dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 27. mai 2022
Viit
14-1/4659-1
Registreeritud
27. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Pärnumaa Arenduskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
16. juuni 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf76 KB
  • 📎image001.png
  • 📎Pärnumaa kliimakava 220526.docx7683 KB

Sisu (failidest)

PÄRNUMAA KLIIMA KAVA 2030 Ver . 2 6. mai 2022 Dokument koostatakse kahes osas: programmiline kliimakava maakonna valdkondliku strateegiana ning sisulised ja andmelisad Täiendada, täpsustada, muuta , lisada uut (midagi ei ole nö lukus) , iseäranis täpsustada sisu kollaste s lõikudes ! Tegevuste planeerimisel pöörata eritähelepanu, mida saab teha koos ja koordineeritult , mi s iga valla üksikküsimuseks iga tegevussuuna all tabelis (lisada plaanitud objekte valla reale !) . Seada tegevusi valdkondlikult olulisuse järjekorda , suuremad ja kulukamad ees , n ö pehmemad allpool (vajadusel tõsta ümber) . Võimalikud-vajalikud tegevused koostöös t eiste ametkondade ga ( osundada, kes: päästeamet , elektrilevi jne ) , ühtlasi tõstatada probleeme, mis ’maanduvad’ vallas . PÄRNUMAA – UUE ENERGIA MAAKOND KLIIMA EESMÄRGID 2030 Uue energia maakonna visioonilause Tõsta ette sõnumlikult 3 tulemusee s märki sihtindikaatoritega Kliimaplaan i tegevus suunad Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 30% 2030 . aastaks aidates avalikul ja erasektoril ning kodumajapidamistel minna üle puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamisele. Toetada taastuvenergia arendamist menetledes ladusalt planeeringuid ja ehitustegevust . Tõsta energiatõhusust hoonetes ja elukorralduses vähemalt 20% , rakendades omavalitsuse haldusalas energiajuhtimissüsteem e ning korrastades hoone fondi kasutust . Täiustada liikuvussüsteeme nõnda , et v ähenda takse fossiil sete transpordi kütuste kasutamis t. Vähendada jäätmeteket ning saavutada olm e jäätmetes 100% liigiti kogumine . Talletada süsinik k u maakasutuslikul t ja looduslikult, taastades loodus likkust maastikel ja märgaladel , toetades kestlikku metsandust ja põllumajandust ning võttes kasutusele kliimaneutraalse ja süsinikku salvestava maakasutuse planeerimisvahendeid . Tä iendada riskijuhtimis t ja tõsta valmisolekut kliimariskideks. Tõsta p ärnumaalaste kliimateadlikkust ja toetada energiaoskus te täiendamist . Kliimaneutraalsus, tingimustes, kus kasvuhoonegaaside heite bilanss on üldjuhul talletav ehk tugevalt positiivne, ei saa olla metsaste ja loodusliku maakasutusega maavaldade eesmärgiks. PÄRNUMAA KLIIMAMÕJU LEEVENDAMISE INDIKAATORID need v. olulised read, aga ei saa enne otsustada kui andmed Valdkond Eesmärk Näitaja Algtase 2019 Sihttase 2030 CO 2e t % CO 2e t % CO 2e Summaarne kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamine Tuh CO 2e t, % 188 -30% KOV-I hoonefondi KHG heite vähendamine CO 2e t, % -70% ? KOV ühis- ja munitsipaaltranspordi KHG heite vähendamine CO 2e t, % - 50%? Energeetika Energia (soojus, jahutus ja elekter) tarbimine kokku KOV territooriumil G Wh/a 444 -20% Elektrienergia kogutarbimine KOV territooriumil G Wh/a 91 Soojus- (ja jahutusenergia) kogutarbimine KOV territooriumil MWh/a 67 Taastuvenergia kasutamine kaugküttes ja kaugjahutuses MWh/a, % Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest KOV territooriumil MWh/a, % 18% 120% Taastuvelektri tarbimine KOV territooriumil MWh/a, % 100% KOV Territooriumil võrku müüdud taastuvenergia maht MWh/a 5% Tuulepar gid (nominaalvõimsus) MW ? 1 Päikesepargid (nominaalvõimsus , suured ) MW 20 Tänavavalgustuse kaasajastamine: LED valgustuse osakaal KOV tänavavalgustuses % / MWh/a, % 80% Ehitised Vähemalt C-klassi energiamärgisega hoonete osakaal: Energiatõhususe miinimumõuetele, liginullenergia nõuetele või plussenergianõuetele vastavaks rekonstrueeritud hoonete pindala m², % 20% Rekonstrueeritud KOV hoonete osakaal m², % Taastuvate transpordikütuste (nt. biogaas, taastuvelekter, rohevesinik) osakaal: (müük tanklates, avalikud laadimispunktid KOV territooriumil) MWh/a, % Nullheitega (elekter, vesinik) ja biokütuseid kasutava transpordi osakaal ühistranspordis % liinikilo-meetritest 80% Ring-majandus Jäätmete liigiti kogumine t, % Olmejäätmete liigiti kogumine t, % 40%? 100% Ringmajanduse põhimõtteid rakendavate ettevõtete arv Ettevõt ete A rv PÄRNUMAA KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE INDIKAATORID täidetakse kui kõik andmed olemas Kliimariskide maandamine KOV valmisolek kriisideks (k.a. kliimamuutustest tulenevateks kriisideks) BA/ED/EE (baastase/edasi-jõudnud/eeskujulik) BA ED Kohalike elektritootmisvõimsuste olemasolu elektrikatkestuste ajal vältimatu abi osutamiseks ja sideteenuste tagamiseks jah/ei KOV avariigeneraatorite arv Üleujutus-, tormi-, või metsatulekahjude, soojussaarte, rannikuerosiooni ja maalihete riskide maandamiseks tehtavad maastikutööd tk, ha, km, euro Elanike arv potentsiaalse üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) in, % KOV kehtestatud detailplaneeringu tingimustes uute arenduste rohe- ja/või veealade minimaalne osakaal pindalast % Looduslike alade osakaal (nt metsad, looduslikud rohumaad, puisniidud, rabad, sood, jõed, järved, ranniku- ja merealad) km 2 , %, kasvab Teadlikkus Ringmajanduse ja jäätmete liigiti kogumisega seotud teavitused, kampaaniad ja koolitused elanik k onnale tk, BA/ED/EE BA ED Kliimamuutuste mõjude ja kriisiolukordade teavitused, kampaaniad ja koolitused elanik k onnale ja ettevõtetele tk Energiasäästu, taastuvenergeetikaga seotud teavitused, kampaaniad, koolitused ja ühisalgatused tk Keskkonnahoidlikud riigihanked % 0 50% *BA/ED/EE (baastase/edasi-jõudnud/eeskujulik) 4953663 -316699 I ENERGEETIKA Olukorra hinnang : taastuvenergia suund tagasihoidlik , planeeringud menetluses , energiavõrk u liitumine keerukas, soojusmajandus e muutused rabedad ja kulukad , elektrivõrk tormitundlik . ÜLDISELT JAH EI On tagatud soojussüsteemide töö- ja varustuskindlus (sh. torustikud on kaasaegsed). Kaugkütteseadmed on energiatõhusad. E lektrisüsteemide töö- ja varustuskindlus on tagamata . KOVi hallatavate hoonete lokaalkütteseadmed on kaasajastatud ja energiatõhusad. Taastuvenergiaressursside osakaalu suurendamise võimalusi pole analüüsitud. Tõstetud KOV üksuse valmisolekut elektrikatkestusteks või varustuse häireteks. Võrguga seoses vajalikke liinitugevdusi , potentsiaalset elektriautode le vajalikku laadimistaristut ja tulevaste taastuvenergialahendustega liitumisi pole arvestatud. Üldplaneeringutes kavanda misel taastuvenergiaga seonduv maakasutus. (Nt. päikesepaneelid, tuulepargid, biogaasi jaamad, vesinik jne) Energiakogukonnad ei tegutse. KOV kasutab energia tarbimisel ja tootmisel taastuvenergia lahendusi (sh. hinnatud potentsiaal) ning on ülevaade olemasolevast taastuvenergeetikasektorist KOV i s. Ei ole kavandatud ega rakendatud energiajuhtimise ja -tõhususe meetmeid. On tehtud koostööd taastuvenergiaettevõtetega erinevate lahenduste leidmisel sh. kriisiajal toimetulek, energia salvestamise lahendused/potentsiaal, varustuskindluse suurendamine. Tänavavalgustus on ajakohastatud. KOV üksuse elektrooniline ja digitaalne andmehõive on juhitud ja tegeletakse digijäätmete vähendamisega Energeetika tegevused Suurendada t aastuvenergiaressursside kasutamist lokaalsete tootmisseadmetega (PV) ning hankides 100% rohe lise sertifikaadiga elektrienergiat mu nitsipaal se ktori tarbeks ühiselt ( KES ON NÕUS ?..) Suurendada omatarbelise taastuvelektri kasutamist, arendada salvestusvõimekust ning t oetada suurtest energiatootmisüksustest otseliinide ja lähivõrkude rajamist (6 km reegel ) . Kaasajastada soojus majandust ja tõsta küttesüsteemi tõhusust kaugküttepiirkondade kohandamisel nõudlusele . Täpsustada ü ldplaneeringutes taastuvenergia maakasutus t ( päikesepaneelid, tuulepargid, biogaasijaamad, vesinik utaristu , trassikoridorid jne) . Kaalutlustes lähtuda kohalikust ja kogukondlikust kasust . L eida tasakaal päikeseparkide arendamisel asustuses ja pool-looduslikele aladel . Menetleda maismaa tuuleparkide rajamiseks Tori valla põhjaosa eriplaneering (Tori Vallavolikogu 21.01.2021. a otsusega nr 303 .), Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering ( Põhja-Pärnumaa Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 41 ) ning Saarde vallas Siir a k u eriplaneering. Tõstatada ametkondade s elektrivõrgu varustuskindluse ja läbilaskevõime küsimus arvestades taastuvenergia tootmis e laienemist (&gt;15 kV ) , elektriautode laadimispunk ide rajamist ning üldist majandus e ja tootmise elektrifitseerimist ning tarkade võrkude rajamist . Rakendada kaasaegseid maavallale sobivaid energiajuhtimise ja -tõhususe lahendusi omavalituse hoonete ja taristu energiakasutuse seiramisel, hald amisel ja parendamise planeerimisel. Aidata kaasa energiakogukondade (energiaühistu jt vormid) loomisele innustades elanik ke kohaliku le energiatoomise le ja kohapealse le tarbimise le, selgitades selgelt ja praktiliselt ühistulise tegutsemise eeliseid ja võimalusi. Hajaasustuses uurida ja taotleda alajaama-põhise kogukonnaenergeetika arendamist. Tõsta elanike energiat eadlikkust nii kaasaegsete , iseäranis prosuumer - (tootev tarbija) ja omatarbe energia lahenduste, energia juhtimise digitaliseerimise , virtuaalelektrijaamade ja energiakäitumise osas . Osaleda rahvusvahelistes energeetikaprojektides ( selge tes ülesannetes ja aktiivselt KOV rollis , innova atilised demo- ja pilootprojektid , oskusteabe siire Põhjalast jm ) . Luua maakondliku energiaspetsialisti ametikoht , kelle ülesandeks panna KOV ide energiajuhtimi s e kaasajastamine ning arendusprojektid e algat amine ja korraldus . Täiendada energeetika-alast teadmust Rohekobara koostöös . Vald Energeetikategevused Häädemeeste 1. Väljendada Häädemeeste valla seisukohti volikogu otsustena m eretuuleparkide , maismaaühenduste ja võimalike tööstusalade arenduste ja planeering ute küsimustes . Kaasata otsuste ettevalmistamisesse sisu- ja juriidilisi eksperte. Täpsustada kaasatust menetlustesse ning informeerimiste ja kooskõlastuste õiguslikke kaalu. 2. Arvestades tuuleparkide, Rail Balticu rajamise ja Via Balticu arendamise käigus tekitatavat olulist kliima- ja keskkonnakahju laiendada kohaliku kasu instrumente., et hüvitada häiringud ja vallas täiendavalt tekkiv kliimakahju kohalikule omavalitsusele ja valla elanikele. Pidada tuuleparkide talumistasu 2021 . aasta sügise se eelnõu hüvitis määrasid madalaks. 3. Taotleda tuule parkide ja kaasnevate trasside rajamise kompensatsiooniks roheelektrit nii kohalikule omavalitsusele kui mõjutatud elektritarbijatele (tasuta tingimustes) . Kihnu 1. Otsustada s uur -energeetika küsimus i volikogu tasandil (ka selle komisjonide töös) . 2. Koordineerida Pärnu maakonna positsioone meretuuleparkide arendus te küsimustes ( arendajaga pariteetne õiguslik ekspertiis) . 3. Koostada uus ÜP , milles seada taastuvenergia maakasutuse üldis ed tingimus ed . Lääneranna 1. Väljendada Lääneranna valla seisukohti volikogu otsustena taastuvenergia suurarenduste, tuulikuparkide, 330 kV trassi (riigi eriplaneering), võimalike tööstusalade arenduste ja planeeringute küsimustes. Kaasata otsuste ettevalmistamisesse sisu- ja juriidilisi eksperte. Täpsustada kaasatust menetlustesse ning informeerimiste ja kooskõlastuste õiguslikke kaalu planeerimisseaduse jm menetluste käigus. 2. Kehtestada Lääneranna valla tuuleparkide KOV eriplaneering. 3. Kehtestada uus valla üldplaneering, milles seada taastuvenergia maakasutusele ja arendamisele üldised tingimused. 4. Töötada välja õiguskindel ja kohalikke huvisid rahuldav reeglistik suurtele taastuvenergia arendustele, pidades silmas omavalitsuse omatarvet, uuenduslikkust maakasutuses (maaviljeluses, põllumajanduslikel eesmärkidel, agrosolar jm). 5. Taotleda tuuleparkide ja kaasnevate trasside rajamise kompensatsiooniks roheelektrit nii kohalikule omavalitsusele kui mõjutatud elektritarbijatele (tasuta tingimustes). 6 . Arendada innovaatiliselt ja mitmeotsta r beliselt edasi OÜ Lihula Soojust (kinnistu laiendamise võimalused, päikeseenergia, laadimistaristu, luhaheina jt biokütuste kasutamine, tipukoormuse arendusprojekt jm). 7 . Laiendada Lihula linna kaugküttevõrku 8 . Laiendada PV rajamist munitsipaalhoonete katustele ja maa-aladele . Põhja-Pärnumaa 1.Kehtestada ….tuulikuparkide eriplaneering ja ….detailplaneering 2. Viia Vändra kaugküttesüsteem üle biokütustele. Otsustada Vändra katlamaja asukohavalik. Kehtestada 2022. aastal … DP . Teha ümberhindamised Vändra kaugküttekavas edasiste sammude kavandamiseks. 3. Kehtestada biotehaste DP . 4. Määratleda suuremate päikeseparkide rajamise üldised tingimused ÜPs. 5. Koostada märgalade taastamise näidisplaneering turbaalade kasutuseks ja CO 2 sidumiseks Waterland projekti raames Lavassaares. Laiendada selle piloodi najal märgalade taastamist. 6. Luua Tootsi tuulepargist eraldi ühendus omatarbeliseks elektrienergia kasutamiseks. Leppida arendajaga kokku lepingu tingimused (sõltuvalt talumistasu seadusest ja selle vastuvõtmisest). Saarde Väljendada Saarde valla seisukohti volikogu otsustena taastuvenergia suurarenduste osas (kui menetlustes kriitilisi küsimusi). Aidata kaasa Kamali ja Tõlla küladesse rajatavate tuuleparkide (…………..) ehitusprotsessi menetlustes. Viia läbi Siiraku tuulepargi eriplaneering. Määratleda suuremate päikeseparkide rajamise üldised tingimused ÜPs. Tori (seisuga 12.5.22) 1. Menetleda sisuliselt, korrektselt ja avatult Tori põhjaosa ning Kildemaa piirkonna eriplaneeringuid, tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringuid ja teisi energeetikavaldkonna planeeringuid. Kehtestada kõigi osapoolte huvisid arvestavad planeeringulahendused. 2. Täpsustada päikeseenergeetika arendamise tingimusi ÜPs, leides tasakaal päikeseparkide arendamisel pool-looduslikel ja loodusaladel. 3. Osaleda aktiivselt 330 kV meretuuleparkide maismaaühenduse riigi eriplaneeringu menetluses ja väljendada valla huve selle planeeringulahenduse koostamisel. 4. Arvestada planeeringute koostamisel energiatootmisüksustest otseliinide rajamise otstarbekusega ja otseliiniga kaasnevate võimaluste ärakasutamise võimalusega. 5. Koostada uus soojusmajanduse arengukava. 6. Teha koostööd kõigi huvigruppidega energeetikavaldkonna arendusprojektide kavandamisel, et jõuda piirkonda sobiva parima tulemuseni. 4834393 -201875 II TARISTU , HOONED JA LIIKUVUS Olukorra hinnang : edeneb , investeeritakse arvestatavas mahus, tuleb liikuda programmiliselt edasi . JAH EI Tagatud on KOVile kuuluvate ehitiste ja rajatiste vastupidavus äärmuslikele ilmastikuoludele (hoonete soojustus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide töökindlus, vastupidavus, efektiivsus). KOV kasutab hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete rajamisel võimalikult energiatõhusaid lahendusi. KOV hallatavatele hoonetele on tehtud energiaauditid, mille alusel on kavandatud hoonete rekonstrueerimine (sh hoone automaatika kaasajastamine erikulude haldamiseks). On tehtud koostööd elutähtsate teenuste pakkujatega, sh. sideteenuste kättesaadavus, st ligipääsu ning võimalikult kiire marsruudi korrasoleku tagamine kiirabile, päästemeeskonnale, kohaliku toidupoe olemasolu ja toiduvarud, veesüsteemide töökindlus ja vastupidavus, et parandada piirkonnas nende teenuste toimepidevust ja kättesaadavust; on tõstetud enda valmisolekut elutähtsa teenuste katkestuseks. On tagatud ühistranspordi võrgu pidev arendamine ja vajadustele vastavaks kohaldamine, vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamine, kergliiklusteedel liiklemise soodustamine. Ühistranspordikeskustega koostöö on hästi toimiv. Taristu - , hoone- ja liik u vus tegevused Koostada hoonete r ekonstrueerimise ja lammutamise pik k plaan eesmärgiga rekonstrueerida kõi k munitsipaalhoone d . L äh tud a hoonete seisukorrast ning tulevikuvajadustest ning eelistada süsinikku talletavate materjalide kasutamist . Jälgida h oonete seisukor d a ning koostada vähemalt kord aastas munitsipaal hoonete energiakasu tus e analüüs (ülevaade) , jälgid a energi amärgiste ajakohas ust , v ajadusel tellid a energiaaudit. Pidades oluliseks hoone sisekliimat . (puit ehituse laiendamine) Munitsipaalhoonete rekon s tr u eerimisel eelistada tervikrenoveerimist , võimaluse puudumisel lähtuda tervikrenoveerimise lõppeesmärgist ning liikud a j ärk-järgult lõppeesmärgini. Rakendada uusehitistes innovaatilisi ja keskkonnasäästlike tehnoloogiaid . Senisest täpsemalt väljendada ehitustehnilisi meetmeid projekteerimisfaasis (e nergiatõhususe eesmärkide osas). Jätkata tänavavalgustuse uuendamisega, sh paindlik u juhti mise rakendamisega seal , kus see on otstarbekas . Rakendada energiajuhtimissüsteeme ja digitaliseerida energiaarvestust (kasutades ka lihtsamaid ülevaatetabeleid, lisada süsinikuheite vähendamise indikaatorid ) . Hinnata asulate tehnilise taristu arenguvajadusi (kahanemi se mõjud ) . T õsta k ogukonna teadlikkus t energiatõhusa te hoone te ja taastuvenergia teemal ning tutvustada KOV- de ja SAPA koostöö s KredEx jt toetusemeetme id . Koostöös PÜTKiga m uuta ühistransport ja liikuvussüsteemid rohelisemaks , ühilduvamaks, paindlik umaks , mugav amaks, kiir emaks jne. ning viia selleks läbi arendus- ja pilootprojekte ( integreerida kooli- ja sotsiaaltransport jne) . Teha riigi ja Rail Balticuga koostööd kohalike raudteepeatuste ja kaasneva taristu rajamiseks ja integreerimiseks, et lähikonna inimesed saaksid liikuda kesk k onnasäästlik u lt . Jätkata bussi peatus te taristu arendamisega. Rajada kergliiklusteid vastavalt valdade üldplaneeringu tele , arengukavad ele ja teehoiukavad ele . Teha operaatoritega koostööd elektriautode laadimistaristu rajamiseks ( maapiirkondades keskasulatest ja tanklavõr gust ei piisa) . Taotleda transpordiametilt ja operaatorilt Kihnu p raam ile liikumist otse semal veeteel. Parandada Via Baltica arendamisel kohalikke mahasõite, tõsta kergliik le jate ohutus t ja mugavus t. Teha ettepanekud riiklik k u transpordipoliitikasse ja taristuarendamise plaani kergliiklusteede rajamise osas ( põhimaanteed, asulates , bussipeatustes jm). Rajada bussipeatus i suuremate asulate juures põhi maan teede ääres , samuti kaalutleda kaugliinide peatus tihedus t. Teha ette p anekud nõude transpordi käivitamiseks asendamaks suurte tühjade busside sõidutamist . Vald Taristu- , hoone- ja liikuvustegevused Häädemeeste 1. Rekonstrueerida täielikult Häädemeeste keskkool i , Häädemeeste lasteaia ja Võiste lasteaia hoone stu . Võtta plaani Treimani rahvamaja ja Uulu vallamaja täielik rekon st rueerimine . Taotleda toetust munitsipaalhoonete rekonstr u eerimiseks. 2. Pikendada kergliiklustee Jõulumäe spordikeskuseni . 3. Luua tingimused ohutuks jalgrattaliikluseks vanal Rannametsa-Ikla maanteel. 4. Rajada kergliiklusteed Surju ja Laiksaare raudteepeatustesse . 5. Taotleda Uulu kergliiklustunneli rajamist. 6. Taotleda bussipeatuste valgustamist ja vajadusel parklakohtade rajamist. Kihnu 1. Re ko nstr u eerida täielikult ( sh küttesüsteemid, vent .süsteem ) Kihn u koolimaja s ja r ahvamaj a s (vent. süsteem). 2. Taotleda laevatee õgvendamis t (otseseks) kliimamõju vähendami seks ( praam suudaks läbida 45 min tänase 65 min asemel ) . Asuda transpordiametiga läbirääkimistes se . Lääneranna 1. Rekonstrueerida Lihula koolimaja, Lõpe klubi, Virtsu koolimaja jt valla omanduses olevad hooned, võtta hoonetes kasutusele päikeseenergia (lisada PV). 2. Rekonstrueerida Virtsu, Varbla, Kõmsi ja Vatla tänavavalgustus, valgustada riigi põhi- ja tugimaanteede äärsed jt olulised bussipeatused. 3. Rajada kergliiklustee Risti-Virtsu mnt äärde (Virtsu-Kõmsi-Tuudi-Lihula-Kirbla, Lihula-Penijõe, Kõmsi-Massu) ja Koonga-Kalli tee äärde. Remontida ja rajada kõnniteid Lihulas ja Virtsus. 4. Jätkata PÜTK korraldusel liinivõrgu korrastamist ja integreerimist. 5. Rajada elektriautode laadimispunkte. 6. Innustada korteriühistuid renoveerima korterelamuid energiatõhusamaks. 7. Korrastada elamumajandust (lammutamisele ettevalmistamine, heakord jm). Põhja-Pärnumaa HOONED 1. Rekonstrueerida Tootsi põhikool, Juurikaru põhikool (projekt valmis 2022) ning teises järjekorras Kergu kool-lasteaed, Pärnu-Jaagupi lasteaed (CO 2 vähendamine, teha pelletiküttele või teistele kütteliikidele ülemineku tasuvuse hinnang). 2. Rekonstrueerimiste käigus minna täielikult õliküttelt taastuvküttele (Libatse jm). 3. Hinnata ja korrastada munitsipaalhoonete kasutust (Vändra kultuurimaja?, Vändra muusikakool, Tootsi halduskeskus jm). 4. Taotleda riigilt renoveerimistoetuse tingimuste täpsustamist madalama kinnisvarahinnaga piirkondadele. Soodustada järkjärgulist renoveerimist, eraldi PV rakendamist. 5. Nõustada ja toetada korteriühistuid korterelamuid renoveerima energiatõhusamaks (info levitamine). Korraldada vallavalitsuse ja SAPA initsiatiivil renoveerimiskoosolek. Aidata elanikke korterelamute ja väike-elamute toetuse tehniliste konsultantide leidmisel. LIIKUVUS 6. Rajada kergliiklusteed …. 7. Rajada Vändra bussijaam koostöös PÜTK. 8. Rajada ootepaviljone koos valgustuse jm taristuga. 9. Remontida ja rajada kõnniteid Vändras, Pärnu-Jaagupis ja Tootsis. 10. Integreerida koolibussiliinide PÜTK liinivõrku. Seniks viia läbi hange koolibussiliinide teenusele. 11. Kasutada valla sõidukipargis madalaheitelisi autosid, sh elektriautosid. 12. Rajada elektrilaadimispunkte avalike hoonete juurde ja keskuskohtadesse. Saarde 1. Rekonstrueerida Kilingi-Nõmme gümnaasium. 2. Hinnata ja korrastada munitsipaalhoonete kasutust (Tali seltsimaja ja lasteaed, Tihemetsa spordihoone). 3. Teha ettevalmistusi ja hinnata õliküttelt taastuvküttele üleminekut (pelletiküte). 4. Taotleda riigilt renoveerimistoetuse tingimuste täpsustamist madalama kinnisvarahinnaga piirkondadele. 5. Toetada võimaluste kohaselt eluhoonete järkjärgulist renoveerimist ning nõustada ja toetada renoveerimisprojektide algatamist. 6. Rekonstrueerida Kilingi-Nõmme tänavavalgustusvõrk (15% LED) (valgustite vahetus LED ide ks) 7. Rajada RB Surju jaama taristu. 8. Rajada Surju-Jaamaküla kergliiklustee. 9. Remontida ja rajada kõnniteid Kilingi-Nõmme. Tori 1. Rekonstrueerida Sindi gümnaasium, Sindi muusikakool, Tori kool jne. (omatarbeline päikeseelekter). 2. Automatiseerida uute KOV hoonete energiajuhtimine. 3. Jätkata korterelamute renoveerimise parima kogemuse levitamist, inimeste informeerimist ja korteriühistute nõustamist. 4. Jätkata tänavavalgustussüsteemi uuendamist (LED valgustid ja automatiseerimise valmidus). 5. Integreerida koolibussiliinid ühistranspordisüsteemiga (PÜTK). 6. Rajada elektrilaadimispunkte avalike hoonete juurde ja keskuskohtadesse. 7. Minna valla sõidukipargis üle võimalikult väikse heitega autodele. 8. Kergliikluse loogiliste koridoride ja ringide väljaarendamine (sh asula sisesed võrgustikud). 9. Rajada bussipaviljone (pargi-sõida põhimõttel) ning peatustesse autonoomset valgustust (ohuhinnangu ja kasutuse alusel). 10. Soodustada r attaringluse, tõukerataste jms kasutust ning jagamisteenuse arendamist (sh teenuskeskustes ühiskasutuses jalgrattad ja elektritõukerattad). Ringmajanduse ja biomajanduse tegevused Suurendada ja tõsta taset jäätmete liigiti kogumisel ja jäätmeringluses ning otsida lisarahastust jäätmeprojektidele, sh rakendada ühtsed standardid jäätme- ja kogumistaristus (vältida pidevat konteinerite muutmist). Tõsta jäätmekampaaniatega jäätmetootjate ja elanike teadlikkust, tagada olmejäätmete sorteerimisel kvaliteet. Leida maavaldade hajaasustuses praktilisi kulutõhusaid lahendusi biojäätmete käitlemiseks ( eeskätt kompostimisena kohtadel ) ning tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks. Soodustada kohalike korduskasutussüsteemide teket ja kasvu , k aasata jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu lahenduste arendamisse kogukonna esindajad ja kohalikud ettevõtjad. Toetada ringmajandust menetlustes, ühisprojektides, ettevõtluskeskkonnas (eestvedamine). Viia läbi keskkonnahoidlikke riigihankeid ning pöörata eritähelepanu ehitushangetes kliima- ja energiaaspektidele. Eelistada allasutustes, hangetes ja taristuprojektides ringlussevõtuks sobivate materjalide kasutamist. Korraldada asjade soetamise asemel teenuse soetamiseks riigihankeid ning olemasolevate asjade tõhusamaks kasutamiseks rakendada jagamismajanduse põhimõtteid. Kehtestada ühtsed nõuded keskkonnahoidlike ürituste korraldamiseks. Teha üritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, nõuda korduskasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nõuete täitmise üle. Parandada toidutootmise kestlikkust KUIDAS? ( tervislik koolitoit, toiduklastri tegevuse toetamine, keskkonnahoidlik tootmine, toidu varustuskindlus, lühike tarneahel, ühistuline tegevusmudel väiketootjate konsolideerumiseks). Toetada KOVide keskkonna- ja hankespetsialistide koolitamist ringmajanduse teemadel (nt osalemine Keskkonnaagentuuri KOVidele suunatud projektis „Ringmajanduse võimekuse tõstmine“, programmides Rohetiiger, Roheline Võti, Roheline Kontor jt.) Otsida koostööpartnereid/investoreid maakonnaüleste ring- ja biomajanduslahenduste rajamiseks (plastpakendite, tekstiilijäätmete jm ümbertöötlemistehased). Toetada biomajandust ja innovatsiooni bioloogiliste ressursside kestlikul kasutamisel ja väärindamisel KUIDAS? (mida võtta Lääne-Eesti biomajanduse strateegiast?) Toetada ringmajanduslike põhimõtete rakendamist mäetööstuses (ammendunud turbakaevanduste taastaimestamine) , teedehituses (hoonete lammutusjääkide taaskasutamine) ja energeetikas (biogaasi tootmine, koostootmisjaamad, tööstussümbioos). Vald Ringmajanduse ja biomajanduse tegevused Häädemeeste 1. Rajada Uulu ja Häädemeeste jäätmejaamad . Kihnu 1. Hankida asbestisisaldavate jäätmete konteiner. Lääneranna 1. Arendada edasi Lihula jäätmejaama. 2. Viia k ord aastas läbi ohtlike jäätmete kogumine (kogumisring) . 3. Viia läbi t eksti ili konteinerite hange . 4. Rakendada k ogumispunkti d es digilahendus i. 5. Arendada edasi biojäätmete käitlemist (b iokonteiner id ja kiirkompostr id). 6. Viia läbi keskkonnahoidlikke hankeid. Põhja-Pärnumaa 1. Arendada edasi Vändra ( uus kaal), Pärnu-Jaagupi jäätme jaamu ja jäätmepunkte . 2. Levitada oskusteavet siidri jm mahlatootmise jäätmete käitlemiseks (kompostida kohapeal ) . 3. Hanki da kiirkompost reid (toet atud). 4. Hankida tekstiilikonteinerid. Saarde 1. Võtta vastu jäätmekava. 2.Käivitada Kilingi-Nõmme jäätmejaam ( sh digilahendused) . 3. Toetada j äätme te liigiti kogumist hajaasustuses (jäätme ringid jm) . 4.Viia läbi kodanikukoolitusi ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel. Tori 1. Koostada uus jäätmekava koostöös MTÜga Eesti Jäätmehoolduskeskus. 2. Jätkata jäätmeveo korraldamist täielikuma jäätmete liigiti kogumis e ja taaskasutamis e suunas. Arendada edasi jäätmepunktide võrgustikku ja analüüsida jäätmejaama(de) rajamise vajadusi ja võimalusi. 3. Viia läbi kodanikukoolitusi ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel. 4. Osaleda rohetiigri koolitusprogrammis. 5. Viia läbi keskkonnahoidlikke hankeid. 4786685 -251736 0 0 IV MAAKASUTUS JA PLANEERIMINE Olukorra hinnang: omavalitsusel kriitiline roll planeeringuotsustes. ÜLDISELT JAH EI KOVi planeerimis- ja ehitusspetsialistidel on piisav pädevus kliimateemaatika arvestamiseks nende igapäevatöös. Ei ole hinnatud, millised ja kui palju soojussaarte riskiga piirkondi on KOVi alal. On hinnatud, kui palju on soojussaareefekti leevendavaid rohealasid, haljastusi, veekogusid ja kuidas need paiknevad. Ei ole plaani soojussaare efekti leevendamiseks või tekke vältimiseks. Kui KOVi haldusalas on piirkondi, kus esinevad paduvihmadest tingitud üleujutused, tuleb nendes piirkondades üleujutuse tagajärjel toimuvaid riske maandada. Üleujutuste maandamiseks kasutatakse muuhulgas ka looduspõhiseid lahendusi (viibekraavid,- tiigid, imbväljakud jne) Ei ole hinnatud kui palju on KOVi haldusalas inimeste poolt tekitatud keskkonnakahjuga alasid ja kas KOVil on võimalik kaasa aidata selliste alade korrastamisel. Olemasolevate munitsipaalhoonete renoveerimisel ning uute hoonete, ligipääsuvõimaluste ja teede planeerimisel lähtutakse hoone ja liikuvuse kui terviku tõhususest. KOVi ala kinnisvaraomanikud on üldiselt teadlikud neid mõjutatavatest kliimariskidest. Asjakohaste kliimariskide alane info on vabalt kättesaadav. Kohalikud planeeringud arvestavad kliimamuutuste mõju ja sellega kaasnevaid riske. KOV on ette näinud taastuvenergia tootmisotstarbega seotud maakasutuse kavandamist, sh üldplaneeringutes. 4929809 71700 LOODUSKESKKOND Olukorra hinnang: surve loodusaladele on kasvanud, teisalt on laienemas looduslikkuse taastamine. ÜLDISELT JAH EI KOVil on olemas ülevaade, kui palju tema territooriumil on erinevaid elupaiku, sh millised neist on haruldased ja/või ohustatud. Lisaks omab KOV teadmist, kui palju on liike kelle elupaiku tuleb elurikkuse säilitamiseks hoida ja kaitsta. Ei ole hinnatud, kui palju on KOVi haldusalas inimeste poolt tekitatud keskkonnakahjuga looduslikke alasid ja kas KOVil on võimalik kaasa aidata selliste alade looduslikkuse taastamisele. KOV on analüüsinud, kas naaber või lähi KOViga on selles osas võimalik koostööd teha, et halduskoormust vähendada ja jagada parimaid praktikaid. KOV ei ole võtnud kasutusele meetmeid võõrliikide tõrjeks enda omandis oleval maal (Sosn ovski karuputk). Planeerimis ja keskkonnategevused Kontrollida seadusandlikes raamides arendussurvet r anniku l ja veekogude ääres . Üldplaneeringutega määrata ehituskeeluvööndi vähendamised ja suurendamised. Üleujutusriski hindamisel l ähtuda esinenud üleujutuse ulatusest ja veetasemest ning kaasnevates t r iski dest ( seniste üleujutuste õppetunnid: juurdepääs, veereostus, elektrikatkestus , keldrid jne) . Mitte rajada loodus-, pool-looduslikele aladele ja maa-asustusse ebasobivaid insener-tehnilisi rajatisi üleujutusriskide maandamiseks . Leida looduslikke puhver - ja maandamis võtteid ( vältida meetme-projektisurve t ). Seada rohevõrgustik u ja väärtuslike põllumaade jm maakasutuse üldised tingimused üldplaneeringutes , et toetada loodushüvede väärindamist . T äpsustada üldplaneeringutes üldis i tingimus i päikes e parkide rajamisel avalikus kasutuses alale, metsamaa le ja väärtuslik u l e põllumaal e . Planeerida t ootmismaad biogaasijaamade arendamiseks ning leida võimalusi avaliku sektori poolseteks toetusteks . Luua kontaktvõrgustik ametkondadega (keskkonnaamet, päästeamet, RMK jne) , et viia struktuurimuudatustes ja ametnike vahetumisel ladusalt läbi menetlus i . Vald Planeerimis- ja keskkonnategevused Häädemeeste 1. Leida lahendusi erosiooni kaitse meetmeteks rannikulõigul Pärnu linna piirist Võisteni. Taotleda ranniku erosiooni ka itse investeeringute lisamist üleujutusalade meetmesse. 2. Hoida planeeringutes ja ehitus menetlustes eri tähelepanu all üle ujutusriskiga alasid Võiste alevik u s ja Häädemeeste alevi k us , samuti mujal valla ranniku vööndis. Kihnu 1. Koostada üldplaneering ( 3 saare valla koostöös ), mille ga suunata kliima-energiateemal maakasutust ja selle kasutamise tingimusi . 2. Võtta tööle planeeringuspetsialist (3 saarevallale ühi selt ) . 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine saab võimalikuks üldplaneeringu jõustamisel ( tõusuvee riskid kuni 1.5 m kõrgusjooneni ). 4. Lähtuda päikeseenergia rajatiste rajamisel külamaastike miljööväärtuse säilitamisest (vaated ja külamiljöö Kihnu maastikul ; seaduslikus piirangud hoiualal) Lääneranna 1. Maandada üleujutusriski Virtsu alevikus, rannikul, Kasari jõe kaldavööndis. Virtsu alevik 2. Üleujutusohualal analüüsida teede tõstmise võimalust ja näha ette taasteremondi korraldamine pärast üleujutust. Hoida rannikuvööndis ehitamisel „nulli” 3 meetril. 3. Arendada sadeveesüsteeme Lihulas, Virtsus jm (KIK toetused). 4. Täpsustada ÜPs rohevõrgustiku kasutustingimusi (sh rannikul, piirid realistlikuks). Taotleda täpsustamist MK planeeringute tasemel. 5. Suunata taastuvenergeetika arendamisega seotud arendustegevust Lihula 110 kV ja kavandatava 330 kV alajaama ümbruskonnas (sh päikeseelektrijaamad ja tootmisalad) näha ette tootmisalade rererveerimine taastuvenergia tootmisalade juures või ligiduses ning Lihulas, sh põhivõrgu alajaamade ümbruses. 6. Toetada KOV menetlustes märgalade taastamist ja rekultiveerimist (Kõverdama raba jt). Põhja-Pärnumaa 1. Kehtestada uus ÜP (2023 I pa), seades üldised tingimused tuuleparkidele, päikesejaamadele jt rajatistele. 2. Täpsustada ÜPs rohevõrgustiku kasutustingimusi, sh RB koridori ökoduktide rajamiseks. 3. Koostada näidisplaneering Lavassaares Waterland projekti raames ning rakendada metoodikat ja lahendusi turbamaardlates. 4. Integreerida erinevaid taastuvenergiarajatisi (tuulepargid+päikesepargid), et vältida uute planeeringute vajadust ja arendamise viivitusi menetlustes 5. Arendada edasi kraavidega sadevete ärajuhtimist elamualadel (imbväljakute võimalus). Saarde 1. Kehtestada üldplaneering. 2. Arvestada üleujutusohuga Reiu jõel (Surju, Metsaääre, Rabaküla). Tori 1. Jätkata Pärnu jõe Sindi linn a ü leujutusala DP kehtetuks tunnistamist. 2. Toetada märgalade taastamist (loodusliku süsinikuheite vähendamiseks ning teiste loodushüvede taasloomise eesmärgil) . 3. Rajada Sindis veetaseme seireks automaatne seirepost ja alarmsüsteem (koostöös keskkonnaministeeriumiga). 4. Viia ellu Sindi sadeveesüsteemide rekonstrueerimine (esitada KIK taotlused). 5. Rajada munitsipaalmaal lokaalseid sadevete käitluse lahendusi. 6. Rajada kärestikukeskus kliimaneutraalsena (roheparkla, vihmapeenrad). 7. Väärindada elurikkuse projektis süsinikusidumist. 8. Määrata üldplaneeringus taastuvenergeetika arendamise tingimused ning rohevõrgustiku kaitse- ja kasutamise tingimused. 9. Arvestada planeeringute ja ehitusprojektide menetlemisel kliimamuutustega (vastavalt olukorrale kas kohanemise või vältimise tingimustega). 10. Jätkata tiheasustuses sadeveesüsteemide rekonstrueerimisega loodusäästlikul moel. 11. Arvestada maalihete riskidega riskipiirkonnas planeerimisel, ehitamisel ja tehtavatel maastikutöödel. 4928788 0 0 0 TERVIS JA PÄÄSTEVÕIME Olukorra hinnang: üldiselt on sotsiaalses plaanis ilma- ja kliimariskide maandamine kaetud ning järjest põhjalikum. ON JA EI OLE, sõltuvalt asjaoludest KOV tegutseb plaani alusel, äärmuslike ilmastikutingimuste puhul on vastutavate asutuste toetamine korraldatud efektiivselt nt lumetormide, paduvihmade ja üleujutustega toimetulek. Arvestatakse äärmuslikult madalate temperatuuride esinemisega ning kõnni- ja autoteede libedusega. Kasutusele on võetud kiired ja tõhusad libeduse vähendamise meetmed. On loodud võimalused puhta joogivee tagamiseks kuumalainete ajal. Ehitistel on piisav soojustus ja küttesüsteemide korrasolek, töökindlus ja vastupidavus madalate temperatuuride korral. KOVi päästevõimekus (nt veevõtukohad, evakuatsioonikohad) on heal tasemel. Tagatud valmisolek ekstreemsete ilmastiku nähtustest tingitud ebatavalistes olukordades vastutava asutuse toetamisel kiiresti reageerida Terviseriskigruppidel on piisavalt teadmisi äärmuslikes ilmastikutingimustes hakkama saamiseks. Nt. kuuma ja külmalained. Esmatasandi meditsiiniline abi on piisavalt kättesaadav. Sotsiaaltöötajatel ja sotsiaalteenuseid osutavatel isikutel on teadmised, kuidas reageerida äärmuslike ilmaolude esinemisel võim alike abivajajate osas ning KOV il on proaktiivselt loodud kaardistus nende inimeste, kes võivad vajada ekstreemsetes oludes abi. Vältimatu sotsiaalabi osutamine on piisavalt planeeritud ja tagatud 4977517 -416974 KOGUKOND: saab tõsta KOV rolli kliimapoliitika eestvedamistes ja riskide maandamises. ÜLDISELT JAH EI On tegeletud KOVi tasandil inimeste riskiteadlikkuse tõstmisega ja juhiste andmisega kriisiolukorras käitumiseks. Ei ole hinnatud kliima muutustest tingitud mõjusid KOV i kogukonna enimhaavatavatele inimgruppidele. KOV on suunanäitaja rollis: keskkonnasõbralikud liikumisviisid ametlikeks käikudeks jne, energiatõhusad hooned, ringimajanduse põhimõtete juurutamine KOVis jne. Ei ole planeeritud enimhaavatav a te inimgruppide kliimamuutuste mõjude suhtes haavat av use vähendamine. KOV hallatavate haridusasutuste, noortekeskuste ja huviringide kaudu suunatakse teadlikkuse tõstmist kliimamuutustest ja ringmajandusest. Ei ole tõhustatud riskijuhtimist ega suurendatud KOVide ametnike ja töötajate teadlikkust ja kompetentsi kliimamuutustega kaasnevate riskide ning võimaluste osas kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele kaasa aitamisel. Ei ole hinnatud kliimamuutuste leevendamisest tingitud majanduse ümber kujunemise sotsiaalset mõju KOV i elanikele. Planeeritud on meetmeid nende riskide juhtimiseks. Kohanemistegevused Arendada edasi kriisijuhtimist ja täpsustada kriisikomisjoni tegevuskava koostöös päästeameti, kaitseliidu jt asjaomaste asutustega . Korraldada kriisiametnik u töö KOV ides ühiselt . Analüüsida ja t äpsustada erakordsete ilmaolude riske (seoses toimepidevuse ja praktiliste probleemidega tormides , lumi, metsatulekahjud ) ning nende alusel töötada välja meetmeid . Viia läbi kriisiõppus i , sh staabiõppusi ja infoõppusi ( erinevate ilmariskide puhul , mitte ainult üleujutused) . Parandada informeeritust varulahendustest (side, tanklad , generaatorid jne ) ning lahendada kriisiol u korra ’hall ala’ avaliku ja erasektori vahel. Rajada valdades p ääste keskused elanike ajutiseks olemiseks (evakuatsiooni , häirete jm tingimustes). Saada võrguoperaatoritelt statistikat e lektrikatkestuste kohta , selle alusel hinnata elektrivarustuse toimepidevus t ning t õsta plaani alusel elektrisüsteemide varustuskindlust JUBA TEHAKSE, KUIDAS EDASI . Hankida täiendavaid avariigeneraatoreid (veevarustus eks jne). Hinnata maastiku- ja metsatulekahju riski ja luua kriisiplaan. T õsta elanike teadlikkust ilmaohtudest , laiendades ja parandades ning muutes selgemaks info edastamist kodulehtedel, vallalehtedes, sotsiaalmeedias, kogukondade s (levitada kriisiks valmisoleku hindamise töövihik u jt materjale ). Rakendada kommunikatsioonispetsialiste ja tegeleda sihipäraselt infomüra vähenda misel (räägitakse palju ega lõpuks on segadus suurem) . Viia läbi kliima-energiavaldkonna õppe- ja huvitegevusi lastele ja noortele (projektidena) . Luua maakondlikud kogukonnad Rohekobara s (nt energeetika, ringmajandus jne) . Vald Kohanemistegevused Häädemeeste 1. Viia ellu kriisikava , korraldada päästeõppusi , sh kliimariskide puhuks . 2. Arendada edasi Häädemeeste päästekeskust ja luua (mobiiltelefonide jm akuseadmete) laadimisjaamad valla alevikes. 3. Parandada juurdepääsu kõigile kruntidele uusasumite s (kitsad tupikteed jm). Kihnu 1. Hankida p äästetehnika t ( mere pääste kaater jm tehnika ). 2. Rajada tuletõrje veevõtu kohti (jätkata rekonstrueeri mist ). 3 . Tõsta maastikupõlengute likvideerimise võimekust. 4 . Täiustada h oiatussüsteem e saareliste riskide puhuks (vältida hoiatuste devalveerimist ja loomuliku riskitaju mõjutamist ) . 5. Kasutada riiklikke programme veevarustuse parandamiseks põuarisk i vastu . Lääneranna 1. Hankida varu generaatoreid ning täiustada päästetaristut (koostöös päästeametiga) . 2. Rajada tuletõrje veevõtu kohti. 3. Planeerida varuveevarustust ( Matsalu Veevärk ) . 4 . Jätkata info tegevus i riskirühmadega. Põhja-Pärnumaa 1. Tagada varu veevarustus v ee-ettevõte MAKO generaatoritega. 2. Tõsta inimeste teadlikkust kliimariskide osas . Saarde Täpsustada kriisiplaani (kliimariskide osas) . Tagada varuveevarustus Saarde Kommunaali poolt. Korrastada tuletõrje veevõtu kohad. Tõsta inimeste teadlikkust kliimariskidest ja kriisis tegutsemisest . Tori 1. Rajada tuletõrje veevõtu kohti. 2. Luua varuveevarustus põuatingimusteks ja pikemateks varustushäireteks. 3. Tõsta inimeste teadlikkust kliimariskidest ja kriisis tegutsemisest. 4. Tagada aastaringselt kasutatav teedevõrk. KLIIMAKAVA LISAOSA SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u Kliimakava metoodika ja protsess PAGEREF _Toc103529718 \h 16 Kasvuhoonegaaside heite baasinventuur (2019) PAGEREF _Toc103529719 \h 17 Tuule- ja päikeseenergia rajatised (2020) PAGEREF _Toc103529720 \h 22 Sopi tuulepark (end.Tootsi) - ehitamisel PAGEREF _Toc103529721 \h 23 Maismaa tuuleparkide eriplaneeringud - menetluses PAGEREF _Toc103529722 \h 24 Meretuuleparkide hoonestusloa taotlused - menetluses PAGEREF _Toc103529723 \h 26 Kliimamuutus Pärnumaal PAGEREF _Toc103529724 \h 29 Üleujutusrisk PAGEREF _Toc103529725 \h 35 Kuumasaared PAGEREF _Toc103529726 \h 38 Kriisivõimekus PAGEREF _Toc103529727 \h 40 Vändra alevi soojusmajanduse perspektiivid PAGEREF _Toc103529728 \h 41 Kliimakava metoodika ja protsess K asvuhoonegaaside heite baasinventuur (2019) TARBIMISPÕHINE BAAS INVENTUUR, Tartu Regiooni Energiaagentuur Pärnu KOV energiatarbimine ja CO 2 e heide 2019 CO 2 e HEIDE ENERGIATARBIMINE Pärnu linn MÄRKUSED CO 2 e heide, kt CO 2 e CO 2 e heide, % Pärnu - maa (va Pärnu linn), GWh/a Hääde - meeste vald, GWh/a Kihnu vald, GWh/a Lääne - ranna vald GWh/a Põhja-Pärnumaa vald, GWh/a Saarde vald, GWh/a Tori vald, GWh/a CO2e heide, kt CO2e Pärnu linn, GWh/a Heite - tegur, tCO 2 /GWh Mu/ Te Pärnumaa territoorium (va Pärnu linn), sh 187,7 100,0% 444,3 25,4 1,69 27,8 45,8 18,3 88,8 276,8 693,0 Te Munitsipaalsektor 5,5 2,9% 9,6 2,2 0,3 2,6 4,6 3,1 8,9 25,6 40,1 Mu 1. ELEKTERIENERGIA, sh 104,9 55,9% 147,6 21,3 1,7 24,9 31,2 15,0 78,4 208,0 291,8 Te 1.1. Juriidilised isikud, sh 47,6 25,3% 91,1 10,8 0,93 - 19,2 7,5 52,7 152,0 213,1 721 Te sh roheelektri ost 25,2 0,2 0,00 0,0 0,1 0,2 24,7 - 1,0 Te 1.1.1. Munitsipaalsektor, sh 5,3 2,8% 7,4 1,1 0,3 0,0 1,9 1,3 2,7 24,5 17,0 721 Te 1.1.1.1. KOV - tänavavalgus 1,0 0,5% 1,4 0,00 0,4 0,2 0,8 7,1 4,9 721 Mu 1.1.1.2. KOV - hooned (va tänavavalgus) 3,7 2,0% 5,1 1,1 0,32 1,6 0,8 1,4 9,2 6,4 721 Mu 1.1.1.3. KOV - veevarustus ja kanalisatsioon 0,6 0,3% 0,9 0,01 0,4 0,5 8,2 5,7 721 Mu 1.1.1.4. KOV - Muu (rajatised jm) 0,0 0,0% 0,0 1,0 0,7 721 Mu 1.2. Kodukliendid 39,3 21,0% 56,4 10,5 0,76 - 12,0 7,5 25,7 56,0 78,7 721 Te sh roheelektri ost 1,9 0,3 0,04 - 0,3 0,3 1,0 - 2,3 Te 1.3. Elektri toodang võrku 208,5 0,1 0,00 205,7 0,5 0,2 2,1 - 172,4 Te 1.3.1 Taastuvelektri toodang võrku, sh 10,3 0,1 0,00 7,6 0,4 0,2 2,1 - 3,2 Vändra LA 44,6 kWp, Jänesselja LA Te 1.3.1.1. Juriidilised isikud 10,1 0,0 0,00 7,6 0,3 0,1 2,0 - 2,8 Te 1.3.1.2. Kodukliendid 0,2 0,0 0,00 0,0 0,0 0,0 0,1 - 0,4 Te 2. SOOJUSUSENERGIA sh 7,6 4,0% 66,7 4,1 0,0 2,9 14,5 3,4 10,4 10,4 253,3 Te 2.1. Kaugküte 2,9 1,6% 16,7 1,1 0,0 2,6 7,5 0,0 5,3 5,6 229,0 Te 2.1.1. Taastuvad kütused 0,0 0,0% 9,1 1,1 0,00 2,6 0,0 0,0 5,3 - Mu 2.1.2. Maagaas 0,0 0,0% 0,0 0,0 0,00 0,0 0,0 0,0 0,0 202 Te 2.1.3. Teised fossiilsed kütused 2,9 1,5% 7,5 0,0 0,00 0,0 7,5 0,0 0,0 - Te sh munitsipaalsektor 0,9 3,7 2,1 Mu 2.2. Taastuvad kütused (va kaugküttes) 0,0 0,0% 31,4 1,2 0,0 0,1 0,5 1,2 28,5 0 Te 2.2.1. Juriidilised isikud, sh 0,0 0,0% 29,8 1,2 0,00 0,1 0,0 0,6 28,0 0 Te 2.2.1.1. Munitsipaalsektor 0,0 0,0% 1,6 0,1 0,00 0,5 0,6 0,5 0 Mu 2.3. Maagaas (va kaugküttes) 1,7 0,9% 8,6 0,0 0,0 0,0 4,2 0,0 4,4 4,4 21,7 202 Te 2.3.1. Juriidilised isikud 1,7 0,9% 8,4 0,0 0,00 0,0 4,2 0,0 4,2 202 Te 2.3.1.1. Munitsipaalsektor 0,0 0,0% 0,2 0,00 0,2 202 Mu 2.3. Muud fossiilsed kütused (va kaugküttes) 3,0 1,6% 10,1 3,0 0,0 0,3 2,8 3,4 0,7 0,4 2,6 - Te 2.4.1. Juriidilised isikud 1,6 0,9% 5,3 3,0 0,00 0,3 0,1 1,7 0,3 - Te 2.4.1.1. Munitsipaalsektor 1,4 4,7 2,7 1,7 0,4 Mu 3. TRANSPORT, sh 60,6 32,3% 230,0 38,0 147,9 ~256 Te 3.1. Eratransport 60,5 32,2% 229,6 37,1 137,8 - Te 3.2 Ühistransport (linnaliinid+) sh 0,1 0,1% 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,9 10,1 - Mu 3.2.1. Diisel 0,1 0,1% 0,4 0,00 0,1 0,3 0,9 3,4 266 Mu 3.2.2. Biometaan 0,0% 0,0 0,0 6,7 0 Mu 4. JÄÄTMED, sh 14,7 7,8% - 20,3 - - Te 4.1. Paikre jäätmekäitluskeskus 0,0% - 20,3 - - Te *Kollasega - vajab täpsustamist *Elektrienergia: Tarbimise andmed, võrku taastuvenergia tootmise ja rohelepingute andmed (Kliendid kes on üheaegselt Eesti Energia elektrilepingu ja Elektrilevi võrgulepingu omanikud) territooriumi kohta Elektrilevi andmebaasist, munitsipaalsektori andmed koondatud KOVi mõõtepunktide loendi järgi Elektrilevi mõõtepunktide aastatarbimise ja olemasoleva mõõtepunktide kohta käiva kliendiinfo põhjal, hoonete elektrikasutus linna käest saadud elektritarbimise aastaandmete järgi (2020) *Soojuseenergia: 1) Keskkonnaagentuuri andmebaas (andmebaasis kajastatud katlamajad ja katlad võimsusega üle 300 kW). *Transpordienergia: Eesti Keskonnauuringute Keskus- läbisõidu kilometraaži mudel; Ühistransport - KOVid *Mu - munitsipaal; Te - haldusterritoorium. CO2e HEITE JA ENERGIATARBIMISE KOONDTABEL 2019 Pärnu KOV energiatarbimine ja CO 2 e heide 2019 CO2e heide, kt CO2e CO 2 heide, % Energiatarbimine Pärnu KOV, GWh/a Pärnumaa territoorium (va Pärnu linn), sh 187,7 100,0% 444,3 Munitsipaalsektor 5,5 2,9% 9,6 1. ELEKTERIENERGIA, sh 104,9 55,9% 147,6 1.1. Juriidilised isikud, sh 47,6 25,3% 91,1 sh roheelektri ost 0,0 0,0% 25,2 1.1.1. Munitsipaalsektor, sh 5,3 2,8% 7,4 1.1.1.1. KOV - tänavavalgus 1,0 0,5% 1,4 1.1.1.2. KOV - hooned (va tänavavalgus) 3,7 2,0% 5,1 1.1.1.3. KOV - veevarustus ja kanalisatsioon 0,6 0,3% 0,9 1.1.1.4. KOV - Muu (rajatised jm) 0,0 0,0% 0,0 1.2. Kodukliendid 39,3 21,0% 56,4 sh roheelektri ost 0,0 0,0% 1,9 1.3. Elektri toodang võrku 0,0 0,0% 208,5 1.3.1 Taastuvelektri toodang võrku, sh 0,0 0,0% 10,3 1.3.1.1. Juriidilised isikud 0,0 0,0% 10,1 1.3.1.2. Kodukliendid 0,0 0,0% 0,2 2. SOOJUSUSENERGIA sh 7,6 4,0% 66,7 2.1. Kaugküte 2,9 1,6% 16,7 2.1.1. Taastuvad kütused 0,0 0,0% 9,1 2.1.2. Maagaas 0,0 0,0% 0,0 2.1.3. Teised fossiilsed kütused 2,9 1,5% 7,5 sh munitsipaalsektor 0,0 0,0% 0,0 2.2. Taastuvad kütused (va kaugküttes) 0,0 0,0% 31,4 2.2.1. Juriidilised isikud, sh 0,0 0,0% 29,8 2.2.1.1. Munitsipaalsektor 0,0 0,0% 1,6 2.3. Maagaas (va kaugküttes) 1,7 0,9% 8,6 2.3.1. Juriidilised isikud 1,7 0,9% 8,4 2.3.1.1. Munitsipaalsektor 0,0 0,0% 0,2 2.3. Muud fossiilsed kütused (va kaugküttes) 3,0 1,6% 10,1 2.4.1. Juriidilised isikud 1,6 0,9% 5,3 2.4.1.1. Munitsipaalsektor 1,4 0,0% 4,7 3. TRANSPORT, sh 60,6 32,3% 230,0 3.1. Eratransport 60,5 32,2% 229,6 3.2 Ühistransport (linnaliinid+) sh 0,1 0,1% 0,4 3.2.1. Diisel 0,1 0,1% 0,4 3.2.2. Biometaan 0,0 0,0% 0,0 4. JÄÄTMED, sh 14,7 7,8% - 4.1. Paikre jäätmekäitluskeskus 0,0 0,0% - *Elektrienergia: Tarbimise andmed, võrku taastuvenergia tootmise ja rohelepingute andmed (Kliendid kes on üheaegselt Eesti Energia elektrilepingu ja Elektrilevi võrgulepingu omanikud) territooriumi kohta Elektrilevi andmebaasist, munitsipaalsektori andmed koondatud KOVi mõõtepunktide loendi järgi Elektrilevi mõõtepunktide aastatarbimise ja olemasoleva mõõtepunktide kohta käiva kliendiinfo põhjal, hoonete elektrikasutus linna käest saadud elektritarbimise aastaandmete järgi (2020) *Soojuseenergia: 1) Keskkonnaagentuuri andmebaas (andmebaasis kajastatud katlamajad ja katlad võimsusega üle 300 kW). *Transpordienergia: Eesti Keskonnauuringute Keskus- läbisõidu kilometraaži mudel; Ühistransport - KOVid *Mu - munitsipaal; Te - haldusterritoorium. Joonis 1. Pärnumaa CO 2 e heide (tuhat tonni) ja energiatarbimine (GWh) 2019 (tarbimispõhine arvestus) TOOTMISPÕHINE BAAS INVENTUUR (2019) , kliimakonventsiooni arvestusmetoodika, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Valdkond Energeetika Transport Jäätmed Tööstus - protsessid (IPPU) Energia - tööstus Põllu - majandus Koguheide Osakaal KOVidest Osakaal maakonnast Häädemeeste vald 12,5 10,7 0,0 0,5 0,3 12,1 36,1 12,9% 7,9% Kihnu vald 0,8 0,2 0,0 0,0 0,0 0,4 1,4 0,5% 0,3% Lääneranna vald 14,0 8,8 0,2 0,2 0,0 33,5 56,6 20,2% 12,4% Põhja-Pärnumaa vald 13,2 14,4 0,2 0,3 4,9 46,1 79,0 28,2% 17,3% Saarde vald 8,1 6,1 0,0 0,3 0,1 20,7 35,3 12,6% 7,7% Tori vald 16,7 20,6 0,3 7,3 2,8 24,5 72,2 25,7% 15,8% KOVide CO 2 e heide kokku, kt CO 2 e 65,3 60,6 0,7 8,7 8,1 137,3 280,7 100,0% 61,5% CO 2 e heite osakaal, % 23,3% 21,6% 0,3% 3,1% 2,9% 48,9% 100,0% - - Pärnu linn 57,5 38,1 32,9 16,0 16,0 13,9 174,4 - 38,2% Pärnu maakond 123,0 98,9 33,6 24,8 24,1 151,7 456,1 - 100,0% CO 2 e heite osakaal, % 27,0% 21,7% 7,4% 5,4% 5,3% 33,3% 100,0% - - Joonis 2. Pärnumaa CO 2 e heide (tuhat tonni) ja energiatarbimine (GWh) 2019 (kliimakonventsiooni arvestusmetoodika, EKUK) Tuule- ja päikeseenergia rajatised (2020) Joonis . Energiatuulikud (punasega) ja päikesepargid (kollasega, suuremad üle 2,5 ha) ning elektriliinid. Maa-amet, 2020. Elektrivõrgu tootmissuunalised liitumisreservid (Elering, Elektrilevi) Sopi tuulepark (end.Tootsi) - ehitamisel Joonis . Kaardi väljavõte Lisa 1 Vändra Valla V olikogus 5.7.2016 otsusest. Tootsi Suursoo planeeringuala KSH aruanne Hendrikson &amp; Co-lt 21.3.2016. Põhja-Pärnumaa vald andis Enefit Greenile 3.2.2022 ehitusloa 26 elektrituuliku püstitamiseks Sopi tuuleparki . Kokku näeb planeering 30 km2-l endises turbamaardlas 38 tuuliku ga 138 MW tuulikupar gi rajamise . Eesti Energia ostis 2020. aasta veebruaris RMK-lt Tootsi tuulepargi kinnistu 51,5 miljoni euroga (enampakkumise alghind 12,3 miljonit eurot). Kohus hoidis enampakkumist kinni üle kahe aasta. Eesti Energia alustas tuulepargi rajamist 2011 ehk kliimakava koostamise hetkel oli selleks kulunud 11 aastat . Maismaa tuuleparkide eriplaneeringud - menetluses Joonis 3. Põhja-Pärnumaa (3 punast kontuuri Pärnu-Jaagupi, Vändra ja Suurejõe ) ja Tori valla põhjaosa eriplaneeringu ala ( Are-Selja-Jõesuu). H elepruunilt 1 km elu-ühisk.hoonete puhverala, rohelisega looduskaitsealad . https://kirdeparnumaatuulikud.ee/eriplaneeringud/ . Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne jõuab avalik kuseni novemb ris 2022 ning a sukoha eelvaliku otsus võetakse kevadel 2023. Joonis 4. Põlendmaa, Pärnu linna ja Tori eriplaneeringu al a . H elepruunilt 1 km elu -ühisk. hoonete puhverala , rohelisega looduskaitsealad . Arendaja Eesti Energia/Enefit Green . Algatatud 2020 suvel. https://kirdeparnumaatuulikud.ee/eriplaneeringud/ . Joonis 5 . Siiraku tuulepargi eriplaneeringu ala , Saarde vald , https://siirakutuulepark.ee/ . Arendaja Eesti Energia/Enefit Green. Siiraku tuulepark - Enefit Green AS ja Metsamaahalduse AS planeerivad kuni 13 tuulikust koosnev at Siiraku tuulepark i , võimsus ega kuni 78 MW. Siiraku tuulpargi kasuks räägivad väga head tuuleolud, lähedus Kilingi-Nõmme 330 kV alajaamale ning elektrivõrgule, riigikaitsel iste ja looduskaitseliste piirangute püüdmine ning h õre inim asustus , mis tekitab tuulepargist minimaalse häiringu . Siiraku tuulepargi rajamisega soovib Saarde vald olla rohepöörde suunanäitaja ks. Meretuulepar kide hoonestusloa taotlused - menetluses Liivi meretuulepark – Eesti-Läti piiriülene meretuulepark võimsusega kuni 2 GW (toodaks 8 TWh) on Eesti Energia ja Ørsted arendamisel. Esitatud on 3 hoonestusloa taotlust , Kihnu mere ala (ala 3) 184 km 2 . Häädemeeste mereala (ala 1) 90 km 2 ja nende vahe le jääb sarvekujuline mereala (ala 2) 78 km2, kokku 352 km 2 . Uuritakse ja arendatakse, et teha i nvesteerimisotsus 2025. aasta paiku ning alustada tootmist 2030. Ka arendajad on viidanud võimalikele viivitustele. Tuulepargi ala vähim k augus Kihnu Rootsik ü last 10 km, Häädemeestes t 1 0,5 km. Joonis 6 . Liivi meretuulepargi hoonestusloa taotluste mereala , 3 taotlust 352 km 2 , taotleja Eesti Energia . Maa-amet 2022, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . Saare-Liivi meretuulepark - Utilitas plaanib rajada Saare-Liivi meretuulepargi, kus on kuni 300 tuulikut projektvõimsusega kuni 6 GW (alad 1-5, taotluses 299 tuulikut omavahelise vahekaugusega u 1 km). 5 ala (lähim Kihnule) 299 km 2 , (liikudes läände) 4 ala 131 km 2 , 3 ala 133 km 2 , 2 ala 119 km 2 ja 1.ala 104 km 2 . Ühtlasi on kavas meretuulepargile lisada ka vesinikukompleks, planeerida ja rajada tuleb ühendusliinid 330 kV alajaamani Sindis. Joonis 7 . Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa taotluste mereala, 2 Kihnule lähemal paiknevat taotlusala 430 km 2 , taotleja Utilitas OÜ. Maa-amet 2022, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Joonis 8 . Liivi lahe meretuulepark , Tuuletraal OÜ ruudukujuline arendus ala 91 km 2 Kihnust 27 km läänes 380 MW . Joonis 9 . Saare - Liivi meretuulepar gi hoonestusloa taotluste mereala, taotleja Utilitas OÜ . Maa-amet 2022, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kliimamuutus Pärnu maal Selles osas esitatakse hinnangud kliimariskidele valdkondlikult ja haavatavuse lõikes. Samuti antakse ülevaade nüüdiskliimast Pärnu maal Pärnu ilmajaama andmetel perioodil 1961-2020 ning erakordsetest ilmaoludest 1981-2020 (viimane nelikümmend aastat) . Taustaks, meteoroloogilisi vaatlusi on Pärnus tehtud 1842. aastast alates. Tabel 4. Pärnu kliimanorm 1991-2020 (Keskkonnaagentuur, 2021). Joonis 10 . Aasta keskmine õhutemperatuur Pärnus (Keskkonnaagentuur, 2021). Joonis 11 . Miinustemperatuuriga päevade arv Pärnus (Keskkonnaagentuur, 2021). Miinustemparatuuriga päevade arv on olnud langutrendid. Alla nulli langeb õhutemperatuur umbes 120 päeval talve jooksul võrrelduna u. 140 50-60 aastat tagasi. Soojadel talvedel on külmkraade alla saja, ’korralikel’ talvedel üle 140. Tulevikukliimas on põhiküsimuseks, kui pehmeks osutub talv Pärnumaal . KATI uuringu kohaselt jääb Pärnu maa kolmes kliima rajooni jaotuses Lääne-Eesti sse, kus talv oluliselt lüheneb ning on enamasti ajutise lumekattega . Joonis 12 . Talvised temperatuuriregioonid normkliimas ja mõõdukas RCP4.5 tulevikustsenaariumis (KATI 2015). Joonis 13 . Üle 25 kraadise maksimaalse õhutemperatuuriga päevade arv Pärnus (Keskkonnaagentuur, 2021). Üle 25 o C kuumapäevade arv aastas on Pärnus sagenenud perioodil 1961–2020 keskmiselt kümnelt kahekümne neljale, küündides kõige kuumematel suvedel 36-43 päevani suve jooksul (2010. aastal oli 43 kuumapäeva). Joonis 14 . Üle 10 mm sademetega päevade arv Pärnus (Keskkonnaagentuur, 2021). Tegelikult ei väljenda &gt;10 mm sajupäevade arv kliimariski ega tulvavihmasid. Pigem on see seotud üldise tsüklonaalse ilmastiku esinemise ja hoogsadude juhuslikkusega. Sajusemate päevade arv aastas võib ulatuda üle 25 kui kuivematel aastatel on selliseid sajusemaid päevi vaid 10-13. Joonis 15 . Lumikattega päevade arv kuus Pärnus (Keskkonnaagentuur, 2021). N ormkliima kohaselt on jaanuaris ja veebruaris lumikattega päevi keskmiselt 23, ka detsembris ja märtsis on umbes pool kuust talviselt lumine, millega peab arvestama linnakorralduses, -hoolduses ja taristus. Kliimariskid ja nende eeldatav muutus on koondatud järgnevasse tabelisse. Tabel 5. Pärnu maa kliimariskid ja nende hinnanguline muutus Kliimarisk Riskitase (kõrge, keskmine, madal) Prognoos muutuse intensiivsuses (kasvab, püsib, alaneb) Prognoositud sageduse muutus (kasvab, püsib, alaneb) Riski avaldumine Pakane, külmalaine Nüüdiskliima Kuumus, kuumalaine Keskpikk Tormituul Nüüdiskliima Üleujutus üleujutualadel Nüüdiskliima Hoogsadu, tulvad Keskpikk Põud Nüüdiskliima Metsa- ja maastikupõleng Nüüdiskliima Lumetorm Nüüdiskliima Nullilähedane temperatuuri kõikumine Nüüdiskliima Tabeli selgitused: Punane - kõrge/suureneb; kollane – keskmine/püsib; roheline – madal/väheneb. Nüüdiskliima 1-5 a, keskpikk tulevikukliima 5-15, pikk üle 15 a ettevaade tulevikukliimasse Kõrgeid kliimariske, millega kaasneb oht pärnumaalaste elule ning oluline majanduskahju, ei esine. Keskmiseks on hinnatud üleujutusriski (kohaldub vaid üleujutusaladel) , tormituule, külmalaine ja kuumalaine riski, seejuures on lähikümnenditel sagenemas kuumalained, kuid seoses kliima soojenemisega on vähenemas pakaserisk. Üleujutusrisk püsib, kuid pole usaldusväärselt teada üleujutust põhjustavate lääne-edelatsüklonite esinemise sagenemine. Madalaks on hinnatud hoogsaju-, põua-, maastikupõlengu, lumetormi ning nullilähedase temperatuuri kõikumise riski. Keskpikas ettevaates suureneb hoogsajurisk, samuti sagenevad põuad, maastikupõlengud ja nulli-ümber-päevad, mis tõstab tulevikus ilmasündmuste riskitaset. Alla -25 o C pakasepäevade arv aastas on perioodil 1961–2017 märkimisväärselt. Ka lumekattega päevade arv on vähenenud nimetatud perioodil ligi kuu võrra. Pärnus esineb tormituuli puhangutega üle 25 m/s keskmiselt üle aasta, &gt;20 m/s sagedamini, kuid need ei too kaasa üldjuhul purustusi. Üle 50 mm ööpäevas on sadanud Pärnus perioodil 1981–2017 vaid kaks korda. Kõige sademeterikkam kuu on august, mil sajab 80-90 mm. Üleujutusrisk Pärnumaal paikneb 4 ü leujutusohuga ala , kus on üleujutusohuga alade arendamine ja riskide maandamine määratletud üldplaneeringu tingimuste ja suunistega ning täiendavate haldusdokumentidega . Tabel 6 . Rannikumere üleujutused ja nende ulatused Pärnumaal Üleujutusala pindala (ha) Üleujutusest mõjutatud asustus-üksuse pindala (ha) Üleujutusala pindala osakaal asustuse pindalast (%) Tõenäosus 100 a jooksul Tõenäosus 100 a jooksul Asula 10 % 2 % 1 % 0,1% 10 % 2 % 1 % 0,1% Virtsu alevik 380,4 453,9 494,4 813,8 897,0 42,4 50,6 55,1 90,7 Võiste alevik 266,8 311,8 328,0 385,5 709,0 37,6 44,0 46,3 54,4 Häädemeeste alevik 95,6 117,2 125,8 164,4 395,6 24,2 29,6 31,8 41,6 Pärnu linn 485,3 641,5 709,3 943,6 3085,5 15,7 20,8 23,0 30,6 KOKKU 2971,3 3701,9 4070,8 5340,1 17935,4 16,6 20,6 22,7 29,8 Tabel 7 . Rannikumere üleujutuste potentsiaalne mõju rahvastikule Pärnumaal. Üleujutusala rahvastik Asustus-üksuse rahvaarv REL2011 Üleujutusala elanike osakaal kogurahvastikust (%) Tõenäosus Tõenäosus Asula 10% 2% 1% 0,1% 10% 2% 1% 0,1% Virtsu alevik 10 30 40 220 539 1,9 5,6 7,4 40,8 Võiste alevik 20 100 110 250 462 4,3 21,6 23,8 54,1 Häädemeeste alevik 0 0 0 60 692 0,0 0,0 0,0 8,7 Pärnu linn 600 2710 3790 8460 39728 1,5 6,8 9,5 21,3 Tabel 8 . Rannikumere üleujutuste potentsiaalne mõju eluhoonetele Pärnumaal . Üleujutusala eluhoonestu Eluhoonete arv asustus-üksuses Üleujutuseala eluhoonete osakaal (%) Tõenäosus Tõenäosus Asula 10% 2% 1% 0,1% 10% 2% 1% 0,1% Virtsu alevik 5 38 55 307 454 1,1 8,4 12,1 67,6 Võiste alevik 21 58 70 139 298 7,0 19,5 23,5 46,6 Pärnu linn 408 1193 1734 3632 11743 3,5 10,2 14,8 30,9 Häädemeeste alevik 1 5 66 416 0,0 0,2 1,2 15,9 Joonis 18. Virtsu üleujutusala. Keskkonnaministeerium, 2019. Joonis 16 . Võiste aleviku üleujutusala . Keskkonnaministeerium, 2019. Joonis 17 . Häädemeeste üleujutusala . Keskkonnaministeerium, 2019. Pärnu lahe rannikualadel on oluliseks probleemiks tugevatest edela- ja läänetormidest põhjustatud veetõusud ehk tormiajud, mis tekivad järsult ja kestavad suhteliselt lühiajalised − 1–2 ööpäeva. Erakordselt kõrge veetaseme tekkimiseks on tuule tugevuse kõrval oluline ka tsükloni trajektoor, s.o tsükloni kese peab mööduma Eestist paarsada kilomeetrit põhja poolt. Tormiajuks koos kriitiliselt k õ rge üleujutusega peab kokku langema mitu ebasoodsat tingimust. Tulevikukliimas sagenevad talvised valdavalt läänekaare tormid, millele omakorda aitab kaasa asjaolu, et rannikumeri ja Pärnu laht püsivad talv läbi jäävabalt. 2005. aasta jaanuaritormi ajal tõusis meretase Pärnu lahes 2,75 m kõrguseni, mis oli tingitud läänetormist ajendatud veetõusust (1,7–2,2 m) ning varasematest tormidest põhjustatud keskmisest kõrgema veeseisu (0,7–0,8 m). Soodsate tingimuste koosmõjul võib veetõus Pärnus ulatuda kuni 350 cm (Suursaar et al ., 2006) või isegi pea 4 meetrini (Soomere, 2005). Meretaseme tõus ja tormide sagenemine süvendavad probleeme tulevikus. Veetõusu maksimaalsetele mõõdetud väärtustele lisandub tulevikus maailmamere taseme tõusust tingitud veetõus, mis küll hakkab aeglaselt avalduma pärast 2050. aastast kui tõusu ei kompenseeri jääaja järgne maapinna kerge (KATI 2015). Maakerget arvestatakse Skandinaavia piirkonna mudeli järgi (Ågren &amp; Svensson, 2007) ja keskmist meretaseme tõusu IPCC 2013 raporti RCP8.5 kliimastsenaariumi järgi. Rannikul tuleb ka valmis olla talvisteks jäärünnakuteks, mis kaasneb samuti talviste-kevadiste edelakaarte tormidega. Lisaks on Pärnu jõe kõrgvee üleujutusala Sindis , mille riskitasemed on 5,59 m kümnendi üleujutusel, 6,43 poolsajandi üleujutusel, 6,74 m sajandisüleujutusel ning 7,21 m tuhande-aasta-üleujutusel. Üleujutusriskide osas peab Pärnu maa olema valmis lisaks ranniku ja Pärnu jõe üleujutusele äkktulvadeks, sademevee või kanalisatsiooni (avariilisteks) üleujutusteks ning ka üleujutusteks Pärnu , Audru , Sauga, Kasari jt suurematel jõel. Üldjuhul, s ügisene kõrgevesi jääb poole -kolmandiku ni kevadisest veetasemest. Samuti tuleb arvestada paduvihmadega , mis laialdaselt sillutatud asustuses võib tekitada lokaalseid üleujutusi. Siiski ei püsi need lombid enamasti üle mõne tunni. Üleujutusriskiga tuleb arvestada elektritaristu rajamisel. Uued alajaamad ja elektrikilbid tuleb paigaldada kõrg emale . Elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides ja üleujutusriski maandades. Kuumasaared Maapiirkondi üldiselt kuumasaared ei ähvarda, kuigi t ulevikukliimas on prognoositud kuumalainete sagenemist. Ka mõõduka RCP 4.5 stsenaariumi korral võib tõusta üle +27 °C päevade arv tänaselt kahe kord seks . R annikuvööndis tuleb arvesse võtta ka suhteliselt päikselisemat ilma võrreldes sisemaaga. Tabel 9 . Üle +27 °C päevade arv. Arvutused Mait Sepp (2015) Piirkond, ilmajaam Normkliima 1971–2000 RCP4.5 2040–2070 RCP8.5 2040–2070 RCP4.5 2070–2100 RCP8.5 2070–2100 Lääne-Eesti Lääne-Nigula 7.4 15.2 18.2 19.1 28.9 Pärnu 6.7 13.6 16.9 17.5 27.1 Kuumapäevade ja kuumalainete arvu kasv viib kuumaga seotud haigestumiste ja surmade sagenemisele. 1996–2013. perioodi analüüs näitas äärmuslike temperatuuride mõju suremusele iseäranis alates +27 °C. 2010. aasta suvistes kuumalainetes esines koguni 30% liigsuremus võrreldes kuumalainete eelse ja järgneva ajaga. Soojussaare efekt tekib samuti väiksemates asulates, korterelamute piirkonnas ning kolhoosiaegsete garaaži-laudakomplekside juures. Järgnev kaar t on koostatud 25.07.2014 kohta TÜ geograafia osakonna poolt KATI projekti aruandesse (2015). Pärnus mõõdeti 25.07.2014 maksimaalseks õhutemperatuuriks +29,9 °C. Modelleeritud keskmised pinnatemperatuurid Joonis 18 . Kuumasaared 25.juulil 2014 Pärnumaal (KATI 2015). Kriisivõimekus Päästeamet viis 2021. aastal läbi KOV kriisiks valmisoleku indeksuuringu, milles dokumendivaatluse ja intervjueerimistega kasutati 55 mõõdikut. Nende summas selgus omavalitsuste kriisivalmidus baas-, edasijõudnu või eeskujulik tasemel. Baastaset ei saavutanud Lääneranna ja Kihnu vald (2. tase). Esimesel(4.) edasijõudnud tasemel on Pärnu linn, Häädemeeste ja Saarde, 6. tasemele hinnati Tori, Põhja-Pärnumaa. Joonis 19 . Omavalitsuste kriisivõimekuse indeks 55 mõõdiku aluse l. Päästeamet, 2021, https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov . Vändra alevi soojusmajanduse perspektiivid Lähiperspektiiv 2022 I etapp – Seoses kiiresti tõusnud maagaasi hinnaga minnakse Jannseni katlamajas 2022. aasta sügiseks üle põlevkivi õli kergfraktsiooni põletamisele. Vastava tehnilise eelduse korraldab Adven Eesti AS. II etapp – Vallavalitsus tellib Vändra aleviku soojusmajanduse arengukava mais-juunis 2022, milleks saab toetust KIKist. Keskperspektiiv 2023-2025 III etapp – Vastavalt soojusmajanduse arengukava tehnilis-majanduslikult põhjendatud soovitustele asutakse Vändra alevikus vastavaid tegevusi ellu viima. IV etapp – Jannseni tn katlamaja üleviimine maagaasilt taastuvatele energiaallikatele (nt hakkpuit, puitpelletid vm) V etapp – Uute võimalike tarbijate liitmine Vändra alevi kaugküttevõrguga ja vajalike torustike rajamine. VI etapp – Muude SMAKis esitatud soovituste elluviimine Üleminekul maagaasiküttelt taastuvatele energiaallikatele välditakse Jannseni tn katlamajast KHG (CO 2 ) heide. Vastavalt maagaasi põletamisel tekkiva CO 2 eriheitele, 0,202 t CO 2 /MWh, oleks võimalik keskmise aasta järgi põletatava maagaasi koguse, 433 000 m 3 /a ehk 4053 MWh/a, asendamisel nt hakkpuiduga võimalik vältida ~819 tonni CO 2 heitmist atmosfääri. Saatja: Merle Einola <[email protected]> Saadetud: 27.05.2022 11:55 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Pärnumaa Kliima- ja energiakava tööversioon täienduste tegemiseks. Tere Edastan Teile Pärnumaa Kliima- ja energiakava tööversiooni, millise oleme koos Pärnumaa KOV-ide ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) ekspertide abiga koostanud. Valminud dokument läheb KOVide poolt suvel avalikustamisele. Palume tutvuda dokumendi tööversiooniga ja teha omapoolsed märkused/täiendused, kuna omate laia maakondlikku vaadet. KIK-i toetusega viivad Pärnumaa omavalitused Pärnumaa Omavalitsuste Liidu -i eestvedamisel ellu projekti „ Pärnumaa kohalike omavalitsuste ühise kliima- ja energiakava koostamine&quot;. Valmiv kava peaks andma Pärnumaast ülevaate, mis mahus ja kelle poolt enim ebamoÞistlikult energiat tarbitakse ning emissioone oÞhku paisatakse. Lisaks pakkuma välja meetmed ja tegevused, mille abil suurendada säästva energia tarbimist ja vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist maakonnas. Kuna Pärnu linn on oma asustuse struktuurilt ja tüübilt erinev teistest maakonna omavalitsustest, siis otsustati, et Pärnu linn koostab enda territooriumi osas eraldi kava ning ülejäänu kuue omavalitsuse osas koostatakse ühine maakondlik kliima- ja energiakava POL-i eestvedamisel. Kliima- ja energiakava koostamise käigus analüüsitakse kaheksat valdkonda: * majandus * biomajandus; * energeetika ja varustuskindlus * taristu ja ehitised; * tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästevoÞimekus * maakasutus ja planeerimine * looduskeskkond * kogukond, teadlikkus ja koostöö Koos Tartu Regiooni Energiaagentuur ekspertide abiga tuuakse igas valdkonnas välja, millised on KOV-ide endi voÞimalused kliimamuutusi leevendada, mida on igas valdkonnas juba ellu viidud ja vaja veel ellu viia, et leevendada kliimamuutuste moÞju maakonnas ning kohalikul tasandil. Kliimakava eesmärgid integreeritakse uuendatavasse Pärnumaa Arengustrateegiasse 2035&#43; ja igat KOV-i puudutavad eesmärgid KOV-ide arengustrateegiatesse saabuval sügisel. Palume Teil teha ettepanekud/täiendused Kliima- ja energiakavasse. Jääme tagasisidet ootama hiljemalt 14.06.2022. Tekkinud küsimuste korral palun pöörduda minu poole või TREA eksperdi Antti Roose poole ; &#43;372 5332 8233 Tänan ette! Merle Einola &#43;372 5566 7906 POL Kliimakava projektijuht SA Pärnumaa Arenduskeskus
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel