dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 27. mai 2022
Viit
1.9-1/273-1
Registreeritud
27. mai 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1/2023
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎1.9-1273-1 27.05.2022 Leping (1) (1).asice797 KB

Sisu (failidest)

Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 Tehniline kirjeldus 1. Taustainfo Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliima-eesmärkide saavutamiseks kiitis Vabariigi Valitus 08.04.2021 heaks tuumaenergia töörühma loomise. Töörühma eesmärgiks on analüüsida Eestis tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust ning esitada oma järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Keskkonnaministril tuleb esitada töörühma tegevuste tulemuste vahearuanne Vabariigi Valitusele hiljemalt 2022. aasta septembris ning lõpparuanne valmib eeldatavasti 2024.a II. kvartalis. Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs on üks osa nimetatud aruandest. 28.01.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/28 on moodustatud tuumaelektrijaama ja lõppladustuspaiga asukohtade ruumianalüüsi alltöörühm, mille peamine ülesanne on toetada ruumianalüüsi läbiviimist ning kiita heaks ruumianalüüsi vahearuanne ja lõpparuanne. Keskkonnaministeeriumi kodulehele on koondatud info töörühma ja alltöörühma tegevuste kohta. 2. Eesmärk ja metoodika Teostada olemasolevatele andmetele, sh teaduslikele andmetele, tuginedes ruumianalüüs, et selgitada välja, kas ja kus Eestis on põhimõtteliselt võimalik ja otstarbekas kaaluda tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga asukohti. Ruumianalüüs peab andma ammendava sisendi riiklikule tuumaenergia töörühmale arvestades muuhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) site survey kriteeriumeid, et valmistada ette seisukohad Vabariigi Valitsusele küsimuses, kas Eestis leidub asukohti, arvestades looduslikke olusid, keskkonnakaitselisi piiranguid, asustusmustrit jms, kus oleks otstarbekas tulevikus kaaluda tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga kavandamist. Kui otsustatakse kaaluda tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamist Eestisse, siis koostatakse riigi eriplaneering, millega valitakse asukoht tuumajaamale ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale ning koostatakse detailne lahendus. Seega ruumianalüüsi täpsusaste on üldisem ja ka eesmärk on teine kui riigi eriplaneeringul – selgitada välja kas põhimõtteliselt kuhugi on võimalik rajada (mitte valida asukoht ja koostada detailne lahendus). Analüüsi metoodika esitab pakkuja oma pakkumuses. Hankija ootab, et pakkuja esitab pakkumuses analüüsi läbiviimise metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada uurimiseesmärgid. Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses analüüsi metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse. Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 3. Tööülesande kirjeldus Ruumianalüüsi koostamine koosneb kahest etapist – ruumianalüüsi ettevalmistavad tegevused ja ruumianalüüsi läbiviimine. Lisaks töörühmale ja alltöörühmale tuleb ühel korral tulemusi tutvustada ka avalikkusele (vt p 4.2). Asukohta otsitakse kogu Eesti territooriumil. 3.1. Alusinfo ja -dokumendid Vastavalt IAEA juhendi NG-G-3.1 (Rev.1) „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“ peatükile 3.12.1 ja arvestades käesolevas tehnilises kirjelduses toodut viia läbi tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga rajamiseks potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs. Kriteeriumite väljatöötamisel ja ruumianalüüsi läbiviimisel tuumaelektrijaama planeeritava võimsuse puhul võtta tinglikuks koguvõimsuseks ühes asukohas 600-1200 MWe. Tehniliste parmeetrite osas võtta aluseks Tabelis 1 esitatud reaktoritüübid vastavalt IAEA reaktorite andmebaasis ARIS, IAEA ülevaateraportis „Advances in Small Modular Reactor Technology Developments“ ja arendajate veebilehtedel esitatud tehnilistele andmetele, valides näitajatest kõige kehvema (nt suurim pindala vajadus, kõige raskem jne). Töö teostaja esitab näitajad tellijale töö lähteraportis ülevaatamiseks, tellija küsib ka alltöörühma arvamust näitajate osas. Pakkumuses esitatavas metoodikas tuleb välja tuua ruumianalüüsi stsenaariumi(te) valik, mille võib teha reaktortüübist lähtuvalt. Stsenaariume võib olla kuni kolm: 1) koostatakse üks ruumianalüüsi stsenaarium, kus on kõik reaktortüübid koos; 2) koostatakse kaks ruumianalüüsi stsenaariumi, kus ühes käsitletakse vesijahutusega (PWR, BWR) ja teises alternatiivset jahutust kasutavaid reaktoreid (HTGR, MSR); 3) koostatakse kolm ruumianalüüsi, kus ühes käsitletakse vesijahutuse (PWR, BWR), teises sulasoola- (MSR) ja kolmandas gaasireaktoreid (HTGR). Pakkumuses esitatavas metoodikas tuleb põhjendada stsenaariumi valikut. Lõplik stsenaariumi valik tehakse töö esimeses etapis (vt p 3.2). Tabel 1: Referentsreaktorite tüübid Disain Võimsus MW(e) Reaktori-tüüp Arendajad Riik NUWARD 2 × 170 PWR EDF, CEA, TA, Prantsusmaa Naval Group UK SMR 444 PWR Rolls-Royce and Ühendkuningriik Partners NuScale 12 × 77 PWR NuScale Power USA Inc. BWRX-300 270 - 290 BWR GE-Hitachi USA, Jaapan Nuclear Energy and Hitachi GE Nuclear Energy SC-HTGR 272 HTGR Framatome, Inc. USA Integral MSR 195 MSR Terrestrial Energy Kanada Inc. Kriteeriumite väljatöötamisel ja ruumianalüüsi koostamisel lähtuda vähemalt järgmisest: Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 1) Milestones in the Development of a National Infrastructure for Nuclear Power, No NG-G- 3.1 (Rev. 1), 2015 2) Site Evaluation for Nuclear Installations, Specific Safety Requirements No. SSR-1, 2019 3) Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations’, Specific Safety Guide No. SSG- 35, 2015 4) Geological Disposal Facilities for Radioactive Waste, Specific Safety Guide, No. SSG-14 2011 5) Design Principles and Approaches for Radioactive Waste Repositories, No. NW-T-1.27, 2020 6) Disposal of Radioactive Waste, No. SSR-5, 2011 7) Site for a nuclear facility, STUK 8) Maa-ameti geoloogilised andmed 9) Maakonnaplaneeringute ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja detailplaneeringute andmed 10) Teeregistri andmed maanteetranspordi taristu osas 11) Elektri põhivõrgu ja selle erinevate osade paiknemine 12) Euroopa Komisjoni uuring „Transitioning to a climate neutral electricity generation in Estonia“ 13) Keskkonnakaitselised andmed EELIS andmebaasis 14) Kultuurimälestiste andmed 15) Raudteeregistri andmed raudteetransporditaristu osas 16) Riigikaitseliste objektide info, sh uuring, mille vahearuanne valmib septembris 2022 ja aruanne detsembris 2022 17) Sadamate info 18) Hädaolukorra seaduse kohased riskianalüüsid 3.2. Esimene etapp – ruumianalüüsi ettevalmistavad tegevused Töö esimeses etapis kinnitatakse töö läbiviimise (ehk analüüsi) metoodika. Töö esimeses etapis töötatakse välja kriteeriumid tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale, mille alusel töö teises etapis viiakse läbi tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele ja nende kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale ruumianalüüs (vt tabel 1). Kriteeriumite väljatöötamisel võetakse muuhulgas arvesse tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga ruumi jms vajadusi ja mõjusid ning vähemalt alljärgnevalt väljapakutud ruumianalüüsi läbiviimiseks vajalikke komponente: 1) elektrivõrguga liitmise võimalused, 2) demograafia, 3) maakasutus, 4) geoloogia ja tektoonika, 5) seismoloogia ja vulkanoloogia, 6) teised välised looduslikud ohud, 7) jahutusvõimalused, 8) hüdroloogia, 9) meteoroloogia, 10) okeanograafia, 11) tuumaohutus ja kiirguskaitse, Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 12) tuumajulgeolek, 13) keskkonnamõjud ja keskkonnaseire, 14) inimtekkelised riskid, 15) kohalik taristu, 16) ligipääsetavus, 17) õiguslikud piirangud, 18) avalikkus, 19) hädaolukordadeks valmisolek, 20) keskkonnakaitselised piirangud, 21) muinsuskaitselased piirangud, 22) riigikaitse ja julgeoleku piirangud. Kui mõnda eelnimetatud ruumianalüüsi komponenti ei kasutata ruumianalüüsi läbiviimisel kriteeriumitena, siis tuleb lisada selgitav põhjendus vahearuandes. Väljatöötatavad kriteeriumid peavad olema kasutatavad, st kriteeriumite väljatöötamisel tuleb selgitada välja, kas ruumianalüüsi teostamiseks on olemas vajalikud andmed vajaliku täpsusega. Kui mingid andmed on puudu, tuleb selgitada välja nende puudumise olulisus analüüsi lõppjäreldustele. Samuti tuleb välja selgitada puuduolevate andmete kogumise aeg ja maksumus. Lisaks tuleb selgitada välja, kas kriteeriumit on võimalik asendada mõne muu kriteeriumiga, mille kohta on vajaliku täpsusastmega andmed olemas. Töö esimese etapi tulemusena on valminud: 1) ruumianalüüsi läbiviimise metoodika tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele, sh paika saanud reaktortüübist lähtuv ruumianalüüsi stsenaariumite arv; 2) ruumianalüüsi läbiviimise metoodika kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale; 3) ruumianalüüsi läbiviimise kriteeriumid tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele; 4) ruumianalüüsi läbiviimise kriteeriumid kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale. 3.3. Töö teine etapp – ruumianalüüs Töö teises etapis viiakse läbi referents reaktortüüpidele ja kasutatud tuumkütuse geoloogilisele lõppladustuspaigale ruumianalüüs, kus muuhulgas, arvestades kummagi ruumianalüüsi üldistustaset, vastatakse vähemalt järgmistele küsimustele: 1) Kas ja kus Eestis võiks asuda tuumaelektrijaam (kõige selleks vajalike ehitistega, sh tuumkütuse vahehoidlaga ja teenindusmaaga)? Kui asukohtasid võib olla mitu, tuua välja erinevate asukohtade võrdluses iga asukoha + ja -. 2) Kas ja kus Eestis võiks asuda kasutatud tuumkütuse ja tuumaelektrijaamas tekkivate madala aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik? Muuhulgas analüüsida, kas see võiks asuda tuumaelektrijaama läheduses või kuskil mujal. Selle küsimuse osas arvestada asjaoluga, et lõppladustuspaiga järele tekib vajadus tuumajaama eluea lõpus, so u 50-60 aasta pärast peale tuumajaama käivitamist. Seni toimub vaheladustamine vahehoidlas ja võimalusel jäätmete taaskasutamine. Eeltoodud põhjustel lõppladustuspaiga ruumianalüüsi täpsus võib jääda üldisemaks kui tuumajaama ruumianalüüsil. Kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamiseks potentsiaalselt sobivaid asukohti kirjeldatakse detailsusastmega, mis on piisav selle omaduste tuvastamiseks ja seal aja jooksul toimuvatest muutustest. See hõlmab asukoha praegust seisundit, tõenäolisi geoloogilisi muutusi, võimalikke loodussündmused ning inimtegevust selles läheduses, mis võiksid tulevikus mõjutada rajatise pikaajalist ohutust. Käsitlus lepitakse kokku kriteeriumite valiku hetkel. Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 3) Kuidas toimuks tuumkütuse käitlemine? Sealhulgas analüüsida: - kuidas toimuks jaama varustamine tuumkütusega? Selle küsimuse osas pöörata tähelepanu ennekõike taristu (sadamad, raudtee, maanteevõrgustik) ja ligipääsetavuse temaatikale. - kuidas toimuks transport tuumaelektrijaama ja lõppladustuspaiga vahel? Selle küsimuse osas pöörata tähelepanu ennekõike taristu (raudtee, maanteevõrgustik) ja ligipääsetavuse temaatikale. 4) Kus elaksid tuumaelektrijaama töötajad? Selle küsimuse osas pöörata tähelepanu ennekõike asustuse temaatikale (kui palju tuumajaamas inimesi töötaks, kui kaugel asuvad lähimad suuremad asulad). 5) Milline oleks jaama asukoha sotsiaalmajanduslik mõju kohalikule kogukonnale ning kuidas võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada? Selle küsimuse osas lähtuda üldisel tasemel teadaolevast infost (nt olemasolevad meelsusuuringud, välisriigi praktika, analüüsid, uuringud jms) keskendumata konkreetsele piirkonnale Eestis (pole vajalik korraldada meelsusuuringuid, küsitlusi vms). 6) Millised oleksid lõppjäreldused ja soovitused edasisteks tegevusteks ning IAEA siting tegevuste ja Eesti planeerimismenetluste seoste kirjeldus (võrdlusanalüüs millised IAEA siting tegevused millises planeerimisfaasis läbi viiakse ning kirjeldus, millised on vajalikud tegevused lõpliku asukohavaliku tegemiseks)? 7) Kuivõrd on ruumianalüüsi käigus kogutud info ka tulevikus kasutatav. Kui on kasutatav tingimuslikult, tuua välja tingimused (kas ja millist info osa on vaja uuendada – nt erinevate piirangute, planeeringute info, põhivõrgu arendused; millega täiendavalt arvestada jne)? Kui pole kasutatav, lisada põhjendus. Töö teise etapi tulemusena on valminud: 1) ruumianalüüs tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele; 2) ruumianalüüs kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale. 4. Protsess ja kaasamine Töö keel on eesti keel. Lõpparuanne koos lisadega vormistatakse eesti ja inglise keeles, sh kaardikihtide tärkandme tabelites andmed peavad olema esitletavad nii eesti kui inglise keeles. Seega vähemalt üks meeskonnaliige peab valdama lisaks eesti keelele ka inglise keelt tasemel, mis võimaldab töö teostamist. Töö läbiviimine eeldab asjasse puutuvate isikutega koostööd ja huvitatud isikute kaasamist. 4.1. Koostöö töörühmaga, alltöörühmaga ja teiste osapooltega Tellija ja pakkuja vahel toimub ruumianalüüsi koostamise ja vahetulemusi puudutavates küsimustes pidev koostöö. Töö koostamisesse kaasatakse jooksvalt vastavalt vajadusele peatükis 1 nimetatud töörühm, peatükis 1 nimetatud alltöörühm, tellija kommunikatsioonipartner ja muud olulised osapooled, sh: 1) alltöörühma tuleb kaasata vähemalt neljal korral (avakoosolek, lähteraport, väljatöötatud kriteeriumite tutvustamine, ruumianalüüsi tulemuste tutvustamine). 2) töörühma tuleb kaasata vähemalt kahel korral (väljatöötatud kriteeriumite tutvustamine, ruumianalüüsi tulemuste tutvustamine)1. 1 Alltöörühma ja töörühma kohtumised ei toimu samaaegselt, st arvestada tuleb vähemalt kuue (mitte nelja) kohtumisega. Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 3) vajalik on teha koostööd ja anda sisendit tellija kommunikatsioonipartnerile. Lisaks võib olla vajadus läbi viia ka alltöörühma väliselt töökohtumisi valitsus- jt asutustega, sh nt osaleda Riigikogu keskkonnakomisjoni vms kohtumistel. Töö käigus ilmnevatele probleemidele ja küsimustele on tellija kohustatud vastama või lahendusi pakkuma esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Kui probleemile või küsimusele vastamine vajab töörühma või alltöörühma sisendit, siis on tellija kohustatud vastama või lahendusi pakkuma esimesel võimalusel, aga hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Töörühma ja alltöörühma kohtumised valmistab tehniliselt ette ja nendega seotud kulud kannab tellija. Kõik kohtumised protokollib töö teostaja. 4.2. Ruumianalüüsi tulemuste esitlemine avalikkusele Analüüsi teostaja kohustub esitlema tellija heaks kiidetud lõpparuannet ühel korral avalikkusele (nt infopäeval, seminaril vms). Aeg ja koht selguvad analüüsi koostamise käigus. Analüüsi esitlemise korraldamisega seotud kulud ei ole analüüsi teostaja kanda. Esitlusslaidid antakse pärast esitlust üle analüüsi tellijale, mille järgselt on ministeeriumil õigus neid oma esitlustel kasutada. 5. Üle antavad materjalid ja nõuded neile Töö koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (koos nimetatud aruanne) ning kaardiportaalist. Töö antakse üle ja võetakse vastu kahes osas. Töö osaks on: 1) ruumianalüüsi vahearuanne, mis sisaldab töö esimeses etapis (vt p 3.2) kirjeldatud tegevusi; 2) ruumianalüüsi lõpparuanne, mis sisaldab töö esimeses etapis (vt p 3.2) ja teises etapis (vt p 3.3) kirjeldatud. 3) ruumianalüüsi lõpparuande lisana ruumianalüüsi kaardiportaal (vt p 5.2) ning analüüsi käigus kogutud andmestikud (nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed). 5.1. Nõuded vahearuandele ja lõpparuandele Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, andma vastused kõikidele tehnilises kirjelduses välja toodud uurimisküsimustele ja sisaldama tellijaga kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised: 1) aruanne peab kajastama infot, mis vastab tehnilises kirjelduses toodule. Aruanne käsitleb kõiki analüüsi käigus lisandunud teemasid tingimusel, et see on analüüsi teostaja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud; 2) analüüs peab olema üles ehitatud vastavalt pakkuja poolt pakkumuses esitatud, avakoosolekul täpsustatud ja vahearuandes fikseeritud metoodikale. Aruanne peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad takistada analüüsi käigus saadud info kasutamist; 3) analüüsi puhul on andmete kogumise meetodid täpselt kirjeldatud. Info peab olema vajadusel üle kontrollitud ning viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Ohud info usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud; Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 4) analüüsi teostaja peab koostama analüüsi käigus läbi viidud töökoosolekute jmt kokkuvõtted. 5) analüüsi kriteeriumite valik peab olema põhjendatud (sh nt puhvervööndite ulatus). Järeldused peavad olema selgelt eristatud, sh peab olema arusaadav, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Need peavad olema loogilised ja tuginema faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud, nad peavad sisaldama eksperdi poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased õiguslikud asjaolud. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama tasakaalustatult kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni); 6) soovitused/ettepanekud peavad olema eraldatud järeldustest ning soovitused peavad tulenema järeldustest, mis tuleb aruandes välja tuua, st viidata leheküljele. Soovitused peavad olema valideeritud, piisavalt detailsed, konkreetsed ja reaalselt rakendatavad ning selgelt tabelis esitatud. Soovitused peavad olema selgelt adresseeritud. Kõik soovitused peavad olema selgelt sõnastatud, nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud. Soovitused peavad olema arvestatavad kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus; 7) vahearuanne koos lisadega vormistatakse eesti keeles, lõpparuanne koos lisadega vormistatakse eesti ja inglise keeles. 5.2. (Kaardi)portaal Ruumianalüüsi läbiviimiseks ja kuvamiseks tuleb kasutada ArcGIS tarkvara. Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele ja sisaldama tellijaga kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised: 1) analüüsi teostaja loob projekti veebiportaali, kuhu koondatakse kogu tööga seotud info, sh kaardirakendus, st tagab veebi vahendusel materjalide, sh GIS põhise, kuvamise võimekuse ja asukohtade võrdlemise võimaluse erinevate kriteeriumite alusel. Portaal peab olema kasutatav hiljemalt vahearuande tellijale esitamisest kuni töö lõpuni. Portaalis kuvatav sisu lepitakse kokku töö esimeses etapis. 2) andmeanalüüs teostatakse ja kaardid koostatakse ArcGIS tarkvaraga. 3) asukohtade võrdluse tulemused kajastatakse ka vastavate kaardikihtide tärkandmetabelites. Andmed peavad olema esitletavad nii eesti kui inglise keeles. 4) portaalile juurdepääs on piiratud (nt juurdepääs salasõnaga). 6. Analüüsi ajakava ja valmimise tähtaeg Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 44 nädalat. Lisaks tuleb töö teostajal esitleda tulemusi ühel avalikkusele suunatud üritusel (vt p 4.2), mille aeg ja koht selguvad analüüsi koostamise käigus. Pakkuja esitab analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava oma pakkumuses. Analüüsi soovituslik ajakava on toodud tabelis 2. Tabel 2: Analüüsi soovituslik ajakava Etapp Tegevused Tähtaeg Hiljemalt 2 nädala jooksul hankelepingu 1. Avakoosolek* sõlmimisest Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine Viitenumber 247407 2. Lähteraport** on tellijale Hiljemalt 3 nädala jooksul hankelepingu ja alltöörühmale esitatud sõlmimisest I etapp 3. Vahearuanne on tellijale Hiljemalt 15 nädala jooksul hankelepingu esitatud sõlmimisest 4. Vahearuanne on Hiljemalt 17 nädala jooksul hankelepingu alltöörühmale tutvustatud sõlmimisest 5. Vahearuanne on Hiljemalt 18 nädala jooksul hankelepingu töörühmale tutvustatud sõlmimisest 6. Vahearuanne on esitatud Hiljemalt 19 nädala jooksul hankelepingu heakskiitmiseks sõlmimisest 7. Lõpparuanne on tellijale Hiljemalt 35 nädala jooksul hankelepingu esitatud sõlmimisest 8. Lõpparuanne on Hiljemalt 37 nädala jooksul hankelepingu II etapp alltöörühmale tutvustatud sõlmimisest 9. Lõpparuanne on Hiljemalt 38 nädala jooksul hankelepingu töörühmale tutvustatud sõlmimisest 10. Lõpparuanne on esitatud Hiljemalt 39 nädala jooksul hankelepingu heakskiitmiseks sõlmimisest Aeg ja koht selguvad analüüsi koostamise 11. Analüüsi tulemused on käigus, kuid hiljemalt 44 nädala jooksul avalikkusele esitletud hankelepingu sõlmimisest * Avakoosolekul tutvustab töö teostaja analüüsi meeskonda, analüüsi läbiviimise metoodikat ja tööplaani. Tellija annab ülevaate tehnilisest kirjeldusest ja ootustest analüüsi tulemuste osas. Avakoosolek toimub koos alltöörühmaga. Ruumi koosoleku läbiviimiseks tagab analüüsi tellija. ** Lähteraport on töö teostamise aluseks olev raport, kus on kirjas töö läbiviimise plaan. TÖÖVÕTULEPING NR 1.9-1/273-1 Tallinn, 27.05.2022 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida esindab kantsler Merike Saks (edaspidi tellija 1) ja Keskkonnaministeerium, registrikood 70001231, asukoht Paldiski maantee 96, 13522 Tallinn, mida esindab kantsler Meelis Münt (edaspidi tellija 2), tellija 1 ja tellija 2 ühiselt edaspidi nimetatud tellija ning ühispakkujad OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437 ja OÜ Skepast&Puhkim, registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12919 Tallinn, mida esindab volikirja ja seaduse alusel juhatuse liige Anni Konsap, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine” (viitenumber 247407) tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele ruumianalüüsi tuginedes olemasolevatele andmetele, sh teaduslikele andmetele, et selgitada välja, kas ja kus Eestis on põhimõtteliselt võimalik ja otstarbekas kaaluda tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohti (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija 2 tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 99 900 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija 2 tasub tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist tellijate poolt ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. Vahearuande vastuvõtmise järgselt 50% lepingu hinnast; 3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmise ja analüüsi tulemuste tutvustamise järgselt 50% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale 2 arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 247407. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 1 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3. Avakoosolek toimub hiljemalt kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses; 4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt või kui meeskonnaliikme puhul ilmneb huvide konflikt. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja meeskonnal peab olema lepingu täitmiseks inglise keele oskus tasemel, mis võimaldab töö teostamist. 4.8. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.9. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 2 4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.12.2. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale etappide kaupa hiljemalt 44 nädala jooksul lepingu sõlmimisest. Ruumianalüüsi tulemuste esitlemine avalikkusele toimub pärast lõpparuande heakskiitmist tellija poolt. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt kord kuus ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või – teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuseruumianalüüsi alltöörühm. 5.3. Töö üleandmine toimub kahes etapis üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.4.Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. Üleantav töö, sh vahearuandele ja lõpparuandele lisatavad materjalid, kaardiportaal ja andmestik peavad vastama tehnilise kirjelduse punktis 5 toodud nõuetele. 5.5. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.5.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. 3 Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.6. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Alan Rood, telefon 715 5805, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Triin Lepland, telefon 558 2862, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 5 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 44 nädalat või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Juhul, kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja levik, mille tõttu on valitsuse poolt kehtestatud mistahes piirangud või täiendavad piirangud, või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine nimetatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Lepingu aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada kuni piirangute lõppemiseni või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu võrra. 10.5.2. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud tähtajaliste piirangute tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 6 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →