Rahandusministeerium · 27. mai 2022
Sisu (failidest)
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 24. mai 2022 nr 228
Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine
Korraldus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg
10 ja § 129 lg 1 p 1 ja p 4 alusel.
1. Lõpetada Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu menetlus. Käesoleva
korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Maa-ala suurus on 3,21 ha ja maa-ala piir on esitatud lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
3.1. Kiili valla üldplaneering.
4. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu menetluse lõpetamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
5. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
6. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 24.05.2022 korraldusele nr 228;
2. Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu skeem;
Lisa 1
Kiili Vallavalitsuse 24.05.2022 korralduse nr 228 juurde
Seletuskiri
Detailplaneeringu nimetus:
Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering) (DP0118).
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Detailplaneeringu maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
Detailplaneeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kangru alevikus.
Planeeringuala suurus on 3,21 ha.
Detailplaneeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Tõnumardi II 30401:001:0624 1,97 ha 100% elamumaa
Olemasolev keskkond
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse
kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel
katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus
määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.
Planeeritava ala põhjaosa on osaliselt kaetud metsaga ja lõunaosa on looduslik rohumaa.
Planeeritavat ala läbib kirde-edela suunaline kuivenduskraav (ei ole maaparandussüsteemi eelvool).
Maa-ala on tasase reljeefiga väikse langusega põhja suunas. Absoluutkõrgused vahemikus +44.56 –
+44.94.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
18.05.2022 seisuga ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul:
Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Ehitisealune pind (m2)
kood kasutus
220301362 Rajatis Elektri maakaabelliin 6-35kV 2006 159
alajaam ja jaotusseade
221330279 Rajatis Veetorustik 2021 92
220543067 Rajatis Suurekivi detailplaneeringuala 2010 556,8
gaasivarustus
220564103 Rajatis Tohvri mü elektrivarustus 2009 535
220564022 Rajatis Tohvri mü tänavavalgustus 610
220564035 Rajatis Tohvri mü sidevarustus 525
221330280 Rajatis Reoveekanalisatsioon 2021 393
Olemasolev tehnovarustus
18.05.2022 seisuga ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul:
Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Ehitisealune pind (m2)
kood kasutus
220301362 Rajatis Elektri maakaabelliin 6-35kV 2006 159
1/11
alajaam ja jaotusseade
221330279 Rajatis Veetorustik 2021 92
220543067 Rajatis Suurekivi detailplaneeringuala 2010 556,8
gaasivarustus
220564103 Rajatis Tohvri mü elektrivarustus 2009 535
220564022 Rajatis Tohvri mü tänavavalgustus 610
220564035 Rajatis Tohvri mü sidevarustus 525
221330280 Rajatis Reoveekanalisatsioon 2021 393
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Planeeritavale alale on juurdepääs läbi eraomandis oleva Mareti ja Kivila tänava ning avalikult
kasutatava Lea tänavalt.
Kehtivad piirangud:
18.05.2022 seisuga kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kitsenduste rakenduse alusel):
Kitsendusi VID (kpo)* Nimetus Ulatus Andmete Andmed Õiguslikult
põhjustava objekti (m/m2) haldaja registreeri kehtiv
nähtus tud alates
Maa-alune vee ja STA251281 8,1 Osaühing 15.07.2020 23.11.2021
kanal. KIILI
survetorustik alla KVH
250mm
Elektrimaakaabelliin KKL88463634 Vaela II: 629,83 Elektrilevi OÜ 27.09.2021 27.04.2022
JRK
Elektrimaakaabelliin MKL151992494 28235JK 59,98 Elektrilevi OÜ 28.09.2021 16.06.2021
Elektrimaakaabelliin MKL196721167 29474 51,75 Elektrilevi OÜ 04.10.2021 04.10.2021
Tohvri 1
JK
Elektrimaakaabelliin MKL196721165 33010JK 33,99 Elektrilevi OÜ 06.10.2021 05.10.2021
Elektrimaakaabelliin MKL127795893 24913JK 65,85 Elektrilevi OÜ 27.09.2021 16.06.2021
Alajaamad ja M127788159 Tõnumardi: 0,0 Elektrilevi OÜ 27.09.2021 27.05.2021
jaotusseadmed (Saue)
Elektrimaakaabelliin MKL127795892 24911JK 66,75 Elektrilevi OÜ 04.10.2021 04.10.2021
Elektrimaakaabelliin MKL196721168 87922LK 8,57 Elektrilevi OÜ 06.10.2021 05.10.2021
Sundvaldusega 26410782274200 264 298,04 Osaühing 07.02.2021 15.09.2020
tehnovõrk 818 KIILI
KVH
Maardla M544 Vaela 1244,1 Keskkonnareg 27.01.2021 31.07.2019
2 ister-maardlad
* VID (kpo) - Kitsendusi põhjustava objekti identifikaator
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonna sisse. Kohustus liituda.
2. Detailplaneeringu eesmärk vastavalt algatamise korraldusele
Vastavalt Kiili Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusele nr 45 on Kangru alevikus Tõnumardi II
kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks maa-ala krundijaotusplaani koostamine,
maakasutuse sihtotstarbe muutmine, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse seadmine ning
vastavalt hoonestuskavale planeeritava maa-ala haljastuse, juurdepääsu teede ja tehnovõrkudega
varustamise põhimõtete väljatöötamine.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2/11
Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringuala
maakasutuse juhtfunktsiooniks olemasolev väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei
ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:
planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja
arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;
lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu
püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;
väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks
abihoone;
väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga;
suurim lubatud ehitisealune pind uutel väikeelamukruntidel on lubatud kuni 300 m²;
parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Detailplaneeringus on ettenähtud avalikult kasutatava sotsiaalmaana laste mänguväljak suurusega
565 m². Planeeritav sotsiaalmaa krundi suurus ei vasta üldplaneeringuga seatud ehitustingimustele
(planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa).
3/11
Väiksema sotsiaalmaa krundi moodustamise põhjenduseks on piirkonnas piisavalt väljaarenenud
rekreatsiooni võimalused. Olemasolevad sotsiaalmaa krundid laste mänguväljakuteks on piirnevates
ja käesolevaks ajaks realiseeritud Kivila planeeringualal Pihlaka tn 6 (733 m²) kaugus 40 m ja
Suurekivi planeeringualal Lea tee 10 (1535 m²) kaugusega 55 m.
Planeeringu ala piirneb loodest 8.56 ha suuruse riigimetsa (Viimsi metskond 55) kinnistuga ja
kirdes 150 m kaugusel 14.51 ha suurune riigimetsa (Viimsi metskond 192) kinnistuga. Jalutuskäigu
kaugusele jääb Kangru Kannikese tee 3 valla poolt väljaarendatud rekreatsiooniala. Luige aleviku
mittetulundusühingud kavandavad piirkonda terviserada.
Arvestades eelnevaga on põhjendatud üldplaneeringus seatud ehitustingimustele mittevastava
sotsiaalmaa krundi moodustamine ja planeeringu menetlemine kui üldplaneeringut muutvat
detailplaneeringut.
4. Detailplaneeringuga kavandatud, vastuvõetud lahendus
Planeeringuga määratakse Tõnumardi II kinnistust moodustatavate kinnistute piirid, pind, maa
sihtotstarve, krundi ehitusõigus, seadustest tulenevad piirangud, servituutide vajadus, tehnovõrkude
vajadus ja paigutus, olulisemad arhitektuursed nõuded ehitustele ja keskkonnakaitselised abinõud.
Planeeringus on ette nähtud Tõnumardi II kinnistu uue krundijaotusplaani koostamine: kinnistu
jagatakse 14 ehitusõigusega üksikelamu krundiks suurusega 1800 - 2035 m² (elamumaa), üheks
tootmismaa krundiks (trafoalajaam), üheks sotsiaalmaa krundiks (laste mänguväljak) ja üheks
transpordimaa krundiks.
Joonisel DP-1 on antud kruntide kasutamise sihtotstarve, ehitiste suurimad ehitusalused pinnad,
suurim lubatud täiskorruste arv ja ehitiste arv krundil.
Joonis 1: Väljavõte detailplaneeringu põhijoonisest
4/11
Hoonete välisviimistlus - vaba, kasutades naturaalseid ehitusmaterjale –puit, kivi,
betoon, krohv.
- välisviimistluses kasutada heledaid toone
- immiteerivate viimistlusmaterjalide ja ümarpalgi kasutamine
ei ole lubatud
Katuseharja suund - paralleelne krundi piiriga
Katuseharja kõrgus - max 9,0 m maapinnast, kõrvalhoonel 6,0
Katusekalle - 25-51º
Teedepoolsed piirded - puitlippidest 1,2 m
Kinnistute vahelised piirded - piirdeks võib kasutada võrkpiiret koos hekiga.
Hoonestusviis - lahtine, abihooned soovitav blokeerida põhihoonega.
Tulepüsivusaste - TP-3
Planeeritavale alale on juurdepääs läbi eraomandis oleva Mareti ja Kivila tänava ning avalikult
kasutatava Lea tänavalt. Planeeringus ettenähtud teed on avaliku kasutusega. Selleks sõlmitakse
vastav leping teeomaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel, või antakse teed üle
munitsipaalomandisse.
Kogu planeeritav ala on ette nähtud varustada ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitrassidega.
Põhiliseks kütteliigiks kujuneb planeeringualas keskkonnasõbralik gaasiküte.
Ehitusprojektide koostamise käigus lahendada kõrghaljastuseta kruntide täiendav haljastamine
kõrghaljastusega (kasutada soovitavalt kodumaiseid okas- ja lehtpuid).
Olmejäätmete kogumisel ja käitlemisel lähtuda Kiili Vallavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluse
eeskirjadest. Planeeritavatele kinnistutelele on ette nähtud paigaldada jäätmete kogumise konteiner
0,2 m³. Kinnistuvaldajal tuleb sõlmida jäätmekäitluslepingud. Jäätmete käitlemisel lähtuda
Jäätmeseaduse (RTI 1998, 57, 861) nõuetest.
5. Detailplaneeringu kooskõlastused
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse
nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht
1 Põhja-Eesti 14.09.2006 Kooskõlastatud. Seletuskiri.
päästekeskus Nr. 3984 Detailplaan.
Andrus Soo
2 OÜ Jaotusvõrk Nr. 13400 Detailplaneering on kooskõlastatud tingimusel: ELV-1
Tallinn-Harju 17.01.2006 Põhimõtteliselt lahendusega nõus.
piirkond Tööjoonisteks konkretiseerida tehnilised
Viie Veesaar tingimused, joonised meiega täiendavalt
kooskõlastada.
3 Kiili KVH T. Tatter Kooskõlastatud. Enne kaevetööde algust ELV-1
kutsuda kohale Kiili KVH esindaja
4 Elion Ettevõtted Nr. 4363993 Kooskõlastatud Elion Ettevõtted AS-ga ELV-1
AS 17.01.2006 tingimustel: Kooskõlastus kehtib järgmiste
jooniste, lehtede kohta: ELV-1. Kooskõlastus
Arvo Sepp kehtib kuni 16.01.2007
5 Harju 13.09.2006 Kooskõlastatud Detailplaan
Maaparandusbür Nr. 171/06
oo
Tõnis Lepp
6 Viie Veesaar 18.09.2006 Kooskõlastatud Detailplaan
Tohvri mü
omanik
7 Tallinna 11.09.2006 Kooskõlastatud Lisad
5/11
Tervisetalituse Nr. 6-1/850
Harjumaa
osakond
6. Detailplaneeringu menetlus
30.12.2004 – algatamise taotlus, 8-1/1117.
08.02.2005 – detailplaneeringu algatamine Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 45.
17.02.2005 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili Lehes.
17.02.2005 – Detailplaneeringu algatamise teade Eesti Päevalehes.
21.04.2005 – Planeeringu eskiislahenduse avaliku arutelu teade Eesti Päevalehes.
21.04.2005 – Planeeringu eskiislahenduse avaliku arutelu teade Kiili Lehes.
25.04.2005 – Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu Kiili vallamajas.
17.10.2006 – detailplaneeringu vastuvõtmine Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 584.
24.10.2006 – Planeeringu avaliku väljapaneku teade Eesti Päevalehes.
31.10 – 14.11.2006 – Avalik väljapanek Kiili vallamajas.
19.09.2006 – Maavanema kiri nr 2.1-13/5354.
16.11.2006 – Haldusleping.
30.11.2006 – Maavanema heakskiit planeeringule kirjaga 2.1-1375345.
01.11.2016 kuni 12.09.2018 e-kirja vahetus edasiste menetlustoimingute osas.
Kiili Vallavalitsuse seisukohad, detailplaneeringu vastuvõtmise tingimused:
• sõlmida haldusleping planeeringu koostamise üleandmiseks, kuna valla eelarves ei ole arvestatud antud
detailplaneeringu ala tehnorajatiste väljaehitamise kuludega. Lisaks tuleb tagada planeeringuala teede avalik kasutus.
• detailplaneeringu lahenduse üldplaneeringuga kooskõlla viimine (seletuskiri ja joonised);
• detailplaneeringu menetlust uuendada ning saata uuesti vastuvõtmisele.
Huvitatud isiku seisukohad:
• Kuna detailplaneeringu protsess viidi lõpuni juba aastal 2006 ja puudu jäi ainult arendusleping (mida ma ei
olnud teadaoleval põhjusel nõus allkirjastama), siis tuleks sõlmida uus arendusleping ja mitte venitada
detailplaneeringu vastuvõtmist.
10.03.2020 kuni 01.10.2021 e-kirja vahetus edasiste menetlustoimingute osas.
Osaliste seisukohad pole muutunud.
21.07.2021 – kiri nr 8-1/905.
Vastus Karin Sillmanni poolt 1. juulil 2021 Kiili Valla nimel saadetud kirjale.
18.08.2021 – kiri nr 8-1/905-1.
Esitasite ettepanekud Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu halduslepingu kohta. Pikendame Teie kirjale
vastamise tähtaega kuni 20.09.2021 asja mahukuse tõttu.
29.09.2021 – kiri nr 8-1/905-2.
Ootan endiselt vastust ja positiivset lahendust minu 15 juuli ka. kirjale, mis käsitleb Tõnumardi II
detailplaneeringu kehtestamist.
12.10.2021 – kiri nr 8-1/905-3.
Kiili Vallavalitsuse seisukohad pole jätkuvalt muutunud.
Siinkohal teatame, et algatame Tõnumardi II detailplaneeringu koostamise lõpetamise menetluse, sest
planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise
ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid
kulusid ei kanna.
17.03.2022 – kiri nr 8-1/905-4.
Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne
menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja
vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu
„Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine” arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks. Ootame Teie vastust 30 kalendripäeva jooksul kirja kätte saamise kuupäevast arvates.
06.04.2022 – kiri nr 8-1/905-5.
Ehk kokkuvõtteks tuleb konstateerida:
6/11
1. et Tõnumardi II DP järgi on alates aastast 2006 toimunud arendustegevus vastavalt Kiili valla poolt
väljastatud ehituslubadele, ehk DP on vastuvõetud ja võetud täitmisele ilma kehtestamiseta!
2. et Kiili vald teadlikult rikub seadust sundvalduse seadmisega ilma seaduses nõutud DP kehtestamiseta.
3. et valla viited DP kehtestamiseks vahendite puudusele on vaid ettekääne, valla poolt pakutud lepingutekst on
minu poolt allkirjastatud ja vallale saadetud 15 juuli 2021.
20.04.2022 – e-kiri.
Enne kui teeme otsuse kas detailplaneeringu menetlus lõpetada või mitte teen ettepaneku kohtuda. Kohtumise
ajaks pakun välja 28.04.2022 kell 10:00 Kiili vallamajas.
21.04.2022 – e-kirja vastus.
Tulen pakutud ajal ja eeldan sisulist arutelu. Eeldan et arutelust võtavad osa valla korralduste allkirjastajad.
27.04.2022 – kell 10:00, koosolek Kiili vallamajas.
Kohtumise tulemusena kompromisslahendust ei leitud. Mõlemad osapooled jäid oma seisukohtadele kindlaks.
7. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve.
8. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise põhjendus
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
8.1. Detailplaneeringu haldusleping koostamise tellimise üleandmiseks
PlanS § 130 lõige 1 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu
koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle
anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute
tegemist.
16.11.2006 on sõlmitud huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel haldusleping, mis näeb ette
Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu koostamise üleandmise.
PlanS § 130 lõige 2 punkt 2 kehtestab, et halduslepinguga ei saa üle anda vajalike
menetlustoimingute tegemist juhul kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut.
Säte kehtestab keelu haldusmenetluslike toimingute üleandmiseks. See tähendab, et
detailplaneeringuga seonduvad menetlustoimingud peab tegema kohalik omavalitsus. Keelu
sätestamise põhjus on, et detailplaneeringu lahendus peab eelkõige lähtuma avalikest huvidest.
Sellisel juhul tuleb allkirjastada 3-poolne haldusleping, kus detailplaneeringu tellija on Kiili
7/11
Vallavalitsus. Tööde teostaja (detailplaneeringu koostaja) allub otse Kiili Vallavalitsusele ning kõik
rahalised kohustused detailplaneeringu koostamisega on nõus kandma huvitatud isik.
Lähtuvalt eelnevast (käesolevas seletuskirjas esitatud punktides 3 ja 4) saab väita, et tegemist on
Kiili valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Seega võttes aluseks eelneva tuleb
haldusleping koostamise tellimise üleandmiseks uuendada ja kaasata üheks lepingu osaliseks ka
detailplaneeringu koostaja.
8.2. Detailplaneeringu haldusleping planeeringulahenduse elluviimiseks
PlanS § 131 alusel on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama
detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised,
haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.
Sätte asukohta õigusaktides on muudetud (võrreldes enne 2015 kehtinud seadustega) ja see on
toodud PlanS, sest avalikult kasutatava tee jms väljaehitamise võimalikkus peab olema selge juba
planeerimismenetluses. Tegu on võimalusega planeeringu koostamise korraldajale sõlmida enda
ülesannete üleandmiseks haldusleping. Riigikohus on leidnud (RKHK 19.04.2007, 3-3-1-12-07), et
nimetatud tööde teostamise näol on tegemist olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse
kuuluvate ülesannetega. Seetõttu eeldatakse, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis
lahendataks küsimus, kes teostab teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes
kannab vastavad kulud. Sellest võib sõltuda detailplaneeringu elluviimise (kehtestamise)
võimalikkus, sest kui näiteks detailplaneeringu taotleja ei ole nõus vastavate tööde eest tasuma ja
kohalikul omavalitsusel tasumise võimalus puudub, siis võib kohalik omavalitsus põhjendatult
keelduda detailplaneeringu elluviimisest (kehtestamisest). Halduslepingu sõlmimise hetk on PlanS
jäetud lahtiseks. Lepingu saab sõlmida siis, kui planeeringu koostamise korraldajal on selge
ülevaade, millised ülesanded ta soovib üle anda. Tavapäraselt selgub ülesannete maht
detailplaneeringu vastuvõtmisel, sest sellel menetlusetapil kinnitab planeerimisalase tegevuse
korraldaja, et planeering on tema hinnangul valmis ja et see vastab õigusaktides sätestatud nõuetele.
Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et on igati asjakohane ja normaalne detailplaneeringu kehtestamise
eelne läbirääkimiste periood, et leida huvitatud isiku ja valla vaheline kokkulepe, et mis tingimustel
detailplaneeringu elluviimine on võimalik/lubatud ja milline on selle eelduseks olev arendaja
poolne rahaline (või mitterahaline) panus infrastruktuuri (teed, tänavad jne). Kiili Vallavalitsuse on
detailplaneeringu kehtestamise tingimuseks seadnud halduslepingu sõlmimise vastavalt PlanS § 131
lg 2. Kiili Vallavalitsuse palvele kokku leppida detailplaneeringu halduslepingu tingimustes on
huvitatud isik läbivalt vastanud, et eelpool nimetatud nõuete (detailplaneeringu menetluse ja
materjalide uuendamine) seadmine ei ole õiguspärane. Huvitatud isik on jätkuvalt seisukohal, et
nõue detailplaneeringu kehtestamise eeldusena on ebaseaduslik. Alates november 2006 on
toimunud läbirääkimised huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel tingimuste kokku leppimiseks.
Kuni tänaseni pole kokkulepet saavutatud.
8.3. Detailplaneeringu sisunõuded
Vaadeldes täpsemalt detailplaneeringute menetlust siis suuresti koosneb see kahest osast:
1. Menetlusnõuded – Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu puhul
arvestame sellega, et menetlus toimub vana Planeerimisseaduse järgi, mis kehtis kuni
aastani 2015.
2. Detailplaneeringu sisunõuded – kehtivad standardid, kehtiv üldplaneering, kehtivad
vormistusnõuded detailplaneeringutele, kehtivad kooskõlastused võrguvaldajatega, kutsega
planeerija jne.
8/11
Antud juhul on vastuvõetud (Kiili Vallavalitsuse 17.10.2006 korraldus nr 584) detailplaneeringu
dokumentides vastuolu kehtivate sisunõuetega – nende kaasajastamine on väljapääsmatu.
Detailplaneeringu lahenduse ajakohastamise sisulise ettepaneku on Teile edastanud vallaarhitekt
korduvalt. Eelnevate kirjadega nõuab detailplaneeringust huvitatud isik Kiili Vallavalitsuselt
detailplaneeringu kehtestamist. Kahjuks on sellisel juhul haldusakt seadusega vastuolus, st kehtetu.
Haldusakt peab olema kehtiva õigusega vastavuses. Lisaks on tähelepanuväärne, et kui kehtestatud
detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele, siis ei tohiks tekkida olukorda kus
detailplaneeringu menetlusaeg on kordades pikem kui selle reaalne realiseerimisaeg. PlanS § 124 lg
2 sätestab, et planeering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele, st siin nähakse ette viie aastast
perioodi.
8.4. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise tähtaeg
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuleb enne
30.06.2015 algatatud detailplaneeringute menetlus lõpetada kolme aasta jooksul PlanS jõustumisest
ehk 1. juuliks 2018. Tähtaeg ühildub PlanS § 139 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tähtajaga, mis on samuti kolm aastat detailplaneeringu
algatamisest arvates. PlanS eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib lk 179 kolme aastase tähtaja
sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus tegema
detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse. Tähtaja kehtestamine aitab tagada,
et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima.“
Kangru alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu algatamine toimus 8. veebruaril 2005
aastal Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 45 (algatamisest möödunud aeg – 17 aastat).
Menetluse lõpetamine tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb võtta vastu otsus, kas
detailplaneering kehtestada või mitte. Seega ei tähenda sätte sõnastus, et detailplaneering tuleb
ilmtingimata kehtestada. Detailplaneeringu koostamise lõpetamisel võib tugineda ka menetluse
lõpetamise sätetele PlanS § 129, milles on välja toodud, et planeeringu koostamise korraldaja võib
otsustada detailplaneeringu koostamise lõpetamise, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis
välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste
ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest.
8.5. Huvitatud isiku ärakuulamine
Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist
ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi,
peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas
vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kiili Vallavalitsus edastas 18.03.2022 kirjaga 8-
1/905-4 huvitatud isikule (Meelis Arumeel) Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Kangru alevikus
Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine” arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks. Korraldus eelnõu edastati puudutatud isikutele e-tähtkirjana.
Omniva väljavõtetelt on näha, et puudutatud isik on teate kätte saanud. Meelis Arumeel-le edastati
kiri nr RD190092575EE 21.03.2022 kell 10:38 ja kättetoimetatud on see 22.03.2022 kell 08:57.
Huvitatud isik ei nõustu esitatud eelnõuga ning märgib järgmist (06.04.2022 kiri nr 8-1/8-1/905-5):
1. Tutvunud Kiili Vallavalitsuse korralduse projekti seletuskirjaga (SK), leidsin olulisi
ebatäpsusi ja seaduste nõuete mittetäitmisest möödahiilimist.
Kiili Vallavalitsus arvestab Teie tähelepanekutele ja on ebatäpsused käesolevas dokumendis
kõrvaldanud.
2. Ehk kokkuvõtteks tuleb konstateerida:
9/11
2.1. et Tõnumardi II DP järgi on alates aastast 2006 toimunud arendustegevus vastavalt
Kiili valla poolt väljastatud ehituslubadele, ehk DP on vastuvõetud ja võetud
täitmisele ilma kehtestamiseta!
Kiili Vallavalitsus ei nõustu esitatud väitega. Väljastatud ehitusload ei tähenda automaatselt
detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu kehtestamine toimub eraldi haldusaktiga.
2.2. et Kiili vald teadlikult rikub seadust sundvalduse seadmisega ilma seaduses nõutud
DP kehtestamiseta.
Kuigi põhiseadus sätestab igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata ja kasutada, sätestab see ka
võimaluse teatud juhtudel omandiõigust piirata. Üheks selliseks puhuks ongi vajadus kasutada era
kinnistut avalikes huvides, antud juhul siis ühisveevärk ja -kanalisatsiooni torustiku paigaldamiseks.
Vastavalt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti
“Luige-Kangru ÜVK laiendamise” raames oli ettenähtud projekteerida ja ehitada Kangru alevis
ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kuna Mareti MTÜ ja Metsataga MTÜ vahel on üks osa Tõnumardi
kinnistut (30401:001:0624) mis ühendab kahte asumit, siis oli vajalik antud kinnistule projekteerida
vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Kuna Mareti MTÜ ja Metsataga MTÜ asum on juba hoonestatud,
ei ole võimalik alternatiivseid lahendusi mujale kinnistutele projekteerida. Seoses sellega saadeti
Skepast&Puhkim OÜ projekt nr 2019_0108 Tõnumardi kinnistu omanikule Meelis Arumeel-ile
kooskõlastamiseks. 10.03.2020 saadetud vastuses keeldub kinnistu omanik Meelis Arumeel
kooskõlastamast vee ja kanalisatsiooni projekti. Maaomanikuga kokkuleppe saamise eesmärgil
projekteeriti trassid vastuvõetud Tõnumardi detailplaneeringu järgi ning saadeti kinnistu omanikule
kooskõlastamiseks. 15.06.2020 oma kirjas keeldus Tõnumardi kinnistu omanik Meelis Arumeel
isikliku kasutusõiguse seadmisest. Vastavalt 29.06.2020 kirjas küsiti Tõnumardi kinnistu omanikult
Meelis Arumeel-ilt veelkord kooskõlastust ning isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut millele ta
vastas keeldumisega 30.06.2020.
Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni projekteerimise eesmärk tuleneb Kiili valla üldplaneeringust mis
tugineb „Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020“.
Skepast&Puhkim projekt nr 2019_0108 tugineb Kiili vallavalitsuse poolt 31.12.2019 väljastatud
projekteerimistingimustele nr 497, millele on antud Kiili Vallavalitsuse poolt ehitusluba nr
2012271/20092.
Kuna antud projekti raames tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus 49 kinnistule, kus
elab hinnanguliselt ligikaudu 150 inimest, siis seoses sellega palun alustada sundvalduse
seadmisega Kiili KVH OÜ kasuks ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassidele kinnistule Tõnumardi
katastritunnusega 30401:001:0624. Sundvalduse tasus pole kinnisasja omanik ja Kiili KVH OÜ
omavahel kokku leppinud.
Omandiõiguse piiramine avalikes huvides on teatud juhtudel vajalik. Samas on tegemist olulise
piiranguga ning seetõttu ongi õigusaktides toodud detailne reeglistik, mida järgida. Kohalikul
omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu,
sundvalduse ulatust ja viisi ja tasu) põhjendada. Nende põhjendustega mittenõustumisel saab enda
õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta halduskohtus sundvalduse seaduse otsust vaidlustades.
2.3. et valla viited DP kehtestamiseks vahendite puudusele on vaid ettekääne, valla poolt
pakutud lepingutekst on minu poolt allkirjastatud ja vallale saadetud 15 juuli 2021.
Teile oli edastatud halduslepingu mustand kooskõlastamise eesmärgiga (Karin Sillmann-i
14.09.2020 e-kiri). Kahetsusväärselt edastati Teile 2-poolse lepingu mustand. Lähtuvalt käesoleva
seletuskirja punktist 8.1 tuleb meil sõlmida 3-poolne haldusleping.
10/11
Alates 2006 on toimunud läbirääkimised huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamisega seotud kulude täielikuks
kandmiseks. Kuni tänaseni pole kokkulepet saavutatud. Võttes aluseks, et alates 2006 on toimunud
halduslepingu läbirääkimised huvitatud isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel ja kuni tänaseni pole
kokkulepet saavutatud tuleb kohalikul omavalitsusel kui detailplaneeringu koostamise korraldajal
kujunenud olukorras otsustada detailplaneeringu edasise menetluse toimingud.
Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes PlanS § 129 lõikes 1 punktis 1 (Detailplaneeringu koostamise
võib lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise
tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest) ja punktis 4 (Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui
planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu
koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna) sätestatud lõpetab Kiili Vallavalitsus Kangru
alevikus Tõnumardi II kinnistu detailplaneeringu menetluse.
Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
11/11