Keit Pentus-Rosimannus Teie 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1
Rahandusministeerium Meie 24.05.2022 nr 5-8/2764-1
[email protected]
Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu
Lugupeetud rahandusminister
Täname Finantsinspektsioonile edastatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu eest arvamuse
avaldamiseks. Finantsinspektsioon esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja ettepanekud.
Eelnõu § 5
Lõikes 2 on viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, kus on märgitud kuupäev „4. juuli 2012. a“.
Samas eelnõu § 6 lõikes 4 sellist kuupäevalist viidet ei ole. Seetõttu tuleks vastavale määrusele viitamine läbi
eelnõu ühtlustada.
Eelnõu § 13
Lõike 4 punktis 2 on kokku kirjutatud „kehtestatudnõuetele“, mis peaks olema lahku kirjutatud.
Eelnõu § 16
Lõike 1 lõpus on arveldussüsteemid asemel „arveldusüsteemid“, st s-täht on puudu keskelt.
Lõike 4 punktis 5 on kokku kirjutatud „osalejatenõuete“, mis peaks olema lahku kirjutatud.
Eelnõu § 17
Lõike 1 lõpus on arveldussüsteemis asemel „arveldusüsteemis“, st s-täht on puudu keskelt.
Eelnõu § 19
Lõikes 8 on pankrotimenetluse asemel „panktorimenetlus“, pankrotihalduri asemel „panktorihaldur“ ja
„panktorihalduril“.
Eelnõu § 24
Lõike 1 esimeses lauses on sätestatud Eesti Panga õigus edastada Finantsinspektsioonile maksesüsteemi
arveldussüsteemina tunnustamise ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil kogutud teavet, dokumente ja
muid andmeid. Finantsinspektsiooni hinnangul on vastav õigus kaetud Eesti Panga seaduse § 41 lõikega 3,
mille kohaselt Finantsinspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke
andmeid. Samuti toetab seda Finantsinspektsiooni seaduse § 48 lõige 1, mille kohaselt on
Finantsinspektsioonil õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt teavet, mis on vajalik Finantsinspektsiooni
ülesannete täitmiseks.
Lõike 2 kohaselt sõlmivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon koostöökokkuleppe, millega muu hulgas
määravad vastutuse ulatuse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise ülesande täitmisel. Samas
eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt vaatab Eesti Pank arveldussüsteemide ja maksesüsteemide järele. Seetõttu
tekib küsimus, et kui seadusest tulenevalt teostab järelevaatamist Eesti Pank, siis kuidas saab
koostöökokkuleppes määrata vastutuse ulatust Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vahel. Vastutust peab
kandma ikkagi see asutus, kellele on seadusega vastav ülesanne pandud.
Lõikes 2 sätestatud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni kohustus sõlmida koostöökokkulepe võiks olla
sätestatud pigem võimalusena kui kohustusena. Samuti võiks säte olla üldisem ja mitte piiritleda liigselt
asjaosaliste võimalusi võimaliku koostöökokkuleppe sõlmimisel. Selgitused, mida koostöökokkuleppe võiks
endas sisaldada, võiksid olla esitatud seaduse eelnõu seletuskirjas vastava paragrahvi juures.
Lõike 2 viimases lauses on kasutatud sõnastust „makse- ja arveldussüsteemide“, mille saaks asendada
eelnõu § 23 lõikes 1 esitatud lühendiga „süsteemide“.
Lõige 3 räägib läbivalt „süsteemist“, mis tulenevalt eelnõu § 23 lõikest 1 tähendab makse- ja
arveldussüsteemi. Seletuskirjas viidatakse aga lõike 3 juures üksnes arveldussüsteemile. Kui lõikes 3
peetakse silmas vaid arveldussüsteeme, siis tuleks vastav muudatus ka eelnõus teha.
Lõige 4 sisaldab Eesti Panga ettepanekut Finantsinspektsioonile riskide maandamiseks, mille tulemusel võib
eelnõu seletuskirja kohaselt Finantsinspektsioonil tekkida vajadus ettekirjutuse tegemiseks.
Finantsinspektsioon leiab, et kuigi eelnõu seletuskirjas on öeldud, et krediidiasutuste seadusega on juba
antud mitte ammendav loetelu ettekirjutuse tegemiseks, siis Finantsinspektsioon, kui rakendaja, soovib, et
Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud asjakohastes eriseadustes oleks käesoleval juhul konkreetsem alus
ja viide makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõule. Eeltoodu loob selge õigusliku aluse ettekirjutuse
tegemiseks lõikes 4 sätestatud juhul.
Lisaks eeltoodule on küsimus selle kohta, et kuigi eelnõu § 24 lõike 4 juures on seletuskirjas räägitud üksnes
krediidiasutuste seadusest, siis kas tuleks arvestada ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning
väärtpaberituru seadusega. Kui nii, siis tuleks ka nendes seadustes luua Finantsinspektsioonile vastav
õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4 sätestatud juhul.
Eelnõu § 31
Punkti 2 ja 3 osas võiks mõelda, kuna Eesti Pank on järelevaataja rollis, siis punktis 2 esitatud täiendus lisada
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 82 lõike 11 juurde, mis juba sätestab Eesti Panga õiguse nõuda
Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks täiendavaid ühekordseid või regulaarseid
aruandeid.
Punktis 3 esitatud seaduse täienduses on sõnas „osalemise“ puudu e-täht.
2/3
Eelnõu § 36
Punkti 2 osas võiks sarnaselt eespool tooduga (kommentaar eelnõu § 31) anda Eesti Pangale, kui
järelevaatajale, laiem õigus nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta
arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi arveldussüsteemis.
Täiendavate küsimuste korral oleme valmis neile lahkesti vastama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Siret Saarmets 668 0542
[email protected]
3/3