VALGA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
Maa-amet
Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/2506
Detailplaneeringu kehtestamise teade
Austatud riigihalduse minister ja Maa-ameti peadirektor
Lähtudes planeerimisseaduse § 139 lõikest 4 saadame Teile Valga Vallavolikogu 27.04.2022
otsusega nr 29 kehtestatud Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk oli määrata Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõigus elamu ning
kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti määrata võimalik juurdepääsutee asukoht Riissali järvede
kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Raavitsa küla suvilate piirkonnas.
Krundi naabruses on väikeelamud ja suvilad. Põhja küljelt piirneb krunt metsaga (riigiomand) ja
lõuna küljelt kohaliku teega (Valga-Suurekõrtsi-Keskk-Valga tee).
Detailplaneeringuga planeeritakse Tiigi krundile hoonestusala ja määratakse juurdepääsutee
asukoht. Tiigi krundi hoonestusala piires on lubatud püstitada hooneid järgmise ehitusõiguse järgi:
Krundi kasutamise sihtotstarve – üksikelamumaa (EP) 50% ja tehisveekogu (VT) 50 %,
Hoonete suurim lubatud arv – 7,
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 800 m2,
Hoonete maksimaalne kõrgus – 9 m, kuni kaks korrust.
Planeeringuga lubatakse krundile äriline kõrvalfunktsioon 20 % ulatuses. Kõrvalfunktsiooni
kasutus ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale ning parkimine tuleb tagada oma krundil.
Kõrvalfunktsiooni täpne osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone
ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus.
Tiigi krundile määratakse juurdepääs uue mahasõiduna Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga teelt, mille
laius peab olema vähemalt 3,5 m. Mootorsõidukite parkimine on lahendatud krundil.
Planeeringuga on lahendatud ka tehnovõrkudega ühendamine ja võrkude põhimõttelised asukohad
ning tingimused veevarustuse ja reoveekäitluse lokaalseks lahendamiseks.
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
2
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu muutmiseks Priimetsa 1. ja 2.
veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas 25 meetrilt 10 meetrile.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et oleks võimalik realiseerida planeerimisettepanek
juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud veekogu kalda
kaitse eesmärke ja planeeritud tegevuste mõju. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et
ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik, kuna kavandatud tegevused ei muuda oluliselt
olemasolevat olukorda kaldal ega suurenda inimtegevuse kahjulikku mõju.
Detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldada märkimisväärseid kaasneda võivaid majanduslikke,
sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Monika Rogenbaum
vallavanem
Lisa: Valga Vallavolikogu 27.07.2022 otsus nr 29_kehtestamine.asice
Mario Pinka
5309 3826
[email protected]
VALGA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Valga 27. aprill 2022 nr 29
Raavitsa küla Tiigi krundi
detailplaneeringu kehtestamine
Asjaolud
Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu koostamine algatati Valga Vallavolikogu
30. oktoobri 2020. a otsusega nr 199 eesmärgiga määrata Tiigi krundile hoonestusala ja
ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti määrata võimalik juurdepääsutee
asukoht Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Raavitsa küla suvilate
piirkonnas. Krundi naabruses on väikeelamud ja suvilad. Põhja küljelt piirneb krunt metsaga
(riigiomand) ja lõuna küljelt kohaliku teega (Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga tee).
Karula valla üldplaneeringuga on Raavitsa külas planeeringuala piirkonda määratud maakasutuse
juhtotstarbeks pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbed annavad edaspidiseks maakasutuseks põhisuunad. Piirkond
jääb rohevõrgustiku alale (Jaanikese Toogipalu koridor). Arvestades kehtestatava
detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja
looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut Riissali järvede ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuna juurdepääsutee on
planeeritud rajada avalikult kasutatavale teele veehoidla kalda kaudu.
Detailplaneeringu planeerimisalase tegevuse korraldaja on olnud Valga Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostaja OÜ K&M Projektbüroo (planeerija Kadri Pilm, maastikuarhitekt).
Detailplaneeringu kehtestaja on Valga Vallavolikogu.
Planeeringu lahendus
Detailplaneeringuga planeeritakse Tiigi krundile hoonestusala ja määratakse juurdepääsutee
asukoht. Tiigi krundi hoonestusala piires on lubatud püstitada hooneid järgmise ehitusõiguse
järgi:
− Krundi kasutamise sihtotstarve – üksikelamumaa (EP) 50% ja tehisveekogu (VT) 50%,
− Hoonete suurim lubatud arv – 7,
− Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 800 m2,
− Hoonete maksimaalne kõrgus – 9 m, kuni kaks korrust.
Planeeringuga lubatakse krundile äriline kõrvalfunktsioon 20% ulatuses. Kõrvalfunktsiooni
kasutus ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale ning parkimine tuleb tagada oma
krundil. Kõrvalfunktsiooni täpne osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone
ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus.
2
Tiigi krundile määratakse juurdepääs uue mahasõiduna Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga teelt,
mille laius peab olema vähemalt 3,5 m. Mootorsõidukite parkimine on lahendatud krundil.
Planeeringuga on lahendatud ka tehnovõrkudega ühendamine ja võrkude põhimõttelised
asukohad ning tingimused veevarustuse ja reoveekäitluse lokaalseks lahendamiseks.
Planeeringuga ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teid ja sellega seonduvaid
rajatisi, välisvalgustust või muid tehnorajatisi, mis tooks Valga vallale väljaehitamise või
vastavate kulude kandmise kohustuse, v.a loodusliku tuletõrje veevõtukoha ümberehitamine
kuivhüdrandiga veevõtukohaks. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja rajatiste väljaehitamise
planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seotud kulude kandmise tagab Tiigi krundi igakordne
omanik.
Detailplaneeringuga on tehtud servituutide seadmise ettepanekud, et oleks tagatud tehnovõrkude
ja -rajatiste ehitamise võimalused.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu muutmiseks Priimetsa 1. ja
2.veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas 25 meetrilt 10 meetrile.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et oleks võimalik realiseerida planeerimisettepanek
juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud veekogu kalda
kaitse eesmärke ja planeeritud tegevuste mõju. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et
ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik, kuna kavandatud tegevused ei muuda oluliselt
olemasolevat olukorda kaldal ega suurenda inimtegevuse kahjulikku mõju.
Planeeringumenetlus
Detailplaneeringu koostamine algatati 30. oktoobril 2020. a Valga Vallavolikogu otsusega
nr 199, sama otsusega otsustati mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist
hindamist.
Enne detailplaneeringu vastuvõtmist korraldati detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek
(alates 29. märtsist 2021 30 päeva jooksul) ja avalik arutelu (31. mail 2021). Avalikustamise
käigus esitas Keskkonnaamet detailplaneeringu eelnõu kohta ühe arvamuse, mis võeti arvesse
ning viidi planeeringusse sisse vastav täpsustus. Keskkonnaamet oli seisukohal, et
ehituskeeluvööndi vähendamine on põhjendatud planeeritud juurdepääsutee rajamiseks, kuid
mitte krundi hoonestamiseks.
Valga Vallavolikogu 24. septembri 2021. a otsusega nr 262 võeti detailplaneering vastu ja
suunati avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku ajaks määrati 15. oktoober – 14. november
2021.
24. septembri 2021. a tegi Valga Vallavolikogu otsuse nr 263 taotleda Keskkonnaametilt
nõusolek Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
14. jaanuari 2022. a kirjaga (kiri registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris, reg-nr
9-1.3/3911-2) andis Keskkonnaamet nõusoleku Valga vallas Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali
järvede) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu „Tiigi maaüksuse
detailplaneering Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa“ planeeringulahenduse skeemil 3
(Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal) näidatud ulatuses 10 meetrini Valga-
Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee juures Tiigi kinnistule avalikult teelt juurdepääsu rajamiseks.
Looduskaitseseaduse § 40 lõike 6 kohaselt jõustub ehituskeeluvööndi vähendamine
detailplaneeringu jõustumisel.
18. jaanuaril 2022. a esitas Valga Vallavalitsus kirjaga nr 9-1.3/501 detailplaneeringu
Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium kontrollis üldplaneeringu
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringule heakskiidu andmisel muu hulgas planeeringu
vastavust õigusaktidele ning andis nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks. 23. märtsi 2022. a
kirjaga (kiri registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris, reg-nr 9-1.3/501-3) andis
3
Rahandusministeerium heakskiidu detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule
omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks.
Koostöö ja kaasamine
Detailplaneeringule on oma kooskõlastuse andnud Päästeamet. Lisaks on planeeringu menetlusse
kaasatud Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium. Detailplaneeringu koostamisse on olnud
kaasatud tehnovõrkude haldaja (Elektrilevi OÜ). Detailplaneeringu koostamisse kaasati
planeeringuala kinnisasjade ja planeeringualaga piirnevate kinnisasjade omanikud. Kaasatud
isikute ring on suurenenud planeeringu avalikustamise käigus. Detailplaneeringu eelnõu
avalikustamise käigus esitati üks kirjalik arvamus. Arvamusega on arvestatud.
Detailplaneeringu heakskiitmise menetluse käigus ilmnes, et detailplaneeringu menetluse käigus
on piirneva kinnisasja omanik vahetunud ning uus omanik on jäänud detailplaneeringu
menetlusest kõrvale. Valga Vallavalitsus teavitas (18. veebruari 2022 kiri nr 9-1.3/1069)
koheselt Pärna tn 1 kinnisasja omanikku menetletavast detailplaneeringust, edastas
detailplaneeringu kausta ja viite materjalidele ning andis tähtaja (30 päeva) arvamuse
avaldamiseks. 30 päeva jooksul Valga Vallavalitsusele arvamust ei laekunud. Kui arvamuse
avaldaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud
ega taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust anda.
Detailplaneeringu kehtestamine
Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine omavalitsuse üksuse
territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringut koostades
planeerimisalaste põhimõtete järgimise. Planeerimismenetluse käigus on soovitud leida tasakaal
avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide vahel. Valga Vallavolikogu on seisukohal, et käesolev
detailplaneering on koostatud vastavalt kehtivatele strateegilistele dokumentidele ja Karula valla
üldplaneeringu muutmine on põhjendatud. Detailplaneering on kooskõlas Valga valla ruumilise
arengu eesmärkidega.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 33,
planeerimisseaduse § 139 lõike 1 alusel ning arvestades Karula Vallavolikogu 25. aprilli 2008. a
määrusega nr 6 kehtestatud Karula valla üldplaneeringuga, Valga Vallavolikogu
otsustab:
1. Kehtestada Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Valga Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise teadete
avaldamine ja edastamine vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõigetele 3−6.
3. Valga Vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatused
punktis 1 nimetatud detailplaneeringu alusel Karula valla üldplaneeringusse.
4. Otsus jõustub selle teatavakstegemisest.
5. Otsuse peale võib esitada vaide Valga Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks
pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lauri Drubinš
esimees
4
10,4
10,4
4
10,5
POS 1 POS 1
4
11
5 5
11,4 4
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi krundi detailplaneering 92052 07.05.2021
K & M
PROJEKTBÜROO
Hoonestusala seos tehnovõrkude
kaitsevöönditega
M 1:1000
21004 DP 5
64.50
5
12
0
64.00
62.50
120
61.00
62.00
63.50
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi krundi detailplaneering 92052 07.05.2021
K & M
PROJEKTBÜROO
Nähtavuskolmnurgad
Tuletõrje veevõtukoht
M 1:1000
21004 DP 6
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi detailplaneeringu
Valga vald, Valgamaa illustratsioon
Vaade 1. Vaade lõuna suunast
Vaade 2. Vaade edelast
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 1(1)
OÜ K&MPROJEKTBÜROO
68604 TÕRVA VILJANDI 2
TEL 763 3301, 763 2139
REG NR 10171174
MTR EP;EO;EG;EK 10171174 - 0001
E216/2005-P
TÄHIS: 21004
TELLIJA: VALGA VALLAVALITSUS
PUIESTEE 8, VALGA LINN
HUVITATUD ISIK: TANEL KESKOJA
J. KUPERJANOVI 62-6, VALGA LINN
TIIGI KRUNDI DETAILPLANEERING
RAAVITSA KÜLA, VALGA VALD, VALGAMAA
Juhataja: Tiiu Loorman
Dipl. maastikuarhitekt: Kadri Pilm
TÕRVA
JUULI 2021
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
SISUKORD
A Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk...............................................................2
2. Olemasolev olukord ja analüüs............................................................................2
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs..............2
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................3
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.........................................5
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ...............................................................5
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................5
4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega....................................................................................................6
4.2.1 Krundi hoonestusala..............................................................................6
4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ..............................................6
4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine.............................................7
4.3. Krundi ehitusõigus .....................................................................................8
4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused...............8
4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus..........................8
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine.............................................8
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised............................................................................9
4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad.....................................................9
4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon......................................................9
4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus .................................................10
4.7.4. Soojavarustus ...................................................................................10
4.8. Tuleohutus...............................................................................................10
5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek...................................................................10
6. Servituutide seadmise vajadus..........................................................................10
7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.........................................................11
8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine.........................12
9. Detailplaneeringu elluviimine.............................................................................12
Seletuskirjas on esitatud järgmised skeemid (kõigi väljatrükk A4 formaadis):
Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust
Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist
Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal
B Joonised
DP-1 Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd, skeem, väljatrükk A3 formaadis
DP-2 Tugiplaan, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis
DP-3 Põhijoonis, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis
DP-4 Tehnovõrgud ja -rajatised, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis
DP-5 Hoonestusala seos tehnovõrkude kaitsevöönditega, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis
DP-6 Nähtavuskolmnurgad. Tuletõrje veevõtukoht, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis
DP-7 Detailplaneeringu illustratsioon, skeem, väljatrükk A4 formaadis
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 1(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu otsus 30. oktoober 2020 nr 199
detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Detailplaneeringu koostamine on vajalik:
detailplaneeringuala on Karula valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alaks, detailplaneeringu koostamine on nõutav
ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks
planeeringualal asub Riissali järvede Priimetsa 2. veehoidla, millele laienevad
looduskaitseseadusest tulenevad kalda kasutamise kitsendused. Samuti ulatuvad
krundile 1. veehoidla kalda kasutamise kitsendused.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõiguse
määramine elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks, juurdepääsutee võimaliku asukoha
määramine Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele.
Detailplaneeringu koostajad:
detailplaneeringu koostamise korraldaja ja tellija - Valga Vallavalitsus
huvitatud isik - maaomanik Tanel Keskoja
planeerija - K & M Projektbüroo OÜ, Kadri Pilm (dipl.maastikuarhitekt, MD003372
magister).
Planeeringu koostamise aluskaardiks on Aabenest OÜ (litsents 579MA, töö nr 20240G)
poolt 16.12.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on
L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:
Karula valla üldplaneering (kehtestatud 25.04.2008 otsusega nr 6)
Valga valla koostatav üldplaneering
Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017
korraldusega nr 1-1/17-417)
Eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi krundi detailplaneeringu keskkonnamõjude
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Lisa 2 Valga Vallavolikogu 30.10.2020
otsusele nr 199, koostaja Anni Teetsmann
Planeerimisalane seadusandlus ja standardid
Planeeringualal ega selle kontaktalal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala asub Valga vallas Raavitsa külas, Raavitsa suvilapiirkonnas.
Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad mitmed ühepereelamud ning suvilad. Tiigi krunt on
praegu hoonestamata ning osaliselt hooldamata.
Planeeringuala andmed:
Katastriüksuse nimetus: Tiigi
Katastriüksuse number: 28901:001:0292
Pindala: 22204 m2
Maa kasutamise sihtotstarve: 100% veekogude maa.
Tiigi krunt asub Raavitsa küla põhjaosas. Suure osa kkundist moodustab paisjärv
Priimetsa 2. veehoidla (Riissali järved) (VEE2132360), mille veepeegli pindala on ligikaudu 0,9
ha, keskmine sügavus 1,5 m, valgala pindala 1,1 km2. Keskkonnaregistri andmetel pole
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 2(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
veekogu avalik või avalikult kasutatav. Tiigi krunt külgneb valdavalt elamumaa kinnistutega,
lääne ja põhja suunas jäävad Valga metskonnale kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega
metsamaad.
Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 58,21-62,51 m üle merepinna. Maapind langeb
ühtlaselt veekogu suunas.
Olemasolevat juurdepääsuteed krundile ei ole. Otsene ühendus avalikult kasutatavale
teele on krundi lõunaosas Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teele (2890001). Valga-Suurkõrtsi-
Kesk-Valga tee laius planeerinuala juures on 4,4-5,5 m. Tee on kõva tolmuvaba kattega.
Tiigi krundile ulatuvad järgmiste tehnovõrkude kaitsevööndid:
elektripaigaldise kaitsevöönd, keskpingel õhuliin – 10 m mõlemal pool liini telge
elektripaigaldise kaitsevöönd, madalpinge õhuliin (4 tk) – 2 m mõlemal pool liini telge
elektripaigaldise kaitsevöönd, maakaabel – 1 m mõlemal pool liini telge
Ümberkaudsetel elamutel on valdavalt kohtküte (ahi, kamin, pliit) või lokaalküte.
Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni levikuala. Veevarustus on
lähiümbruses lahendatud salvkaevude baasil, osaliselt pakub veevarustust ka RMK oma
puurkaevust, millest lähtuv veetoru kulgeb üle Tiigi krundi. Torustiku asukoht märgitud
plaanile ligikaudsena.
Tiigi krundile ulatuvad järgmised piirangud:
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) veekaitsevöönd – 10 m põhikaardile
kantud veekogu piirist
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvöönd – 25 m põhikaardile
kantud veekogu piirist
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) piiranguvöönd – 50 m põhikaardile
kantud veekogu piirist
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) on veekogud, mis ei ole avalikud ega
avalikult kasutatavad.
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestatud on 2009. aastal
kehtestatud Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga, mille asukoht on käesoleva
detailplaneeringuala naabermaaüksus. Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga jagati maaüksus
kaheks elamukrundiks ja määrati neile ehitusõigus. Detailplaneering on käesolevaks ajaks ellu
viidud.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Karula valla üldplaneeringuga (kehtestatud
25.04.2008) ning Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 15.12.2017).
Karula valla üldplaneeringuga on Tiigi krundi ja Priimetsa 2. veehoidla lähiümbruse maa
kasutamise juhtotstarbeks määratud pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu
eesmärgiga. Üldplaneeringus ette nähtud ka Raavitsa küla pereelamumaa laienemise võimalus
ja selleks pereelamumaa lähiümbrusesse planeeritud ka perspektiivne elamumaa (EV1). Valga-
Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee äärde kavandatud võimalus kaubandus-, teenindus-, büroohoonete
ehitamiseks (B6). Väljavõte Karula valla üldplaneeringust on toodud skeemil 1.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 3(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust (2008)
Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on väärtuslikuks peetud Raavitsa küla ümbruse
metsasid, mis moodustavad olulise osa Valga linna rohelisest vööndist ja omavad
rekreatsiooniväärtust. Planeeringuala jääb Paju-Raavitsa rohelise võrgustiku koridori alale.
Väljavõte maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardist on toodud skeemil 2.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 4(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist (2017).
Punase ringiga on tähistatud detailplaneeringu ala rohelise võrgustiku koridoris.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga,
planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega, sisaldab käesolev detailplaneering Karula
valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut veekogude Priimetsa 1. ja 2.
veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala asub Raavitsa küla elamupiirkonnas. Kompaktne asustus on lõigatud
kaheks osaks kõrgepingeliinide ja nende kaitsevöönditega (kokku ca 180 m laiune riba).
Planeeringuala jääb põhjapoolsele kompaktse asustusega alale.
Küla kompaktne asustusala on arenenud suvilapiirkonnast, mida iseloomustab endisele
suvilapiirkonnale omane arhitektuur – endisaegseid suvilaid on ehitatud suuremaks
juurdeehitustena, vahele on ehitatud ka uusi tänapäevase terviklahendusega elamuid.
Planeeringuala läheduses loodus- ja muinsuskaitse objekte ei asu.
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringuala ei jaotata kruntideks. Säilib olemasolev katastriüksus ja selle piir.
Krundi pindalalast moodustab ca 9000 m2 Priimetsa 2. veehoidla ja selle
veekaitsevöönd. Käesoleva planeeringuga soovitakse maad kasutama hakata elamumaana.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata krundi kasutamise sihtotstarbeks 50%
üksikelamumaa (EP 50%) ja 50% tehisveekogu (VT 50%).
Vastavalt Karula valla üldplaneeringule on lubatud äriline kõrvalfunktsioon 20%
ulatuses. Kõrvalfunktsioon ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhn, tolm,
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 5(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
vibratsioon, autoliiklus, jms) ning parkimine tuleb tagada omal krundil. Täpsem
kõrvalfunktsiooni osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone
ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus.
4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega
4.2.1 Krundi hoonestusala
Planeeringuala on üldplaneeringuga määratud pereelamumaaks ning see asub
olemasolevate pereelamumaa maaüksuste vahel. Olemasolevatest elektriliinidest tulenev
kaitsevööd hõlmab krundi läänepiirist 10 m laiuse ala. Peaaegu kogu ülejäänud maa-ala asub
paisjärve piirangu-, ehituskeelu- või veekaitsevööndis. Hoonestusala on määrataud veehoidla
ehituskeeluvöödi ja elektriliini kaitsevööndi vahelisele maa-alale.
Krundi läänepoolses servas algab hoonestusala elektriõhuliini 10 m laiusest
kaitsevööndist, mis asub krundi piirist 10,4-11,4 m kaugusel. Kui seoses tehnovõrkude
ümberehitamisega liinikaitsevöönd väheneb, siis hoonestusala suureneb selle võrra.
Tagatud peab olema 4 m laiune tuleohutuskuja krundi piiridest. Lubatud hoonestusala
suurenemist maksimaalse tasemeni on skemaatiliselt näidatud joonisel DP-5.
4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna
või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine (§34). Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (§
40).
Krundile iseseisva juurdepääsu tagamiseks on vajalik ehitada juurdepääs läbi
ehituskeeluvööndi. Juurdepääsule ei laiene §38 lõike 5 punkt 10 erand, sest planeeritud
juurdepääsutee ei ole Valga valla avalikult kasutatav tee. Ehituskeeluvööndi vähendamine on
erandlik, kuid siiski võimalik, kui arvestatakse kalda kaitse eesmärke.
Krundi piiramiseks lubatud piirdeaiale ehituskeeluvööd ei laiene. Planeeringus
kajastatud tehnorajatistele laieneb looduskaitseseaduse §38 lõike 5 punktis 8 toodud erand,
mille kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele.
Arvestades Karula üldplaneeringus toodud eesmärki elamuala laiendamiseks ning
käesoleva planeeringu planeerimisettepanekut tehakse ettepanek vähendada Priimetsa 1.
ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvööndit 10 meetrini Valga-Suurkõrtsi-
Kesk-Valga tee juures Tiigi krundile avalikult teelt juurdepääsu rajamiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut illustreerib Skeem 3 ja detailplaneeringu joonised.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 6(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal
4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine
Looduskaitseseadusest tulenevate ranna või kalda kaitse eesmärkide tagamine
ehituskeeluvööndi vähendamisel:
rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Vastavalt käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisele eelhinnangule ei
kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Planeeritav piirkond on juba aktiivne
ja funktsionaalne, planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte, Natura
2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Taimestikku mõjutatakse vaid otsese ehitustegevuse
kaudu. Samuti ei ole eelhinnangu kohaselt olulist mõju veestikule ega õhukvaliteedile.
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kuna krunti ei jagata jääb see ühe omaniku valdusesse eesmärgiga ehitada sinna pereelamu
koos abihoonetega, siis on inimtegevusega kaasnev lisanduv mõju väike. Veekogu vastaskaldal
on kaheksa elamumaa kinnistut, millest seitse on hoonestatud juba enne 1993. aastat (Maa-
ameti ajaloolised ortofotod). Algselt olid ehitised kasutuses suvilatena, kuid aja jooksul on
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 7(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
need ümber ehitatud elamuteks.
ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Veehoidlal on üsna järsud kaldad, mis jäävad veekaitsevööndisse. Veekaitsevöönd jääb
ehitustegevusest puutumatuks. Paisjärve vastaskaldal ning ka planeeringualast lääne poole
jäävad olemasolevad elamumaad, mis on olnud aktiivses kasutuses aastakümneid.
vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Priimetsa 2. veehoidla ei ole avalik veekogu ega avalikuks kasutamiseks määratud veekogu,
seega puudub sellel kallasrada, kuhu peab olema tagatud juurdepääs. Ehituskeeluvööndi
vähendamine ei piira seega vaba liikumist ega juurdepääsu.
4.3. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud detailplaneeringu põhijoonisel toodud tabelis.
Krundile on lubatud ehitada kuni 7 hoonet maksimaalse hoonetealuse pinnaga 800 m 2.
Arvestatud on elamu, kahe abihoone ja kuni nelja väikeehitisega. Kuni 20 m2 hooneid kuni 5 m
kõrguseid saab püstitada nii palju, kui lubatud hoonete alune pind lubab. Kogu ehitusõigusega
määratud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piiridesse. Detailplaneeringuga ei määrata
ehitusjoont, katuse harjajoont ega katusekallet.
Rajatiste, mis ei võimalda tule levikut, ehitamine krundi piirile lähemale kui 4 m on
lubatud kokkuleppel piirinaabriga.
Krundi võib piirata piirdeaiaga, mis järgib kinnistu piiri, kuid lubatud on ka ainult õueala
piiramine. Lubatud on kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev aed või kuni 1,2 m kõrgune
läbipaistmatu aed. Nähtavuse piiramiseks võib kasutada hekki.
4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Ehitatavad hooned peavad olema keskkonda sobivad, kaasaegsete ehitus- ja
arhitektuurilahendustega ning tänapäevastele energiatõhususe nõuetele vastavad.
Välisviimistluses kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale. Abihooned ja nende välisviimistlus
peavad sobima peahoonega.
Detailplaneeringuga ei määrata hoone katuse ja seina välisviimistulusmaterjale.
Hoonestus tervikuna peab olema ühtses stiilis ja kokkusobiv nii värvidelt, materjalidelt kui ka
mahult.
4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs nähakse ette Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teelt uue mahasõiduna.
Juurdepääsutee laius peab olema vastavalt standardile EVS 812-7:2018 vähemalt 3,5 m.
Hoonete täpsete asukohtade kavandamisel arvestada päästesõidukite
ümberpööramisvõimalusega. Parkimine lahendada oma krundil. Elamukrundile näha ette
minimaalselt 2 parkimiskohta.
Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teel kehtib planeeringuala lähiümbruses asulas liikumise
kiiruspiirang ehk 50 km/h. Kavandataval juurdepääsukohal on nähtavuskaugus väljasõiduks
paremale ja vasakule ca 120 m, mis vastab Maanteede projekteerimisnormide (MTM 5.08.2015
määrus nr 106 lisa) järgi projektkiirusel 50 km/h tasemele „rahuldav“. Peatumisnähtavus 60 m
on tagatud.
Lähim bussipeatus asub Toome katastriüksuse (28901:001:0300) ees 120 m kaugusel
planeeringualast.
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringuga ei nähta ette maa-ala kõrguste olulist muutmist. Sademevesi tuleb
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 8(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
juhtida hoonetest eemale ja immutada omal krundil.
Haljastuse lahendab krundi omanik, kasutada nii kõrg- kui madalhaljastuse elemente.
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised
Tehnovõrkude lahendus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste
tingimuste ja vee- ja kanalisatsiooniseadmete asukohavaliku alusel. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad
Tehnovõrkude puhul arvestada järgmiste kaitsevöönditega:
Septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, muudel
omapuhastitel 10 m (Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus)
Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri
ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala,
mille ulatus on 10 m (Veeseadus, §148, §154)
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid
Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide
korral 2 m ja 1-35 kV nimipingega liinide korral 10 m
Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 m mõlemal pool sideehitist.
Maakaabelliini ja sideehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus- ja
taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 kohaselt (Maa-ameti geoloogiline
kaardimaterjal) on planeeringuala põhjapoolsel osal põhjavesi hästi kaitstud ehk väga madala
reostustundlikkusega ning lõunapoolsel osal suhteliselt kaitstud ehk madala
reostustundlikkusega. Aluspõhjas on 5-10 m paksune või >10 m paksune savi või liivsavi kiht.
Planeeringuala ei asu ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni piirkonnas seega tuleb luua
lokaalsed lahendused. Veevarustuse tagamiseks rajada puur- või salvkaev oma krundile.
Piirkonnas valdavalt salvkaevud. Keskkonnaregistri andmetel on Raavitsa külas kaks
puurkaevu olmevee saamiseks, nende sügavused on 39,5 ja 80 m. Puur- või salvkaevu
rajamisel tuleb arvestada, et puurkaevul on hooldusala raadius 10 m, salvkaevul kuja 10 m.
Krundist läheb läbi Valga metskonna maadel asuvast puurkaevust lähtuv veetoru, mis
jagab vett ka teistele maaüksustele. Detailplaneeringu joonistele on kantud toru ligikaudne
asukoht.
Omapuhasti asukohavalikul ja rajamisel arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi
tungimusi. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks
olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning määratakse vastavalt
Veeseadusele ja Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus §6 järgi.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 9(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus
Elektrivarustuse saamiseks planeeritavale krundile on väljastanud tehnilised tingimused
OÜ Elektrilevi (nr 367915, 22.01.2021). Elektriühendus saadakse olemasolevalt kinnistu piiril
paiknevalt 0,4kV õhuliini mastilt, millelt planeeritakse 0,4 kV ühendus maakaabliga
planeeritavate hooneteni. Liitumiskilp rajada planeeritava hoonestusala piirile.
Sidevarustus lahendatakse õhu teel levivate kanalite kaudu.
4.7.4. Soojavarustus
Hoonete küte lahendada lokaalsena. Soositud on taastuvate energiaallikate kasutamine
nagu puit, päikese- ja maaenergia.
4.8. Tuleohutus
Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ peab tule leviku takistamiseks ühelt
ehitiselt teisele olema ehitistevaheline kuja 8 m. Ühe kinnistu piires võib lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete
kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega. Käesolevas planeeringus on tagatud 4 m kuja krundi piirist, seega
naaberkruntidele rajatavate hoonetevaheline kuja vähemalt 8 m.
Planeeritavale elamukrundile ehitatavad hooned on I kasutusviisiga ja nende
minimaalne tulepüsivusklass on TP-3. Hoonete maksimaalne korruselisus on 2 ja kõrgus 9 m.
Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6 Tuletõrje veevarustus on vajalik
kustutusvee normvooluhulk 10 l/s, mis tuleb tagada 3 h jooksul ehk vajaliku tulekustutusvee
maht on 108 m3. Kui veevõtukohaks on uus kinnine mahuti, mis vastab standardi nõuetele
tehisliku veevõtukoha kohta, siis tuleb vajalik veekogus tagada 1 tunni jooksul, mis teeb
vajalikuks veekoguseks 36 m3.
Lähim looduslik veevõtukoht asub Priimetsa 1. veehoidla (Riissali järvede) põhjaosas
Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee (2418) ääres. Samasse asukohta kavandatakse tehislikku
kuivhüdrandiga veevõtukohta. Asukoht näidatud joonisel DP-5.
5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu
muutmiseks. Muutmisettepanek on seotud Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved)
ehituskeeluvööndi vähendamisega planeeringuala piires.
Vastavalt Looduskaitseseadusele on kuni kümne hektari suuruse veehoidla
ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada
Priimetsa 1. ja 2. veehoidla ehituskeeluvööndit 10 meetrini, et tagada juurdepääs Tiigi krundile
avalikult teelt. Ehituskeeluvööndit vähendatakse Tiigi krundi lõunaosas vastavalt
detailplaneeringu joonistele.
Karula valla üldplaneeringusse lk 29-30 olevasse veekogude loendisse lisada Priimetsa
1. ja 2. veehoidla (Riissali järved), mille ehituskeeluvöönd Tiigi krundi lõunaosas on 10 m.
Ehituskeeluvööndi vähendamist illustreerib skeem 3.
6. Servituutide seadmise vajadus
Planeeringualale ulatuvad olemasolevad kesk- ja madalpingel elektriõhuliinid. Nende
talumiseks peavad olema kehtivad servituudilepingud.
Planeeringu elluviimiseks ei ole uute servituutide kehtestamise vajadust.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 10(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
Tabel 1.
Nr Teeniv Kinnisomandi Isik, kelle kasuks on Servituudi kehtes-
kinnisasi kitsendused servituut seatud tamiseks vajalik
maa-ala (m2)
1 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1 kV Elektrilevi OÜ 655 m2
elektriõhuliin (Talu)
2 Tiigi (Pos 1) Olemasolev alla 1 kV Elektrilevi OÜ 209 m2
elektriõhuliin (Suvila)
3 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1-20 kV Elektrilevi OÜ 2335 m2
elektriõhuliin
(KAAGJÄRVE:VAL)
4 Tiigi (Pos 1) Olemasolev veetorustik Veetoru valdaja ≈400 m2
7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude osas on lähtutud CPTED (Crime Prevention
Through Environmental Design) korrakaitsjatele mõeldud käsiraamatust (Levald, Sibul, et al,
2015). CPTED lähenemine jagab laiema keskkonna kuritegevuse ennetamise seisukohast
kuueks erinevaks teemaks. Alljärgnevalt on neid käsitletud väikeelamupiirkonna planeerimise
seisukohast:
Territoriaalsus
Territoriaalsust aitavad tagada keskkonnas selgelt märgistatud piirid avalikus kasutuses oleva
ja erakasutuses olevate alade vahel – piirdeaiad, väravad, teavitusmärgid, -sildid. Kaasa aitab
ka nähtavuse piiramine avalikus ja erakasutuses olevate alade vahel (kõrghaljastus, hekid).
Käesolevas planeeringus on lubatud piirdeaiad, mis järgivad kruni piiri, ja ka rajatud hooneid
eraldav piirdeaed. Kui piiratakse vaid osa krundist, siis tähistada muu ala vastavalt selle
kasutamise soovidele teavitusmärkide või -siltidega.
Järelvalve
Tänapäeval on võimalik kasutada tehnilisi jälgimise vahendeid – kaameraid jmt. Jälgimise
eelduseks on nähtavus: et ala oleks võimalik jälgida, peab seal olema valgus ja vaateväli.
Liikumisanduritega varustatud õueala aitab luua vaatevälja ning haljastus avab vajalikke ja
piirab mittevajalikke vaateid.
Juurdepääsu kontroll
Välistada igasugused ettekäänded, mis võimaldaksid potentsiaalsetel rikkujatel viibida
privaatses või poolprivaatses ruumis. Võõras ei tohiks julgeda või saada alale, hoonesse või
ruumi siseneda.
Sihtmärgi kindlustamine
Elamute ja teiste hoonete füüsiline turvalisus ja kujundus, et raskendada ruumidesse
sisenemist või vandaalitsemist: lukustatavad/riivistatavad uksed/aknad/väravad.
Sissemurdmisele/vandaalitsemisele peab järgnema kohene vali alarm, mis ehmatab ja peletab
sissemurdja enne kui ta jõuab suuremat kahju teha.
Kuvand/juhtimine
Piirkond ei tohi välja näha kulunud ja hoolitsemata. See soodustab üha uusi kuritegusid ja ka
turvatunde kadumist. Võimalusel vältida ehitusperioodi katkemist pikaks ajaks ja või jätkata
ehitusala hooldamist ehituse peatumisel.
Positiivse kasutamise hõlbustamine
Naabrite omavaheline suhtlemine ja infovahetus.
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 11(12)
Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi
Valga vald, Valgamaa detailplaneering
8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine
Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang.
Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist
keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja vara.
Eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis
võiks põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise või vara.
Mõjud, mis kaasnevad, piirduvad peamiselt Tiigi krundiga. Planeerimisdokumendi elluviimisega
seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale
ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonnataluvust. Võttes kasutusele
vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja
minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka
kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju.
Veehaarde ja reoveekäitlemissüsteemi rajamisel järgida Veeseaduses ja
Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus toodud nõudeid.
Kuna Priimetsa 2. veehoidla pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, siis sellel
puudub kallasrada.
Käesoleva planeeringu elluviimine aitab ellu viia üldplaneeringuga kavandatud
elamumaa laienemist Priimetsa 2. veehoidla äärde. Olemasolevale krundile luuakse juurdepääs
avalikult teelt.
9. Detailplaneeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on
aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele
seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Planeeringu elluviimiseks tuleb rajada juurdepääsutee koostöös Valga Vallavalitsusega.
Selleks tellida projekt. Detailplaneeringujärgsete hoonete ja rajatiste (tee) ehitusõiguse
realiseerib krundi igakordne omanik.
Krundile ärilise eesmärgiga kasutatavate hoonete püstitamisel tuleb omanikul teha
Valga Vallavalitsusele 0-60 m2 suuruse ja kuni 5 m kõrguse väikeehitise puhul ehitusteatis ja
suurema hoone puhul tuleb esitada ehitusteatis või ehitusluba ja projekt vastavalt
Ehitusseadustiku Lisale 1. Ehitusseadustiku kohase menetluse läbiviimise raames
täpsustatakse katastriüksuse ärilise kasutuse osatähtsus ja viiakse läbi katastriüksuse
sihtotstarbe määramise menetlus.
Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada
kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise
võimalusi ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus.
Koostas: Kadri Pilm
K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 12(12)
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi krundi detailplaneering 92052 09.02.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd
21004 DP 1
Katastriüksuse andmed (Maa-amet)
Aadress Tiigi
Tunnus 28901:001:0292
KÜ sihtotstarve Veekogude maa 100%
Pindala 2,22 ha
POS 1
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi krundi detailplaneering 92052 07.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Tugiplaan M 1:500
21004 DP 2
POS 1
3,5
5
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi krundi detailplaneering 92052 30.07.2021
KRUNDI EHITUSÕIGUS
Pos nr
Krundi Krundi
aadress pindala, m2
Lubatud Max.
hoonetealune hoonete
pind, m2
Hoonete suurim
lubatud kõrgus/
Max.
korruselisus
Krundi kasutamise Minimaalne
sihtotstarve/ tulepüsivus- K & M
PROJEKTBÜROO
Põhijoonis M 1:500
arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass
POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3
21004 DP 3
POS 1
3,5
5
Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering
Tiigi krundi detailplaneering 92052 30.07.2021
KRUNDI EHITUSÕIGUS
Pos nr
Krundi
aadress
Krundi
pindala, m2
Lubatud Max.
hoonetealune hoonete
Hoonete suurim
lubatud kõrgus/
Max.
korruselisus
Krundi kasutamise Minimaalne
sihtotstarve/ tulepüsivus-
K &M
PROJEKTBÜROO
Tehnovõrgud ja-rajatised M 1:500
pind, m2 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass
POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3
21004 DP 4