Teie 10.05.2022 nr 12-1/2963
Välisministeerium Meie 26.05.2022 nr 1.1-11/4059-2
[email protected]
Taaste- ja vastupidavuskava
käskkirja kooskõlastamine
Austatud proua Liimets
Vaadanud läbi käskkirja eelnõu „Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“
alareformide elluviimiseks, toob Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamiseks välja
järgmised märkused ja ettepanekud:
1. Palume asendada käskkirja eelnõu alapunktis 4.1 sõna „hange“ sõnaga „riigihange“
sobivas käändes;
2. Palume asendada käskkirja eelnõu alapunktis 4.1 sõna „hankedokument“ sõnaga
„riigihanke alusdokumendid“ sobivas käändes.
3. Käskkirja eelnõu vajab riigiabi seisukohast oluliselt täiendamist. Võimalik, et parim
lahendus toetuse andmiseks on Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatise esitamine, sest
mõningaid toetusi ei saa anda VTA määruse (ületatakse piirmäära) ega ka grupierandi
määruse alusel (toetus ei kvalifitseeru ühegi abiliigi alla).
Eelnõu
Üldine märkus: kui antav toetus allub riigiabi reeglitele, tuleb iga tegevuse puhul ette näha
konkreetne õiguslik alus. Grupierandi määruse puhul artikli, vajadusel alapunkti täpsusega.
Käskkirja lisas esitatud tabelis on midagi sarnast tehtud, kuid joonealuste märkuste kohaselt
ei ole riigiabi reeglite kohaldamine siiski lõplikult selge.
Käskkirja punkt 9.1 järgi on riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglid määruse (taaste-
ja vastupidavuskava määrus) §-s 10. Niisugune regulatsioon ei ole piisav. Käskkirjale tuleb
lisada VTA ja grupierandi määruse üldtingimused. Allpool on antud üldtingimuste
näidissõnastus.
VTAga seonduvalt tuleks käskkirjale lisada:
Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel antava vähese tähtsusega
abiga ei tohi ületada 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ühele maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale
ettevõtjale ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel
antava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot kolme järjestikuse
majandusaasta jooksul.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2
kohaselt.
Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e nimetatud
valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel.
Grupierandi määrusega seoses tuleks käskkirjale lisada punktid näiteks sellises sõnastuses:
Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
artikli 2 punkti 18 tähenduses kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti.
Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega
abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni
täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel, siis peab toetusel olema ergutav
mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 tähenduses.
Riigiabi dokumentide säilitamise kohustus ning ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise sätted
on olemas taastekava määruses ning neid ei pea tingimata käskkirja ümber kirjutama.
Lisa 1 Riigiabi analüüs
Käskkirjast selgub, et alareformide tegevusi viib ellu Välisministeerium koostöös partneritega
ning lõpp-tarbijad on ekspordiga tegelevad ettevõtted. Järelikult antakse toetusi kahel tasandil
– esmalt ministeeriumile ja seejärel ettevõtjatele.
Selleks, et paremini aru saada, millal ning milliseid riigiabi reegleid tuleb toetuse andmisel
kohaldada, peaks analüüsis tegevustel vahet tegema järgmiselt:
1) Millised tegevused on ettevalmistavad, mis kuuluvad ministeeriumi nö põhitegevuse
hulka ning millele eraldatud toetust ei anta osaliselt või kogu mahus ettevõtjatele edasi.
Käskkirja punktis 2 sätestatud eesmärgi järgi võiksid need olla äridiplomaatilise
võimekuse tõstmiseks mõeldud tegevused.
2) Kas eeltoodud tegevuste hulgas on mõni, mille puhul on tegemist avaliku võimu
teostamisega? See peab olema tegevus, mida saab ellu viia üksnes riik. Näiteks
(äri)diplomaatiaga kaasnevad tegevused?
3) Ülejäänud tegevused on need, mille lõpptarbija on ettevõte. Ei saa nõustuda analüüsis
esitatud seisukohaga, et valikulisuse puudumise tõttu ei saa ettevõtjad näiteks
riigistrateegia või ruumide kasutamisel riigiabi. Alareformis 1 on märgitud, et
strateegiad koostatakse potentsiaalselt edukatele ekspordisektoritele nagu toit, puit,
maapõu. Kõik alareformid on suunatud ekspordiga tegelevatele ettevõtetele, millega
on valikulisuse kriteerium täidetud.
Samuti on meil kahtlus, et osa toetatavaid tegevusi võib olla ekspordiabi (nt innovaatiliste
ettevõtluskeskuste puhul „keskustesse kohalikult turult ekspertide/projektjuhtide
palkamine“).
2
Arvestades toetuse suurt mahtu ning eeltoodud kahtlusi, palume kaaluda riigiabi eelteatise
esitamist Euroopa Komisjonile.
Riigiabi teatised tuleb esitada elektrooniliselt. Selleks on komisjon välja töötanud
veebirakenduse State Aid Notification Interactive (SANI2), kus riigiabi teatise üldteabe vorm
(standardvorm) ja grupierandi teatise vorm täidetakse veebipõhiselt. Veebirakendust saab
kasutada eesti keeles. Täiendava teabe vormid lisatakse manusena veebipõhisele
standardvormile Word tekstidokumendina. Ka riigiabi eelteatised saadetakse SANI2 kaudu.
Teatise (s.h eelteatise) koostamiseks ja SANI2 parooli saamiseks tuleb riigiabi andjal saata
kiri aadressil
[email protected], kus märkida abimeetme nimi, abi andva asutuse nimi, teatise
koostaja nimi, e-posti aadress ja telefon.
Riigiabi eelteatise koostamisel peaks iga tegevuse kohta põhjendama, miks kavandatavad
tegevused ei ole riigiabi. Kui tegevused sisaldavad siiski riigiabi tuua välja, kas abi antakse
VTA määruse ja/või üldise grupierandi määruse (millise konkreetsete artikli) alusel – nagu
GBERi ja VTA üldtingimustes kirjas on.
Käskkirja eelnõu on edastatud 10.05.22 mitteametlikuks kooskõlastamiseks ka Euroopa
Komisjonile ning enne käskkirja kinnitamist tuleks tagasiside ära oodata. Sellisel kujul ei ole
käskkiri veel ametlikuks kinnitamiseks küps.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Triin Tomingas 611 3002
[email protected]
3