudatuse kooskõla Eesti
Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ega analüüsitud senise osalus- ja esindusdemokraatia
tasakaalu muutmise riske ega mõjusid kohalikule valitsemisele.
Vabariigi Valitsuse k. a 16. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega
seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE)1 (edaspidi KOKSi muutmise eelnõu)
sisaldab kohaliku rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse regulatsioonide muudatusi, mille eesmärk
on senisest veelgi paremini neid vahendeid kasutada. Täiendava otsedemokraatia vormi
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/11f0597d-860d-47d0-a759-
1239bffba207/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20sea
duste%20muutmise%20seadus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
loomine KOKSis juba kehtivate ja eelnõuga lisatavate elanike osaluse võimaluste kõrval ei
ole Vabariigi Valitsuse hinnangul põhjendatud.
PS § 156 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esinduskogu on volikogu,
kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja
korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste
alusel iseseisvalt (KOV enesekorraldusõigus). KOV enesekorraldusõiguse põhimõtet
rakendavad oma tegevuses valla- ja linnavolikogud ning valla- ja linnavalitsused. Seega näeb
PS ette kohaliku elu küsimuste otsustamiseks esindusdemokraatia vormi. PS ei pruugi
iseenesest välistada vahetu demokraatia instrumente kohalikul tasandil, kuid täiendavate
vormide lisamise õiguslikke vajadusi ja põhjendusi tuleb esmalt põhjalikult kaaluda ja
analüüsida. Eelnõu seletuskirjas seda tehtud ei ole.
KOKS § 2 lõikes 1 on avatud kohaliku omavalitsuse mõiste. Selle osaks on demokraatlikult
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja
juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.
KOKS § 3 punkti 4 järgi on KOV tegevuse üks aluspõhimõtetest valla- ja linnaelanike õigus
osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatakse kohaliku
tasandi osalusdemokraatia vormidena kohalikku rahvaalgatust ja rahvaküsitlust, millel ei ole
siiski KOV otsustusorganitele (volikogu ja valitsus) etteantud siduvat toimet. Küll aga võivad
KOV elanike algatused mõjutada praktikas KOV otsustusorganite otsustusi. KOV volikogu
võib ka ise korraldada KOV territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Samuti
nähakse erinevate seadustega ette KOVi kohustus viia läbi avatud menetlus (näiteks
planeeringumenetluses vastavalt planeerimisseadusele), avalikustada mõned õigusakti
eelnõud enne nende vastu võtmist, kus KOV elanikud saavad oma seisukoha esitada (KOV
arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamise menetluses vastavalt KOKS § 372 lõigetele
5 ja 6), mis samuti võimaldab KOV otsustusorganitel selgitada välja kohalike elanike
vajadused ja huvid.
KOKSi muutmise eelnõus on kavas elanike osalemise instrumente laiendada ja muuta
paindlikumaks elanike kaasamist ja osalemist kohaliku elu küsimustes. Kui kehtiva seaduse
järgi saavad valla- ja linnaelanikud (1% hääleõiguslikest isikutest ehk vähemalt 16-aastastest
KOV elanikest) kohaliku rahvaalgatuse korras esitada ettepaneku valla- või linnavalitsuse ja
valla- või linnavolikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks
tunnistamiseks, esitades vastava algatuse KOVile õigusakti eelnõu kujul, siis KOKSi
muutmise eelnõuga muudetakse seda vorminõuet §-s 32 oluliselt paindlikumaks. Eelnõuga
võimaldatakse esitada algatusi ka vabas vormis kirjaliku põhjendatud algatusena ja mis tahes
olulises kohaliku elu küsimuses, mis ei pruugi eeldada KOVi otsustusorganilt konkreetse
õigusakti andmist. KOKSi muutmise eelnõuga lisatakse ka kohustus, et kohaliku
rahvaalgatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale
põhjendama ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli. Kohalikud
rahvaalgatused ei ole volikogule ja valitsusele otsustamiseks siduvad, küll aga on praktikas
nendega järjest enam arvestatud. KOKSi muutmise eelnõuga kavandatu seadusena jõustumine
aitab kohaliku rahvaalgatuse instrumenti veelgi tugevdada.
Samuti kavandatakse KOKSi muutmise eelnõuga kohustada uudsena KOVe territooriumiosa
üleviimise algatuse korral viima elanike küsitlus teise KOVi koosseisu üleantaval
territooriumiosal läbi enne volikogus elanike algatuse arutamist. Viimase muudatuse eesmärk
on suunata volikogu elanike rahvaalgatust sisuliselt kaaluma. Senise KOKSi regulatsiooni
järgi on paraku olnud KOVides juhtumeid, kui elanike algatust volikogu põhjalikult ei aruta
2
ja see lükatakse tagasi mõne algatuse normitehnilise puudusega või üldise hinnanguna, et
muudatus ei ole piisavalt põhjendatud, toomata välja konkreetseid algatuse sisulisi
puudujääke.
KOKSi muutmise eelnõu näeb lisaks ette ka võimaluse algatada kohalik rahvaküsitlus (uus
KOKS § 321), mille algatamiseks on nõutav vähemalt 10% vastava KOVi elanike soov ja
mille tulemus on volikogule nõuandev.
KOKSi muutmise eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad sarnaselt eelnõu
seletuskirjas märgitule kohalikku demokraatiat ja võimaldavad tugevdada kohalikku
identiteeti. Seejuures välditakse KOKSi muutmise eelnõus siduvate tulemustega kohaliku
referendumi korraldamisega kaasneda võivaid riske.
Ka KOKSi revisjoni läbiviimiseks riigihalduse ministri moodustatud eksperdikomisjon2
(komisjoni 16.02.2021 koosoleku protokoll3) toetas KOKSi täiendamist KOVile õiguslikult
mittesiduva nõuandva kohaliku rahvaalgatuse ja -hääletuse4 korraldamise võimaldamiseks.
Sellega on Rahandusministeerium ka KOKSi muutmise eelnõus arvestanud.
Vabariigi Valitsus leiab, et otsedemokraatia vormide laiendamise ja kasutamise tulemusena
ei tohi saada pärsitud KOV esindus- ja täitevorgani töö. Seda olulist asjaolu ei ole eelnõu
seletuskirjas arvesse võetud ega selgitatud. Tuleb arvestada, et KOV volikogu liikmed on
isikud, kes on osutunud valituks valla- või linnaelanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seadusele (KOKS § 17 lõige 1) ehk saanud demokraatlikel valimistel
mandaadi kohaliku elu küsimuste otsustamiseks. Volikogu liige peab oma töös juhinduma
seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest
(KOKS § 17 lõige 2). Kui volikogu liige ei täida neid ootusi, siis saavad valijad tema
tegevusele järgmistel KOV volikogu valimistel oma hinnangu anda.
Kokkuvõtvalt ei saa Vabariigi Valitsus algatatud eelnõu toetada, kuna eelnõu algataja ei ole
veenvalt selgitanud, miks on KOKSi tarvis lisada siduvate tulemustega rahvahääletus ning
kuidas mõjutab uue instrumendi lisamine senist esindusdemokraatial põhinevat
otsustusmehhanismi. Senised ja KOKSi muutmise eelnõuga kavandatavad KOV elanike
osaluse ja kaasamise võimalused on Vabariigi Valitsuse hinnangul esindusdemokraatia
põhimõttega hästi tasakaalus ja piisavad. Nende muutmine vajab kaalukaid põhjendusi ja
põhimõttelist poliitilist kokkulepet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
2
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/Eksperdikomisjoni-moodustamine-.pdf.
3
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/04/KOKSi-eksperdikomisjoni-16.02.2021-koosoleku-
protokoll.pdf.
4
KOKSi eksperdikomisjoni protokollis on kasutatud küll mõneti eksitavana „rahvahääletuse“ terminit, kuid
sellega peeti siiski silmas KOKS § 2 lõike 2 punkti 2 kohast siduvate tulemusteta rahvaküsitlust.
3
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
4