Muhu Vallavalitsus Teie 07.02.2022 nr 7-6/97
[email protected] Meie 27.05.2022 nr 15-3/4648-1
Muhu valla üldplaneeringu
heakskiitmine
Muhu Vallavalitsus esitas 07.02.2022 kirjaga nr 7-6/97 Muhu valla üldplaneeringu (edaspidi
ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1
alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetlemise
dokumendid. Samuti avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamise ajal ei arvestatud, ja Muhu Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Muhu valla üldplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on ehitusõiguse ja maakasutuse
üldiste põhimõtete kaasajastamine kogu Muhu valla territooriumil. Üldplaneeringuga
määratakse planeeringuala maakasutus- ja ehitustingimused; transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad. Ruumilise arengu üldised
põhimõtted on kokkulepe, kuidas Muhu valla territooriumi edasi arendada ning need on
aluseks alade kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel. Planeeringuga tagatakse Muhu valla
väärtuste säilimine ja võimaldatakse väärtuste otstarbekas kasutamine ning vastutustundlik
arendamine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Muhu valla territoorium.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele,
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta,
esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata
jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lg 4).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Üldplaneering ja KSH algatati Muhu Vallavolikogu 17.02.2016.a otsusega nr 121.
Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Saare maakonnaplaneeringust 2030+, Muhu valla
arengukavast, vallas kehtivatest üldplaneeringutest, ruumilist arengut puudutavatest
dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest. Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud
planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest. Lähtutud on planeerimise heast
tavast, asjaomaste asutuste ja isikute seisukohtadest.
Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused on toodud juhtotstarvete ja
teemavaldkondade lõikes ning need on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja
projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega hoonete kui ka
ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja
hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel on välja
töötatud vastavad mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja
käsitletavat planeeringuala. Planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega
arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega ei kaasne olulist ega piiriülest keskkonnamõju.
Üldplaneeringuga on tehtud põhjendatud ettepanek mereranna ehituskeeluvööndi
vähendamiseks seletuskirja peatükis 7.2. „Mereranna ehituskeeluvööndi vähendamine“.
Keskkonnaamet 15.12.2021 kirjaga nr 7-13/21/10693-6 ning täpsustusega 29.12.2021 kirjas
nr 7-13/21/10693-7 on andnud nõusoleku konkreetsetes lõikudes ehituskeeluvööndi
vähendamiseks, väljaarvatud kirjas väljatoodud aladel ja ulatuses.
Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 25.02.2016, maakonnalehes
26.02.2016 Meie Maa, märtsis 2016. a. vallalehes Muhulane ja valla veebilehel.
Koostöötegijaid teavitas vallavalitsus ka kirjalikult 01.03.2016. Eraldi kirjaga teavitati Eesti
Keskkonnaühenduste Koda 08.03.2016, Hanila ja Orissaare Vallavalitsust 2.03.2016.
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) esitati
04.04.2016 koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Üldplaneeringu
lähteseisukohad ja KSH VTK avalikustati valla kodulehel 2016. a. aprillis koos
koostöötegijate ja kaasatavate ettepanekutega.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 10.12.2018 - 31.01.2019.
Teated avaliku väljapaneku toimumisest avaldati ajalehes Meie Maa 23.11.2018,
detsembrikuu vallalehes Muhulane ja valla veebilehel. Lisaks avaldati meeldetuletus jaanuar
2019 vallalehes Muhulane. Üldplaneeringu ja KSH eelnõudega oli võimalik avaliku
väljapaneku jooksul tutvuda Muhu vallamajas, Hellamaa külakeskuses ja valla veebilehel.
Eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 01.03.2019 Hellamaa
külakeskuses. Avalikest aruteludest teavitati 23.11.2018 maakonnalehes Meie Maa, 2018
detsembri, 2019 jaanuari ja veebruarikuu vallalehtedes Muhulane ja valla veebilehel.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõus vajalikud muudatused. Informatsioon eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste kohta avaldati ajalehes Saarte Hääl 22.09.2020, 2020 oktoobrikuu vallalehes
Muhulane ja valla veebilehel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastasid tingimusteta Lääneranna Vallavalitsus,
Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaeluministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet,
Muinsuskaitseamet, Terviseamet. Tingimustega Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Maa-
amet, Maanteeamet. Kohalik omavalitsus on nende ametkondadega teinud koostööd ning
arvestanud seatud tingimustega. Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata Saaremaa
Vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet. Mitte vastanuid võib lugeda PlanS § 85 lõike 2
kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande vaikimisi kooskõlastanuteks.
Üldplaneering võeti vastu Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140. Üldplaneeringu
avalik väljapanek toimus 24.08.2020 - 22.10.2020. Materjalidega sai tutvuda Muhu
vallamajas ja valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja üldplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumisest teavitati e-kirjaga koostöötegijaid ja kaastavaid 06.08.2020, ajalehes
Saarte Hääl 04.08.2020, vallalehes Muhulane septembrikuus ja valla veebilehel.
Üldplaneeringu avalikku väljapaneku aega pikendati 30 päeva võrra, ning teade
pikendamisest avaldati 22.09.2020 maakonnalehes Saarte Hääl ja oktoobrikuu 2020
vallalehes Muhulane.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 11 arvamuskirja. Planeeringu koostamise
korraldaja seisukohti arutati vallavalitsuse istungitel ja volikogu arengukomisjoni 12.10.2020
ja 26.10.2020 koosolekutel. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
toimus 29.10.2020 Hellamaa külakeskuses ja veebikeskkonnas. Avalike arutelude
toimumisest teavitati koostöötegijaid ja kaasatavaid 06.08.2020. Teated avalike arutelude
toimumise kohta avaldati ajalehes Saarte Hääl 04.08.2020, vallalehes Muhulane
septembrikuus ja valla veebilehel.
Planeeringu koostamise korraldaja seisukohad üldplaneeringu avalikustamisel esitatud
arvamuste kohta kinnitati vallavalitsuse 21.09.2021 istungil. Vallavalitsuse 04.10.2021
toimunud istungil täpsustati vallavalitsuse seisukohti vastavalt avalike arutelude käigus
kokkulepitule. Vallavalitsuse 04.10.2021 istungil täpsustatud seisukohad edastati arvamusi
esitanud isikutele 11.10.2021. Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta
avaldati ajalehes Saarte Hääl 28.11.2021, vallalehes Muhulane detsembrikuus ja valla
veebilehel.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Muhu valla üldplaneeringus on kohaliku
omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud planeerimisseaduses sätestatud
üldplaneeringu ülesanded. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt
arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise
keskkonna arenguks. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate
õigusaktidega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.
Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku
menetluse nõudeid järgides.
3
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt on kehtestatud maakonnaplaneering
üldplaneeringu koostamise aluseks. Muhu valla üldplaneeringuga ei tehta ettepanekut Saare
maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks.
Muhu üldplaneeringuga täpsustatakse korduva üleujutustega ala ja mereranna
ehituskeeluvööndit. Täpsustamise aluseks on korduva üleujutusega alade määramiseks ja
ehituskeeluvööndi täpsustamiseks koostatud analüüs „Muhu valla korduva üleujutusega alade
kaardistamine ja ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks Muhu valla
üldplaneeringus“.
Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtuslike maastike maakasutus- ja ehitustingimusi
kohalikest oludest tulenevalt ning rohelise võrgustiku piire lähtuvalt olemasolevast ja
kavandatud maakasutusest.
3. Rahandusministeeriumi arvamused üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja
arvestamata jäänud arvamuste kohta
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku (24.08.2020–22.10.2020) kestel esitati kirjalikke
arvamusi üldplaneeringu lahenduse kohta. Muhu Vallavalitsus vastas kõigile arvamustele
ning korraldas avaliku arutelu 29. oktoobril 2022 Hellama külakeskuses. Avalike arutelude
järgselt ei jõutud kokkuleppele üheksa kodaniku ja kahe riigiameti esitatud arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi avalikul
väljapanekul ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamised
29.03.2022 Hellamaal ja 30.03.2022 Liival. Kirjalikuks ärakuulamiseks saatis
Rahandusministeerium 05.04.2022 kirja Andres Sõnajalale, kes esitas oma vastuväite peale
avalikustamise perioodi lõppemist, kuna avalikustamise perioodil ei olnud tal teavet
Keskkonnaameti ehituskeeluvööndi vähendamata jätmise kohta temale kuuluval Toomi
kinnistul. Seejuures lähtuti asjaolust, et avaliku väljapaneku käigus polnud Toomi kinnistu
omanikul veel võimalust arvamuse esitamiseks, kuna alles pärast avalikku väljapanekut ei
nõustunud Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamisega Toomi kinnistul
(Keskkonnaameti 15.12.2021 kiri nr 7-13/21/10693-6 ning täpsustus 29.12.2021 kirjas nr 7-
13/21/10693-7).
Ärakuulamiste tulemusena jõudsid Muhu Vallavalitsuse esindajad kokkuleppele
Muinsuskaitseametiga ja arvamuste esitajatega Rein Lembit Vaske; Rain Leht, Riina Leht,
Kristjan Leht, Karin Harkmaa, Siim Harkmaa.
Ärakuulamise tulemusena digiallkirjastas 08.04.2022 Rein Lembit Vaske kokkuleppe Muhu
Vallavalitsusega.
Kokku lepiti järgmises:
Üldplaneeringuga sätestatav ilusa vaatega ala ei sea täiendavaid kitsendusi Raugi
külas Kasesääre maaüksusel asuva elamu juurde kõrvalhoonete ja elamu
teenindamiseks vajalike rajatiste rajamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Omatarbeks rajatava väiketuuliku kavandamisel tuleb lähtuda üldplaneeringu peatükis
6.8.2 sätestatud tingimustest. Väiketuuliku rajamise võimalikkus ja maksimaalne
lubatud kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga.
Elamukompleksiga mitte seotud rajatiste (nagu linnuvaatlusplatvorm jms) rajamine
Kasesääre maaüksusele ilusa vaatega alale on lubatav, kui rajatis ei jää maastikul
domineerima. Rajatiste kõrgus ei tohi kõrghaljastuse olemasolul seda üldjuhul ületada.
Nimetatud kokkulepe fikseeritakse üldplaneeringu kehtestamise otsuses.
Kohaliku kaitse all olevate Peedu pankade hooldustingimused (sh kõrghaljastuse
säilitamise ulatus) sätestatakse kaitsekorralduskava koostamise raames. Kuni
kaitsekorralduskava koostamiseni säilitatakse võimalusel Peedu maaüksusel
olemasolev kõrghaljastus.
Ärakuulamise tulemusena allkirjastasid 07.04. 20202 Rain Leht, Riina Leht, Kristjan Leht,
Karin Harkmaa, Siim Harkmaa kokkuleppe Muhu Vallavalitsusega.
Kokku lepiti järgmises:
Muhu valla üldplaneeringus ei määrata Pallasmaa küla Riina park katastriüksusele
(47801:003:0076) sadamamaa juhtotstarvet.
Riina park katastriüksuse arendamist puudutavad asjaolud (sadama rajamine,
ehituskeeluvööndi vähendamine, hoonestuse kavandamine, juurdepääsud jms)
lahendatakse läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise, mille käigus
hinnatakse vajadusel ka tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Detailplaneeringu algatamiseks esitavad planeeringulahendusest huvitatud isikud
vallale vastavasisulise taotluse.
Nimetatud kokkulepe fikseeritakse üldplaneeringu kehtestamise otsuses.
Muinsuskaitseameti ja Muhu Vallavalitsuse esindajad jõudsid kokkuleppele 30.03.2022
toimunud ärakuulamisel, mille tulemusena lisati üldplaneeringu seletuskirja peatükk
„Arheoloogiatundlikud alad“, mis sõnastati järgnevalt: „Muinsuskaitseamet on kaardistamas
teadaolevaid ja võimalikke arheoloogiliselt väärtuslike alasid, kus võib kõige tõenäolisemalt
olla säilinud jälgi muinas- ja keskaegsetest asustusüksustest (sh elupaigad, matmispaigad,
tööpaigad jne). Täiendustega seletuskirja esitas 11.04.2022 Muhu Vallavalitsus
Rahandusministeeriumile e-kirjaga.
Planeerides arendustegevust ja/või ehitustöid/kaevetöid, tuleb arheoloogilise kultuurikihi
olemasolu võimalusega arvestada. Leiu puhul tuleb tegevustes lähtuda
muinsuskaitseseadusest.
3.1. Arvestamata jäänud arvamused
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister kirjaliku seisukoha
nende üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud Mario Talvite ning
ärakuulamisele mitte ilmunud kodanike Katrin Otsa, Anne-Ly Otsa, Sabina Kauksi, Inna Ligi,
Jaan Tamme, Martti Remmelga, Andres Kindeli, Indrek Võerase arvamuste kohta, mille osas
ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus –
kokkuleppele ei jõudnud. Samuti kirjalikult läbi viidud ärakuulamise tulemusena Andres
Sõnajalale.
5
3.1.1. Mario Talvist on arvamusel, et omandiõiguse piirangu kaudu on piiratud
ettevõtlusvabadust. Üldplaneeringuga piiratakse äritegevust, sest piiratakse
päikesepaneelide rajamist. Erinevad probleeme on olnud põllumajandusmaaga seonduva
seaduse menetlemise ajal, mis viitavad omandiõiguse piiramisele. Vallavalitsus saatis kirja,
et ei nõustuta soovitud väärtusliku põllumajandusmaa piirangutest välja arvamisega.
Küsimus on, miks seda punkti üldplaneeringusse üldse pannakse.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et seadusest tulenevalt on kohustus määrata väärtuslikud
põllmajandusmaad, mistõttu ei ole võimalik nõustuda ettepanekuga. Nimetatud
katastriüksustel asuvad väärtuslike põllumajandusmaade tunnusele vastavad põllud.
Üldplaneering ei välista täielikult väärtuslikule põllumaale päikesepaneelide rajamist, lubatud
on oma tarbeks päikesepargi rajamine.
Rahandusministeerium nõustub Muhu Vallavalitsuse selgitustega ja lisab, et väärtuslike
põllumajandusmaade määramise aluseks on Saare maakonnaplaneering 2030+, millest
lähtuvalt on ka arvamuse esitaja katastriüksus määratud väärtuslikuks põllumaaks. PlanS § 75
lõike 1 punkti 14 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Seega on üldplaneering
koostatud vastavuses planeerimisseaduse ja maakonnaplaneeringuga.
Üldplaneeringu koostamisel on vallavalitsus teinud koostööd Maaeluministeeriumiga ja
planeeringu on ministeerium ka kooskõlastanud, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda
üldplaneeringu vastavaks väärtusliku põllumajandusmaa nõuetele. Kooskõlastamise
eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule
üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiasutus.
Üldplaneeringus seletuskirja peatükis 5.12. „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on seatud
tingimus, mis lubab paigaldada päikese abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade.
Peatükis 6.8.3 „Päikeseenergia“ on fikseeritud, et päikeseparkide väärtuslikule
põllumajandusmaale ja kohaliku tähtsusega põllumajandusmaale rajamine on lubatud
vallavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse alusel juhul, kui eesmärk on hoonete
päikeseenergiaga varustamine, st tootmine valdavalt omatarbeks.
Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. PlanS § 4 kohaselt on
planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama
maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse
üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik
otsustamine ja korraldamine, sh ruumiline planeerimine.
3.1.2. Katrin Ots teeb ettepaneku mitte arvata Tamse küla Mäeotsa kinnistut
(47801:002:0416) väärtusliku põllumaade hulka ning säilitada hetkel kehtivas
üldplaneeringus sätestatud tingimused ja olukord Mäeotsa kinnistu suhtes. Mäeotsa
katastriüksus ei ole kehtiva üldplaneeringu kohaselt väärtuslik põllumaa ning hoonestuse
rajamine sinna on lubatud. Mäeotsa kinnistule on tekkinud Muhule iseloomulik looduslik
kadakane puisniit, mida maaomanik soovib säilitada.
6
3.1.3. Anne-Ly Ots teeb ettepaneku mitte määrata Tamse küla Muhu-Otsa katastriüksuse
(47801:002:0415) juhtotstarbeks väärtuslikku põllumajandusmaad. Maaomanik soovib
Muhu-Otsa kinnistut hoonestada. Vald on väljastanud projekteerimistingimused elamu
rajamiseks, sõlmitud on elektrivõrguga liitumise leping ja uue hoone projekteerimine on
lõpusirgel. Praegune Muhu-Otsa kinnistu on ajalooliselt olnud Otsa talu hoovi- ja
majapidamismaa, kus ei ole kunagi haritud põldu selle kivise pinnase tõttu. Kinnistu
lõunapoolset serva on kasutatud heinamaana. Kehtivas üldplaneeringus ei ole maa
väärtuslike põllumaade hulka arvatud. Katastriüksuse keskele on tänaseks kasvanud mitmed
suured puud ning enamus maast on kaetud kadakatega. Maaomanik on seisukohal, et
nimetatud asukohta põllumaa moodustamine ei sobitu küla struktuuriga ning külade arengut
ei tohiks piirata läbi väärtusliku põllumajandusmaa määramise.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et Tamse küla Mäeotsa ja Muhu-Otsa katastriüksused on
kõrvuti asetsevad kinnistud. Tänaseks on mõlemale antud välja projekteerimistingimused
elamu ja kõrvalhoonete ehitamiseks. Mõlemale kinnistule saab ehitada ja vallavalitsus on seda
ka vastuskirjades välja toonud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole tegemist väärtusliku
põllumajandusmaaga, kuid maakonnaplaneeringu alusel on need kinnistud väärtuslikud
põllumajandusmaad. Muhu Vallavalitsus ei arvestanud ettepanekut, kuna leidis, et antud
maaüksuse osas ei ole põhjendatud väärtusliku põllumajandusmaa piiride muutmine, ning
maaomaniku poolt kirjeldatud tegevuse elluviimine katastriüksusel on võimalik ka
üldplaneeringu tingimusi arvestades.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneering koostatud vastavuses PlanS § 75 lõike
1 punktis 14 seatud üldplaneeringu ülesandega – väärtuslike põllumajandusmaade määramine
ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Samuti Saare maakonnaplaneeringuga
2030+. Üldplaneeringu on kooskõlastanud asjaomased riigiametid, kes kooskõlastamisega on
kinnitanud üldplaneeringu vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile. Maaeluministeerium on
28.08.2019 üldplaneeringu kooskõlastanud, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda Muhu
valla üldplaneeringu vastavaks väärtusliku põllumajandusmaa nõuetele.
Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Juhul kui üldplaneering on koostatud
vastavuses õigusaktidega, on selle sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse
alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja
korraldamine, sh ruumiline planeerimine.
3.1.4. Sabina Kaukis, Inna Ligi ja Jaan Tamm on eriarvamusel katusekalde muutmise osas
ning on esitanud ettepaneku säilitada kehtivas üldplaneeringus sätestatud kitsendus
katusekaldele ja määrata lubatud vahemikuks 37-45 kraadi. Tegemist on traditsioonilise
kaldega ning erandeid saab põhjendades alati teha. Abihoonetel ei pea kallet määrama,
piisab viilkatuse nõudest. Katusekaldel on külamaastikul esteetiliselt äärmiselt suur roll,
samuti ei ole keeruline 35 kraadist viilkatust kaasaegses võtmes lahendada. Hetkel kehtivad
tingimused koos erandi tegemise võimalusega on taganud suhteliselt hea visuaalse pildi, mis
satub ohtu, kui lubatakse rajada madalama kaldega hooneid. Kuna üldplaneering rõhutab
kogu saare miljööväärtuslikkust, tuleks rangematest ehituspiirangutest rääkida kogu saare
ulatuses, mitte ainult ajaloolistes külasüdametes.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et arvamuse esitajad tegid väga palju sisukaid ettepanekuid,
millest suurem osa võeti arvesse ja täiendati seletuskirja. Valla vastuskirjale antud vastuses
7
leidsid arvamuste esitajad, et katusekalle peaks jääma 37-45 kraadi. Kohalik omavalitsus
täpsustas seletuskirja selliselt, et küla südames on määratud katusekalle 37-45 kraadi ja mujal
30-45 kraadi ja põhjendatud juhul on võimalik nõuda karmimat või leebemat tingimust, sest
palju on küsitud madalamat katusekallet, just metsa sees, külasüdamest eemal. Vallavalitsus
teeb kaalutluse projekteerimistingimuste andmisel. 30-kraadine katusekalle on valmis
projektmajade puhul. Viilkatuse nõue jääb üldplaneeringusse. Alla 30 kraadist katusekallet
üldplaneering ette ei näe. Tingimus on eluhoonete ja kõrvalhoonete kohta. Selles osas on
kooskõlastus saadud ka Muinsuskaitseametilt. Praegusel juhul on lähtutud asjaolust, et kogu
Muhu on miljööväärtuslik ala.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Muhu Vallavalitsus esitatud ettepanekut kaalunud ja
seda osaliselt ka arvestanud. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt
on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. Haldusmenetluse
seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse
tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.1.5 Martti Remmelga ettepanek on vähendada ranna ehituskeeluvööndit Kuivastu küla
Remmelga katastriüksusel (47801:008:0236) olemasoleva pinnasteeni. Ehituskeeluvööndi
vähendamise eesmärk oleks üksikelamu rajamine rannikule lähemale.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et pool Remmelga kinnistut on ehituskeeluvööndis. Siin ei
ole määratud üleujutusala. Kinnistu on elamumaa sihtotstarbega ning hoonestatud. Kinnistu
merepoolses osas ei ole ajalooliselt hoonestust olnud, hoonestuse rajamine soovitud asukohta
ei sobitu Kuivastu küla väljakujunenud struktuuriga ning suur osa katastriüksusest (sealhulgas
soovitud hoonestusala) asub kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal, mis loetakse üldjuhul
ehitustegevust välistavaks alaks. Muhu Vallavalitsus ei nõustunud ehituskeeluvööndi
vähendamisega, sest vähendamine ei ole põhjendatud. Kui edaspidi on soov ehitada, siis ainus
võimalus oleks kaaluda küla ajaloolise asustuse serva, antud juhul seda arvamuse esitaja ei
taha.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ja põhjendanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
8
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse.
Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Üldplaneeringu on kooskõlastanud
asjaomased riigiametid ja ministeeriumid.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.1.6 Andres Kindel on arvamusel, et Muhu valla üldplaneeringuga on Kallaste küla
Andovälja maaüksuse (47801:003:0166) osas ehituskeeluvööndit kaks korda suuremaks
tehtud. Kuna maa väärtus väheneb piirangu suurenedes kordades, on õigustatud ootus, et ka
maamaksu vähendatakse.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et üldplaneeringuga ei laiendata maaüksuse osas
ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringus näidatud ehituskeeluvööndi ala ei ole laiendatud, vaid
seadusest tulenev laius on olnud kaardile kandmata. Tavapärasest laiem ehituskeeluvööndi
ulatus piirkonnas on tingitud looduskaitseseaduse § 34 lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt
koosnevad üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud
veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul ranna või kalda
piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast
alast ja looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Tegemist ei ole uue
seadusesättega, kuid varasemalt puudus Muhu vallal informatsioon, millised kaldaastangud
vastavad nimetatud tingimustele, mistõttu ei olnud võimalik planeeringujoonisel kajastada
korrektset ehituskeeluvööndi ulatust. Tänaseks on Maa-amet vastavad andmed vallale
esitanud, mistõttu saime kaardile kanda ka seadusjärgse ehituskeeluvööndi ulatuse.
Maamaksu arvestamise põhimõtted on paika pandud maamaksuseadusega. Nimetatud seadus
sätestab ka juhud, millal on võimalik anda maksuvabastust või –soodustust.
Ehituskeeluvööndist tulenevate kitsenduste tõttu ei ole võimalik anda ei maksuvabastust ega
–soodustust.
Rahandusministeerium märgib, et Muhu Vallavalitsus on põhjalikult selgitanud
looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ja nende arvestamist üldplaneeringu koostamisel.
Piirangu seadmisel on lähtutud looduskaitseseadusest.
Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lõige 2).
9
Muhu valla üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu
heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele.
Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule
väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud
riigiamet.
3.1.7. Indrek Võerase esitatud arvamused:
3.1.7.1 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on liiga lühike, algselt ühe kuu pikkusena
kavandatud väljapanekut on küll pikendatud kahe kuuni, kuid materjali mahtu ja selle
põhjalikuks läbitöötamiseks kuluvat aega arvestades võiks see olla pool aastat või üks aasta.
Muhu Vallavalitsus ei nõustunud arvamusega, kuna 30 päeva pikkune avaliku väljapaneku
aeg tuleb seadusest ja seda on peetud piisavaks ajaks, et oleks võimalik planeeringuga tutvuda.
Muhu valla üldplaneeringu avalik väljapanek oli seaduses ettenähtust poole pikem.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu avalik väljapanek on läbi viidud
vastavuses PlanS § 87 lõikega 4, mille kohaselt üldplaneeringu avalik väljapanek kestab
vähemalt 30 päeva. Muhu valla üldplaneeringu avalik väljapanek korraldati ajavahemikul
24.08.2020 - 22.10.2020, mis on ligi kaks korda pikem kui seaduses nõutud minimaalne 30
päeva.
3.1.7.2 Seletuskirja peatükis 1.3 kirjeldatud väärtused on reaalsuses vähelevinud.
Muhu Vallavalitsus leiab, et üldplaneeringu puhul on oluliste säilitamist vajavate väärtuste
väljatoomine, mitte aga olemasoleva olukorra kirjeldamine.
Rahandusministeerium märgib, et planeerimisseaduse kohaselt on kohalik omavalitsus
planeeringu koostaja. Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140 on üldplaneeringu
vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks.
Üldplaneeringu on kooskõlastanud asjaomased riigiametid ja ministeeriumid.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.1.7.3 Seletuskirja punktis 1.4. on toodud välja, et Muhu valla territooriumil lähtutakse
ehitustegevuse suunamisel küladele omasest iseloomust ja piirkonna hoonestuslaadist.
Inimese vajadusi ja vaba tahet ehitamisel ei ole planeeringus käsitletud.
Muhu Vallavalitsus leiab, et vaba tahte käsitlemine ei ole üldplaneeringu ülesanne.
Üldplaneeringus on sätestatud põhimõtted, reeglid ning vajadusel ka kitsendusi, mille
raamides saab vaba tahet rakendada.
Rahandusministeerium selgitab, et planeerimisseaduses on antud ülesanded, mida peab
planeeringu koostamisel käsitlema. Muhu valla üldplaneeringus on täidetud
planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesanded, arvestades seejuures kohalikke
väärtusi ja vajadusi. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt
10
arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise
keskkonna arenguks. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel on lähtutud PlanS § 75
üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest ja arvestatud Saare maakonnaplaneeringuga
2030+.
3.1.7.4 Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2 „Ruumilise arengu põhimõtted“ kohaselt on
Muhu peamine loodusvara maastikud ja avatus ning maakasutuse kavandamise olulisim
lähtekoht on Muhule iseloomuliku külamiljöö, randade ja pärandkoosluste säilitamine, kuid
tegelikkuses on elulaad, looduskeskkond, tehislik elukeskkond ja nende omavahelised mõjud
viimaste aastakümnetega väga suures ulatuses muutunud.
Muhu Vallavalitsus selgitab, et kuna loodusmaastik on pidevas muutumises, siis seletuskirja
peatüki 2 mõte on oluliste säilitamist vajavate väärtuste väljatoomine.
Rahandusministeerium märgib, et kui üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2 on välja toodud
ruumilise arengu põhimõtted, siis peatükk 6 täpsustab teemavaldkondade lõikes tingimusi
loodusväärtuste hoidmiseks, mis tagavad väärtuslike maastike, kultuuripärandi,
miljööväärtuse, rohelise võrgustiku ja kaitstavate loodusobjektide säilitamise. Üldplaneeringu
on kooskõlastanud Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet, kes on leidnud, et tingimused
looduskeskkonna säilitamiseks on piisavad.
3.1.7.5 Ettepanek on täpsustada üldplaneeringut, et suurima kõrguse 10 m juures peab elamu
olema vähemalt tuleohutusklassiga TP-2. Tingimus, mille kohaselt standardile vastava
tuletõrje veevõtukoha puudumisel on hoonegrupi moodustamisel arendaja kohustus nõuetele
vastava tuletõrje veevõtukoha rajamine on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et ei saa ettepanekut arvesse võtta, kuna nimetatud tingimus
tuleneb kehtivast õigusaktist, mitte üldplaneeringust ja õigusaktide ümberkirjutamine
üldplaneeringusse ei anna lisandväärtust. Veevõtukohtade rajamise osas selgitab vald, et
elamuarenduste (mitte üksikelamute) rajamise korral on nimetatud nõue mõistlik ja
põhjendatud. Seletuskirja sõnastust täpsustati, rõhutamaks, et veevõtukoha rajamise kohustus
kaasneb detailplaneeringu alusel hoonetegrupi kavandamisel.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on käsitletud tuleohutuse teemat
asjakohaselt. Veevõtukohtade rajamise nõue tuleb määrusest “Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, kus on sätestatud elamugruppidele
nõuetekohaste veevõtukohtade rajamise kohustus, kui need puuduvad elamualast määrusest
tuleneva raadiuse kaugusel. Üldplaneeringu koostamisel on vallavalitsus teinud koostööd
Päästeametiga. Üldplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (30.09.2019), mistõttu
heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu vastavaks tuleohutusnõuetele. Kooskõlastamise
eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule
üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
3.1.7.6. Ettepanek on täpsustada, millistel üldplaneeringu joonisel toodud lautritel on
juurdepääs mööda maismaad ja millistel mitte.
Muhu Vallavalitsus arvestas ettepanekut osaliselt, seletuskirja sõnastust täpsustati
juurdepääsu osas. Vallavalitsus asus seisukohale, et iga lautri puhul pole vajadust eraldi välja
tuua, kumba jaotusse ta kuulub.
11
Rahandusministeerium märgib, et planeerimisseaduse § 6 lõike 8 alusel on kohalik
omavalitsus üldplaneeringu koostaja, seega on üldplaneeringu sisu üle otsustusõigus
kohalikul omavalitsusel. Vajaduse tekkimisel on Muhu Vallavalitsusel võimalus lautrite
juurde avaliku juurdepääsutee võimaldamisega tegeleda ka peale üldplaneeringu kehtestamist.
3.1.7.7 Arvamuse esitaja leiab, et seletuskirja peatükis 6.2.1. on eksitud väljendiga ning
Muinsuskaitse peaks olema kaasatud juhul, kui arheoloogiamälestised asuvad ehitustegevuse
alas, mitte selle lähipiirkonnas.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et lähtus Muinsuskaitseameti poolt üldplaneeringule antud
sisendist.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Muinsuskaitseamet on 05.09.2019 kooskõlastanud
üldplaneeringu, mistõttu saab planeeringu lugeda vastavuses muinsuskaitsenõuetega.
3.1.7.8 Arvamuse esitaja teeb ettepaneku, et rohelise võrgustiku tugialad ja koridorid
järgiksid maksimaalselt võimalikult riiklikult määratud kaitstavaid loodusobjekte ning väljuks
nende piiridest ainult täiesti möödapääsmatul vajadusel ning sellisel juhul toimuks see ainult
läbi eelneva kokkuleppe saavutamise vastavate maaomanikega.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et rohevõrgustik on määratud ka kehtiva üldplaneeringuga.
Rohevõrgustiku põhimõte ning koosseis on üle võetud Saare maakonnaplaneeringust, ning
seda saab üldplaneeringuga vaid täpsustada, mitte aga ulatuslikult muuta. Koridoride asukohta
ja ulatust on mõningasel määral täpsustatud lähtudes olemasolevast asustusest. Rohevõrgustik
ei välista ehitustegevust, kuid aitab asustuse suunamisel võtta arvesse ka looduslikke aspekte
ning tagada loomade vaba liikumist toetavaid tegevusi.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Muhu valla üldplaneeringu koostamisel on lähtutud
planeerimisseaduses § 75 toodud ülesannetest ning Saare maakonnaplaneeringust 2030+.
Üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet (04.10.2019).
3.1.7.9 Arvamuse esitaja teeb ettepaneku võtta planeeringust välja raskesti ligipääsetavatele
aladele näidatud puhkekohad, sest nende kavandamine on vastuolus üldplaneeringu kavandis
endas esitatud tingimustega ja õigusaktidega.
Muhu Vallavalitsus on selgitanud, et puhkekoha rajamisega ei pea tingimata kaasnema
ehitustegevus. Samas on põhjendatud juhtudel ehitustegevus lubatav ka raskesti
ligipääsetavad aladel. Kaitstava loodusobjektiga kattuval puhkekohal kavandatava tegevuse
kohta annab hinnangu Keskkonnaamet. Puhkekohale ei pea olema tagatud juurdepääsu
mootorsõidukiga, see võib olla külastatav ka ainult meritsi või jalgsi.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et üldplaneering
koostatakse pikaks perioodiks ja praktikas puhkekohtade rajamine ei toimu kohe pärast
kehtestamist. Täidetud on PlanS § 74 lõike 1 punktis 20 nõutud üldplaneeringu ülesanne
puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Muhu valla
üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu heakskiidu
andja saab lugeda üldplaneeringu vastavaks ka keskkonnakaitse nõuetele.
Muhu Vallavolikogu 30.07.2020 otsusega nr 140 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Antud juhul on tegemist
12
üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole
riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga
kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus.
3.1.8 Muhu Vallavalitsus taotles Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist Võikülas
Toomi kinnistul, millele Keskkonnaamet andis eitava vastuse 15.12.2021 kirjas nr 7
13/21/10693-6 ning täpsustuse 29.12.2021 kirjas nr 7-13/21/10693-7.
Rahandusministeerium tegi Toomi kinnistu omanikule Estwind Energy OÜ esindajale Andres
Sõnajalale ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks 05.04.2022 kirjaga nr 15-3/1468-5 ja palus
vastust 18.04.2022. Nimetatud kuupäevaks (ega ka hiljem) Andres Sõnajalg
Rahandusministeeriumile vastanud ei ole.
Muhu Vallavalitsus on 10.01.2022 kirjaga teavitanud maaomanikku, et Keskkonnaamet ei
nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega Toomi kinnistu osas ning on selgitanud, et
ehituskeeluvööndi vähendamine on lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul, seega puudub
Muhu Vallavalitsusel selleks ka üldplaneeringuga võimalus. Toomi kinnistu
ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu.
Rahandusministeerium on seisukohal, et ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt
looduskaitseseaduse § 40 lõikele 3 on Keskkonnaameti pädevuses, mistõttu puudub
Rahandusministeeriumil seaduslik alus Keskkonnaameti otsuse üle arvamust avaldada või
otsustuse õigsuses kahelda.
Oluline on selgitada, et PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu
koostamise aluseks, kuid põhjendatud vajaduse korral võib detailplaneering sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1).
Kohalikul omavalitsusel on, lähtudes looduskaitseseaduse §-st 40, juba täpsema
detailplaneeringu alusel võimalik põhjendatud vajadusel taotleda Keskkonnaametilt
ehituskeeluvööndi vähendamist. Antud juhul on sellist võimalust pidanud võimalikuks ka
Muhu Vallavalitsus.
4. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
(KOKS) § 3 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine, sealhulgas ruumilise planeerimise (KOKS § 6 lg 1). Seega juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide
arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
13
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust
üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud
planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada
üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele.
Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud
üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on kooskõlastatud
asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega.
Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Seega antud
juhul otsustab Muhu Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute
huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan
kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Muhu valla üldplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2,
annan heakskiidu Muhu valla üldplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
14
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga3.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
15