dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 25. mai 2022
Viit
1.1-10.1/4576-1
Registreeritud
25. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Linda Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Kiri 24.05.2022 nr 5-8 2764-1.asice372 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Teie 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1 Rahandusministeerium Meie 24.05.2022 nr 5-8/2764-1 [email protected] Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu Lugupeetud rahandusminister Täname Finantsinspektsioonile edastatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu eest arvamuse avaldamiseks. Finantsinspektsioon esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja ettepanekud. Eelnõu § 5  Lõikes 2 on viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, kus on märgitud kuupäev „4. juuli 2012. a“. Samas eelnõu § 6 lõikes 4 sellist kuupäevalist viidet ei ole. Seetõttu tuleks vastavale määrusele viitamine läbi eelnõu ühtlustada. Eelnõu § 13  Lõike 4 punktis 2 on kokku kirjutatud „kehtestatudnõuetele“, mis peaks olema lahku kirjutatud. Eelnõu § 16  Lõike 1 lõpus on arveldussüsteemid asemel „arveldusüsteemid“, st s-täht on puudu keskelt.  Lõike 4 punktis 5 on kokku kirjutatud „osalejatenõuete“, mis peaks olema lahku kirjutatud. Eelnõu § 17  Lõike 1 lõpus on arveldussüsteemis asemel „arveldusüsteemis“, st s-täht on puudu keskelt. Eelnõu § 19  Lõikes 8 on pankrotimenetluse asemel „panktorimenetlus“, pankrotihalduri asemel „panktorihaldur“ ja „panktorihalduril“. Eelnõu § 24  Lõike 1 esimeses lauses on sätestatud Eesti Panga õigus edastada Finantsinspektsioonile maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamise ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil kogutud teavet, dokumente ja muid andmeid. Finantsinspektsiooni hinnangul on vastav õigus kaetud Eesti Panga seaduse § 41 lõikega 3, mille kohaselt Finantsinspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Samuti toetab seda Finantsinspektsiooni seaduse § 48 lõige 1, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt teavet, mis on vajalik Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks.  Lõike 2 kohaselt sõlmivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon koostöökokkuleppe, millega muu hulgas määravad vastutuse ulatuse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise ülesande täitmisel. Samas eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt vaatab Eesti Pank arveldussüsteemide ja maksesüsteemide järele. Seetõttu tekib küsimus, et kui seadusest tulenevalt teostab järelevaatamist Eesti Pank, siis kuidas saab koostöökokkuleppes määrata vastutuse ulatust Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vahel. Vastutust peab kandma ikkagi see asutus, kellele on seadusega vastav ülesanne pandud.  Lõikes 2 sätestatud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni kohustus sõlmida koostöökokkulepe võiks olla sätestatud pigem võimalusena kui kohustusena. Samuti võiks säte olla üldisem ja mitte piiritleda liigselt asjaosaliste võimalusi võimaliku koostöökokkuleppe sõlmimisel. Selgitused, mida koostöökokkuleppe võiks endas sisaldada, võiksid olla esitatud seaduse eelnõu seletuskirjas vastava paragrahvi juures.  Lõike 2 viimases lauses on kasutatud sõnastust „makse- ja arveldussüsteemide“, mille saaks asendada eelnõu § 23 lõikes 1 esitatud lühendiga „süsteemide“.  Lõige 3 räägib läbivalt „süsteemist“, mis tulenevalt eelnõu § 23 lõikest 1 tähendab makse- ja arveldussüsteemi. Seletuskirjas viidatakse aga lõike 3 juures üksnes arveldussüsteemile. Kui lõikes 3 peetakse silmas vaid arveldussüsteeme, siis tuleks vastav muudatus ka eelnõus teha.  Lõige 4 sisaldab Eesti Panga ettepanekut Finantsinspektsioonile riskide maandamiseks, mille tulemusel võib eelnõu seletuskirja kohaselt Finantsinspektsioonil tekkida vajadus ettekirjutuse tegemiseks. Finantsinspektsioon leiab, et kuigi eelnõu seletuskirjas on öeldud, et krediidiasutuste seadusega on juba antud mitte ammendav loetelu ettekirjutuse tegemiseks, siis Finantsinspektsioon, kui rakendaja, soovib, et Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud asjakohastes eriseadustes oleks käesoleval juhul konkreetsem alus ja viide makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõule. Eeltoodu loob selge õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4 sätestatud juhul. Lisaks eeltoodule on küsimus selle kohta, et kuigi eelnõu § 24 lõike 4 juures on seletuskirjas räägitud üksnes krediidiasutuste seadusest, siis kas tuleks arvestada ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning väärtpaberituru seadusega. Kui nii, siis tuleks ka nendes seadustes luua Finantsinspektsioonile vastav õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4 sätestatud juhul. Eelnõu § 31  Punkti 2 ja 3 osas võiks mõelda, kuna Eesti Pank on järelevaataja rollis, siis punktis 2 esitatud täiendus lisada makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 82 lõike 11 juurde, mis juba sätestab Eesti Panga õiguse nõuda Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks täiendavaid ühekordseid või regulaarseid aruandeid.  Punktis 3 esitatud seaduse täienduses on sõnas „osalemise“ puudu e-täht. 2/3 Eelnõu § 36  Punkti 2 osas võiks sarnaselt eespool tooduga (kommentaar eelnõu § 31) anda Eesti Pangale, kui järelevaatajale, laiem õigus nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi arveldussüsteemis. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis neile lahkesti vastama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Siret Saarmets 668 0542 [email protected] 3/3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →