Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.05.2022 08:08
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-1/2352 Seisukoha küsimine
Kirja edastamine
Keskkonnaamet 25.05.2022 nr 7-1/2352
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu
(35201:002:0024) detailplaneeringu algatamiseks. Esitatud ettepanek on vallavalitsuse hinnangul
kehtivat üldplaneeringut muutev. Vastavalt taotluses toodule on koostatud keskkonnamõjude
strateegilise hindamise eelhinnang ning koostatud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos
lähteülesandega. Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju
hindamise vajaduse määramise osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Vallavanem
Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks;
2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude
hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu.
Kadi Raudla
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. Kood 75033496 E-post
[email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
[email protected]
Lisa 1
Kuusalu Vallavalitsuse
18.12.2019 korraldusele nr 855
TAOTLUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS
1. TAOTLEJA ANDMED
Nimi: OÜ VVV Investeeringud
Aadress: Tülli, Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond, 74629
Telefon: 520 8657 e-mail:
[email protected]
2. TAOTLETAVA PLANEERINGUALA ANDMED
Küla ja kinnistu nimi: Salmistu küla, Soo-Sarapiku kinnistu
Katastriüksuse tunnus: 35201:002:0024
Kinnistu suurus: 3.56 HA
Maasihtotstarve: x maatulundusmaa □ elamumaa □ tootmismaa □ ärimaa
Olemasoleva olukorra kirjeldus: □ hoonestatud X hoonestamata □ vundament
X kõrghaljastus □ muu (täpsustada)
3. PLANEERINGUGA TAOTLETAV
□ Krundipiiride muutmine
X Maa-ala kruntideks jagamine
X Sihtotstarbe muutmine
X Ehitusõiguse määramine/muutmine
1
Selgitus:
Soo-Sarapiku kinnistu asub Salmistu küla keskuses, Kuusalu-Valkla maantee
ääres ja olemasolevate elamumaade keskel.
Detailplaneeringu eesmärgiks on sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning
kinnistu jagamine viieks väikeelamu krundiks. Tagamaks kõrghaljastuse
maksimaalse säilimise on planeeritud suured krundid alljärgnevalt:
1. krunt 3000 m2, kavandatav hoonete arv 1+2, hoonete kõrgus 8.5 m,
orienteeruv hoonestusala suurus 300 m2
2. krunt 7700 m2, kavandatav hoonete arv 1+2, hoonete kõrgus 8.5 m,
orienteeruv hoonestusala suurus 350 m2
3. krunt 7700 m2, kavandatav hoonete arv 1+2, hoonete kõrgus 8.5 m,
orienteeruv hoonestusala suurus 350 m2
4. krunt 8400 m2, kavandatav hoonete arv 1+2, hoonete kõrgus 8.5 m,
orienteeruv hoonestusala suurus 350 m2
5. krunt 8800 m2, kavandatav hoonete arv 1+2, hoonete kõrgus 8.5 m,
orienteeruv hoonestusala suurus 400 m2
Juurdepääs kinnistule on tagatud otse Kuusalu-Valkla maanteelt. Kinnistu laius
on piisav tee rajamiseks kogu kinnistu pikkuses, tagamaks juurdepääsu igale
elamukrundile. Kinnistu piirile on juba rajatud ühisvee liitumispunkt, mis
võimaldab varustada kõik elamukrundid tsentraalse veega.
Kinnistu asub kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu järgselt:
- 5461 m2 osas tiheasustusalal, kus Kuusalu valla üldplaneeringu punkt 7.1
kohaselt on lubatud uute väikeelamute krundi minimaalseks suuruseks 800 m2,
ja teine osa
- 3,01 ha osas valgel alal, kus punkt 6.7 kohaselt tuleneb, et tulevikus nendele
aladele ei ole ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega
piiranguid ja maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega
Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering.
Kinnistul ei ole detailplaneeringu koostamist tõkestavaid kitsendusi. Kinnistu ei
asu ei Harju maakonna- ega Kuusalu üldplaneeringu kohaselt piiranguvööndis.
Planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
4. KINNISTU OMANIKE ANDMED
Omaniku nimi ja kontaktandmed (täita juhul kui erineb taotleja andmetest)
2
5. LISANÕUDED
Taotlusele lisada lahendusskeem planeeringuga kavandatavast.
Lahendusskeem esitada krundiplaanil või aluskaardil, millel näidata
orienteeruvad hoonestusalad, kavandatav hoonete korruselisus ning vajadusel
muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid.
6. MÄRKUSED
Käesoleva taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et on teadlik:
1) Planeerimisseaduse § 130 kohaselt tuleb taotlejal sõlmida kohaliku
omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise korraldamise
üleandmiseks ja rahastamiseks.
2) Kuusalu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rajada planeeritavale alale
teid ja trasse ega hüvita detailplaneeringu elluviimiseks tehtavaid
kulutusi.
3) Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb teha detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest alates. Juhul kui algatamisest
on möödunud üle kolme aasta, on kohalikul omavalitsusel õigus lõpetada
algatatud detailplaneeringu menetlus.
7. KÄESOLEVAGA KINNITAN, ET OLEN NÕUS DETAILPLANEERINGU
KOOSTAMISE FINANTSEERIMISEGA NING VASTUTAN
DETAILPLANEERINGUS TOODUD KOHUSTUSTE TÄITMISE JA ESITATUD
ANDMETE JA DOKUMENTIDE KORREKTSUSE EEST.
Nimi: OÜ VVV Investeeringud juhatuse liige
Isikukood/registrikood: 10910000
Allkiri: allkirjastatud digitaalselt (Paul Varvas, juhatuse liige)
Kuupäev: 25.01.2022
3
31.01.22 12:02 A M P H O R A - Kadi Raudla - Kuusalu vald (alates 01.01.2011)
V.a Kadi Raudla
Käesolevaga soovime algatada detailplaneeringu Kuusalu vallas, Salmistu külas asuval Soo-Sarapiku kinnistul (35201:002:0024). Meie ettevõtte näol on tegemist
Kuusalu vallas asuva pikaaegselt tegeva kohaliku väikeettevõttega. Manusest leiate detailplaneeringu taotluse koos lisadega.
Soo-Sarapiku kinnistu asub Salmistu küla südames, Kuusalu-Valkla maantee ääres ja olemasolevate elamumaade keskel. Kinnistu on endine Sarapuu talu õueala
koos endise karjamaaga, millest esimene osa on tänaseks suuremas osas võsastunud, teises osas valdavalt männi-ja segamets.
Oleme kavandanud antud ala arendada roheliseks väikeelamu alaks, kus hooned paikneksid suurtel avaratel kruntidel hajusalt kõrghaljastuse vahel. Olemas on
toetav infrastruktuur – juurdepääs otse maanteelt, ühisvee liitumispunkt. Samuti on oluline rõhutada, et kinnistu kuju ja suurus lubab avarate elamukruntide
moodustamise ja just seeläbi kindlustab kõrghaljastuse ja rohelise küla miljöö säilitamise. Mistõttu oleme kahandanud planeeritud kruntide arvu viiele
elamukrundile.
Kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt tiheasustusalas ja valdavalt nn valgel alal. Vastavalt üldplaneeringule valgel alal maakasutuse
sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid.
Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering.
Kinnistul ei ole ka muid detailplaneeringu koostamist tõkestavaid kitsendusi ning see ei asu ei Harju maakonna- ega Kuusalu üldplaneeringu kohaselt
piiranguvööndis.
Planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Lugupidamisega
Paul Varvas
VVV Investeeringud OÜ tegevjuht
https://server.amphora.ee/kuusaluvv/index.aspx 1/1
OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Soo-Sarapiku ( 35201:002:0 024 ) kinnistute detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse jagada kinnistu viieks elamukrundiks, suurustega 3000 m 2 -8800 m 2 . Juurdepääs kavandatavatele kruntidele soovitakse rajada Kuusalu-Valkla maanteelt. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub valdavas osas Soo-Sarapiku kinnistu nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Osaliselt asub Soo-Sarapiku kinnistu üldplaneeringu kohasel tiheasustusalal, perspektiivsel elamualal. Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev kavandatava elamuala osas . Soo-Sarapiku kinnistu kõrval on Kuusalu Vallavolikogu 07.10.2020 otsusega nr 46 algatatud Külaserva , Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneering ning keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Antud detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute jagamine elamukruntideks. Salmistu külavanem edastas vallavalitsusele külakogu 13.02.2022 seisukoha mille kohaselt külakogu toetab Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringu algatamist soovitud kujul. Külakogu poolt esitati ettepanek kavandada analoogselt kõrvalkinnistutel algatatud detailplaneeringuga Kuusalu-Valkla maanteega paralleelselt avaliku parkla osa, et tekiks ühtne parkimiskoridor Tipu tee kasutajate jaoks. Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 11 . 0 5 .20 2 2 koosolekul ning otsustas toetada detailplaneeringu algatamist . Komisjon tegi ettepaneku, et planeeringu koostamisel välditakse pikkade nn tupikteede kavandamist ja koostöös naaberala planeeringuga kavandatakse teede võrgustik, tagatakse ühendused erinevate külaosade vahel. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa;
[email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt…. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt …….. Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 ja 3 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 16 lõikest 1, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkust kaaluda tegevuse puhul, mis üksi või koostoimes teistega võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju, koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse xx . xx .202 2 ettepaneku algatada detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Salmistu küla Soo-Sarapiku ( 35201:002:0 024) kinnistu detailplaneering . Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt l isas 1 toodud eelhinnangule. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xxx.202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA SOO-SARAPIKU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 , planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 33 lg 2 punkti 1 ja 3 . Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu ( katastriüksus 35 2 01:00 2 : 0024 ) jagamine viieks kinnistuks, sihtotstarve muutmine elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse andmine . Planeeringuala hõlmab Salmistu küla Soo-Sarapiku maaüksust (katastriüksus 35 2 01:00 2 : 0024; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 3,56 ha), mis asub Salmistu küla keskosas. Juurdepääs kinnistule on kavandatud olemasolevalt avaliku kasutusega Kuusalu-Valkla teelt, mis kulgeb planeeringualast põhja poolt. Kinnistu sisene transport hakkab toimuma uuelt rajatavalt teelt. Soo-Sarapiku maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 4 200 m 2 looduslik rohumaa, 29 300 m 2 metsamaa ja 2 100 m 2 muu maa . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030 + kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringuga säilitatakse kõrghaljastust võimalikult suures ulatuses. Kinnistu omab head ühenduvust valla ja maakonna keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneering u 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kinnistu piirneb ühisveevärgi liitumispunktiga. Kinnistu piirneb perspektiivse ühiskanalisatsiooni alaga, mis on planeeritud välja ehitada pikaajalise plaaniga (10 aastat). Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on määratud ala osaliselt määratud tiheasustusalana ja elamumaana ning osaliselt valge alana. Valgel alal ei ole ette nähtud maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Elamumaa sihtotstarbe määramine valgele alale on vastuolus üldplaneeringule, seega tegemist on osaliselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Üldplaneeringuga on sätestatud, et valge maa sihtotstarve muutust detailplaneeringuga ei kavandata. Antud detailplaneering on üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest valgele alale planeeritakse rajada elamuid. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Salmistu küla Soo-Sarapiku maaüksuse (katastriüksus 35 2 01:00 2 : 0024; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 3,56 ha), mis asub Salmistu küla keskosas. Ehitisregistri ja maa-ameti kaardirakenduse andmetel hetkel hooned ja rajatised puuduvad. Maaüksuse piirinaabrid on põhjast Kuusalu-Valkla tee (35201:002:0244), idas ja lõunas Ilo (35201:002:0203), läänes Soo (35201:002:1460) ja loodes Sarapiku (35201:002:1920) kinnistud. Juurdepääs kinnistule on kavandatud Kuusalu-Valkla tee kaudu. Kinnistu siseselt on juurdepääs kavandatud uue rajatava tee kaudu. Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Põhjavee kaitstus kinnistul (roheline- kaitstud põhjaveega ala ) Planeeringualal on Kambriumi ladestiku setendid ja Lontova kihistu savikiht, mille filtratsioonimoodul on alla 10 m 2 /päevas. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistu Kambriumi ladestu. Kambriumi ladestu Terra-Neuve ladestiku Lontova kihistut iseloomustab rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega . Kinnistu kõrgus jääb 12,5-15 m vahemikku ning kõrgus väheneb edela suunas. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madala radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq /m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Kinnistu radooniriski väljavõte Taimestik ja loomastik Kinnistu on valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Kinnistu põhjaosas puudub kõrghaljastus ning seal leidub looduslik rohumaa. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LG1), leetunud mullad ( Lkg ), ja nõrgalt leetunud mullad (LKI) (Joonis 3). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeringuala mullastiku kaart Käesolevalt on Soo-Sarapiku kinnistu suuresti kaetud metsamaaga. Ka kõrval kinnistutel on suuresti metsamaa säilinud. Kinnistul leidub metsadele iseloomulikku loomastikku ja taimestikku. Kinnistu põhjaosas on looduslik rohumaa, kus on säilinud iseloomulik taimestik ja loomastik. Veestik Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad maaparandussüsteemid. Kinnistul ega selle lähiümbruses ei leidu muid veekogusid. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (29.04.2022) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Arvestades planeeringu iseloomu ning ehitusealust pinda on mõju pinnasele tavapärasest väiksem. Planeeringuga soovitakse looduslähedast keskkonda võimalikult suurelt säilitada. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Piirneb perspektiivsel reoveekogumisalal. Kinnistu piirneb ühisveevärgi trassiga. Detailplaneeringu lahendamisel tuleb suhelda vee ja kanalisatsioonisüsteemide haldajaga ning kaaluda võimalust kinnistu kaasta reoveekogumisalale ja ühendada ühisveetrassiga. Kuni reoveekogumisalaga liitumiseni tuleb o lmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Kui rajatakse nõuetele vastav omapuhastisüsteem, siis hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Kinnine kogumismahuti paigaldamisel tuleb mahutit perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt. Antud alal on planeeritud ühisveevärgi välja ehitamist. Planeeringuala veelahenduseks on planeeritud liitumine ühisveevärgiga. tuleb rajada kinnistupõhiselt. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoone laiendamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Detailplaneeringu elluviimisega väheneb loodusliku metsamaa osakaal. Arvestades planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on planeeringulahendusega vähendatud mõju keskkonnale. Planeeritud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele või keskkonnale. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute vahel, seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatu tulemusena ei muutu olemasoleva maa sihtotstarve. Soo-Sarapiku kinnistu on ehitusregistri alusel hoonestamata ning detailplaneeringu kehtestamisega soovitakse seadustada rajatud hooned ning võimalik, et rajatakse abihooneid. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Soo-Sarapiku kinnistu läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritud tegevusega olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et eelhinnangu kohaselt ei ole Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia KSH- d. Keskkonnaamet oli seisukohal, lähtudes teadaolevast informatsioonist, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju (sh ebasoodsat mõju XXX loodusalale), mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu xxx. 20 22 .a otsusele nr SALMISTU SOO-SARAPIKU KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Soo-Sarapiku kinnistu: Kinnistu pindala: 3,56 ha Katastritunnus: 35201:002:00 24 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Soo-Sarapiku kinnistu jagamine kuni viieks väikeelamu krundiks . Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa kavandamine ning koostöös Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringuga juurdepääsuteede ning kavandamine . Uutele kruntidele sihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine. Kavandatavatele kruntidele aadresside ettepaneku esitamine. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. Kuusalu vallavolikogu 07.10.2020 otsusega nr 46 algatatud Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneering IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist. Kavandatava avaliku parkla, transpordimaa kasutus või omandamistingimused lepitakse täiendavalt kokku planeeringu menetluse jooksul. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Päästeameti Põhja päästekeskus. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Kinnistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; Eskiisi seletuskirja; Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist