Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Teie 28.04.2022 nr 8-3/85-2
Valitsus
Meie 23.05.2022 nr 15-3/3729-2
Arvamus Hirmuste küla Uue-Jaagu
kinnistu detailplaneeringule
Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 28.04.2022 planeerimisseaduse (edaspidi
ka PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks Hirmuste küla Uue-Jaagu kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 05.11.2018 korraldusega nr 595.
Algatamise otsuse kohaselt detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lõigetes 5 ja 6
nimetatud tegevusi.
Planeeringuala, suurusega 1,4 ha, on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Uue-
Jaagu (20501:001:0008) kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa ja metsamaa.
Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Ristna-Hirmuste (12142) riigiteelt.
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada kaks krunti. Elamumaa sihtotstarbega krundile
määratakse ehitusõigus kuni viiele hoonele hoonestusalaga kokku 5064 m2, ehitisealuse
pinnaga kokku kuni 600 m2, kõrgusega kuni 8 m. Metsaga kaetud maatulundusmaa
sihtotstarbega krundile ehitusõigust ei määrata. Planeeringuga määratakse ehituslikud
tingimused, haljastuse põhimõtted, lahendatakse liikluskorraldus, parkimine,
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride paiknemine.
Planeeringuala külgneb Ristna-Hirmuste (12142) riigiteega, suur osa alast paikneb tee
kaitsevööndis. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd Transpordiametiga.
17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja
12.11.2010 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering)
kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega Hirmuste küla
väärtusliku külamiljööga piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud.
Lähtudes esitatud materjalidest, juhime tähelepanu järgnevatele puudustele
detailplaneeringus:
1. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt paikneb
planeeringuala maakondliku tähtsusega Hirmuste I klassi väärtuslikul maastikul.
Maakonnaplaneeringu kohaselt on uusehituste rajamisel soovitav arvestada vana
külastruktuuri ja ehitustraditsioonidega. Soodustada tuleks korendusaedade ehitamist
ja vanade taluhoonete renoveerimist. Küla ja ranna vahelist metsa tuleks majandada
püsimetsana. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida
maakonnaplaneeringus toodud soovitusi.
2. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Hirmuste puhkealal. Puhkealad
on piirkonnad, mis looduslikult sobivad ning mida kohalikud inimesed ja turistid
1
kasutavad puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks. Puhkealade kasutuse
planeerimisel tuleb arvestada mõjudega looduskaitsealusele alale, Natura 2000 alale ja
nende kaitse-eesmärkidele, samuti alal levivatele kooslustele, Natura 2000
elupaikadele, kaitstavatele liikidele, naabruses paiknevatele inimpelglikele
kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel tuleb läbi viia mõjude hindamine või Natura
hindamine. Kavandatavad tegevused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Palume
detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi.
3. Planeeringuala külgneb Kõpu looduskaitseala Ohami sihtkaitsevööndiga, mis kuulub
Natura 2000 Kõpu loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kaitsekategooria
taimeliigi esinemise tõenäosus. PlanS § 124 lõikest 6 tulenevalt tuleb detailplaneeringu
koostamisel, mis eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale, anda
eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Detailplaneeringu algatamisel KSH eelhinnangut ei koostatud ja KSH algatamist ei
kaalutud. Palume detailplaneeringu koostamisel teha koostööd ja kooskõlastada
see Keskkonnaametiga, samuti palume küsida Keskkonnaametilt seisukoht, kas
KSH eelhinnangu koostamine ja KSH algatamise kaalumine on vajalik.
4. Nii maakonnaplaneeringu kui ka Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asub
planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on
kõrge. Juhime tähelepanu, et maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb ehitamisel ja
majandustegevuse arendamisel kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse
vältimiseks. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada võimalike mõjudega
põhjaveele ja selle kvaliteedile.
5. Üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Hirmuste küla
väärtusliku külamiljööga piirkonnas, kus väärtuslikku külamiljööd võivad kujundada
hoonestusstruktuur, teedevõrk, avanevad vaated, haljastus, arhitektuur, väikevormid ja
piirded, traditsiooniline õuestruktuur, omapärane või ajalooline krundistruktuur
Väärtustatud on traditsioonilise külatüübi säilimine. Üldplaneeringu kohaselt tuleb
säilitada miljööala omapära, järgida piirkonna ehitustraditsioone, hoonete suurus ei tohi
erineda oluliselt külas olevate hoonete suurusest. Uued hooned võivad arhitektuurselt
erineda olemasolevatest, kuid need peavad sobituma olemasoleva ehitusstiiliga,
modernsed hooned peavad sobituma piirkonna loodus- ja kultuuri-miljööga. Vältida
tuleks tüüpmaju.
PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest
ehitise ehituslike tingimuste määramine. Detailplaneeringust ei selgu, kuidas ja kas
üldse on arvestatud üldplaneeringus määratud tingimustega. Palume
detailplaneeringut täiendada ja täpsustada.
6. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala maa-alal, kuhu juhtotstarvet ei ole
määratud. Kui üldplaneeringuga juhtotstarvet ei ole määratud, tuleb kaaluda, kas ja
kuidas kavandatav sobitub lähi-naabruses olemasoleva ja üldplaneeringus kavandatud
maakasutusega. Palume detailplaneeringut sellekohase kaalutlusega täiendada.
7. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise
ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana
vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon
planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle edaspidi lisada enne
detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist.
2
8. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.
9. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete
lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Kohustuslikud ülesanded on
planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, krundi
ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning ehitise ehituslike tingimuste
määramine.
9.1.PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala kohta
koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel
maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneeringus ei ole planeeringuala
nõuetekohaselt kirjeldatud. Palume detailplaneeringut täiendada.
9.2.Planeeringuala jagatakse kaheks krundiks kuid seletuskirjas on nimetatud krunte K-1,
K-2 ja Pos 1. Palume detailplaneeringut parandada.
9.3.Põhijoonisel on kujutatud kolme erineva leppemärgiga hoonestusalad, lisatud on viide
vaata märkusi 1 ja 2. Märkused ei ole leitavad. Palume detailplaneeringut täiendada
või parandada.
9.4.Seletuskirjas ei ole üheselt ja arusaadavalt määratud, mitu elamut ja mitu abihoonet on
lubatud rajada ning ei ole eristatud elamu ja abihoonete ehituslikke tingimusi. Näiteks:
Krundile K-1 on kavandatud püstitada üks kuni kaks eluhoonet ja seda teenindavad
abihooned; võib ehitada ühe üksikelamu, vajadusel suveelamu ja lisaks veel kolm
väiksema mahuga abihoonet; Hoonete kasutusotstarbed võivad olla üksikelamu,
suvila ja abihoone. Näiteks võivad hoonete katuste kalded olla korraga 00, 300 või 450.
Põhijoonisel ei ole eristatud elamu ja abihooned. Palume detailplaneeringus krundi
ehitusõigus selgesõnaliselt, arusadavalt ja üheselt mõistetavalt määrata.
9.5.PlanS § 126 lõike 4 punkti 3 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega hoonete või
olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Seletuskirjas on
kasutatud mõistet ehitisalune pind. Juhime tähelepanu, et mõiste ehitisealune pind on
määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses
nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1
kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Palume
detailplaneeringus läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid.
Tulenevalt PlanS § 4 lõikest 1 on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse
üksus. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded tulenevalt PlanS § 4 lõikest 2 on:
1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; 2) planeeringu koostamise
korraldamine; 3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. Detailplaneeringu
lahenduse koostamine ja menetlemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Juhime
tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks
planeerimisseaduse nõuetele. PlanS § 134 kohaselt teeb planeeringu koostamise korraldaja
pärast detailplaneeringu kooskõlastamist detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega
kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu
eesmärkidele.
3
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga
seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
4