dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Saani katastriüksuse detailplaneering

Rahandusministeerium · 25. mai 2022
Viit
15-3/3676-2
Registreeritud
25. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-33676-2 25.05.2022 Väljaminev kiri.asice417 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Saat Teie 26.04.2022 Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 25.05.2022 nr 15-3/3676-2 [email protected] Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Saani katastriüksuse detailplaneering Austatud vallavanem Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 25.04.2022 kirjaga nr 6-1/110-1 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute saamiseks Lääne-Harju Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi algatamise eelnõu), ning lisaks „Lääne- Harju vallas Tõmmiku küla Saani kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang) ja joonis „Saani kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem (edaspidi detailplaneeringu lahendusskeem). Planeeritav ala, Saani maaüksus (katastritunnus 29501:007:1817, pindala 4,76 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) asub Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Naaritsa tänava (2959140) ja mitteavaliku eratee (2950260) vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Naaritsa tänavalt. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks, seada hoonestustingimused korter- ja ridaelamute rajamiseks ning kavandada tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. 2005. aastal kehtestatud Keila valla üldplaneeringus ei ole detailplaneeringualale juhtotstarvet määratud ega Saani maaüksusele ehitusõigust ette nähtud, seetõttu sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist: 1. Esitatud detailplaneeringu algatamise eelnõu ei haaku Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi ka maakonnaplaneering) asustust suunavate põhimõtetega. Maakonnaplaneering planeeritavale alale linnalise asustusega ala ette ei näe. Maakonnaplaneeringu seletuskirja 2. peatükis „Asustusstruktuur ja asustuse suunamine“ on märgitud, et Tallinna lähiümbruses on oluline vältida valglinnastumise jätkuvat levikut, asustuse laienemisel järgida olemasolevat väljakujunenud asustusstruktuuri ja keskkonnasäästliku rööbastranspordi olemasolu. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2.2 „Linnalise asustusega alad“ on toodud, et väljaspool linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada ning laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid, tuleb edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Punktis 1.4 „Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Harju maakonnas“ on märgitud, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. KSH eelhinnangust selgub, et Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16 (edaspidi ÜVK), mille kohaselt ei ole antud piirkonda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist ette nähtud. Palun selgitada uue arendusala planeerimist maakonnaplaneeringus selleks mitte ette nähtud alale ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise võimalust olukorras, kui ÜVK seda ette ei näe. 2. On oluline, et iga kavandatava elamuala puhul oleks analüüsitud selle seoseid olemasoleva asustusstruktuuri ja keskustevõrgustikuga. Selliseid seoseid analüüsitakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus. Koostatav, Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatatud Lääne-Harju valla üldplaneering (edaspidi ka koostatav üldplaneering) elamumaa moodustamist planeeritavale alale ette ei näe. Seega ei haaku esitatud detailplaneeringu algatamise eelnõu ka Lääne-Harju valla koostatava üldplaneeringuga ning seoseid asustusstruktuuri ja keskustevõrgustikuga pole sellel tasandil analüüsitud. KSH eelhinnangust ega algatamise eelnõust ei selgu, mitmele leibkonnale uut elukeskkonda soovitakse kavandada. Detailplaneeringu lahendusskeemilt nähtub, et kavandatakse kuus kahekorruselist korterelamut, kolm kolmekorruselist korterelamut ja neli neljaboksilist ridaelamut. Seega rohkem kui 50 elamuühikut rohkem kui sajale inimesele. See on u kolmandik lähimast koostatavas üldplaneeringus märgitud tiheasutusala Karjaküla aleviku – elanikkonnast (2011. aasta rahvaloenduse andmetel 345 inimest). Seega on kavandatava uusarendusala mõju laiem kui ainult planeeritava ala ulatus. Kvaliteetse ruumi planeerimine ei tähenda vaid korterite ehitamist ja kruntide jaotamist, vaid eluks vajalikke teenuseid ja säästliku arengu põhimõtete rakendamist. Kvaliteetne elukeskkond tähendab muuhulgas elanike tervise, heaolu ja turvalisuse toetamist. Elamualale sobivad ka teenused ja töökohad, mis väärtustavad elukeskkonda ning vähendavad sundliikumise vajadust, kuid soodustavad samas elanike füüsilist aktiivsust (https://planeerimine.ee/dp/noustik/). PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Palun hinnata eelnimetatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid enne detailplaneeringu algatamist. 3. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Arvestades, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult, näiteks üldplaneeringu kehtestamise 2 järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.1 Rahandusministeerium ei poolda uute elamuühikute planeerimist selleks üldplaneeringuga mitte ettenähtud kohta. Lähtuvalt PlanS § 74 lõikest 5 on detailplaneeringu koostamise aluseks üldplaneering. Juhul kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks ja põhjendatuks uue tiheasutusala moodustamise planeeringu algatamise eelnõus märgitud alale, palun kajastada see ka koostatavas üldplaneeringus enne detailplaneeringu algatamist. 4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Ent detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida. Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Arvestades eeltoodut, palun kohalikul omavalitsusel igakülgselt põhjendada tiheasustusala planeerimist üldplaneeringus selleks mitte ette nähtud asukohta. Palun esitada enne vastuvõtmist detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-79-09 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →