dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Rahandusministeerium · 26. mai 2022
Viit
15-3/4620-1
Registreeritud
26. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kohila Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
25. juuni 2022

Failid

  • 📎7-150 26.05.2022 Väljaminev kiri.asice1534 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang seoses Anderi ja Sõeru kinnistute algatatava detailplaneeringuga (Pihali küla, Kohila vald) FAKTILISED ASJAOLUD Maaomanik, OÜ Adila Camp soovib Anderi ja Sõeru kinnistule detailplaneeringu alusel saada ehitusõigust puhkemajade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamiseks. Sisuliselt on tegemist samas kõrval (teisel pool Pihali - Adila teed) tegutseva Adila heaolu- ja puhkekeskuse laiendamise sooviga. Planeeringuga on kavas ette näha üheksa puhkemaja, ühe majandushoone, kahe väikese kasvuhoone ja ühe bangalo püstitamine. Lisaks elektri- ja veevarustus, kanalisatsioon omapuhastite baasil. Käesoleval ajal on Anderi ja Sõeru näol tegemist hoonestamata maatulundusmaa kinnistutega, pindalad vastavalt 9,9 ja 11,7 ha. Kogu planeeringuala kõlvikutest moodustab mets 15%, võsastuv rohumaa 53%, muu maa (põhiliselt madalsoo) 10%. Viimase kümne aasta jooksul ei ole kinnistutel metsa raiutud, rohumaa ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Mets on korraldatud (Sõeru – 1999, Anderi - 2013), tegemist on valdavalt keskealise või küpse lehtpuu puistuga, kus kasvukohatüüpidest valdavad kastikuloo ja jänesekapsa. Kavandatud puhkemajade ehitus ei puuduta metsakõlvikuid. Maakonnaplaneeringuga piiritletud väärtuslik põllumaa jääb kitsa ribana Sõeru kinnistu teeäärsele alale ja detailplaneeringuga ei nähta ette selle ala hõivamist ehitistega. Ajalooliselt, enne Teist maailmasõda on Anderi kinnistul paiknenud kaks talumajapidamist. Maakonnaplaneeringu (2015) kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku koridori, muid kitsendusi maakonnaplaneeringust ei tulene. Maakonnplaneeringu rohevõrgustiku ulatust ja seal kehtivaid tingimusi täpsustab koostatav Kohila valla üldplaneering. Alale ei jää /alaga ei külgne veekogusid, maardlaid, maaparandusobjekte, looduskaitseobjekte, kultuurimälestisi. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Rabivere loodusala – jääb 1,5 km kaugusele. Detailplaneeringus arvestatakse riigimaanteest (Pihali – Adila - Rabivere) ja elektri madalpinge õhuliinist (mis on kavas viia maa alla) tulenevate kitsendustega. Lähimad naabrid (Üiso ja Lauri) jäävad planeeringuala piirist u 100 meetri kaugusele. Kohila valla täna kehtiva üldplaneeringu (2006) kohaselt on planeeringuala määratletud kui perspektiivne puhke- ja virgestusala (PP), kuhu võib püstitada ka kaubandus-, teenindus- ja 2 büroohooneid (B). Koostatavas (2021) Kohila valla üldplaneeringus ei näidata hajaasustuse puhke- ja virgestusalasid enam piiritletuna, vaid tuuakse välja nendele kohalduvad üldised tingimused. Algatatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtiva ega koostatava üldplaneeringu põhilahendust (eeldusel, et arvestatakse rohevõrgustiku olemasoluga). Planeeringuala naabruses, teisel pool Pihali - Adila teed, on pooleli olemasolevat OÜ Adila Camp puhkeala käsitlev Sõeru - Vanakubija detailplaneering (algatatud 2019). Varasemalt (2010) oli samas juba kehtestatud samanimeline detailplaneering, mida nüüd soovitakse täpsustada. EELHINNANGU ALUS Anderi ja Sõeru DP-ga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lg 1 mõistes. KSH pole seega otseselt kohustuslik. KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, vastava määrusega1 antud loetelus (§ 14, lg 2) sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus (§ 16, lg 2) kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral. KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018): https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Küll tuleb eelhindamisel lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse otsustamise juures tuleb, lisaks KSH eelhinnangule, arvestada ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Transpordiamet) seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu - hinnang antakse olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Kohila Vallavalitsus, tavaliselt tehakse otsus koos DP algatamise otsusega. KSH EELHINNANG Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Anderi ja Sõeru DP-ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Arusaadavuse huvides on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Vajalik on silmas pidada, et KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla asjakohased. 1 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. 3 1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest. DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus – olemasoleva puhkekeskuse laiendamine – on oma sisult ja ulatuselt tegevus, mille mõjud jäävad krundi piiridesse. Analoogsed puhkekeskused ei kujuta endast erilist häiringut keskkonnale, juba tegutsevatel (hajaasustuse) puhkekeskustel ei ole üldjuhul pistmist keskkonnalubade taotlemise või siis seirekohustusega. Kavandatav tegevus tugineb olemasolevale puhkemajade kompleksile. Soov ettevõtet laiendada viitab, et tegevuses nähakse perspektiivi. Puhkemajanduse arendamist toetavad (nägemata selles erilisi riske) mitmed maakonna ja valla strateegilised dokumendid. Kuna kavandatud tegevusel ei ole ette näha puutumust looduskaitse, (joogi)veeressursi kättesaadavuse, naabruskonna häirimise ja teiste (puhkmajandusega kaasneda võivate) küsimustega, siis võib eeldada, et Anderi ja Sõeru kinnistutel ei ole puhkemajanduse arendamiseks vastunäidistusi. Kavandatud tegevuse maht (üheksa puhkemaja, milles igaühes peatuks samaaegselt üks perekond) ja intensiivsus (juba 50%-line kasutatavus oleks majutusasutuste puhul hea näitaja), hajutatuna 22 ha suurusele planeeringualale ei too kaasa riske keskkonnale. Asjaolu, et hoonestusalad on mõlema krundi puhul koondatud suhteliselt lähestikku, jättes metsa- ja sooala arendustegevusest puutumata, on õige nii majanduslikult kui looduslikest oludest lähtuvalt. Mingi teistsugune lahendus, näiteks hoonete vahele 100 m puhvri jätmine (järgimaks formaalselt valla rohevõrgustiku veel kehtestamata tingimusi) oleks õigustatud ehk tavalise elamuarenduse juures, puhkeküla puhul poleks see mõistlik. Vajamineva olmevee jaoks rajatavad puurkaevud (analoogsed olemasoleva puhkekeskuse puurkaevudega) tagavad mõnekümne inimese veevajaduse probleemideta. Kaitsmata põhjaveega alal (nagu seda ümbruskond on) tuleb reovee (kuni 10 m3/d – suuremat kogust ei saa kindlasti prognoosida) pinnasesse immutamisel teostada heitvee bioloogiline puhastamine. Veeloa vajadust (n põhjavee võtmine alates 10 m3/d) ei ole ette näha. Puhkemajandusega kaasneb teatav tööhõive, mis toetab just väiksemate kohtade arengut. Majutuse ja virgestuse pakkumine pealinna lähialal on keskkonna jalajälje mõttes soodsam, kui sama tegevus kaugel ääremaal. Üldplaneeringus ettenähtud Hageri – Pihali – Adila – Rabivere - Hageri kergliiklustee toetaks Pihali puhkekeskuse arengut ja leiaks tänu puhkekeskusele suuremat kasutamist. Olemasolev liikluskoormus Pihali - Adila teel on tagasihoidlik (2020. a liiklusloenduse kohaselt ulatus ööpäevakeskmine autode arv 64-ni2), mistõttu nii puhkekeskuse laiendus kui kergliiklustee ehitamine toetuvad samale eeldusele: piirkond on vaikne, seega on ka ratturil või jalakäijal siin meeldiv aega veeta. Puhkekeskuse lisanduvad peremajad ei kasvata autode liiklust olulisel määral. Detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest. 2 Maanteeameti liiklusloenduste interaktiivne kaart: https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus 4 2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit. Kehtivat Kohila valla üldplaneeringut antud DP ei mõjuta. Kuna koostatavas uues üldplaneeringus ei määratleta enam endises ulatuses puhke- ja virgestusalasid, neid alasid hajaasutuses ei piiritleta, võimalused jäetakse lahti, siis ei teki DP-ga vastuolu ka uute maakasutuse juhtotstarbe määramisega. Puhkekeskus antud asukohas on ja jääb lokaalse mõjuga ettevõtmiseks, mida võib võrrelda tavalise maa-asustuse mõõduka tihendamisega. Rapla maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumaade käsitlusega on kavandatav DP kooskõlas. Teeäärse ribana määratletud väärtusliku põllumaa kasutusele võtmine ei ole puhkeala planeeringust tulenevalt kuidagi takistatud. Üldisem probleem on kindlasti selliste põllupindade aktiivsem kasutamine, Anderi ja Sõeru DP-ga seda võimalust ei kahjustata (põllumaa kasutamine antud asukohas sõltub ikkagi majanduslikust otstarbekusest). Teatud vastuolu võib näha puhkekeskuse laiendamise ja piirkonnas kõrgemate planeeringutega piiritletud rohevõrgustiku vahel. Rapla maakonnaplaneeringule tuginev (koostatav) Kohila valla üldplaneering määratleb antud piirkonna kui rohevõrgustiku koridori. Koridori funktsioon peaks olema lähimate suurte tuumalade (mille telgedeks omakorda on Linnuraba ja Rabivere raba), samuti ka rohevõrgustiku astmelauana määratletud Lümandu metsa sidususe tagamine. Koostatava üldplaneeringu kohaselt (ÜP seletuskiri, pt. 3.2.3.) peab minimaalne ehitusõigust taotlev krunt olema minimaalselt 2 ha suurune, aiaga piiratav õueala maksimaalselt 0, 3 ha suurune ja õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m. Küsimust, kuivõrd tuleb rohevõrgustike juures (uute) õuealade suuruse ja nendevahelise kauguse kriteeriume kohaldada ka väljaspool elamuehitust, pole planeerimise teoorias või siis soovituste tasandil käsitletud. On selge, et puhkealadel (kus hooned peavad juba majandusliku mõttekuse seisukohalt paiknema teatud kooslustena) ei saa kasutada elamukruntide kriteeriume. Teisest küljest – ulukite vaba liikumine, mida rohevõrgustik põhiliselt peab ju tagama, ei küsi sellest, kas tegu on puhkemaja, elamu või hoopis laohoonega. Eeldada saab, et perepuhkuseks mõeldud puhkemajade kasutamine (= mõju ulukite liikumisele) pole siiski nii intensiivne, kui seda on alalistel elamukohtadel. Elamute puhul toimub kogu elu- ja majandustegevus hoones või selle lähistel, puhkemajja saabutakse vaid puhkama. Halva ilma korral välja ei tulda jne. Puhkemajad pole reeglina ka alalises kasutuses. Nii või teisiti, tänane rohevõrgustike kontseptsioon on mõnevõrra erinev algsest, paarkümmend aastat tagasi juurutatud kontseptsioonist, mis rõhutas üksnes rohealade ökoloogilist tähtsust. Koos uute maakonnaplaneeringutega nähakse täna rohevõrgustikku laiema tähendusega rohetaristuna, mis „säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid“. Maakonnaplaneeringud on rohetaristu puhul laia tõlgendusväljaga ja seavad üldplaneeringu(te) tarvis ette üsna üldised põhimõtted3. Nagu näiteks: „Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile“. 3 Rohevõrgustiku kavandamise kohta ÜP-des on ilmunud ka vastav juhend: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 5 Kokkuvõtvalt seisneb rohevõrgustiku funktsioon n-ö ökosüsteemiteenuste pakkumise pikaajalises tagamises, kusjuures puhkemajandust on maakonnaplaneeringus nimetatud rohevõrgustiku loomuliku osana. Anderi ja Sõeru DP-ga kahaneb mõnevõrra (puhkemajade ja neid teenindava taristu võrra) rohevõrgustiku füüsiline pindala. Kuna hoonestus rajatakse aga endisele põllu- ja heinamaale, mets ja soo säilib täies ulatuses, siis ei kannata ökoloogiline sidusus proportsionaalselt rohelise ala pindalalise kaoga. Oluline on ka teiste, n-ö ökosüsteemi teenuste (puhkus looduses, ligipääs loodusandidele, maaelu kaudne toetamine) toetamine ja siin võib näha Anderi ja Sõeru DP positiivset mõju rohevõrgustiku edasisele toimimisele. 3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneeringu vajadus tuleneb eelkõige projektiala asukohast: hajaasustus, väljakujunenud puhkeala naabrus, tagasihoidliku kasutusega riigimaantee(de) olemasolu, oluliste keskkonnapiirangute puudumine. Juba sissetöötatud ettevõtluse laiendamine sellistes oludes ei too eeldatavalt kaasa keskkonnakonflikte. Looduslähedase puhkuse korraldamisel saab arvestada säästlike kütte- ja veevarustuse lahendustega. Laiendatava puhkeala (keskkonna)mõju jääb planeeringuala piiridesse. 4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid. Anderi ja Sõeru DP-ga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad järgmised probleemid: 4.1. Maahõive Ehitustegevusega kaasnev otsene maahõive (hooned, juurdepääsuteed, õuealad) on pindalaliselt väikesed. Arvestades lihtsustatult ühe puhkemaja juures 1000 m2 suuruse õuealaga ja lisades tinglikult kuni 1 km uute teede peale, saame arvestada (maksimaalselt) kuni 2 ha suuruse maahõivega. Sellestki pinnast jääb suur osa jätkuvalt pool-looduslikuks. Ligi 22 ha suuruse planeeringuala tingimustes jääb seega püsima hajaasustusele omane maastikupilt. Puhkemajade ümbruse ja teedelt avanevate vaadete avamine/hoidmine kindlustab piirkonna atraktiivsust. Ilma maahõiveta pole ettevõtlus võimalik. Ehitustingimused alal on head: õhukese moreenkatte (kuni 2 m) järel tuleb ühtlane lubjakivi lasund, ilma karstinähtuste või vesisemate lohkudeta. Radoonisisaldus pinnaseõhus on madal ega eelda ehitusprojekti koosseisus Rn-mõõtmisi. 4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse Planeeringualal puudub lahtine kraavitus, kuivendusvõrk, otsene seos pinnavetega. Sisulist ohtu ei kujuta kavandatud tegevus ka põhjaveele, mis piirkonnas klassifitseerub kui „reostuse suhtes kaitsmata“. Põhjavee kaitsetuse määrab õhukene pinnakate, sellises olukorras on reovee pinnasesse immutamisel vajalik järgida Vabariigi Valitsuse nn reovee määruse (nr 61, vastu võetud 8. november 2019) nõudeid. Puhkemajade veetarve jääb samasse suurusjärku kui tavalisel peremajal. Veevõtt ja -heide toimub oma puurkaevu(de) ja omapuhasti(te) abil. Veelubade vajadust pole ette näha – samaaegselt kasutaks kompleksi kuni mõnikümmend puhkajat. Kompleksi kestvalt täiskoormusega kasutamine pole reaalne (kui see ka nii oleks, 6 jääks kasutatava vee/tekkiva olmereovee kogused ikkagi oluliselt allapoole veelubade künnistest). 4.3. Rohevõrgustiku toimimise tagamine Puhkemajade rühmiti paigutamine on loogiline ja ka majanduslikult otstarbekas. Vältides suuremate pindade piiramist loomakindla tara või aiaga on ulukite liikumisvajadus tagatud. Hoonestuse, uue haljastuse ja ala hooldusega kaasneb mosaiikse maastikupildi kujunemine, mis võib soosida mitmete liikide pesitsemist või toitumist uutes tingimustes (nahkhiired, pisiimetajad, osad linnuliigid). Ohustatud liikide esinemisest DP mõjualal teateid ei ole. 5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega. Antud detailplaneeringu puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik. Keskkonnalubade taotlemise vajadus puudub, keskkonnariske ei ole ette näha. Arendajal on otsene, sh majanduslik huvi, et ei tekiks ka lokaalseid keskkonnahäiringuid (n müra, lõhnad, liiklus). Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud planeeringu puhul kriteeriumitena asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos EL õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud. 6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus. Iga väiksemgi ehitustegevus ja iga ettevõtte tegutsemine sisaldab teatud riske, need pole aga antud juhul olulised. Puhkemajade kasutusele lubamisel on nii või teisiti vajalik Päästeameti kooskõlastus, puurkaevu(de) kasutusloa juures on vajalik veeanalüüsi olemasolu. 7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse. Veidi kaugemale ulatub liiklusmõju, aga seegi kasv on marginaalne. Kümmekond puhkemaja ja/või suurem vabaõhuüritus ei genereeri Hageri-Kernu maanteele suuremat liiklussagedust, kui tänase päeva keskmine. Väiksemat (liiklus)häiringut võivad tajuda mõned lähimad naabrid aga otseselt kellegi ukse ees või aia taga suuri muutusi ei ole ette näha. Pihali külas elab alaliselt 103 inimest, neist mõjutab kavandatav planeering hinnanguliselt kolmandikku, teised elavad Adila pool ja ei puutu puhkeala genereeritava autoliiklusega igapäevaselt kokku. Väljaspool liiklust eksisteerib kindlasti ka kohalik positiivne keskkonnamõju: teenistusvõimalus ettevõttes ja kohapealsete teenuste ringi laienemine. Loomulik on mõningase ehitusaegse müra kostumine ka kinnistu piirest kaugemale, sama juhtub ka kõikide ehituste juures. 7 8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus. Anderi ja Sõeru planeeringuala peamiseks väärtuseks võib pidada traditsioonilise põllumajandusmaastiku olemasolu ja rahulikku keskkonda. Olles küll planeeringutes määratlemata väärtusliku maastiku või miljööalana, omamata ametlikke kultuuri- või pärandkultuuri mälestisi, on planeeringuala osake ajaloolisest Harjumaast, huvitav ja mitmekesine maanurk. Väikemajadele tuginev puhkeala pigem toetab traditsioonilise asustuspildi püsimist. 9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale. Planeeringualal lähim kaitstav loodusobjekt (300 m) on III kategooria kaitsealuse linnuliigi - laanepüü - leiukoht riigimetsas (teisel pool Hageri – Kernu teed). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rabivere loodusala) jääb u 1,5 km kaugusele. Anderi ja Sõeru DP-l puudub mõju nimetatud aladele. KOKKUVÕTE Arvestades Anderi ja Sõeru DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni maastikul, kehtivaid ja pooleliolevaid planeeringuid, teadaolevaid maastikuväärtusi, naabruskonda ning kaaludes arendustegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju võib kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Andres Tõnisson 10. märts 2022 keskkonnaekspert, tel 553 2515 [email protected] /allkiri digitaalselt/ KOHILA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kohila 09. mai 2022 nr 149 Detailplaneeringu algatamine, lähte- seisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud Kohila Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel. Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks. Taotletavale detailplaneeringu Sõeru kinnistu alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse detailplaneering, millega nähti ette planeeringualal 4 uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate maatulundusmaade jagamise teel ja ehitusõiguste määramine. Planeeritava ala suurus oli ligikaudu 41 hektarit. Planeeritud ala koosnes 6 katastriüksusest: Sõerumetsa (katastritunnus 31701:006:0189, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,70 ha), Metsavahi (katastritunnus 31701:006:1130, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3,2 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188, sihtotstarve ärimaa 50%, elamumaa 50%, pindala 6,28 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11,5 ha), Vanakubja (katastritunnus 31701:006:0511, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9,9 ha) ja Sõerumõisa (katastritunnus 31701:006:0114, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,0 ha). Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on planeering ellu viidud osaliselt, kõik planeeringukohased katastriüksused on moodustatud. Osaliselt on valmis ehitatud planeeringukohased rajatised. Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19 nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, vastava määrusega (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“) antud loetelus § 14, lg 2 sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus § 16, lg 2 kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral. Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 61 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib. Kohila vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamisel on planeeringualal keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 sätestatuga. Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5 ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019 määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel 1. Algatada Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas asuvate Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute detailplaneeringu koostamine. 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad nr 001/22. 3. Jätta algatamata planeeritava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4. Kohila vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teada ajalehtedes Raplamaa Sõnumid, Kohila valla leht ja Ametlikes Teadaannetes. 5. Kohila vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Teavitada ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi. 6. Korralduse peale võib esitada Kohila Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Allar Haljasorg Vallavanem Anu Suviste Vallasekretär Lisa 1 Kohila Vallavalitsus 09.05.2022.a korraldusele nr 149 Rapla maakond, Kohila vald, Pihali küla ANDERI JA SÕERU KINNISTUTE DETAILPLANEERING LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 001/22 I LÄHTEANDMED 1.1 Adila Camp OÜ taotluse ja eskiisi põhjal detailplaneeringu algatamiseks. 1.2 Kinnistute omanik Urmas Sõõrumaa ja Kohila valla vahel on sõlmitud finantseerimisleping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks. 1.3 Kohila valla kehtiv üldplaneering 2006 (kehtestatud, Kohila Vallavolikogu 20. juuli 2006. a otsusega nr 86). 1.4 Kohila valla koostatav üldplaneering (algatatud, Kohila Vallavolikogu 27. märtsi 2018. a otsusega nr 11). 1.5 Kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 „Sõeru, Vanakubja ja lähiala kinnistute“ detailplaneering. 1.6 Algatatud Kohila Vallavalitsuse 07. märtsi 2022. a korraldusega nr 65 „Sõerumõisa, Sõeru, Sõerupargi, Vanakubja ja Tammesõõri kinnistute“ detailplaneeringu koostamine. 1.7 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud, riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80). 1.8 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 1.9 Ehitusseadustik. 1.10Planeerimisseadus. 1.11Katastriüksuse plaanid. II DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Adila Camp OÜ esitas detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas Pihali külas Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9.89 ha) ja Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11,67 ha) kinnistutel. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on: maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima ruumilise tasakaalustatuse leidmine olemasoleva areneva ja aktiivse puhkemajandi laiendamise võimalikkuseks. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ligikaudu 21,56 ha. 3.2 Planeeritav ala asub Pihali külas, 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ääres. Planeeritav ala koosneb Anderi ja Sõeru kinnistutest. 3.4 Planeeritava ala kinnistu sihtotstarbed:  Anderi kinnistu – maatulundusmaa 100%  Sõeru kinnistu – maatulundusmaa 100% 3.5 Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86) asub planeeritav ala hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga. 3.6 Planeeritavale Sõeru kinnistu alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 „Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse“ detailplaneering. 3.7 Planeeringuala üldiseloomustus:  Anderi kinnistu kõlvikuline koosseis on 1) haritav maa 5,93 ha; 2) metsamaa 1,75 ha; 3) muu maa 2,21 ha. Reljeefilt üldiselt tasane, suuremaid nõgusi või künkaid ei esine. Tihedam puude kooslus kinnistu kagu osas.  Sõeru kinnistu kõlvikuline koosseis on 1) haritav maa 5,68 ha; 2) metsamaa 5,97 ha; 3) muu maa 0,02 ha. Reljeefilt üldiselt tasane, suuremaid nõgusi või künkaid ei esine. Tihedam puude kooslus kinnistu edela osas. 3.8 Maa-ameti andmetel põhjustavad alal kitsendusi 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee kaitsevöönd (30m), elektriõhuliinid ja olemasolev puurkaev Sõeru kinnistul. 3.9 Ehitisregistri andmetel:  Anderi kinnistul - hooned ja rajatised puuduvad;  Sõeru kinnistul – puurkaev (EHR kood 221378115); 3.10 Juurdepääs planeeritavale alale on Sõeru ringteelt. IV KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE 4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19 nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 61 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib. Kohila vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamisel on planeeringualal keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral arvestada planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 sätestatuga. V NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 5.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). 5.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõdus 1:500 (1:1000 või 1:2000), millele on kantud kehtiv maakasutuse piir, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed, minimaalselt 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire. 5.3 Detailplaneeringu projekti vormistamisel kasutada Rahandusministeeriumi poolt väljastatud leppemärkide legendi ning värvilahendusi (Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid, 17.09.2015). 5.4 Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada olemasolevate ning muudetavate kitsendustega. 5.5 Detailplaneeringuga määrata: hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, lähiaadressid, hoonete arv, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 5.6 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded: 5.7.1. Hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoonete paigutus, jms). 5.7.2. Kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast). 5.7.3. Konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus). 5.7.4. Hoonete välisviimistlus (nt, laudis, murtud paas, tellis, betoon, krohv jne; naturaalne, värvitud, tooniprintsiibid - kontrast, pastell vms). 5.7.5. Krundi piirded (looduslikud - hekk, veekraav, kiviaed vms; materjal - puit, metall, kivi vms; konstruktsioon - laotud, minimalistlik, massiivne vms; viimistlus - naturaalne, värvitud, värvitoonid vms; kõrgus). 5.7.6. Detailplaneeringuga lahendada parkimine. 5.7.7. Näidata tuletõrje veevõtukohad. 5.7.8. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. 5.7.9. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 5.7.10. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 5.7.11. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 5.7.12. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.2 Olulisemad arhitektuursed ja planeeringulised nõuded:  määrata ehitusõigused uute hoonete ja abihoonete ehitamiseks;  hoonestamisel arvestada piirkonna traditsioonilist hoonestuslaadi;  seada tingimus, et hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila vallavalitsusega;  veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalsete süsteemidega, esitada kogumismahuti sertifikaat, biopuhasti paigaldamisel lähtuda Kohila valla reovee kohtkäitluse eeskirjast Omapuhasti rajamisel esitada hoonete ehitusprojektide koosseisus eriala spetsialisti poolt koostatud omapuhasti ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Kui omapuhasti kuja või imbväljaku mõjuala (R 50 m) jääb naaberkinnistutele, kooskõlastada lahendus naaberkinnistu omanikuga;  anda liikluskorralduse ja parkimise lahendus;  vajadusel näha ette teeservituutide seadmine;  juurdepääs näha ette Sõeru ringteelt;  koostada eraldi lähiaadressitega ehitusõiguse tabel ja maakasutuse bilanss;  määrata keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks;  esitada planeeritava lahenduse põhjendused;  esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 6.1 Planeering kooskõlastada:  Päästeamet;  olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad;  maaomaniku kooskõlastus; Kooskõlastused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Originaalkooskõlastused esitada ühe originaaleksemplari juures, lisaeksemplarides esitada kooskõlastuste mustvalged koopiad. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila Vallavalitsus. 6.2 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil ja katastriüksuse plaan või katastriüksuse andmete väljavõtted. 6.3 Detailplaneeringu eskiis esitada digitaalselt Kohila Vallavalitsusele seisukohavõtuks. 6.4 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused Kohila valla üldplaneeringust. 6.5 Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. 6.6 Kohila Vallavalitsusele esitada menetlemiseks üks paberkandjal kaust ja digitaalne kaust. Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele. 6.7 Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad. 6.8 Detailplaneeringu kaustas eristada kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (joonised ja tekstiline osa) ning lisad (teave planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta; planeeringu lähteandmed, olemasoleva olukorra analüüs ja lähteseisukohad, planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsused ja muu planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumendid; planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped; muu planeeringuga seotud ning säilitamist vajav teave). 6.9 Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest. 6.10 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt. 6.11 Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 6.12 Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks digitaalselt Kohila Vallavalitsusele. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. 6.13 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele vastuvõtmiseks (avalikustamiseks) üheks eksemplaris. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata. 6.14 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist (enne kehtestamise korralduse vastuvõtmist) ühes eksemplaris paberkandjal ning ühes eksemplaris elektronkandjal. Lisa 2_Planeeringuala skeem ja asukoht Lisa 3_Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Lähteülesande koostas: Peeter Pallav planeeringute juhtivspetsialist tel 53 027 054 [email protected] Juriidiline isik: Adila Camp OÜ Detailplaneeringu algatamise taotleja (Adila Camp OÜ) kohustub korraldama detailplaneeringu koostamise, vajalikud kooskõlastamised ja tehnilised tingimused ning kandma planeeringu kohta seadusega ette nähtud teabe avaldamisega seotud kulutused. KOHILA VALLAVALITSUS KORRALDUS Lisa 2 Kohila Vallavalitsus 09.05.2022. a korraldusele nr 149 Anderi ja Sõeru kinnistute detailplaneeringu asukohaskeem Lähteseisukohtade nr 001/22 Planeeringuala pindala ligikaudu 21,56 ha Planeeringuala asukoht Kohila vallas Pihali külas KOHILA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/50 Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kohila Vallavalitsus teavitab Teid vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõige 8 alusel, et 09. mai 2022. a korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine, anti lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel. Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks. Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga. KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, vastava määrusega (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu") antud loetelus § 14, lg 2 sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus § 16, lg 2 kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral. Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 61 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib. Esitatavad lisad: Lisa 1_Kohila Vallavalitsuse korraldus nr 149, 09. mai 2022. a Lisa 2_Detailplaneeringuala skeem ja asukoht Lisa 3_Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.05.2022 11:52 Teema: Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Tere!Teile on saadetud Kohila Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine, mis on registreeritud 26.05.2022, numbriga 7-1/50. KontaktinfoKohila VallavalitsusVabaduse 1, KohilaTel (&#43;372) 4894760e- post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel