dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. a aruande kinnitamine

Rahandusministeerium · 31. mai 2022
Viit
4-1/4756-1
Registreeritud
31. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Rando Kängsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
20. juuni 2022

Failid

  • 📎Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. a aruande kinnitamine.asice3426 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 31.05.2022 nr 1-2/22/188 Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. a aruande kinnitamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikele 1 kinnitan: 1. Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. aasta aruande (lisa 1). 2. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. a tulemusaruande Kalanduse ühisprogrammi Keskkonnaministeeriumi tegevuste ja eelarve ülevaate osas (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll Kinnitatud keskkonnaministri 31.05.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/188 Lisa 1 Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. aasta aruanne 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo............................................................................................... 4 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud ...................................................................................................... 4 1.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................................................. 5 1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) .............................................. 5 2. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ..................................................................................... 10 2.1. Programmi mõõdikud ................................................................................................................. 10 2.2. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) ........................................................................... 11 2.3. Meetmete ja tegevuste mõõdikud ning tegevuste elluviimine.................................................... 13 2.3.1. Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ......................... 13 2.3.2. Meede 2: Ringmajanduse korraldamine.............................................................................. 25 2.3.3. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus........................................................... 33 2.3.4. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus .............................................................................. 39 2.3.5. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ................................... 44 2.3.6. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine .... 49 4. Aruandeaasta eelarve täitmine ....................................................................................................... 54 2 Sissejuhatus Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades. Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ja Maaeluministeeriumiga Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium ühiselt vastavalt oma vastutus-valdkonnale. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt Joonis 1). Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele. Lisaks panustab Keskkonnaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne). 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning eesmärk suhtumine loodusesse on vastutustundlik Valdkonna Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 arengukava* Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Programmid Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2035“ sihid Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. *Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on väljatöötamisel ja kinnitatakse eelduslikult 2023.a teisel poolaastal. 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tegelik täitmine Sihttasemed Tulemusvaldkonna mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 2035** Soodsas seisundis loodusdirektiivi 57 57 57 >=52% >=57% elupaigatüüpide osakaal (%) Keskkonnateadlikkuse indeks - 47 - - 52 Kasvuhoonegaaside summaarne 18,8 14,3 12,8 (2020) 16,4 13,3 8 koguheide mln tonni CO2 (2018) (2019) ekvivalenti. Heas seisundis olevate veekogumite 55 53 53 81 81 osakaal (2020) Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) 4495 4462 4151 (2020) 3600 3530 (kg/inimese kohta) (2018) (2019) Ressursitootlikkus: SKP ja 0,47* 0,65 0,63 (2020) 0,54 0,68 0,9 kodumaise toormekasutuse suhe, (2018) (2019) eur/kg *Metoodika muudatus 4 1.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €) Kulud -181 740 -372 604 -154 424 Investeeringud -2 979 -7 273 -4 647 Keskkonnakaitse ja -kasutuseprogrammi lisandusid ülekantavate vahenditega riigi CO2 osakute müügist saadud vahendite lepingute jäägid 201 mln eurot, mis kajastatakse meetmete rakendamise perioodil KeM lõplikus eelarves ja seetõttu on lõplik eelarve ligi kaks korda suurem kui algne. 1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide saavutamisel, et majanduskasv Eestis jääks keskkonna seatud piiresse. 2022. a alguses toimunud ÜRO 5. Keskkonnaassambleel lepiti Eesti eestvedamisel kokku põhimõttes, et keskkond on inimõigus, seega globaalselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri1 2020. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 12,8 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2020. aasta inventuuriandmed näitavad kasvuhoonegaaside heite langustrendi jätkumist, kuid tuleb kindlasti arvestada, et koguheide oli oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65%. Lisaks hindame tulemusvaldkonna edukust ressursitootlikkusega. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ressursitõhususe meetmest toetatud investeeringud pole veel olulist mõju avaldanud, kuna COVID kriis avaldas mõju nii kogu majanduses kui ka konkreetsetes ettevõtetes. 2021. a eesmärgi saavutamine selgub 2023. a alguses. 2020.a muudeti arvutusmetoodikat: 2019.a tase oli 0,65 €/kg ja 2020.a tase 0,63 €/kg. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine. Kasutades viimaste aastate populaarset metafoori, on meiegi valdkonnas plaanis oma pööre – jäätmepööre. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses uute Euroopa Liidust tulenevate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud ja käib pidev koostöö ning arutelu sektori partneritega. Lisaks oleme alustanud jäätmete digitaliseerimise pilootprojektidega, et leida uudseid lahendusi muredele, mida nö klassikalistel viisidel lahendada ei ole õnnestunud. 1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus) 5 Jäätmeteke näitab küll aastate lõikes vähenemisetrendi, kuid eeldatavalt (jäätmestatistika 2021. aasta kohta on kogumisel ja selgub 2023. a alguses) ei saavutatud 2021. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2020.a tase: 4151 kg/in/a vs kavandatud 3600 kg/in/a). Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, toetusmeetmed), uuendatud vastavaid õigusakte, samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. Lisaks alustati riikliku jäätmekava uuendamist, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Keskkonnaministeeriumi prioriteet on teadvustada ühiskonnale keskkonna ja kliimaga seotud väljakutseid ning olla nende lahendamisel partneriks huvirühmadele ja teistele valitsusasutustele oma poliitikate kavandamisel. Lähiaastatel on keskkonnavaldkonna peamiseks väljakutseks leida vastus küsimusele: Kuidas rohepöördele hoogu juurde anda? Selle küsimuse lahendame tehes tihedat koostööd teiste valdkondadega, ministeeriumitega, huvigruppide ja partneritega. Ühiselt tuleb lahendada nii sisulised küsimused, töötada välja finantsmehanismid ning toetada ja rakendada uusi tehnoloogiaid, et rohe- ja digipööret hoogustada. Ükski valdkond üksinda ei saa vastutada kogu riigis strateegia Eesti 2035 raames kokku lepitud eesmärkide täitmise eest. Valmistume põhjalikult ka uue välisvahendite perioodi käivitamiseks ja rakendamiseks ning pingutame, et leida alternatiivseid ja uusi rahastusallikaid ka nö klassikaliste keskkonnakaitseliste tegevuste tarvis, näiteks vee- ja merekeskkona ning elurikkuse kaitse. Üha laiemalt jõuavad ühiskonna teadvusesse elurikkuse kaoga kaasnevad hävitavad mõjud nii loodusele, inimese tervisele kui ka majandusele. Senisest enam pöörame tähelepanu, et elurikkuse säilitamine oleks keskne printsiip kõigis poliitikavaldkondades, sj tõuseb järjest enam esile ei-kahjusta-oluliselt (DNSH) põhimõtte rakendamine, aga mõistagi tegeleme igapäevaselt oma valitsemisala ühe põhiülesandega - elurikkuse säilitamise ning praktiliste taastamistöödega ning nende toetamisega. Näiteks käivitusid möödunud aastal edukalt LIFE projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti ja keskselt loodusinfot kajastav loodusveeb (https://loodusveeb.ee/et.), kinnitati 11 kaitse-eeskirja ja moodustati või uuendati 14 liigi püsielupaigad. Lisaks valmis rohevõrgustiku toimimise analüüs, sh kaardiandmestikud. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tähelepanu all on ka veekaitse. Eestis on 744 pinnaveekogumit ja 31 põhjaveekogumit, mille hea seisund tuleb saavutada. Vastavalt 2020.a veekogumite seisundihinnangutele on 53% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. 2022. aastal on kavas kinnitada veemajanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027. Kavasid tuleb hakata ka kohe rakendama, et seatud eesmärke oleks võimalik täita. Samas on näha, et reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2021. a. lõpetati Eesti kõige reostunumaks veekoguks loetud Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise tööd, mis annab selge panuse Eesti vete seisundi parandamisele. Eesti 2035 üheks eesmärgiks on veereostuse vähendamine, elurikkuse säilitamine ja liikide seisundi parandamine. 6 Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes – meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtub keskkonnahoidlikkusest. Järgmine keskkonnateadlikkuse uuring on kavas 2022. aastal, mil saame ka värske võrdlusbaasi oma tulemusvaldkonna ühe mõõdiku tarvis, aga 2020.a Eesti elanike keskkonnateadlikkuse indeks oli võrreldes varasemaga kasvutrendis (47%). Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks. Eesti käivitas koostöös ÜRO Keskkonnaprogrammiga 4. märtsil 2022 globaalse keskkonnaandmete alliansi DEAL (Data for the Environment Alliance), mis on pälvinud riikide ja organisatsioonide laialdase toetuse. DEAL on rahvusvaheline koostööplatvorm, mis toob kokku riigid, tehnoloogiaettevõtted ja teadlased, et tõsta kvaliteetsete keskkonnaandmete kättesaadavust ja tugevdada keskkonnaseire võimekust. Platvormi abil saavad riigid jagada oma parimaid keskkonnaandmete alaseid ja digilahendusi ning algatada (arengu)koostöö projekte nii teiste riikide kui ka erasektoriga. Eesti kui DEALi algatajariik on otsustanud toetada DEALi tegevust ja selle raames esimeste koostööprojektide läbiviimist arenguriikides. Koostööprojektidesse kaasatakse ka Eesti ettevõtteid ja ametiasutusi, mis suurendab ekspordipotentsiaali ja institutsionaalset rahvusvahelist koostööd. 2021. aasta oli oluline järgneva 10-15 aasta arengute vaates, kuna mitmed valdkonna poliitikaid suunavad arengudokumendid lõpevad (nt kiitis vabariigi valitsus heaks looduskaitse arengukava aastani 2020 lõpparuande) ning koostamisel on uued, milles kokku lepitavad põhimõtted mõjutavad kogu keskkonnavaldkonda. Sealjuures on väljatöötamisel ka keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD), mille koostamise raames lepitakse keskpikas perspektiivis kokku valdkonna strateegilised eesmärgid ja tegevused. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. Samuti kavandatakse 2022.a sügisel Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitada uus metsanduse arengukava. Keskkonnavaldkonnas on oluline ka bürokraatia vähendamine, selleks seadusandluse ülevaatamine ja lihtsustamine. Alustatud on keskkonnaloastamise protsessi põhjaliku ülevaatamise ja uuendamisega. Tõhusamasse töökorraldusse annab kindlasti oma panuse ka Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmine – 2021. a alustas tööd uus haldusala ühendamet – Keskkonnaamet. Haldusala töö reformimise ja ümberkorraldamisega ka jätkame, panustades sealjuures energiatõhususse. 2021. aastal valmis rajatava Keskkonnamaja põhiprojekt ning väljastati ehitusluba. Keskkonnamaja on KeM valitsemisala ühishoone, kus hakkavad asuma ministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kemiti Tallinna struktuuriüksused ning Eesti Loodusmuuseum. Uues kompleksis saavad töötajad kaasaegse töökeskkonna, pinnakasutus väheneb 38% võrra. Loodusmuuseum prognoosib uues majas suurendada külastajate arvu 3-4 korda, 150 – 200 tuh külastajat aastas. 7 Enamik tänastest kasutuses olevatest hoonetest on energiakulukad, keskmine energiatõhususarv on 230 kWh/m² aastas. Uue kompleksi energiatõhusus suureneb 2,5 korda. Arvutuslik energiatõhususarv põhiprojekti baasil on 92 kWh/m² aastas. Projektiga toetatakse keskkonnasäästlikku ehitamist, puidusektori ekspordipotentsiaali suurenemist läbi kohaliku toorme – puidu väärindamise ja suurte puitehitiste ehitamise kogemuse. Keskkonnaministeeriumi viimase paari aasta üheks suurimaks väljakutseks on olnud valdkonna ekspertide ja heade spetsialistide hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna inimressursi osas, uusi algatusi ja teemasid lisandub pidevalt. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Üha keerulisemaks muutub valitsemisalas kogenud ja laialdase ekspertiisiga inimeste hoidmine olukorras, kus ressursse nende motiveerimiseks napib, samas teemad tähtsustuvad, töökoormus kasvab ning eeldatakse üha kiiremat kohanemist ning uutes valdkondades orienteerumist. Oleme kohati ise rohepöörde elluviimisel pudelikaelaks, kuna napib inimesi ja aega. Järgnevatel aastatel KeM valitsemisala võimekus põhifunktsioone täita langeb. Põhjuseks on välistoetuste ja muude tuludest sõltuvate kulude kahanemine ning piirmääraga kulude vähenemine riigiüleselt otsustatud eelarve kärpe tõttu summas 4,2 mln eurot. Välistoetuste vähenemine lähiaastatel on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest ja uuele perioodile üleminekust. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas perioodil 2014-2020 seatud eesmärgid said olulises mahus 2021. aasta lõpuga saavutatud. Uue perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamine algab 2023. aastal. Eesti taastekava raames lisandub Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetus perioodil 2022- 2026 summas 22,4 mln ja Euroopa Liidu uue perioodi struktuurvahendeid lisandub perioodil 2023-2029 summas 224,7 mln eurot, kuid need vahendid ei kompenseeri varasemaid välistoetuste mahtusid. Antud momendil ei ole veel täpselt teada, milliste jaotusvõtmetega jagunevad seni veel riigiüleselt kajastatud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahendid. Sobivate välistoetuste kaasamist takistab ka piiratud eelarvevõimaluste tõttu omafinantseeringu puudus, mistõttu jääb keskkonnavaldkonda kaasamata vakantseid EL fondide ressursse. Piirmääraga kulude eelarve kärpimine seab KeM valitsemisala keerulisse olukorda, arvestades, et inflatsioonist ja kriisidest tulenevalt teenuste ja kaupade hinnad kasvavad, samas kui baaseelarve väheneb. Võimestamist vajavad paljud alarahastatud valdkonnad. Olulisemad vajadused puudutavad jääkreostusobjektide korrastamise ja ohtlike jäätmete riikliku korralduse tagamist, KeM valitsemisala palgapositsiooni järeleaitamist mediaanini jõudmiseks jt teemad. Lisaks on suurenemas ootused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teenustele (lubade menetlused, mõjude hindamine, erinevad kooskõlastamised jt) seoses rohepöörde protsessidega riigis, mistõttu on vajalik sellega seotud valitsemisala teenuste võimekust senisega võrreldes kindlasti suurendada, milleks omakorda on vajalikud täiendavad ressursid valitsemisala eelarvesse nii jooksvate kulude katteks, kui ka investeeringuteks. 8 Jätkusuutlikkuse ning riigi poolt ette nähtud ülesannete täitmise tagamiseks esitab KeM taas lisataotlused riigi eelarvestrateegia (RES) 2023-2026 raames olulisematele vajadustele eelarvelise katte saamiseks. 9 2. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud Peavastutaja Keskkonnaministeerium Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. Järgnevalt antakse ülevaade programmis seatud eesmärkide saavutamisest meetmete lõikes. 2.1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud Eesmärk: Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Rangelt kaitstavate 14,1 14,2 17,6 vähemalt 10 vähemalt 10 metsade osakaal, % Kaitstavate alade 19,4 19,4 19,5 vähemalt 19,4 vähemalt 19,4 pindala osakaal maismaast, % Kasvuhoonegaaside 6,2 6,0 6,0 (2020) 6,2 6,0 summaarne heitkogus kauplemissüsteemiv älistes sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Tarbijate osakaal, 98 99 99 100 100 kes saab (2020) ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, % Välisõhu SO2 18,9 Vähenemi Vähenemise Vähenemise muutus: Vähenemise muutus: saasteainete tuh t (- se muutus muutus SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; PM2,5 heitkoguste 75%), aastal aastal 2020: PM2,5 15; NH3 1. 15; NH3 1. vähenemine, % NOx 25,2 2020: (võrreldes aastaga tuh t (- SO2 85; 2005) 41%), SO2 85; Nox 44; LOÜ 22,7 Nox 44; LOÜ 23; 10 tuh t (- LOÜ 23; PM2,5 41; 29%), PM2,5 41; NH3 1. PM2,5 5,9 NH3 1. tuh t (- 55%), NH3 10,6tuh t (+5%) Ohtlike jäätmete 46 48 48 %-punkt suurem %-punkt suurem taaskasutuse osakaal (2020) 2020. aasta väärtusest 2021. aasta väärtusest ohtlike jäätmete kogumassist, % (v.a põlevkivijäätmed) Olmejäätmete 34 32 32 35 35 ringlussevõtu (2020) osakaal olmejäätmete kogumassist, % Ökoinnovatsiooni 73 74 80 67 69 indeks (% EL keskmisest) *Mõõdiku sihttaseme mittesaavutamine on märgitud punasega 2.2. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutuse tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud suunas.  Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli 17,6% ning ületas kavandatud sihttaset ka 2021.a (vähemalt 10%).  Kaitstavate alade pindala osakaal maismaast on kasvavas trendis 19,4% (2020); 19,5% (2021), mis samuti ületab kavandatud sihttaset (19,4%).  Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli 2020.a 6,0 miljonit tonni CO2 (2019.a vastavalt 6,2). 2020. aastal langes ETS-väliste sektorite heide võrreldes 2019. aastaga, ennekõike tööstussektori mahu vähenemise ning transpordi heite languse tõttu.  Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2020.a ca 99% (2019. aastal samuti ca 99%). Mõõdiku taset mõjutas ka pandeemia sh Terviseameti kolleegide suur töökoormus muude ülesannetega.  Välisõhu saasteainete vähendamise kohustus aastaks 2020 võrreldes aastaga 2005 on järgmine: SO2 32%; NOx 18%; LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal 2020. aastal: SO2 85%; NOx 44%; LOÜ 23%; PM2,5 41%; NH3 1%.  Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va põlevkivijäätmed) on kasvutrendis, tegelik tase 2019. a 46% ning 2020.a 48%. 11  Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist jäi allapoole soovitud taset, tegelik tase 32% (sihttase 35%). Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal ei ole kasvanud loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks sh erinevate jäätmeliikide kohustuslike sihtarvude saavutamiseks on käivitatud ja jätkatud erinevate meetmetega, sh KOVide toetamine ja elanike teadlikkuse tõstmine.  Ökoinnovatsiooni indeksi kavandatud sihttase on saavutatud. Ökoinnovatsiooni indeks on mõnevõrra paranenud (74%-lt 80%-le EL keskmisest, sihttase 67%) seoses laiema ringmajanduse poliitika arendamisega. Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised väljakutsed on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused valdkondade lõikes on toodud alljärgnevates tulemusaruande peatükkides meetmete ja programmi tegevuste kaupa. 12 2.3. Meetmete ja tegevuste mõõdikud ning tegevuste elluviimine Peatükis antakse ülevaade mõõdikute sihttasemete saavutamisest ning ellu viidud tegevustest meetmete ja nende tegevuste lõikes. 2.3.1. Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Eesmärk: kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud Meetme kirjeldus: Meede jaguneb neljaks tegevuseks: kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine, osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete ainetega asendamine, õhukvaliteedi parendamine ja kiirgusohutuse tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Kliimariske teadvustavate ja 47 - 47 55 - vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % Kliimapoliitika on kujundatud ja jah jah jah jah - elluviimine korraldatud Välisõhu kvaliteedi tase ei ületa välisõhu jah ei jah jah piirnorme kvaliteed i piirnormi d on täidetud Kiirgusallikatega seotud ≤10 1 0 ≤8 ≤8 intsidentide arv aastas Poliitika kujundamisel ja 2020. a Jätkataks Jätkati Jätkatakse Jätkatakse õigusloomes on arvestatud võeti e ettepanekute ettepanekute ettepanekute Rahvusvahelise Aatomienergia arvesse ettepane plaanikohast plaanikohast plaanikohast Agentuuri (IAEA) kiirgusohutuse 2019. a kute rakendamist rakendamist rakendamist standarditega, kiirgusohutuse plaaniko 13 raamistiku hindamise IRRS auditi ettepanek hast ja radioaktiivsete jäätmete ud rakenda käitlemise riiklikku korralduse ja mist dekomissioneerimise auditi ARTEMIS ettepanekutega *Mõõdiku sihttaseme mittesaavutamine on märgitud punasega Tegevus 1.1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine Eesmärk: välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Kasvuhoonegaaside jah jah jah jah jah heitkogustega kauplemise süsteem on rakendatud Korraldatud infopäevade ja 2 1 3 2 2 seminaride arv Kliimapoliitikaga kui jah jah jah jah - horisontaalse teemaga on riigi eri valdkondade õigusaktides ja strateegilistes dokumentides arvestatud Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Tegevus 1.1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine ● 2021. aastal kinnitati 2019. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri kokku panemist. 2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligikaudu 11600 kt CO2 ekvivalenti, mis on 72% võrra vähem kui 1990. aastal. Samuti koostati kasvuhoonegaaside prognoos aastani 2050, millest selgub, et Eestis on tarvis „Eesti 2035“ kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks rakendada lisameetmeid. ● 2021. aasta jooksul koostati Eesti seisukohad mitme olulise Euroopa Liidu poliitika ettepaneku kohta. Seisukohtade koostamisel kaasati erinevaid huvirühmasid, korraldati infopäevi ning kahe- 14 ja mitmepoolseid kohtumisi. Toimunud kaasamis- ja teavitustegevused andsid olulise panuse kliima teemade laiema ringi inimeste ja valdkondadeni viimisel ning on andnud tõuke edasisele meetmete planeerimisele. Üks mahukamaid kaasamisprotsesse viidi läbi 2021. aasta teises pooles, mil toimus Eesti seisukohtade koostamine 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt esitatud kliimapakett „Eesmärk 55“ kohta. ● 2021. aastal viidi läbi arendusprojekte, mille raames on Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri andmete täpsus ning kättesaadavus paranenud. Andmete täpsust parandati muuhulgas Eesti- põhiste eriheite tegurite mõõtmisega, näiteks leiti, et Eesti kodudes kasutavate ahjude heide on vähemalt 10 korda väiksem vaikeväärtusest. Sääraseid täpsustusi kasvuhoonegaaside arvepidamises viidi läbi energeetika, põllumajanduse ja metsanduse vallas. Ühtlasi valmis veebikeskkond2, kust on lihtsalt ning kiirelt võimalik riiklike kasvuhoonegaaside andmeid kätte saada. ● 2021. aastal koostasime “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise” arengukava täitmise aruande perioodi (2017-2021) kohta. Aruanne tõi välja, et kõigist kohanemismeetmetest perioodil 2017- 2020 üle 60% (130 mln eurot) moodustasid Keskkonnaministeeriumi vastutusala tegevused, seda siis looduskeskkonna ja biomajanduse valdkondades.3 Aruandes rõhutati, et riikliku tasandi kõrval on oluline roll kohaliku ja regionaalse tasandi kliimamuutustega kohanemisel ning tuleb senisest enam koostööd teha kohalike omavalitsustega kiirendamaks kohalikul tasandil kliimariskide hindamist, kliima- ja energiakavade väljatöötamist ja rakendamist eesmärgiga suurendada kohalikku vastupanuvõimet kliimamuutustele. Sel teemal planeeriti ka ELi struktuurifondidest erinevaid sekkumisi ja meetmeid. ● Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) vahenditest toetati kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamist. Teiste hulgas said toetust ka mitmed omavalitsusliidud. ● Eestit esindas 2021. aasta kliimakõnelustel COP26 Glasgows 30-liikmeline delegatsioon, sh osales peaminister, keskkonnaminister, Riigikogu keskkonnakomisjoni juht, sidusvaldkondade ministeeriumite esindajad, äridelegatsioon ning Eesti noorte esindaja. Noorte esindaja kaasati, et suurendada noorte ja noorte organisatsioonide teadlikkust kliimavaldkonnas ning kaasata noori enam rahvusvahelistesse kliimadiskussioonidesse. ● Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal püsis 2021.a4 samal tasemel 2019.a tasemega – 47%, sihttase 2021.a 55%. Tõenäoliselt oli peamine põhjus, miks osakaal ei tõusnud, ülemaailmne covid-pandeemia – kliimateemad ei olnud nii tähtsalt esiplaanil. Teadlikkuse suurendamiseks valmis aastal 2021. kliimakommunikatsiooni strateegia koos tegevuskavaga kaheks aastaks. ● Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Vähemalt 50 protsenti enampakkumisel saadud tulust kasutatakse kliimaeesmärkide saavutamise rahastamiseks. Enampakkumis tuludest tehtavate meetmete seas on erinevaid meetmeid mis edendavad energiatõhusust, taastuvenergiat, säästliku transporti jne. Keskkonnaministeerium koondab tegevuste kohta aruandluse Euroopa Komisjonile, ning nõustab meetmete elluviijaid kliimaküsimustes. („Eesti 2035“) Valdkonna peamised kitsaskohad ● Majandussektorite panus kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku lepitud ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei ole selge. 2 KHG andmed on kättesaadavad alates aprillist veebiaadressilt kasvuhoonegaasid.ee Testkeskkonnaga saab tutvuda aadressil test.kasvuhoonegaasid.ee 3 Perioodil 2017-2020 võeti Eestis kliimamuutustega kohanemisesse panustavaid meetmeid/tegevusi 8 eri valdkonnas ja kõigi rahastusallikate lõikes kokku 193 miljoni euro ulatuses. 4 2021. aasta andmed on Eurobaromeetri sotsiaaluuringu põhjal, mis viidi läbi aastal 2021 ( https://ec.europa.eu/clima/system/files/2021- 06/ee_climate_2021_en.pdf). 15 Eelkõige mõjutab see Euroopa Liidu jagatud jõupingutuste määruse sektorite riikliku eesmärgi täitmist, millega on Eestile seatud riiklik KHG heite vähendamise kohustus, mille ambitsiooni on Euroopa Liidul kavas täna kehtivaga võrreldes tõsta. Juba täna kehtiva eesmärgi saavutamine on riiklike KHG prognooside kohaselt üsna napp ning suurenenud ambitsioon vajab veelgi suuremat selgust sektorite panuse osas. Täna aga pole enamike valdkondade puhul arengukavades KHG eesmärke seatud, mistõttu ei lähtuta ka meetmete kavandamisel sellest, et meetmete mõju oleks riikliku inventuuri võtmes kvantifitseeritav. ● Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene ülevaade. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Näiteks 2021. aasta kasvuhoonegaaside prognooside tegemisel tuvastati 66 kliimameedet, kuid vaid 1/3 tuvastatud meetmete mõju sai arvuliselt hinnata, mis mõjutab omakorda Eesti kasvuhoonegaaside prognooside täpsust. Sarnased probleemid esinevad ka kohanemise meetmete hindamisel. ● Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on horisontaalne teema on vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh kompetents) kõikidel tasanditel. ● KOHAK tegevuskava 2021-2025, mis koondab endas riigi jaoks olulised tegevused kliimamuutustega kohanemiseks, valmis 2021.a suvel. Selle elluviimist planeeritakse rahastada osaliselt LIFE programmist ning struktuurifondide kohanemise meetme kaudu. Mõlemal juhul seavad programmid rahastatavatele tegevustele kaasfinantseerimiskohustuse, mistõttu ei ole nende kaudu võimalik tegevuskava terviklikult finantseerida ja on olulisis tegevusi, mille rahastamiseks puudub eelarveline kate. LIFE toetus tooks KOHAKi eelarvele lisaks 10 miljonit eurot programmiraha, kuid selle võimaluse kasutamiseks tuleb tagada omafinantseering 8,8 miljonit. ● Eesti riigi investeerimisvõimekus KGH sidumise projektidesse on piiratud ning üheks alternatiiviks olukorra leevendamisel on vabatahtlik süsinikuturg. Sellel turul on erasektor valmis lisaks oma tegevusest tuleneva jalajälje vähendamisele panustama vabatahtlikult KHG heite sidumise või ära hoidmise projektidesse. Vabatahtliku süsinikuturu puhul on oluline, et erasektori panus ei asendaks ega vähendaks ettevõtte enda ja riigi panust (lisanduvuse printsiip) ning et tehtud panus annaks tulemusi pika aja jooksul (kestvuse printsiip). ● Vabatahtliku süsinikuturu reguleerimiseks ning reeglite täitmise tagamiseks on vaja välja töötada raamistik. See peab toimuma kooskõlas Euroopa Liidu seotud protsessidega (LULUCF määrus, süsinikuringe algatus jt) ning võtma sealseid arenguid arvesse. Vabatahtliku süsinikuturu raamistiku loomine hõlmab lisaks süsiniku heite vähendamisse või sidumisse puutuva riikliku lähenemise defineerimisele (metoodikad, sertifitseerimine, seire ja aruandlus) ka ettevõtete nõudluse, keskkonnaväidete ja konkurentsivõimega seonduvate teemade, süsinikuturu mudelite, ostja ning pakkuja teekondade jmt analüüse ning nende pinnalt tehtud valikuid raamistiku koostamiseks. ● Raamistiku väljatöötamiseks on vajalik kaasata projekti 9 kuuks ettevõtete kliimapoliitika alase nõustamise ja vabatahtlike süsinikuturgude analüüsi kogemusega ekspert, kelle roll projektis on riikliku raamistiku loomiseks vajalike analüüside teostamine ning juhendite koostamine. Olemasoleva meeskonna ja kompetentsiga pole kavandatavas mahus ja ajalises raamis võimalik tulemusteni jõuda. ● CO2 arvestus tugineb riiklikel andmetel, mistõttu on andmete kvaliteet väga oluline ning otsese rahalise mõjuga nii riigile kui ettevõtetele. Planeerime aruandluse arendustegevusi, mis võimaldaksid Eestil esitada rahvusvahelise aruandluskohustuse tarbeks täpsemad andmed sh väheneks üle-või aladimensioneerimine, mis omakorda tähendaks mõnes sektoris ka kulude kokkuhoidu CO2 hulgalt. Näiteks esialgsetel hinnangutel hoiaks biomassil põhinevate põletusseadmete uue eriheite kasutamine ära ligi 27 kt CO2 aastas, mis on 1,8 miljonit eurot (põhineb 4. märtsi CO2 hinnal). Plaanitavad tegevused toetavad ka KOVe kliimamõjude hindamisel ning võimaldavad selle kaudu neil kliimategevusi paremini planeerida. 16 ● Samuti on oluline maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori kasvuhoonegaaside metoodika arendamine täpsemaks ning tänapäevasemaks: praegu on LULUCF sektori kasvuhoonegaaside heite mõõtemääratus suur ning plaanitav arendus toetaks metoodika täpsemaks ja lihtsamini kasutatavaks muutmist kaugseire andmete kasutuselevõtu kaudu. ● Eesti maakasutus, selle muutused ja metsandus on liikumas süsiniku sidumiselt heitmise suunal, mis toob vajaduse planeerida täiendavaid meetmeid süsiniku sidumise eesmärkide saavutamiseks. Täiendavalt tuleb metsastada 2500 ha aastas, suurendada metsakultiveerimise mahtu (ca 10% uuendusraiete pindalast) ning metsastada ammendatud turbaalasid 1000 ha aastas. Tegevus 1.2. Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete ainetega asendamine Eesmärk: fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja f-gaaside käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Eestis esmakordselt turustatud f- 59 45 - 45 45 gaaside absoluutkoguse vähenemine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Tegevus 1.2. Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete ainetega asendamine  Olulisemaks tulemuseks võib pidada Eestis turustatud kõrge globaalse soojendamise potentsiaaliga (GWP) fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) koguse vähenemist. See tähendab, et külmasektoris on hakatud kasutusele võtma madalama GWP-ga F-gaase ning alternatiivseid tehnoloogiaid. Seega oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk- järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga, mis algas 2015. aastal. Eestis turustatud F-gaaside kogused 2020. aastal moodustasid 45% 2015. aastal turustatud kogustest (väljendatuna CO2 ekv. t.). Täpseid andmeid Eestis 2021. aastal turustatud ning tarbitud F-gaaside koguste kohta veel ei ole, need selguvad 2022. aasta septembris. ● Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi piiranguid ning rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust. ● Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete täitmine. Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada nende taaskasutamine. Käitluskeskuse võimekuse suurendamiseks soetati 2021. aastal uusi 17 vahetus- ja ladustamismahuteid, et valmistuda 2022. aastal F-gaaside ringlusesse suunamise kampaaniaks. ● Suurimaks probleemiks valdkonnas on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside legaalsest turust. Selle peatamiseks oleme algatanud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse, millega plaanime anda järelevalvele täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks. Osalesime mitmetel rahvusvahelistel F-gaaside ebaseaduslikule kaubandusele suunatud konverentsidel, kus tõime välja Eesti parimad praktikad probleemiga tegelemisel. ● Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase õppepäeva Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele uusi F-gaaside alaseid kontrollimise juhendmaterjale. Lisaks toimus tihe koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase sisaldavate mahutite ja toodete impordiga seotud küsimuste lahendamisel. Tegevus 1.3. Õhukvaliteedi parendamine Eesmärk: õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusloome kujundamine ja õigusaktide rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Rahvusvahelised ja Euroopa jah jah jah jah jah Liidu nõuded on täidetud Üle 45 dB öises müratasemes - - - jah jah elanike arv vähenenud Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Tegevus 1.3. Õhukvaliteedi parendamine  Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) seati aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005). Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et järgida kuidas riigid kohustusi täidavad, tuleb koostada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja aasta tagant. ● Värsketel 2020. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmetel on kõik NEC direktiivis aastaks 2020 sätestatud kohustused Eestil täidetud. Võrreldes 2019. a on suurimaks muutuseks vääveldioksiidi heitkogus - 19tuh tonni 2019, 11 tuhat tonni 2020. Ilmselgelt ei ole 18 vääveldioksiid heitkoguste võtmes edaspidi Eestile probleemiks. Meie suurim väljakutse on ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Hetkel täidame väga napilt heitkoguse vähendamise eesmärki – vähendada ammoniaaki 1% võrreldes 2005. aastaga. ● Praegu käib programmi uuendamine (esimese programmi esitasime komisjonile 1. aprill 2019), et esitada see komisjonile 1. aprilliks 2023. ● Mõõdik „välisõhu kvaliteedi tase ei ületa piirnorme“, jäi napilt saavutamata: BaP tase oli Tartu seirejaamas 2021 a. 1,08 ng/m3, mis ületab napilt aasta keskmist sihtväärtust 1 ng/m3. ● Müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna, Tartu ja põhimaanteede strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed. 2022. aasta juuni lõpuks valmivad uued mürakaardid. Seega värskeid andmeid hetkel veel ei ole. 2018. aastal valminud müra vähendamise tegevuskavad näevad ette müra vähendamise meetmeid aastani 2023. Meetmeid on kavandatud nii tööstusest kui liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked, heliisolatsioon jne) ja piirkonna kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse ümbersuunamine, targad planeeringud jne). Meetmete tulemuslikkust hinnatakse järgmises müra vähendamise tegevuskavas, mis valmib 2024.aastal. ● Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga vähemalt 6%. See nõue on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamisse, mis on ka Eesti 2035 aluspõhimõtete üheks mõõdikuks. Aastal 2020 suutsid kõik tarnijad selle eesmärgi täita. Eesti saavutas väärtuse -6,3%. 2021 aasta andmed selguvad hiljemalt 2022. aasta lõpuks: andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 31.12. Eesmärgi täitmisel märkimisväärseid probleeme ei esinenud ning eesmärk kohaldub ka järgmisel aastal. ● Iga-aastaselt võetakse kütuseseire raames 550 mootorikütuste proovi. 2021 aastal tuvastati 8 mittevastavat proovi. Mittevastavate proovide osakaal moodustas 1,45% kõikidest võetud proovidest. Pooled mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu mittevastavusest. ● Viimase 13 aasta mittevastavate proovide osakaal on olnud 2,1%, seega oli 2021 aasta mittevastavuste osakaal alla keskmise, kuid võrreldes viimaste aastatega siiski kõrgem (vaata joonist). ● 2021. aastal võeti 100 kütteõli proovi: 79 põlevkiviõli, 1 raske kütteõli, 1 kerge kütteõli ja 19 diislikütuse proovi. Seire käigus tuvastati 5 mittevastavat proovi, mis moodustab 5% kogu proovide arvust. Ka aastal 2020 ja 2019 oli mittevastavate proovide osakaal 5% kogu võetud proovide arvust, seega on tase jäänud samaks. 19 ● 2021. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 115 laevakütuste proovi väävlisisalduse tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest ei leitud ühtki väävlisisalduse mittevastavust. ● Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud. ● Kütusekvaliteedi seirega on plaanis jätkata. 2022 aastal on plaanis võtta 590 mootorikütuse proovi, 100 kütteõli proovi ning 70 laevakütuse proovi. Tegevus 1.4. Kiirgusohutuse tagamine Eesmärk: kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Eesti õigusesse on tähtaegselt üle ei jah jah jah jah võetud EURATOMi direktiivid Rikkumismenetluste arv 2* 2* 1* 0 - Kiirgusohutuse riikliku KORAK ja jah osaliselt jah - arengukava ja selle alamplaanide alam- eesmärgid on täidetud plaanid ei ole kinnitatud *Uusi rikkumismenetlusi ei ole lisandunud. Direktiivi 2011/70/Euratom osas 2018. aastal algatatud rikkumismenetlusi ei ole lõpetatud. Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Tegevus 1.4. Kiirgusohutuse tagamine  Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliima- eesmärkide saavutamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 8. aprillil 2021 heaks tuumaenergia töörühma loomise. Töörühma eesmärgiks on analüüsida Eestis tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust ning esitada oma järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Keskkonnaministril tuleb esitada töörühma tegevuste tulemuste vahearuanne Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2022. aasta septembris ning lõpparuanne valmib eeldatavasti 2024.a.  Laiemalt vaadates analüüsib tuumaenergia töörühm tuumaenergia kasutuselevõttu, mille abil on võimalik panustada kliimaneutraalsusesse. Tuumaenergia töörühmas on üheks teemaks ka tööstuse kaasamine ning kompetentside, oskusteabe ja tööjõu arenguvajadused. Teema laiem 20 kajastamine aitab kaasa valdkonna arengule ning suunab inimesi antud valdkonna vastu huvi tundma ning teadmisi omandama.  2021. aastal alustati radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise sisuliste tegevustega – alustatud on KOV eriplaneeringu protsessi ja asukohavalikuga.  Seoses tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme kehtestamisega ning tööandjatele kohustuste kehtestamisega kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, on järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks koostatud asjakohased juhendmaterjalid ning läbi viidud koolitused.  Probleemidena ning valdkonna arengut piiravate teguritena võib välja tuua eelarveliste vahendite ja inimressursside piiratuse ja ka teiste asjassepuutuvate asutuste (SoM, MKM) vähene kaasumine.  Kiirgusallikatega seotud intsidente 2021.a ei toimunud, eesmärk täideti.  KeA on taganud valmisoleku kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks. Keskkonnaseire andmed näitavad, et kiirgusoht ei ole kasvanud. Suuremahulist loata tegevust ei esine. Valdkonna peamised kitsaskohad  Kiirgusohutuse tagamiseks ning kiirgus hädaolukorrale reageerimisvõimekuse tagamiseks tuleb teha lähiaastail mahukad investeeringud, vahetada välja amortiseerunud seadmed ning tagada pidev seire kiirguse vallas. Näiteks on vajalik kiirguslaborisse uus vedelik-stsintillatsioon loendur (LSC), mis asendab üle 10-aasta töö olnud vanema seadme; vajalik on KeA kliima- ja kiirgusosakonna hädaolukordadeks valmisoleku varustusse kuuluva portatiivse gammaspektromeetri jahutusssüsteemi väljaavahetus. Seade on Eestis ainulaadne portatiivne gammaspektromeeter, mis tagab operatiivsuse ja ohutuse just õnnetuste korral.  Lõpule tuleb viia Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lõplik ohutustamine ning teha vajalik eeltöö lõppladestuspaiga rajamiseks. Selleks on vajalik läbi viia kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH II etapp ning lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud. Samuti on tarvis läbi viia lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud asukohaspetsiifilised uuringud ja reaktorsektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine. Nõukogudeaegse tuumapärandi (Paldiski, Sillamäe) osas lõpplahendust leidmata ning avalikkuse hirme maandamata ei saa toimuda mõistlike argumentidega avalikke arutelusid tuumajaama rajamise võimalikkuse ümber ning Paldiski objekti osas lõpplahenduse ning Sillamäe objekti püsiva hoolduse ning seire tagamine on selle eelduseks. 2.3.1.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise olulisematest tegevustest Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 161 peab vähemalt 50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine planeeritakse riigi eelarvestrateegias. KeM poolt 2013-2020 rahastusperioodil elluviidavad meetmed on kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse ja üleujutusriskide maandamine. 21 • KeMi poolt elluviidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2021. aasta käskkirjaga projektidele ja tegevustele kokku 0,409 mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt rahastatud projektide elluviimisest võiks nimetada järgmist: 1) Rohevesiniku kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava koostamist toetati 11 232 euroga. Kommunikatsioonistrateegia kaudu teadlikkuse tõstmine aitab tekitada tervikpilti rohevesinikust, selle kasutusvõimalustest ja ohutusest ning suurendada info edasiandmise efektiivsust. Koostöös MKMiga alustati Eesti vesinikuressursside teekaardi koostamist. Teekaardiga luuakse terviklik visioon, kuidas vesiniku kasutuselevõtuga vähendada nii CO2 kui teiste saasteainete kasutamist erinevates sektorites. 2) Alustati üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi läbiviimisega, mille tulemused aitavad loodusväärtusi kahjustamata ja rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes paremini planeerida maismaale potentsiaalseid tuuleenergia alasid. 3) Jätkati ka ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab platvormi, mille kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot selle mõjust ELi HKSi ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda aluseks eeldustele, mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt laekuva tulu kohta. 4) Lisaks toetati 2021. aastal ka ÜRO kliimakonverentsi COP26-ga seotud kommunikatsioonitegevuste elluviimist, piirivete konventsiooni 9. kohtumise korraldamist, Loodusmuuseumi uue näituse kontseptsiooni, keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) koostamist ning Eesti ettevõtete kliima- ja rohetehnoloogiate teadlikkuse suurendamist äridelegatsiooni visiidi korraldamise kaudu. 5) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet projekti summas 1 379 350,24 eurot ning väljamakseid on tehtud 304 012,98 euro ulatuses. 2021. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 3. II taotlusvoor eelarvega 1 527 500 eurot oli avatud perioodil september kuni november 2021. Esitati 47 taotlust, mille rahastusotsusteni on plaanis jõuda 2022. aasta jaanuaris. 6) Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse meetme I voorus rahastati 47 projekti summas 915 000 eurot. Mitu projekti on positiivsest rahastusotsust loobunud, peamiselt Covid-19 kriisi mõjude tõttu. KIKi poolt on väljamakseid tehtud kokku 825 000 eurot ja 2021. aasta lõpuks oli käimasolevaid projekte veel 5. II taotlusvoorust rahastati 53 projekti summas 485 000 eurot. KIKi poolt on väljamakseid tehtud kokku 300 000 eurot ja 2021. aasta lõpuks oli käimasolevaid projekte veel 21. 7) Keskkonnamaja projekteerimistööd jätkusid ka 2021. aastal ning nende eest tasuti kokku 488 174,04 eurot. Valmisid ka olulised uuringud nagu Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, metsa sertifitseerimise edendamine suurendamaks süsinikdioksiidi sidumist Eesti metsades ja LULUCF ehk maakasutus, maakasutuse muutuse ja metsandus sektori CO2 sidumise ja sidumisevõimekuse tõstmise ja suurendamise võimaluste analüüs 8) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja välisõhusaasteainete aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja 22 meetmete ning KHG heitkoguste riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri aruande koostamisse. 9) Jätkati ka Innovatsioonifondi võimaluste tutvustamise toetamist Eesti ettevõtjatele. EL Innovatsioonifond on üleeuroopaline fond, mille eesmärk on suurendada uusi ja innovaatilisi madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. 2021. aastal viis KIK koostöös KEMiga läbi huviliste nõustamist taotlusideede läbimõtestamisel ja taotluste ettevalmistamisel. Suurprojektide vooru esitati Eestist kokku 7 taotlust. Kahjuks Eesti taotlustest ükski edukaks ei osutunud. Väikeprojektide vooru esitati Eestist kokku 6 taotlust, millest ühele pakuti ka rahastust, kuid taotleja loobus pakutud toetusest. 10) 2019. aastal rahastatud KOHAK programmist viidi 2021. aastal ellu KeMis tegevusi kogusummas 168 940 eurot ning Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile suunati rakendamiseks 518 000 eurot. Näiteks valmisid kliimateadlikkuse suurendamise kommunikatsiooni strateegia koos tegevuskavaga ja uuring, mille eesmärk oli modelleerida ja prognoosida kliimaststsenaariumite kohaste muutuste mõju järvede sise- ja väliskoormusele ning kihistusrežiimile. Keskkonnaamet jätkas võõrliikide tõrjetööd ning seiret. Koostati ka kliimamuutustest ja kaitsekorralduskavadest sõltuvate looduslike elupaikade ohustatud ja kaitstavate liikide seisundi tulevikustsenaariumid. • Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava meetme „Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud kolm taotlusvooru ning neljandast taotlusvoorust taotlemine oli 2021. a lõpu seisuga pooleli. I voorust rahastati 4 projekti kogusummas 582 000 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas 742 749,58 eurot ning III voorust 9 projekti kogusummas 1 449 268,07 eurot. Väljamakseid on projektidele tehtud summaarselt 1 176 582,91 eurot. Teiste hulgas said toetust näiteks Timbeter OÜ puidumõõtmise tehnoloogia kasutuselevõtmiseks Costa Rica metsamajanduse tõhustamiseks, ClearLife OÜ Burkina Fasos elluviidavale projektile taastuvenergia suletud süsteemiga hügieenimooduli kasutamiseks vähese veeressursiga aladel ja FuseBox OÜ Keenia pilootprojekti raames fossiilkütustel põhineva elektritarbimise vähendamiseks, kasutades elektrisüsteemi tasakaalustamiseks elektrienergia suurtarbijate tarbimise juhtimist ning väiksema võimsusega hajatootmist. Lisaks on rahvusvahelise koostöö raames toetatud arenguriike sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. Suurim toetus summas 1 000 000 eurot suunati 2021. aastal ÜRO vähimarenenud riikide fondi toetamiseks, et aidata kliimamuutuste mõjudele kõige enam haavatavaid riike. • Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused: 1) Üheksale projektile on 328 118,78 euro ulatuses tehtud rahastusotsused ning 198 661,90 eurot on summaarselt välja makstud KIKi kaudu uurimuslike ja ettevalmistavate tegevuste toetuseks, mis on vajalikud üleujutuse põhjuse väljaselgitamiseks või sobiva tehnilise lahenduse leidmiseks, eelprojekti koostamiseks või ehituslikuks projekteerimiseks. 2) 2020. aasta lõpust 2021. aasta alguseni viidi läbi avatud taotlusvoor rahastamaks ehituslikke tegevusi üleujutuste ennetamiseks. Kuuele projektile on 2 123 035,27 euro ulatuses tehtud rahastusotsused. 23 3) Lõpusirgele jõudis üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine. 2022. aasta kevadel lõpeb maandamiskavade avalikustamise protsess, misjärel esitatakse need Euroopa Komisjonile. 4) Alustati üleujutuste ja veetaseme kaugseire (sateliitandmete) põhist teenuse arendamist, mille teostajateks on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 5) Jätkati suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja uue kõrgveepiiri määramise II etappiga. 2021. aastal pakuti välja suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiiri määramise metoodika. Tööde kogumaksumus oli 71 256 eurot. • Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi tuludest meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks rahastati vastavalt riigieelarvestrateegiale majandus- ja taristuministri haldusalas meedet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) ja energiasäästu meetmed korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes. • 2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana. Rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. KeM poolt elluviidavad meetmed on rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamine, rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine ning koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine. KeM poolt elluviidavate meetmete raames suunati 600 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. KeAle eraldati 100 000 eurot EL-i lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi halduskulude katmiseks. Alustati vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine toetuse andmisetingimuste väljatöötamisega. Teiste ministrite haldusalas jätkati Rail Balticu elektriraudteeühenduse rajamise projektiga. Ettevalmistusi tehti ka kõikide teiste uute meetmete elluviimiseks. • Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜ-de enampakkumised, mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise vahendite kasutamise eest vastutab KeM. Aastal 2021 viidi läbi avatud taotlusvoor rohetehnoloogia iduettevõtluse arendamiseks ja koolide kliima väikeprojektide toetamiseks summas 400 000 eurot. Ettevõtete arenguprogrammides toetati eelarvega 246 000 eurot 7 projekti ning koolidest toetati eelarvega 123 000 eurot 16 projekti. 24 2.3.2. Meede 2: Ringmajanduse korraldamine Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Eesmärk: kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb viieks tegevuseks: ressursitõhususe suurendamine ja keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamine, keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise ning keskkonnaseire tagamine, tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamine, jäätmekäitluse korraldamine tõhusalt ja vastavalt jäätmehierarhiale, maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Aheraine taaskasutamine, % 60 100 100 40 40 (2020) Põlevkiviõli tootmise 81 79 79 76 76 energeetiline efektiivsus, % (2020) Plastpakendi teke inimese kohta, 43 43 43 49 42 kg (2019) (2019) Sisemajanduse koguprodukti 2,56 2,48 2,48 2,57 2,57 (SKP) kasvuprotsent suhtena (2020) olmejäätmete tekke kasvuprotsenti Keskkonnakaupade ja -teenuste 3141,7 3408 3408 2654,4 2720,8 sektori toodang, mln eurot (2018) (2019) (2019) 25 Tegevus 2.1. Ressursitõhususe suurendamine ja keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamine Eesmärk: lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid- teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Keskkonnahoidlike riigihangete 5,8 17 17 (2020) 20 25 mahu % riigihangete mahust (2016) kokku % Ressursitõhususe meetmest 22 62 122 75 110 investeeringuteks saanud ettevõtete arv Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.1 Ressursitõhususe suurendamine ja keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamine  Valmis Technopolise poolt tehtud ringmajanduse uuring eri sektorite ringmajanduse potentsiaalist. Selle järelduste ja laiemalt ringmajanduse printsiipide strateegilise kujundamise jaoks alustati ringmajanduse valge raamatu koostamisega (ühiskondlik kokkulepe ringmajanduse osas). See valmib 2022. Loodi kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid hõlmav ringmajanduse nõuandev juhtrühm ning seda toetav laiapõhjaline ekspertkogu. Käivitus Norra EMP programm ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendab Keskkonnaagentuur.  Kehtestati keskkonnaministri määrus keskkonnahoidlike hangete korraldamiseks 4 valdkonna jaoks (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT seadmed, koopia- ja joonestuspaber). Järgmiste valdkondade osas on ettepanek RHS-i muutmiseks tehtud (volitusnorm). Keskkonnahoidlike maanteesõidukite avalike hangete direktiivi ülevõtmiseks algatati juhendi koostamine, et lihtsustada seotud KOV-del ja riigi omandis asutustel enda hangete planeerimist. (Eesti 2035).  Ressursitõhususe meetmes tehti viimased otsused eelmisel EL perioodil, 2021. aasta lõpuks on toetatud 182 projekti mahuga 67,5 mln € (kogumaksumus ca 200 mln €). 2021.a lõppes 60 projekti.  Paralleelselt käib uute rahastusvahendite (RRF, SF) planeerimine, lähiaastatel on plaanis oluliselt vahendeid ringmajandusse suunata (ca 125 mln €). Valdkonnad on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt, laiendatud ressursitõhususe kasv (ka teenindusettevõtetele), jäätmete liigiti kogumise infrastruktuur, ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine, jäätmetekke vähendamine ning korduskasutuse kasv, läbivalt ka digitaalsete arengutega.  Rohepöörde jaoks vajalike vahendite analüüs jätkus kogu KeM haldusala jaoks, et selle osas teha otsused 2022. a I pooles. Jätkub ka laiem rohepöörde jätkusuutliku rahastamise analüüs, sh iga 26 ministeeriumi haldusala võtmes. Kestliku rahastuse põhimõtete rakendamise edendamise osas algas keskkonnakestlike investeeringute edendamise projekt Eestis, koostöös Läti, Euroopa Komisjoni, EBRD, KPMG jt teiste partneritega.  Algas EL uue mullastrateegia osas lähtekohtade koostamine, kuna välja on tulemas õiguslik algatus kogu valdkonna regulatsiooni osas. Valdkond hõlmati ka uue keskkonnavaldkonna arengukava koostamisse eraldi suunana.  2021. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis keskkonnatasusid – kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu, kokku ligi 89 miljonit eurot, mida on ligi 33 miljonit eurot enam kui 2020. aastal. Valdkonna peamised kitsaskohad  Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse põhimõtteid kirjeldatud, puudulik teave ning nõuded tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu eksida.  KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel. Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise tagamine Eesmärk: oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse sellekohaseid seisukohti, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 KMH/KSH juhtumite arv, mille - - 0 0 0 puhul on selgunud prognoosimata või alaprognoositud keskkonnamõju Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.2 Keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise tagamine  2021. a jätkusid paljude suurprojektide KMH menetlused (nt Rail Balticu raudtee trassilõikude KMH-d, meretuuleparkide projektid). Esitati mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, samas tehti algust mitme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusega. Mitmed ministeeriumid, sh Keskkonnaministeerium, on algatanud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise ja KSH menetlused – Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030, Riigi jäätmekava 2022-2028 ja Metsanduse arengukava 2030. 2021. a laekus naaberriikidelt kokku kuus piiriülese KMH/KSH teadet. 2021. a andis Keskkonnaministeerium välja ühe uue KMH juhteksperdi litsentsi ning pikendas kolme olemasoleva litsentsi kehtivust. 27 Valdkonna peamised kitsaskohad  Käimasolevate menetluste kiirendamiseks ja üha lisanduvate menetluste asjatundlikuks läbiviimiseks puudub valitsemisalal võimekus – ametnikke ei ole piisavalt ning konkurentsivõimetust töötasust ning ülekoormusest tingituna vahetuvad inimesed tihti ning sellistes tingimustes ei ole võimalik tagada enam piisavat ekspertiisi, sujuvaid menetlusi, rääkimata lisanduva töökoormuse, ekspertiisi ja tempoga toime tulemisest.  Keskkonnaministeerium tellis 2020. a analüüsi selle kohta, mida saaks ning peaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) muutma, et mõjude hindamise protsessi kiiremaks ning tõhusamaks muuta, näiteks lühendada menetlustähtaegu ning leevendada nõudeid juhteksperdile. Seni on KeHJSe muutmine jäänud inimressursi puuduse taha. Ministeeriumis tegeleb mõjuhindamise valdkonnaga 2 inimest, kelle aeg kulub arendustega seotud KSH või KMH menetlustele ning mahuka õigusloomepaketi kokkupanekuks ei jagu tööaega. Seadusemuudatuste läbiviimiseks on vähemalt seadusemuudatuse algatamiseks, menetluse läbiviimiseks selle jõustumiseni vajalik luua täiendav ametikoht, mis vastutaks õigusloome protsessi vedamise eest.  Peamine koormus rohepöörde energeetika valdkonna arengu kiirendamisel langeb Keskkonnaametile. Oluliselt on kasvanud uute arenduste ja uute kasutuselevõetavate tehnoloogiate maht, näidetena: arendused merel, hüdroakumulatsioonil põhinev salvestus, energiakäitiste veevõtt, vee taaskasutus, jahutusvee kasutuse tehnoloogilised muudatused, soojuspuurkaevude kiirendatud menetlus, veekaitse riskide hindamine kasutusest väljas olevate alade (vanad karjäärid) energeetikaprojektide tarvis, uute tehnoloogiate loastamine.  Oluliselt on kasvanud ja veelgi kasvamas arendustega seotud planeeringute menetlused, sh KMH ja KSH ja Natura mõjude hindamine, täiendavalt on koormuse kasv seotud käimasolevate üldplaneeringute muutmisega, et ka kohalikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtu ning energiajulgeoleku küsimused lahendada. Tegevus 2.3. Tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamine Eesmärk: tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja ühtse keskkonnaloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Taaskasutatud põlevkivituha 2,4 1,8 1,8 (2020) 4,5 4,5 osakaal kogutekkest CO2 eriheide väljastatud 1154 1204 1204 (2020) 1186 1186 summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th) PVT-le vastavus 86 90 90 91 100 keskkonnakompleksloa (2020) kohustusega käitistes (%) 28 Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.3. Tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamine  Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud reostusega seotud ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide valdkondlikku ulatust ja võimalust need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja ringmajanduspoliitikaga, samal ajal tagades tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna parandamisel. 2021. aasta alguses koostas KeM Eesti seoses avaliku konsultatsiooniga esmased seisukohad erinevate võimalike tööstusheite direktiivi muudatuste kohta, kuid tegelik muudatuste pakett ja läbirääkimised algavad 2022. aastal.  Eestis on kaks põlevkivitööstust käsitlevat PVT dokumenti. Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal on kehtestatud keskkonnaministri 17.12.2013 käskkirjaga nr 1-2/13/1200. PVT-järeldusi vaadatakse perioodiliselt üle ning kehtiva PVT-järelduste koostamise ajal oli ENEFIT-280 alles kujunemisjärgustehnoloogia, kuid nüüd on see juba üks parimast võimalikust tehnoloogiast ning PVT viitedokumenti ja järeldusi tuleb vastavalt muuta. Varem oli plaanis anda välja eraldiseisev põlevkivitööstuse jäätmete PVT, kuid mõistlikum on käsitleda tekkivaid jäätmeid juba olemas olevate dokumentide koosseisus. PVT- järelduste läbivaatamiseks on kokku kutsutud töörühm, kelle ülesandeks on osaleda ja panustada oma valdkonna piires alusuuringu lähteülesande koostamisse, uuringu vahearuannete ja lõpparuannete ülevaatamisse.  PVT-le vastavus keskkonnakompleksloa kohustusega käitistes (%), kavandatud eesmärk 91% praktiliset täideti, tegelik tase 90%. Meil on käitised, kes on tööstusheite seadusest tulenevalt saanud lubatud erandi korras leebemad nõuded kui PVT-s (ei vasta PVT-le), kellel on tegevuskava (vastavad olemasolevale, aga mitte uuele PVT-le ning peavad nõuded ette antud tähtajaks täitma) ja on käitised, kelle olemasolev olukord PVT-le ei vasta.  2020. a võttis KeM eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning alustas 2021. a süsteemi paremaks toimeks projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Uue keskkonnakaitselubade korralduse loomise väljatöötamiskavatsus (VTK) on tähtajaga detsember 2022. a osa ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist perioodil 2021-2023. Mai 2021 kuni veebruar 2022 olid protsessi juurde kaasatud välised konsultandid, kes toetasid "Keskkonnakaitseluba 3.0" projektijuhti projekti struktureerimisel ja teenusdisaini põhimõtete juurutamisega protsessi läbiviimisel (luua teenused kasutajakeskselt). 2021. a töötati "Keskkonnakaitseluba 3.0" pika visiooni loomisel paralleelselt kiirete muudatuste nimel, et tõsta kiiremini Keskkonnaameti võimekust piiratud ressursside tingimustes neile seatud ülesannete kõrgetasemeliseks täitmiseks. (VVTP ja Eesti 2035)  Keskkonnaameti põhilised teenused on seotud keskkonnakaitselubade väljastamisega, mis läbivad mitut programmi tegevust (tööstusheide, jäätmekäitlus, õhukvaliteet, kiirgus, veekeskkond, maapõu). Klientide ja ametnike säästva ressursikasutuse huvides rakendatakse võimaluse korral mahukate keskkonnalubade asemel vähem ressurssinõudvaid registreeringuid. Uudse nähtusena käivitus 2021. aastal registreeringu automaatne väljastamine. Ressursipuudus ongi põhiline probleem, millega kokku puutuda tuleb ja mis raskendab ka loamenetluse tähtaegades püsimist; sellest hoolimata suudetakse 78% komplekslubadest ja 96% keskkonnalubadest välja anda tähtaegselt. Loataotlemise teenuste juures on oluliseks eesmärgiks klientide rahulolu teenusega. See on 2021. aastal märgatavalt tõusnud.  Klientide rahulolu keskkonnaloa taotlemisel: 29  Vesinikutehnoloogia näol on tegemist tehnoloogiaga, millega ei kaasne saasteainete heidet keskkonda. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtmine oleks keskkonnakvaliteeti silmas pidades suur samm null-saaste eesmärkide suunas. Kuna tegemist on siiski uudse ja majanduslikult kuluka ettevõtmisega tellis 2020. a KeM koostöös MKMi ja Riigikantseleiga uuringu „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“, mis valmis 2021.a juunis. Rohevesiniku väärtusahela ülesehitamiseks ühistranspordisektoris, otsustati eraldada 5 mln eurot toetust pilootprojektile 2021. a lõpus. Laiemalt väärtusahelate ülesehitamiseks transpordis või tööstuses, on ettevalmistamisel toetusmeede 50 mln ulatuses EL taaste- ja vastupidavusrahastust. 2022.a jaanuaris otsustas valitsus põhimõtteliselt toetada ka kolme Eesti ettevõtte osalemist Euroopale strateegiliselt oluliste vesiniku väärtusahelate rajamiseks IPCEI raamistikus (Important Projects for Common European Interest), mille eesmärgiks on tugevdada ELi strateegilist tehnoloogilist sõltumatust ja kus Eesti ettevõtted osalevad salvestustehnoloogiate arendamisel. (Eesti 2035)  Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult.  Kemikaalipoliitika kujundamisel on KeMi eesmärgiks riigisiseselt tagada tõhus ja süsteemselt toimiv koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna töökorralduse ja kitsaskohtade kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste leidmiseks telliti uuring „Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine ning analüüs ja ettepanekud pädevuste ja seonduvate tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“. Kahjuks uuring ebaõnnestus, lähteülesannet täpsustati ja 2022.a alguses telliti uus uuring, mh eesmärgiga valdkond süsteemselt kaardistada.  Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest jäi kavandatud sihttasemele alla, sihttase 4,5%, tegelik tase oli 2020.a 1,8%. Tuha taaskasutust on enamasti takistanud tuha omaduste muutlikkus ning sideaineliste omaduste vähenemine. Lendtuhka on varasemalt peamiselt kasutatud mullaparandajana või lisandina tsemenditootmises. Lendtuha kasutamine on vähenenud, kuna Narva elektrijaamades toimunud tehnoloogiliste muudatuste tõttu (keevkiht kateldele üleminek) on lendtuha omadused muutunud.  CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes aastal 2020 suurenes, tegelik tase oli 1204, sihttase 1186 tCO2/GW he+th. Saab järeldada, kui palju CO2-te tekib sõltuvalt kasutatud kütustest ja saadud energia hulgast. Näitaja annab hinnangu, kui palju CO2 tekkis vastavalt kasutatud kütustele (lisaks põlevkivile ka biokütus, uttegaas ja turvas) ning saadud elektri- ja soojusenergia koguse suhtes. Valdkonna peamised kitsaskohad Keskkonnaministeeriumi eelarvesse on jäänud riigi kohustused seoses Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ja Kiviõli, Kukruse ning Kohtla-Järve tööstuspärandiga. Kogu Eesti vajadusi teenindav ohtlike jäätmete käitluskeskus vajab laiendamist ning hooldust, samuti peab pidevalt tegelema järelhoolduse ning -seirega juba suletud poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilatel. Kaasnevad kulud on aasta aastalt kasvanud ning täiendavaid vahendeid Keskkonnaministeeriumile eraldatud ei ole. Tegevus 2.4. Jäätmekäitluse korraldamine tõhusalt ja vastavalt jäätmehierarhiale 30 Eesmärk: efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse jäätmelube, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Liigiti kogutavate jäätmete 44 42 42 46 48 osakaal olmejäätmete kogutekkest (2020) Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.4. Jäätmekäitluse korraldamine tõhusalt ja vastavalt jäätmehierarhiale ● 2021. aasta maikuus jõustusid pakendi- ja jäätmeseaduse muudatused, millega võeti lõplikult üle 3 valdkondlikku direktiivi. ● 2021.a juunis saatis Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv. ● Sügisel saatis Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse tõsta ladestustasusid ning kehtestada uus saastetasu – ringlusse võtmata plastpakendijäätmete saastetasu. ● 2021. aasta sügisel valmis Maailmapanga poolt koostatud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mis pakkus lahendusi, kuidas saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Uuringu järelduste ja soovituste pinnalt on ettevalmistamisel jäätmeseaduse VTK. ● Alustati jäätmekava uuendamisega ja algatati riigi jäätmekava 2022-2028 KSH protsess. Hetkeseisuga on kinnitatud KSH programm ning kavandatakse hanget KSH aruande koostamiseks. (Eesti 2035) ● 2021. aasta novembris saadeti kooskõlastamisele jäätmeseaduse eelnõu, millega täpsustatakse tagatist ning tootjavastutust puudutavaid sätteid. ● Jäätmete liigiti kogumise soodustamiseks toetati 31 kohaliku omavalitsust biojäätmete kompostrite ja konteinerite ostuks kokku 1,475 miljoni euroga. Toetuse abil soetatakse kokku 7864 kompostrit ja 3728 konteinerit. ● Ohtlike jäätmete valdkonna riigi korralduslikku poolt haldava Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse puhul tagati uus operaator ja algatati nii kompleksi uus detailplaneering, selle jaoks vajalik keskkonnamõjude strateegiline hindamine kui ka uute ladestamise kärgede jaoks vajalik eelprojekteerimine. Sellega kaasneb kompleksi tegevusplaan, mis valmib 2022. Valdkonna peamised kitsaskohad ● Jäätmeteke on suurenenud, madal olmejäätmete liigiti kogumine. ● Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud lakkamise kriteeriumide rakendamine. ● Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade. ● Puuduvad reaalajas jäätmekäitluse andmed, st andmete ajakohasus ei ole piisav. 31 Tegevus 2.5. Maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine Eesmärk: maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Maapõuest väljatud põlevkivivaru 11 13 13 14 14 tonni kohta välja pumbatud vee (2020) kogus Allmaakaevandamise kao osakaal 27,2 28,1 27,4 29,2 29,2 kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, % Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Tegevus 2.5. Maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine  „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ osas on ette valmistatud arengukava viie rakendamisaasta tulemuste analüüs, mis esitatakse 2022. a kevadel Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Analüüsis on leitud, et põlevkivitööstus on muutunud: kaevandamise mahud on oluliselt vähenenud ning põlevkivi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmise asemel rohkem õlitootmiseks. Arenguperspektiivi nähakse põlevkivikeemial.  Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030 seatud eesmärkide elluviimiseks on 2021.a analüüsitud valdkonna eesmärke. Põlevkivijäätmete osas taaskasutati põlevkivi aherainet enam kui 100% selle tekkest, kasutati ka varasemalt ladustatud aherainet ning ületati oluliselt eesmärki 40%. Põlevkivi aherainet on taaskasutatud peamiselt täitematerjalina päikesepargi ja motomäe rajamisel või kaevandusalade korrastamisel, aga ka võttes ringlusse, tootes sellest killustikku väiksemate teede ja sadamate ehituseks. Taaskasutusvõimalused sõltuvad aheraine kvaliteedist, mis varieerub piirkonnast sõltuvalt suurel määral, seetõttu osades ettevõtetes ei ole aherainet halva kvaliteedi tõttu killustiku tootmiseks kasutatud. Teede ehitusnõuded on vaja üle vaadata, et teede ehitusel oleks võimalik rohkem kasutada aherainest toodetud killustikku  Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus 5 oli aastal 2020 13 m3/t, mis on sihttasemest 14 m3/t madalam. Kuigi vastav mõjunäitaja on püsinud seatud eesmärgist madalam, on iga-aastane kaevandustest väljapumbatud vee kogus olnud siiski suur, keskmiselt 165 mln m3 aastas ning seda mõjutab nii kaevanduste pindala suurenemine kui ka sademete hulk.  Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust oli 2021.a 27,4% ning sellega on püsitud eesmärgis, hoida kadude osakaal alla 29,2%. 5 arvestatakse väljapumbatud vee kogust viie eelneva aasta keskmisena, et arvesse võtta eri aastate sademetest tulenevat muutlikkust 32  Põlevkivitööstuse pärandmõjude vähendamiseks tehti suures mahus ettevalmistavaid tegevusi põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimise- ja kahjude hüvitamise meetmete kavandamiseks. Koostatud on kaevanduskahjude menetlemise määruse kavand. 2021.a lõpus valmis EKIF OÜ uuringuaruanne "Endistel põlevkivialadel asuvatele hoonetele kaevandamisega põhjustatud kahjustuste hindamine". Uuring annab infot altkaevandatud aladel paiknevate hoonete ja kinnistute seisukorra kohta ja aitab teha otsuseid kahjude hüvitamise meetmete kujundamisel.  Koostöös KIKga on valminud eelarve kasutamise plaan ja ajakava kaevandamise tõttu tekkinud probleemide ja kahjude likvideerimiseks (põlevkivi kaevanduse varinguakude korrastamine, Maardu fosforiidikaevandusest tingitud liigvee probleem, sulgemata uuringupuuraugud, Kukruse puistangu järelseire, Ubja kaevandusala stabiilsuse hinnang).  Keskkonnaministeeriumi jaoks on jätkuvalt väga oluliseks teemaks maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, mille koostamise eesmärgiks on kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine. 2021.a detsembris algatas Vabariigi Valitsus (VV) Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu. VV-le on 2021. a esitatud memorandum, milles on analüüsitud vajadust algatada ka Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringute koostamine. Keskkonnaministeerium esitab Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringute algatamise taotluse Rahandusministeeriumile 1. juuliks 2022.a. Planeeringutega seotud tegevused jätkuvad 2022. aastal ning Keskkonnaministeerium panustab Rahandusministeeriumi poolt korraldatava teemaplaneeringu koostamisse ja KSH algatamisse. (Eesti 2035)  Mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamise ja korrastamise tagamise osas viidi juba 2020.a läbi täiendavad analüüsid, täpsustati alustabeleid ning tegevused jätkuvad 2022. aastal. Seejuures kavandatakse taotleda rahastust mahajäetud karjääride korrastamiseks ning tehakse koostööd Rail Baltic projektimeeskonnaga ja ettevõtetega karjäärialade korrastamiseks. 2021. a korrastati kokku 6 mahajäetud karjääri.  2021.a tehti ettevalmistavaid tegevusi maapõueseaduse muutmise (MaaPS) eelnõu koostamiseks. MaaPS-i muudetakse eelkõige seaduse rakendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Täpsustatakse või täiendatakse sätete sõnastust, et tagada üldine õigusselgus ja sätetest ühene arusaadavus.  2021.a alustati koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ nelja aastase perioodi aruande koostamist. Aruanne on huvigruppidele saadetud kooskõlastamisele ja 2022. a on kavandatud esitada aruanne Vabariigi Valitsusele. 2.3.3. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Eesmärk: saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. 33 Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kaheks tegevuseks: merekeskkonna kaitse suunamine ja vee säästliku kasutamise edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Mere meetmekava täitmise määr 65 70 80 80 100 Eesti mereala seisund toitainete 1,23 ei ei vähene väheneb väheneb alusel väljaspool vähene rannikuveekogumeid (ER) Mereprügi sisaldus meres on 50 50 75 75 75 vähenenud Keskmine veeteenuse hind ja jah jah jah jah Jah selle osa leibkonna keskmisest sissetulekust ei ületa 2,5% Reovee kogumise ja puhastamise 96,5 96,5 96,5 (2020) 98 100 osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine Eesmärk: merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid mere uurimiseks ning töötatakse välja meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning lube mereuuringuteks Eesti merealal. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Maismaalt merre jõudvate 28187 t ei ei jah jah saasteainete hulk on vähenenud N-üld/a; 568 P- üld t/a Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine 34  2021. aastal valmis ja võeti vastu kõikide Läänemere riikide ühine tegevuskava Läänemere kaitseks. Regionaalne plaan sisaldab 199 tegevust Läänemere seisundi parandamiseks kuni aastani 2030.  Seoses aasta alguses tekkinud segadusega selles osas, mida laevad merel teha tohivad või ei tohi ning lähtuvalt suurest tähelepanust seoses nafta ja ohtlike ainete käitlemisele merel, otsustati keskkonnaohutuse eesmärgil karmistada nõudeid laevadele ankrualadel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks ning suunata need tegevused merel ohutumasse kohta. (Eesti 2035)  2021. aastal lõppes kaks rahvusvahelist uuringuprojekti, mille käigus selgitasime võimalusi meres leiduvate vetikate ja randa uhutavate rannaheidiste mitmekesisemaks kasutamiseks, seda nii ringmajanduse toetamiseks kui ka keskkonnaseisundi parandamiseks. Teadlastega koostöös andsime omapoolse sisendi ja viisime lõpuni ÜRO algatatud maailmamere seisundi hindamise, mille käigus kirjeldati ära peamised ning kõige enam murettekitavamad suundumused merekeskkonna seisundis.  2021. aastal jõudis lõpuni ka Eesti ühinemine meritsi veetavate ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooniga. Konventsioon tagab Eestile ligipääsu rahvusvahelisele hüvitiste süsteemile Eesti merealal toimuvate reostusõnnetuste tagajärjel tekkinud keskkonnakahjude hüvitamiseks.  Üle pika aja toimus 2021. aastal mitu naftase eluslooduse pääste koolitust, kus koolitati nii pääste korraldajaid, päästjaid kui ka ametnikke päästeolukordade paremaks kavandamiseks Eestis. Valdkonna peamised kitsaskohad Meremeetmekavadega planeeritakse samuti mitmeid erinevaid ja üksteist täiendavaid meetmeid, sh nii uurimuslikke kui praktilisi. Näiteks: kalade kudealade ja rändeteede seisundi parendamine, asurkondade turgutamine ja kaitsemeetmete ajakohastamine; kaaspüügi vähendamise ja vältimise tehnoloogiate rakendamine liikide kaitseks Läänemerel; merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise kompensatsioonimeetmete väljatöötamine; sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire miinimumnõuete paketi koostamine ja rakendamine; Väikese väina maanteetammi avade rajamine veevahetuse parandamiseks ja väina avamiseks kalade rändeteena; reostustõrje võimekuse tõstmine läbi uue reostustõrje (nafta ja teised ohtlikud kemikaalid) võimekusega poi- ja uurimislaeva projekteerimise ja ehitamise; sademevee ja heitvee töötlemine mikroplasti koguste vähendamiseks jpt. Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise tagamine Eesmärk: vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse muu hulgas meetmeid veekogumite hea seisundi saavutamiseks, sh põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks, ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ning korraldatakse nende rakendamist, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Töötatakse välja visioon, kuidas riik peab tulevikus kujundama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud, korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 35 Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Ühiskanalisatsiooniga liitunud 83,5 83 83 (2020) 83 83 elanike osakaal NTA põhjavee seirepunktide 28 37,6 Ei/ 37,6 Jah /˂37,6 Jah / ˂37,6 protsent, kus nitraatiooni sisaldus (2020) ületab 40 mg/l ei suurene või väheneb Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise tagamine  2020. a käivitus OECD tegemisel ja Euroopa Komisjoni rahastusel ja Keskkonnaministeeriumi tellimisel vee-ettevõtete konsolideerimise analüüs, et välja töötada jätkusuutlikku vee- ettevõtluse kontseptsioon, et vähendada sektori sõltuvust riigitoetustest. Projekti valmimine on kavandatud 2022. a suveks, kust tulevad ettepanekud, kuidas ÜVVK valdkonda edasi tuleks arendada. (Eesti 2035)  2021. a. lõpetati Eesti kõige reostunumaks veekoguks loetud Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise tööd, mis annab selge panuse Eesti vete seisundi parandamisele. Kroodi oja settetiikidest kaevati välja ja puhastati termilise töötlemise teel ca 52 000 m3 naftasaadustega saastunud muda. Keskjooksul rajati 1,2 km ulatuses uut ojasängi. Alamjooksult kaevati välja ca reostunud pinnast ja setteid. Pärast tööde lõpetamist tehakse 50 aasta jooksul põhja- ja pinnavee seiret, mis annab infot jääkreostuse ohutustamise tõhususe kohta. Seiretulemused näitavad Kroodi oja keskkonnaseisundi paranemist.  Põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavees kinnitati ka nitraaditundliku ala (NTA) tegevuskava aastateks 2021-2024, mille rakendamine on äärmiselt oluline, kuna veeseireandmed näitavad NTA piirkonnas põhjavee seisundi halvenemist.  2022. aastal on kavas kinnitada veemajanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027. Kavasid tuleb hakata ka koheselt rakendama. Samas on näha, et reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui ka rahalisi vahendeid uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. Eesti 2035 üheks eesmärgiks on veereostuse vähendamine, elurikkuse säilitamine ja liikide seisundi parandamine.  2021. aastal said valmis pinnavee ja põhjavee kaitse korraldamiseks kolmanda perioodi (2022- 2027) veemajanduskavade ja teise perioodi (2022-2027) üleujutusega seotud riskide maandamiskavade eelnõud ning need pandi 31.12.2021 avalikule väljapanekule.  2021. aastal võeti vastu Riigikogus veeseaduse muudatus põllumajandusvaldkonnas bürokraatia vähendamiseks nii põllumeestele kui ka Keskkonnaametile. Seaduse muudatuse tulemusena kadus põllumeestel vedelsõnniku laotamisplaani ja karjatamise teatise esitamise kohustus. Esimene puudutas ligikaudu 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Veekaitsevööndis karjatamise kohta on aastas esitatud Keskkonnaametile ca 300 teatist.  2021. a uuendati keskkonnaministri määrusega kehtestatud veekeskkonna seisundi hindamiseks kasutatavate ja seisundi parandamiseks või säilitamiseks kavandatavate meetmete planeerimisel aluseks võetavate ohtlikke ainete nimistut ja ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusi. 36  2021 aastal jätkus LIFE IP CleanEST projekti elluviimine, mh valmis 2021. aastal Soolikaoja sisekoormuse uuring ning paigaldati Rakveres Soolikaojale nitraadi absorbeerimiseks hakkepuidufiltrid ja taimtervendamise eesmärgil tehissaared.  2021. a atesteeriti kokku 176 veeproovivõtjat heit- ja reovee, reoveesette, pinnavee, joogivee või merevee valdkondades.  2021. a hinnati ja kehtestati põhjaveevarud seitsmel põhjaveevaruga alal. Põhjaveevarud kehtestati keskkonnaministri käskkirjade alusel Narva ja Narva-Jõesuu, Sillamäe, Estonia kaevanduse ja Narva karjääri, Järvakandi Klaasitehase ja aleviku, Paide Tere AS, Lüganuse valla ja Valio Eesti AS Laeva Meierei põhjaveevaruga aladel kokku 16 920 m3 ööpäevas joogivee ja tootmisvee otstarbel kasutamiseks. Kõik põhjaveevarude hindamiseks koostatud hüdrogeoloogilised uuringud vaadati läbi kuuel põhjaveekomisjoni istungil.  2021. a. eraldati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammist toetuseid 25 veevaldkonna projektile toetuste kogumahuga 5,08 miljonit eurot. Toetuste tulemusel saavad nõuetekohase reoveepuhastuse kokku 4510 inimest ja nõuetekohane joogiveevarustus tagatakse 2879 inimesele. Viiel jääkreostusobjektil, millest üks asub riigimaal, viiakse pinnas vastavusse ohtlike ainete sisalduse piirarvudega. Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatud suurematest veemajandustaristu projektidest jõudis 2021. a. lõpule Türisalu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekt, mille käigus ehitati Türisalu ja Keila-Joa asulates välja ühisveevärk- ja -kanalisatsioon kõigile piirkonnas seni teenusega varustamata elanikele (rajati 1001 uut liitumispunkti). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise toetusvooru kinnistusiseste liitumiste väljaehitamiseks (eraisikute ÜVK voor) eelarve oli 17,3 mln eurot, millest 2021. a lõpuks oli rahastamisotsuseid tehtud 16,2 mln euro ulatuses ning väljamakseid 15,4 mln euro ulatuses. Samas uuel struktuurivahendite perioodil ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonda enam ei rahastata, kuigi valdkonna toetuse vajadus aastas on vähemalt 20 mln eurot. (Eesti 2035) Valdkonna peamised kitsaskohad  Veemajanduskavadega koos koostatakse meetmeprogramm, kus planeeritakse meetmed iga mitteheas seisundis põhjavee- ja pinnaveekogumi kohta. Eestis on 744 pinnaveekogumit ja 31 põhjaveekogumit, neist mitteheas seisundis on 358 pinnavee- ja 8 põhjaveekogumit. Meetmed on oma olemuselt põhimeetmed ehk õigusaktidega kehtestatud nõuded, piirangud, kohustused (sh riigiasutuste nö põhitöö) ja täiendavad ehk vabatahtlikud meetmed.  Meetmeprogrammis on väga palju erinevaid meetmeid, nagu näiteks: meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega saastamise vähendamiseks, meetmed saastatud alade puhastamiseks, veekogu pikkisuunalise terviklikkuse parandamine (nt kalapääsude rajamine, vanade paisude lammutamine, elupaikade ja kudealade taastamine), joogivee kaitsemeetmed (nt kaitsetsoonide, puhvertsoonide loomine jne), uuringud, teadmistebaasi täiustamine ebatäpsuste vähendamiseks jne.  Meetmete planeerimise aluseks olnud seose loomine veekogumile avalduva koormuse ja veekogumi mittehea seisundi elemendi vahel ning neile vastavate meetmete planeerimine koosmõjus ja erinevate osapoolte abil nende elluviimine. Kogu meetmeprogrammi maksumus on ca 650 MEUR, millest kate puudu ca 165 MEUR. KeM haldusala osa sellest (aastateks 2023-2026) on ca 25,55 MEUR, millest kate on puudu ca 12,5 MEUR.  Näiteid vajalikest meetmetest: o Uuringud sisaldavad seire ja seisundihinnangute metoodikate arendamist, veekogumite tunnuste üle vaatamist, põhjavee uuringuid, õigusaktide muutmiseks vajalikke uuringuid, VMK järgmise perioodi alusuuringuid ja VMK koostamist. o Tehnilised meetmed sisaldavad põhjavee reostusriski kujutavate kasutuseta kaevude likvideerimist, veekogumite tervendamisega seotud meetmeid ja jääkreostusobjektide ohutustamist. 37 o Süsteemiarendused käsitlevad jääkreostusobjektide andmebaasi andmete kvaliteedi parandamist ja kättesaadavuse tõhustamist, põhjavee kaitseks vajalike ruumiandmete kättesaadavaks tegemine, mudelite uuendamist jms. o Veeseireprogrammist uurimusseire uuringutest on KeM vastutuses ohtlike ainetega seotud uuringute korraldamine.  Varasemalt on Euroopa Liidu toetustel olnud suur roll keskkonnakaitseliste tegevuste, eeskätt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitaristu ehitamise ja rekonstrueerimise rahastamisel, millesse on investeeritud viimasel kümnendil üle miljardi euro. Selle tulemusel on joogi- ja reoveetaristu väga paljudes Eesti piirkondades heas korras ning veeteenus inimestele taskukohane. Paraku suudavad täna Eestis toetusteta majandada vaid 3-4 vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnu. Kui tahame, et veeteenus oleks kestlik ja kättesaadav mõistliku hinnaga ka 10 või 20 aasta pärast, siis tuleb jätkata veemajandustaristu toetamisega ja seda ka väiksemates asulates. Samuti tuleb maksimaalselt kasutusse võtta juba väljaehitatud taristu ning toetada inimesi ühisveevärgiga liitumisel – nii tagame laiema tarbijateringi, kes teenuse eest maksab, aga ka olemasolevate seadmete töökindluse ning - efektiivsuse. 38 2.3.4. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Eesmärk: liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine, metsanduse arengu suunamine ja jahinduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Asjakohaste 86 84 86 vähemalt 86 vähemalt 86 kaitsekorralduskavadega kaetud Natura loodusalade osakaal (% pindalast) I kaitsekategooria ja muude 56 56 66 57 65 ohustatud liikide kaetuse % tegevuskavaga Metsanduse arengu suunamise jah ei ei jah jah eesmärgid on kokku lepitud Pikas perspektiivis kasutatakse jah jah jah jah jah puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal 56,3 61 65 vähemalt 50 vähemalt 50 uuendusraiete mahust, % Suurkiskjate populatsioonide jah jah jah jah jah reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Tegevus 4.1. Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine 39 Eesmärk: liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuva kliima tingimustes ning korraldatakse nende rakendamist sh taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike jm, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks), antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Hoolduses olevate poollooduslike 35 600 37 770 42 000 41 000 43 000 koosluste pindala (ha) Liigikavade I ja II prioriteedi 85 85 88 90 90 tegevuste täitmine (%) Kaitsekorralduskavade 1 7 0 15 20 vahehindamine (aastas vahehinnatavate kavade % kõigist kavadest) Taastatavate elupaikade pindala 4900 5000 4600 4000 4000 aastas Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Tegevus 4.1. Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine  Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) koostamise raames alustati looduskaitse strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks aastakümneks. VV kiitis heaks looduskaitse arengukava aastani 2020 lõpparuande. LIFE IP projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti on edukalt käivitunud. Käivitus keskkonnaministeeriumi haldusala loodusinfot keskselt kajastav loodusveeb https://loodusveeb.ee/et. Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsekoostöös. Vabariigi valituses kinnitati 11 kaitse-eeskirja. Kinnitati keskkonnaministri määrused 2 maakonna üksikobjektide kaitse alla võtmise kohta. Moodustati või uuendati 14 liigi püsielupaigad. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega on kaetud 86% Natura loodusaladest. I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide tegevuskavaga kaetus on 66%. (Eesti 2035)  Uuendati pärandniitude tegevuskava, alustati soode tegevuskava uuendamisega. Alustatud on märgade metsade tegevuskava koostamist. Valminud on rohevõrgustiku toimimise analüüs, sh kaardiandmestikud. Andmed võimaldavad saada esmase ülevaate võimalikest halvenenud sidususega aladest ja aitavad planeerida rohevõrgustikku. ELME projekti raames on käivitunud looduse hüvede rahalise väärtuse arvestamine.  2021. a hooldati toetuste abil üle Eesti 39 450 ha pärandniite ning taastamises oli ca 3000 ha niite. Pärandniitude hooldamiseks valmis 6 infrastruktuuriobjekti, mis tagab ligipääsu 246 ha 40 pärandniitude hooldamiseks. Sooelupaikade ja metsise elupaikade seisundi parandamiseks taastati looduslähedane veerežiim 7 sooalal (sh 4 madalsoos) ning 1 jääksoos kokku ca 2500 hektaril. Lisaks lõppesid 2021. aastal suured märgalade taastamise LIFE projektid: LIFE Mires, Estonia, Soode kaitse ja taastamine 6 sooalal kokku 5800 ha ning LIFE Peat restore, Madalsoo taastamine Suursoo-Leidissoos 3340 ha. Natura 2000 erametsatoetust maksti 4823 taotlejale pindalale 65 880 ha. Alustati uute ex-situ meetmete rakendamisega ebapärlikarbi seisundi parandamiseks.  2021. aastal alustati uue loodusvaatluste nutirakenduse loomisega, mille sisuline arendus sai valmis aasta lõpuks ning avalikkusele tehakse see kättesaadavaks 2022. aasta algul. Nutirakendus on loodud kõigile loodussõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Äpi põhifunktsionaalsuseks on interaktiivne vaatlusankeet, mille kaudu andmed edastatakse Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Valminud LVA äpp on väärtuslik abivahend vabatahtlike kaasamiseks elurikkuse seiresse ning lisaks on see vajalik spetsialistidele, kes saavad läbi nutirakenduse liigiandmed otse süsteemi edastada.  Ühtekuuluvusfondi meetme raames on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks 2021. a jooksul tehtud kokku väljamakseid 5 miljoni euro ulatuses. Kokku on lõpetatud 154 projekti kogusummas 23,8 miljonit eurot. Kõikide perioodi jooksul teostatud tegevuste abil on seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade kogupindala 9184 hektarit ning soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega on 2324, elupaiku on inventeeritud 88 070 ha. Valdkonna peamised kitsaskohad  Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja inimressursside puudus, looduskaitseandmeid haldava EELISe arendusprojekt ei ole käivitunud piisavalt edukalt, kaitse-eeskirjade uuendamise menetlused ei ole liikunud piisava kiirusega, looduskaitseseaduse regulatsioonide täpsustamise menetlus venib.  Elurikkuse kaitseks on olulised rahalised puudujäägid nii uurimuslike kui praktiliste meetmete elluviimiseks, lisaks on vajalik täiendavate toetuste ja kompensatsioonide maksmine eramaaomanikele või koosluste hooldajatele.  2027. aastaks on hoolduses olevate poollooduslike koosluste hooldamise pindalaliseks eesmärgiks 50 000 ha, mis tähendab täiendava 9000 ha taastamist perioodil 2022-2027. Sel aastal muudetakse loodushoiutoetuste määrust ja suurendatakse hektarihinda PLKde taastamisel ning see hakkab kujunema riigihanke käigus. Praegused tasumäärad ega süsteem ei soosi PLKde pindala hüppelist tõusu, mis on vajalik Natura eesmärkide täitmiseks, samuti on süsteemi kohmakas hallata. Täiendavalt peaks 2027 eesmärgi täitmiseks taastama seega 3760 ha PLKsid, mille jaoks raha aga ei ole.  Looma tekitatud kahjude hüvitamise kogumaht on viimastel aastatel olnud tõusutrendis: 2016 maksti kokku välja hüvitisi 620413 €, 2017 – 498352 €, 2018 – 662276 €, 2019 – 812718 € ja 2021 juba ca 1mln € ulatuses. Kasvutrend on peamiselt põhjustatud rändlindude (haned, lagled, sookured) tekitatud kahjustuste pidevast kasvamisest, kiskjakahjude arvu kasvust ning loomakahjude ennetustööde kulutuste hüvitamise mahu kasvust. Lisameetmena on vajalik läbi viia uuring hanede heidutusjahi mõjust, et saada hinnang pilootprojektide toimivusest.  Elupaigatüüpide kaitse moodustab olulise osa looduskaitse korraldamisest, on kesksel kohal kaitse-eeskirjades, kaitsekorralduskavades, elupaikade tegevuskavades, taastamisel, mõju hindamistel, eelarve koostamisel, strateegilisel planeerimisel jm. Oluline on kaardiandmestikus korrastada elupaikade kiht, et lahendada geoandmete puudused ning tärkandmete puudujäägid, mis tagavad täpsed ja usaldusväärsed hinnangud ja andmed. 41 Tegevus 4.2. Metsanduse arengu suunamine Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsapoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2206 2206 2876 2206 Riigimetsamaa pindala osakaal 26 26 25,2 Vähemalt 20 Vähemalt 20 maismaapindalast, % Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Tegevus 4.2. Metsanduse arengu suunamine ● Detsembris 2021 tunnistati nõuetele vastavaks Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ning valmistati ette keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande koostamise hange. ● Novembris 2021 esitati Vabariigi Valitsusele riigi- ja erametsas vääriselupaikade tegevuskava aastateks 2021-2023. Samuti esitati VVle vääriselupaikade inventeerimise vaheülevaade. ● Eesti seisukohtade ettevalmistamine Euroopa Komisjoni teatise „Uus Euroopa Liidu metsastrateegia aastani 2030“ kohta. Vabariigi Valitsus kiitis 28.10.2021 heaks Eesti seisukohad teatisele. ● Osaleti „Eesmärk 55“ seisukohtade ettevalmistamisel LULUCF sektori osas. ● Muudeti keskkonnaministri 27.12.2006. a määrust nr 88 „Metsa majandamise eeskiri”, võimaldades sanitaarkorras raiuda püünispuudena metsa jäetavaid puid ning metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse edaspidi ka harilik pärn. ● Koostati metsapuude seemnemajanduse tegevuskava aastani 2030. ● Kinnitati keskkonnaministri 17.11.2021.a määrusega nr 51 riigimetsa majandajatele uuendusraie optimaalne pindala. ● Valmistati ette metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu ning esitati eelnõude infosüsteemi. ● Valmistati ette keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmise eelnõu, et võimaldada maksta toetust väljaspool Naturat asuvatele piiranguvööndi omanikele. ● 2021. aastal sai rahastusotsuse perioodiks 2022-2024 Tallinna Tehnikaülikooli ForestValue projekt, mille eesmärgiks on välja töötada puitehituse täiustatud elutsükli kuluarvestuse uuenduslikud meetodid. ForestValue taotlusvoor toetab projekte, mis loovad teadmisi edendamaks metsade ja metsaressursside parimat võimalikku kasutamist ühiskonna huvides teel kliimaneutraalse ringmajanduse ja jätkusuutliku ühiskonna poole. 42 ● Geenireservi metsade pindala on vähenendatud põhjusel, et mitmed alad ei vasta täna geenireservmetsade majandamise põhimõtetele. 2021. aastal viidi läbi koostöös Eesti Maaülikooliga täiendavate võimalike geenireservmetsade alade leidmine looduses. Valdkonna peamised kitsaskohad ● Vajalik on täiendav kaasfinantseerimine ÜPP strateegiakava 2023 - 2027 sekkumise „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“ eelarve suurendamiseks. Eelarve suurendamine on vajalik, et kõik erametsaomanikud, kellel on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja hoiualadel, saaksid võrdsetel alustel toetust. Lisaks on arvestatud, et toetusmäär tõuseb 110-lt eurolt 134 euroni, kuna toetusmäär on olnud muutumatu aastast 2008. ● Vääriselupaiku võivad välja valida isikud, kes on läbinud koolituse ja saanud vastava tunnistuse. Spetsialistide koolituse läbiviimiseks puuduvad praegu vahendid, mistõttu inventariseerimised venivad ja on kitsa inimesteringi hallata. Täiendavalt on vajalik teha inventariseerimist ning maksta hüvitist piirangutega VEP omanikele. Vahendid selleks puuduvad. ● Metsanduse korraldamist raskendab ühiskondlik tundlikkus neil teemadel – metsateatiste vaided on alates 2020.a mahukaim vaideliik ning see tendents jätkus ka 2021.a, kui vaidlustati kokku 8069 metsateatist. KeA vaided 2016-2021 120 100 42 80 60 19 40 60 19 20 12 20 42 17 11 36 7 9 0 10 8 6 4 10 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Looduskaitse vaided Metsanduse vaided Keskkonnakasutuse vaided Tegevus 4.3. Jahinduse arengu suunamine Eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse jahinduspoliitikat, antakse jahinduse valdkonna lube ja jahipiirkonna kasutusõiguse lube, teostatakse riiklikku järelevalvet jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Hundipesakondade arv sügisese 25 26-30 24-26 15-25 15-25 loenduse põhjal, tk Planeeritud tegevuste täitmise analüüs 43 Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Tegevus 4.3. Jahinduse arengu suunamine  Koostati kopra, suurkiskjate ja hanede kaitse- ja ohjamiskava.  Paberivaba jahinduse edendamiseks loodud infosüsteemid METSIS ja JAHIS on kasutuses.  Ulukite alternatiivsete seiremetoodikate arendamiseks lõppes tehisintellekti SF projekt „Liigituvastustarkvara tehnoloogilise lahenduse analüüs ja töötava tehnilise lahenduse prototüüp“. Projekt oli edukas ning lõppes tähtaegselt. Projekti tulemusena loodi tehisintellekt, mis suudaks rajakaamerate fotodelt tuvastada liike (eesmärgiks oli prototüübile õpetada selgeks metskits ja nugis, kuid juba prototüübi arendamise raames õpetati masinale rohkem loomi), määrata nende asukohad ning arvutada asukoha muutuste põhjal teekonnad ja liikumiskiirused. Lisaks on oluline välja tuua, et analüüsi käigus suudab tehisintellekt eristada rajakaamerate fotodest tühjad pildid, mis vähendab olulisel määral käsitööd piltide läbitöötamisel. 2.3.5. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Eesmärk: kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt läbiviidud. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: maatoimingute korraldamine, ruumiandmete hõivamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine ning meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine ning sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Valitsemise eesmärgiga maade 96 93 98 100* 100* osakaal, % Registrisse kantud osa Eesti 99,4 99,96 99,9 99,9 100 maismaa territooriumist, % Maakatastris oleva informatsiooni 82 85 90 90 95 täielikkus, % Klientide rahulolu Maa-ameti 82 83 85 84 85 kaardirakenduste ja teenustega, % 44 Meteoroloogilist (sh hoiatused) 4,4 4,7 4,5 4,6 4,7 infot kasutavate sihtrühmade rahulolu Seirevõrgu (meteojaamade) 96 96 96 96 96 automatiseeritus, % Hoiatuste õigustuvus 95 93,5 99,5 97 98 *Metoodika muudatus 45 Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine Eesmärk: riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse riigi maapoliitikat ning korraldatakse riigi maatoiminguid, sh viiakse läbi maareform, peetakse maa arvestust, korraldatakse riigile maa omandamist jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Reformitud maaüksuste arv aastas 5100 26 978 5400 5000 3200 Maa-ameti hallata olev riigimaa 22 600 22 600 24 000 28 700 19 000 (kinnisasjade) arv Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine  Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist.  2021. aasta oli riigi maatoimingute menetluste maht järgmine:  maa erastamine - 1020 lepingut, sh 626 riba erastamist;  riigimaale hoonestusõiguse seadmine - 29 lepingut ja 27 sundhoonestusõigust;  riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 7 lepingut;  maa munitsipaalomandisse andmine – 3568 maaüksust;  maa riigi omandisse jätmine - MA peadirektori korraldusega 1491 maaüksust, MA ettevalmistatud eelnõu alusel keskkonnaministri käskkirjaga 148 maaüksust;  riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 335 kasutusvalduse pikendamise lepingut;  vormistati 518 kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamise otsust, võõrandati 482 kasutusvalduses olevat kinnistut summas 17,24 miljonit eurot;  riigimaade hooldamiseks sõlmiti 63 hankelepingut;  kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 18 uut lepingut 24 maaüksuse kohta, muudeti 47 maaüksuse lepingut ning lõpetati 7 maaüksuse lepingut;  otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 31 lepingut 52 kinnisasja kohta;  tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 102 lepingut 121 kinnisasja osas ning anti 92 nõusolekut 111 reformimata maaüksuse osas;  juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 79 lepingut 87 kinnisasja osas (reaalservituut).  2021. aastal võõrandati enampakkumisel 300 kinnisasja summas 11,13 miljonit eurot. Enampakkumise tulemusena sõlmiti 588 uut põllumaarendilepingut rendituluga kokku 0,96 miljonit eurot.  2021. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluste maht järgmine:  Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 5 erinevas õigusloome algatuses  Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 163 seisukohta  Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 197 haldusakti  Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 56 ametlikku seisukohta 46  Koostöös Rahandusministeeriumiga ja Maa-ametiga viidi läbi maa korralise hindamise seaduse ja maamaksuseaduse eelnõu menetlust ning alustati maa korralise hindamise metoodika väljatöötamist. Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üldplaneeringute menetlustes.  Osaleti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 tegevustes seoses kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamisega, kinnistutele juurdepääsu tagamisega ning riigile kuuluva maa võõrandamise reguleerimisega.  2021. aastal valmis Keskkonnamaja põhiprojekt ning väljastati ehitusluba.  Maareformi käigus on munitsipaalomandisse antud valdav osa KOV-idele vajalikest maadest;  Rail Baltica projekti raames viidi lõpule 149 kinnisasja menetlus, neist 11 riigi maakorralduse teel. Valdkonna peamised kitsaskohad Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja osade menetluste lõpule viimist takistavad eraisikute huvidega maade reformimise probleemid (nt perspektiivse eramaa ja munitsipaalmaa ühise piiri määramine on takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu). Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõivamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine Eesmärk: ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid sh hallatakse Eesti topograafia andmekogu, mis on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, koostatakse olulisi topograafilisi kaarte, hallatakse geodeetilisi, geoloogilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, peetakse maakatastrit, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid, avalikustatakse pinnase, sh mulla ja seismoloogia andmeid jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Nõuetele vastavate ruumiandmete 83 85 87 87 - osakaal, % Maakatastri andmete jah jah jah jah - kättesaadavuse tagamine Kuni 4.a vanuste topograafiliste 74 79 78 78 79 andmete osakaal, % Ruumiandmeteenused vastavad jah jah jah jah jah nõuetele Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõivamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine  Geoportaali ruumiandmete kataloogi liidestamine avaandmete portaaliga;  3D ruumiandmete tootmise alustamine ja avalikustamine; 47  Eesti topograafia andmekogus (ETAK) uuendatud ehitised 14725 km2, täiskaardistatud 3875 km2 ning kaldajoon uuendatud 1800 km ulatuses. Valdkonna peamised kitsaskohad  Samas tuleb tunnistada, et infotehnoloogiline taristu tehniliselt vananeb ja ei vasta kehtivatele nõuetele, ärispetsiifilised vajadused ei mahu standardiseeritud raamistikku, tagatud ei ole tööjaamade vahetamist ning töökindlust ega võrguühenduse läbilaskevõime. Tegevus 5.3. Meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine ning sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine Eesmärk: sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 99,5% 99,9% 99,9% 99,9% Seirevõrgu taristu vanus alla 10 Ei Jah/ 70 Jah Jah/ 75%* aasta* 70%* *Mõõdikut täpsustatud Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Tegevus 5.3. Meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine ning sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine  2021 aastal toimus ilmaäpi ILM+ lansseerimine. Värske ilmainfo on ILM+ vahendusel kättesaadav 365 päeva aastas ning 24/7. Loodud ilmäpp on igapäevaselt kasutatav usaldusväärne ilmainfo kanal, mida inimene tarbib ja usaldab just kriisi (ohtlike ilmastikunähtuste esinemise) hetkel. Ilmaäpi kaudu jõuavad kasutajateni mh ka ohtlike ilmastikunähtuste kohta hoiatused (sh ka push-teatena). Ühtlasi ilmaäpi kaudu on iga kasutajal võimalus edastada meile oma ilmvaatlusi, panustades selliselt ilmaprognooside ja -hoiatuste kvaliteeti.  2021. aastal loodi jääkaardi infosüsteem. Loodi uued lahendused erineva jääinfo (jäävaatlused, satelliitandmed, jääkaardid, jääproduktid) kogumiseks ja töötlemiseks ning lõpptulemusena kvaliteetse jääinfo jagamiseks avalikkusele ja koostööpartneritele. Uudne jääseire süsteem aitab vähendada riigi jäämurdetööde kulusid talvisel navigatsiooniperioodil ning aitab tagada ohutu viibimise jääl. Valdkonna peamised kitsaskohad  Täna on suureks takistuseks IT investeeringute alarahastus ja IT projektide personali alarahastus (ärianalüütikud, projektijuhid). Keskkonnaagentuuri probleemiks on konkureerimine erasektori palkadega kõrgelt hinnatud valdkonnas (IT ja andmeanalüütika, andmehaldus). Jätkuva palga 48 mahajäämusega Agentuur ei suuda hoida häid töötajaid ja värvata turult pädevaid spetsialiste. Ka ilmaprognooside ning mudelprognooside valdkonda on lahkunud spetsialistide asenduse leidmine suur väljakutse. Vastava haridusega spetsialiste Eesti on ülivähe ja enamus neist on juba leidnud endale rakendust sh välismaal. 2.3.6. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Eesmärk: keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus. Meetme kirjeldus: Meetmel on üks tegevus: keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Eesti elanike osakaal, kes hindab 82 80 - - 86 oma igapäevast käitumist (2018) keskkonnateadlikuks (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Eesti elanike osakaal, kes hindab 58 65 - - 64 teiste tegevust (2018) keskkonnateadlikuks (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Eksperthinnang 0 (2018) - - 80 90 keskkonnateadlikkuse ja - hariduse valdkonna toimimisele (keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine 49 Eesmärk: toimib erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, loodusmuuseumis edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja – teadlikkuse alaseid uuringuid jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Keskkonnaharidusprogrammides 97 655 103 000 93 367 122 000 115 000 osalevate õpilaste arv Keskkonnainfo kättesaadavuse 72 65 - - 76 hinnang (keskkonnateadlikkuse (2018) uuringu andmed) Uute seiremeetodite rakendamine 1 2 3 3 4 erinevates seirevaldkondades - kaugseire kasutamine: valdkondade arv Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine  Keskkonnateadlikkuse valdkonnas jäi saavutamata nende mõõdikute sihttase, mis olid otseselt seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud olukorra muutusega. Eelkõige puudutab see aktiivõppeprogrammides osalenud õpilaste arvu.  Kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamiseks viidi läbi mitmeid erinevatele sihtrühmadele suunatud kampaaniaid. Prioriteetseks sihtrühmaks oli venekeelne elanikkond Ida- Virumaal. Suuremate kampaaniate temaatika oli järgmine: säästev tarbimine sh toidukao vähendamine ja ökomärgised; jäätmekäitlus sh tekstiilijäätmete kasutamine, autoromude tasuta äraandmine, akude ja patareide eraldi kogumine; kliimamuutuste teadvustamine; välisõhu kaitse sh ahju õigesti kütmine ja prügi mitte põletamine.  Kuigi aastal 2021 Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringut läbi ei viidud, ajakohastati 2022. aasta uuringu eel varasemat küsimustikku tänaste teadmiste ja aktuaalsete teemade kontekstis. Valideeriti ja uuendati uuringu küsimustikku sh ajakohastati keskkonnateadlikkuse indeksi sisu, kuid samas säilitati võrreldavus eelnevate uuringutega.  Keskkonnahariduskeskusi ja koole/lasteaedu siduva keskkonnaharidusvõrgustiku toimimisel oli olulisel kohal Keskkonnaameti poolt hallatav keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide, koolituste jms kohta. Portaalis tutvustab oma tegevust 163 erinevat keskkonnahariduse pakkujat.  COVID-19 pandeemia mõjutas kõige enam keskkonnahariduskeskusi, kus tekkinud olukorras jäi ära palju õppekava toetavaid aktiivõppeprogramme koolidele ning erinevaid 50 keskkonnateadlikkust suurendavaid üritusi. Keskuste toetuseks eraldati riigieelarvest toetus (150 000.-) eesmärgiga toetada keskkonnahariduskeskuste programmiarendust, et neil oleks võimekust jätkata põhikooli riikliku õppekava toetamist kvaliteetse keskkonnaharidusega. Toetuse taotlemine toimus KIK administratiivse tegevuse toel ning kulges edukalt. Tagasiside keskuste poolt oli positiivne. Toetust jagati vaid keskustele, kelle programmid on esitatud kvaliteedihindamisele.  Lõppes arendusprojekt „Heatasemelist keskkonnaharidust tagava ja arengut toetava kvaliteedisüsteemi algatamine“, mille käigus töötati välja õppeprogrammide hindamise juhend ja kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Projekti käigus koolitatud eksperdid hindasid 829 õppeprogrammi, neist omistati kvaliteedimärgis 629-le. Eesti Keskkonnahariduse ühingu koordineerimisel jätkub kvaliteedisüsteemi rakendamine. Käivitati arendusprojekt programmide juhendajate pädevusmudeli ja enesehindamise interaktiivse töövahendi väljatöötamiseks.  Eriolukorra tingimustes võttis 2021. aastal oluliselt vähem õpilasi osa aktiivõppeprogrammidest (KIK toel keskkonnahariduskeskustes) – plaanitud 122 000 asemel ca 93 400 last.  Seoses keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostamisega hindas keskkonnateadlikkuse töörühm valdkonna tugevusi ja kitsaskohti. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022 hindamine on edasi lükatud aastasse 2022.  Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja sisukamaks. Noorte Keskkonnanõkogu on kaasatud KEVADe töörühma, nad on esinenud erinevatel avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu koostöös MTÜ Mondo ja Avatud Noortekeskuste Ühendusega on läbi viinud keskkonnahariduslikke koolitunde õpilastele üle Eesti.  Eesti Loodusmuuseumi tegevust mõjutas 2021. aastal jätkuvalt üleilmne koroonakriis, mil praktiliselt aasta esimesed neli kuud oli muuseum piirangute tõttu suletud. Augusti lõpus kehtestati Covid tõendi (vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse PCR testi) nõue täiskasvanud muuseumi külastajatele. Oktoobri lõpus laiendati sama nõuet üle 12aastastele lastele. Kokkuvõttes tähendas see muuseumi jaoks oluliselt vähenenud külastajate hulka. Enim mõjutasid piirangud muuseumi külastatavust välisturistide poolt ja erinevate keskkonnahariduslike tundide, ringide, laagrite, ürituste jms korraldamist. Väiksem külastajate hulk mõjutab omatulu teenimise võimekust, mis seab suuri piiranguid asutuse edasistele plaanidele. Külastavuse langus võrdluses Covid19 eelse ajaga 70000 120% 100% 100% 60000 80% 50000 60% 40000 40% 20% 30000 0% 20000 -47% -20% -58% -40% 10000 -60% 0 -80% 2019 2020 2021 Külastatavus Vähenemine (%)  Eeltoodust tulenevat arvesse võttes, võib õnnestumiseks pidada, et näituste arvu osas õnnestus saavutada 2021. aastaks määratud sihttase. Selleks võimaluse tagas Kultuuriministeeriumi nö covid-19 kriisiabi toetusmeetmest saadud vahendid; EstBat Life´i projektivahendite kasutamise võimalus ning võimalus vahetada rändnäitusi teiste asutusetega.  Hoolimata piirangutest ja oluliselt vähemast külastajate arvust, õnnestus loodusmuusemi infovoo jälgijate hulga osas seatud eesmärke ületada. 51  2021. aastal (ja sellele eelnenud aastal) oli võimalus suuremas mahus keskenduda uurimis- ja arendustöödele, millest tulenevalt õnnestus avaldada planeeritust rohkem teaduslikke- ja populaarteaduslikke artikleid.  Eesti Loodusmuuseumis oli 2021.a väljas 4 püsinäitust ja ajutine näitus „Hirmus armas nahkhiir“. Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, trepigaleriis oli väljas ravimtaimede näitus ja nahkhiirte teemaline fotonäitus, iga kuu vahelduv kuraatori valik ja aasta tegijad.  Muuseumis said külastajad vaadata virtuaalreaalsuse filme, kasutada audiogiidi ja liitreaalsuse rakendust. Aasta lõpus valmis 8-10aastastele noortele suunatud interaktiivne nutimäng Missioon: loodus, mida saab mängida muuseumis kohapeal. Kodulehel oli jätkuvalt üleval 2 virtuaalnäitust: virtuaalmuuseum ja näitus kevadseentest.  Rändnäitusi laenutati välja 13 korral.  Toimus 2 välknäitust väljaspool muuseumimaja – mais Lahemaa 50 juubeli puhul Viinistul ja juunis Paljassaares loodusvaatluste maratoni alal.  Erinevates keskkonnahariduslikes programmides osales 12 833 inimest. Loodushariduslikes õppeprogrammides osales 1711 lasteaialast (täiskasvanud saatjaid ei ole arvestatud) ja 5525 koolilast. Loodusringides oli osalemiskordi 1409 ja muudel sündmustel (temaatilised sünnipäevad, matkad, avalikud üritused ja laagrid) osales kokku 4188 inimest.  Muuseumi keskseteks infokanaliteks on koduleht, infokiri ja sotsiaalmeedia kanalid. Facebooki lehe jälgijaid oli 2021. a lõpuks 10 971 ja Instagramis 1 649. Facebooki uudisvoos oli aasta jooksul u 118 postitust. Populaarsemad postitused (kampaania „Loodusmuuseum teeb pai“) jõudsid kuni 30 000 inimeseni. Loodusmuuseum tegeles 2021. aastal jätkuvalt Twitteri konto sisu ja võrgustiku loomisega, kus säutsus 33 korral. Loodusmuuseumi kodulehel oli üle 132 000 külastuse 233 000 unikaalse lehevaatamisega. Loodusmuuseumi infokiri ilmus 9 korda ja seda avas keskmiselt 25% kuukirja saajatena liitunutest.  2021. aastal oli meediakajastusi oli kokku 444. Tasulise reklaami osas oli põhirõhk seenenäitusel ja ajutisel näitusel „Hirmus armas nahkhiir“. Välireklaami pindadest kasutati piilareid, suurtahvleid, postitahvleid ja digiekraane, aga ka linna tasuta pindu. Ülemaailmse pandeemia ja turistide puudumise tõttu välisturistidele suunatud reklaami 2021. aastal ei tehtud.  Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda: botaanika, geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu.  2021. aastal täienesid ELM kogud 4358 eksemplari võrra.  Kogude valdkonnas viidi ellu esimene pilootprojekt prepareerimisele minevate loomade koepanga loomiseks. DNA säilitamise võimekuse loomine on praeguse aja üks olulisimaid suundi loodusteaduslikes kogudes. Järgnevatel aastatel on plaanis loodusmuuseumis seda suunda edasi arendada.  Eksemplare laenutati 2021. aastal 250 korral. Enim laenutusi (168) tehti zooloogilisest kogust. ELM kogud on PlutoF (https://plutof.ut.ee/) ja SARV (http://geokogud.info/) infosüsteemides.  ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2021. aastal neli teaduslikku artiklit ja kaheksa populaarteaduslikku artiklit ning loodi hulganisti loodusharidusliku sisuga veebitekste. ELM töötajad olid juhendajateks kahe suuremahulisema õpilaste lõpu- või uurimistöö valmimisel.  Usaldusväärse ja ajakohase keskkonnainfo kättesaadavuse tõstmiseks loodi Keskkonnaagentuuri kaardiloo veeb, mis saab olema Keskkonnaportaali üks osa. Oleme süsteemselt hakanud koostama kaardilugusid. Keskkonnaagentuuri kaardiloo sõnumid on selged ja visuaalsed ning osapooltele ka kaardifailidena lihtsalt kättesaadav. Eesti ESRI kasutajate konverentsil tunnustati Keskkonnaagentuuri kaardilugusid „Parim veebikaart 2021“ auhinnaga. Hinnati kõrgelt meie veebikaartide sisukust ja aastatepikkust kogemust, mis kaardilugudest peegeldub.  Keskkonnateadlikkuse tõstmisel aitab kaasa ja eesmärke saavutada Keskkonnaagentuuri hallatav Loodusveeb. Loodusveeb on kogu Eesti elurikkust kajastav loodusportaal. Loodusveebi teemad on jagatud kümneks suureks plokiks: ökoloogiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus, looduskaitse, maastiku ja maapõue väärtused, looduskasutus, keskkonnaharidus, looduses liikumine, elurikkus ja teised eluvaldkonnad ning nõuanded ja 52 vabatahtlik kaasalöömine. Kõik Loodusveebi artiklid on tõlgitud ka inglise ja vene keelde, millest suurem osa on juba ka süsteemi sisestatud.  Kuigi eriolukord tegi korrektiive KeA keskkonnahariduse programmide läbiviimise vormi osas ja tõusis e-õppe osakaal, ei tähenda see järeleandmisi kvaliteedis. Kõik KeA esitatud õppeprogrammid on saanud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu Murakamärgise „Läbimõeldud programm“.  Viidi läbi järjekordne keskkonnahariduse konverents, mis lisaks kohapealsele osalusele levis ka veebi vahendusel.  Lisandus uus kaugseirevaldkond. 2021. aastal loodi jääkaardi infosüsteem. Loodi uued lahendused erineva jääinfo (jäävaatlused, sh satelliitandmed, jääkaardid, jääproduktid) kogumiseks ja töötlemiseks ning lõpptulemusena kvaliteetse jääinfo jagamiseks avalikkusele ja koostööpartneritele. Uudne jääseire süsteem aitab vähendada riigi jäämurdetööde kulusid talvisel navigatsiooniperioodil ning aitab tagada ohutu viibimise jääl. Valdkonna peamised kitsaskohad  Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on ulatuslik seiretaristu Eesti keskkonnaseisundi seireks. Kogutavad ning töödeldavad andmed on olulised kõikides poliitikavaldkondades kvaliteetsete ja teaduspõhiste otsuste tegemisel, samuti rohepöörde alusandmestikuna poliitikate mõju hindamisel. Operatiivsuse ja töökindluse tagamiseks peab seirevõrku regulaarselt uuendama, kuid vahendid selleks puuduvad.  Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärkide saavutamist. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades (vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku seirekava täismahus rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus. Hüdrometeoroloogia seirevõrgu ajakohastamiseks otsitakse lahendusi läbi projektide, mis tõstab halduskoormust (projekti juhtimine, aruandlus) ning ei taga seirevõrgu jätkusuutlikkust ebaühtalse rahastuse tõttu.  Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohepööre, mida on võimatu edukalt ellu viia keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele, Põhjamaade modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja rohepöörde kompetentsikeskus, mis hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid haridusmetoodikaid kasutades looma ühtset keskkonnahariduse võrgustikku, mis on rohepöörde üks peamine alustala. Kuna loodusmuuseum on ka avaliku arvamuse küsitluste alusel usaldusväärseim keskkonnainfo allikas, siis tuleks seda positsiooni riigi tasemel oluliselt rohkem ära kasutada. Ainuüksi muuseumi külastatavuseks prognoosime aastas 250-300 000 inimest.  Loodavasse keskkonnamajja luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja ametkonna vahel, mis parandab oluliselt koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist sektori sees. Keskkonnamajast saab rohepöörde nö tugikeskus, mille kaudu on võimalik vahendada elanikkonnale rohepöördega seonduvat infot, seda energiatõhususest kuni rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate, perehommikute jne, on võimalik rohepöörde teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel elanikkonnani vahendada.  Mis juhtub, kui uut Loodusmuuseumi ei tule: o Loodusmuuseum on kitsal vanalinna pinnal (näituste pinda vaid 360 m²) saavutanud oma arengu ja külastatavuse vastuvõtmise lae (50 000 külastajat aastas), mistõttu on uut muuseumi hoonet aktiivselt planeeritud juba viimased 10 aastat. Lisaks on olemasolev hoone ligipääsmatu liikumis- ja nägemispuudega inimestele; o Muuseumi kogude tingimused on katastroofilises olukorras (laiali jaotatud neljale pinnale üle linna (sh keldrid), millest ükski ei vasta kogude säilitamiseks vajalikele tingimustele), mistõttu on riigile väärtuslikud loodusteaduslikud kogud väga haavatavas olukorras. 53 o Muuseumi pidamine vanalinnas ehk kalleimal võimalikul pinnal läheb riigile igal aastal maksma üle 150 000 euro, mis on ebamõistlik ja pole jätkusuutlik tänapäevase muuseumi jaoks mittesobivate ruumide ülalpidamiseks; o ELM on viimastel aastatel strateegiliselt kogu oma jõud suunanud uue muuseumihoone, ekspositsiooni ning haridusstrateegia väljatöötamisele, värvates parimad võimalikud spetsialistid, kaasates haridus- ja looduseksperte, taotlenud projektirahastusi, kogunud know-how´d (loodus)muuseumitest üle maailma jne. Arvestama peab sellega, et kui projekt jääb sahtlisse, aegub praeguseks kokku pandud sisend ning projektiga jätkamisel tuleb kõigil asjasse kaasatud inimestel alustada tööd taas algusest. 4. Aruandeaasta eelarve täitmine Esialgne Lõplik eelarve tuhat eelarve Täitmine Planeerimistasand Nimetus € tuhat € tuhat € Keskkonnakaitse ja -kasutus Programm Kulud -181 740 -372 604 -154 424 Investeeringud -2 979 -7 273 -4 647 Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Meede Kulud -41 375 -212 058 -16 344 Investeeringud -1 942 -5 592 -3 884 Ringmajanduse korraldamine Meede Kulud -29 960 -30 435 -28 727 Investeeringud -49 -49 -49 Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meede Kulud -59 410 -63 565 -57 403 Investeeringud -342 -350 -25 Eluslooduse kaitse ja kasutus Meede Kulud -28 094 -34 962 -26 561 Investeeringud -329 -247 -144 Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Meede Kulud -17 091 -25 111 -19 510 Investeeringud -317 -951 -463 Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Meede Kulud -5 810 -6 473 -5 878 Investeeringud 0 -84 -82 54 Kinnitatud keskkonnaministri 31.05.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/188 Lisa 2 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. aasta aruanne 1 Sisukord 1 Tulemusvaldkonna üldinfo ...................................................................................................... 3 2 Tulemusvaldkond .................................................................................................................... 4 Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine ........................................... 4 3 Põllumajandus, toit ja maaelu programm .............................................................................. 10 3.1 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ...................................................................... 11 3.2 Meede – Põllumajanduskeskkond .................................................................................. 13 3.3 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ............................................................. 17 3.4 Meede – Toiduohutus ..................................................................................................... 23 3.5 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ........................................................... 30 3.6 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ..................... 33 3.7 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng .......................................................................... 41 4 Kalanduse programm ............................................................................................................ 45 4.1 Kestlik kalandus ............................................................................................................. 45 5 Aruandeaasta eelarve täitmine .............................................................................................. 50 2 1 Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Valdkonna Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 arengukava ja seotud Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024“ strateegilised dokumendid Programm „Kalandus 2021–2024“ Tulemusvaldkonna Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programm Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024“ Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja Programmi eesmärk hoitud keskkond Vastutav ministeerium Maaeluministeerium Programm Programm „Kalandus 2021–2024“ Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude Programmi eesmärk säästliku majandamise. Vastutav ministeerium Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PÕKA 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Esimese alaeesmärgi: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond - saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise - hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade terviklikku arengut. Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid: Põllumajandus, toit ja maaelu ning Kalandus (ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga). 1 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee) 3 Maaeluministeerium koostab igal aastal põhjaliku põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaate, mida on võimalik lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt2. 2 Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud3 Tegelik täitmine Sihttasemed TUV 2020 2021 2021 2022 Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse, 29 798 - 25 500 30 500 metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmine Põllumajandussaaduste ja 0,88 0,83 0,79 0,80 toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe Kodumaist toitu osta eelistavate 74 - 75 75 Eesti tarbijate osakaal, %. Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 ≥ 100 ≥ 100 Kasvuhoonegaaside (KHG) 2.32 - ≤ 2,5 ≤ 2,5 heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta Maapiirkonna elanike vanuses 76,1 78,3 77,8 78,1 20–64 tööhõive määr, % 2 Ülevaated | Maaeluministeerium (agri.ee) 3 Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud (agri.ee) 4 Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €) 18837 412466 Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Joonis 1 Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (+/-) Põllumajandus ja kalandus -439308 -431303 -411948 Kulud -436957 -425363 -408007 Investeeringud -2351 -5940 -3941 Põllumajandus, toit ja maaelu -410864 -412466 -395838 Kulud -408557 -407164 -392303 Investeeringud -2307 -5302 -3535 Kalandus -28444 -18837 -16110 Kulud -28400 -18199 -15704 Investeeringud -44 -638 -406 Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstusega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada, mida tõestas ka 2020. aasta kevadel alanud COVID-19 viiruse levikust tulenev pandeemia. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas suuresti sektorit ka 2021. aastal, mis tähendab, et tuli leida uusi võimalusi sektori toetamiseks. Mõju majandusele on mitmetahuline, nii põllumajanduse kui ka kalanduse tarneahela toimimist mõjutasid HoReCa (toitlustuse ja majutuse) sektori raskused, mis avaldas mõju kõigile ahela lülidele. Pidevalt on kallinenud sisendi- ja tööjõukulud, esinenud on tõrkeid tarneahelas. Praeguses turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tihti tootmiseks tehtavaid kulutusi. Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu ei parane turuolukord kiiresti. Koostöös sektoriga töötati 2021. aastal välja mitmeid põllumajandus-, maamajandus-, ja kalandussektorile olulisi toetusmeetmeid kriisiga toimetulemiseks: 5 - 2021. aasta kevadel anti põllumajandustootjatele COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust suuruses 15,8 mln eurot. - 2021. aasta lõpus eraldati piima- ja sealihatootjaid 5,5 mln euroga Covid-19 mõjudega toimetulemiseks. - Kalapüügitoodete töötlejaid toetati 433 503 euroga, et kompenseerida välisturgude ära langemisest tingitud majanduslikku kahju ja vältida ladudes seisva ahvenafilee raisku minemist. Ahvenafileed anti abivajajatele Toidupanga kaudu. Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, ka loomataudide levik ja rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse tähelepanu rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. Maaeluministeerium tegi 2021. aastal ettepaneku lisada toiduvarustuskindlus valmisoleku seaduse eelnõusse elutähtsa teenusena. Toidutootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist. Toiduvarustuskindluse lisamine elutähtsate teenuste hulka pakub väljakutseid ka 2022. aastaks, mil töö VOS-ga jätkub ning tuleb pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid toiduvarustuskindluse mõistes elutähtsate teenuste osutajatega. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti ÜPP raames 2021. aastal toetusi kokku ~347 mln eurot. 2021. aastal jätkusid Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava ettevalmistused. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Sellega suunatakse põllumajandus-, toiduainesektori ja maaelu arenguks 1,4 miljardit eurot EL vahendeid. 2021. aastal toimus 6 juhtkomisjoni istungit, lisaks erinevad temaatilised arutelud sektoriga, alustati mitteametlikult läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning viidi läbi suur osa eelhindamise ja KSH hindamise protsessist. VV andis aasta lõpus (16. detsembril) heakskiidu ÜPP strateegiakava eelnõu Euroopa Komisjonile esitamiseks. EMKVF rakenduskava toetab kalanduspoliitika ja merenduspoliitika rakendamist kolme prioriteedi kaudu: soodustada kestlikku kalandust ja mere bioloogiliste ressursside kaitset; aidata kaasa toiduga kindlustatuse tagamisele Euroopa Liidus konkurentsivõimelise ja kestliku vesiviljeluse ning turgude kaudu ja võimaldada sinise majanduse kestlikku kasvu ning aidata saavutada rannapiirkondade jõukust. 2022. aastal valmistatakse ette seadusloomepakette (meetme määrused) ja toimuvad tihedad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et 2023. aastal oleks võimalik paljusid meetmeid juba rakendada. Fookuses on olnud erinevad eesti toiduga seotud tegevused. 2021. aastal sai heakskiidu Eesti toidu visioonidokument 2022-2025, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka välisriikides, keskendudes tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja elujõu tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele. Visioonidokumendi raames tuuakse fookusesse toidusüsteemide kestlikkus, mis rõhutab toidu tootmisel senisest enam keskkonna ja kliimaga seotud aspekte ning keskendutakse tarbijate teadlikkuse tõstmisele. 6 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import oli läbi aegade suurima väärtusega. Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 mld euro (~9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes 2020. aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 306 mln eurot, mis oli 104 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubanduse puudujääk suurenes jõudsamalt kasvanud impordi tõttu. Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine, elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonna hoiul põhinevate ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga: põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, liigid ja elupaigad säilinud, ohud inim- ja loomatervisele ära hoitud, maastikud mosaiiksed ning kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, peamiselt ÜPP toetuste abiga. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2021. aastal 88,4%. Euroopa Komisjonis alustas 2021. a sügisel tööd üldise toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide töögrupp. See hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust ning tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta nagu nt on EL toiduseadus toidu- ja söödaohutuse kohta. Eesmärgiks on toidusüsteem, mis oleks kestlik. Kestlikkusel on kolm mõõdet. Majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et süsteem oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik kasu ei saa tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Kestlikud toidusüsteemid panustavad mõlemasse sihti. Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust tarbida laias valikus, kvaliteetset ja ohutut toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik jalajälg ja pikas plaanis ei ole see enam jätkusuutlik. Praegune toidusüsteem vajab muutust. Toidusüsteemist tuleneb 34% kasvuhoonegaaside tekkest, jätkates „business as usual“ kasvab see 30-40%, tulenevalt maailma elanikkonna kasvust kasvab ka toidu nõudlus aastaks 2050 50-70%. Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021. 7 aastal 99,33. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu puudumist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise aastaga -4%). Keemiliste riskide osas on 2021. aasta tulemus võrreldes eelneva perioodiga paranenud. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2021. aasta tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. 2021. aasta tulemus oli positiivne. Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuses oli 2021. aastal suur langus (-13%). Kui 2020. aastal vastas nõuetele 78,8% kontrollidest, siis 2021. aastal vastas 68,4%. 2021. aastal toiduohutuse meetme raames läbiviidud tegevused toetavad ka strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks planeeritud tegevuses „Tervist toetav elukeskkond„ ettenähtut. Alates 1. veebruarist 2021 laiendati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tegevusvaldkonda, et tagada toiduohutuse riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Maaeluministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Tegevuse korraldamiseks loodi laboratooriumi juurde riskihindamise osakond. 2021. aastal kinnitati „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“, mille eesmärk on saavutada antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja situatsioonplaanid, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. 2018.–2020. a Aafrika seakatku kodusigadel ei esinenud, 2021. aasta suvel diagnoositi Aafrika katk ühes farmis. 2021. aasta alguses hakkas Eestis levima lindude gripp, esialgu veelindudel, aga paraku esines ka kodulindudel linnugripi juhtumeid. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Seire tulemusena tuvastati 2021. aastal kolm ohtlikku kahjustajat: Eestis juba varem esinenud kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida) ning tomativiiruste seire käigus tuvastati esmakordselt Eestis Tomato brown rugose fruit virus. Valkja kartuli-kiduussi puhul oli tegemist kolmanda leiuga Eestis, esmaleid oli 2018. aastal. Samuti on järjest suurema tähelepanu all väetiste kvaliteet ja saasteainete sisaldus väetistes ning väetise soodne mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavus oli 2021. aastal koguni 97%. Oluliseks valdkonnaks on ka taimne paljundusmaterjal, seemnekontroll ja sordikaitse. Eesti taimekasvatus on järjest efektiivistunud, mis tähendab, et kvaliteetse taimse paljundusmaterjali, sobivate sortide kättesaadavus ja kvaliteetne seeme muutuvad järjest olulisemaks põllumajandustootmise eduteguriks. 8 2020. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmisena 29 798 eurot, mis oli 2020. ja 2021. aastaks seatud sihttasemetest kõrgem eelkõige tagasihoidlikuma prognoosi tõttu pandeemia tingimustes. 2021. aasta prognoos arvestas pandeemia tingimusi ja andmed 2021. aasta kohta selguvad 2022. aasta teises pooles. 2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium töötab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja uue mahemajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Lisaks eraldati Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et täiendavalt laste tervisesse, toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse ning keskkonna alastesse teadmistesse panustada ning toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades. Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete tarbimise suurendamisele ja turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustame mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad toitlustamise ökomärki, mis tähendab et vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on mahetooted. Lisaks on kavas korraldada koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. 2022. aasta eelarve on 0,8 miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma 2022. aasta II poolaastal. Järgnevatel aastatel on eelarve suurendamise vajadus ca 0,4 mln eurot aastas. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2021. aastal viiendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv peale kaheaastast kasvu stabiliseerunud. Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21-40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätkuvalt languses, olles 2021. aastal 27,52%, mis jääb alla 2030. aastaks seatud PÕKA eesmärgile (27,76%). Seevastu on märgata maapiirkonnas viimase viie aasta jooksul sündinud laste osakaalu kasvu. Kui 2016. aastal sündis maapiirkonda 26,7% kõikidest lastest, siis 2020. aastal juba 30,3%. Eestis on viimasel kolmel aastal on laste sündide arv olnud langustrendis, kuid maapiirkonnas sündinud laste osakaal on jätkuvalt kasvutrendis. 2021. aastal otsustati hakata kaaslaenu andma maale kodu ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks. Tegemist on katseprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida- Virumaal. Esimene kaaslaen kodu soetamiseks maale anti välja 2022. aastal. Katseprojekti elluviimiseks eraldas Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 28,4%-le koguhõives osalejale, so 186 000 inimesele, mis on 4% kõrgem, kui PÕKA-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2021. aastal oli maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõivemäär 78,4%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2 protsendipunkti. Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalamajanduse konkurentsivõime 9 edendamisel on üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 elluviimine. Kokku püüti 2021. aastal 72 428 tonni kala, mis on umbes 3% vähem kui eelneval aastal. Võrreldes 2020. aastaga jäid väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähenemise tõttu. Kvootide vähenemine tugineb rahvusvahelistele ja Eesti riigisisestele teadussoovitustele. Kogupüügi väärtus esmakokkuostuhindades oli ca 56,5 mln eurot. Kalatööstuste poolt loodi 2021. aastal 14,9 mln euro eest lisandväärtust, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Trendid on tingitud peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade kallinemisest. 2021. käivitus kampaania „Kala kõlab hästi“, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Heas seisus kalavarude osakaal langes 2020. aastal 39%-le, varude seisund on halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis jm. Avati 6 kalade rändetakistust (paisu). Analüüsi osa on pikemalt toodud kalanduse programmi ülevaate juures. 3 Põllumajandus, toit ja maaelu programm Programmi üldinfo Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Peavastutaja Maaeluministeerium Kaasatud asutused Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) 10 Programmi kulude jaotus meetmete lõikes (mln eur) 22,0 € 95,2 € Põllumajanduskeskkond Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Toiduohutus 18,3 € Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 10,1 € Põllumajandussaaduste tootmine, 212,5 € väärindamine ja turustamine 33,7 € Maa- ja rannapiirkonna areng Joonis 2. Programmi kulude jagunemine meetmete lõikes Programmi eesmärkide saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud: 2020 2021 2021 2022 Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) 985 456 986 672 991 500 993 000 Tarbija kindlustunde indeks, % - 67% - 68% Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu 6% (2018) - 7,2 7,2 ettevõtlussektori lisandväärtuses, % Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % 86,79 88,4 80 80 Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,68 27,52 27,76 27,76 vanusegrupi noorte üldarvus, % 3.1 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Maaeluministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret. Teadus ja innovatsioon, teadmussiire ning biomajandus on programmides horisontaalsed teemad ja panustavad erinevatesse tegevustesse. • Programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015– 2021“ raames rahastatakse rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks, õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises 11 teadus- ja arenduskoostöös. 2021. aastal rahastati rakendusuuringute programmi kaudu 26 riigisisest uuringut, kolme etalonlabori tegevust, poliitikakujundamiseks ja järelevalveks vajalikke teadusekspertiise ning 15 rahvusvahelist teaduskoostöö projekti (sh, algasid uued projektid ERA-Net ICT-Agri Food, ERA-Net ICRAD, ERA-Net Core Organic Cofund, ERA- Net SusCrop ning Euphresco raames). Mitmed käimasolevad rakendusuuringute projektid toimuvad Eesti Teadusagentuuri juhitava RITA programmi kaasrahastusel. • „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ eesmärgiks on kohalikesse muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate, hea kvaliteediga ja turunõudlusele vastavate sortide aretamine. • Programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ fookuses on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamise laiendamine. Geneetilist ressurssi kasutatakse teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses, senisest enam pööratakse tähelepanu põllumajanduskultuuride metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide säilitamisele, uurimisele ja kasutamisele. • Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmed "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning „Innovatsiooniklaster“ toetavad põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil ÜPP strateegiakava raames. Üleminekumääruse kohaselt pikendati 2021. aastal määrustes abikõlblike kulutuste tegemise ning maksetaotluse ja tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega kahe aasta võrra. Tegevuste elluviimise uueks tähtajaks on 30. juuni 2025. • MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele. 2021. aastal algatati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muudatus, et luua tingimused nõustajate järelkasvuprogrammi, mis on teadmussiirde alameede, rakendamiseks. MAK abikõlblikkuse perioodi pikendamisest tulenevalt pikendati ka teadmussiirde tegevuste elluviimise tähtaega kahe aasta võrra. 2021.a taotlusvooru meetmes „Teadmussiire ja teavitus“ rahastati Euroopa Liidu taasterahastu fondist. „Pikaajaliste programmide“ rakendamiseks sõlmiti kaks raamlepingut, üks neist toidusektori müügivõime edendamise valdkonnas ning teine põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Teadmussiirde tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames. • MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel. Sekkumiste ettevalmistamiseks toimusid 2021. aastal arutelud ÜPP strateegiakava AKIS töögrupi raames. • Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine Valdkondliku hariduse arengu suunamiseks 2021. a osalemine Haridus –ja 12 Teadusministeeriumi algatatud erinevates töögruppides, koolide nõukogudes. Kultuuripärandi säilimisele kaasaaitamine finantsvahenditega, töö muuseumite nõukogudes. • Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning põllumajandustöötaja surma korral. COVID-19 viiruse ulatusliku leviku tõttu leevendati ka 2021. a toetuse tingimusi, laiendades asendusteenuse võimalust ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele. 3.2 Meede – Põllumajanduskeskkond Meetme eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: taimekaitse, väetised, täiendav keskkonnahoid. Meetme ja tegevuste eesmärkide saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Tegelik täitmine Sihttasemed Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022 Meede Põllumajanduskeskkond Meetme mõõdik Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele 99 99 95 95 vastamine, % Meetme mõõdik Püsirohumaade osakaal kogu 24,11 23,93 25,63 25,63 põllumajandusmaast, % Tegevus Taimekaitse Tegevuse mõõdik Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega 3,7 3,9 5 6 seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % Tegevuse mõõdik Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega 3,1 4,3 5 5 seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest, % Tegevuse mõõdik Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas 0 0 0 0 juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv Tegevus Väetised Tegevuse mõõdik Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud 96 97 95 93 nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust (%) Tegevus Täiendav keskkonnahoid Tegevuse mõõdik Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud 503 165 498 672 500 000 500 000 põllumajandusmaa pindala, ha Tegevuse mõõdik Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele 0,57 0,50 0,69 0,69 vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded kohalduvad, % 13 Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik ja hästi säilinud elurikkus. Seda toetavad erinevad MAK keskkonnatoetused, millega motiveeritakse põllumajandustootjaid järgima keskkonnasõbralikke tootmisviise. 2021. aastal jätkati kõigi toetuste rakendamist ning töötati välja ka uue eelarveperioodi keskkonnasekkumisi, mida on oluliselt enam kui seni. Keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on praegu hõlmatud üle 45% ja mahepõllumajanduslikult majandatakse 23% kasutatavast põllumajandusmaast. Kaitstavatel aladel hooldatavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud, mis kliima- ja elurikkuse eesmärke kõige enam toetavad, moodustavad 3% kasutatavast põllumajandusmaast. Need on taimekahjustajate looduslike vaenlaste ja tolmeldajate tuumikalad, mis pakuvad ökosüsteemiteenust kogu põllumajandusmaale. Uuel perioodil (alates 2023) pärandniitude hooldamise toetus jätkub ja seda tõhustati ning lisaks valmistati ette uus toetusskeem ka muude pikaajaliste väärtuslike püsirohumaade säilimiseks. Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlussuhtarvuga. 2021. aastal vähenes püsirohumaa osakaal 6,65%. Sellest tulenevalt jätkub 2022. aastal püsirohumaade tagasirajamine neil põllumajandustootjatel, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Kõigi ÜPP pindala- ja loomatoetuste eelduseks on mahukas nõuetele vastavuse süsteem, mis on täiendav nõuete- ja kontrollimehhanism selleks, et toetuse saamiseks täidetaks peamisi valdkonnale seatud nõudeid. Sellest osa moodustavad põllumajandustegevusega seotud erinevate valdkondade õigusaktide nõuded ning teise osa täiendavad keskkonnanõuded. 2021. aastal oli selliste nõuete rikkumisi vähem (0,50%) kui varem, mille üheks põhjuseks võib olla ka aastatepikkune taotlejate teavitamine. 2021. aasta jooksul alustati ühise põllumajanduspoliitika uue eelarveperioodi sarnase süsteemi ehk tingimuslikkuse süsteemi ja nõuete väljatöötamist. Väetise valdkonna eesmärk on tagada, et Eesti turul oleksid ohutud ja soovitud omadustega väetised nende kasutajatele põllumajandustootja konkurentsivõime tõstmiseks, tekitamata lubamatut kahju keskkonnale või inimesele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud peamisteks probleemideks olid väetiste registreeringu puudumine, enesekontrolli plaani või -analüüsi puudumine väetise tootjal ning vead pakendi märgistusel,. Sarnaselt eelnenud aastatega esines vigu ka pakendi märgistusel: puudub eestikeelne märgistus või esinevad tõlkevead, samuti ei vastanud mõningal juhul väetise koostis registreeritud parameetritele. Enamus põllumajandustootjaid kasutab integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas. Samas avaldatakse taimekaitsevahendite kasutamise kohta statistilisi andmeid iga viie aasta järel (või veelgi harvem), mis on ebapiisav suundumuste kajastamiseks ning taimekaitsepoliitika kujundamiseks. Lisaks on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aastal läbiviidud kontrollid kinnitavad, et taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal ja kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest on väikesed. Peamised puudused taimekaitsevahendite turustamisel olid seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele ja 14 turustuskohas müügiarvestuse või müüjate taimekaitsetunnistuse puudumise või kehtivuse lõppemisega. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid turule mittelubatud ja konkreetsele kultuurile keelatud taimekaitsevahendi kasutamine, õitsvate taimede pritsimine, puhvertsoonist mitte kinni pidamine, tunnistuse puudumine, taimekaitseseadme tehnilise ülevaatuse puudumine, lubatust suurema kulunormi kasutamine, ooteajast mittekinnipidamine ning puudused taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamises. Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: - 17. novembril 2021. aastal toimus taastava põllumajanduse konverents, kus anti ülevaade, kuidas aitab taastav põllumajandus ettevõtetel suurendada oma kasumlikkust ja elujõudu läbi tervikliku lähenemise tootmisele. Konverentsil käsitleti teemasid, nagu mullatervis, muldade võime siduda süsinikku, taimede toitumine ja aineringe, agroökoloogia ning looduspõhised lahendused. Konverentsil esines erinevaid rahvusvahelisi ja Eesti teadlasi ning ettevõtjaid, konverentsil oli väga palju osalejaid ning see on saanud palju positiivset vastukaja. - Taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mesinike kaebusi laekus 2 korral. Ühelgi juhul ei saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite kasutamisega või nende nõuete rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba kolm aastat. - Tegevust jätkas sidusrühmade koostöö platvorm – Taimekaitse Nõukogu, mille liikmed kohtusid kahel korral, kuid tulenevalt viiruse leviku ohjamiseks rakendatud piirangutest toimusid need kohtumised virtuaalselt. Esimesel kohtumisel mis toimus 22. aprillil käsitleti ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemat, sest võltskaupade sissetoomine Euroopas on kasvav trend, eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis on potentsiaalselt ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale (ravimid, taimekaitsevahendid, toidukaubad). Arutelu põhiteemaks oli võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamine. Oma kogemusi jagasid kolleegid Eesti ja Leedu järelevalve asutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Ebaseaduslike taimekaitsevahenditega kauplemine ja nende kasutamine on loomult ühiskonnale kahjulik, seega ei tohiks osta ega kasutada kahtlase päritoluga taimekaitsevahendeid. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur väljakutse, sest sellega tegelevad kogenud kriminaalid, kes on oma skeemidega kaks sammu kontrollisüsteemist ees ning teevad EL-i sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi. Eesti positsiooni kujundamise eesmärgil korraldati taimekaitsenõukogu formaadis 6.05.2021 huvirühmade ülene meemesilaste kaitse eesmärgi teemaline arutelu. Kehtivas meemesilaste riskihindamise aluseks olevas juhenddokumendis ei ole seatud konkreetset kaitse-eesmärki. Juhenddokumendi uuendamise käigus soovitakse paika panna konkreetne numbriline meemesilaste kaitse eesmärk, mis on vahend riskihindamiseks ja see toimib ühenduslülina üldsõnaliste turule lubamise reeglites paika pandud eesmärkide ning reaalse taimekaitsevahendi riskihindamise vahel. Juhenddokumendi uuendamise protsess ELis veel kestab. - Olulist tähelepanu pöörati teavitustegevusele. Ilmus mitmeid blogipostitusi ja artikleid nii taimekaitsetööde kui ka integreeritud taimekaitse põhimõtete teemal ning uutest tehnoloogilistest lahendustest taimekaitses. 15 - Koostati aruanne „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 20214“5. Ülevaade sisaldab teavet ühtlustatud riskinäitajate kohta ja selles kirjeldatakse toimeainete kasutamise arengusuundi, integreeritud taimekaitse põhimõtete arenguid, eeskuju andvaid tavasid ning tehtud ja tehtavaid uuringuid taimekaitse valdkonnas. - Koostati väetiseseaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõudeid ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (edaspidi ELi väetisetoodete määrus) vastu võtmisest. ELi väetisetoodete määrust hakatakse kohaldama alates 16. juulist 2022. aastal. ELi väetisetoodete määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus (edaspidi ELi) turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Paralleelselt ELi väetisetoodete määruse nõuetele on liikmesriikidel võimalus säilitada siseriiklikud reeglid. Seega tuleb tootjatel hinnata oma toodete ja tootmise potentsiaali ELi väetiseturu kontekstis ning teha valik, kas jätkata riiklikele nõuetele vastavate väetiste tootmist või viia oma tootmisprotsessid ELi väetisetoodete määruse nõuetega kooskõlla ja saada seeläbi õigus CE- märgise kasutamiseks ning väetisetoote ELi turul turustamiseks. Senine tooteuuendust pärssiv väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse seniselt ressursside lineaarmajandusel põhinevalt lähenemiselt ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik. Samuti lubatakse edaspidi erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi ja teatud jäätmeid kasutada ELi väetisetoodetes. Eelnõuga kavandatu kohaselt muutub ELi väetisetoote kohta majandustegevusteates esitatav teave. Edaspidi esitatakse majandustegevusteates ELi väetisetoodete puhul teave üksnes käideldava ELi väetisetoote toimekategooria kohta. - Keskkonnahoiule suunatud pindala- ja loomatoetuste paremaks rakendamiseks täpsustati õigusaktide nõudeid. Eesti rakendab muude keskkonnale suunatud meetmete hulgas ka seitset põllumajanduskeskkonna ning mahepõllumajanduse toetusskeemi, kus põllumajandustootjad võtavad toetuse saamiseks viieaastase kohustuse. Arvestades, et EL eelarveperioodide vahetusega kaasneb kaks aastat üleminekuperioodi, kus kasutatakse juba uut eelarvet, tuli oluliselt muuta just pikaajalise kohustusega toetuste tingimusi neile taotlejatele, kes on kas uued või kellel senine kohustus lõppes. Suurim muudatus nende jaoks on toetuste rakendamine ühe- aastasena. Toetuste nõuetest ning üldistest keskkonnahoidlikest praktikatest teavitati nii konsulente kui ka põllumehi e-infopäevadel ja koolitustel. - Uue perioodi sekkumiste ettevalmistamiseks analüüsiti seniseid MAK meetmete hindamistulemusi (iga-aastased Põllumajandusuuringute Keskuse uuringud ja hindamise aruanded), korraldati ekspertkohtumisi ning erinevate osapooltega töörühmades valmistati ette paarkümmend erinevat keskkonnale suunatud sekkumist. 4 Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2021 (agri.ee) 16 Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: - Kiirelt globaliseeruv kaubavahetus on toonud kaasa ka e-kaubanduses müüdavate taimekaitsevahendite hulga suurenemise ning seeläbi on suurenenud risk illegaalsete ja võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemiseks. Järelevalve tulemused viitavad veebi teel soetatud taimekaitsevahendite, sh illegaalsete preparaatide, suurenemisele. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada taimekaitsevahendite turustamise järelevalve tegevusi ka digitaalses keskkonnas. Praeguste eelarveliste vahendite juures ei ole võimalik soovitud mahus e-kaubanduse kontrolle läbi viia. 3.3 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meede jaguneb neljaks tegevuseks: taimetervis, loomatervis, loomade heaolu ja söödaohutus. Tegelik täitmine Sihttasemed Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022 Meede Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Meetme mõõdik Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 0 3 4 4 Meetme mõõdik Eriti ohtliku loomataudi esinemine, arv 0 2 1 1 Tegevus Taimetervis Tegevuse mõõdik Taimetervise nõuetele mittevastavusest 6 11 25 20 tingitud rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonid) arv Tegevuse mõõdik Taimetervise kontrollidel tuvastatud 99,7 99 95 95 nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvus, % Tegevus Loomatervis Tegevuse mõõdik Riigile omistatud (OIE+EL) 11 11 10 15 loomataudivaba staatuste arv Tegevuse mõõdik EL teavituskohustuslike 77 156 100 200 loomataudijuhtude arv Tegevuse mõõdik Antibiootikumide kasutamise tase 49,2 Andmed 40 40 (mg/PCU) oktoobris 2022 Tegevus Söödaohutus Tegevuse mõõdik Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal 93,9 92 97 97 kontrollitud söödapartiide arvus, % Tegevuse mõõdik Nõuetele vastavate söödakäitlejate 97 93 94 94 osakaal kontrollitud söödakäitlejate arvus, % 17 Tegevus Loomade heaolu Tegevuse mõõdik Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv 116 182 150 150 (vihjepõhine ja plaaniline kontroll) Tegevuse mõõdik Loomkatsetes kasutatud loomade arv 4089 2900 2800 Tegevuse mõõdik Rasketes loomkatsetes kasutatud 35 260 250 loomade arv Soodsa geograafilise asendi tõttu on Eestis taimede ja loomade tervise tase hea. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas ning tänapäevased farmitehnoloogiad. Samas soodustavad kaubanduse globaliseerumine ja kliimamuutus uute taimekahjustajate ja loomataudide levikut. Lisaks sigade Aafrika katkule on Lääne-Euroopas järjest laiemalt levimas lindude gripp. Ka Eestis olid 2021 a. esimesed puhangud kodulindudel ja puurilindudel. EL loomatervise määruse rakendumisega on suurenenud loomapidajate vastutus oma loomade tervise eest, sealhulgas rangemad bioturvalisuse nõuded. Ühiskonnas on hüppeliselt tõusnud ootused loomade heaolu, läbipaistva nõuetekohase loomakasvatuse ning täiendavate kõrgemate standardite suhtes. Loomapidajatele on makstud loomade heaolu toetust, et motiveerida minimaalsest kõrgematele nõuetele vastavat loomakasvatust. Samuti toetatakse loomade heaolu mahemeetmega. Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: - Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. 2021. aastal tuvastati kolm ohtliku taimekakahjustaja leidu. Esmakordselt tuvastati Eestis tomativiiruste seire käigus ohtlik Tomato brown rugose fruit virus. Viirus leiti tomati tootmiskasvuhoones ning rakendati tõrjemeetmed vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/1191. Seire tulemuse leiti ühelt põllult Eestis juba varem esinenud kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ning ühelt põllult valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida). Valkja kartuli- kiduussi puhul oli tegemist kolmanda leiuga Eestis, esmaleid oli 2018. aastal. 2021. a laekus eksporditud partiide kohta 11 taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvahelist teatist Indiast, Ukrainast ja Suurbritanniast. Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021- 2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid peab läbi viima vähemalt kord 7 aasta jooksul. - 2021. aasta aprillis võeti vastu Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–20266. Tegevuskava eesmärk on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Praegu puudub Eestis kohustus koguda ja analüüsida andmeid loomade raviks kasutatud 6 tegevuskava-amr-2021-2026.pdf (agri.ee) 18 antibiootikumide kohta. Nõude kehtestab alates 2023. aastast Veterinaarravimite määruse (EPN 2019/6)7 § 57. Tegevuskava eesmärgi ja EL nõuete täitmine eeldab seadusandluse muudatust andmekäitluse õiguslike aluste loomiseks, elektroonilise andmekogu loomist ja veterinaaride valmisolekut selle kasutamiseks. Vastavad volitusnormid ja sätted on kehtestatud veterinaarseaduse ning ravimiseadusega. Olulisim tegevus hetkel on antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-andmebaasi loomine 2023. aastaks. Vastavad õiguslikud alused on sätestatud maaeluministri 23.11.2021 määrusega nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“. Ravimiameti kogutud andmete alusel koostati statistika veterinaarsel otstarbel müüdud antibiootikumide kohta aastatel 2011-2021. Müüdud toimeainete üldkogus tonnides vähenes 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 5,6%. Kokkuvõttes vähenes kõikide B-kategooriasse kuuluvate antibiootikumide müük: polümüksiinid (kolistiin) 29%, 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinid 25%, fluorokinoloonid 20%. Samas tuleb silmas pidada, et 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kasutamises ületab Eesti jätkuvalt 2011. aasta taset. A-kategooria toimeainete müük kasvas võrreldes eelneva aastaga 5 korda (kasutati väikeloomakliinikutes). 1. juulist 2021. aastast on maaeluministri määrusega lubatud inimtervishoius kriitilisi antibiootikume kasutada vaid põhjendatult ja laboriuuringu järgi. Mõõdikute tabelis antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 2021. aasta kohta tuleb oktoobris 2022. aastal ESVACi aruandes, kuid eelnevate aastate lõikes on see languses. - Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud situatsioonplaanid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. Euroopas ja kogu maailmas väga kiiresti ja massiliselt leviva kõrgepatogeensusega linnugripi tõttu diagnoositi esimesed metslindude ja peetavate lindude juhtumid 2021. aastal ka meil. Sellega tõusis EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 156-ni. Eelmisel perioodil oli 77 juhtumit. Tulenevalt SAK-i ja linnugripi jätkuvast levikust Eestis, on tõstetud EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude sihtarv 200-ni. 2021. aasta tõi kaasa Sigade Aafrika katku (SAK) juhtumi loomapidamisettevõttes. Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aasta leiud näitasid, et SAK viirus levib metssigade populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele. Kokku tuvastati 2021. aastal 91 SAK positiivset metssiga. Metssead on võimelised oma populatsiooni kiiresti taastama. Piiramaks metssea asurkonna poegimise perioodi järgset suurust ja takistamaks metssea arvukuse edasist tõusu, jätkavad jahimehed intensiivse metssigade küttimisega. Eelmisel jahihooajal eesmärgiks seatud 14 022 metsseast kütiti umbes 2/3, mis on omakorda aidanud kaasa metssigade populatsiooni tõusule. Järgmise jahihooaja jooksul tuleks küttida metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve Eesti, et vähendada metssigade vahelisi kontakte ning aidata seeläbi takistada viiruse jõudmist seafarmidesse. Jahimehed suhtuvad küttimisse äärmiselt tõsiselt ja üritavad olukorda kontrolli all hoida. Jahimehed jälgivad metssigade arvukust hoolega ja nende küttimist tuleb jätkata vähemalt nende juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019R0006&qid=1651737626304 19 2021. aastal registreeriti Eestis 3 esimest linnugripi juhtumit peetavatel lindudel. Kahel juhul toimus nakatumine kodumajapidamises ja ühel juhul loomaaias. Metslindudel diagnoositi eelmisel aastal kõrge patogeensusega linnugrippi 65-l korral. Seireprogrammi alusel võtab Põllumajandus- ja Toiduamet linnugripi uuringuteks proove peetavatelt lindudelt, samuti kogutakse proove metslindudelt. Lindude gripi paremaks ohjamiseks ning ennetamaks gripi levimist linnufarmidesse on vaja teada lindude gripi viiruse levikut mets- ja veelindude hulgas. Juhul, kui leitakse hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinde (kullid, kotkad), siis palub PTA sellest teada anda infotelefonil või märkida surnud linnu asukoha veebirakenduse kaardil. 2021. aastal saadi haiguse vaba staatus järgmistele loomataudidele: Aujezky haigus sigadel, Bluetongue haigus lammastel ja kitsedel, lõhede nakkav kehvveresus ning molluskitel esinevad parasitaarhaigused (Bonamia ostreae ja Bonamia exitiosa). - 2021. aasta septembriks oli igasse Põllumajandus- ja Toiduameti regiooni lisaks loomatervise kontrollidega tegelevatele järelevalveametnikele määratud üks ametnik, kes tegeleb peamiselt loomade heaolu küsimustega. Loomaheaolu spetsialistide lisandumine koos neile tagatud vastava väljaõppega tõstab järelevalve kvaliteeti. Plaanilise kontrolli teostamisel hinnatakse põllumajandusloomade heaolu nende pidamiskohtades (sh tapaeelne pidamine), vedamisel, tapmisel ning sellega seotud tegevuste ajal. Järelevalve lemmikloomade loomaheaolu alaste nõuete üle on vihjepõhine. Tehistingimustes peetavate loomade heaolu kontrollitakse loomaaedades, lemmikloomapoodides ja loomade avalikul näitamisel ning katseloomade heaolu katseloomadega tegelevates ettevõtetes. - Loomkatsetes kasutati 2020. aastal 4089 looma. 2021. aastal loomkatsetes kasutatud loomade koguarvud ja rasketes katsetes kasutatud loomade arvud selguvad 2022. aasta novembri alguseks. - 1. detsembril 2021. a jõustus veterinaarseadus. Veterinaarseadus koondab loomatervise ja veterinaaria valdkonda reguleerivad sätted, mis olid seni reguleeritud veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusega. Veterinaarseadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), mida kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist. - Lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne kaubandus, ohustab loomade heaolu ja ka Eesti marutaudivaba staatust. Piiriülese kaubanduse paremaks kontrollimiseks eristab 2021. aastal jõustunud veterinaarseadus koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamist lemmikloomana ning muul eesmärgil. Loomapidajat, kes tegeleb loomade ajutise pidamisega, näiteks loomapood, hoiukodu ja varjupaik, või kes tegeleb loomade teise riiki viimise või Eestisse toomisega tulu saamise või omandiõiguse üleandmise eesmärgil, käsitletakse ettevõtjana. Varjupaikadele ja kogumiskeskustele, kust koerad, kassid või valgetuhkrud teistesse riikidesse viiakse, kehtib tegevusloakohustus, eraisikutest loomapidajad peavad esitama loomapidamisega tegelemise teate ja juriidilised isikud majandustegevusteate. 20 - 21. aprillil 2021. aastal jõustus Euroopa Liidus loomatervise määrus, mille kohaselt ei kuulu muud kaslased ja koerlased, sh nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid jm) lemmikloomade hulka ja nende pidamisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. - 2021. aastal alustati veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamist eesmärgiga analüüsida lemmikloomade kiibistamise ja looma andmete lemmikloomaregistrisse kandmise kohustuse kehtestamist Eestis. Analüüs hõlmab ka lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks kasutatavate platvormide kasutamise võimalikku tõhustamist. VTK-ga on soov muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu ning leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule. VTK koostamine jätkub 2022. aastal. - Loomakaitseseadust ja pankrotiseadust muudeti, et tagada jätkusuutlik rahastus nõuetekohase loomapidamise korraldamiseks. Muudatusega pandi loomade äravõtmise kohustus (uues sõnastuses nõuetekohase loomapidamise korraldamise kohustus) Põllumajandus- ja Toiduametile ning rahastamine toimub edaspidi läbi Põllumajandus- ja Toiduameti eelarve. Kohalikud omavalitsused vabanesid kohustusest ning ei pea enam kandma kulusid, mida nad olid sunnitud leidma oma muude põhitegevuste arvelt. Seega, alates 10. jaanuarist 2021 võtab halvasti peetud looma nõuetekohase pidamise kohustuse vajadusel üle PTA, kellel on teatud juhtudel õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. Põllumajandus- ja Toiduametil on võimekus tõhusalt reageerida põllumajandusloomade pidamistingimuste rikkumise korral ning tagada loomadele vajalikud pidamistingimused. Väljakutseid pakub lemmikloomade, sh eksootiliste lemmikloomade pidamise korraldamine, kuna arvestama peab sellega, et ei pandaks ohtu teisi loomi, kuna omanikult ära võetud loomal võib olla teadmata tervisestaatus. - 1. juulil 2021. a jõustus loomakaitseseaduse muudatus, mille kohaselt keelustati viieaastase üleminekuajaga peamiselt karusnaha saamiseks peetavate loomade pidamine. - Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast alustas Euroopa Komisjon loomaheaolu õigusraamistiku läbivaatamist eesmärgiga viia õigusaktid vastavusse uusimate teadusandmetega. Komisjon koostab mõjuhinnangud ning tuleb eelnõudega õigusaktide muutmiseks välja 2023. a lõpuks. Sellest sõltuvad edasised arengud ka Eesti jaoks. - 2021. aastal töötati välja söödaseaduse muutmise seadus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist. Nimetatud määrust kohaldatakse alates 2022. aasta 28. jaanuarist. Eelnõuga kavandatu kohaselt lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest (EL) 2019/4 peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude kui eespool nimetatud ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, sealhulgas lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügil, peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate. Tagamaks ravimsööda ohutu kasutamine võib loomapidaja seda kasutada üksnes vastavalt ravimsööda veterinaarretseptile, mille on väljastanud veterinaararst, kellele on veterinaarseaduse alusel antud veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba. Lisaks sellele ajakohastatakse söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid. 2022. aastal jätkatakse söödaseaduse muutmise seaduse menetlust Riigikogus ning jätkatakse vajalike rakendusaktide menetlusega. 21 - 2021. a osaleti ravimiseaduse muutmise seaduse väljatöötamises, mille koostajaks oli Sotsiaalministeerium. Seadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid. Nimetatud määrust kohaldatakse alates 2022. a 28. jaanuarist. Uue määrusega vähendatakse veterinaarravimite müügiloaga seonduvat halduskoormust, lihtsustatakse vähese kasutusega ravimite müügiloa saamist, hõlbustatakse müügiloa hilisemat vastastikust tunnustamist ning sätestatakse täpsed nõuded paralleelkaubanduseks. Määruse kohaselt luuakse ühine veterinaarravimite andmebaas, kust on kõigile kättesaadav pakendi infoleht, ravimi omaduste kokkuvõte ja avalik hinnanguaruanne. Uued eeskirjad aitavad paremini reguleerida mikroobivastaste ainete kasutamist ning paraneb mikroobivastaste ainete kasutamise järelevalve. Teatud kriitilised mikroobivastased ained reserveeritakse ainult inimestel kasutamiseks. Määruse alusel luuakse ühised veterinaarravimite kaugmüügi nõuded käsimüügiravimitele ning võimalus turustada kaugmüügi korras ka retseptiravimeid, seades seejuures nõuded veterinaarretseptile ja ravimite arvestusele. Reegleid erandlikeks olukordadeks, kus looma raviks vajalikud veterinaarravimid ei ole kättesaadavad (nn „kaskaad“) on laiendatud. Määrus defineerib selgelt osapoolte kohustused. Sellest tulenevalt koostati ravimiseaduse eelnõu, milles sisalduvad ka MEM–i ettepanekud EL veterinaarravimite määruse rakendamise tagamiseks. Ravimiseaduse muutmise seadus on Riigikogu menetluses ja selle jõustumine on eelnõu kohaselt 1. juulil 2022. a. - 2021. a sügisel viidi EL-is läbi uuring, mille eesmärgiks oli koguda liikmesriikide pädevate asutuste seisukohti konkreetsete võimaluste ning nende mõjude ja teostatavuse kohta seose EL söödalisandite määruse ülevaatamisega. Uuringus osales ka Eesti. EL söödalisandite määruse ülevaatamise eesmärgiks on hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. 2022. a juuni lõpuks on Euroopa Komisjonil kavas esitada liikmesriikidele õigusaktiettepanek. - Jätkati mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas EL tasandil. Eeskätt kaalutakse mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi täissöödas. Aruteludes tuginetakse Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangutele. - 2021. aastal telliti Eesti Maaülikooliga sõlmitud käsunduslepingu raames loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas üks ekspertavamus. - Veterinaarvaldkonna ja söödaohutuse alast teavet avaldati ajalehtedes, koostati blogipostitusi (nt lemmikloomade, zoonooside, antibiootikumide veterinaarõiguse muudatuste teemal) ning avaldatud on pressiteateid. Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on korraldatud sektorile teabepäevi, koolitusi, õpiringe, konverentse ja koostatud infomaterjale ning korraldatud on ettevõtete külastusi (pikk.ee). - Jätkati MAK loomade heaolu toetuse rakendamist ning töötati välja loomade heaolu parandavad sekkumised piimalehmade, hobuste, sigade, munakanade ning vuttide pidamiseks. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: - Covid-19 olukorrast olid jätkuvad piirangud loomatervise, söödaohutuse ja taimetervise järelevalve, seire ja teavitustegevuste elluviimisel. 22 - Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021- 2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). 2021. aastal oli seirekavas lisaks iga- aastastele seiretele mitmed karantiinsete metsakahjustajate ning tomativiiruste seired, mida tehti Eestis esimest korda. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015-2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. Taimetervises on PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda, milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Siiani on referenttegevus taimetervise valdkonnas olnud ilma rahastuseta, kuigi muudes valdkondades on referenttegevustel riigipoolne rahastus. PMK kanda on kõik võrdluskatsete teostamise kulud. - Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi näiteks AMR-i, söödast, loomataudidest ja taimekahjustajatest tulenevate olemasolevate ja uute riskide maandamiseks. Ekspordivõimekuse suurendamiseks on vaja ellu viia nii uute turgude kui ka seniste sihtkohariikide nõutavaid täiendavaid tegevusi, sh täiendavaid nõuetekohasuse kontrolle ja seireid (nt loomataudi-vabaduse tõendamine, veise- ja kalahaiguste tõrjeprogrammid). - Loomade heaolu ja tervist puudutavate vihjete hulk on võrreldes 2018. a kahekordistunud (2018. a 286 vihjet, 2021. a 746 vihjet), valdkonnas on ka uued, senisest täpsemad nõuded peetavate loomade pidamiskohtadele (nt loomapoed, kennelid, loomaaiad), seega valdkond vajab jätkuva tõhusa järelevalve korraldamiseks lisaressursse. Oluline, et loomade heaolu tagatakse juhul kui PTA on sunnitud loomapidamiskohustuse üle võtma ja tagatud oleks pidev valmidus kohustuste täitmiseks (pidamine, sööt, veterinaarabi). - Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peaks pädev asutus tegema riskipõhiselt ja asjakohase sagedusega korrapärast ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste, loomade ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud EL-i toidutarneahela õigusaktidega. Loomatervise ning piima ja liha kvaliteediga seotud söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt taimekaitsevahendite jäägid, dioksiinid, mükotoksiinid, raskmetallid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Praegune ametliku kontrolli käigus võetavate proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. 3.4 Meede – Toiduohutus Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. Planeerimistasand Nimetus Tegelik täitmine Sihttasemed 23 2020 2021 2021 2022 Meede Toiduohutus Meetme mõõdik Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 ≥100 ≥100 69,4 Meetme mõõdik Tarbija teadlikkuse baromeeter - - 72,4 (2023) (2019) Toiduohutuse baromeeter8 näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Baromeetri näiduks oli 99,33, sealjuures on eesmärgiks, et näit oleks vähemalt 100. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise aastaga -4%). Kõige suurema languse nendest on teinud ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP9-i nõuete kontrolli osa (kontrolle, milles tuvastati nõuetele vastavus on olnud: 2019 – 93,8%; 2022 – 87,0%; 2021 – 57,7%)). Võrreldes eelmise aastaga on langenud ka eeltingimuste programmi nõuetele vastavus. Näitajate langus on tingitud PTA järelevalveprotsesside ja põhimõtete kooskõlla viimisest haldusmenetluseseadusest ning korrakaitseseadusest tulenevate põhimõtetega. Keemiliste riskide osas on 2021. a tulemus võrreldes eelneva perioodiga paranenud. Eeskätt on nõuetele vastavate proovide osakaal kasvanud lisaainete korral. Kõige enam on vähenenud nõuetele vastavate proovide osakaal PAH -ide korral kalatoodetes. Probleeme nõuete täitmisega on eeskätt põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas. Liha– ja kalatoodete suitsutamisel on käitlejatel vaja järjepidevalt jälgida PAH vältimise ja vähendamise meetmeid. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2021. a tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. 2021. a tulemus oli positiivne, kuigi toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on võrreldes 2020. a kasvanud. Kõige enam haigestuti salmonelloosi. Võib oletada, et toidutekkeliste haigustesse haigestumist on jätkuvalt mõjutanud COVID-19 pandeemia jätkumine. Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuses oli 2021. a suur langus (-13%). Kui 2020. a vastas nõuetele 78,8% kontrollidest, siis 2021. a vastas 68,4%. 2021. a järelevalve prioriteediks oli e-kaubanduse valdkond. Vähem kontrolliti 2021. a müügipakendi märgistust, toitumis- ja tervisealaseid väiteid ning käitlejalt käitlejale teabe esitamist. Võrreldes 2020. aastaga on nõuetele vastavuse osakaal vähenenud kõikide toidualase teabe kontrollide lõikes. Keskmiselt on nõuetele vastavuse osakaal vähenenud 11%, enim toitumis- ja tervisealaste väidete ning e- kaubanduse kontrollide tulemusena. Jätkuvalt on nõuetele vastavuse osakaal kõige väiksem toitumis- ja tervisealaste väidete valdkonnas, mis 2021. a on vaid 29% (2020. a 55%). E- kaubanduse valdkond, mis oli 2021. a järelevalve prioriteet, mõjutas nii kontrollide arvu suurenemist kui tõi esile ka rohkem puudusi teabe esitamises võrreldes 2020. aastaga (46% kontrollidest tuvastatud puudusega 2021. a, 24% 2020. a). 2021. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-de sisaldused nii kala- kui lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Vaja on tõsta nii nõuetealast teadlikkust, nõuete rakendamise oskust kui hoida valdkonnad endiselt suuremas 8 Toiduohutuse baromeeter on tööriist (sisaldab 22 näitajat), mis võimaldab anda üldhinnangu toiduohutuse olukorrale Eestis aasta põhiselt võrrelduna eelnevasse aastasse. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. 9 Kriitilised kontrollpunktide ohuanalüüs 24 järelevalvefookuses. Toidukäitlejatel tuleb üle vaadata vastavad protsessid ning teha parendused. Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201910 ning tulemused kajastuvad 2020. a tulemusaruandes. Järgmine tarbija teadlikkuse uuring on planeeritud 2023. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.6711. Protsentides väljendatuna on see 67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui mitte. Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei ole Eestis 2019. ja 2021. a võrdluses muutunud. Nii 2021. kui ka 2019. aastal oli küsitlustele vastanute seas tarbija kindlustunde indeksi väärtus kõige enam seotud kindlusega nii üldiselt lihatoodete kui ka spetsiifiliselt sea- ja veiseliha ohutuse suhtes. 2019. aastal oli kindlustunne seotud ka kindlusega kala- ja kalatoodete ohutuse suhtes. 2021. aastal oli Eesti elanike kindlustunne võrreldes 2019. aastaga madalam leiva- ja saiatoodete, maiustuste ja juustu suhtes, ent kõrgem kala ja kalatoodete suhtes. Eesti elanike hinnangud toidu tarneahela ja sellega seotud osapoolte pädevusele ja tegevusele toiduohutuse tagamisel on jäänud nimetatud kahe aasta võrdluses üldiselt samaks. Nii 2021. kui ka 2019. aastal oli veidi enam kui 10% vastanutest (ja Eesti elanikest) viimase kuue kuu jooksul kogenud isiklikku kahtlust toidu ohutuse suhtes. Kui 2019. aastal meenus meedikajastustest toiduohutusega seotud juhtum 34%-le vastajatest, siis 2021. aastal umbes 16%-le. Selle erinevuse põhjuseks võib pidada M.V.Wooli kalatööstusest listeeria bakteri leidmisega seotud suurt meediakajastust 2019. aastal. Seda teemat mainis 2019. aastal 20% vastanutest ja kala umbes 13%, aga 2021. aastal oli neid teemasid maininud vastajate osakaal ainult 1-2%. Kuigi 2021. aastal viidati meedias korduvalt keelatud ainetele Luunja kurkides, siis mainis seda kokku vähem kui 2% vastajatest. Seega ei mõjuta Eesti elanike kindlustunnet toiduohutuse suhtes mitte meediakajastusest märgatud uudised, vaid isiklikud kokkupuuted riknenud toidu või mõne muu toiduohutuse juhtumiga. Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: Ümberkorraldused valitsemisalas Toiduohutuse eesmärke toetavad 2021. aastal jõustunud struktuurireformid Maaeluministeeriumi valitsemisalas. 1. jaanuaril 2021. aastal alustas Põllumajandus- ja Toiduamet tööd ühendasutusena, koondades kogu toidutarneahela järelevalve ühte asutusse. 1. veebruaril loodi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse riskihindamise osakond, mille ülesanne on toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Maaeluministeeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile. 2021. aastal toimus osakonna komplekteerimine, töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine. 2022. aastaks on planeeritud kümmekond suuremamahulist riski- või ohuhinnangut, mis puudutavad toidutarneahelas kriitilisi teemasid. Lisaks korraldab VTL riskihindamise osakond Maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikele jooksvalt esilekerkivatele küsimustele teaduspõhiste väiksemamahuliste arvamuste andmisi. 10 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019 11 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“ 25 Alates 2016. aastast on korduvalt analüüsitud riigi laboreid ning nende poolt osutatavaid teenuseid. 2021. aasta veebruaris valmis rahandusministeeriumi tellimusel riigi laborite konsolideerimise analüüs, mille osas langetas valitsuskabinet 17.06.2021 otsuse edasiliikumiseks riigi laborite ühendamisega. Jätkutegevusena koostas Maaeluministeerium koostöös laborite nõukoguga riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava, sh Tartusse loodava ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu. Lisaks valmis 2021. aastal analüüs Maaeluministeeriumi haldusala laborite konsolideerimiseks, mille peamiseks eesmärgiks on toidu tarneahelaga seotud teenuste viimine ühte asutusse. Õigusloome Osaletud on EL õigusloome protsessis (nt uuendtoidu load, lisaainete määruste muudatused, toidu saasteainete piirnormide välja töötamine) ning esitatud on Eesti seisukohad. Toidu keemiliste riskide valdkonnas võeti 2021. aastal meetmeid EL üleselt plii, kaadmiumi, ergotalkaloidide ja tropaanalkaloidide ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust. Keelustati titaandioksiidi kasutamine toidu lisaainena seoses võimaliku ohuga tervisele. Samuti keelustati hüdroksüantratseeni derivaatide sisaldusega aaloetooted ja sätestati punase pärmiga kääritatud riisist saadud monakoliinile piirnormid. Koostatud on Eesti vastused Euroopa Komisjoni avalikes konsultatsioonides toidu turustamisstandardeid (märgistus; hügieen) ja keraamika nõudeid käsitlevatele küsimustikele. 2021. a alustas tööd Euroopa Komisjoni töögrupp, mis aitab ette valmistada õigusakti eelnõusid ja poliitika algatusi (sh delegeeritud akte) toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide osas. See hõlmab põllumajanduspoliitikat, keskkonnapoliitikat, toiduohutust, tervist jne. Plaanitakse ette valmistada raamõigusakt toidusüsteemide kestlikkuse kohta. Eesmärgiks on, et kõik toit, mis tuleb EL turule on järjest enam jätkusuutlik läbi vastutustundliku toidu väärtusahela. Selleks luuakse kestlik toidu väärtusahel, mille alaeesmärkideks on: tagada kestlik toidu tootmine; edendada kestliku toidu töötlemise, hulgimüügi, jaemüügi, teenindussektori praktikaid; edendada kestlikku tarbimist ning muutust tervisliku ja kestliku toitumise osas; vähendada toidu kadu ja raiskamist; tagada toiduga kindlustatus, võidelda toidu pettuste vastu. 2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu toiduhügieeninõuete määruste muudatused (852/2004; 853/2004), millega lisati uusi nõudeid ja võimaldatakse seniste nõuete täitmisel rohkem paindlikkust. Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud. Toidu annetamise hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele. 1. aprillist 2021 jõustus toiduseaduse muudatus, millega asendati osades toidukäitlemise valdkondades riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandus-ettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne. Samuti anti seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades ning enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. Lisaks eelnevale täpsustati seaduse muudatusega tegevusloa taotlemisel 26 esitatavate dokumentide loetelu ning tunnistati kehtetuks ministri määruste volitusnormid seoses säilimisaja määramise ja kestvuskatsete korraga, kuna need ei ole enam ajakohased. 1. detsembril 2021 jõustus maaeluministri määrus „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”, millega võimaldatakse hügieeninõuete paindlikumat rakendamist ning loobutakse senisest veterinaarjärelevalveametniku tehtavast tapaeelsest ja tapajärgsest kontrollist loomapidamisettevõttes tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikese koguse käitlemise korral. Lisaks tehti mitmeid tehnilisi muudatusi toiduohutuse valdkonna riigisisestes õigusaktides ning osaleti teiste ministeeriumide eestveetavas riigisiseses õigusloomeprotsessis, sh pakendeid käsitlevate õigusaktide väljatöötamises. Samuti analüüsiti õigusaktide muutmise vajadust selliste teemade osas nagu toidu reklaami järelevalve, toidulisandite esmakordsel turule viimise teavitamise eest järelevalve tasu kehtestamine. Uuringud, ekspertarvamused 2021. aastal telliti toiduohutuse valdkonnas 8 ekspertavamust; eeskätt olid ekspertarvamused seotud toidu keemiliste või bioloogiliste riskidega ning toidupettustega. 2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses mee võltsimisega. Telliti projekt, mille raames koostati metoodiline juhend pestitsiidide jääkide biomonitooringu läbi viimiseks Eestis, milles on kirjeldatutud valimi koostamise protseduuri, vajalikku uuritavate arvu, biomaterjali kogumiseprotseduuri ning parimaid metoodikaid biomarkerite keemiliseks analüüsiks. Uuringu raames koostatud metoodilist juhendit on kavas kasutada 2022. a Eestis kavandatava põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna biomonitooringus, hõlmates sellesse uuringusse ka pestitsiidide jäägid. VTL riskihindamise osakond alustas tööd projektiga „Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ja raskmetallide saadavuse hindamine Eesti elanikkonnal“, mille eesmärk on koostada usaldusväärsete ja esinduslike andmete alusel Eestis tarbitavates kartulites sisalduva glükoalkaloidide (α-solaniin ja α-sakoniin; võimalusel nende β ja γ vormid ning aglükoon solanidiin töödeldud kartulis) ja raskmetallide nagu Pb, Cd, Hg, As kohta saadavushinnang erinevatele elanikkonnarühmadele. Mitmete mikrotoitainete, sh seleeni puhul on Eestis viimase aastakümnete jooksul tõstatunud nende saadavuse teema – kas oleks vaja riigipoolset sekkumist (nt anda toidusoovitusi, teavitada tarbijaid, panustada EL tasandil toidus seleeni piirnormide teemalistesse aruteludesse). Eestis ei ole seni rahvastiku põhiselt elanikkonna seleeni saadavust uuritud. Tervise Arengu Instituudi poolt alustati 2021. a uuringut „Eesti rahvastiku seleeni saadavus – praegune olukord ja soovitused riskijuhtimise meetmeteks“. Kuna uuringu proovide ja taustaandmete kogumise osa on võimalik ühildada Sotsiaalministeeriumi projektiga „Eesti rahvastiku soola tarbimise uuringuga“, siis lisaks projektis planeeritud elementidele määratakse samadest proovidest ka seleen ja analüüsitakse tulemusi. Uuring lõpeb 2022. a juunis. Teavitustegevused 27 Viidi läbi teavituskampaania, mille fookuses oli toidu üleküpsetamisel toitu tekkival tervist kahjustavad ühendil akrüülamiidil. Eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust akrüülamiidiga seotud ohtudest ning võimalustest, kuidas aine sisaldust igapäevases toidus vähendada. Toiduohutuse alast teavet on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel. Ajakohastati ministeeriumi kodulehel olevat teavet. Maablogis selgitati näiteks järgmisi teemasid: Euroopa Toiduohutusameti pestitsiidijääkide aruanne, interaktiivne vahend „Kuidas Euroopa tagab taimekaitsevahendite ohutuse“, mida teha esmatoodete ülejääkidega, toidu nimetused märgistusel, pakendi esikülje märgisüsteem, putukate kasutamine toiduks, titaandioksiidi keelamine toidus, mittelubatud bambusnõud. Toiduohutuse sõnumeid levitati ka mitme telesaate, nt Restoran-O, Suus sulav Eesti kaudu. Samuti tehti õpilasfirmadele ja õpetajatele suunatud seminar toiduohutuse nõuetest. Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on toidu käitlejatele läbiviidud toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatud infomaterjale. Ellu viidi järgmised tegevused: toimus 14 infopäeva ning 17 täienduskoolitust; ilmus 10 teabematerjali trükisena ning 1 käsiraamat; elektroonilisi väljaandeid avaldati 3 ja videosid 9, toimus 2 konverentsi, hallati veebilehte toiduteave.ee. 2021. aastal valmis toidukäitlejatele suunatud juhend putukate kasvatamise, putukatest toodete valmistamise ning nende turustamise kohta. Putukate juhendi eesmärgiks on anda infot sööda- ja toiduettevõtetele, millised nõuded kohalduvad putukate (kõigis eluetappides) kasvatamisele, putukatest toodete valmistamisele ning nende turustamisele. 2021. aastal alustati toidu annetamise juhendi uuendamist, et tagada üksnes ohutu toidu ümberjagamine. Tõlgiti ja avalikustati MeM-i kodulehel 2 Euroopa Toiduohutusameti suunisdokumenti säilimisaja märgistuse teemal. Nimetatud teema ja suunisdokumentide selgitamiseks toimusid PIP programmi infopäevad. 2021. a toimus Riigikantselei ellu kutsutud innovatsiooniprogramm toiduraiskamise vähendamise teemal, mille raames töötati välja mitu lahendust selleks, kuidas toitu vähem raisata. Maaeluministeeriumi eestvedamisel soovitati sektoril hinnata võimalust asendada piimatoodetel säilimisaja märgistus „kõlblik kuni” märkega „parim enne”. Toimus ka toiduhäkaton, mille raames otsiti lahendusi erinevatele toidu valdkonna väljakutsele mh toiduraiskamise probleemile. Järelevalve Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid). Järelevalveasutuste prioriteediks on eeskätt otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused) ning pikaajalise mõjuga riskid (nt saasteained, lisaained, GMO) on saanud vähem tähelepanu. Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandus järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi ja teemasid, nt toidupettuste valdkond, erinevad riskid seoses taimedes sisalduvate teatud ainetega, putukate toiduks lubamine. Kontrollide arvud on viie aasta jooksul poole võrra vähenenud, kontrolli all olevate objektide arv on kasvanud 5000 võrra. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidu käitlemisettevõtet. Aastatel 2016-2018 oli kontrollide keskmine arv 11 000 ja 12 000 vahel. 28 Paar aastat tagasi pandeemia eriolukorra ajal oli kontrollide arv väiksem ka seoses ettevõtete seisakutega ning riiklike piirangutega. Palju vähendas kontrollide arvu eelmisel aastal riskihinnangute muutmine. 2021. a plaanilistest kontrollidest viidi läbi 95% (6771). 2021. a planeeriti umbes 3000 kontrolli vähem kui 2020. a, aga plaani täitmine oli parem kui 2020. a. Ettevõtetele tehti 2021. a 882 ettekirjutust ning 2021. a haldusmenetlemise lõpetamise teadet (ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv võrreldes 2020. aastaga on tõusnud. Tehti umbes 6770 kontrolli, mille käigus hinnati kokku umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 85% ja ei vastanud 15%. Muutuse põhjused on riskihindamise prioriteetide seadmine ja ka tõhusam järelkontroll. Käitlejatel esinenud puudused on välja toodud kontrollide tähelepanekutes ja asjaoludes. Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu laboratoorsetele uuringutele ning töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on täheldatud töötajate vähest teadlikkust toiduohutuse nõuete osas ning isikliku hügieenireeglite täitmisel. Selle põhjus on vähene koolitus või puudulik koolituskava. Toidu käitlemise tegevuse juures on täheldatud puuduseid toidu valmistamiseks ja pesemiseks kasutatava vee nõuetekohasuse osas. Lisaks on juhitud tähelepanu ka ruumide nõuete osas, mis on olulised ohutu toidu tootmiseks. Jätkuvalt vajavad täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa enesekontrolliplaanide koostamisel. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: Kogu 2021. aastat mõjutas jätkuvalt Covid-19 pandeemia. Aastaplaanid said kontrollide osas suuresti täidetud, aga järelevalve meetodid ja fookused olid erinevad. Viidi läbi administratiivset kontrolli ning töötajate eemaloleku tõttu oli teistele koormus suurem. 2021. a avaldas Euroopa Komisjon aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide (TKM) ametlikust kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju puudusi valdkonna järelevalves. Näiteks tõdeti, et inspektorid ei suutnud usaldusväärselt kontrollida TKMi ohutust, pädevad asutused ei pea TKMi kontrolli oluliseks ning kontrolli tehakse pealiskaudselt ning koolituste puudumise tõttu ei ole inspektoritel vajalikke tehnilisi teadmisi ning nad ei suuda hinnata vastavusdeklaratsioonide ja täiendavate dokumentide nõuetekohasust. Lisaks peaksid pädevad asutused nõuetele vastavuse kindlakstegemisel võtma arvesse varasemaid andmeid nõuetele vastavuse kohta. Inspektorid ei registreerinud rikkumisi süsteemselt ja isegi kui need registreeriti, ei taotlenud nad süsteemselt nende parandamist. Arvestades Komisjoni aruandes esitatut, on vaja analüüsida toiduohutuse tervikteenuse fookusteemana TKMi ametliku kontrolli tõhusust Eestis, st kas praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse. Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja – kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamises ning valitsemisala spetsialistide töötasu konkurentsivõimet. Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettused, päritolu, eksportturgude 29 avamisega seonduvad seired). Sealjuures on oluline tagada laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents) riiklike teenuste osutamiseks vajalikul (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused) tasemel. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). Selleks, et tõsta tarbija teadlikkust toiduohutusest on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel - toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide maandamine läbi tasakaalustatud toitumise, planeeritav toidupakendi esikülje märgisüsteemi juurutamine eesmärgiga edendada tervist toetavaid toiduvalikuid). Järjepideva teavitustöö sisu määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid tarbijauuringuid. 3.5 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Meede jaguneb neljaks tegevuseks: maakasutus, maaparandus, sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ja põllumajandusloomade aretus. Tegelik täitmine Sihttasemed Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022 Meede Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Meetme mõõdik Toimivate riigi poolt korras hoitavate 138 374 143 924 148 500 151 500 ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa pind, ha Meetme mõõdik Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 281 270 265 Meetme mõõdik Eestis toodetud sertifitseeritud seemne 33798 - 28000 60000 kogus, t Meetme mõõdik Sordilehte võetud sortide arv 733 746 700 820 Meetme mõõdik Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 - 98000 99000 loomade arv Tegevus Maakasutus Tegevuse mõõdik Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 65 871 66 093 66 000 66 000 aastas (ha). Tegevus Maaparandus Tegevuse mõõdik Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 1 380 837 1 384 536 1 373 100 1 374 100 Tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Tegevuse mõõdik Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 91 87 80 95 Tegevuse mõõdik Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 95 86 90 kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, % 30 Tegevuse mõõdik Tuulekaeraga saastunud pind, ha 156173 132275 155000 153000 Tegevuse mõõdik Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 330 315 300 300 ettevõtete arv Tegevuse mõõdik Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud 0 2 3 3 sortide arv aastas Tegevuse mõõdik Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 100 95 95 kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Tegevus Põllumajandusloomade aretus Tegevuse mõõdik Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti): Tegevuse mõõdik Eesti hobune 2408 2517 2600 2610 Tegevuse mõõdik Eesti raskeveohobune 329 358 350 360 Tegevuse mõõdik Tori TA 581 591 615 615 Tegevuse mõõdik Vana-Tori 36 25 45 47 Tegevuse mõõdik Eesti maatõug 838 889 810 830 Tegevuse mõõdik Kihnu maalammas 394 386 400 450 Tegevuse mõõdik Eesti vutt 12587 2555(aretuses) 9500 9600 Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse intensiivsus on ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes piirkondades võib osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta. Eesti põllumuld kannatab orgaanilise aine ja toitainevaru vähenemise, tihenemise, ning piirkonniti ka hapestumise all. Endisel põllumajandusmaal on muld hävinenud teede ja hoonete ehitamise tõttu. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021 seisuga 637 011 ha) ja 747 525 ha (01.01.2022 seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliima muutub, aasta keskmine sademete hulk suureneb ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Eesmärk on, et toimivate riigi poolt korras hoitavate ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa pind kasvaks, aga 2021. aastaks seatud eesmärki ei saavutatud. Ühiseesvoolude korrastamise tempo aeglustus korrastustööde ja nende ettevalmistavate tööde kallinemise tõttu, misläbi uuendati riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid aastas vähem, kui vaja oleks. 2021. aastal tegime maaparanduse investeeringutoetuse tingimustesse muudatuse, et toetusega rahastatakse ka riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendusprojekte, ja suurendasime toetuse eelarvet, mis lõi võimaluse sihttaseme saavutamiseks ja nende valgalasse jäävate põllumajandusmaadel ilmastikuriski maandamiseks. Kuid samaaegselt kallinesid ka ehitushinnad, mistõttu jäi siht ikka saavutamata. Samuti alustati eelmisel aastal riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ülevaatust ning kehtestati õigusaktiga nõuded maaparandushoiukavade koostamisele, mille alusel minnakse üle ühiseesvoolude seisukorra süsteemile, need omakorda mõjutavad sihttaseme saavutamise suunas tulevikus. 31 Maaparandussüsteemide korrastamisega parandati 2021. aastal 22 966 ha maatulundusmaa viljelusväärtus, see oli ca 1500 ha võrra vähem kui 2020. aastal. Maaparandussüsteemide kogupind suurenes 3699 ha võrra eelkõige metsakuivenduse abil moodustades 01.01.2021 seisuga 1 384 536 hektarit. Riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid korrastati 2021. aastal 316 km ulatuses, sellest MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu uuendati 80 km. Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas on suurenenud tänu järjepidevale Natura 2000 erametsatoetusele ja mõnevõrra suuremale toetuse eelarvele võrreldes varasemate aastatega, millega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Toetusega hõlmatud pind on aasta-aastalt suurenenud. Seeläbi pakutakse elupaiku ja soodsat kasvukohta erametsades üle 2000 kaitsealusele loomaliigile, üle 4000 kaitsealusele taimeliigile ning 90 kaitsealusele seene- ja samblikuliigile. Eesti sordiaretuse põhirõhk on muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate ja hea kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade ning puuvilja- ja marjasortide aretamisel. 2021. aastal jätkus „Sordiaretusprogramm 2020– 2030“, mille eesmärgiks on aretada tarbijate nõudlusele ja vajadusele vastavaid Eesti sorte. 2021. aastaks seatud eesmärki võtta sordilehte 3 uut Eestis aretatud sorti ei täidetud, kuid 2021. a võeti sordilehte kaks Eestis aretatud sorti – suvinisu ´Mireete´ ja harilik lutsern ’Heiti’. Sort ’Mireete’ võeti ka sordikaitse alla. Uute sortide jõudmist sordilehte on oodata ka 2022. aastal, kuna registreerimis- ja majanduskatsetes oli 2020. aastal 5 aretist. Sordi sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist. Kvaliteetne seeme on saagi alus. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel potentsiaalset kasvuruumi. Kuna 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise protsess kestab kuni 30. juunini 2021. a, siis järelduste tegemiseks saame kasutada 2020/21 hooaja andmeid, võttes aluseks 2020. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodi, mis lõppes 30. juunil 2021. Sertifitseeritud seemet toodeti selles perioodis kokku 33 797 836 kg. Seda on võrreldes 2019. aasta saagiga 13 203 472 kg vähem. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2020. aastal 91%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. 1. juulist 2021 algas 2021. aasta seemnesaagi sertifitseerimise periood. 14. aprilli 2022 seisuga on selles perioodis sertifitseeritud 26 958 692 kg seemet. Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 90%, kuid probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Seemne valdkonna strateegilise eesmärgi – turustatav seeme on kvaliteetne – indikaatoriks on analüütilise puhtuse nõuetele vastavate seemnepartiide osakaal sertifitseerimisse tulnud partiidest. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis 95%-ni. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu). 32 Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: kui 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind 156 173 ha, siis 2021. aastal oli saastunud pind 23 898 ha võrra väiksem ehk 132 275 ha. Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada nende jõudlusvõime, geneetilise väärtuse suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus. Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel. Piimatoodangult lehma kohta on Eesti jõudnud ELis esimeste sekka, lihaveisekasvatuses on suurenenud puhtatõuliste aretusloomade arv. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli ning geneetilise väärtuse hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuund ja vana-tori suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ja vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimiseks erilist tähelepanu. Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: - Kuni 2019. aastani vastas keskmiselt 88% sertifitseerimisse tulnud partiidest puhtuse nõuetele, sealt edasi on see osakaal tõusnud 95%-ni. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt tasub sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile. - 2020. aastal jõudis sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 91%-ni. - Kasutades külvinormi 180 kg/ha sai 2020. aastal külvata Eestis 2019. aasta saagist sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 63% teravilja kasvupinnast seega on teraviljaseemnega isevarustatuse tase viimase kolme aastaga tõusnud 18% võrra. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: - Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja selle lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. - Suur osa maaparandussüsteemidest on tänaseks amortiseerunud. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude toimimisest sõltub u 64 000 ha põllumajandusmaa kasutatavus ja heakord ning on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad investeeringuid hea kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks. 3.6 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime. Meede jaguneb seitsmeks tegevuseks: põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime, põlvkondade vahetus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal, ühistegevus ja koostöö, ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand, mahepõllumajandus ja toidu varustuskindlus. 33 Tegelik täitmine Sihttasemed Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022 Meede Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme mõõdik Põllumajandussektori tootmisteguritulu 90 - 88 92 tööjõu aastaühiku kohta võrreldes EL keskmisega (3 a liikuv keskmine), % Meetme mõõdik Mahetootjate lisandväärtus 19 993 - 20 22 000 aastatööjõuühiku kohta, € 500 Tegevus Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Tegevuse mõõdik Põllumajandussektori netolisandväärtus 22 713 (2018-2020) - 22 26 921 tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta 118 liikuv keskmine, FADN) Tegevuse mõõdik Toiduainetööstuste netolisandväärtus 29 735 - 29 29 700 töötaja kohta 100 Tegevus Põlvkondade vahetus Tegevuse mõõdik Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide 17 - 16 17 osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, % Tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Tegevuse mõõdik Netolisandväärtus faktorhinnas aasta 16 881 (2018-2020) - 15 16 900 tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv 400 keskmine) (EAA alusel) Tegevuse mõõdik Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride 0,21 0,05 2 3 ha arv põllukultuuride pinnast % Tegevus Ühistegevus ja koostöö Tegevuse mõõdik Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 87 105 106 Tegevuse mõõdik Põllumajandusühistutesse koondunud 20 (2019) - 21 22 põllumajandustootjate osakaal FADNi põllumajandustootjate üldkogumist, % Tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Tegevuse mõõdik Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 49 22 19 22 kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses algtasemega (2018), % Tegevuse mõõdik Kodumaise toidukauba eelistamine 74 - 75 75 toiduostudes, % Tegevuse mõõdik Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 24 29 11 13 toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018), % 34 Tegevus Mahepõllumajandus Tegevuse mõõdik Tunnustatud ettevõtete arv 2487 2510 2400 2400 Tegevuse mõõdik Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 - 9 10 regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%) Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15000 hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2021. aastal 784 mln eurot lisandväärtust ehk 2,9% Eestis loodavast lisandväärtusest. Võrreldes eelneva aastaga suurenes lisandväärtust 5,8% (+42,9 mln €), kuid osakaal Eestis loodud lisandväärtuses pisut vähenes. Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta 2018-2020 aastate keskmisena oli 29 798 eurot. Majandustulemuste paranemist võib eelkõige seostada kiirema taastumisega koroonakriisist. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2021. aastal hõivatud keskmiselt 26 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,0%. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2020. aasta andmetel 995 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 0,7%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (484 mln eurot) ~49%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (415 mln eurot) ~42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 96 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (24%) ja teraviljatoodang (25%). 2021. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1088 mln eurot12. Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 mld euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes eelneva aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk 2021. aastal oli 306 mln eurot, suurenedes 2020. aastaga võrreldes 104 mln euro võrra. PõKa tegevussuuna 5 üheks eesmärgiks on Eesti toiduainesektori konkurentsivõimelisus nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi suhtarv. 2018. aasta algtase oli 0,74. Nimetatud näitaja oli 2021. aastal 0,83. Eesmärgiks on seatud, et suhtarv paraneb võrreldes algtasemega. Võrreldes 2020. aastaga kasvas piimasektori ekspordikäive 10%, kala- ja lihasektori ekspordikäive vastavalt 6% ja 8%. Teravilja ekspordikäive vähenes 18%. Statistikaameti jaanuaris 2022 avaldatud andmete kohaselt jäi 2021. aastal koristatud teraviljasaak 21% väiksemaks 2020. aasta saagist. Suurema rapsi kasvupinna tõttu koristati rapsi rekordsaak, mis panustas õlikultuuride ja õlikultuuride saaduste ekspordi kasvu. Eksport kasvas samuti suurenenud reekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljaveo toel. 12 Avaldatud 05.02.2022 (SA) 35 Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta uuringust nähtub, et viimase 2 aastaga on kodumaise toidukauba eelistamine 18–29-aastaste noorte vanuserühmas kasvanud (2018. aastal 53%, 2020. aastal 70%) ning noorte üldine eelistus ei erine enam oluliselt 30–49-aastaste tarbijate vastavast näitajast. See annab tunnistust, et lastele ja noortele suunatud haridusliku sisuga tegevused on tulemuslikud, ent pikaajalise muutuse saavutamiseks on siiski oluline panustada lastele ja noortele suunatud teavitustöösse järjepidevalt, et kasvatada uut põlvkonda teadlikke tarbijaid. Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte (2020. a andmetel 815) (juriidilisi isikuid). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad ~75% kogu ettevõtete arvust. Samas annavad mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja ~70% tuleb ettevõtetest, kus on üle 100 töötaja. Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest. Eesti majandust iseloomustas 2021. aastal kiire taastumine koroonakriisist. Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 8,7% ja puhas lisandväärtus 4,9%. Toiduainetööstuste kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud. Kuna toidutööstusel tervikuna jäi toodangumaht 2021. aastal võrreldavaks eelneva aastaga, siis müügitulu kasv tulenes eelkõige toodangu kallinemisest. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (19%), joogitööstuse osakaal oli 10% ja valmis loomasööda toodang moodustas 4%. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi-, piima-, pagari- ja lihatööstus, kõige tagasihoidlikum oli taimse õli tööstuse osakaal. Põllumajanduse tööhõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2021. aastal hõivatud keskmiselt 26 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,0%. Aasta-aastalt on põllumajanduse ja toidutööstuse tööhõive vähenenud, kuid viimastel aastatel on langus olnud aeglasem. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA21 andmetel prognoositakse, et kui üldiselt Eesti keskmine hõivatute arv jääb lähiaastatel 2018. aasta tasemele, siis põllumajanduses hõive väheneb ka järgnevatel aastatel mõõdukalt. Sarnane tendents ei leia aset ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Aastases võrdluses vähenes 2021. aastal põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse sektorite hõive 2700 inimese võrra ehk 9,3%. Vaadates muutusi hõivatute vanusegruppide lõikes, siis üldiselt iseloomustab põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektorit vananemine. Näiteks vanusegrupi 50-74-aastased osatähtsus hõives on võrreldes sajandivahetusega 17 protsendipunkti suurenenud, mille tulemusel on lähiaastatel töötajate asendusvajadus keskmisest suurem. OSKA uuringust selgub, et vaatamata suurele lõpetajate arvule tunnevad tööandjad tööjõupuudust lõpetajate vähese erialale rakendumise tõttu. Kindlasti on mingi mõju ka rahvastiku üldisel vananemisel. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, mis suurendavad hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud 36 ja poliitikariskid. Riskijuhtimismeetmete kasutusele võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite tootmiseks ja ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilisel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2021. aastal oli hinnanguliselt 1,1 mld eurot. 2021. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk vähenes 22% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Maailmamajandust iseloomustas 2021. aastal taastumine koroonakriisist. Vene-Ukraina sõja tõttu on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv ning ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Erinevad sekkumismeetmed aitavad Eesti põllumajandussaaduste tootjatel ja töötlejatel uutele sihtturgudele siseneda ning oma positsioone olemasolevatel sihtturgudel kindlustada. 2021. aastal oli välismessidel osalemiseks ja turundusürituste korraldamiseks võimalus taotleda turuarendustoetust ning toidu ekspordivõimaluste edendamise toetuse raames toimus ka kontaktreis Saksamaale. Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. Mahepõllumajandusliku maa (sealhulgas üleminekuajal olev maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa) pindala oli 2021. aasta lõpus 229 400 hektarit, suurenemine võrreldes 2020. aastaga 5587 ha võrra (2,5%). Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2021. aastal 2043, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 7 võrra ehk 0,3%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega ka järjest suuremaks kasvanud – 2021. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Igal aastal suureneb 37 ka mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv. 2021. aastal tegeles mahetoorainest toodete valmistamisega 210 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes, sealhulgas lasteasutuste toitlustamisel. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, kus Maaeluministeeriumile on antud teema osas juhtroll. Maaeluministeerium panustab ka „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse. Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) ressursitõhusate rohetehnoloogiate investeeringute tegevuse „Bioressursside väärindamine“ (kogueelarve on 23,8 mln eurot) raames toetatakse investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Toetuse taotlusvoor avaneb 2022. aasta esimesel poolaastal ja tegevused viiakse ellu 2026. aasta esimeseks poolaastaks. Taastekava bioressursside väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavad suurprojektid. ÜPP strateegiakava 2021-2027 raames valmistatakse samuti ette bioressursside väärindamise investeeringute sekkumist (alates aastast 2023), keskendudes eelkõige esmatootjatele suunatud väikeprojektidele (perioodi kogueelarve 3 mln eurot). Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime: - Jätkati väikepõllumajandustootja toetuse maksmist ja ka tootmisega seotud toetuste maksmist piima-, puu- ja köögivilja, ute ja kitse kasvatamise sektoris. - Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere toetuse ja mesindusprogrammi ning koolikava toetuse rakendamist. - Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga, mis on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu või projekti suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka edaspidi, pikendati põllumajandustootjatele ning toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetusmeetmete investeeringute tegemise tähtaega. - 2021. aastal algatas Vabariigi Valitsus vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja esitati Riigikogule. Seaduse eelnõu eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja kalandussektori konkurentsivõime seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 miljonit eurot aastas). 38 - 2021. aastal valmis analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamise kohta, mis esitati Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Jätkutegevusena koostatakse 2022. aasta jooksul ringbiomajanduse arendamise teekaart ja piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid. Jätkati sekkumiste ettevalmistamisega RRF ja ÜPP raames. Põlvkondade vahetus: - Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine Ühistegevus ja koostöö: - Jätkus ühistegevuse pikaajalise programmi rakendamine ja selle raames ühistute arendamisse suunatud tegevuste elluviimine. - Tehti muudatused tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise määrusesse, et aidata kaasa tulundusühistute tunnustamisele tootjaorganisatsioonina, mis suurendab nende turujõudu ja annab võimaluse saada erandeid konkurentsireeglitest. Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal: - Jätkati ühtse pindalatoetuse ning rohestamise toetuse rakendamist. - 03.11.2020 otsustas VV eraldada reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks, toetus maksti 2021. aastal majanduslikku kahju enam kannatanud tegevusvaldkondade põllumajandustootjatele. 2021. aasta kevadel valmistati ette toetuspakett mahus 15,8 miljonit eurot põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks Covid- 19 mõjudega toimetulemiseks. 2021. aasta lõpus valmistati ette teine toetuspakett mahus 5,5 miljonit eurot piima- ja sealihatootjate erakorraliseks toetamiseks Covid-19 mõjudega toimetulemiseks. - Jätkati tegevusi EL turu läbipaistvuse rakendamiseks. - Jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku lepitud. Seadus võeti vastu 14.09.2021 ja jõustus 01.11.2021. - Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka saagikindlustust. - Euroopa Komisjonile esitati taotlus ja alates 1. jaanuarist 2022 on Eesti Euroopa viinamarjakasvatuse piirkonna nimekirjas. Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand: - 2021. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2015-2020“ raames välja töötatud ja hästi toimivate Eesti toitu tutvustavate tegevusformaatide rakendamist. Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Maaelumuuseumid rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning korraldas haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustavaid laagriprogramme. Toimus virtuaalne 39 avatud toidutööstuste nädal ning septembris tähistati Eesti toidu kuud. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2021. aastal Põhja-Eesti. Kohaliku toidu alase teavitustöö tegemiseks tehti koostööd kahe teleprojektiga, milleks oli lastele ja noortele suunatud telesaade „Magus Molekul“ (eetris ETV 2-s) ning erinevatele vanuserühmadele suunatud telesaade „Suus sulav Eesti“ (eetris ETV-s). Samuti panustas Maaeluministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse ettevalmistamisse rahvusvaheliseks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or Lyon 2021. - 2021. aasta lõpus kinnitati Eesti toidu visioonidokument aastateks 2022–2025, mille raames tehakse institutsionaalset koostööd mitme teise toiduvaldkonnaga seotud ministeeriumi ning sektori esindusorganisatsioonidega. - 2021. aasta märtsis lõppes 3,5 aastat kestnud 10 Läänemere-äärse riigi koostöös elluviidud Interreg projekt „Baltic Sea Food“. 25. märtsil 2021. a toimus projekti lõppkonverents, kus tutvustati projekti tulemina valminud ärimudeli raamistikku ning tutvustati kohaliku toidu edulugusid laiemale publikule. Projekti väljundina valmis 2020. aasta novembris Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas (kohaliktoit.maaturism.ee), mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti. - 2021. aasta juunis jõudis lõpule kaitstud geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess. Kvaliteedikava on avatud Kagu-Eesti piirkonna ettevõtjatele, kes turustavad tootespetsifikaadile vastavat sõira ning on teinud vastavasisulise teavituse Põllumajandus- ja Toiduametile. Nimetuse „Sõir“ registreerimistaotluse esitas Maaeluministeeriumile Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna sõira-tootjate laiendatud huvirühm, kuhu kuulub 7 ettevõtet. - Toidu ekspordivõimaluste edendamise toetuse raames korraldati 2021. aasta oktoobris kontaktreis Saksamaale, kus osales üheksa ettevõtet. Samuti jätkati turuarendustoetuse ja lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse rakendamisega. - 2021. aasta kevadel alustas teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk on Eesti eksportööride ekspordialaste teadmiste ning müügialaste oskuste parandamine. 2021. aastal korraldati koolitusprogrammid nii ekspordiga alustavatele ettevõtetele kui juba kogenud eksportööridele, toimusid erinevad infopäevad, ettevõtete personaalsed nõustamised ning toodeti mitmeid järelkuulatavaid taskuhäälinguid turgudele sisenemise ja ekspordiks sobiva toote arendamise teemadel. - Jätkus põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse ning toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse rakendamine. Mahepõllumajandus: - Mahemajanduse tervikprogramm 2018-2021 lõppes. PTA teenusdisaini projekti raames analüüsiti mahepõllumajanduse järelevalvega seotud kitsaskohti ja töötati välja võimalikud lahenduskäigud. Eesmärk on muuta järelevalve riskipõhisemaks ja sh anda tõendamiskoormust ettevõtjatele. 40 Koostöös HTMi ja MKMiga töötatakse välja mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Avakoosolek toimus 2022. a jaanuaris, eesmärk on tegevuskava kinnitamine 2022. aasta teises pooles. - 2021. a eraldati Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et täiendavalt laste tervisesse, toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse ning keskkonna alastesse teadmistesse panustada ning toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades. Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete tarbimise suurendamisele ja turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustame mahetooraine kasutamise kompenseerimisest koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad toitlustamise ökomärki, mis tähendab et vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on mahetooted. Lisaks on kavas korraldada koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. 2022. aasta eelarve on 0,8 miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma 2022. aasta II poolaastal. Järgnevatel aastatel on eelarve suurendamise vajadus ca 0,4 mln eurot aastas. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: - Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud. 3.7 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Meede jaguneb kaheks tegevuseks: maaelu ja kohalik kogukond ning finantsinstrumendid. Tegelik täitmine Sihttasemed Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022 Meede Maa- ja rannapiirkonna areng Meetme mõõdik Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte 27,68 27,52 27,76 27,76 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % Meetme mõõdik Maapiirkonnas töötavate inimeste arv 179 186 000 162 600 179 800 põhitöökoha asukoha alusel 800 Meetme mõõdik Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus 27,4 28,4 27,4 27,4 koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha alusel, % Tegevus Maaelu ja kohalik kogukond Tegevuse mõõdik Toetatud projektide abil loodud töökohad 1436,75 - 355,78 1200 Tegevuse mõõdik Maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad 63,84 63,84 63,84 63,84 kohaliku arengu strateegiad, (%) Tegevus Finantsinstrumendid 41 Tegevuse mõõdik Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 234 254 128 250 Tegevuse mõõdik Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 1,23 - 1,14 1,17 kaupa, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen Tegevuse mõõdik Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 2,48 - 2,87 2,87 kaupa, pikaajaline laen Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused on suunatud maa- ja rannapiirkondade kestlikkuse tagamisele, edendades nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning tugevdades ja rakendades vastava piirkonna ja sealse kogukonna potentsiaali. Oluline on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Oluline roll on maapiirkonna maine teadlikul kujundamisel (sh eestimaise väärtustamisel), tööhõive ja majanduskasvu edendamisel ning keskkonnakvaliteedi säilitamisel – need tegevused aitavad tagada atraktiivse elukeskkonna. Selleks toetame maapiirkonna arengusse panustavaid ning bio- ja ringmajandust soodustavaid tegevusi ning kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist. Maapiirkonna areng seotakse tihedamalt inimkapitali arengu ja teadusuuringutega, tõhusa innovatsiooni toetamise ja tulemuslikkuse parandamisega, kõrget lisandväärtust loova ja eksportiva toiduainesektoriga ning kvaliteetse ja puhta toidu tagamisega. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 28% koguhõives osalejatest, s.o 186 000 inimesele. Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Majandus maapiirkonnas on kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule. Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meedet. 2021. aasta lõpu seisuga on toetus määratud rohkem kui seitsmesaja ettevõtja investeeringuprojektidele kokku summas 57,1 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 35,5 miljonit eurot, mis on üle 50% meetme eelarvest. Ettevõtjate huvi meetme kasutamise vastu vajalike investeeringute tegemiseks on suur. Meetme mõju uute töökohtade tekkimisele maapiirkonnas on märkimisväärne, arvestades taotlustes prognoositud uute loodavate töökohtade arvu. 42 Töökohtade loomisel on suure panuse andnud ka LEADER meede. 2021. aasta lõpu seisuga on kasutatud 75% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 73% planeeritud eelarvest. Võrreldes eelmise aastaga on määratud ja makstud osakaalud väiksemad, sest 2021. aastal suunati täiendavaid vahendeid LEADER meetmesse. Euroopa Liidu ja Parlamendi (EL) määrusega nr 2020/2220, mille Euroopa Liidu nõukogu (liikmesriigid) ja Euroopa Parlament 2020. aasta 23. detsembril vastu võtsid (edaspidi üleminekumäärus) pikendati maaelu arengukava kestvust kahe aasta võrra ning suurendati maaelu arengukava eelarvelisi vahendeid. Senised tulemused LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. 2021. aasta lõpu seisuga on loodud töökohti kordades rohkem kui algselt planeeriti. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. 2021. aastal jätkus finantsinstrumentide rakendamine kahe toote, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu kaudu. Tänu üleminekumäärusele said ka finantsinstrumendid täiendavalt 15 miljonit eurot üleminekuperioodil (2021-2022) laenude väljastamiseks. Uued vahendid andsid võimaluse taasavada laenude väljastamine, mis 2020. aastal eelarve vahendite lõppemise tõttu peatati. COVID-19 tingitud olukorra jätkumise tõttu tekkis mitmetel ettevõtjatel käibekapitali vajadus, mis kasvatas laenu lõppsaajate arvu 2021. aastal 254-ni. Saavutatud mõju mõlema finantstoote puhul viitab sellele, et lisaks laenusaajatele on finantstoodete kaudu kaasatud täiendavat ka erakapitali, mis võimaldab toetada suuremas ulatuses ettevõtjaid. Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: - Üleminekumäärusega pikendati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014 – 2020 kahe aasta võrra ning lisandusid täiendavad vahendid. Koos üleminekumäärusega, kaasati MAK vahendite hulka ka Euroopa nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel vahendid COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (edaspidi taastekava vahendid). Maa- ja rannapiirkondade arenguks said täiendavaid vahendeid kõik kolm tegevust. Rahastamisvahendisse suunati 15 miljonit eurot taastekava vahenditest, millest 8 miljonit eurot läks põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringuteks kõigi põllumajandusettevõtete majandustegevuse tulemuslikkuse parandamise ning põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise ja moderniseerimise hõlbustamise, eelkõige eesmärgiga turul osalemise suurendamise ja turule orienteerituse ning põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise suunal, 4 miljonit eurot põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise mitmekesistamise investeeringuteks väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamise suunal ning 3 miljonit eurot maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringuteks mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamiseks, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamise suunal. LEADER meetme vahendeid suurendati kokku 35 miljoni ulatuses, millest 30 miljonit eurot tulenes üleminekuperioodist ning 5 miljonit taastekavavahenditest. Üleminekuperioodi vahenditest 1,8 miljonit eurot nähti ette perioodi 2023 – 2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks. 43 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meede sai täiendavalt taastekava vahenditest 14 miljonit eurot. - Maaelu Edendamise Sihtasustuse meetmete pikendamine. 4. märtsi 2021. aasta VV kabinetiistungil otsustati 2020. aasta lisaeelarve meetmed ja kasutamata vahendid kanda üle aastasse 2021. Samuti kinnistati uus eelarvejaotus: laenukäendusele 62,3 mln eurot, laenudele 87,7 mln eurot, põllumajandusmaa kapitalirendile 50 mln eurot. Laenukäenduse meetme osas on tehtud otsused 168 ettevõtjale 49,6 miljoni euro osas ja lepinguid on sõlmitud 46,1 miljoni euro ulatuses. Põllumajandusmaa kapitalirendi osas on tehtud otsused 23 taotlejale 5,5 miljonit euro ulatuses ja lepinguid sõlmitud 4,7 miljoni euro ulatuses. - 2021. aasta lõpus alustas MES kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Katseprojektina rakendatakse kaaslaenu esmalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti (Põlva-, Võru-, ja Valgamaa) alla 1000 elanikuga asustusüksustes13. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. - Euroopa Komisjon avalikustas „Maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastaks 2040“14. Visiooni eesmärgiks on muuta maapiirkonnad võimekateks, ühendatuks, vastupanuvõimeliseks ja edukateks. Visiooniga koos luuakse maapiirkondade kokkulepe, ühendamaks avalikku sektorit ja sidusrühmasid ning suunatakse nad tegutsema lähtudes maapiirkondade elanike vajadustest. ELi maaelu arengu tegevuskava kaudu soodustatakse territoriaalset ühtekuuluvust ja innovaatiliste ettevõtete teket maapiirkondadesse, edendatakse uusi ja täiustatud oskusi, tagatakse parem taristu ja teenused ning võimendatakse kestlikku põllumajandust ja mitmekesist majandustegevust maapiirkondades. Eesti seisukohad Euroopa Liidu maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastani 2040 kohta kinnitas Vabariigi Valitsus 4. novembril 2021. - Alustati Maaeluga arvestamise metoodika (ingl k rural proofing) välja töötamist. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga uuendati maa- ja rannapiirkondade mõju hindamise osa ning alustati mõjude hindamise kitsaskohtade välja selgitamisega. Töö metoodikaga jätkub 2022. aastal, mil on planeeritud alustada ka rakendamisega. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: - COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud piirangud ja kriis takistasid jätkuvalt projektitaotluste tegevuste ja investeeringute ellu viimist. Aasta teises pooles toimunud energiahindade kasv mõjutas samuti projektide elluviimist ning planeeritud investeeringute ja tegevuste ellu viimine osutus kallimaks. Lõplikud mõjud katkestatud või edasilükatud projektidest selguvad jooksvalt, kuid tänu MAKi pikenemisele on võimalik toetada täiendavaid projekte tagamaks eesmärkide saavutamise. 13 2022. aasta I kvartali seisuga on taotletud 13 kaaslaenu summas 677 tuhat eurot. Sõlmitud lepinguid on 7 summas üle 400 tuhande. Sõlmitud lepingutest 4 on eluaseme ostmiseks ja 3 ehitamiseks. 14 https://ec.europa.eu/regional_policy/et/newsroom/news/2021/06/30-06-2021-long-term-vision-for-rural- areas-for-stronger-connected-resilient-prosperous-eu-rural-areas 44 4 Kalanduse programm Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Peavastutaja Maaeluministeerium Kaasvastutaja Keskkonnaministeerium Kaasatud asutused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA) Tegelik täitmine Sihttasemed 2020 2021 2021 2022 Programm Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis 26579 - 28 500 29 000 tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, Kalandus vesiviljelus ja kala töötlemine), € Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad 1904 - 1847 1857 kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine) Heas seisus kalavarud, % 39 - 52 53 4.1 Kestlik kalandus Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Meede jaguneb viieks tegevuseks: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja turustamine, vesiviljelus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine ja kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine (KeM tegevus). Tegelik täitmine Sihttasemed Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022 Meede Kestlik kalandus Meetme mõõdik Kutselise kalapüügi lisandväärtus sektori 48 689 - 56 000 56 500 töötaja kohta, € (2019) 45 Meetme mõõdik Vesiviljeluse lisandväärtus sektori 27486 - 12700 24400 töötaja kohta, € (2019) Meetme mõõdik Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide 68 71 Tase ei ole Tase ei ole osakaal kalakaitses, % langenud langenud Meetme mõõdik Majanduslik mõju (sotsiaalmajanduslik 210 - 320 278 mõju) harrastaja kohta aastas, € Tegevus Kutseline kalapüük Tegevuse mõõdik Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris 53,7 53,9 53,9 54 hõivatute keskmine vanus Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete 607 (2019) - 540 535 töökohtade arv Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine 81,8 (2019) - 98,2 94 palk (suhe Eesti keskmisesse), % Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete 70 392 500 - 64 800 000 65 100 000 müügitulu, (EUR) (2019) Tegevus Vee-elusressursside töötlemine Tegevuse mõõdik Eksporditavate toodete koguväärtus, € 121 608 465 129 895 675 130 000 000 127 000 000 Tegevuse mõõdik Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg 15 (2019) - 19 19,5 inimese kohta) Tegevuse mõõdik Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris 21 811 - 17800 18000 töötaja kohta, € Tegevus Vesiviljelus Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete töökohtade arv 64 (2019) - 107 70 Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk 50,24 (2019) - 53,6 53,6 (suhe Eesti keskmisesse), % Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4 138 330 - 5200000 6000000 (2019) Tegevuse mõõdik Vesiviljelussektori toodang, tonni 1040 - 1200 1400 Tegevus EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Tegevus Kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine Tegevuse mõõdik Madalas seisus varude arv 23 - 18 18 Tegevuse mõõdik Jõgedel avatud rändetakistuste arv (tk) 108 114 110 115 Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seetõttu tuleb kalavarude kasutamist ja kaitset korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja 46 konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kutselise kalapüügi, kalatöötlemise ja vesiviljeluse valdkonnas tegutses 2020. aastal 242 ettevõtet 1904 töötajaga. Sektori ettevõtete toodangu müügitulu oli 225 milj €. Võrreldes 2019. aastaga on ettevõtete arv vähenenud 17 üksuse võrra, aasta keskmine tööga hõivatud inimeste arv on suurenenud 15 inimese võrra. Müügitulu suurenes võrreldes 2019. aastaga 14,2 milj euro võrra. Lisandväärtus sektori töötaja kohta oli kalapüügis ja vesiviljeluses 39 508 eurot ning kalatöötlemises 21 811 eurot. Kalatöötlemises on see näitajad võrreldes 2019. aastaga jäänud samasse suurusjärku samas kalapüügis ja vesiviljeluses vähenenud 7150 euro võrra. Trendid on tingitud peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade kallinemisest. Eesti kutselise kalapüügi kogumaht oli 2021. aastal 72 428 tonni ning selle väärtus esmakokkuostuhindades üle 56,5 milj euro. Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestma jäämise tagamiseks kalandussektorist positiivse kuvandi loomist ja tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori vahel. 2020. aastal COVID-19 levikust tingitud müügikäibe vähenemise tõttu fokusseeriti EMKF toetusmeetmeid müügikäibe vähenemise hüvitamisele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele, mille lõplikud väljamakseid ettevõtjatele tehti 2021. aasta alguses. Kalatöötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks tuleb pöörata enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasata selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Kalatööstuste poolt loodi 2021. aastal 14,9 miljonit eurot lisandväärtust, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta oli 2020. aastal 21 811 eurot. Eestis on kalatarbimine viimase kolme aastaga langenud. Värskeima, 2020. aastal Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu järgi on kala kogutarbimine Eestis langenud koguni 15 kg-ni elaniku kohta aastas. Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2021. aastal 368%, mille mõningast langust eelnevate aastatega võrreldes mõjutab ka kutselise kalapüügi sektori püügivõimaluste vähenemine. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Kalasöömise harjumuse taastamiseks jätkab Maaeluministeerium kaheaastase kampaaniaga „Kala kõlab hästi“, mille eesmärk on tuua kala kui väärtuslik toiduaine tagasi inimeste meeltesse. Teavituskampaania kestab 2023. aasta märtsini. Kuna Eestis püütakse üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist, kus oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Nii näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. COVID-19 levikust tingituna vähenes Euroopa-suunaline eksport eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus langes ära ning kaup jäi seisma külmladudesse. Toiduraiskamise vältimiseks taotles Maaeluministeerium 2021. aastal Vabariigi Valitsuse reservist üle 1,8 miljonit euro, et võimaldada COVID-19 puhangust tingitud olukorras kalapüügitoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjale erakorralist toetust. 2022. aasta alguseks maksti ettevõtjatele toetusena välja kokku 433 503 eurot. Eesti tegutseb viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks veel kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit. 47 Tootjaorganisatsioonide liidul on Paldiskis asuv moodne ja kõrgtehnoloogiline kalakomponenditehas, mille toodang on nii kalajahu kui kalaõli, andes 1% ja 1,6% Euroopa vastavast kogutoodangust. Eesti vesiviljeluse moodustavad järgmised tegevusvaldkonnad: kaubakala kasvatamine, vähikasvatus ja kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ning alustatud on karbi ja vetikakasvatuse arendamisega. 2022. aastal oli Põllumajandus- ja Toiduametis vesiviljelustootjana registreeritud 51 tegutsevat vesiviljeluskasvandust, kellest 29 kasvatas kala ja 22 jõevähki. Võrreldes 2019. aastaga langes tootmismaht 2020. aastal 20 tonni. Kogutoodang oli 1040 tonni, mida võib siiski lugeda Eesti kalakasvatustoodangu puhul üpriski kõrgeks toodangumahuks alates 1992. aastast. Palk on sektoris rahalises mõttes küll tõusnud, kuid üldise Eesti keskmise palgatõusuga ei ole suudetud sammu pidada. Vesiviljelussektoris toimunud tööjõulanguse tõttu on suurenenud lisandväärtus töötaja kohta, kus arvestades COVID-19 tingitud negatiivsest mõjust majandusele ei pruugi tööhõive vesiviljeluses kasvada. Merevesiviljeluse arendamisel võib tööhõive sektoris kasvutrendi näidata ning see võib mõningal määral lisandväärtuse kasvu töötaja kohta vähendada. Heas seisus varude osakaal langes 2020. aastal 39% peale ja tõenäoliselt on langust oodata ka 2021. aastal (2018. a oli 50% varudest heas seisus). Varude seisund on halb. Suur väljakutse heas seisus varude taastamiseks on rannapüügis püügikoormuse vähendamine, püügivahendeid on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega. Samuti on vajalik kalavarude kaitsemeetmeid ajakohastada, näiteks tõsta ahvena alammõõtu. Eesmärgiks on tõsta 60% varudest heale tasemele 2030. aastaks. Praegu oleme liikunud eesmärgist eemale. Eesmärk on ambitsioonikas ja nõuab head koostööd KeM ja MeM valitsemisalade vahel. 2020. a oli majanduslik mõju 1 harrastaja kohta aastas 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise tagasilöögi rangelt kehtestatud koroonapiirangud. Mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga, kui majanduse üldnäitaja väheneb, vähenevad ka kulutused harrastuspüügile. Mõõdiku tulemused selguvad igal teisel aastal. Järgmise info saame harrastusuuringuga, mis teostatakse 2022. a kohta ja valmib kevadel 2023. Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal: - Leevendamaks COVID-19 tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjatele ja töötlejatele, võimaldati PRIA kaudu EMKF 2014–2020 vahenditest hüvitada müügikäibe vähenemisest tekkinud majanduslikku kahju. Müügikäibe hüvitamise taotlusi esitati mõlema sektori peale kokku summas 1 576 126 eurot. Lisaks võimaldati tunnustatud kalapüügisektori tootjaorganisatsioonidele maksta hüvitist ajutise ladustamise eest juhul, kui kalapüügitooteid ei õnnestunud COVID-19 olukorra tõttu turul realiseerida. Ladustamisabi taotleti kokku summas 998 734,3 eurot. Mõlema meetme lõplikud väljamaksed ettevõtjatele tehti 2021. aasta alguses. - Tõstmaks Eesti inimeste kalatarbimise harjumusi kutsuti EMKF 2014–2020 vahendite toel ellu kampaania, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste kalatarbimist. Kampaania on ellu kutsutud võimaluste nägemiseks, soodustada tarbija ja kalatoodete pakkuja kokkusaamist. Kampaania idee on „Kala kõlab hästi“, mille märksõnadeks on maitsev, lihtne ja soodne. Kampaania südameks on koduleht www.kalatoidud.ee. Kampaania idee leiti rahvusvahelise ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel. - Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu pakutavate Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 ja EMKF 2014–2020 laenumeetmetele võimaldatakse COVID-19 tingitud olukorra tõttu ettevõtja taotluse alusel vähendada juba sõlmitud laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks nii, et intress ei oleks väiksem kui 1% + EKP määr. 48 - Ühistegevuse soodustamiseks jätkab tegutsemist viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks veel traalpüügi organisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit. 2021. aastal tunnistati kehtetuks tulundusühistu Kalakasvatajate Ühistu Ecofarmi tunnustus kalandustoodete tootjate ühendusena. Kalandusvaldkonnast teadlikkuse tõstmiseks ning positiivse kuvandi loomiseks korraldas Kalanduse Teabekeskus 2021. aastal EMKF 2014–2020 finantseerimisel kokku 31 koolitust ja teabepäeva, osales infotelgiga kahekümnel avalikul üritusel ja festivalil ning organiseeris kaks konverentsi. Teabekeskuse tellimusel valmis 10 uuringut ning anti välja seitse trükist ja kaks rakendust. Teostati konkurss "Aasta Kalandustegu". Suurima ettevõtmisena toimus Läänemere kilu ja räime kui kvaliteetse kalatoorme populariseerimise kampaania Ukrainas, mis tuli küll Venemaa agressiooni tõttu 2022. aasta veebruaris kõige otsustavamas faasis lõpetada. - Ukraina on üks püsivamaid ekspordipartnereid kilu ja räime ekspordil ning on kalatoodete kaubagrupis viie peamise ekspordipartneri hulgas. Venemaa invasioon Ukrainasse häirib kalapüügitoodete eksporti. Arved, mis olid Venemaa sissetungi ajaks Ukraina poolt Eesti ettevõtjatele tasumata, jäävad tõenäoliselt maksmata. 2022. aasta saab olema väga keeruline eriti nendele ettevõtjatele, kes on sõltuvad Ukraina turust. Inimestele stabiilise töö tagamiseks jätkatakse püükidega. Vältimaks suurte laovarude tekkimist külmladudesse, tuleb leida kaubale alternatiivseid turge. - Jätkus erinevate infosüsteemide arendamine ja ajakohastamine. Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumiseks ja andmehalduseks sõlmiti kolme aastane raamleping kutselise kalapüügi registri ja selle allregistrite arendamiseks. Aastatel 2021-2022 on väljatöötamisel lahendused täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuks, mis võimaldab andmete operatiivsemat ja kvaliteetsemat kogumist ja töötlemist, samuti tõhusamat kalapüügialase järelevalve korraldamist. Lisaks on teostamisel kaasaegsete põhimõtete juurutamine nii registri juurdepääsu õiguste kui üleüldise kasutajamugavuse vaates. Harrastuskalapüügi korraldamise efektiivsemaks toetamiseks, valmistas Keskkonnaamet ette TEHA klienditoe tagamise, mis käivitus 2022. - Riigikogu maaelukomisjon algatas kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega soovitakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks püügivahendite piirarvuna püügiõiguse omanikele jaotatavatele püügivõimalustele ka aastase lubatud saagi jaotamise võimaldamist väljapüügimahuna püügivahendite kohta (individuaalkvootidele üleminek). Samuti soovitakse eelnõuga kaotada võimalus jooksval aastal kalapüügiõiguse kasutada andmine ning korduva tõsise rikkumise korral sätestada kalapüügiõiguse vähendamine. Riigikogu komisjonides toimusid arutelud menetluses oleva seaduse eelnõu üle, kuid lõpliku selguseni eelnõu sisu osas 2021. aastal ei jõutud. - Keskkonnaametis jätkati kalapüügi järelevalvet senisel tasemel. KeA- le pandud kohustused on täidetud (Peipsi kokkulepped, Euroopa traalpüügi mahud jt). Parendatud on kontrolli- ja järelevalve süsteeme. Olulisemate kalaliikide, suurema püügisurvega tegevuste üle on kontroll saavutatud, need on kaetud kontrollikavadega, et järelevalve oleks eesmärgistatud ja ressurss suunatud õigesse kohta. Tähtsamatest kontrollikavadest võib välja tuua lõheliste ja jõevähi oma. - 2021. aastal avati 6 paisu: Sinialliku, Helme, Unukse (Pada jõel), Otri ja Jõekääru pais (Udriku ojal) ning Kaldamäe pais samanimelisel ojal. See on pidev töö rändetakistuste likvideerimiseks, käib aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning KeM-i haldusala asutustega. - Kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamiseks olulised õigusaktid on kehtestatud (nt kutseliste püügivõimaluste ja tasude määrus, ajutised püügipiirangud nii kutselistele kui ka harrastajatele). 49 - KIK-i abiga on toetatud harrastuspüügi taristute arendamist. - Kalandusuuringud on läbi viidud ning saadud soovitused teadlastelt. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: - COVID-19 haigust põhjustav koroonaviiruse levik vähendas Euroopa suunalist eksporti eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlust 2021. aasta esimese pooles ei olnud. Üldiselt hakkas kaubavahetus aasta kestel tasapisi taastuma ja Eesti päritolu eksporditavate kalatoodete koguväärtus ja mahud olid 2021. aasta lõpuks tõusutrendis. Magevee kalade töötlejatele võib 2022. aasta tulla endiselt keeruline, sõltudes ka sellest, kui kiiresti HoReCa sektoris suudetakse Lääne-Euroopas olevad laovarud ära kasutada. - Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju ka kalandussektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui kalakasvatuses, ning avaldudes ühtlasi kala kalatoodete hindades poelettidel. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi igapäevaselt poes käies vahetumalt, ning reageerivad hinnatõusule tihti ka kala asemel odavamate alternatiivide kasuks otsustamisega, mis pärsib ka kalatarbimise tõusu. - Tooraine hinnad lõheliste osas olid viimase kümnendi madalaimal tasemel, mis võimaldas eeskätt lõhe ja forelli töötlejatel mõnevõrra soodsamalt valmistada kalatooteid. See mõjutas aga Eesti vesiviljeluse sektorit, kus ca 90% kasvatatavast toodangut moodustab vikerforell. Kohalikud tootjad konkureerivad eksporttoodetega, mille turuhind on Eesti toodete tootmishindadega sarnane. 2022. aasta alguses on lõheliste hinnad võrreldes 2021. aasta sama ajaga ca 30% tõusnud. - Merevesiviljeluses, kus on potentsiaali vesiviljelustoodangu mahu oluliseks suurendamiseks, pärsib arengut erinevate osapoolte vahel ühise arusaamise puudumine merekeskkonda lisanduvate toitainete kompenseerivatest meetmetest, mis võimaldaks majanduslikult jätkusuutlikku tootmist. - Kalapüügiseaduse muutmise seaduse menetlusprotsessi venimine takistab tõhusamat kalapüügiõiguse tõsiste rikkumiste karistussüsteemi rakendamist ning teiselt poolt ka võimalust minna üle täiselektroonilisele kalapüügiga seonduvate andmete edastamisele, kuivõrd kalapüügiseaduse muutmise seadusega luuakse selleks vastav volitusnorm. Hetkel puudub selgus ja ajaplaan, kuidas eelnõu menetlus jätkub ning kas seda jõutakse menetleda Riigikogu praeguse koosseisu ajal. Sellest tulenevalt on raskendatud ka kutselise kalapüügi registri arendustööde ja teiste õigusaktide väljatöötamise planeerimine nii õigusloome protsessi, IT- arenduste kui ka sihtrühmade muudatusteks ettevalmistamise mõttes. - Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu korrigeerimine, ahvena alammõõdu tõstmine, püügivahendite silmasuuruse korrigeeriminerändeteede avamine). 5 Aruandeaasta eelarve täitmine 2021. a esialgne eelarve 2021. a lõplik eelarve 2021. a täitmine (tuhat (tuhat eurot) (tuhat eurot) eurot) Programm - Põllumajandus, toit, maaelu Investeeringud 2 351 5 302 3 535 50 Kulud 408 557 407 164 391 843 Põllumajanduskeskkond Investeeringud 142 1 869 780 Kulud 104 107 97 736 95 245 Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Investeeringud 45 407 229 Kulud 21 770 22 433 18 267 Toiduohutus Investeeringud 272 267 Kulud 9 741 10 788 10 112 Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Investeeringud 15 1 328 1 078 Kulud 34 506 34 522 33 722 Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Investeeringud 344 1 269 1 105 Kulud 199 078 217 734 212 536 Maa- ja rannapiirkonna areng Investeeringud 131 158 77 Kulud 39 355 23 951 21 962 Programm - Kalandus Kestlik kalandus Investeeringud (MeM) 44 638 406 Kulud (MeM) 28 400 18 199 16 153 Investeeringud (KeM) 110 556 377 Kulud (KeM) 5803 8050 6242 51
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel