Jaanus Saat Teie 26.04.2022
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 25.05.2022 nr 15-3/3676-2
[email protected]
Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas
Saani katastriüksuse detailplaneering
Austatud vallavanem
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 25.04.2022 kirjaga nr 6-1/110-1
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute saamiseks Lääne-Harju
Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi algatamise eelnõu), ning lisaks „Lääne-
Harju vallas Tõmmiku küla Saani kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang) ja joonis „Saani kinnistu detailplaneeringu
lahendusskeem (edaspidi detailplaneeringu lahendusskeem).
Planeeritav ala, Saani maaüksus (katastritunnus 29501:007:1817, pindala 4,76 ha, sihtotstarve
maatulundusmaa) asub Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Naaritsa tänava (2959140) ja
mitteavaliku eratee (2950260) vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on planeeritud
Naaritsa tänavalt.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast
elamumaaks, seada hoonestustingimused korter- ja ridaelamute rajamiseks ning kavandada
tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus.
2005. aastal kehtestatud Keila valla üldplaneeringus ei ole detailplaneeringualale juhtotstarvet
määratud ega Saani maaüksusele ehitusõigust ette nähtud, seetõttu sisaldab detailplaneering
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist:
1. Esitatud detailplaneeringu algatamise eelnõu ei haaku Harju maakonnaplaneering 2030+
(edaspidi ka maakonnaplaneering) asustust suunavate põhimõtetega. Maakonnaplaneering
planeeritavale alale linnalise asustusega ala ette ei näe.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja 2. peatükis „Asustusstruktuur ja asustuse suunamine“ on
märgitud, et Tallinna lähiümbruses on oluline vältida valglinnastumise jätkuvat levikut,
asustuse laienemisel järgida olemasolevat väljakujunenud asustusstruktuuri ja
keskkonnasäästliku rööbastranspordi olemasolu. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2.2 „Linnalise asustusega alad“ on toodud, et väljaspool linnalise asustusega alasid paiknevad
tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada ning laiendada. Tihendamisel ja
laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad tiheasustusalad oluliselt laienevad
ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid, tuleb edaspidisel planeerimisel
neid ka vastavalt käsitleda. Punktis 1.4 „Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Harju
maakonnas“ on märgitud, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab
toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning
tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused.
KSH eelhinnangust selgub, et Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava aastateks 2019-2030 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega
nr 16 (edaspidi ÜVK), mille kohaselt ei ole antud piirkonda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
rajamist ette nähtud. Palun selgitada uue arendusala planeerimist maakonnaplaneeringus
selleks mitte ette nähtud alale ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise võimalust
olukorras, kui ÜVK seda ette ei näe.
2. On oluline, et iga kavandatava elamuala puhul oleks analüüsitud selle seoseid olemasoleva
asustusstruktuuri ja keskustevõrgustikuga. Selliseid seoseid analüüsitakse üldjuhul kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringus. Koostatav, Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr
117 algatatud Lääne-Harju valla üldplaneering (edaspidi ka koostatav üldplaneering)
elamumaa moodustamist planeeritavale alale ette ei näe. Seega ei haaku esitatud
detailplaneeringu algatamise eelnõu ka Lääne-Harju valla koostatava üldplaneeringuga ning
seoseid asustusstruktuuri ja keskustevõrgustikuga pole sellel tasandil analüüsitud.
KSH eelhinnangust ega algatamise eelnõust ei selgu, mitmele leibkonnale uut elukeskkonda
soovitakse kavandada. Detailplaneeringu lahendusskeemilt nähtub, et kavandatakse kuus
kahekorruselist korterelamut, kolm kolmekorruselist korterelamut ja neli neljaboksilist
ridaelamut. Seega rohkem kui 50 elamuühikut rohkem kui sajale inimesele. See on u
kolmandik lähimast koostatavas üldplaneeringus märgitud tiheasutusala Karjaküla aleviku –
elanikkonnast (2011. aasta rahvaloenduse andmetel 345 inimest). Seega on kavandatava
uusarendusala mõju laiem kui ainult planeeritava ala ulatus. Kvaliteetse ruumi planeerimine
ei tähenda vaid korterite ehitamist ja kruntide jaotamist, vaid eluks vajalikke teenuseid ja
säästliku arengu põhimõtete rakendamist. Kvaliteetne elukeskkond tähendab muuhulgas
elanike tervise, heaolu ja turvalisuse toetamist. Elamualale sobivad ka teenused ja töökohad,
mis väärtustavad elukeskkonda ning vähendavad sundliikumise vajadust, kuid soodustavad
samas elanike füüsilist aktiivsust (https://planeerimine.ee/dp/noustik/). PlanS § 4 lõike 2
punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju
strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.
Palun hinnata eelnimetatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid enne
detailplaneeringu algatamist.
3. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt
PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks.
Arvestades, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on
üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult, näiteks üldplaneeringu kehtestamise
2
järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.1 Rahandusministeerium ei poolda uute
elamuühikute planeerimist selleks üldplaneeringuga mitte ettenähtud kohta.
Lähtuvalt PlanS § 74 lõikest 5 on detailplaneeringu koostamise aluseks üldplaneering. Juhul
kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks ja põhjendatuks uue tiheasutusala moodustamise
planeeringu algatamise eelnõus märgitud alale, palun kajastada see ka koostatavas
üldplaneeringus enne detailplaneeringu algatamist.
4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Ent detailplaneeringu
koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle
menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat
olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab
paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust
tuleb põhjalikult motiveerida. Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 kohaselt tuleb
kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan
on haldusakti andmisel lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti
õiguspärasuse oluline eeldus.
Arvestades eeltoodut, palun kohalikul omavalitsusel igakülgselt põhjendada tiheasustusala
planeerimist üldplaneeringus selleks mitte ette nähtud asukohta.
Palun esitada enne vastuvõtmist detailplaneering koos lisamaterjalidega
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulevalt PlanS § 142 lõikest 4
täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
1 RKHKo 3-3-1-79-09
3