dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kehtestamise teade

Rahandusministeerium · 25. mai 2022
Viit
15-3/4582-1
Registreeritud
25. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Valga Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))
Lahendamise tähtaeg
24. juuni 2022

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kehtestamise teade.asice5377 KB

Sisu (failidest)

VALGA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Maa-amet Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/2506 Detailplaneeringu kehtestamise teade Austatud riigihalduse minister ja Maa-ameti peadirektor Lähtudes planeerimisseaduse § 139 lõikest 4 saadame Teile Valga Vallavolikogu 27.04.2022 otsusega nr 29 kehtestatud Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti määrata võimalik juurdepääsutee asukoht Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Raavitsa küla suvilate piirkonnas. Krundi naabruses on väikeelamud ja suvilad. Põhja küljelt piirneb krunt metsaga (riigiomand) ja lõuna küljelt kohaliku teega (Valga-Suurekõrtsi-Keskk-Valga tee). Detailplaneeringuga planeeritakse Tiigi krundile hoonestusala ja määratakse juurdepääsutee asukoht. Tiigi krundi hoonestusala piires on lubatud püstitada hooneid järgmise ehitusõiguse järgi: ­ Krundi kasutamise sihtotstarve – üksikelamumaa (EP) 50% ja tehisveekogu (VT) 50 %, ­ Hoonete suurim lubatud arv – 7, ­ Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 800 m2, ­ Hoonete maksimaalne kõrgus – 9 m, kuni kaks korrust. Planeeringuga lubatakse krundile äriline kõrvalfunktsioon 20 % ulatuses. Kõrvalfunktsiooni kasutus ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale ning parkimine tuleb tagada oma krundil. Kõrvalfunktsiooni täpne osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus. Tiigi krundile määratakse juurdepääs uue mahasõiduna Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga teelt, mille laius peab olema vähemalt 3,5 m. Mootorsõidukite parkimine on lahendatud krundil. Planeeringuga on lahendatud ka tehnovõrkudega ühendamine ja võrkude põhimõttelised asukohad ning tingimused veevarustuse ja reoveekäitluse lokaalseks lahendamiseks. Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee 2 Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu muutmiseks Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas 25 meetrilt 10 meetrile. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et oleks võimalik realiseerida planeerimisettepanek juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud veekogu kalda kaitse eesmärke ja planeeritud tegevuste mõju. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik, kuna kavandatud tegevused ei muuda oluliselt olemasolevat olukorda kaldal ega suurenda inimtegevuse kahjulikku mõju. Detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldada märkimisväärseid kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Rogenbaum vallavanem Lisa: Valga Vallavolikogu 27.07.2022 otsus nr 29_kehtestamine.asice Mario Pinka 5309 3826 [email protected] VALGA VALLAVOLIKOGU OTSUS Valga 27. aprill 2022 nr 29 Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu kehtestamine Asjaolud Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu koostamine algatati Valga Vallavolikogu 30. oktoobri 2020. a otsusega nr 199 eesmärgiga määrata Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõigus elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti määrata võimalik juurdepääsutee asukoht Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Raavitsa küla suvilate piirkonnas. Krundi naabruses on väikeelamud ja suvilad. Põhja küljelt piirneb krunt metsaga (riigiomand) ja lõuna küljelt kohaliku teega (Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga tee). Karula valla üldplaneeringuga on Raavitsa külas planeeringuala piirkonda määratud maakasutuse juhtotstarbeks pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed annavad edaspidiseks maakasutuseks põhisuunad. Piirkond jääb rohevõrgustiku alale (Jaanikese Toogipalu koridor). Arvestades kehtestatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Riissali järvede ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuna juurdepääsutee on planeeritud rajada avalikult kasutatavale teele veehoidla kalda kaudu. Detailplaneeringu planeerimisalase tegevuse korraldaja on olnud Valga Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostaja OÜ K&M Projektbüroo (planeerija Kadri Pilm, maastikuarhitekt). Detailplaneeringu kehtestaja on Valga Vallavolikogu. Planeeringu lahendus Detailplaneeringuga planeeritakse Tiigi krundile hoonestusala ja määratakse juurdepääsutee asukoht. Tiigi krundi hoonestusala piires on lubatud püstitada hooneid järgmise ehitusõiguse järgi: − Krundi kasutamise sihtotstarve – üksikelamumaa (EP) 50% ja tehisveekogu (VT) 50%, − Hoonete suurim lubatud arv – 7, − Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 800 m2, − Hoonete maksimaalne kõrgus – 9 m, kuni kaks korrust. Planeeringuga lubatakse krundile äriline kõrvalfunktsioon 20% ulatuses. Kõrvalfunktsiooni kasutus ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale ning parkimine tuleb tagada oma krundil. Kõrvalfunktsiooni täpne osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus. 2 Tiigi krundile määratakse juurdepääs uue mahasõiduna Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga teelt, mille laius peab olema vähemalt 3,5 m. Mootorsõidukite parkimine on lahendatud krundil. Planeeringuga on lahendatud ka tehnovõrkudega ühendamine ja võrkude põhimõttelised asukohad ning tingimused veevarustuse ja reoveekäitluse lokaalseks lahendamiseks. Planeeringuga ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teid ja sellega seonduvaid rajatisi, välisvalgustust või muid tehnorajatisi, mis tooks Valga vallale väljaehitamise või vastavate kulude kandmise kohustuse, v.a loodusliku tuletõrje veevõtukoha ümberehitamine kuivhüdrandiga veevõtukohaks. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja rajatiste väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seotud kulude kandmise tagab Tiigi krundi igakordne omanik. Detailplaneeringuga on tehtud servituutide seadmise ettepanekud, et oleks tagatud tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise võimalused. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu muutmiseks Priimetsa 1. ja 2.veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas 25 meetrilt 10 meetrile. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et oleks võimalik realiseerida planeerimisettepanek juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud veekogu kalda kaitse eesmärke ja planeeritud tegevuste mõju. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik, kuna kavandatud tegevused ei muuda oluliselt olemasolevat olukorda kaldal ega suurenda inimtegevuse kahjulikku mõju. Planeeringumenetlus Detailplaneeringu koostamine algatati 30. oktoobril 2020. a Valga Vallavolikogu otsusega nr 199, sama otsusega otsustati mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist korraldati detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek (alates 29. märtsist 2021 30 päeva jooksul) ja avalik arutelu (31. mail 2021). Avalikustamise käigus esitas Keskkonnaamet detailplaneeringu eelnõu kohta ühe arvamuse, mis võeti arvesse ning viidi planeeringusse sisse vastav täpsustus. Keskkonnaamet oli seisukohal, et ehituskeeluvööndi vähendamine on põhjendatud planeeritud juurdepääsutee rajamiseks, kuid mitte krundi hoonestamiseks. Valga Vallavolikogu 24. septembri 2021. a otsusega nr 262 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku ajaks määrati 15. oktoober – 14. november 2021. 24. septembri 2021. a tegi Valga Vallavolikogu otsuse nr 263 taotleda Keskkonnaametilt nõusolek Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 14. jaanuari 2022. a kirjaga (kiri registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris, reg-nr 9-1.3/3911-2) andis Keskkonnaamet nõusoleku Valga vallas Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu „Tiigi maaüksuse detailplaneering Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa“ planeeringulahenduse skeemil 3 (Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal) näidatud ulatuses 10 meetrini Valga- Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee juures Tiigi kinnistule avalikult teelt juurdepääsu rajamiseks. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 6 kohaselt jõustub ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringu jõustumisel. 18. jaanuaril 2022. a esitas Valga Vallavalitsus kirjaga nr 9-1.3/501 detailplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium kontrollis üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringule heakskiidu andmisel muu hulgas planeeringu vastavust õigusaktidele ning andis nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks. 23. märtsi 2022. a kirjaga (kiri registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris, reg-nr 9-1.3/501-3) andis 3 Rahandusministeerium heakskiidu detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks. Koostöö ja kaasamine Detailplaneeringule on oma kooskõlastuse andnud Päästeamet. Lisaks on planeeringu menetlusse kaasatud Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium. Detailplaneeringu koostamisse on olnud kaasatud tehnovõrkude haldaja (Elektrilevi OÜ). Detailplaneeringu koostamisse kaasati planeeringuala kinnisasjade ja planeeringualaga piirnevate kinnisasjade omanikud. Kaasatud isikute ring on suurenenud planeeringu avalikustamise käigus. Detailplaneeringu eelnõu avalikustamise käigus esitati üks kirjalik arvamus. Arvamusega on arvestatud. Detailplaneeringu heakskiitmise menetluse käigus ilmnes, et detailplaneeringu menetluse käigus on piirneva kinnisasja omanik vahetunud ning uus omanik on jäänud detailplaneeringu menetlusest kõrvale. Valga Vallavalitsus teavitas (18. veebruari 2022 kiri nr 9-1.3/1069) koheselt Pärna tn 1 kinnisasja omanikku menetletavast detailplaneeringust, edastas detailplaneeringu kausta ja viite materjalidele ning andis tähtaja (30 päeva) arvamuse avaldamiseks. 30 päeva jooksul Valga Vallavalitsusele arvamust ei laekunud. Kui arvamuse avaldaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust anda. Detailplaneeringu kehtestamine Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine omavalitsuse üksuse territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringut koostades planeerimisalaste põhimõtete järgimise. Planeerimismenetluse käigus on soovitud leida tasakaal avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide vahel. Valga Vallavolikogu on seisukohal, et käesolev detailplaneering on koostatud vastavalt kehtivatele strateegilistele dokumentidele ja Karula valla üldplaneeringu muutmine on põhjendatud. Detailplaneering on kooskõlas Valga valla ruumilise arengu eesmärkidega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 33, planeerimisseaduse § 139 lõike 1 alusel ning arvestades Karula Vallavolikogu 25. aprilli 2008. a määrusega nr 6 kehtestatud Karula valla üldplaneeringuga, Valga Vallavolikogu otsustab: 1. Kehtestada Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneering vastavalt lisale. 2. Valga Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise teadete avaldamine ja edastamine vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõigetele 3−6. 3. Valga Vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatused punktis 1 nimetatud detailplaneeringu alusel Karula valla üldplaneeringusse. 4. Otsus jõustub selle teatavakstegemisest. 5. Otsuse peale võib esitada vaide Valga Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Drubinš esimees 4 10,4 10,4 4 10,5 POS 1 POS 1 4 11 5 5 11,4 4 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi krundi detailplaneering 92052 07.05.2021 K & M PROJEKTBÜROO Hoonestusala seos tehnovõrkude kaitsevöönditega M 1:1000 21004 DP 5 64.50 5 12 0 64.00 62.50 120 61.00 62.00 63.50 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi krundi detailplaneering 92052 07.05.2021 K & M PROJEKTBÜROO Nähtavuskolmnurgad Tuletõrje veevõtukoht M 1:1000 21004 DP 6 Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi detailplaneeringu Valga vald, Valgamaa illustratsioon Vaade 1. Vaade lõuna suunast Vaade 2. Vaade edelast K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 1(1) OÜ K&MPROJEKTBÜROO 68604 TÕRVA VILJANDI 2 TEL 763 3301, 763 2139 REG NR 10171174 MTR EP;EO;EG;EK 10171174 - 0001 E216/2005-P TÄHIS: 21004 TELLIJA: VALGA VALLAVALITSUS PUIESTEE 8, VALGA LINN HUVITATUD ISIK: TANEL KESKOJA J. KUPERJANOVI 62-6, VALGA LINN TIIGI KRUNDI DETAILPLANEERING RAAVITSA KÜLA, VALGA VALD, VALGAMAA Juhataja: Tiiu Loorman Dipl. maastikuarhitekt: Kadri Pilm TÕRVA JUULI 2021 Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering SISUKORD A Seletuskiri 1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk...............................................................2 2. Olemasolev olukord ja analüüs............................................................................2 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs..............2 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................3 3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.........................................5 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ...............................................................5 4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................5 4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos põhjendusega....................................................................................................6 4.2.1 Krundi hoonestusala..............................................................................6 4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ..............................................6 4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine.............................................7 4.3. Krundi ehitusõigus .....................................................................................8 4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused...............8 4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus..........................8 4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine.............................................8 4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised............................................................................9 4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad.....................................................9 4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon......................................................9 4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus .................................................10 4.7.4. Soojavarustus ...................................................................................10 4.8. Tuleohutus...............................................................................................10 5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek...................................................................10 6. Servituutide seadmise vajadus..........................................................................10 7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.........................................................11 8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine.........................12 9. Detailplaneeringu elluviimine.............................................................................12 Seletuskirjas on esitatud järgmised skeemid (kõigi väljatrükk A4 formaadis): Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal B Joonised DP-1 Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd, skeem, väljatrükk A3 formaadis DP-2 Tugiplaan, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis DP-3 Põhijoonis, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis DP-4 Tehnovõrgud ja -rajatised, M 1:500, väljatrükk A2 formaadis DP-5 Hoonestusala seos tehnovõrkude kaitsevöönditega, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis DP-6 Nähtavuskolmnurgad. Tuletõrje veevõtukoht, M 1:1000, väljatrükk A3 formaadis DP-7 Detailplaneeringu illustratsioon, skeem, väljatrükk A4 formaadis K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 1(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering 1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk Planeeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu otsus 30. oktoober 2020 nr 199 detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Detailplaneeringu koostamine on vajalik:  detailplaneeringuala on Karula valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks, detailplaneeringu koostamine on nõutav ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks  planeeringualal asub Riissali järvede Priimetsa 2. veehoidla, millele laienevad looduskaitseseadusest tulenevad kalda kasutamise kitsendused. Samuti ulatuvad krundile 1. veehoidla kalda kasutamise kitsendused. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks, juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu koostajad:  detailplaneeringu koostamise korraldaja ja tellija - Valga Vallavalitsus  huvitatud isik - maaomanik Tanel Keskoja  planeerija - K & M Projektbüroo OÜ, Kadri Pilm (dipl.maastikuarhitekt, MD003372 magister). Planeeringu koostamise aluskaardiks on Aabenest OÜ (litsents 579MA, töö nr 20240G) poolt 16.12.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:  Karula valla üldplaneering (kehtestatud 25.04.2008 otsusega nr 6)  Valga valla koostatav üldplaneering  Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417)  Eelhinnang Valga valla, Raavitsa küla, Tiigi krundi detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Lisa 2 Valga Vallavolikogu 30.10.2020 otsusele nr 199, koostaja Anni Teetsmann  Planeerimisalane seadusandlus ja standardid Planeeringualal ega selle kontaktalal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. 2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringuala asub Valga vallas Raavitsa külas, Raavitsa suvilapiirkonnas. Planeeringuala lähiümbrusesse jäävad mitmed ühepereelamud ning suvilad. Tiigi krunt on praegu hoonestamata ning osaliselt hooldamata. Planeeringuala andmed:  Katastriüksuse nimetus: Tiigi  Katastriüksuse number: 28901:001:0292  Pindala: 22204 m2  Maa kasutamise sihtotstarve: 100% veekogude maa. Tiigi krunt asub Raavitsa küla põhjaosas. Suure osa kkundist moodustab paisjärv Priimetsa 2. veehoidla (Riissali järved) (VEE2132360), mille veepeegli pindala on ligikaudu 0,9 ha, keskmine sügavus 1,5 m, valgala pindala 1,1 km2. Keskkonnaregistri andmetel pole K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 2(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering veekogu avalik või avalikult kasutatav. Tiigi krunt külgneb valdavalt elamumaa kinnistutega, lääne ja põhja suunas jäävad Valga metskonnale kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaad. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 58,21-62,51 m üle merepinna. Maapind langeb ühtlaselt veekogu suunas. Olemasolevat juurdepääsuteed krundile ei ole. Otsene ühendus avalikult kasutatavale teele on krundi lõunaosas Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teele (2890001). Valga-Suurkõrtsi- Kesk-Valga tee laius planeerinuala juures on 4,4-5,5 m. Tee on kõva tolmuvaba kattega. Tiigi krundile ulatuvad järgmiste tehnovõrkude kaitsevööndid:  elektripaigaldise kaitsevöönd, keskpingel õhuliin – 10 m mõlemal pool liini telge  elektripaigaldise kaitsevöönd, madalpinge õhuliin (4 tk) – 2 m mõlemal pool liini telge  elektripaigaldise kaitsevöönd, maakaabel – 1 m mõlemal pool liini telge Ümberkaudsetel elamutel on valdavalt kohtküte (ahi, kamin, pliit) või lokaalküte. Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni levikuala. Veevarustus on lähiümbruses lahendatud salvkaevude baasil, osaliselt pakub veevarustust ka RMK oma puurkaevust, millest lähtuv veetoru kulgeb üle Tiigi krundi. Torustiku asukoht märgitud plaanile ligikaudsena. Tiigi krundile ulatuvad järgmised piirangud:  Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) veekaitsevöönd – 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist  Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvöönd – 25 m põhikaardile kantud veekogu piirist  Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) piiranguvöönd – 50 m põhikaardile kantud veekogu piirist Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) on veekogud, mis ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad. 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestatud on 2009. aastal kehtestatud Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga, mille asukoht on käesoleva detailplaneeringuala naabermaaüksus. Metsaääre kinnistu detailplaneeringuga jagati maaüksus kaheks elamukrundiks ja määrati neile ehitusõigus. Detailplaneering on käesolevaks ajaks ellu viidud. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Karula valla üldplaneeringuga (kehtestatud 25.04.2008) ning Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 15.12.2017). Karula valla üldplaneeringuga on Tiigi krundi ja Priimetsa 2. veehoidla lähiümbruse maa kasutamise juhtotstarbeks määratud pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Üldplaneeringus ette nähtud ka Raavitsa küla pereelamumaa laienemise võimalus ja selleks pereelamumaa lähiümbrusesse planeeritud ka perspektiivne elamumaa (EV1). Valga- Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee äärde kavandatud võimalus kaubandus-, teenindus-, büroohoonete ehitamiseks (B6). Väljavõte Karula valla üldplaneeringust on toodud skeemil 1. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 3(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering Skeem 1. Väljavõte Karula valla üldplaneeringust (2008) Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on väärtuslikuks peetud Raavitsa küla ümbruse metsasid, mis moodustavad olulise osa Valga linna rohelisest vööndist ja omavad rekreatsiooniväärtust. Planeeringuala jääb Paju-Raavitsa rohelise võrgustiku koridori alale. Väljavõte maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardist on toodud skeemil 2. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 4(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering Skeem 2. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist (2017). Punase ringiga on tähistatud detailplaneeringu ala rohelise võrgustiku koridoris. Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega, sisaldab käesolev detailplaneering Karula valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut veekogude Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala asub Raavitsa küla elamupiirkonnas. Kompaktne asustus on lõigatud kaheks osaks kõrgepingeliinide ja nende kaitsevöönditega (kokku ca 180 m laiune riba). Planeeringuala jääb põhjapoolsele kompaktse asustusega alale. Küla kompaktne asustusala on arenenud suvilapiirkonnast, mida iseloomustab endisele suvilapiirkonnale omane arhitektuur – endisaegseid suvilaid on ehitatud suuremaks juurdeehitustena, vahele on ehitatud ka uusi tänapäevase terviklahendusega elamuid. Planeeringuala läheduses loodus- ja muinsuskaitse objekte ei asu. 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala ei jaotata kruntideks. Säilib olemasolev katastriüksus ja selle piir. Krundi pindalalast moodustab ca 9000 m2 Priimetsa 2. veehoidla ja selle veekaitsevöönd. Käesoleva planeeringuga soovitakse maad kasutama hakata elamumaana. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata krundi kasutamise sihtotstarbeks 50% üksikelamumaa (EP 50%) ja 50% tehisveekogu (VT 50%). Vastavalt Karula valla üldplaneeringule on lubatud äriline kõrvalfunktsioon 20% ulatuses. Kõrvalfunktsioon ei tohi tuua kaasa olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhn, tolm, K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 5(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering vibratsioon, autoliiklus, jms) ning parkimine tuleb tagada omal krundil. Täpsem kõrvalfunktsiooni osakaal määratakse ärilisel eesmärgil kasutusele võetava hoone ehitusseadustiku kohase loamenetluse käigus. 4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos põhjendusega 4.2.1 Krundi hoonestusala Planeeringuala on üldplaneeringuga määratud pereelamumaaks ning see asub olemasolevate pereelamumaa maaüksuste vahel. Olemasolevatest elektriliinidest tulenev kaitsevööd hõlmab krundi läänepiirist 10 m laiuse ala. Peaaegu kogu ülejäänud maa-ala asub paisjärve piirangu-, ehituskeelu- või veekaitsevööndis. Hoonestusala on määrataud veehoidla ehituskeeluvöödi ja elektriliini kaitsevööndi vahelisele maa-alale. Krundi läänepoolses servas algab hoonestusala elektriõhuliini 10 m laiusest kaitsevööndist, mis asub krundi piirist 10,4-11,4 m kaugusel. Kui seoses tehnovõrkude ümberehitamisega liinikaitsevöönd väheneb, siis hoonestusala suureneb selle võrra. Tagatud peab olema 4 m laiune tuleohutuskuja krundi piiridest. Lubatud hoonestusala suurenemist maksimaalse tasemeni on skemaatiliselt näidatud joonisel DP-5. 4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (§34). Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (§ 40). Krundile iseseisva juurdepääsu tagamiseks on vajalik ehitada juurdepääs läbi ehituskeeluvööndi. Juurdepääsule ei laiene §38 lõike 5 punkt 10 erand, sest planeeritud juurdepääsutee ei ole Valga valla avalikult kasutatav tee. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik, kuid siiski võimalik, kui arvestatakse kalda kaitse eesmärke. Krundi piiramiseks lubatud piirdeaiale ehituskeeluvööd ei laiene. Planeeringus kajastatud tehnorajatistele laieneb looduskaitseseaduse §38 lõike 5 punktis 8 toodud erand, mille kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele. Arvestades Karula üldplaneeringus toodud eesmärki elamuala laiendamiseks ning käesoleva planeeringu planeerimisettepanekut tehakse ettepanek vähendada Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järvede) ehituskeeluvööndit 10 meetrini Valga-Suurkõrtsi- Kesk-Valga tee juures Tiigi krundile avalikult teelt juurdepääsu rajamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut illustreerib Skeem 3 ja detailplaneeringu joonised. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 6(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering Skeem 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal 4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine Looduskaitseseadusest tulenevate ranna või kalda kaitse eesmärkide tagamine ehituskeeluvööndi vähendamisel:  rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Vastavalt käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisele eelhinnangule ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Planeeritav piirkond on juba aktiivne ja funktsionaalne, planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte, Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Taimestikku mõjutatakse vaid otsese ehitustegevuse kaudu. Samuti ei ole eelhinnangu kohaselt olulist mõju veestikule ega õhukvaliteedile.  inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kuna krunti ei jagata jääb see ühe omaniku valdusesse eesmärgiga ehitada sinna pereelamu koos abihoonetega, siis on inimtegevusega kaasnev lisanduv mõju väike. Veekogu vastaskaldal on kaheksa elamumaa kinnistut, millest seitse on hoonestatud juba enne 1993. aastat (Maa- ameti ajaloolised ortofotod). Algselt olid ehitised kasutuses suvilatena, kuid aja jooksul on K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 7(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering need ümber ehitatud elamuteks.  ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine Veehoidlal on üsna järsud kaldad, mis jäävad veekaitsevööndisse. Veekaitsevöönd jääb ehitustegevusest puutumatuks. Paisjärve vastaskaldal ning ka planeeringualast lääne poole jäävad olemasolevad elamumaad, mis on olnud aktiivses kasutuses aastakümneid.  vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Priimetsa 2. veehoidla ei ole avalik veekogu ega avalikuks kasutamiseks määratud veekogu, seega puudub sellel kallasrada, kuhu peab olema tagatud juurdepääs. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei piira seega vaba liikumist ega juurdepääsu. 4.3. Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on toodud detailplaneeringu põhijoonisel toodud tabelis. Krundile on lubatud ehitada kuni 7 hoonet maksimaalse hoonetealuse pinnaga 800 m 2. Arvestatud on elamu, kahe abihoone ja kuni nelja väikeehitisega. Kuni 20 m2 hooneid kuni 5 m kõrguseid saab püstitada nii palju, kui lubatud hoonete alune pind lubab. Kogu ehitusõigusega määratud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piiridesse. Detailplaneeringuga ei määrata ehitusjoont, katuse harjajoont ega katusekallet. Rajatiste, mis ei võimalda tule levikut, ehitamine krundi piirile lähemale kui 4 m on lubatud kokkuleppel piirinaabriga. Krundi võib piirata piirdeaiaga, mis järgib kinnistu piiri, kuid lubatud on ka ainult õueala piiramine. Lubatud on kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev aed või kuni 1,2 m kõrgune läbipaistmatu aed. Nähtavuse piiramiseks võib kasutada hekki. 4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Ehitatavad hooned peavad olema keskkonda sobivad, kaasaegsete ehitus- ja arhitektuurilahendustega ning tänapäevastele energiatõhususe nõuetele vastavad. Välisviimistluses kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima peahoonega. Detailplaneeringuga ei määrata hoone katuse ja seina välisviimistulusmaterjale. Hoonestus tervikuna peab olema ühtses stiilis ja kokkusobiv nii värvidelt, materjalidelt kui ka mahult. 4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs nähakse ette Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teelt uue mahasõiduna. Juurdepääsutee laius peab olema vastavalt standardile EVS 812-7:2018 vähemalt 3,5 m. Hoonete täpsete asukohtade kavandamisel arvestada päästesõidukite ümberpööramisvõimalusega. Parkimine lahendada oma krundil. Elamukrundile näha ette minimaalselt 2 parkimiskohta. Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga teel kehtib planeeringuala lähiümbruses asulas liikumise kiiruspiirang ehk 50 km/h. Kavandataval juurdepääsukohal on nähtavuskaugus väljasõiduks paremale ja vasakule ca 120 m, mis vastab Maanteede projekteerimisnormide (MTM 5.08.2015 määrus nr 106 lisa) järgi projektkiirusel 50 km/h tasemele „rahuldav“. Peatumisnähtavus 60 m on tagatud. Lähim bussipeatus asub Toome katastriüksuse (28901:001:0300) ees 120 m kaugusel planeeringualast. 4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei nähta ette maa-ala kõrguste olulist muutmist. Sademevesi tuleb K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 8(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering juhtida hoonetest eemale ja immutada omal krundil. Haljastuse lahendab krundi omanik, kasutada nii kõrg- kui madalhaljastuse elemente. 4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised Tehnovõrkude lahendus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste ja vee- ja kanalisatsiooniseadmete asukohavaliku alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. 4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad Tehnovõrkude puhul arvestada järgmiste kaitsevöönditega:  Septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, muudel omapuhastitel 10 m (Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus)  Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m (Veeseadus, §148, §154)  Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid  Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide korral 2 m ja 1-35 kV nimipingega liinide korral 10 m  Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 m mõlemal pool sideehitist. Maakaabelliini ja sideehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 kohaselt (Maa-ameti geoloogiline kaardimaterjal) on planeeringuala põhjapoolsel osal põhjavesi hästi kaitstud ehk väga madala reostustundlikkusega ning lõunapoolsel osal suhteliselt kaitstud ehk madala reostustundlikkusega. Aluspõhjas on 5-10 m paksune või >10 m paksune savi või liivsavi kiht. Planeeringuala ei asu ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni piirkonnas seega tuleb luua lokaalsed lahendused. Veevarustuse tagamiseks rajada puur- või salvkaev oma krundile. Piirkonnas valdavalt salvkaevud. Keskkonnaregistri andmetel on Raavitsa külas kaks puurkaevu olmevee saamiseks, nende sügavused on 39,5 ja 80 m. Puur- või salvkaevu rajamisel tuleb arvestada, et puurkaevul on hooldusala raadius 10 m, salvkaevul kuja 10 m. Krundist läheb läbi Valga metskonna maadel asuvast puurkaevust lähtuv veetoru, mis jagab vett ka teistele maaüksustele. Detailplaneeringu joonistele on kantud toru ligikaudne asukoht. Omapuhasti asukohavalikul ja rajamisel arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tungimusi. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning määratakse vastavalt Veeseadusele ja Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus §6 järgi. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 9(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering 4.7.3. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus Elektrivarustuse saamiseks planeeritavale krundile on väljastanud tehnilised tingimused OÜ Elektrilevi (nr 367915, 22.01.2021). Elektriühendus saadakse olemasolevalt kinnistu piiril paiknevalt 0,4kV õhuliini mastilt, millelt planeeritakse 0,4 kV ühendus maakaabliga planeeritavate hooneteni. Liitumiskilp rajada planeeritava hoonestusala piirile. Sidevarustus lahendatakse õhu teel levivate kanalite kaudu. 4.7.4. Soojavarustus Hoonete küte lahendada lokaalsena. Soositud on taastuvate energiaallikate kasutamine nagu puit, päikese- ja maaenergia. 4.8. Tuleohutus Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ peab tule leviku takistamiseks ühelt ehitiselt teisele olema ehitistevaheline kuja 8 m. Ühe kinnistu piires võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Käesolevas planeeringus on tagatud 4 m kuja krundi piirist, seega naaberkruntidele rajatavate hoonetevaheline kuja vähemalt 8 m. Planeeritavale elamukrundile ehitatavad hooned on I kasutusviisiga ja nende minimaalne tulepüsivusklass on TP-3. Hoonete maksimaalne korruselisus on 2 ja kõrgus 9 m. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6 Tuletõrje veevarustus on vajalik kustutusvee normvooluhulk 10 l/s, mis tuleb tagada 3 h jooksul ehk vajaliku tulekustutusvee maht on 108 m3. Kui veevõtukohaks on uus kinnine mahuti, mis vastab standardi nõuetele tehisliku veevõtukoha kohta, siis tuleb vajalik veekogus tagada 1 tunni jooksul, mis teeb vajalikuks veekoguseks 36 m3. Lähim looduslik veevõtukoht asub Priimetsa 1. veehoidla (Riissali järvede) põhjaosas Valga-Suurkõrtsi-Kesk-Valga tee (2418) ääres. Samasse asukohta kavandatakse tehislikku kuivhüdrandiga veevõtukohta. Asukoht näidatud joonisel DP-5. 5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Karula valla üldplaneeringu muutmiseks. Muutmisettepanek on seotud Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved) ehituskeeluvööndi vähendamisega planeeringuala piires. Vastavalt Looduskaitseseadusele on kuni kümne hektari suuruse veehoidla ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Priimetsa 1. ja 2. veehoidla ehituskeeluvööndit 10 meetrini, et tagada juurdepääs Tiigi krundile avalikult teelt. Ehituskeeluvööndit vähendatakse Tiigi krundi lõunaosas vastavalt detailplaneeringu joonistele. Karula valla üldplaneeringusse lk 29-30 olevasse veekogude loendisse lisada Priimetsa 1. ja 2. veehoidla (Riissali järved), mille ehituskeeluvöönd Tiigi krundi lõunaosas on 10 m. Ehituskeeluvööndi vähendamist illustreerib skeem 3. 6. Servituutide seadmise vajadus Planeeringualale ulatuvad olemasolevad kesk- ja madalpingel elektriõhuliinid. Nende talumiseks peavad olema kehtivad servituudilepingud. Planeeringu elluviimiseks ei ole uute servituutide kehtestamise vajadust. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 10(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering Tabel 1. Nr Teeniv Kinnisomandi Isik, kelle kasuks on Servituudi kehtes- kinnisasi kitsendused servituut seatud tamiseks vajalik maa-ala (m2) 1 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1 kV Elektrilevi OÜ 655 m2 elektriõhuliin (Talu) 2 Tiigi (Pos 1) Olemasolev alla 1 kV Elektrilevi OÜ 209 m2 elektriõhuliin (Suvila) 3 Tiigi (Pos 1) Olemasolev 1-20 kV Elektrilevi OÜ 2335 m2 elektriõhuliin (KAAGJÄRVE:VAL) 4 Tiigi (Pos 1) Olemasolev veetorustik Veetoru valdaja ≈400 m2 7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riske vähendavate abinõude osas on lähtutud CPTED (Crime Prevention Through Environmental Design) korrakaitsjatele mõeldud käsiraamatust (Levald, Sibul, et al, 2015). CPTED lähenemine jagab laiema keskkonna kuritegevuse ennetamise seisukohast kuueks erinevaks teemaks. Alljärgnevalt on neid käsitletud väikeelamupiirkonna planeerimise seisukohast:  Territoriaalsus Territoriaalsust aitavad tagada keskkonnas selgelt märgistatud piirid avalikus kasutuses oleva ja erakasutuses olevate alade vahel – piirdeaiad, väravad, teavitusmärgid, -sildid. Kaasa aitab ka nähtavuse piiramine avalikus ja erakasutuses olevate alade vahel (kõrghaljastus, hekid). Käesolevas planeeringus on lubatud piirdeaiad, mis järgivad kruni piiri, ja ka rajatud hooneid eraldav piirdeaed. Kui piiratakse vaid osa krundist, siis tähistada muu ala vastavalt selle kasutamise soovidele teavitusmärkide või -siltidega.  Järelvalve Tänapäeval on võimalik kasutada tehnilisi jälgimise vahendeid – kaameraid jmt. Jälgimise eelduseks on nähtavus: et ala oleks võimalik jälgida, peab seal olema valgus ja vaateväli. Liikumisanduritega varustatud õueala aitab luua vaatevälja ning haljastus avab vajalikke ja piirab mittevajalikke vaateid.  Juurdepääsu kontroll Välistada igasugused ettekäänded, mis võimaldaksid potentsiaalsetel rikkujatel viibida privaatses või poolprivaatses ruumis. Võõras ei tohiks julgeda või saada alale, hoonesse või ruumi siseneda.  Sihtmärgi kindlustamine Elamute ja teiste hoonete füüsiline turvalisus ja kujundus, et raskendada ruumidesse sisenemist või vandaalitsemist: lukustatavad/riivistatavad uksed/aknad/väravad. Sissemurdmisele/vandaalitsemisele peab järgnema kohene vali alarm, mis ehmatab ja peletab sissemurdja enne kui ta jõuab suuremat kahju teha.  Kuvand/juhtimine Piirkond ei tohi välja näha kulunud ja hoolitsemata. See soodustab üha uusi kuritegusid ja ka turvatunde kadumist. Võimalusel vältida ehitusperioodi katkemist pikaks ajaks ja või jätkata ehitusala hooldamist ehituse peatumisel.  Positiivse kasutamise hõlbustamine Naabrite omavaheline suhtlemine ja infovahetus. K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 11(12) Tiigi, Raavitsa küla Töö nr 21004 Tiigi krundi Valga vald, Valgamaa detailplaneering 8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang. Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja vara. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis võiks põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise või vara. Mõjud, mis kaasnevad, piirduvad peamiselt Tiigi krundiga. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonnataluvust. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Veehaarde ja reoveekäitlemissüsteemi rajamisel järgida Veeseaduses ja Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus toodud nõudeid. Kuna Priimetsa 2. veehoidla pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, siis sellel puudub kallasrada. Käesoleva planeeringu elluviimine aitab ellu viia üldplaneeringuga kavandatud elamumaa laienemist Priimetsa 2. veehoidla äärde. Olemasolevale krundile luuakse juurdepääs avalikult teelt. 9. Detailplaneeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringu elluviimiseks tuleb rajada juurdepääsutee koostöös Valga Vallavalitsusega. Selleks tellida projekt. Detailplaneeringujärgsete hoonete ja rajatiste (tee) ehitusõiguse realiseerib krundi igakordne omanik. Krundile ärilise eesmärgiga kasutatavate hoonete püstitamisel tuleb omanikul teha Valga Vallavalitsusele 0-60 m2 suuruse ja kuni 5 m kõrguse väikeehitise puhul ehitusteatis ja suurema hoone puhul tuleb esitada ehitusteatis või ehitusluba ja projekt vastavalt Ehitusseadustiku Lisale 1. Ehitusseadustiku kohase menetluse läbiviimise raames täpsustatakse katastriüksuse ärilise kasutuse osatähtsus ja viiakse läbi katastriüksuse sihtotstarbe määramise menetlus. Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise võimalusi ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus. Koostas: Kadri Pilm K & M Projektbüroo OÜ Juuli 2021 12(12) Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi krundi detailplaneering 92052 09.02.2021 K &M PROJEKTBÜROO Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd 21004 DP 1 Katastriüksuse andmed (Maa-amet) Aadress Tiigi Tunnus 28901:001:0292 KÜ sihtotstarve Veekogude maa 100% Pindala 2,22 ha POS 1 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi krundi detailplaneering 92052 07.05.2021 K &M PROJEKTBÜROO Tugiplaan M 1:500 21004 DP 2 POS 1 3,5 5 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi krundi detailplaneering 92052 30.07.2021 KRUNDI EHITUSÕIGUS Pos nr Krundi Krundi aadress pindala, m2 Lubatud Max. hoonetealune hoonete pind, m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus/ Max. korruselisus Krundi kasutamise Minimaalne sihtotstarve/ tulepüsivus- K & M PROJEKTBÜROO Põhijoonis M 1:500 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3 21004 DP 3 POS 1 3,5 5 Tiigi, Raavitsa küla, Valga vald, Valgamaa Detailplaneering Tiigi krundi detailplaneering 92052 30.07.2021 KRUNDI EHITUSÕIGUS Pos nr Krundi aadress Krundi pindala, m2 Lubatud Max. hoonetealune hoonete Hoonete suurim lubatud kõrgus/ Max. korruselisus Krundi kasutamise Minimaalne sihtotstarve/ tulepüsivus- K &M PROJEKTBÜROO Tehnovõrgud ja-rajatised M 1:500 pind, m2 arv krundil absoluutkõrgus, m osakaal klass POS 1 Tiigi 22204 800 7 9/ 72.10 2 EP/50%, VT/50% TP-3 21004 DP 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel