Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
Tehniline kirjeldus
1. Taustainfo
Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta
kliima-eesmärkide saavutamiseks kiitis Vabariigi Valitus 08.04.2021 heaks tuumaenergia
töörühma loomise. Töörühma eesmärgiks on analüüsida Eestis tuumaenergia
kasutuselevõtmise võimalust ning esitada oma järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele.
Keskkonnaministril tuleb esitada töörühma tegevuste tulemuste vahearuanne Vabariigi
Valitusele hiljemalt 2022. aasta septembris ning lõpparuanne valmib eeldatavasti 2024.a II.
kvartalis. Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga
potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs on üks osa nimetatud aruandest. 28.01.2022
keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/28 on moodustatud tuumaelektrijaama ja
lõppladustuspaiga asukohtade ruumianalüüsi alltöörühm, mille peamine ülesanne on toetada
ruumianalüüsi läbiviimist ning kiita heaks ruumianalüüsi vahearuanne ja lõpparuanne.
Keskkonnaministeeriumi kodulehele on koondatud info töörühma ja alltöörühma tegevuste
kohta.
2. Eesmärk ja metoodika
Teostada olemasolevatele andmetele, sh teaduslikele andmetele, tuginedes ruumianalüüs,
et selgitada välja, kas ja kus Eestis on põhimõtteliselt võimalik ja otstarbekas kaaluda
tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga asukohti.
Ruumianalüüs peab andma ammendava sisendi riiklikule tuumaenergia töörühmale arvestades
muuhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) site survey kriteeriumeid, et
valmistada ette seisukohad Vabariigi Valitsusele küsimuses, kas Eestis leidub asukohti,
arvestades looduslikke olusid, keskkonnakaitselisi piiranguid, asustusmustrit jms, kus oleks
otstarbekas tulevikus kaaluda tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga
kavandamist. Kui otsustatakse kaaluda tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga
rajamist Eestisse, siis koostatakse riigi eriplaneering, millega valitakse asukoht tuumajaamale
ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale ning koostatakse detailne lahendus. Seega
ruumianalüüsi täpsusaste on üldisem ja ka eesmärk on teine kui riigi eriplaneeringul – selgitada
välja kas põhimõtteliselt kuhugi on võimalik rajada (mitte valida asukoht ja koostada
detailne lahendus).
Analüüsi metoodika esitab pakkuja oma pakkumuses. Hankija ootab, et pakkuja esitab
pakkumuses analüüsi läbiviimise metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada
uurimiseesmärgid.
Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses analüüsi metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide
ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse.
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
3. Tööülesande kirjeldus
Ruumianalüüsi koostamine koosneb kahest etapist – ruumianalüüsi ettevalmistavad tegevused
ja ruumianalüüsi läbiviimine. Lisaks töörühmale ja alltöörühmale tuleb ühel korral tulemusi
tutvustada ka avalikkusele (vt p 4.2). Asukohta otsitakse kogu Eesti territooriumil.
3.1. Alusinfo ja -dokumendid
Vastavalt IAEA juhendi NG-G-3.1 (Rev.1) „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu
arendamiseks“ peatükile 3.12.1 ja arvestades käesolevas tehnilises kirjelduses toodut viia läbi
tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga rajamiseks
potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs.
Kriteeriumite väljatöötamisel ja ruumianalüüsi läbiviimisel tuumaelektrijaama planeeritava
võimsuse puhul võtta tinglikuks koguvõimsuseks ühes asukohas 600-1200 MWe. Tehniliste
parmeetrite osas võtta aluseks Tabelis 1 esitatud reaktoritüübid vastavalt IAEA reaktorite
andmebaasis ARIS, IAEA ülevaateraportis „Advances in Small Modular Reactor Technology
Developments“ ja arendajate veebilehtedel esitatud tehnilistele andmetele, valides näitajatest
kõige kehvema (nt suurim pindala vajadus, kõige raskem jne). Töö teostaja esitab näitajad
tellijale töö lähteraportis ülevaatamiseks, tellija küsib ka alltöörühma arvamust näitajate osas.
Pakkumuses esitatavas metoodikas tuleb välja tuua ruumianalüüsi stsenaariumi(te) valik, mille
võib teha reaktortüübist lähtuvalt. Stsenaariume võib olla kuni kolm:
1) koostatakse üks ruumianalüüsi stsenaarium, kus on kõik reaktortüübid koos;
2) koostatakse kaks ruumianalüüsi stsenaariumi, kus ühes käsitletakse vesijahutusega (PWR,
BWR) ja teises alternatiivset jahutust kasutavaid reaktoreid (HTGR, MSR);
3) koostatakse kolm ruumianalüüsi, kus ühes käsitletakse vesijahutuse (PWR, BWR), teises
sulasoola- (MSR) ja kolmandas gaasireaktoreid (HTGR).
Pakkumuses esitatavas metoodikas tuleb põhjendada stsenaariumi valikut. Lõplik stsenaariumi
valik tehakse töö esimeses etapis (vt p 3.2).
Tabel 1: Referentsreaktorite tüübid
Disain Võimsus MW(e) Reaktori-tüüp Arendajad Riik
NUWARD 2 × 170 PWR EDF, CEA, TA, Prantsusmaa
Naval Group
UK SMR 444 PWR Rolls-Royce and Ühendkuningriik
Partners
NuScale 12 × 77 PWR NuScale Power USA
Inc.
BWRX-300 270 - 290 BWR GE-Hitachi USA, Jaapan
Nuclear Energy
and Hitachi GE
Nuclear Energy
SC-HTGR 272 HTGR Framatome, Inc. USA
Integral MSR 195 MSR Terrestrial Energy Kanada
Inc.
Kriteeriumite väljatöötamisel ja ruumianalüüsi koostamisel lähtuda vähemalt järgmisest:
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
1) Milestones in the Development of a National Infrastructure for Nuclear Power, No NG-G-
3.1 (Rev. 1), 2015
2) Site Evaluation for Nuclear Installations, Specific Safety Requirements No. SSR-1, 2019
3) Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations’, Specific Safety Guide No. SSG-
35, 2015
4) Geological Disposal Facilities for Radioactive Waste, Specific Safety Guide, No. SSG-14
2011
5) Design Principles and Approaches for Radioactive Waste Repositories, No. NW-T-1.27,
2020
6) Disposal of Radioactive Waste, No. SSR-5, 2011
7) Site for a nuclear facility, STUK
8) Maa-ameti geoloogilised andmed
9) Maakonnaplaneeringute ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja detailplaneeringute
andmed
10) Teeregistri andmed maanteetranspordi taristu osas
11) Elektri põhivõrgu ja selle erinevate osade paiknemine
12) Euroopa Komisjoni uuring „Transitioning to a climate neutral electricity generation in
Estonia“
13) Keskkonnakaitselised andmed EELIS andmebaasis
14) Kultuurimälestiste andmed
15) Raudteeregistri andmed raudteetransporditaristu osas
16) Riigikaitseliste objektide info, sh uuring, mille vahearuanne valmib septembris 2022 ja
aruanne detsembris 2022
17) Sadamate info
18) Hädaolukorra seaduse kohased riskianalüüsid
3.2. Esimene etapp – ruumianalüüsi ettevalmistavad tegevused
Töö esimeses etapis kinnitatakse töö läbiviimise (ehk analüüsi) metoodika.
Töö esimeses etapis töötatakse välja kriteeriumid tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele
ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale, mille alusel töö teises etapis viiakse läbi
tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele ja nende kasutatud tuumkütuse
lõppladustuspaigale ruumianalüüs (vt tabel 1). Kriteeriumite väljatöötamisel võetakse
muuhulgas arvesse tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga ruumi jms
vajadusi ja mõjusid ning vähemalt alljärgnevalt väljapakutud ruumianalüüsi läbiviimiseks
vajalikke komponente:
1) elektrivõrguga liitmise võimalused,
2) demograafia,
3) maakasutus,
4) geoloogia ja tektoonika,
5) seismoloogia ja vulkanoloogia,
6) teised välised looduslikud ohud,
7) jahutusvõimalused,
8) hüdroloogia,
9) meteoroloogia,
10) okeanograafia,
11) tuumaohutus ja kiirguskaitse,
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
12) tuumajulgeolek,
13) keskkonnamõjud ja keskkonnaseire,
14) inimtekkelised riskid,
15) kohalik taristu,
16) ligipääsetavus,
17) õiguslikud piirangud,
18) avalikkus,
19) hädaolukordadeks valmisolek,
20) keskkonnakaitselised piirangud,
21) muinsuskaitselased piirangud,
22) riigikaitse ja julgeoleku piirangud.
Kui mõnda eelnimetatud ruumianalüüsi komponenti ei kasutata ruumianalüüsi läbiviimisel
kriteeriumitena, siis tuleb lisada selgitav põhjendus vahearuandes.
Väljatöötatavad kriteeriumid peavad olema kasutatavad, st kriteeriumite väljatöötamisel tuleb
selgitada välja, kas ruumianalüüsi teostamiseks on olemas vajalikud andmed vajaliku
täpsusega. Kui mingid andmed on puudu, tuleb selgitada välja nende puudumise olulisus
analüüsi lõppjäreldustele. Samuti tuleb välja selgitada puuduolevate andmete kogumise aeg ja
maksumus. Lisaks tuleb selgitada välja, kas kriteeriumit on võimalik asendada mõne muu
kriteeriumiga, mille kohta on vajaliku täpsusastmega andmed olemas.
Töö esimese etapi tulemusena on valminud:
1) ruumianalüüsi läbiviimise metoodika tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele, sh
paika saanud reaktortüübist lähtuv ruumianalüüsi stsenaariumite arv;
2) ruumianalüüsi läbiviimise metoodika kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale;
3) ruumianalüüsi läbiviimise kriteeriumid tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele;
4) ruumianalüüsi läbiviimise kriteeriumid kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale.
3.3. Töö teine etapp – ruumianalüüs
Töö teises etapis viiakse läbi referents reaktortüüpidele ja kasutatud tuumkütuse geoloogilisele
lõppladustuspaigale ruumianalüüs, kus muuhulgas, arvestades kummagi ruumianalüüsi
üldistustaset, vastatakse vähemalt järgmistele küsimustele:
1) Kas ja kus Eestis võiks asuda tuumaelektrijaam (kõige selleks vajalike ehitistega, sh
tuumkütuse vahehoidlaga ja teenindusmaaga)? Kui asukohtasid võib olla mitu, tuua välja
erinevate asukohtade võrdluses iga asukoha + ja -.
2) Kas ja kus Eestis võiks asuda kasutatud tuumkütuse ja tuumaelektrijaamas tekkivate madala
aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik? Muuhulgas analüüsida, kas see
võiks asuda tuumaelektrijaama läheduses või kuskil mujal. Selle küsimuse osas arvestada
asjaoluga, et lõppladustuspaiga järele tekib vajadus tuumajaama eluea lõpus, so u 50-60
aasta pärast peale tuumajaama käivitamist. Seni toimub vaheladustamine vahehoidlas ja
võimalusel jäätmete taaskasutamine. Eeltoodud põhjustel lõppladustuspaiga ruumianalüüsi
täpsus võib jääda üldisemaks kui tuumajaama ruumianalüüsil. Kasutatud tuumkütuse
lõppladustuspaiga rajamiseks potentsiaalselt sobivaid asukohti kirjeldatakse
detailsusastmega, mis on piisav selle omaduste tuvastamiseks ja seal aja jooksul toimuvatest
muutustest. See hõlmab asukoha praegust seisundit, tõenäolisi geoloogilisi muutusi,
võimalikke loodussündmused ning inimtegevust selles läheduses, mis võiksid tulevikus
mõjutada rajatise pikaajalist ohutust. Käsitlus lepitakse kokku kriteeriumite valiku hetkel.
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
3) Kuidas toimuks tuumkütuse käitlemine? Sealhulgas analüüsida:
- kuidas toimuks jaama varustamine tuumkütusega? Selle küsimuse osas pöörata
tähelepanu ennekõike taristu (sadamad, raudtee, maanteevõrgustik) ja ligipääsetavuse
temaatikale.
- kuidas toimuks transport tuumaelektrijaama ja lõppladustuspaiga vahel? Selle
küsimuse osas pöörata tähelepanu ennekõike taristu (raudtee, maanteevõrgustik) ja
ligipääsetavuse temaatikale.
4) Kus elaksid tuumaelektrijaama töötajad? Selle küsimuse osas pöörata tähelepanu ennekõike
asustuse temaatikale (kui palju tuumajaamas inimesi töötaks, kui kaugel asuvad lähimad
suuremad asulad).
5) Milline oleks jaama asukoha sotsiaalmajanduslik mõju kohalikule kogukonnale ning kuidas
võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada? Selle küsimuse osas lähtuda üldisel tasemel
teadaolevast infost (nt olemasolevad meelsusuuringud, välisriigi praktika, analüüsid,
uuringud jms) keskendumata konkreetsele piirkonnale Eestis (pole vajalik korraldada
meelsusuuringuid, küsitlusi vms).
6) Millised oleksid lõppjäreldused ja soovitused edasisteks tegevusteks ning IAEA siting
tegevuste ja Eesti planeerimismenetluste seoste kirjeldus (võrdlusanalüüs millised IAEA
siting tegevused millises planeerimisfaasis läbi viiakse ning kirjeldus, millised on vajalikud
tegevused lõpliku asukohavaliku tegemiseks)?
7) Kuivõrd on ruumianalüüsi käigus kogutud info ka tulevikus kasutatav. Kui on kasutatav
tingimuslikult, tuua välja tingimused (kas ja millist info osa on vaja uuendada – nt erinevate
piirangute, planeeringute info, põhivõrgu arendused; millega täiendavalt arvestada jne)?
Kui pole kasutatav, lisada põhjendus.
Töö teise etapi tulemusena on valminud:
1) ruumianalüüs tuumaelektrijaama referents reaktortüüpidele;
2) ruumianalüüs kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale.
4. Protsess ja kaasamine
Töö keel on eesti keel. Lõpparuanne koos lisadega vormistatakse eesti ja inglise keeles, sh
kaardikihtide tärkandme tabelites andmed peavad olema esitletavad nii eesti kui inglise keeles.
Seega vähemalt üks meeskonnaliige peab valdama lisaks eesti keelele ka inglise keelt tasemel,
mis võimaldab töö teostamist. Töö läbiviimine eeldab asjasse puutuvate isikutega koostööd ja
huvitatud isikute kaasamist.
4.1. Koostöö töörühmaga, alltöörühmaga ja teiste osapooltega
Tellija ja pakkuja vahel toimub ruumianalüüsi koostamise ja vahetulemusi puudutavates
küsimustes pidev koostöö. Töö koostamisesse kaasatakse jooksvalt vastavalt vajadusele
peatükis 1 nimetatud töörühm, peatükis 1 nimetatud alltöörühm, tellija
kommunikatsioonipartner ja muud olulised osapooled, sh:
1) alltöörühma tuleb kaasata vähemalt neljal korral (avakoosolek, lähteraport, väljatöötatud
kriteeriumite tutvustamine, ruumianalüüsi tulemuste tutvustamine).
2) töörühma tuleb kaasata vähemalt kahel korral (väljatöötatud kriteeriumite tutvustamine,
ruumianalüüsi tulemuste tutvustamine)1.
1
Alltöörühma ja töörühma kohtumised ei toimu samaaegselt, st arvestada tuleb vähemalt kuue (mitte nelja)
kohtumisega.
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
3) vajalik on teha koostööd ja anda sisendit tellija kommunikatsioonipartnerile.
Lisaks võib olla vajadus läbi viia ka alltöörühma väliselt töökohtumisi valitsus- jt asutustega,
sh nt osaleda Riigikogu keskkonnakomisjoni vms kohtumistel.
Töö käigus ilmnevatele probleemidele ja küsimustele on tellija kohustatud vastama või
lahendusi pakkuma esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Kui
probleemile või küsimusele vastamine vajab töörühma või alltöörühma sisendit, siis on tellija
kohustatud vastama või lahendusi pakkuma esimesel võimalusel, aga hiljemalt viie tööpäeva
jooksul.
Töörühma ja alltöörühma kohtumised valmistab tehniliselt ette ja nendega seotud kulud kannab
tellija.
Kõik kohtumised protokollib töö teostaja.
4.2. Ruumianalüüsi tulemuste esitlemine avalikkusele
Analüüsi teostaja kohustub esitlema tellija heaks kiidetud lõpparuannet ühel korral avalikkusele
(nt infopäeval, seminaril vms). Aeg ja koht selguvad analüüsi koostamise käigus. Analüüsi
esitlemise korraldamisega seotud kulud ei ole analüüsi teostaja kanda. Esitlusslaidid antakse
pärast esitlust üle analüüsi tellijale, mille järgselt on ministeeriumil õigus neid oma esitlustel
kasutada.
5. Üle antavad materjalid ja nõuded neile
Töö koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (koos nimetatud aruanne) ning kaardiportaalist.
Töö antakse üle ja võetakse vastu kahes osas. Töö osaks on:
1) ruumianalüüsi vahearuanne, mis sisaldab töö esimeses etapis (vt p 3.2) kirjeldatud tegevusi;
2) ruumianalüüsi lõpparuanne, mis sisaldab töö esimeses etapis (vt p 3.2) ja teises etapis (vt p
3.3) kirjeldatud.
3) ruumianalüüsi lõpparuande lisana ruumianalüüsi kaardiportaal (vt p 5.2) ning analüüsi
käigus kogutud andmestikud (nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed).
5.1. Nõuded vahearuandele ja lõpparuandele
Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, andma vastused
kõikidele tehnilises kirjelduses välja toodud uurimisküsimustele ja sisaldama tellijaga kokku
lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised:
1) aruanne peab kajastama infot, mis vastab tehnilises kirjelduses toodule. Aruanne käsitleb
kõiki analüüsi käigus lisandunud teemasid tingimusel, et see on analüüsi teostaja ja tellija
vahel eelnevalt kokku lepitud;
2) analüüs peab olema üles ehitatud vastavalt pakkuja poolt pakkumuses esitatud,
avakoosolekul täpsustatud ja vahearuandes fikseeritud metoodikale. Aruanne peab
kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad
takistada analüüsi käigus saadud info kasutamist;
3) analüüsi puhul on andmete kogumise meetodid täpselt kirjeldatud. Info peab olema
vajadusel üle kontrollitud ning viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Ohud info
usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud;
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
4) analüüsi teostaja peab koostama analüüsi käigus läbi viidud töökoosolekute jmt
kokkuvõtted.
5) analüüsi kriteeriumite valik peab olema põhjendatud (sh nt puhvervööndite ulatus).
Järeldused peavad olema selgelt eristatud, sh peab olema arusaadav, kuidas selliste
järeldusteni jõuti. Need peavad olema loogilised ja tuginema faktidele. Järeldused ja faktid
ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad
olema enamat kui leiud, nad peavad sisaldama eksperdi poolseid hinnanguid. Järeldused
peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased õiguslikud
asjaolud. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama
tasakaalustatult kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni);
6) soovitused/ettepanekud peavad olema eraldatud järeldustest ning soovitused peavad
tulenema järeldustest, mis tuleb aruandes välja tuua, st viidata leheküljele. Soovitused
peavad olema valideeritud, piisavalt detailsed, konkreetsed ja reaalselt rakendatavad ning
selgelt tabelis esitatud. Soovitused peavad olema selgelt adresseeritud. Kõik soovitused
peavad olema selgelt sõnastatud, nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud. Soovitused
peavad olema arvestatavad kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus;
7) vahearuanne koos lisadega vormistatakse eesti keeles, lõpparuanne koos lisadega
vormistatakse eesti ja inglise keeles.
5.2. (Kaardi)portaal
Ruumianalüüsi läbiviimiseks ja kuvamiseks tuleb kasutada ArcGIS tarkvara.
Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele ja sisaldama tellijaga
kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised:
1) analüüsi teostaja loob projekti veebiportaali, kuhu koondatakse kogu tööga seotud info, sh
kaardirakendus, st tagab veebi vahendusel materjalide, sh GIS põhise, kuvamise võimekuse
ja asukohtade võrdlemise võimaluse erinevate kriteeriumite alusel. Portaal peab olema
kasutatav hiljemalt vahearuande tellijale esitamisest kuni töö lõpuni. Portaalis kuvatav sisu
lepitakse kokku töö esimeses etapis.
2) andmeanalüüs teostatakse ja kaardid koostatakse ArcGIS tarkvaraga.
3) asukohtade võrdluse tulemused kajastatakse ka vastavate kaardikihtide tärkandmetabelites.
Andmed peavad olema esitletavad nii eesti kui inglise keeles.
4) portaalile juurdepääs on piiratud (nt juurdepääs salasõnaga).
6. Analüüsi ajakava ja valmimise tähtaeg
Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 44 nädalat. Lisaks tuleb töö teostajal
esitleda tulemusi ühel avalikkusele suunatud üritusel (vt p 4.2), mille aeg ja koht selguvad
analüüsi koostamise käigus.
Pakkuja esitab analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava oma pakkumuses. Analüüsi soovituslik
ajakava on toodud tabelis 2.
Tabel 2: Analüüsi soovituslik ajakava
Etapp Tegevused Tähtaeg
Hiljemalt 2 nädala jooksul hankelepingu
1. Avakoosolek*
sõlmimisest
Riigihange: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüsi koostamine
Viitenumber 247407
2. Lähteraport** on tellijale Hiljemalt 3 nädala jooksul hankelepingu
ja alltöörühmale esitatud sõlmimisest
I etapp 3. Vahearuanne on tellijale Hiljemalt 15 nädala jooksul hankelepingu
esitatud sõlmimisest
4. Vahearuanne on Hiljemalt 17 nädala jooksul hankelepingu
alltöörühmale tutvustatud sõlmimisest
5. Vahearuanne on Hiljemalt 18 nädala jooksul hankelepingu
töörühmale tutvustatud sõlmimisest
6. Vahearuanne on esitatud Hiljemalt 19 nädala jooksul hankelepingu
heakskiitmiseks sõlmimisest
7. Lõpparuanne on tellijale Hiljemalt 35 nädala jooksul hankelepingu
esitatud sõlmimisest
8. Lõpparuanne on Hiljemalt 37 nädala jooksul hankelepingu
II etapp alltöörühmale tutvustatud sõlmimisest
9. Lõpparuanne on Hiljemalt 38 nädala jooksul hankelepingu
töörühmale tutvustatud sõlmimisest
10. Lõpparuanne on esitatud Hiljemalt 39 nädala jooksul hankelepingu
heakskiitmiseks sõlmimisest
Aeg ja koht selguvad analüüsi koostamise
11. Analüüsi tulemused on
käigus, kuid hiljemalt 44 nädala jooksul
avalikkusele esitletud
hankelepingu sõlmimisest
* Avakoosolekul tutvustab töö teostaja analüüsi meeskonda, analüüsi läbiviimise metoodikat ja
tööplaani. Tellija annab ülevaate tehnilisest kirjeldusest ja ootustest analüüsi tulemuste osas.
Avakoosolek toimub koos alltöörühmaga. Ruumi koosoleku läbiviimiseks tagab analüüsi
tellija.
** Lähteraport on töö teostamise aluseks olev raport, kus on kirjas töö läbiviimise plaan.
TÖÖVÕTULEPING NR 1.9-1/273-1
Tallinn, 27.05.2022
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida
esindab kantsler Merike Saks (edaspidi tellija 1) ja
Keskkonnaministeerium, registrikood 70001231, asukoht Paldiski maantee 96, 13522 Tallinn,
mida esindab kantsler Meelis Münt (edaspidi tellija 2),
tellija 1 ja tellija 2 ühiselt edaspidi nimetatud tellija
ning
ühispakkujad OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437 ja OÜ
Skepast&Puhkim, registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12919 Tallinn, mida esindab
volikirja ja seaduse alusel juhatuse liige Anni Konsap,
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse
lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine” (viitenumber
247407) tulemusena (edaspidi riigihange).
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse
vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
ruumianalüüsi tuginedes olemasolevatele andmetele, sh teaduslikele andmetele, et
selgitada välja, kas ja kus Eestis on põhimõtteliselt võimalik ja otstarbekas kaaluda
tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohti (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija 2 tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale
kokku 99 900 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija 2 tasub tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamist tellijate poolt ja selle alusel esitatud arve saamist:
3.3.1. Vahearuande vastuvõtmise järgselt 50% lepingu hinnast;
3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmise ja analüüsi tulemuste tutvustamise järgselt 50%
lepingu hinnast.
3.4. Töövõtja esitab tellijale 2 arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
247407.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
1
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee).
Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada
konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete
operaatorile edastamiseks.
3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-
Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu
või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamine toimub kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.
Avakoosolek toimub hiljemalt kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist.
4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,
ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida
ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud
kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse
edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine
viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.
4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud,
seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama
juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus
haldama.
4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata
omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele
töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt
kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka.
4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele
4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise
korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni
ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses;
4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus
ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut
nõuetekohaselt või kui meeskonnaliikme puhul ilmneb huvide konflikt.
4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui
töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul
tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel.
Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.7. Töövõtja meeskonnal peab olema lepingu täitmiseks inglise keele oskus tasemel, mis
võimaldab töö teostamist.
4.8. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.9. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load,
õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest
tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
2
4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni
töö teostamisega seotud küsimustes.
4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel
töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.12.2. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes
kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on ta
kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja
vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses
esitatud ajakavale etappide kaupa hiljemalt 44 nädala jooksul lepingu sõlmimisest.
Ruumianalüüsi tulemuste esitlemine avalikkusele toimub pärast lõpparuande
heakskiitmist tellija poolt.
5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt kord kuus ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste
kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua
ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda
takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi
töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava,
töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või –
teemavaldkondade täpsustamiseks.
5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud,
kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.
Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuseruumianalüüsi alltöörühm.
5.3. Töö üleandmine toimub kahes etapis üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu
maksmisel.
5.4.Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja
pakkumuses sätestatule. Üleantav töö, sh vahearuandele ja lõpparuandele lisatavad
materjalid, kaardiportaal ja andmestik peavad vastama tehnilise kirjelduse punktis 5
toodud nõuetele.
5.5. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas
parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö
ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja
volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö
üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
5.5.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid
tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest
eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.
3
Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde
mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.
5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5.
määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh
leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist
suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude
esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu
hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö
ei vasta lepingutingimustele.
6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte
rohkem kui 5% lepingu hinnast.
6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis
9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10%
lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna.
6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad
lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud
piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid
lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku
tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu
täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
4
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on
oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik
õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose
muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui
see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale
võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade
avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale.
7.5. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus
loodud teoseid või nende osasid kasutada.
7.6. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes:
8.4.1. Tellija esindaja on Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik
Alan Rood, telefon 715 5805, e-post
[email protected]. Tellija volitatud esindajal
on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a
lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja esindaja on Triin Lepland, telefon 558 2862, e-post
[email protected].
8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate
andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest
teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele
lepingus märgitud kontaktandmetel.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
5
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 44 nädalat või kuni lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste
täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest
võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel
järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise
tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine
pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad.
10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.5. Juhul, kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja
levik, mille tõttu on valitsuse poolt kehtestatud mistahes piirangud või täiendavad
piirangud, või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise
vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine nimetatud
tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või
pikendada lepingu täitmise tähtaega.
10.5.1. Lepingu aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada kuni
piirangute lõppemiseni või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu
võrra.
10.5.2. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks
tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas
olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused
tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
10.5.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud tähtajaliste
piirangute tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul
pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu.
10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija
teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
11. Lõppsätted
6
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
7