dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 26. mai 2022
Viit
1.1-11/3940-2
Registreeritud
26. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-113940-2 26.05.2022 Väljaminev kiri.asice474 KB

Sisu (failidest)

Teie 05.05.2022 nr 1.4-3/375, Maaeluministeerium MEM/22-0543/-1K [email protected] Meie 26.05.2022 nr 1.1-11/3940-2 Bioressursside väärindamise investeeringutoetus Austatud härra Kruuse, Vaadanud läbi määruse eelnõu „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ ja selle lisad ning seletuskirja, toob Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamiseks välja järgmised märkused ja ettepanekud: o Palume veenduda, et toetuse andmise tingimuste alusel oleks võimalik tagada taastekava üldtingimuste määruses §14 aruandluskohustuste täitmine. o Palume eelnõus viidata ühistele näitajatele, millesse investeeringutoetus panustab: RRFCI09Toetatavad ettevõtjad, RRFCI02 Taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus, RRFCI08 Toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased. o Palume eelnõusse sisse viia viited toetuse saajale rakenduvatele §12 teavitusnõuetele. Regionaalpoliitika valdkonna vaatevinklist esitame järgmised märkused ja ettepanekud: o Märgime, et regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani punktis 7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike erisustega arvestamine, piirkondade fookusvaldkondade arengusse panustamine ning meetmete tõhusam suunamine väljapoole Harjumaad ja piirkondadesse, mille ettevõtluse areng on kesisem ühe tegevusena on markeeritud, et RRFi meetme Bioressursside väärindamine kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ning kaalutud piirkonniti diferentseeritud lahendusi meetme rakendamisel. o Meetme määruse eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas toetusskeemi välja töötamisel on vajadust toetuste suunamiseks konkreetsetesse piirkondadesse või mõnest piirkonnast väljapoole analüüsitud ning kas piirkonniti diferentseeritud lahendusi on kaalutud. Palume seletuskirja vastava kirjeldusega täiendada ning lisada, miks ei peeta diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmes vajalikuks. o Riigiabi valdkonnas toome välja järgmised märkused ja ettepanekud eelnõu kohta: 1) § 4 lg 2: viidatakse § 7 lõikele 2, kuid õige oleks viidata § 5 lõikele 2. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2) § 4: palume lisada eraldi lõige komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja määruses (EL) 1407/2013 välistuste kohta. Juhime tähelepanu, et vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 41 ja 342 lõikele 22 on abi andja enne abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama vastavas komisjoni määruses sätestatud üldpõhimõtetest, mis kohalduvad abi saajale antava abi suhtes. Kui abi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja määruse asjakohasele artiklile ning sätestama abikavas muud grupierandi määruses sätestatud asjakohased üldpõhimõtted. Üldpõhimõtete hulka kuuluvad ka asjakohased välistused – vt Rahandusministeeriumi riigiabi veebilehelt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid „Grupierandi ja vähese tähtsusega abi üldtingimused“. Välistatud tegevuste lõikesse tuleks lisada ka säte, et regionaalabi ei tohi anda komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 13 välistatud sektoritele ja tegevustele. Nt ei saa regionaalabi anda energia tootmisele – seletuskirja kohaselt on näitena toodud ka bioenergia tootmine. 3) Soovitame lisada ka mõistete paragrahvi, kus tuleks defineerida nt mõisted nagu VKE, suurettevõtja, alginvesteering, uut majandustegevust soodustav alginvesteering, sama või sarnane tegevusala, ümberpaigutamine (viimased neli mõiste on olulised regionaalabi andmisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel regionaalabi andmisel), tootearendus, teadusuuringute taristu jms. Mõisted võib defineerida ka, viidates komisjoni määruse vastavatele sätetele. Riigiabi andmine peab olema läbipaistev ja seega ka riigiabiga seotud mõisted peavad nii abi taotlejale kui abi andjale (PRIA) olema arusaadavad ja kergesti leitavad. 4) § 5 lg 2: pole selge, kuidas loetletud toetatavad tegevused on seotud eelnõu § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud komisjoni määruse artiklites lubatud tegevustele. Nt pole selge seos komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklite 18 (VKEdele nõustamiseks antava abi) või 25 (investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule) jms. Soovitus on viidata § 5 lg 2 loetletud tegevuste puhul, millist komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel antavat abi (tegevust) konkreetselt toetatakse. Nt § 5 lg 2 punktis 1 nimetatud ehitise või ka punktis 2 nimetatud seadmete puhul saaks toetust anda (regionaalabina) alginvesteeringuks või uut majandustegevust soodustavaks alginvesteeringuks. § 5 lg 2 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks saaks riigiabi anda kas tootearenduseks (art 25) või VKEdele antavaks innovatsiooniabiks (art 28). 5) § 5 lg 3: puudub viide lõikele – ilmselt peaks säte algama „Lõike 2 punktis 3 …“. 6) § 5 lg 8 ja § 9 punkt 15: kirjas on, et eelnõu § 8 lõikes 3 nimetatud kulude (omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamine jne) puhul võib nende tegevustega alustada enne PRIA-le taotluse esitamist. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on riigiabiga komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel, siis ei tohi ka neid kulusid teha ega nende tegevustega seotud kohustusi võtta enne taotluse esitamist PRIA-le, kuna see oleks vastuolus riigiabi ergutava mõju nõudega. 7) § 7 lg 1 punkt 2 ja § 5: § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt võib toetust taotleda ka teadus- ja arendusasutus. Selge pole aga, millisteks § 5 lg 2 nimetatud tegevusteks on TA asutusel toetust taotleda võimalik (§ 5 lg 5 välistab toetuse teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks). Kuna § 5 lõikes 2 toodud tegevused on oma olemuselt majandustegevus, siis on küsimus, kas TA asutus tegeleks projekti raames samuti majandustegevusega. Sel juhul kehtivad TA asutusele ka riigiabi reeglid. Selguse huvides tuleks §-s 5 täpsustada, milleks võib TA asutus toetust taotleda. Kui eeldatakse, et TA asutus tegeleb toetatava projekti raames mittemajandustegevusega ehk talle antav toetus ei oleks riigiabi, siis tuleks ka see §-s 5 sätestada ning seletuskirjas selgitada, miks pole tegemist majandustegevuse/riigiabiga. 2 8) § 8 lg 2: kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) 651/2014 alusel, siis (nagu viidatud kommentaaris ), peavad määruses olema kirjas ka täpsemad abikõlblikud kulud komisjoni määruse artiklite kaupa. Vastasel korral ei ole ka selge, millistele konkreetsetele kuludele kehtivad eelnõu §-s 10 sätestatud toetuse määrad. Seletuskirjas on küll toodud loetelu komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 vastavatel artiklites sätestatud abikõlblikest kuludest, kuid mitte kõik kulud ei ole käesolev määruse osa asjakohased. Nt teadus- ja arendustöötaja kaasamisel on asjakohased vaid komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 lg 3 punktis a toodud kulud või artikli 28 lg 2 punktis b toodud kulud. 9) § 10 lg 3: juhime tähelepanu, et § 4 lõike 1 punktis 1 ei viidata regionaalabile, mistõttu oleks õige viidata siin komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 vastavale artiklile (analoogselt nt eelnõu § 10 lõikele 4). Märgime, et lõikes 3 toodud regionaalabi osakaalud võivad vastavalt Eesti regionaalabi kaardile Kirde-Eestis olla suurettevõtja kohta 25%, keskmise suurusega ettevõtja kohta 35% ja väikeettevõtja kohta 45% abikõlblikest kuludest. Seletuskirjas ongi tegelikult juba viidatud suurematele abi osakaaludele – ehk et eelnõu ja seletuskiri ei ole hetkel kooskõlas. 10) § 10 lg 5: komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 osas on viidatud vaid keskmise suurusega ja väikeettevõtjale kehtivatele abi osakaaludele, kuid suurettevõtjate kohta abi osakaalu kirjas ei ole. Soovitame selguse huvides lisada esimesse lausesse pärast sõna „sätestatud“ sõna „tootearenduse“ („… artikli 25 lõike 5 punktis c sätestatud tootearenduse puhul …“). Selgusetu on teise lause sisu seoses art 25 lg 6 punktiga b (maksimummäär 35%). Nimetatud punkt lubab tõsta abi osakaale 15 protsendipunkti võrra (kuni 80%-ni), kui täidetud on tõhusa koostöö või projekti tulemuste laialdase levitamise tingimused. 11) § 10 lg 6: pole selge, milliste § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul oleks abikõlblik investeering teadusuuringute taristusse (vt ka teadusuuringute taristu mõiste komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 art 2 punktis 91) – taristut peavad kasutama teadusringkonnad. 12) § 10 lg 16: pole selge, miks muudest allikatest samale investeeringuobjektile antav toetus peab vastama käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud toetuse määrale. Seda pole selgitatud ka seletuskirjas. 13) § 12 lg 2: juhime tähelepanu, et kui teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks antaks toetust komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 alusel, siis peaks taotleja esitama ja PRIA hindama ka, kas tegemist on tootearendusega tegeleva teadustöötajaga. 14) § 18 lg 2 ja § 23 lg 4: viide § 5 lõike 1 punktile 2 peaks olema ilmselt § 5 lõike 2 punktile 1. Seletuskiri: 1) Soovitus on leheküljed nummerdada. 2) Selgituses eelnõu § 4 kohta tuleks kirjutada vaid asjakohastest ehk käesoleva määruse alusel toetatavatest abikõlblikest tegevustest ja kuludest. Praegu on kirjas ka sellised tegevused ja kulud, mida komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel võib küll toetada, aga mis ei ole selle määruse alusel asjakohased - nt tootearenduse puhul on asjakohased vaid kaasatavate teadus- ja arendustöötajate personalikulud ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga. 3) Selgituses eelnõu § 5 lg 2 kohta on kirjas, et kuigi üldjuhul ei toetata ehitise lammutamist, siis teatud juhtudel võib seda siiski teha. Sellist sätet eelnõus kirjas ei ole. Lisaks juhime tähelepanu, et kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 3 651/2014 alusel, siis lammutamine ei ole abikõlblik. Selline tegevus võiks olla abikõlblik vaid vähese tähtsusega abina. 4) Selgitus § 5 lg 9 kohta: palume täpsustada, kes esitab Euroopa Komisjonile vastava riigiabi loa taotluse ja millal. 5) Seletuskirja osa 3 (Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele): palume lisada ka vastavad komisjoni riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrused (vt eelnõu § 4). Pärast muudatuste tegemist palume edastada uuendatud eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Triin Tomingas 611 3002 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel