dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Hirmuste küla Uue-Jaagu kinnistu detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 23. mai 2022
Viit
15-3/3729-2
Registreeritud
23. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus, Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎15-33729-2 23.05.2022 Väljaminev kiri.asice431 KB

Sisu (failidest)

Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Teie 28.04.2022 nr 8-3/85-2 Valitsus Meie 23.05.2022 nr 15-3/3729-2 Arvamus Hirmuste küla Uue-Jaagu kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 28.04.2022 planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks Hirmuste küla Uue-Jaagu kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 05.11.2018 korraldusega nr 595. Algatamise otsuse kohaselt detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tegevusi. Planeeringuala, suurusega 1,4 ha, on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Uue- Jaagu (20501:001:0008) kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa ja metsamaa. Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Ristna-Hirmuste (12142) riigiteelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada kaks krunti. Elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus kuni viiele hoonele hoonestusalaga kokku 5064 m2, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 600 m2, kõrgusega kuni 8 m. Metsaga kaetud maatulundusmaa sihtotstarbega krundile ehitusõigust ei määrata. Planeeringuga määratakse ehituslikud tingimused, haljastuse põhimõtted, lahendatakse liikluskorraldus, parkimine, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride paiknemine. Planeeringuala külgneb Ristna-Hirmuste (12142) riigiteega, suur osa alast paikneb tee kaitsevööndis. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd Transpordiametiga. 17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja 12.11.2010 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega Hirmuste küla väärtusliku külamiljööga piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Lähtudes esitatud materjalidest, juhime tähelepanu järgnevatele puudustele detailplaneeringus: 1. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala maakondliku tähtsusega Hirmuste I klassi väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt on uusehituste rajamisel soovitav arvestada vana külastruktuuri ja ehitustraditsioonidega. Soodustada tuleks korendusaedade ehitamist ja vanade taluhoonete renoveerimist. Küla ja ranna vahelist metsa tuleks majandada püsimetsana. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi. 2. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Hirmuste puhkealal. Puhkealad on piirkonnad, mis looduslikult sobivad ning mida kohalikud inimesed ja turistid 1 kasutavad puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks. Puhkealade kasutuse planeerimisel tuleb arvestada mõjudega looduskaitsealusele alale, Natura 2000 alale ja nende kaitse-eesmärkidele, samuti alal levivatele kooslustele, Natura 2000 elupaikadele, kaitstavatele liikidele, naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel tuleb läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi. 3. Planeeringuala külgneb Kõpu looduskaitseala Ohami sihtkaitsevööndiga, mis kuulub Natura 2000 Kõpu loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kaitsekategooria taimeliigi esinemise tõenäosus. PlanS § 124 lõikest 6 tulenevalt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringu algatamisel KSH eelhinnangut ei koostatud ja KSH algatamist ei kaalutud. Palume detailplaneeringu koostamisel teha koostööd ja kooskõlastada see Keskkonnaametiga, samuti palume küsida Keskkonnaametilt seisukoht, kas KSH eelhinnangu koostamine ja KSH algatamise kaalumine on vajalik. 4. Nii maakonnaplaneeringu kui ka Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Juhime tähelepanu, et maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada võimalike mõjudega põhjaveele ja selle kvaliteedile. 5. Üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Hirmuste küla väärtusliku külamiljööga piirkonnas, kus väärtuslikku külamiljööd võivad kujundada hoonestusstruktuur, teedevõrk, avanevad vaated, haljastus, arhitektuur, väikevormid ja piirded, traditsiooniline õuestruktuur, omapärane või ajalooline krundistruktuur Väärtustatud on traditsioonilise külatüübi säilimine. Üldplaneeringu kohaselt tuleb säilitada miljööala omapära, järgida piirkonna ehitustraditsioone, hoonete suurus ei tohi erineda oluliselt külas olevate hoonete suurusest. Uued hooned võivad arhitektuurselt erineda olemasolevatest, kuid need peavad sobituma olemasoleva ehitusstiiliga, modernsed hooned peavad sobituma piirkonna loodus- ja kultuuri-miljööga. Vältida tuleks tüüpmaju. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest ehitise ehituslike tingimuste määramine. Detailplaneeringust ei selgu, kuidas ja kas üldse on arvestatud üldplaneeringus määratud tingimustega. Palume detailplaneeringut täiendada ja täpsustada. 6. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala maa-alal, kuhu juhtotstarvet ei ole määratud. Kui üldplaneeringuga juhtotstarvet ei ole määratud, tuleb kaaluda, kas ja kuidas kavandatav sobitub lähi-naabruses olemasoleva ja üldplaneeringus kavandatud maakasutusega. Palume detailplaneeringut sellekohase kaalutlusega täiendada. 7. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle edaspidi lisada enne detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist. 2 8. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead. 9. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Kohustuslikud ülesanded on planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning ehitise ehituslike tingimuste määramine. 9.1.PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneeringus ei ole planeeringuala nõuetekohaselt kirjeldatud. Palume detailplaneeringut täiendada. 9.2.Planeeringuala jagatakse kaheks krundiks kuid seletuskirjas on nimetatud krunte K-1, K-2 ja Pos 1. Palume detailplaneeringut parandada. 9.3.Põhijoonisel on kujutatud kolme erineva leppemärgiga hoonestusalad, lisatud on viide vaata märkusi 1 ja 2. Märkused ei ole leitavad. Palume detailplaneeringut täiendada või parandada. 9.4.Seletuskirjas ei ole üheselt ja arusaadavalt määratud, mitu elamut ja mitu abihoonet on lubatud rajada ning ei ole eristatud elamu ja abihoonete ehituslikke tingimusi. Näiteks: Krundile K-1 on kavandatud püstitada üks kuni kaks eluhoonet ja seda teenindavad abihooned; võib ehitada ühe üksikelamu, vajadusel suveelamu ja lisaks veel kolm väiksema mahuga abihoonet; Hoonete kasutusotstarbed võivad olla üksikelamu, suvila ja abihoone. Näiteks võivad hoonete katuste kalded olla korraga 00, 300 või 450. Põhijoonisel ei ole eristatud elamu ja abihooned. Palume detailplaneeringus krundi ehitusõigus selgesõnaliselt, arusadavalt ja üheselt mõistetavalt määrata. 9.5.PlanS § 126 lõike 4 punkti 3 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Seletuskirjas on kasutatud mõistet ehitisalune pind. Juhime tähelepanu, et mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Palume detailplaneeringus läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. Tulenevalt PlanS § 4 lõikest 1 on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded tulenevalt PlanS § 4 lõikest 2 on: 1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; 2) planeeringu koostamise korraldamine; 3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; 4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. Detailplaneeringu lahenduse koostamine ja menetlemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks planeerimisseaduse nõuetele. PlanS § 134 kohaselt teeb planeeringu koostamise korraldaja pärast detailplaneeringu kooskõlastamist detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. 3 PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel