Rahandusministeerium · 31. mai 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 31.05.2022 nr 1-2/22/188
Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. a aruande
kinnitamine
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,
riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise
tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikele 1
kinnitan:
1. Keskkonna tulemusvaldkonna 2021. aasta aruande (lisa 1).
2. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. a tulemusaruande Kalanduse
ühisprogrammi Keskkonnaministeeriumi tegevuste ja eelarve ülevaate osas (lisa 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll
Kinnitatud
keskkonnaministri 31.05.2022
käskkirjaga nr 1-2/22/188
Lisa 1
Keskkonna tulemusvaldkonna
2021. aasta aruanne
1
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3
1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo............................................................................................... 4
1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud ...................................................................................................... 4
1.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................................................. 5
1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) .............................................. 5
2. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ..................................................................................... 10
2.1. Programmi mõõdikud ................................................................................................................. 10
2.2. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) ........................................................................... 11
2.3. Meetmete ja tegevuste mõõdikud ning tegevuste elluviimine.................................................... 13
2.3.1. Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ......................... 13
2.3.2. Meede 2: Ringmajanduse korraldamine.............................................................................. 25
2.3.3. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus........................................................... 33
2.3.4. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus .............................................................................. 39
2.3.5. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ................................... 44
2.3.6. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine .... 49
4. Aruandeaasta eelarve täitmine ....................................................................................................... 54
2
Sissejuhatus
Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud
Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades.
Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse
ja -kasutuse programm ja Maaeluministeeriumiga Kalanduse ühisprogramm. Esimese
programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest
vastutab Keskkonnaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad
Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium ühiselt vastavalt oma vastutus-valdkonnale.
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning
kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt
Joonis 1).
Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest
majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevus on suunatud looduskasutuse ja
keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks
vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite
sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub
teaduspõhistest otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele.
Lisaks panustab Keskkonnaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus
ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Maaeluministeeriumiga
ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne).
3
1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo
Tulemusvaldkond Keskkond
Tulemusvaldkonna Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning
eesmärk suhtumine loodusesse on vastutustundlik
Valdkonna Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
arengukava* Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Riigi jäätmekava 2014–2020
Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027
Programmid Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
2035“ sihid Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
*Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on väljatöötamisel ja kinnitatakse eelduslikult 2023.a teisel poolaastal.
1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud
Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on
vastutustundlik
Tegelik täitmine Sihttasemed
Tulemusvaldkonna mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022 2035**
Soodsas seisundis loodusdirektiivi 57 57 57 >=52% >=57%
elupaigatüüpide osakaal (%)
Keskkonnateadlikkuse indeks - 47 - - 52
Kasvuhoonegaaside summaarne 18,8 14,3 12,8 (2020) 16,4 13,3 8
koguheide mln tonni CO2 (2018) (2019)
ekvivalenti.
Heas seisundis olevate veekogumite 55 53 53 81 81
osakaal
(2020)
Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) 4495 4462 4151 (2020) 3600 3530
(kg/inimese kohta) (2018) (2019)
Ressursitootlikkus: SKP ja 0,47* 0,65 0,63 (2020) 0,54 0,68 0,9
kodumaise toormekasutuse suhe, (2018) (2019)
eur/kg
*Metoodika muudatus
4
1.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine
Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €)
Kulud -181 740 -372 604 -154 424
Investeeringud -2 979 -7 273 -4 647
Keskkonnakaitse ja -kasutuseprogrammi lisandusid ülekantavate vahenditega riigi CO2
osakute müügist saadud vahendite lepingute jäägid 201 mln eurot, mis kajastatakse meetmete
rakendamise perioodil KeM lõplikus eelarves ja seetõttu on lõplik eelarve ligi kaks korda
suurem kui algne.
1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed)
Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse
ja keskkonnakasutuse eesmärkide saavutamisel, et majanduskasv Eestis jääks keskkonna seatud
piiresse. 2022. a alguses toimunud ÜRO 5. Keskkonnaassambleel lepiti Eesti eestvedamisel
kokku põhimõttes, et keskkond on inimõigus, seega globaalselt ning ka Euroopa Liidu siseselt
on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele –
hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused
ja nendega kohanemine. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on summaarne
kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri1 2020. aasta andmete
järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 12,8 miljonit tonni CO2- ekvivalenti.
2020. aasta inventuuriandmed näitavad kasvuhoonegaaside heite langustrendi jätkumist, kuid
tuleb kindlasti arvestada, et koguheide oli oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990.
aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 65%.
Lisaks hindame tulemusvaldkonna edukust ressursitootlikkusega. Kokkuvõtlikult saab öelda,
et ressursitõhususe meetmest toetatud investeeringud pole veel olulist mõju avaldanud, kuna
COVID kriis avaldas mõju nii kogu majanduses kui ka konkreetsetes ettevõtetes. 2021. a
eesmärgi saavutamine selgub 2023. a alguses. 2020.a muudeti arvutusmetoodikat: 2019.a tase
oli 0,65 €/kg ja 2020.a tase 0,63 €/kg.
Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine.
Kasutades viimaste aastate populaarset metafoori, on meiegi valdkonnas plaanis oma pööre –
jäätmepööre. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt,
et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks
kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses uute
Euroopa Liidust tulenevate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele ning seega tuleb
ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad
seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud ja käib pidev koostöö ning arutelu
sektori partneritega. Lisaks oleme alustanud jäätmete digitaliseerimise pilootprojektidega, et
leida uudseid lahendusi muredele, mida nö klassikalistel viisidel lahendada ei ole õnnestunud.
1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus)
5
Jäätmeteke näitab küll aastate lõikes vähenemisetrendi, kuid eeldatavalt (jäätmestatistika 2021.
aasta kohta on kogumisel ja selgub 2023. a alguses) ei saavutatud 2021. aasta jäätmetekke
vähendamise eesmärki (2020.a tase: 4151 kg/in/a vs kavandatud 3600 kg/in/a).
Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh
kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine,
juhendmaterjalide koostamine, toetusmeetmed), uuendatud vastavaid õigusakte, samas on
oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks.
Lisaks alustati riikliku jäätmekava uuendamist, mis on osa ringmajanduse strateegilisest
nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.
Keskkonnaministeeriumi prioriteet on teadvustada ühiskonnale keskkonna ja kliimaga seotud
väljakutseid ning olla nende lahendamisel partneriks huvirühmadele ja teistele
valitsusasutustele oma poliitikate kavandamisel. Lähiaastatel on keskkonnavaldkonna
peamiseks väljakutseks leida vastus küsimusele: Kuidas rohepöördele hoogu juurde anda? Selle
küsimuse lahendame tehes tihedat koostööd teiste valdkondadega, ministeeriumitega,
huvigruppide ja partneritega. Ühiselt tuleb lahendada nii sisulised küsimused, töötada välja
finantsmehanismid ning toetada ja rakendada uusi tehnoloogiaid, et rohe- ja digipööret
hoogustada. Ükski valdkond üksinda ei saa vastutada kogu riigis strateegia Eesti 2035 raames
kokku lepitud eesmärkide täitmise eest.
Valmistume põhjalikult ka uue välisvahendite perioodi käivitamiseks ja rakendamiseks ning
pingutame, et leida alternatiivseid ja uusi rahastusallikaid ka nö klassikaliste
keskkonnakaitseliste tegevuste tarvis, näiteks vee- ja merekeskkona ning elurikkuse kaitse. Üha
laiemalt jõuavad ühiskonna teadvusesse elurikkuse kaoga kaasnevad hävitavad mõjud nii
loodusele, inimese tervisele kui ka majandusele. Senisest enam pöörame tähelepanu, et
elurikkuse säilitamine oleks keskne printsiip kõigis poliitikavaldkondades, sj tõuseb järjest
enam esile ei-kahjusta-oluliselt (DNSH) põhimõtte rakendamine, aga mõistagi tegeleme
igapäevaselt oma valitsemisala ühe põhiülesandega - elurikkuse säilitamise ning praktiliste
taastamistöödega ning nende toetamisega. Näiteks käivitusid möödunud aastal edukalt LIFE
projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti ja keskselt loodusinfot kajastav loodusveeb
(https://loodusveeb.ee/et.), kinnitati 11 kaitse-eeskirja ja moodustati või uuendati 14 liigi
püsielupaigad. Lisaks valmis rohevõrgustiku toimimise analüüs, sh kaardiandmestikud.
Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi
elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud
sihttasemel.
Tähelepanu all on ka veekaitse. Eestis on 744 pinnaveekogumit ja 31 põhjaveekogumit, mille
hea seisund tuleb saavutada. Vastavalt 2020.a veekogumite seisundihinnangutele on 53%
pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. 2022. aastal on kavas
kinnitada veemajanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027. Kavasid tuleb
hakata ka kohe rakendama, et seatud eesmärke oleks võimalik täita. Samas on näha, et reostuse
vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus,
puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks.
2021. a. lõpetati Eesti kõige reostunumaks veekoguks loetud Kroodi oja jääkreostuse
ohutustamise tööd, mis annab selge panuse Eesti vete seisundi parandamisele. Eesti 2035 üheks
eesmärgiks on veereostuse vähendamine, elurikkuse säilitamine ja liikide seisundi
parandamine.
6
Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma
käitumist muutvates kodanikes – meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine
lähtub keskkonnahoidlikkusest. Järgmine keskkonnateadlikkuse uuring on kavas 2022. aastal,
mil saame ka värske võrdlusbaasi oma tulemusvaldkonna ühe mõõdiku tarvis, aga 2020.a Eesti
elanike keskkonnateadlikkuse indeks oli võrreldes varasemaga kasvutrendis (47%).
Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed
andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja
kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi
algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke
viise keskkonnaseire teostamiseks.
Eesti käivitas koostöös ÜRO Keskkonnaprogrammiga 4. märtsil 2022 globaalse
keskkonnaandmete alliansi DEAL (Data for the Environment Alliance), mis on pälvinud riikide
ja organisatsioonide laialdase toetuse. DEAL on rahvusvaheline koostööplatvorm, mis toob
kokku riigid, tehnoloogiaettevõtted ja teadlased, et tõsta kvaliteetsete keskkonnaandmete
kättesaadavust ja tugevdada keskkonnaseire võimekust. Platvormi abil saavad riigid jagada oma
parimaid keskkonnaandmete alaseid ja digilahendusi ning algatada (arengu)koostöö projekte
nii teiste riikide kui ka erasektoriga. Eesti kui DEALi algatajariik on otsustanud toetada DEALi
tegevust ja selle raames esimeste koostööprojektide läbiviimist arenguriikides.
Koostööprojektidesse kaasatakse ka Eesti ettevõtteid ja ametiasutusi, mis suurendab
ekspordipotentsiaali ja institutsionaalset rahvusvahelist koostööd.
2021. aasta oli oluline järgneva 10-15 aasta arengute vaates, kuna mitmed valdkonna poliitikaid
suunavad arengudokumendid lõpevad (nt kiitis vabariigi valitsus heaks looduskaitse
arengukava aastani 2020 lõpparuande) ning koostamisel on uued, milles kokku lepitavad
põhimõtted mõjutavad kogu keskkonnavaldkonda. Sealjuures on väljatöötamisel ka
keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD), mille koostamise raames lepitakse
keskpikas perspektiivis kokku valdkonna strateegilised eesmärgid ja tegevused.
Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti
keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse
peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna
eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise
vaade keskkonnavaldkonnas. Samuti kavandatakse 2022.a sügisel Vabariigi Valitsusele
kinnitamiseks esitada uus metsanduse arengukava.
Keskkonnavaldkonnas on oluline ka bürokraatia vähendamine, selleks seadusandluse
ülevaatamine ja lihtsustamine. Alustatud on keskkonnaloastamise protsessi põhjaliku
ülevaatamise ja uuendamisega. Tõhusamasse töökorraldusse annab kindlasti oma panuse ka
Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmine – 2021. a alustas tööd uus haldusala
ühendamet – Keskkonnaamet.
Haldusala töö reformimise ja ümberkorraldamisega ka jätkame, panustades sealjuures
energiatõhususse. 2021. aastal valmis rajatava Keskkonnamaja põhiprojekt ning väljastati
ehitusluba. Keskkonnamaja on KeM valitsemisala ühishoone, kus hakkavad asuma
ministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja
Kemiti Tallinna struktuuriüksused ning Eesti Loodusmuuseum. Uues kompleksis saavad
töötajad kaasaegse töökeskkonna, pinnakasutus väheneb 38% võrra. Loodusmuuseum
prognoosib uues majas suurendada külastajate arvu 3-4 korda, 150 – 200 tuh külastajat aastas.
7
Enamik tänastest kasutuses olevatest hoonetest on energiakulukad, keskmine energiatõhususarv
on 230 kWh/m² aastas. Uue kompleksi energiatõhusus suureneb 2,5 korda. Arvutuslik
energiatõhususarv põhiprojekti baasil on 92 kWh/m² aastas. Projektiga toetatakse
keskkonnasäästlikku ehitamist, puidusektori ekspordipotentsiaali suurenemist läbi kohaliku
toorme – puidu väärindamise ja suurte puitehitiste ehitamise kogemuse.
Keskkonnaministeeriumi viimase paari aasta üheks suurimaks väljakutseks on olnud
valdkonna ekspertide ja heade spetsialistide hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja
kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna
inimressursi osas, uusi algatusi ja teemasid lisandub pidevalt. Keskkonnaministeeriumi
valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning
energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste
väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused
loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Üha keerulisemaks muutub valitsemisalas
kogenud ja laialdase ekspertiisiga inimeste hoidmine olukorras, kus ressursse nende
motiveerimiseks napib, samas teemad tähtsustuvad, töökoormus kasvab ning eeldatakse üha
kiiremat kohanemist ning uutes valdkondades orienteerumist. Oleme kohati ise rohepöörde
elluviimisel pudelikaelaks, kuna napib inimesi ja aega.
Järgnevatel aastatel KeM valitsemisala võimekus põhifunktsioone täita langeb. Põhjuseks on
välistoetuste ja muude tuludest sõltuvate kulude kahanemine ning piirmääraga kulude
vähenemine riigiüleselt otsustatud eelarve kärpe tõttu summas 4,2 mln eurot.
Välistoetuste vähenemine lähiaastatel on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi
struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest ja uuele perioodile üleminekust.
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas perioodil 2014-2020 seatud eesmärgid said olulises
mahus 2021. aasta lõpuga saavutatud. Uue perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu
struktuurivahendite rakendamine algab 2023. aastal.
Eesti taastekava raames lisandub Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetus perioodil 2022-
2026 summas 22,4 mln ja Euroopa Liidu uue perioodi struktuurvahendeid lisandub perioodil
2023-2029 summas 224,7 mln eurot, kuid need vahendid ei kompenseeri varasemaid
välistoetuste mahtusid. Antud momendil ei ole veel täpselt teada, milliste jaotusvõtmetega
jagunevad seni veel riigiüleselt kajastatud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahendid. Sobivate
välistoetuste kaasamist takistab ka piiratud eelarvevõimaluste tõttu omafinantseeringu puudus,
mistõttu jääb keskkonnavaldkonda kaasamata vakantseid EL fondide ressursse.
Piirmääraga kulude eelarve kärpimine seab KeM valitsemisala keerulisse olukorda, arvestades,
et inflatsioonist ja kriisidest tulenevalt teenuste ja kaupade hinnad kasvavad, samas kui
baaseelarve väheneb. Võimestamist vajavad paljud alarahastatud valdkonnad. Olulisemad
vajadused puudutavad jääkreostusobjektide korrastamise ja ohtlike jäätmete riikliku korralduse
tagamist, KeM valitsemisala palgapositsiooni järeleaitamist mediaanini jõudmiseks jt teemad.
Lisaks on suurenemas ootused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teenustele (lubade
menetlused, mõjude hindamine, erinevad kooskõlastamised jt) seoses rohepöörde protsessidega
riigis, mistõttu on vajalik sellega seotud valitsemisala teenuste võimekust senisega võrreldes
kindlasti suurendada, milleks omakorda on vajalikud täiendavad ressursid valitsemisala
eelarvesse nii jooksvate kulude katteks, kui ka investeeringuteks.
8
Jätkusuutlikkuse ning riigi poolt ette nähtud ülesannete täitmise tagamiseks esitab KeM taas
lisataotlused riigi eelarvestrateegia (RES) 2023-2026 raames olulisematele vajadustele
eelarvelise katte saamiseks.
9
2. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus
keskkonnakasutus on tagatud
Peavastutaja Keskkonnaministeerium
Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur
(KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM),
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks:
1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse
korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5)
ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh
keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. Järgnevalt antakse ülevaade programmis
seatud eesmärkide saavutamisest meetmete lõikes.
2.1. Programmi mõõdikud
Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega:
Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud
Eesmärk:
Tegelik täitmine Sihttasemed
Programmi
mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Rangelt kaitstavate 14,1 14,2 17,6 vähemalt 10 vähemalt 10
metsade osakaal, %
Kaitstavate alade 19,4 19,4 19,5 vähemalt 19,4 vähemalt 19,4
pindala osakaal
maismaast, %
Kasvuhoonegaaside 6,2 6,0 6,0 (2020) 6,2 6,0
summaarne
heitkogus
kauplemissüsteemiv
älistes sektorites,
mln tonni CO2
ekvivalenti
Tarbijate osakaal, 98 99 99 100 100
kes saab (2020)
ühisveevärgist
nõuetele vastavat
joogivett, %
Välisõhu SO2 18,9 Vähenemi Vähenemise Vähenemise muutus: Vähenemise muutus:
saasteainete tuh t (- se muutus muutus SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; SO2 32; NOx 18; LOÜ 10; PM2,5
heitkoguste 75%), aastal aastal 2020: PM2,5 15; NH3 1. 15; NH3 1.
vähenemine, % NOx 25,2 2020:
(võrreldes aastaga tuh t (- SO2 85;
2005) 41%), SO2 85; Nox 44;
LOÜ 22,7 Nox 44; LOÜ 23;
10
tuh t (- LOÜ 23; PM2,5 41;
29%), PM2,5 41; NH3 1.
PM2,5 5,9 NH3 1.
tuh t (-
55%),
NH3
10,6tuh t
(+5%)
Ohtlike jäätmete 46 48 48 %-punkt suurem %-punkt suurem
taaskasutuse osakaal (2020) 2020. aasta väärtusest 2021. aasta väärtusest
ohtlike jäätmete
kogumassist, % (v.a
põlevkivijäätmed)
Olmejäätmete 34 32 32 35 35
ringlussevõtu (2020)
osakaal
olmejäätmete
kogumassist, %
Ökoinnovatsiooni 73 74 80 67 69
indeks (% EL
keskmisest)
*Mõõdiku sihttaseme mittesaavutamine on märgitud punasega
2.2. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed)
Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus
keskkonnakasutuse tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud
suunas.
Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli 17,6% ning ületas kavandatud sihttaset ka
2021.a (vähemalt 10%).
Kaitstavate alade pindala osakaal maismaast on kasvavas trendis 19,4% (2020); 19,5%
(2021), mis samuti ületab kavandatud sihttaset (19,4%).
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli
2020.a 6,0 miljonit tonni CO2 (2019.a vastavalt 6,2). 2020. aastal langes ETS-väliste
sektorite heide võrreldes 2019. aastaga, ennekõike tööstussektori mahu vähenemise
ning transpordi heite languse tõttu.
Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2020.a ca 99%
(2019. aastal samuti ca 99%). Mõõdiku taset mõjutas ka pandeemia sh Terviseameti
kolleegide suur töökoormus muude ülesannetega.
Välisõhu saasteainete vähendamise kohustus aastaks 2020 võrreldes aastaga 2005 on
järgmine: SO2 32%; NOx 18%; LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu
saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal 2020. aastal: SO2 85%; NOx 44%;
LOÜ 23%; PM2,5 41%; NH3 1%.
Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va
põlevkivijäätmed) on kasvutrendis, tegelik tase 2019. a 46% ning 2020.a 48%.
11
Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist jäi allapoole soovitud
taset, tegelik tase 32% (sihttase 35%). Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal ei ole
kasvanud loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks sh erinevate jäätmeliikide
kohustuslike sihtarvude saavutamiseks on käivitatud ja jätkatud erinevate meetmetega,
sh KOVide toetamine ja elanike teadlikkuse tõstmine.
Ökoinnovatsiooni indeksi kavandatud sihttase on saavutatud. Ökoinnovatsiooni indeks
on mõnevõrra paranenud (74%-lt 80%-le EL keskmisest, sihttase 67%) seoses laiema
ringmajanduse poliitika arendamisega.
Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised
väljakutsed on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused valdkondade
lõikes on toodud alljärgnevates tulemusaruande peatükkides meetmete ja programmi tegevuste
kaupa.
12
2.3. Meetmete ja tegevuste mõõdikud ning tegevuste elluviimine
Peatükis antakse ülevaade mõõdikute sihttasemete saavutamisest ning ellu viidud tegevustest
meetmete ja nende tegevuste lõikes.
2.3.1. Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus
Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus
Eesmärk: kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevendatud,
välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud
Meetme kirjeldus: Meede jaguneb neljaks tegevuseks: kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamine
ja kliimamuutuste mõju leevendamine, osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja
alternatiivsete ainetega asendamine, õhukvaliteedi parendamine ja kiirgusohutuse tagamine. Eesmärki aitavad oma
teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Kliimariske teadvustavate ja 47 - 47 55 -
vastavaid meetmeid võtnud
inimeste osakaal, %
Kliimapoliitika on kujundatud ja jah jah jah jah -
elluviimine korraldatud
Välisõhu kvaliteedi tase ei ületa välisõhu jah ei jah jah
piirnorme kvaliteed
i
piirnormi
d on
täidetud
Kiirgusallikatega seotud ≤10 1 0 ≤8 ≤8
intsidentide arv aastas
Poliitika kujundamisel ja 2020. a Jätkataks Jätkati Jätkatakse Jätkatakse
õigusloomes on arvestatud võeti e ettepanekute ettepanekute ettepanekute
Rahvusvahelise Aatomienergia arvesse ettepane plaanikohast plaanikohast plaanikohast
Agentuuri (IAEA) kiirgusohutuse 2019. a kute rakendamist rakendamist rakendamist
standarditega, kiirgusohutuse plaaniko
13
raamistiku hindamise IRRS auditi ettepanek hast
ja radioaktiivsete jäätmete ud rakenda
käitlemise riiklikku korralduse ja mist
dekomissioneerimise auditi
ARTEMIS ettepanekutega
*Mõõdiku sihttaseme mittesaavutamine on märgitud punasega
Tegevus 1.1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamine ja kliimamuutuste
mõju leevendamine
Eesmärk: välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja
mõju leevendamist.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi
arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust
kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Eesmärki
aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Kasvuhoonegaaside jah jah jah jah jah
heitkogustega kauplemise
süsteem on rakendatud
Korraldatud infopäevade ja 2 1 3 2 2
seminaride arv
Kliimapoliitikaga kui jah jah jah jah -
horisontaalse teemaga on riigi eri
valdkondade õigusaktides ja
strateegilistes dokumentides
arvestatud
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus
Tegevus 1.1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamine ja kliimamuutuste mõju
leevendamine
● 2021. aastal kinnitati 2019. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2020. aasta
kasvuhoonegaaside inventuuri kokku panemist. 2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside
koguheide ligikaudu 11600 kt CO2 ekvivalenti, mis on 72% võrra vähem kui 1990. aastal. Samuti
koostati kasvuhoonegaaside prognoos aastani 2050, millest selgub, et Eestis on tarvis „Eesti
2035“ kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks rakendada lisameetmeid.
● 2021. aasta jooksul koostati Eesti seisukohad mitme olulise Euroopa Liidu poliitika ettepaneku
kohta. Seisukohtade koostamisel kaasati erinevaid huvirühmasid, korraldati infopäevi ning kahe-
14
ja mitmepoolseid kohtumisi. Toimunud kaasamis- ja teavitustegevused andsid olulise panuse
kliima teemade laiema ringi inimeste ja valdkondadeni viimisel ning on andnud tõuke edasisele
meetmete planeerimisele. Üks mahukamaid kaasamisprotsesse viidi läbi 2021. aasta teises
pooles, mil toimus Eesti seisukohtade koostamine 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt
esitatud kliimapakett „Eesmärk 55“ kohta.
● 2021. aastal viidi läbi arendusprojekte, mille raames on Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri
andmete täpsus ning kättesaadavus paranenud. Andmete täpsust parandati muuhulgas Eesti-
põhiste eriheite tegurite mõõtmisega, näiteks leiti, et Eesti kodudes kasutavate ahjude heide on
vähemalt 10 korda väiksem vaikeväärtusest. Sääraseid täpsustusi kasvuhoonegaaside
arvepidamises viidi läbi energeetika, põllumajanduse ja metsanduse vallas. Ühtlasi valmis
veebikeskkond2, kust on lihtsalt ning kiirelt võimalik riiklike kasvuhoonegaaside andmeid kätte
saada.
● 2021. aastal koostasime “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise” arengukava täitmise aruande
perioodi (2017-2021) kohta. Aruanne tõi välja, et kõigist kohanemismeetmetest perioodil 2017-
2020 üle 60% (130 mln eurot) moodustasid Keskkonnaministeeriumi vastutusala tegevused, seda
siis looduskeskkonna ja biomajanduse valdkondades.3 Aruandes rõhutati, et riikliku tasandi
kõrval on oluline roll kohaliku ja regionaalse tasandi kliimamuutustega kohanemisel ning tuleb
senisest enam koostööd teha kohalike omavalitsustega kiirendamaks kohalikul tasandil
kliimariskide hindamist, kliima- ja energiakavade väljatöötamist ja rakendamist eesmärgiga
suurendada kohalikku vastupanuvõimet kliimamuutustele. Sel teemal planeeriti ka ELi
struktuurifondidest erinevaid sekkumisi ja meetmeid.
● Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) vahenditest toetati kohalike omavalitsuste kliima- ja
energiakavade koostamist. Teiste hulgas said toetust ka mitmed omavalitsusliidud.
● Eestit esindas 2021. aasta kliimakõnelustel COP26 Glasgows 30-liikmeline delegatsioon, sh
osales peaminister, keskkonnaminister, Riigikogu keskkonnakomisjoni juht, sidusvaldkondade
ministeeriumite esindajad, äridelegatsioon ning Eesti noorte esindaja. Noorte esindaja kaasati, et
suurendada noorte ja noorte organisatsioonide teadlikkust kliimavaldkonnas ning kaasata noori
enam rahvusvahelistesse kliimadiskussioonidesse.
● Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal püsis 2021.a4 samal
tasemel 2019.a tasemega – 47%, sihttase 2021.a 55%. Tõenäoliselt oli peamine põhjus, miks
osakaal ei tõusnud, ülemaailmne covid-pandeemia – kliimateemad ei olnud nii tähtsalt esiplaanil.
Teadlikkuse suurendamiseks valmis aastal 2021. kliimakommunikatsiooni strateegia koos
tegevuskavaga kaheks aastaks.
● Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lubatud
heitkoguse ühikutega enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse
kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Vähemalt 50 protsenti enampakkumisel saadud tulust
kasutatakse kliimaeesmärkide saavutamise rahastamiseks. Enampakkumis tuludest tehtavate
meetmete seas on erinevaid meetmeid mis edendavad energiatõhusust, taastuvenergiat, säästliku
transporti jne. Keskkonnaministeerium koondab tegevuste kohta aruandluse Euroopa
Komisjonile, ning nõustab meetmete elluviijaid kliimaküsimustes. („Eesti 2035“)
Valdkonna peamised kitsaskohad
● Majandussektorite panus kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku lepitud
ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei ole selge.
2
KHG andmed on kättesaadavad alates aprillist veebiaadressilt kasvuhoonegaasid.ee
Testkeskkonnaga saab tutvuda aadressil test.kasvuhoonegaasid.ee
3
Perioodil 2017-2020 võeti Eestis kliimamuutustega kohanemisesse panustavaid meetmeid/tegevusi 8 eri valdkonnas ja kõigi rahastusallikate
lõikes kokku 193 miljoni euro ulatuses.
4
2021. aasta andmed on Eurobaromeetri sotsiaaluuringu põhjal, mis viidi läbi aastal 2021 ( https://ec.europa.eu/clima/system/files/2021-
06/ee_climate_2021_en.pdf).
15
Eelkõige mõjutab see Euroopa Liidu jagatud jõupingutuste määruse sektorite riikliku eesmärgi
täitmist, millega on Eestile seatud riiklik KHG heite vähendamise kohustus, mille ambitsiooni on
Euroopa Liidul kavas täna kehtivaga võrreldes tõsta. Juba täna kehtiva eesmärgi saavutamine on
riiklike KHG prognooside kohaselt üsna napp ning suurenenud ambitsioon vajab veelgi suuremat
selgust sektorite panuse osas. Täna aga pole enamike valdkondade puhul arengukavades KHG
eesmärke seatud, mistõttu ei lähtuta ka meetmete kavandamisel sellest, et meetmete mõju oleks
riikliku inventuuri võtmes kvantifitseeritav.
● Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene ülevaade.
Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Näiteks 2021. aasta
kasvuhoonegaaside prognooside tegemisel tuvastati 66 kliimameedet, kuid vaid 1/3 tuvastatud
meetmete mõju sai arvuliselt hinnata, mis mõjutab omakorda Eesti kasvuhoonegaaside
prognooside täpsust. Sarnased probleemid esinevad ka kohanemise meetmete hindamisel.
● Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka
inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on horisontaalne teema on
vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh kompetents) kõikidel tasanditel.
● KOHAK tegevuskava 2021-2025, mis koondab endas riigi jaoks olulised tegevused
kliimamuutustega kohanemiseks, valmis 2021.a suvel. Selle elluviimist planeeritakse rahastada
osaliselt LIFE programmist ning struktuurifondide kohanemise meetme kaudu. Mõlemal juhul
seavad programmid rahastatavatele tegevustele kaasfinantseerimiskohustuse, mistõttu ei ole
nende kaudu võimalik tegevuskava terviklikult finantseerida ja on olulisis tegevusi, mille
rahastamiseks puudub eelarveline kate. LIFE toetus tooks KOHAKi eelarvele lisaks 10 miljonit
eurot programmiraha, kuid selle võimaluse kasutamiseks tuleb tagada omafinantseering 8,8
miljonit.
● Eesti riigi investeerimisvõimekus KGH sidumise projektidesse on piiratud ning üheks
alternatiiviks olukorra leevendamisel on vabatahtlik süsinikuturg. Sellel turul on erasektor
valmis lisaks oma tegevusest tuleneva jalajälje vähendamisele panustama vabatahtlikult KHG
heite sidumise või ära hoidmise projektidesse. Vabatahtliku süsinikuturu puhul on oluline, et
erasektori panus ei asendaks ega vähendaks ettevõtte enda ja riigi panust (lisanduvuse printsiip)
ning et tehtud panus annaks tulemusi pika aja jooksul (kestvuse printsiip).
● Vabatahtliku süsinikuturu reguleerimiseks ning reeglite täitmise tagamiseks on vaja välja töötada
raamistik. See peab toimuma kooskõlas Euroopa Liidu seotud protsessidega (LULUCF määrus,
süsinikuringe algatus jt) ning võtma sealseid arenguid arvesse. Vabatahtliku süsinikuturu
raamistiku loomine hõlmab lisaks süsiniku heite vähendamisse või sidumisse puutuva riikliku
lähenemise defineerimisele (metoodikad, sertifitseerimine, seire ja aruandlus) ka ettevõtete
nõudluse, keskkonnaväidete ja konkurentsivõimega seonduvate teemade, süsinikuturu mudelite,
ostja ning pakkuja teekondade jmt analüüse ning nende pinnalt tehtud valikuid raamistiku
koostamiseks.
● Raamistiku väljatöötamiseks on vajalik kaasata projekti 9 kuuks ettevõtete kliimapoliitika alase
nõustamise ja vabatahtlike süsinikuturgude analüüsi kogemusega ekspert, kelle roll projektis on
riikliku raamistiku loomiseks vajalike analüüside teostamine ning juhendite koostamine.
Olemasoleva meeskonna ja kompetentsiga pole kavandatavas mahus ja ajalises raamis võimalik
tulemusteni jõuda.
● CO2 arvestus tugineb riiklikel andmetel, mistõttu on andmete kvaliteet väga oluline ning otsese
rahalise mõjuga nii riigile kui ettevõtetele. Planeerime aruandluse arendustegevusi, mis
võimaldaksid Eestil esitada rahvusvahelise aruandluskohustuse tarbeks täpsemad andmed sh
väheneks üle-või aladimensioneerimine, mis omakorda tähendaks mõnes sektoris ka kulude
kokkuhoidu CO2 hulgalt. Näiteks esialgsetel hinnangutel hoiaks biomassil põhinevate
põletusseadmete uue eriheite kasutamine ära ligi 27 kt CO2 aastas, mis on 1,8 miljonit eurot
(põhineb 4. märtsi CO2 hinnal). Plaanitavad tegevused toetavad ka KOVe kliimamõjude
hindamisel ning võimaldavad selle kaudu neil kliimategevusi paremini planeerida.
16
● Samuti on oluline maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori
kasvuhoonegaaside metoodika arendamine täpsemaks ning tänapäevasemaks: praegu on
LULUCF sektori kasvuhoonegaaside heite mõõtemääratus suur ning plaanitav arendus toetaks
metoodika täpsemaks ja lihtsamini kasutatavaks muutmist kaugseire andmete kasutuselevõtu
kaudu.
● Eesti maakasutus, selle muutused ja metsandus on liikumas süsiniku sidumiselt heitmise suunal,
mis toob vajaduse planeerida täiendavaid meetmeid süsiniku sidumise eesmärkide
saavutamiseks. Täiendavalt tuleb metsastada 2500 ha aastas, suurendada metsakultiveerimise
mahtu (ca 10% uuendusraiete pindalast) ning metsastada ammendatud turbaalasid 1000 ha aastas.
Tegevus 1.2. Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja
alternatiivsete ainetega asendamine
Eesmärk: fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja
piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja f-gaaside käitlemine ja
järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete
kasutamisele. Antakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning
soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Eestis esmakordselt turustatud f- 59 45 - 45 45
gaaside absoluutkoguse
vähenemine
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus
Tegevus 1.2. Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete
ainetega asendamine
Olulisemaks tulemuseks võib pidada Eestis turustatud kõrge globaalse soojendamise
potentsiaaliga (GWP) fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) koguse vähenemist. See
tähendab, et külmasektoris on hakatud kasutusele võtma madalama GWP-ga F-gaase ning
alternatiivseid tehnoloogiaid. Seega oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk-
järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga, mis algas 2015. aastal. Eestis turustatud F-gaaside
kogused 2020. aastal moodustasid 45% 2015. aastal turustatud kogustest (väljendatuna CO2 ekv.
t.). Täpseid andmeid Eestis 2021. aastal turustatud ning tarbitud F-gaaside koguste kohta veel ei
ole, need selguvad 2022. aasta septembris.
● Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi piiranguid ning
rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust.
● Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete
täitmine. Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada
nende taaskasutamine. Käitluskeskuse võimekuse suurendamiseks soetati 2021. aastal uusi
17
vahetus- ja ladustamismahuteid, et valmistuda 2022. aastal F-gaaside ringlusesse suunamise
kampaaniaks.
● Suurimaks probleemiks valdkonnas on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse
sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside legaalsest
turust. Selle peatamiseks oleme algatanud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse, millega
plaanime anda järelevalvele täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks. Osalesime mitmetel
rahvusvahelistel F-gaaside ebaseaduslikule kaubandusele suunatud konverentsidel, kus tõime
välja Eesti parimad praktikad probleemiga tegelemisel.
● Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase õppepäeva
Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele uusi F-gaaside alaseid
kontrollimise juhendmaterjale. Lisaks toimus tihe koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase
sisaldavate mahutite ja toodete impordiga seotud küsimuste lahendamisel.
Tegevus 1.3. Õhukvaliteedi parendamine
Eesmärk: õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide
nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusloome kujundamine ja
õigusaktide rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku
järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse
heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube. Eesmärki aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Rahvusvahelised ja Euroopa jah jah jah jah jah
Liidu nõuded on täidetud
Üle 45 dB öises müratasemes - - -
jah jah
elanike arv vähenenud
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus
Tegevus 1.3. Õhukvaliteedi parendamine
Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) seati
aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005).
Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad
orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja
lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et järgida kuidas riigid kohustusi täidavad, tuleb koostada
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja aasta tagant.
● Värsketel 2020. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmetel on kõik NEC direktiivis
aastaks 2020 sätestatud kohustused Eestil täidetud. Võrreldes 2019. a on suurimaks
muutuseks vääveldioksiidi heitkogus - 19tuh tonni 2019, 11 tuhat tonni 2020. Ilmselgelt ei ole
18
vääveldioksiid heitkoguste võtmes edaspidi Eestile probleemiks. Meie suurim väljakutse on
ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste
kasutus). Hetkel täidame väga napilt heitkoguse vähendamise eesmärki – vähendada ammoniaaki
1% võrreldes 2005. aastaga.
● Praegu käib programmi uuendamine (esimese programmi esitasime komisjonile 1. aprill 2019),
et esitada see komisjonile 1. aprilliks 2023.
● Mõõdik „välisõhu kvaliteedi tase ei ületa piirnorme“, jäi napilt saavutamata: BaP tase oli Tartu
seirejaamas 2021 a. 1,08 ng/m3, mis ületab napilt aasta keskmist sihtväärtust 1 ng/m3.
● Müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna, Tartu ja põhimaanteede
strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed. 2022. aasta juuni lõpuks valmivad uued
mürakaardid. Seega värskeid andmeid hetkel veel ei ole. 2018. aastal valminud müra
vähendamise tegevuskavad näevad ette müra vähendamise meetmeid aastani 2023. Meetmeid on
kavandatud nii tööstusest kui liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked,
heliisolatsioon jne) ja piirkonna kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse
ümbersuunamine, targad planeeringud jne). Meetmete tulemuslikkust hinnatakse järgmises müra
vähendamise tegevuskavas, mis valmib 2024.aastal.
● Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta
tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga vähemalt 6%. See
nõue on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamisse, mis on
ka Eesti 2035 aluspõhimõtete üheks mõõdikuks.
Aastal 2020 suutsid kõik tarnijad selle eesmärgi täita. Eesti saavutas väärtuse -6,3%. 2021
aasta andmed selguvad hiljemalt 2022. aasta lõpuks: andmete esitamise tähtaeg Euroopa
Komisjonile on 31.12. Eesmärgi täitmisel märkimisväärseid probleeme ei esinenud ning eesmärk
kohaldub ka järgmisel aastal.
● Iga-aastaselt võetakse kütuseseire raames 550 mootorikütuste proovi. 2021 aastal tuvastati 8
mittevastavat proovi. Mittevastavate proovide osakaal moodustas 1,45% kõikidest võetud
proovidest. Pooled mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu mittevastavusest.
● Viimase 13 aasta mittevastavate proovide osakaal on olnud 2,1%, seega oli 2021 aasta
mittevastavuste osakaal alla keskmise, kuid võrreldes viimaste aastatega siiski kõrgem (vaata
joonist).
● 2021. aastal võeti 100 kütteõli proovi: 79 põlevkiviõli, 1 raske kütteõli, 1 kerge kütteõli ja 19
diislikütuse proovi. Seire käigus tuvastati 5 mittevastavat proovi, mis moodustab 5% kogu
proovide arvust. Ka aastal 2020 ja 2019 oli mittevastavate proovide osakaal 5% kogu võetud
proovide arvust, seega on tase jäänud samaks.
19
● 2021. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 115 laevakütuste proovi
väävlisisalduse tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest ei leitud ühtki väävlisisalduse
mittevastavust.
● Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud.
● Kütusekvaliteedi seirega on plaanis jätkata. 2022 aastal on plaanis võtta 590 mootorikütuse
proovi, 100 kütteõli proovi ning 70 laevakütuse proovi.
Tegevus 1.4. Kiirgusohutuse tagamine
Eesmärk: kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste
nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi
ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine,
avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku
kiirgustöötajate doosiregistrit. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium,
Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Eesti õigusesse on tähtaegselt üle ei jah jah jah jah
võetud EURATOMi direktiivid
Rikkumismenetluste arv 2* 2* 1* 0 -
Kiirgusohutuse riikliku KORAK ja jah osaliselt jah -
arengukava ja selle alamplaanide alam-
eesmärgid on täidetud plaanid ei
ole
kinnitatud
*Uusi rikkumismenetlusi ei ole lisandunud. Direktiivi 2011/70/Euratom osas 2018. aastal algatatud rikkumismenetlusi ei ole
lõpetatud.
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus
Tegevus 1.4. Kiirgusohutuse tagamine
Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliima-
eesmärkide saavutamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 8. aprillil 2021 heaks tuumaenergia
töörühma loomise. Töörühma eesmärgiks on analüüsida Eestis tuumaenergia kasutuselevõtmise
võimalust ning esitada oma järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Keskkonnaministril
tuleb esitada töörühma tegevuste tulemuste vahearuanne Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2022.
aasta septembris ning lõpparuanne valmib eeldatavasti 2024.a.
Laiemalt vaadates analüüsib tuumaenergia töörühm tuumaenergia kasutuselevõttu, mille abil on
võimalik panustada kliimaneutraalsusesse. Tuumaenergia töörühmas on üheks teemaks ka
tööstuse kaasamine ning kompetentside, oskusteabe ja tööjõu arenguvajadused. Teema laiem
20
kajastamine aitab kaasa valdkonna arengule ning suunab inimesi antud valdkonna vastu huvi
tundma ning teadmisi omandama.
2021. aastal alustati radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise sisuliste tegevustega –
alustatud on KOV eriplaneeringu protsessi ja asukohavalikuga.
Seoses tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme kehtestamisega ning tööandjatele
kohustuste kehtestamisega kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, on järelevalvega
tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks koostatud
asjakohased juhendmaterjalid ning läbi viidud koolitused.
Probleemidena ning valdkonna arengut piiravate teguritena võib välja tuua eelarveliste vahendite
ja inimressursside piiratuse ja ka teiste asjassepuutuvate asutuste (SoM, MKM) vähene
kaasumine.
Kiirgusallikatega seotud intsidente 2021.a ei toimunud, eesmärk täideti.
KeA on taganud valmisoleku kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks. Keskkonnaseire
andmed näitavad, et kiirgusoht ei ole kasvanud. Suuremahulist loata tegevust ei esine.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Kiirgusohutuse tagamiseks ning kiirgus hädaolukorrale reageerimisvõimekuse tagamiseks tuleb
teha lähiaastail mahukad investeeringud, vahetada välja amortiseerunud seadmed ning tagada
pidev seire kiirguse vallas. Näiteks on vajalik kiirguslaborisse uus vedelik-stsintillatsioon
loendur (LSC), mis asendab üle 10-aasta töö olnud vanema seadme; vajalik on KeA kliima- ja
kiirgusosakonna hädaolukordadeks valmisoleku varustusse kuuluva portatiivse
gammaspektromeetri jahutusssüsteemi väljaavahetus. Seade on Eestis ainulaadne portatiivne
gammaspektromeeter, mis tagab operatiivsuse ja ohutuse just õnnetuste korral.
Lõpule tuleb viia Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lõplik ohutustamine
ning teha vajalik eeltöö lõppladestuspaiga rajamiseks. Selleks on vajalik läbi viia kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH II etapp ning lõppladustuspaiga rajamiseks ja
reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud. Samuti on tarvis läbi viia
lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud asukohaspetsiifilised
uuringud ja reaktorsektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine. Nõukogudeaegse
tuumapärandi (Paldiski, Sillamäe) osas lõpplahendust leidmata ning avalikkuse hirme
maandamata ei saa toimuda mõistlike argumentidega avalikke arutelusid tuumajaama rajamise
võimalikkuse ümber ning Paldiski objekti osas lõpplahenduse ning Sillamäe objekti püsiva
hoolduse ning seire tagamine on selle eelduseks.
2.3.1.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemisel saadavate vahendite kasutamise olulisematest tegevustest
Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteemi (ELi HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse
§-le 161 peab vähemalt 50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside
heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine
planeeritakse riigi eelarvestrateegias. KeM poolt 2013-2020 rahastusperioodil elluviidavad
meetmed on kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus
rahvusvahelisse koostöösse ja üleujutusriskide maandamine.
21
• KeMi poolt elluviidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2021. aasta
käskkirjaga projektidele ja tegevustele kokku 0,409 mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt
rahastatud projektide elluviimisest võiks nimetada järgmist:
1) Rohevesiniku kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava koostamist toetati 11 232 euroga.
Kommunikatsioonistrateegia kaudu teadlikkuse tõstmine aitab tekitada tervikpilti
rohevesinikust, selle kasutusvõimalustest ja ohutusest ning suurendada info edasiandmise
efektiivsust. Koostöös MKMiga alustati Eesti vesinikuressursside teekaardi koostamist.
Teekaardiga luuakse terviklik visioon, kuidas vesiniku kasutuselevõtuga vähendada nii CO2
kui teiste saasteainete kasutamist erinevates sektorites.
2) Alustati üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi läbiviimisega, mille tulemused aitavad
loodusväärtusi kahjustamata ja rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes paremini planeerida
maismaale potentsiaalseid tuuleenergia alasid.
3) Jätkati ka ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab
platvormi, mille kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot
selle mõjust ELi HKSi ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda
aluseks eeldustele, mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt
laekuva tulu kohta.
4) Lisaks toetati 2021. aastal ka ÜRO kliimakonverentsi COP26-ga seotud
kommunikatsioonitegevuste elluviimist, piirivete konventsiooni 9. kohtumise korraldamist,
Loodusmuuseumi uue näituse kontseptsiooni, keskkonnavaldkonna arengukava 2030
(KEVAD) koostamist ning Eesti ettevõtete kliima- ja rohetehnoloogiate teadlikkuse
suurendamist äridelegatsiooni visiidi korraldamise kaudu.
5) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes
omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet
projekti summas 1 379 350,24 eurot ning väljamakseid on tehtud 304 012,98 euro ulatuses.
2021. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 3. II taotlusvoor eelarvega 1 527 500 eurot
oli avatud perioodil september kuni november 2021. Esitati 47 taotlust, mille rahastusotsusteni
on plaanis jõuda 2022. aasta jaanuaris.
6) Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse meetme I voorus rahastati 47 projekti summas 915 000
eurot. Mitu projekti on positiivsest rahastusotsust loobunud, peamiselt Covid-19 kriisi mõjude
tõttu. KIKi poolt on väljamakseid tehtud kokku 825 000 eurot ja 2021. aasta lõpuks oli
käimasolevaid projekte veel 5. II taotlusvoorust rahastati 53 projekti summas 485 000 eurot.
KIKi poolt on väljamakseid tehtud kokku 300 000 eurot ja 2021. aasta lõpuks oli käimasolevaid
projekte veel 21.
7) Keskkonnamaja projekteerimistööd jätkusid ka 2021. aastal ning nende eest tasuti kokku 488
174,04 eurot. Valmisid ka olulised uuringud nagu Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu
analüüs, metsa sertifitseerimise edendamine suurendamaks süsinikdioksiidi sidumist Eesti
metsades ja LULUCF ehk maakasutus, maakasutuse muutuse ja metsandus sektori CO2
sidumise ja sidumisevõimekuse tõstmise ja suurendamise võimaluste analüüs
8) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja
välisõhusaasteainete aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja
22
meetmete ning KHG heitkoguste riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri
aruande koostamisse.
9) Jätkati ka Innovatsioonifondi võimaluste tutvustamise toetamist Eesti ettevõtjatele. EL
Innovatsioonifond on üleeuroopaline fond, mille eesmärk on suurendada uusi ja innovaatilisi
madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. 2021. aastal viis KIK
koostöös KEMiga läbi huviliste nõustamist taotlusideede läbimõtestamisel ja taotluste
ettevalmistamisel. Suurprojektide vooru esitati Eestist kokku 7 taotlust. Kahjuks Eesti
taotlustest ükski edukaks ei osutunud. Väikeprojektide vooru esitati Eestist kokku 6 taotlust,
millest ühele pakuti ka rahastust, kuid taotleja loobus pakutud toetusest.
10) 2019. aastal rahastatud KOHAK programmist viidi 2021. aastal ellu KeMis tegevusi
kogusummas 168 940 eurot ning Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile suunati
rakendamiseks 518 000 eurot. Näiteks valmisid kliimateadlikkuse suurendamise
kommunikatsiooni strateegia koos tegevuskavaga ja uuring, mille eesmärk oli modelleerida ja
prognoosida kliimaststsenaariumite kohaste muutuste mõju järvede sise- ja väliskoormusele
ning kihistusrežiimile. Keskkonnaamet jätkas võõrliikide tõrjetööd ning seiret. Koostati ka
kliimamuutustest ja kaitsekorralduskavadest sõltuvate looduslike elupaikade ohustatud ja
kaitstavate liikide seisundi tulevikustsenaariumid.
• Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava
meetme „Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud kolm taotlusvooru ning
neljandast taotlusvoorust taotlemine oli 2021. a lõpu seisuga pooleli. I voorust rahastati 4
projekti kogusummas 582 000 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas 742 749,58 eurot ning
III voorust 9 projekti kogusummas 1 449 268,07 eurot. Väljamakseid on projektidele tehtud
summaarselt 1 176 582,91 eurot. Teiste hulgas said toetust näiteks Timbeter OÜ
puidumõõtmise tehnoloogia kasutuselevõtmiseks Costa Rica metsamajanduse tõhustamiseks,
ClearLife OÜ Burkina Fasos elluviidavale projektile taastuvenergia suletud süsteemiga
hügieenimooduli kasutamiseks vähese veeressursiga aladel ja FuseBox OÜ Keenia
pilootprojekti raames fossiilkütustel põhineva elektritarbimise vähendamiseks, kasutades
elektrisüsteemi tasakaalustamiseks elektrienergia suurtarbijate tarbimise juhtimist ning
väiksema võimsusega hajatootmist. Lisaks on rahvusvahelise koostöö raames toetatud
arenguriike sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise
organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka
Eesti omal algatusel. Suurim toetus summas 1 000 000 eurot suunati 2021. aastal ÜRO
vähimarenenud riikide fondi toetamiseks, et aidata kliimamuutuste mõjudele kõige enam
haavatavaid riike.
• Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused:
1) Üheksale projektile on 328 118,78 euro ulatuses tehtud rahastusotsused ning 198 661,90
eurot on summaarselt välja makstud KIKi kaudu uurimuslike ja ettevalmistavate tegevuste
toetuseks, mis on vajalikud üleujutuse põhjuse väljaselgitamiseks või sobiva tehnilise
lahenduse leidmiseks, eelprojekti koostamiseks või ehituslikuks projekteerimiseks.
2) 2020. aasta lõpust 2021. aasta alguseni viidi läbi avatud taotlusvoor rahastamaks ehituslikke
tegevusi üleujutuste ennetamiseks. Kuuele projektile on 2 123 035,27 euro ulatuses tehtud
rahastusotsused.
23
3) Lõpusirgele jõudis üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine. 2022.
aasta kevadel lõpeb maandamiskavade avalikustamise protsess, misjärel esitatakse need
Euroopa Komisjonile.
4) Alustati üleujutuste ja veetaseme kaugseire (sateliitandmete) põhist teenuse arendamist,
mille teostajateks on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
5) Jätkati suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja uue kõrgveepiiri määramise II
etappiga. 2021. aastal pakuti välja suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja
kõrgveepiiri määramise metoodika. Tööde kogumaksumus oli 71 256 eurot.
• Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi tuludest
meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks rahastati
vastavalt riigieelarvestrateegiale majandus- ja taristuministri haldusalas meedet alternatiivsete
kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) ja energiasäästu meetmed
korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet energiatõhususe ja taastuvenergia
kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes.
• 2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu
kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana.
Rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas atmosfääriõhu
kaitse seadusega riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. KeM poolt elluviidavad meetmed on
rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamine, rahvusvaheline kliimapoliitika ja
biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine ning
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga vähese heitega sõidukite
kasutuselevõtu edendamine.
KeM poolt elluviidavate meetmete raames suunati 600 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika
alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase
aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. KeAle eraldati 100 000 eurot EL-i
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi halduskulude katmiseks. Alustati vähese
heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine toetuse andmisetingimuste väljatöötamisega.
Teiste ministrite haldusalas jätkati Rail Balticu elektriraudteeühenduse rajamise projektiga.
Ettevalmistusi tehti ka kõikide teiste uute meetmete elluviimiseks.
• Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜ-de
enampakkumised, mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja
atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise vahendite
kasutamise eest vastutab KeM. Aastal 2021 viidi läbi avatud taotlusvoor rohetehnoloogia
iduettevõtluse arendamiseks ja koolide kliima väikeprojektide toetamiseks summas 400 000
eurot. Ettevõtete arenguprogrammides toetati eelarvega 246 000 eurot 7 projekti ning koolidest
toetati eelarvega 123 000 eurot 16 projekti.
24
2.3.2. Meede 2: Ringmajanduse korraldamine
Meede 2. Ringmajanduse korraldamine
Eesmärk: kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine
ning terviklik keskkonnamõju vähendamine.
Meetme kirjeldus: Meede jaguneb viieks tegevuseks: ressursitõhususe suurendamine ja keskkonnahoidliku
innovatsiooni edendamine, keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise ning keskkonnaseire tagamine,
tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamine, jäätmekäitluse korraldamine tõhusalt ja vastavalt
jäätmehierarhiale, maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine. Eesmärki aitavad oma
teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Aheraine taaskasutamine, % 60 100 100 40 40
(2020)
Põlevkiviõli tootmise 81 79 79 76 76
energeetiline efektiivsus, % (2020)
Plastpakendi teke inimese kohta, 43 43 43 49 42
kg (2019) (2019)
Sisemajanduse koguprodukti 2,56 2,48 2,48 2,57 2,57
(SKP) kasvuprotsent suhtena (2020)
olmejäätmete tekke
kasvuprotsenti
Keskkonnakaupade ja -teenuste 3141,7 3408 3408 2654,4 2720,8
sektori toodang, mln eurot (2018) (2019) (2019)
25
Tegevus 2.1. Ressursitõhususe suurendamine ja keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamine
Eesmärk: lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-
teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja
rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse
keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja
keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume
nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Keskkonnahoidlike riigihangete 5,8 17 17 (2020) 20 25
mahu % riigihangete mahust (2016)
kokku %
Ressursitõhususe meetmest 22 62 122 75 110
investeeringuteks saanud
ettevõtete arv
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 2. Ringmajanduse korraldamine
Tegevus 2.1 Ressursitõhususe suurendamine ja keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamine
Valmis Technopolise poolt tehtud ringmajanduse uuring eri sektorite ringmajanduse
potentsiaalist. Selle järelduste ja laiemalt ringmajanduse printsiipide strateegilise kujundamise
jaoks alustati ringmajanduse valge raamatu koostamisega (ühiskondlik kokkulepe
ringmajanduse osas). See valmib 2022. Loodi kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid hõlmav
ringmajanduse nõuandev juhtrühm ning seda toetav laiapõhjaline ekspertkogu. Käivitus Norra
EMP programm ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendab
Keskkonnaagentuur.
Kehtestati keskkonnaministri määrus keskkonnahoidlike hangete korraldamiseks 4 valdkonna
jaoks (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT seadmed, koopia- ja joonestuspaber).
Järgmiste valdkondade osas on ettepanek RHS-i muutmiseks tehtud (volitusnorm).
Keskkonnahoidlike maanteesõidukite avalike hangete direktiivi ülevõtmiseks algatati juhendi
koostamine, et lihtsustada seotud KOV-del ja riigi omandis asutustel enda hangete planeerimist.
(Eesti 2035).
Ressursitõhususe meetmes tehti viimased otsused eelmisel EL perioodil, 2021. aasta lõpuks on
toetatud 182 projekti mahuga 67,5 mln € (kogumaksumus ca 200 mln €). 2021.a lõppes 60
projekti.
Paralleelselt käib uute rahastusvahendite (RRF, SF) planeerimine, lähiaastatel on plaanis oluliselt
vahendeid ringmajandusse suunata (ca 125 mln €). Valdkonnad on ringmajanduspõhiste tootmis-
ja tarbimismudelite kasutuselevõtt, laiendatud ressursitõhususe kasv (ka teenindusettevõtetele),
jäätmete liigiti kogumise infrastruktuur, ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu
materjaliringluse tagamine, jäätmetekke vähendamine ning korduskasutuse kasv, läbivalt ka
digitaalsete arengutega.
Rohepöörde jaoks vajalike vahendite analüüs jätkus kogu KeM haldusala jaoks, et selle osas teha
otsused 2022. a I pooles. Jätkub ka laiem rohepöörde jätkusuutliku rahastamise analüüs, sh iga
26
ministeeriumi haldusala võtmes. Kestliku rahastuse põhimõtete rakendamise edendamise osas
algas keskkonnakestlike investeeringute edendamise projekt Eestis, koostöös Läti, Euroopa
Komisjoni, EBRD, KPMG jt teiste partneritega.
Algas EL uue mullastrateegia osas lähtekohtade koostamine, kuna välja on tulemas õiguslik
algatus kogu valdkonna regulatsiooni osas. Valdkond hõlmati ka uue keskkonnavaldkonna
arengukava koostamisse eraldi suunana.
2021. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis keskkonnatasusid – kaevandamise, jäätmete
kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu, kokku ligi 89 miljonit eurot,
mida on ligi 33 miljonit eurot enam kui 2020. aastal.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse põhimõtteid kirjeldatud, puudulik teave ning nõuded
tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu eksida.
KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll
teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate)
harimisel.
Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise tagamine
Eesmärk: oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele,
rakendatakse leevendusmeetmeid.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid,
kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse
sellekohaseid seisukohti, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
KMH/KSH juhtumite arv, mille - - 0 0 0
puhul on selgunud prognoosimata
või alaprognoositud
keskkonnamõju
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 2. Ringmajanduse korraldamine
Tegevus 2.2 Keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise tagamine
2021. a jätkusid paljude suurprojektide KMH menetlused (nt Rail Balticu raudtee trassilõikude
KMH-d, meretuuleparkide projektid). Esitati mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, samas
tehti algust mitme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusega. Mitmed ministeeriumid,
sh Keskkonnaministeerium, on algatanud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise ja
KSH menetlused – Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030, Riigi jäätmekava 2022-2028
ja Metsanduse arengukava 2030. 2021. a laekus naaberriikidelt kokku kuus piiriülese KMH/KSH
teadet. 2021. a andis Keskkonnaministeerium välja ühe uue KMH juhteksperdi litsentsi ning
pikendas kolme olemasoleva litsentsi kehtivust.
27
Valdkonna peamised kitsaskohad
Käimasolevate menetluste kiirendamiseks ja üha lisanduvate menetluste asjatundlikuks
läbiviimiseks puudub valitsemisalal võimekus – ametnikke ei ole piisavalt ning
konkurentsivõimetust töötasust ning ülekoormusest tingituna vahetuvad inimesed tihti ning
sellistes tingimustes ei ole võimalik tagada enam piisavat ekspertiisi, sujuvaid menetlusi,
rääkimata lisanduva töökoormuse, ekspertiisi ja tempoga toime tulemisest.
Keskkonnaministeerium tellis 2020. a analüüsi selle kohta, mida saaks ning peaks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) muutma, et mõjude
hindamise protsessi kiiremaks ning tõhusamaks muuta, näiteks lühendada menetlustähtaegu ning
leevendada nõudeid juhteksperdile. Seni on KeHJSe muutmine jäänud inimressursi puuduse taha.
Ministeeriumis tegeleb mõjuhindamise valdkonnaga 2 inimest, kelle aeg kulub arendustega
seotud KSH või KMH menetlustele ning mahuka õigusloomepaketi kokkupanekuks ei jagu
tööaega. Seadusemuudatuste läbiviimiseks on vähemalt seadusemuudatuse algatamiseks,
menetluse läbiviimiseks selle jõustumiseni vajalik luua täiendav ametikoht, mis vastutaks
õigusloome protsessi vedamise eest.
Peamine koormus rohepöörde energeetika valdkonna arengu kiirendamisel langeb
Keskkonnaametile. Oluliselt on kasvanud uute arenduste ja uute kasutuselevõetavate
tehnoloogiate maht, näidetena: arendused merel, hüdroakumulatsioonil põhinev salvestus,
energiakäitiste veevõtt, vee taaskasutus, jahutusvee kasutuse tehnoloogilised muudatused,
soojuspuurkaevude kiirendatud menetlus, veekaitse riskide hindamine kasutusest väljas olevate
alade (vanad karjäärid) energeetikaprojektide tarvis, uute tehnoloogiate loastamine.
Oluliselt on kasvanud ja veelgi kasvamas arendustega seotud planeeringute menetlused, sh KMH
ja KSH ja Natura mõjude hindamine, täiendavalt on koormuse kasv seotud käimasolevate
üldplaneeringute muutmisega, et ka kohalikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtu ning
energiajulgeoleku küsimused lahendada.
Tegevus 2.3. Tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamine
Eesmärk: tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja
esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse
välja ühtse keskkonnaloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube.
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Taaskasutatud põlevkivituha 2,4 1,8 1,8 (2020) 4,5 4,5
osakaal kogutekkest
CO2 eriheide väljastatud 1154 1204 1204 (2020) 1186 1186
summaarse elektrienergia ja
koostootmisel soojusenergia
suhtes (tCO2/GWhe+th)
PVT-le vastavus 86 90 90 91 100
keskkonnakompleksloa (2020)
kohustusega käitistes (%)
28
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 2. Ringmajanduse korraldamine
Tegevus 2.3. Tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamine
Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud reostusega
seotud ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide valdkondlikku ulatust ja
võimalust need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja ringmajanduspoliitikaga, samal ajal
tagades tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna parandamisel. 2021. aasta alguses koostas
KeM Eesti seoses avaliku konsultatsiooniga esmased seisukohad erinevate võimalike
tööstusheite direktiivi muudatuste kohta, kuid tegelik muudatuste pakett ja läbirääkimised
algavad 2022. aastal.
Eestis on kaks põlevkivitööstust käsitlevat PVT dokumenti. Järeldused Eesti põlevkiviõli
tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal on kehtestatud keskkonnaministri
17.12.2013 käskkirjaga nr 1-2/13/1200. PVT-järeldusi vaadatakse perioodiliselt üle ning kehtiva
PVT-järelduste koostamise ajal oli ENEFIT-280 alles kujunemisjärgustehnoloogia, kuid nüüd on
see juba üks parimast võimalikust tehnoloogiast ning PVT viitedokumenti ja järeldusi tuleb
vastavalt muuta. Varem oli plaanis anda välja eraldiseisev põlevkivitööstuse jäätmete PVT, kuid
mõistlikum on käsitleda tekkivaid jäätmeid juba olemas olevate dokumentide koosseisus. PVT-
järelduste läbivaatamiseks on kokku kutsutud töörühm, kelle ülesandeks on osaleda ja panustada
oma valdkonna piires alusuuringu lähteülesande koostamisse, uuringu vahearuannete ja
lõpparuannete ülevaatamisse.
PVT-le vastavus keskkonnakompleksloa kohustusega käitistes (%), kavandatud eesmärk 91%
praktiliset täideti, tegelik tase 90%. Meil on käitised, kes on tööstusheite seadusest tulenevalt
saanud lubatud erandi korras leebemad nõuded kui PVT-s (ei vasta PVT-le), kellel on
tegevuskava (vastavad olemasolevale, aga mitte uuele PVT-le ning peavad nõuded ette antud
tähtajaks täitma) ja on käitised, kelle olemasolev olukord PVT-le ei vasta.
2020. a võttis KeM eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning alustas 2021. a
süsteemi paremaks toimeks projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Uue keskkonnakaitselubade
korralduse loomise väljatöötamiskavatsus (VTK) on tähtajaga detsember 2022. a osa ka Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammist perioodil 2021-2023. Mai 2021 kuni veebruar 2022 olid protsessi
juurde kaasatud välised konsultandid, kes toetasid "Keskkonnakaitseluba 3.0" projektijuhti
projekti struktureerimisel ja teenusdisaini põhimõtete juurutamisega protsessi läbiviimisel (luua
teenused kasutajakeskselt). 2021. a töötati "Keskkonnakaitseluba 3.0" pika visiooni loomisel
paralleelselt kiirete muudatuste nimel, et tõsta kiiremini Keskkonnaameti võimekust piiratud
ressursside tingimustes neile seatud ülesannete kõrgetasemeliseks täitmiseks. (VVTP ja Eesti
2035)
Keskkonnaameti põhilised teenused on seotud keskkonnakaitselubade väljastamisega, mis
läbivad mitut programmi tegevust (tööstusheide, jäätmekäitlus, õhukvaliteet, kiirgus,
veekeskkond, maapõu). Klientide ja ametnike säästva ressursikasutuse huvides rakendatakse
võimaluse korral mahukate keskkonnalubade asemel vähem ressurssinõudvaid registreeringuid.
Uudse nähtusena käivitus 2021. aastal registreeringu automaatne väljastamine. Ressursipuudus
ongi põhiline probleem, millega kokku puutuda tuleb ja mis raskendab ka loamenetluse
tähtaegades püsimist; sellest hoolimata suudetakse 78% komplekslubadest ja 96%
keskkonnalubadest välja anda tähtaegselt. Loataotlemise teenuste juures on oluliseks eesmärgiks
klientide rahulolu teenusega. See on 2021. aastal märgatavalt tõusnud.
Klientide rahulolu keskkonnaloa taotlemisel:
29
Vesinikutehnoloogia näol on tegemist tehnoloogiaga, millega ei kaasne saasteainete heidet
keskkonda. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtmine oleks keskkonnakvaliteeti silmas pidades suur
samm null-saaste eesmärkide suunas. Kuna tegemist on siiski uudse ja majanduslikult kuluka
ettevõtmisega tellis 2020. a KeM koostöös MKMi ja Riigikantseleiga uuringu „Eesti
vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“, mis valmis 2021.a juunis. Rohevesiniku väärtusahela
ülesehitamiseks ühistranspordisektoris, otsustati eraldada 5 mln eurot toetust pilootprojektile 2021. a
lõpus. Laiemalt väärtusahelate ülesehitamiseks transpordis või tööstuses, on ettevalmistamisel
toetusmeede 50 mln ulatuses EL taaste- ja vastupidavusrahastust. 2022.a jaanuaris otsustas valitsus
põhimõtteliselt toetada ka kolme Eesti ettevõtte osalemist Euroopale strateegiliselt oluliste vesiniku
väärtusahelate rajamiseks IPCEI raamistikus (Important Projects for Common European Interest),
mille eesmärgiks on tugevdada ELi strateegilist tehnoloogilist sõltumatust ja kus Eesti ettevõtted
osalevad salvestustehnoloogiate arendamisel. (Eesti 2035)
Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning nõrgvee ja
saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult.
Kemikaalipoliitika kujundamisel on KeMi eesmärgiks riigisiseselt tagada tõhus ja süsteemselt toimiv
koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna töökorralduse ja kitsaskohtade
kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste leidmiseks telliti uuring „Kemikaalivaldkonna
töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine ning analüüs ja ettepanekud pädevuste ja
seonduvate tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“. Kahjuks uuring ebaõnnestus, lähteülesannet
täpsustati ja 2022.a alguses telliti uus uuring, mh eesmärgiga valdkond süsteemselt kaardistada.
Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest jäi kavandatud sihttasemele alla, sihttase 4,5%,
tegelik tase oli 2020.a 1,8%. Tuha taaskasutust on enamasti takistanud tuha omaduste muutlikkus
ning sideaineliste omaduste vähenemine. Lendtuhka on varasemalt peamiselt kasutatud
mullaparandajana või lisandina tsemenditootmises. Lendtuha kasutamine on vähenenud, kuna Narva
elektrijaamades toimunud tehnoloogiliste muudatuste tõttu (keevkiht kateldele üleminek) on lendtuha
omadused muutunud.
CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes aastal 2020
suurenes, tegelik tase oli 1204, sihttase 1186 tCO2/GW he+th. Saab järeldada, kui palju CO2-te tekib
sõltuvalt kasutatud kütustest ja saadud energia hulgast. Näitaja annab hinnangu, kui palju CO2 tekkis
vastavalt kasutatud kütustele (lisaks põlevkivile ka biokütus, uttegaas ja turvas) ning saadud elektri-
ja soojusenergia koguse suhtes.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Keskkonnaministeeriumi eelarvesse on jäänud riigi kohustused seoses Vaivara ohtlike jäätmete
käitluskeskuse ja Kiviõli, Kukruse ning Kohtla-Järve tööstuspärandiga. Kogu Eesti vajadusi teenindav
ohtlike jäätmete käitluskeskus vajab laiendamist ning hooldust, samuti peab pidevalt tegelema
järelhoolduse ning -seirega juba suletud poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilatel. Kaasnevad kulud on aasta
aastalt kasvanud ning täiendavaid vahendeid Keskkonnaministeeriumile eraldatud ei ole.
Tegevus 2.4. Jäätmekäitluse korraldamine tõhusalt ja vastavalt jäätmehierarhiale
30
Eesmärk: efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse jäätmelube,
tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete
koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Liigiti kogutavate jäätmete 44 42 42 46 48
osakaal olmejäätmete kogutekkest (2020)
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 2. Ringmajanduse korraldamine
Tegevus 2.4. Jäätmekäitluse korraldamine tõhusalt ja vastavalt jäätmehierarhiale
● 2021. aasta maikuus jõustusid pakendi- ja jäätmeseaduse muudatused, millega võeti lõplikult üle
3 valdkondlikku direktiivi.
● 2021.a juunis saatis Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja
huvigruppidele arvamuse avaldamiseks jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse
eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv.
● Sügisel saatis Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja
huvigruppidele arvamuse avaldamiseks keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise
seaduse eelnõu, millega soovitakse tõsta ladestustasusid ning kehtestada uus saastetasu –
ringlusse võtmata plastpakendijäätmete saastetasu.
● 2021. aasta sügisel valmis Maailmapanga poolt koostatud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs,
mis pakkus lahendusi, kuidas saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Uuringu
järelduste ja soovituste pinnalt on ettevalmistamisel jäätmeseaduse VTK.
● Alustati jäätmekava uuendamisega ja algatati riigi jäätmekava 2022-2028 KSH protsess.
Hetkeseisuga on kinnitatud KSH programm ning kavandatakse hanget KSH aruande
koostamiseks. (Eesti 2035)
● 2021. aasta novembris saadeti kooskõlastamisele jäätmeseaduse eelnõu, millega täpsustatakse
tagatist ning tootjavastutust puudutavaid sätteid.
● Jäätmete liigiti kogumise soodustamiseks toetati 31 kohaliku omavalitsust biojäätmete
kompostrite ja konteinerite ostuks kokku 1,475 miljoni euroga. Toetuse abil soetatakse kokku
7864 kompostrit ja 3728 konteinerit.
● Ohtlike jäätmete valdkonna riigi korralduslikku poolt haldava Vaivara ohtlike jäätmete
käitluskeskuse puhul tagati uus operaator ja algatati nii kompleksi uus detailplaneering, selle
jaoks vajalik keskkonnamõjude strateegiline hindamine kui ka uute ladestamise kärgede jaoks
vajalik eelprojekteerimine. Sellega kaasneb kompleksi tegevusplaan, mis valmib 2022.
Valdkonna peamised kitsaskohad
● Jäätmeteke on suurenenud, madal olmejäätmete liigiti kogumine.
● Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud lakkamise kriteeriumide
rakendamine.
● Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade.
● Puuduvad reaalajas jäätmekäitluse andmed, st andmete ajakohasus ei ole piisav.
31
Tegevus 2.5. Maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine
Eesmärk: maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse
maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste
uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma
teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Maapõuest väljatud põlevkivivaru 11 13 13 14 14
tonni kohta välja pumbatud vee (2020)
kogus
Allmaakaevandamise kao osakaal 27,2 28,1 27,4 29,2 29,2
kaevandatud ja
kasutuskõlbmatuks muudetud
põlevkivivarust, %
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 2. Ringmajanduse korraldamine
Tegevus 2.5. Maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ osas on ette valmistatud arengukava viie
rakendamisaasta tulemuste analüüs, mis esitatakse 2022. a kevadel Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks. Analüüsis on leitud, et põlevkivitööstus on muutunud: kaevandamise mahud on
oluliselt vähenenud ning põlevkivi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmise asemel rohkem
õlitootmiseks. Arenguperspektiivi nähakse põlevkivikeemial.
Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030 seatud eesmärkide elluviimiseks on 2021.a
analüüsitud valdkonna eesmärke. Põlevkivijäätmete osas taaskasutati põlevkivi aherainet enam kui
100% selle tekkest, kasutati ka varasemalt ladustatud aherainet ning ületati oluliselt eesmärki 40%.
Põlevkivi aherainet on taaskasutatud peamiselt täitematerjalina päikesepargi ja motomäe rajamisel
või kaevandusalade korrastamisel, aga ka võttes ringlusse, tootes sellest killustikku väiksemate teede
ja sadamate ehituseks. Taaskasutusvõimalused sõltuvad aheraine kvaliteedist, mis varieerub
piirkonnast sõltuvalt suurel määral, seetõttu osades ettevõtetes ei ole aherainet halva kvaliteedi tõttu
killustiku tootmiseks kasutatud. Teede ehitusnõuded on vaja üle vaadata, et teede ehitusel oleks
võimalik rohkem kasutada aherainest toodetud killustikku
Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus 5 oli aastal 2020 13 m3/t, mis
on sihttasemest 14 m3/t madalam. Kuigi vastav mõjunäitaja on püsinud seatud eesmärgist madalam,
on iga-aastane kaevandustest väljapumbatud vee kogus olnud siiski suur, keskmiselt 165 mln m3
aastas ning seda mõjutab nii kaevanduste pindala suurenemine kui ka sademete hulk.
Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust oli
2021.a 27,4% ning sellega on püsitud eesmärgis, hoida kadude osakaal alla 29,2%.
5
arvestatakse väljapumbatud vee kogust viie eelneva aasta keskmisena, et arvesse võtta eri aastate sademetest
tulenevat muutlikkust
32
Põlevkivitööstuse pärandmõjude vähendamiseks tehti suures mahus ettevalmistavaid tegevusi
põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimise- ja kahjude hüvitamise meetmete
kavandamiseks. Koostatud on kaevanduskahjude menetlemise määruse kavand. 2021.a lõpus valmis
EKIF OÜ uuringuaruanne "Endistel põlevkivialadel asuvatele hoonetele kaevandamisega põhjustatud
kahjustuste hindamine". Uuring annab infot altkaevandatud aladel paiknevate hoonete ja kinnistute
seisukorra kohta ja aitab teha otsuseid kahjude hüvitamise meetmete kujundamisel.
Koostöös KIKga on valminud eelarve kasutamise plaan ja ajakava kaevandamise tõttu tekkinud
probleemide ja kahjude likvideerimiseks (põlevkivi kaevanduse varinguakude korrastamine, Maardu
fosforiidikaevandusest tingitud liigvee probleem, sulgemata uuringupuuraugud, Kukruse puistangu
järelseire, Ubja kaevandusala stabiilsuse hinnang).
Keskkonnaministeeriumi jaoks on jätkuvalt väga oluliseks teemaks maavarade maakondlikud
teemaplaneeringud, mille koostamise eesmärgiks on kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste
maakasutusprioriteetide seadmine. 2021.a detsembris algatas Vabariigi Valitsus (VV) Harju
maakonna maavarade teemaplaneeringu. VV-le on 2021. a esitatud memorandum, milles on
analüüsitud vajadust algatada ka Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringute
koostamine. Keskkonnaministeerium esitab Rapla ja Pärnu maakondade maavarade
teemaplaneeringute algatamise taotluse Rahandusministeeriumile 1. juuliks 2022.a. Planeeringutega
seotud tegevused jätkuvad 2022. aastal ning Keskkonnaministeerium panustab
Rahandusministeeriumi poolt korraldatava teemaplaneeringu koostamisse ja KSH algatamisse. (Eesti
2035)
Mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamise ja korrastamise tagamise osas viidi juba 2020.a
läbi täiendavad analüüsid, täpsustati alustabeleid ning tegevused jätkuvad 2022. aastal. Seejuures
kavandatakse taotleda rahastust mahajäetud karjääride korrastamiseks ning tehakse koostööd Rail
Baltic projektimeeskonnaga ja ettevõtetega karjäärialade korrastamiseks. 2021. a korrastati kokku 6
mahajäetud karjääri.
2021.a tehti ettevalmistavaid tegevusi maapõueseaduse muutmise (MaaPS) eelnõu koostamiseks.
MaaPS-i muudetakse eelkõige seaduse rakendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
Täpsustatakse või täiendatakse sätete sõnastust, et tagada üldine õigusselgus ja sätetest ühene
arusaadavus.
2021.a alustati koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ nelja aastase perioodi aruande koostamist. Aruanne on huvigruppidele
saadetud kooskõlastamisele ja 2022. a on kavandatud esitada aruanne Vabariigi Valitsusele.
2.3.3. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus
Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus
Eesmärk: saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on
tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.
33
Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kaheks tegevuseks: merekeskkonna kaitse suunamine ja vee säästliku kasutamise
edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Mere meetmekava täitmise määr 65 70 80 80 100
Eesti mereala seisund toitainete 1,23 ei ei vähene väheneb väheneb
alusel väljaspool vähene
rannikuveekogumeid (ER)
Mereprügi sisaldus meres on 50 50 75 75 75
vähenenud
Keskmine veeteenuse hind ja jah jah jah jah Jah
selle osa leibkonna keskmisest
sissetulekust ei ületa 2,5%
Reovee kogumise ja puhastamise 96,5 96,5 96,5 (2020) 98 100
osas nõuetele vastavate üle 2000
ie koormusega
reoveekogumisalade osakaal, %
Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine
Eesmärk: merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see
tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid mere uurimiseks
ning töötatakse välja meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi
aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning lube mereuuringuteks Eesti
merealal. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Maismaalt merre jõudvate 28187 t ei ei jah jah
saasteainete hulk on vähenenud N-üld/a;
568 P-
üld t/a
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus
Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine
34
2021. aastal valmis ja võeti vastu kõikide Läänemere riikide ühine tegevuskava Läänemere
kaitseks. Regionaalne plaan sisaldab 199 tegevust Läänemere seisundi parandamiseks kuni
aastani 2030.
Seoses aasta alguses tekkinud segadusega selles osas, mida laevad merel teha tohivad või ei tohi
ning lähtuvalt suurest tähelepanust seoses nafta ja ohtlike ainete käitlemisele merel, otsustati
keskkonnaohutuse eesmärgil karmistada nõudeid laevadele ankrualadel ohtlike ja kahjulike
ainete käitlemiseks ning suunata need tegevused merel ohutumasse kohta. (Eesti 2035)
2021. aastal lõppes kaks rahvusvahelist uuringuprojekti, mille käigus selgitasime võimalusi
meres leiduvate vetikate ja randa uhutavate rannaheidiste mitmekesisemaks kasutamiseks, seda
nii ringmajanduse toetamiseks kui ka keskkonnaseisundi parandamiseks. Teadlastega koostöös
andsime omapoolse sisendi ja viisime lõpuni ÜRO algatatud maailmamere seisundi hindamise,
mille käigus kirjeldati ära peamised ning kõige enam murettekitavamad suundumused
merekeskkonna seisundis.
2021. aastal jõudis lõpuni ka Eesti ühinemine meritsi veetavate ohtlike ja kahjulike ainete
konventsiooniga. Konventsioon tagab Eestile ligipääsu rahvusvahelisele hüvitiste süsteemile
Eesti merealal toimuvate reostusõnnetuste tagajärjel tekkinud keskkonnakahjude hüvitamiseks.
Üle pika aja toimus 2021. aastal mitu naftase eluslooduse pääste koolitust, kus koolitati nii pääste
korraldajaid, päästjaid kui ka ametnikke päästeolukordade paremaks kavandamiseks Eestis.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Meremeetmekavadega planeeritakse samuti mitmeid erinevaid ja üksteist täiendavaid meetmeid, sh nii
uurimuslikke kui praktilisi. Näiteks: kalade kudealade ja rändeteede seisundi parendamine, asurkondade
turgutamine ja kaitsemeetmete ajakohastamine; kaaspüügi vähendamise ja vältimise tehnoloogiate
rakendamine liikide kaitseks Läänemerel; merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise
kompensatsioonimeetmete väljatöötamine; sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse
seire miinimumnõuete paketi koostamine ja rakendamine; Väikese väina maanteetammi avade rajamine
veevahetuse parandamiseks ja väina avamiseks kalade rändeteena; reostustõrje võimekuse tõstmine läbi
uue reostustõrje (nafta ja teised ohtlikud kemikaalid) võimekusega poi- ja uurimislaeva projekteerimise
ja ehitamise; sademevee ja heitvee töötlemine mikroplasti koguste vähendamiseks jpt.
Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse
osutamise tagamine
Eesmärk: vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja
säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse muu hulgas meetmeid veekogumite hea seisundi
saavutamiseks, sh põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks, ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
tagamiseks ning korraldatakse nende rakendamist, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse
põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Töötatakse välja visioon, kuidas riik peab tulevikus
kujundama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud,
korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, hinnatakse
veekogumite seisundeid ja koormusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku
järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
35
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Ühiskanalisatsiooniga liitunud 83,5 83 83 (2020) 83 83
elanike osakaal
NTA põhjavee seirepunktide 28 37,6 Ei/ 37,6 Jah /˂37,6 Jah / ˂37,6
protsent, kus nitraatiooni sisaldus (2020)
ületab 40 mg/l ei suurene või
väheneb
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus
Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise
tagamine
2020. a käivitus OECD tegemisel ja Euroopa Komisjoni rahastusel ja Keskkonnaministeeriumi
tellimisel vee-ettevõtete konsolideerimise analüüs, et välja töötada jätkusuutlikku vee-
ettevõtluse kontseptsioon, et vähendada sektori sõltuvust riigitoetustest. Projekti valmimine on
kavandatud 2022. a suveks, kust tulevad ettepanekud, kuidas ÜVVK valdkonda edasi tuleks
arendada. (Eesti 2035)
2021. a. lõpetati Eesti kõige reostunumaks veekoguks loetud Kroodi oja jääkreostuse
ohutustamise tööd, mis annab selge panuse Eesti vete seisundi parandamisele. Kroodi oja
settetiikidest kaevati välja ja puhastati termilise töötlemise teel ca 52 000 m3 naftasaadustega
saastunud muda. Keskjooksul rajati 1,2 km ulatuses uut ojasängi. Alamjooksult kaevati välja ca
reostunud pinnast ja setteid. Pärast tööde lõpetamist tehakse 50 aasta jooksul põhja- ja pinnavee
seiret, mis annab infot jääkreostuse ohutustamise tõhususe kohta. Seiretulemused näitavad
Kroodi oja keskkonnaseisundi paranemist.
Põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavees kinnitati ka
nitraaditundliku ala (NTA) tegevuskava aastateks 2021-2024, mille rakendamine on äärmiselt
oluline, kuna veeseireandmed näitavad NTA piirkonnas põhjavee seisundi halvenemist.
2022. aastal on kavas kinnitada veemajanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks
2027. Kavasid tuleb hakata ka koheselt rakendama. Samas on näha, et reostuse vähendamist ja
vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii
inimesi kui ka rahalisi vahendeid uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning
investeeringuteks. Eesti 2035 üheks eesmärgiks on veereostuse vähendamine, elurikkuse
säilitamine ja liikide seisundi parandamine.
2021. aastal said valmis pinnavee ja põhjavee kaitse korraldamiseks kolmanda perioodi (2022-
2027) veemajanduskavade ja teise perioodi (2022-2027) üleujutusega seotud riskide
maandamiskavade eelnõud ning need pandi 31.12.2021 avalikule väljapanekule.
2021. aastal võeti vastu Riigikogus veeseaduse muudatus põllumajandusvaldkonnas
bürokraatia vähendamiseks nii põllumeestele kui ka Keskkonnaametile. Seaduse muudatuse
tulemusena kadus põllumeestel vedelsõnniku laotamisplaani ja karjatamise teatise esitamise
kohustus. Esimene puudutas ligikaudu 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat.
Veekaitsevööndis karjatamise kohta on aastas esitatud Keskkonnaametile ca 300 teatist.
2021. a uuendati keskkonnaministri määrusega kehtestatud veekeskkonna seisundi hindamiseks
kasutatavate ja seisundi parandamiseks või säilitamiseks kavandatavate meetmete planeerimisel
aluseks võetavate ohtlikke ainete nimistut ja ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusi.
36
2021 aastal jätkus LIFE IP CleanEST projekti elluviimine, mh valmis 2021. aastal Soolikaoja
sisekoormuse uuring ning paigaldati Rakveres Soolikaojale nitraadi absorbeerimiseks
hakkepuidufiltrid ja taimtervendamise eesmärgil tehissaared.
2021. a atesteeriti kokku 176 veeproovivõtjat heit- ja reovee, reoveesette, pinnavee, joogivee
või merevee valdkondades.
2021. a hinnati ja kehtestati põhjaveevarud seitsmel põhjaveevaruga alal. Põhjaveevarud
kehtestati keskkonnaministri käskkirjade alusel Narva ja Narva-Jõesuu, Sillamäe, Estonia
kaevanduse ja Narva karjääri, Järvakandi Klaasitehase ja aleviku, Paide Tere AS, Lüganuse valla
ja Valio Eesti AS Laeva Meierei põhjaveevaruga aladel kokku 16 920 m3 ööpäevas joogivee ja
tootmisvee otstarbel kasutamiseks. Kõik põhjaveevarude hindamiseks koostatud
hüdrogeoloogilised uuringud vaadati läbi kuuel põhjaveekomisjoni istungil.
2021. a. eraldati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammist
toetuseid 25 veevaldkonna projektile toetuste kogumahuga 5,08 miljonit eurot. Toetuste
tulemusel saavad nõuetekohase reoveepuhastuse kokku 4510 inimest ja nõuetekohane
joogiveevarustus tagatakse 2879 inimesele. Viiel jääkreostusobjektil, millest üks asub riigimaal,
viiakse pinnas vastavusse ohtlike ainete sisalduse piirarvudega. Euroopa Ühtekuuluvusfondist
rahastatud suurematest veemajandustaristu projektidest jõudis 2021. a. lõpule Türisalu
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekt, mille käigus ehitati Türisalu ja Keila-Joa asulates välja
ühisveevärk- ja -kanalisatsioon kõigile piirkonnas seni teenusega varustamata elanikele (rajati
1001 uut liitumispunkti). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise toetusvooru kinnistusiseste
liitumiste väljaehitamiseks (eraisikute ÜVK voor) eelarve oli 17,3 mln eurot, millest 2021. a
lõpuks oli rahastamisotsuseid tehtud 16,2 mln euro ulatuses ning väljamakseid 15,4 mln euro
ulatuses. Samas uuel struktuurivahendite perioodil ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonda
enam ei rahastata, kuigi valdkonna toetuse vajadus aastas on vähemalt 20 mln eurot. (Eesti 2035)
Valdkonna peamised kitsaskohad
Veemajanduskavadega koos koostatakse meetmeprogramm, kus planeeritakse meetmed iga
mitteheas seisundis põhjavee- ja pinnaveekogumi kohta. Eestis on 744 pinnaveekogumit ja 31
põhjaveekogumit, neist mitteheas seisundis on 358 pinnavee- ja 8 põhjaveekogumit. Meetmed on
oma olemuselt põhimeetmed ehk õigusaktidega kehtestatud nõuded, piirangud, kohustused (sh
riigiasutuste nö põhitöö) ja täiendavad ehk vabatahtlikud meetmed.
Meetmeprogrammis on väga palju erinevaid meetmeid, nagu näiteks: meetmed põllumajandusest
pärinevate toitainetega saastamise vähendamiseks, meetmed saastatud alade puhastamiseks, veekogu
pikkisuunalise terviklikkuse parandamine (nt kalapääsude rajamine, vanade paisude lammutamine,
elupaikade ja kudealade taastamine), joogivee kaitsemeetmed (nt kaitsetsoonide, puhvertsoonide
loomine jne), uuringud, teadmistebaasi täiustamine ebatäpsuste vähendamiseks jne.
Meetmete planeerimise aluseks olnud seose loomine veekogumile avalduva koormuse ja veekogumi
mittehea seisundi elemendi vahel ning neile vastavate meetmete planeerimine koosmõjus ja erinevate
osapoolte abil nende elluviimine. Kogu meetmeprogrammi maksumus on ca 650 MEUR, millest kate
puudu ca 165 MEUR. KeM haldusala osa sellest (aastateks 2023-2026) on ca 25,55 MEUR, millest
kate on puudu ca 12,5 MEUR.
Näiteid vajalikest meetmetest:
o Uuringud sisaldavad seire ja seisundihinnangute metoodikate arendamist, veekogumite
tunnuste üle vaatamist, põhjavee uuringuid, õigusaktide muutmiseks vajalikke uuringuid,
VMK järgmise perioodi alusuuringuid ja VMK koostamist.
o Tehnilised meetmed sisaldavad põhjavee reostusriski kujutavate kasutuseta kaevude
likvideerimist, veekogumite tervendamisega seotud meetmeid ja jääkreostusobjektide
ohutustamist.
37
o Süsteemiarendused käsitlevad jääkreostusobjektide andmebaasi andmete kvaliteedi
parandamist ja kättesaadavuse tõhustamist, põhjavee kaitseks vajalike ruumiandmete
kättesaadavaks tegemine, mudelite uuendamist jms.
o Veeseireprogrammist uurimusseire uuringutest on KeM vastutuses ohtlike ainetega
seotud uuringute korraldamine.
Varasemalt on Euroopa Liidu toetustel olnud suur roll keskkonnakaitseliste tegevuste, eeskätt
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitaristu ehitamise ja rekonstrueerimise rahastamisel, millesse on
investeeritud viimasel kümnendil üle miljardi euro. Selle tulemusel on joogi- ja reoveetaristu väga
paljudes Eesti piirkondades heas korras ning veeteenus inimestele taskukohane. Paraku suudavad täna
Eestis toetusteta majandada vaid 3-4 vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnu. Kui tahame, et
veeteenus oleks kestlik ja kättesaadav mõistliku hinnaga ka 10 või 20 aasta pärast, siis tuleb jätkata
veemajandustaristu toetamisega ja seda ka väiksemates asulates. Samuti tuleb maksimaalselt
kasutusse võtta juba väljaehitatud taristu ning toetada inimesi ühisveevärgiga liitumisel – nii tagame
laiema tarbijateringi, kes teenuse eest maksab, aga ka olemasolevate seadmete töökindluse ning -
efektiivsuse.
38
2.3.4. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus
Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus
Eesmärk: liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse
jätkusuutlikult.
Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike
mitmekesisuse tagamine, metsanduse arengu suunamine ja jahinduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma
teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Asjakohaste 86 84 86 vähemalt 86 vähemalt 86
kaitsekorralduskavadega kaetud
Natura loodusalade osakaal (%
pindalast)
I kaitsekategooria ja muude 56 56 66 57 65
ohustatud liikide kaetuse %
tegevuskavaga
Metsanduse arengu suunamise jah ei ei jah jah
eesmärgid on kokku lepitud
Pikas perspektiivis kasutatakse jah jah jah jah jah
puitu kui taastuvat
loodusressurssi puidutööstuses
ning energeetikas kuni
juurdekasvu ulatuses
Metsade uuendamise osakaal 56,3 61 65 vähemalt 50 vähemalt 50
uuendusraiete mahust, %
Suurkiskjate populatsioonide jah jah jah jah jah
reguleerimiseks on seatud
küttimismahud suurkiskjate kaitse
ja ohjamise kava eesmärkide järgi
Tegevus 4.1. Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine
39
Eesmärk: liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad
ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse
meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuva kliima tingimustes
ning korraldatakse nende rakendamist sh taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike jm, tehakse eluslooduse
rakendusuuringuid, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla,
koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000
kaitse tõhusaks korraldamiseks), antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse
piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet,
arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Hoolduses olevate poollooduslike 35 600 37 770 42 000 41 000 43 000
koosluste pindala (ha)
Liigikavade I ja II prioriteedi 85 85 88 90 90
tegevuste täitmine (%)
Kaitsekorralduskavade 1 7 0 15 20
vahehindamine (aastas
vahehinnatavate kavade % kõigist
kavadest)
Taastatavate elupaikade pindala 4900 5000 4600 4000 4000
aastas
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus
Tegevus 4.1. Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine
Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) koostamise raames alustati looduskaitse
strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks aastakümneks. VV kiitis heaks
looduskaitse arengukava aastani 2020 lõpparuande. LIFE IP projekt ForEst&FarmLand,
Loodusrikas Eesti on edukalt käivitunud. Käivitus keskkonnaministeeriumi haldusala loodusinfot
keskselt kajastav loodusveeb https://loodusveeb.ee/et. Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises
looduskaitsekoostöös. Vabariigi valituses kinnitati 11 kaitse-eeskirja. Kinnitati
keskkonnaministri määrused 2 maakonna üksikobjektide kaitse alla võtmise kohta. Moodustati
või uuendati 14 liigi püsielupaigad. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega on kaetud 86% Natura
loodusaladest. I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide tegevuskavaga kaetus on 66%. (Eesti
2035)
Uuendati pärandniitude tegevuskava, alustati soode tegevuskava uuendamisega. Alustatud on
märgade metsade tegevuskava koostamist. Valminud on rohevõrgustiku toimimise analüüs, sh
kaardiandmestikud. Andmed võimaldavad saada esmase ülevaate võimalikest halvenenud
sidususega aladest ja aitavad planeerida rohevõrgustikku. ELME projekti raames on käivitunud
looduse hüvede rahalise väärtuse arvestamine.
2021. a hooldati toetuste abil üle Eesti 39 450 ha pärandniite ning taastamises oli ca 3000 ha niite.
Pärandniitude hooldamiseks valmis 6 infrastruktuuriobjekti, mis tagab ligipääsu 246 ha
40
pärandniitude hooldamiseks. Sooelupaikade ja metsise elupaikade seisundi parandamiseks
taastati looduslähedane veerežiim 7 sooalal (sh 4 madalsoos) ning 1 jääksoos kokku ca 2500
hektaril. Lisaks lõppesid 2021. aastal suured märgalade taastamise LIFE projektid: LIFE Mires,
Estonia, Soode kaitse ja taastamine 6 sooalal kokku 5800 ha ning LIFE Peat restore, Madalsoo
taastamine Suursoo-Leidissoos 3340 ha. Natura 2000 erametsatoetust maksti 4823 taotlejale
pindalale 65 880 ha. Alustati uute ex-situ meetmete rakendamisega ebapärlikarbi seisundi
parandamiseks.
2021. aastal alustati uue loodusvaatluste nutirakenduse loomisega, mille sisuline arendus sai
valmis aasta lõpuks ning avalikkusele tehakse see kättesaadavaks 2022. aasta algul. Nutirakendus
on loodud kõigile loodussõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Äpi
põhifunktsionaalsuseks on interaktiivne vaatlusankeet, mille kaudu andmed edastatakse Eesti
Looduse Infosüsteemi (EELIS). Valminud LVA äpp on väärtuslik abivahend vabatahtlike
kaasamiseks elurikkuse seiresse ning lisaks on see vajalik spetsialistidele, kes saavad läbi
nutirakenduse liigiandmed otse süsteemi edastada.
Ühtekuuluvusfondi meetme raames on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning
taastamiseks 2021. a jooksul tehtud kokku väljamakseid 5 miljoni euro ulatuses. Kokku on
lõpetatud 154 projekti kogusummas 23,8 miljonit eurot. Kõikide perioodi jooksul teostatud
tegevuste abil on seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade kogupindala 9184 hektarit
ning soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega
on 2324, elupaiku on inventeeritud 88 070 ha.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja inimressursside
puudus, looduskaitseandmeid haldava EELISe arendusprojekt ei ole käivitunud piisavalt edukalt,
kaitse-eeskirjade uuendamise menetlused ei ole liikunud piisava kiirusega, looduskaitseseaduse
regulatsioonide täpsustamise menetlus venib.
Elurikkuse kaitseks on olulised rahalised puudujäägid nii uurimuslike kui praktiliste meetmete
elluviimiseks, lisaks on vajalik täiendavate toetuste ja kompensatsioonide maksmine
eramaaomanikele või koosluste hooldajatele.
2027. aastaks on hoolduses olevate poollooduslike koosluste hooldamise pindalaliseks
eesmärgiks 50 000 ha, mis tähendab täiendava 9000 ha taastamist perioodil 2022-2027. Sel aastal
muudetakse loodushoiutoetuste määrust ja suurendatakse hektarihinda PLKde taastamisel ning
see hakkab kujunema riigihanke käigus. Praegused tasumäärad ega süsteem ei soosi PLKde
pindala hüppelist tõusu, mis on vajalik Natura eesmärkide täitmiseks, samuti on süsteemi
kohmakas hallata. Täiendavalt peaks 2027 eesmärgi täitmiseks taastama seega 3760 ha PLKsid,
mille jaoks raha aga ei ole.
Looma tekitatud kahjude hüvitamise kogumaht on viimastel aastatel olnud tõusutrendis: 2016
maksti kokku välja hüvitisi 620413 €, 2017 – 498352 €, 2018 – 662276 €, 2019 – 812718 € ja
2021 juba ca 1mln € ulatuses. Kasvutrend on peamiselt põhjustatud rändlindude (haned, lagled,
sookured) tekitatud kahjustuste pidevast kasvamisest, kiskjakahjude arvu kasvust ning
loomakahjude ennetustööde kulutuste hüvitamise mahu kasvust. Lisameetmena on vajalik läbi
viia uuring hanede heidutusjahi mõjust, et saada hinnang pilootprojektide toimivusest.
Elupaigatüüpide kaitse moodustab olulise osa looduskaitse korraldamisest, on kesksel kohal
kaitse-eeskirjades, kaitsekorralduskavades, elupaikade tegevuskavades, taastamisel, mõju
hindamistel, eelarve koostamisel, strateegilisel planeerimisel jm. Oluline on kaardiandmestikus
korrastada elupaikade kiht, et lahendada geoandmete puudused ning tärkandmete puudujäägid,
mis tagavad täpsed ja usaldusväärsed hinnangud ja andmed.
41
Tegevus 4.2. Metsanduse arengu suunamine
Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsapoliitikat, antakse vääriselupaiga
väljavaliku eksperdi tunnistusi, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade
arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube, avaldatakse
metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega
vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi jm. Eesmärki aitavad oma
teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2206 2206 2876 2206
Riigimetsamaa pindala osakaal 26 26 25,2 Vähemalt 20 Vähemalt 20
maismaapindalast, %
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus
Tegevus 4.2. Metsanduse arengu suunamine
● Detsembris 2021 tunnistati nõuetele vastavaks Metsanduse arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ning valmistati ette keskkonnamõju
strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande koostamise
hange.
● Novembris 2021 esitati Vabariigi Valitsusele riigi- ja erametsas vääriselupaikade tegevuskava
aastateks 2021-2023. Samuti esitati VVle vääriselupaikade inventeerimise vaheülevaade.
● Eesti seisukohtade ettevalmistamine Euroopa Komisjoni teatise „Uus Euroopa Liidu
metsastrateegia aastani 2030“ kohta. Vabariigi Valitsus kiitis 28.10.2021 heaks Eesti seisukohad
teatisele.
● Osaleti „Eesmärk 55“ seisukohtade ettevalmistamisel LULUCF sektori osas.
● Muudeti keskkonnaministri 27.12.2006. a määrust nr 88 „Metsa majandamise eeskiri”,
võimaldades sanitaarkorras raiuda püünispuudena metsa jäetavaid puid ning metsa uuenenuks
lugemisel võetakse arvesse edaspidi ka harilik pärn.
● Koostati metsapuude seemnemajanduse tegevuskava aastani 2030.
● Kinnitati keskkonnaministri 17.11.2021.a määrusega nr 51 riigimetsa majandajatele uuendusraie
optimaalne pindala.
● Valmistati ette metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu ning esitati eelnõude
infosüsteemi.
● Valmistati ette keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse
andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise
kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmise eelnõu, et
võimaldada maksta toetust väljaspool Naturat asuvatele piiranguvööndi omanikele.
● 2021. aastal sai rahastusotsuse perioodiks 2022-2024 Tallinna Tehnikaülikooli ForestValue
projekt, mille eesmärgiks on välja töötada puitehituse täiustatud elutsükli kuluarvestuse
uuenduslikud meetodid. ForestValue taotlusvoor toetab projekte, mis loovad teadmisi
edendamaks metsade ja metsaressursside parimat võimalikku kasutamist ühiskonna huvides teel
kliimaneutraalse ringmajanduse ja jätkusuutliku ühiskonna poole.
42
● Geenireservi metsade pindala on vähenendatud põhjusel, et mitmed alad ei vasta täna
geenireservmetsade majandamise põhimõtetele. 2021. aastal viidi läbi koostöös Eesti
Maaülikooliga täiendavate võimalike geenireservmetsade alade leidmine looduses.
Valdkonna peamised kitsaskohad
● Vajalik on täiendav kaasfinantseerimine ÜPP strateegiakava 2023 - 2027 sekkumise „Elurikkuse
soodustamine Natura 2000 erametsades“ eelarve suurendamiseks. Eelarve suurendamine on
vajalik, et kõik erametsaomanikud, kellel on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja
hoiualadel, saaksid võrdsetel alustel toetust. Lisaks on arvestatud, et toetusmäär tõuseb 110-lt
eurolt 134 euroni, kuna toetusmäär on olnud muutumatu aastast 2008.
● Vääriselupaiku võivad välja valida isikud, kes on läbinud koolituse ja saanud vastava tunnistuse.
Spetsialistide koolituse läbiviimiseks puuduvad praegu vahendid, mistõttu inventariseerimised
venivad ja on kitsa inimesteringi hallata. Täiendavalt on vajalik teha inventariseerimist ning
maksta hüvitist piirangutega VEP omanikele. Vahendid selleks puuduvad.
● Metsanduse korraldamist raskendab ühiskondlik tundlikkus neil teemadel – metsateatiste vaided
on alates 2020.a mahukaim vaideliik ning see tendents jätkus ka 2021.a, kui vaidlustati kokku
8069 metsateatist.
KeA vaided 2016-2021
120
100
42
80
60 19
40 60
19
20 12 20 42
17 11
36 7 9
0 10 8 6 4 10
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Looduskaitse vaided Metsanduse vaided Keskkonnakasutuse vaided
Tegevus 4.3. Jahinduse arengu suunamine
Eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on
tagatud.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse jahinduspoliitikat, antakse jahinduse
valdkonna lube ja jahipiirkonna kasutusõiguse lube, teostatakse riiklikku järelevalvet jm. Eesmärki aitavad oma
teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Hundipesakondade arv sügisese 25 26-30 24-26 15-25 15-25
loenduse põhjal, tk
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
43
Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus
Tegevus 4.3. Jahinduse arengu suunamine
Koostati kopra, suurkiskjate ja hanede kaitse- ja ohjamiskava.
Paberivaba jahinduse edendamiseks loodud infosüsteemid METSIS ja JAHIS on kasutuses.
Ulukite alternatiivsete seiremetoodikate arendamiseks lõppes tehisintellekti SF projekt
„Liigituvastustarkvara tehnoloogilise lahenduse analüüs ja töötava tehnilise lahenduse
prototüüp“. Projekt oli edukas ning lõppes tähtaegselt. Projekti tulemusena loodi tehisintellekt,
mis suudaks rajakaamerate fotodelt tuvastada liike (eesmärgiks oli prototüübile õpetada selgeks
metskits ja nugis, kuid juba prototüübi arendamise raames õpetati masinale rohkem loomi),
määrata nende asukohad ning arvutada asukoha muutuste põhjal teekonnad ja liikumiskiirused.
Lisaks on oluline välja tuua, et analüüsi käigus suudab tehisintellekt eristada rajakaamerate
fotodest tühjad pildid, mis vähendab olulisel määral käsitööd piltide läbitöötamisel.
2.3.5. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud
Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud
Eesmärk: kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt
läbiviidud.
Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: maatoimingute korraldamine, ruumiandmete hõivamine,
analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine ning meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste
koostamine ning sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Valitsemise eesmärgiga maade 96 93 98 100* 100*
osakaal, %
Registrisse kantud osa Eesti 99,4 99,96 99,9 99,9 100
maismaa territooriumist, %
Maakatastris oleva informatsiooni 82 85 90 90 95
täielikkus, %
Klientide rahulolu Maa-ameti 82 83 85 84 85
kaardirakenduste ja teenustega, %
44
Meteoroloogilist (sh hoiatused) 4,4 4,7 4,5 4,6 4,7
infot kasutavate sihtrühmade
rahulolu
Seirevõrgu (meteojaamade) 96 96 96 96 96
automatiseeritus, %
Hoiatuste õigustuvus 95 93,5 99,5 97 98
*Metoodika muudatus
45
Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine
Eesmärk: riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse riigi maapoliitikat ning korraldatakse
riigi maatoiminguid, sh viiakse läbi maareform, peetakse maa arvestust, korraldatakse riigile maa omandamist jm.
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Reformitud maaüksuste arv aastas 5100 26 978 5400 5000 3200
Maa-ameti hallata olev riigimaa 22 600 22 600 24 000 28 700 19 000
(kinnisasjade) arv
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud
Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine
Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi
maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade
arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist.
2021. aasta oli riigi maatoimingute menetluste maht järgmine:
maa erastamine - 1020 lepingut, sh 626 riba erastamist;
riigimaale hoonestusõiguse seadmine - 29 lepingut ja 27 sundhoonestusõigust;
riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 7 lepingut;
maa munitsipaalomandisse andmine – 3568 maaüksust;
maa riigi omandisse jätmine - MA peadirektori korraldusega 1491 maaüksust, MA
ettevalmistatud eelnõu alusel keskkonnaministri käskkirjaga 148 maaüksust;
riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 335 kasutusvalduse pikendamise lepingut;
vormistati 518 kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamise otsust, võõrandati 482
kasutusvalduses olevat kinnistut summas 17,24 miljonit eurot;
riigimaade hooldamiseks sõlmiti 63 hankelepingut;
kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 18 uut lepingut 24 maaüksuse kohta,
muudeti 47 maaüksuse lepingut ning lõpetati 7 maaüksuse lepingut;
otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 31 lepingut 52 kinnisasja kohta;
tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 102 lepingut 121 kinnisasja osas ning anti 92
nõusolekut 111 reformimata maaüksuse osas;
juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 79 lepingut 87 kinnisasja osas (reaalservituut).
2021. aastal võõrandati enampakkumisel 300 kinnisasja summas 11,13 miljonit eurot.
Enampakkumise tulemusena sõlmiti 588 uut põllumaarendilepingut rendituluga kokku 0,96
miljonit eurot.
2021. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide
menetluste maht järgmine:
Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 5 erinevas õigusloome algatuses
Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 163 seisukohta
Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 197 haldusakti
Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 56 ametlikku seisukohta
46
Koostöös Rahandusministeeriumiga ja Maa-ametiga viidi läbi maa korralise hindamise seaduse
ja maamaksuseaduse eelnõu menetlust ning alustati maa korralise hindamise metoodika
väljatöötamist. Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üldplaneeringute
menetlustes.
Osaleti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 tegevustes seoses kohalikele
omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamisega, kinnistutele juurdepääsu tagamisega ning riigile
kuuluva maa võõrandamise reguleerimisega.
2021. aastal valmis Keskkonnamaja põhiprojekt ning väljastati ehitusluba.
Maareformi käigus on munitsipaalomandisse antud valdav osa KOV-idele vajalikest maadest;
Rail Baltica projekti raames viidi lõpule 149 kinnisasja menetlus, neist 11 riigi maakorralduse
teel.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja osade
menetluste lõpule viimist takistavad eraisikute huvidega maade reformimise probleemid (nt perspektiivse
eramaa ja munitsipaalmaa ühise piiri määramine on takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu).
Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõivamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine
Eesmärk: ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid sh hallatakse Eesti topograafia
andmekogu, mis on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, koostatakse olulisi topograafilisi kaarte,
hallatakse geodeetilisi, geoloogilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, peetakse maakatastrit, analüüsitakse ja
avalikustatakse ruumiandmeid, avalikustatakse pinnase, sh mulla ja seismoloogia andmeid jm. Eesmärki aitavad
oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Nõuetele vastavate ruumiandmete 83 85 87 87 -
osakaal, %
Maakatastri andmete jah jah jah jah -
kättesaadavuse tagamine
Kuni 4.a vanuste topograafiliste 74 79 78 78 79
andmete osakaal, %
Ruumiandmeteenused vastavad jah jah jah jah jah
nõuetele
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud
Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõivamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine
Geoportaali ruumiandmete kataloogi liidestamine avaandmete portaaliga;
3D ruumiandmete tootmise alustamine ja avalikustamine;
47
Eesti topograafia andmekogus (ETAK) uuendatud ehitised 14725 km2, täiskaardistatud 3875 km2
ning kaldajoon uuendatud 1800 km ulatuses.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Samas tuleb tunnistada, et infotehnoloogiline taristu tehniliselt vananeb ja ei vasta kehtivatele
nõuetele, ärispetsiifilised vajadused ei mahu standardiseeritud raamistikku, tagatud ei ole
tööjaamade vahetamist ning töökindlust ega võrguühenduse läbilaskevõime.
Tegevus 5.3. Meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine ning
sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine
Eesmärk: sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside
ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse
ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse
lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaagentuur ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 99,5% 99,9% 99,9% 99,9%
Seirevõrgu taristu vanus alla 10 Ei Jah/ 70 Jah Jah/ 75%*
aasta* 70%*
*Mõõdikut täpsustatud
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud
Tegevus 5.3. Meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine ning
sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine
2021 aastal toimus ilmaäpi ILM+ lansseerimine. Värske ilmainfo on ILM+ vahendusel
kättesaadav 365 päeva aastas ning 24/7. Loodud ilmäpp on igapäevaselt kasutatav usaldusväärne
ilmainfo kanal, mida inimene tarbib ja usaldab just kriisi (ohtlike ilmastikunähtuste esinemise)
hetkel. Ilmaäpi kaudu jõuavad kasutajateni mh ka ohtlike ilmastikunähtuste kohta hoiatused (sh
ka push-teatena). Ühtlasi ilmaäpi kaudu on iga kasutajal võimalus edastada meile oma
ilmvaatlusi, panustades selliselt ilmaprognooside ja -hoiatuste kvaliteeti.
2021. aastal loodi jääkaardi infosüsteem. Loodi uued lahendused erineva jääinfo (jäävaatlused,
satelliitandmed, jääkaardid, jääproduktid) kogumiseks ja töötlemiseks ning lõpptulemusena
kvaliteetse jääinfo jagamiseks avalikkusele ja koostööpartneritele. Uudne jääseire süsteem aitab
vähendada riigi jäämurdetööde kulusid talvisel navigatsiooniperioodil ning aitab tagada ohutu
viibimise jääl.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Täna on suureks takistuseks IT investeeringute alarahastus ja IT projektide personali alarahastus
(ärianalüütikud, projektijuhid). Keskkonnaagentuuri probleemiks on konkureerimine erasektori
palkadega kõrgelt hinnatud valdkonnas (IT ja andmeanalüütika, andmehaldus). Jätkuva palga
48
mahajäämusega Agentuur ei suuda hoida häid töötajaid ja värvata turult pädevaid spetsialiste. Ka
ilmaprognooside ning mudelprognooside valdkonda on lahkunud spetsialistide asenduse
leidmine suur väljakutse. Vastava haridusega spetsialiste Eesti on ülivähe ja enamus neist on juba
leidnud endale rakendust sh välismaal.
2.3.6. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine
Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine
Eesmärk: keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus.
Meetme kirjeldus: Meetmel on üks tegevus: keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse
keskkonnahariduse arendamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Eesti
Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Eesti elanike osakaal, kes hindab 82 80 - - 86
oma igapäevast käitumist (2018)
keskkonnateadlikuks
(keskkonnateadlikkuse uuringu
andmed)
Eesti elanike osakaal, kes hindab 58 65 - - 64
teiste tegevust (2018)
keskkonnateadlikuks
(keskkonnateadlikkuse uuringu
andmed)
Eksperthinnang 0 (2018) - - 80 90
keskkonnateadlikkuse ja -
hariduse valdkonna toimimisele
(keskkonnahariduse ja -
teadlikkuse tegevuskava
elluviimise seire)
Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse keskkonnahariduse
arendamine
49
Eesmärk: toimib erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb
keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane
keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on võimalik igapäevaelus
keskkonnateadlikke valikuid teha.
Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh
keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse
keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse
loodushariduslikke näituseid ja üritusi, loodusmuuseumis edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust,
korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale,
avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja –
teadlikkuse alaseid uuringuid jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Eesti
Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Keskkonnaharidusprogrammides 97 655 103 000 93 367 122 000 115 000
osalevate õpilaste arv
Keskkonnainfo kättesaadavuse 72 65 - - 76
hinnang (keskkonnateadlikkuse (2018)
uuringu andmed)
Uute seiremeetodite rakendamine 1 2 3 3 4
erinevates seirevaldkondades -
kaugseire kasutamine:
valdkondade arv
Planeeritud tegevuste täitmise analüüs
Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine
Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine
Keskkonnateadlikkuse valdkonnas jäi saavutamata nende mõõdikute sihttase, mis olid otseselt
seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud olukorra muutusega. Eelkõige puudutab see
aktiivõppeprogrammides osalenud õpilaste arvu.
Kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamiseks viidi läbi mitmeid erinevatele
sihtrühmadele suunatud kampaaniaid. Prioriteetseks sihtrühmaks oli venekeelne elanikkond Ida-
Virumaal. Suuremate kampaaniate temaatika oli järgmine: säästev tarbimine sh toidukao
vähendamine ja ökomärgised; jäätmekäitlus sh tekstiilijäätmete kasutamine, autoromude tasuta
äraandmine, akude ja patareide eraldi kogumine; kliimamuutuste teadvustamine; välisõhu kaitse
sh ahju õigesti kütmine ja prügi mitte põletamine.
Kuigi aastal 2021 Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringut läbi ei viidud, ajakohastati
2022. aasta uuringu eel varasemat küsimustikku tänaste teadmiste ja aktuaalsete teemade
kontekstis. Valideeriti ja uuendati uuringu küsimustikku sh ajakohastati keskkonnateadlikkuse
indeksi sisu, kuid samas säilitati võrreldavus eelnevate uuringutega.
Keskkonnahariduskeskusi ja koole/lasteaedu siduva keskkonnaharidusvõrgustiku toimimisel oli
olulisel kohal Keskkonnaameti poolt hallatav keskkonnahariduse portaal
www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide,
koolituste jms kohta. Portaalis tutvustab oma tegevust 163 erinevat keskkonnahariduse pakkujat.
COVID-19 pandeemia mõjutas kõige enam keskkonnahariduskeskusi, kus tekkinud olukorras jäi
ära palju õppekava toetavaid aktiivõppeprogramme koolidele ning erinevaid
50
keskkonnateadlikkust suurendavaid üritusi. Keskuste toetuseks eraldati riigieelarvest toetus
(150 000.-) eesmärgiga toetada keskkonnahariduskeskuste programmiarendust, et neil oleks
võimekust jätkata põhikooli riikliku õppekava toetamist kvaliteetse keskkonnaharidusega.
Toetuse taotlemine toimus KIK administratiivse tegevuse toel ning kulges edukalt. Tagasiside
keskuste poolt oli positiivne. Toetust jagati vaid keskustele, kelle programmid on esitatud
kvaliteedihindamisele.
Lõppes arendusprojekt „Heatasemelist keskkonnaharidust tagava ja arengut toetava
kvaliteedisüsteemi algatamine“, mille käigus töötati välja õppeprogrammide hindamise juhend ja
kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Projekti käigus koolitatud eksperdid hindasid 829
õppeprogrammi, neist omistati kvaliteedimärgis 629-le. Eesti Keskkonnahariduse ühingu
koordineerimisel jätkub kvaliteedisüsteemi rakendamine. Käivitati arendusprojekt programmide
juhendajate pädevusmudeli ja enesehindamise interaktiivse töövahendi väljatöötamiseks.
Eriolukorra tingimustes võttis 2021. aastal oluliselt vähem õpilasi osa aktiivõppeprogrammidest
(KIK toel keskkonnahariduskeskustes) – plaanitud 122 000 asemel ca 93 400 last.
Seoses keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostamisega hindas keskkonnateadlikkuse
töörühm valdkonna tugevusi ja kitsaskohti. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava
2019–2022 hindamine on edasi lükatud aastasse 2022.
Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja
sisukamaks. Noorte Keskkonnanõkogu on kaasatud KEVADe töörühma, nad on esinenud
erinevatel avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu koostöös MTÜ Mondo ja Avatud
Noortekeskuste Ühendusega on läbi viinud keskkonnahariduslikke koolitunde õpilastele üle
Eesti.
Eesti Loodusmuuseumi tegevust mõjutas 2021. aastal jätkuvalt üleilmne koroonakriis, mil
praktiliselt aasta esimesed neli kuud oli muuseum piirangute tõttu suletud. Augusti lõpus
kehtestati Covid tõendi (vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse PCR testi) nõue
täiskasvanud muuseumi külastajatele. Oktoobri lõpus laiendati sama nõuet üle 12aastastele
lastele. Kokkuvõttes tähendas see muuseumi jaoks oluliselt vähenenud külastajate hulka. Enim
mõjutasid piirangud muuseumi külastatavust välisturistide poolt ja erinevate
keskkonnahariduslike tundide, ringide, laagrite, ürituste jms korraldamist. Väiksem külastajate
hulk mõjutab omatulu teenimise võimekust, mis seab suuri piiranguid asutuse edasistele
plaanidele.
Külastavuse langus võrdluses Covid19 eelse ajaga
70000 120%
100% 100%
60000
80%
50000 60%
40000 40%
20%
30000 0%
20000 -47% -20%
-58% -40%
10000
-60%
0 -80%
2019 2020 2021
Külastatavus Vähenemine (%)
Eeltoodust tulenevat arvesse võttes, võib õnnestumiseks pidada, et näituste arvu osas õnnestus
saavutada 2021. aastaks määratud sihttase. Selleks võimaluse tagas Kultuuriministeeriumi nö
covid-19 kriisiabi toetusmeetmest saadud vahendid; EstBat Life´i projektivahendite kasutamise
võimalus ning võimalus vahetada rändnäitusi teiste asutusetega.
Hoolimata piirangutest ja oluliselt vähemast külastajate arvust, õnnestus loodusmuusemi infovoo
jälgijate hulga osas seatud eesmärke ületada.
51
2021. aastal (ja sellele eelnenud aastal) oli võimalus suuremas mahus keskenduda uurimis- ja
arendustöödele, millest tulenevalt õnnestus avaldada planeeritust rohkem teaduslikke- ja
populaarteaduslikke artikleid.
Eesti Loodusmuuseumis oli 2021.a väljas 4 püsinäitust ja ajutine näitus „Hirmus armas nahkhiir“.
Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, trepigaleriis oli väljas ravimtaimede näitus ja
nahkhiirte teemaline fotonäitus, iga kuu vahelduv kuraatori valik ja aasta tegijad.
Muuseumis said külastajad vaadata virtuaalreaalsuse filme, kasutada audiogiidi ja liitreaalsuse
rakendust. Aasta lõpus valmis 8-10aastastele noortele suunatud interaktiivne nutimäng Missioon:
loodus, mida saab mängida muuseumis kohapeal. Kodulehel oli jätkuvalt üleval 2 virtuaalnäitust:
virtuaalmuuseum ja näitus kevadseentest.
Rändnäitusi laenutati välja 13 korral.
Toimus 2 välknäitust väljaspool muuseumimaja – mais Lahemaa 50 juubeli puhul Viinistul ja
juunis Paljassaares loodusvaatluste maratoni alal.
Erinevates keskkonnahariduslikes programmides osales 12 833 inimest. Loodushariduslikes
õppeprogrammides osales 1711 lasteaialast (täiskasvanud saatjaid ei ole arvestatud) ja 5525
koolilast. Loodusringides oli osalemiskordi 1409 ja muudel sündmustel (temaatilised
sünnipäevad, matkad, avalikud üritused ja laagrid) osales kokku 4188 inimest.
Muuseumi keskseteks infokanaliteks on koduleht, infokiri ja sotsiaalmeedia kanalid. Facebooki
lehe jälgijaid oli 2021. a lõpuks 10 971 ja Instagramis 1 649. Facebooki uudisvoos oli aasta
jooksul u 118 postitust. Populaarsemad postitused (kampaania „Loodusmuuseum teeb pai“)
jõudsid kuni 30 000 inimeseni. Loodusmuuseum tegeles 2021. aastal jätkuvalt Twitteri konto sisu
ja võrgustiku loomisega, kus säutsus 33 korral. Loodusmuuseumi kodulehel oli üle 132 000
külastuse 233 000 unikaalse lehevaatamisega. Loodusmuuseumi infokiri ilmus 9 korda ja seda
avas keskmiselt 25% kuukirja saajatena liitunutest.
2021. aastal oli meediakajastusi oli kokku 444. Tasulise reklaami osas oli põhirõhk seenenäitusel
ja ajutisel näitusel „Hirmus armas nahkhiir“. Välireklaami pindadest kasutati piilareid,
suurtahvleid, postitahvleid ja digiekraane, aga ka linna tasuta pindu. Ülemaailmse pandeemia ja
turistide puudumise tõttu välisturistidele suunatud reklaami 2021. aastal ei tehtud.
Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda:
botaanika, geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu.
2021. aastal täienesid ELM kogud 4358 eksemplari võrra.
Kogude valdkonnas viidi ellu esimene pilootprojekt prepareerimisele minevate loomade
koepanga loomiseks. DNA säilitamise võimekuse loomine on praeguse aja üks olulisimaid suundi
loodusteaduslikes kogudes. Järgnevatel aastatel on plaanis loodusmuuseumis seda suunda edasi
arendada.
Eksemplare laenutati 2021. aastal 250 korral. Enim laenutusi (168) tehti zooloogilisest kogust.
ELM kogud on PlutoF (https://plutof.ut.ee/) ja SARV (http://geokogud.info/) infosüsteemides.
ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2021. aastal neli teaduslikku artiklit ja kaheksa
populaarteaduslikku artiklit ning loodi hulganisti loodusharidusliku sisuga veebitekste. ELM
töötajad olid juhendajateks kahe suuremahulisema õpilaste lõpu- või uurimistöö valmimisel.
Usaldusväärse ja ajakohase keskkonnainfo kättesaadavuse tõstmiseks loodi
Keskkonnaagentuuri kaardiloo veeb, mis saab olema Keskkonnaportaali üks osa. Oleme
süsteemselt hakanud koostama kaardilugusid. Keskkonnaagentuuri kaardiloo sõnumid on selged
ja visuaalsed ning osapooltele ka kaardifailidena lihtsalt kättesaadav. Eesti ESRI kasutajate
konverentsil tunnustati Keskkonnaagentuuri kaardilugusid „Parim veebikaart 2021“ auhinnaga.
Hinnati kõrgelt meie veebikaartide sisukust ja aastatepikkust kogemust, mis kaardilugudest
peegeldub.
Keskkonnateadlikkuse tõstmisel aitab kaasa ja eesmärke saavutada Keskkonnaagentuuri hallatav
Loodusveeb. Loodusveeb on kogu Eesti elurikkust kajastav loodusportaal. Loodusveebi teemad
on jagatud kümneks suureks plokiks: ökoloogiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus,
geneetiline mitmekesisus, looduskaitse, maastiku ja maapõue väärtused, looduskasutus,
keskkonnaharidus, looduses liikumine, elurikkus ja teised eluvaldkonnad ning nõuanded ja
52
vabatahtlik kaasalöömine. Kõik Loodusveebi artiklid on tõlgitud ka inglise ja vene keelde, millest
suurem osa on juba ka süsteemi sisestatud.
Kuigi eriolukord tegi korrektiive KeA keskkonnahariduse programmide läbiviimise vormi osas
ja tõusis e-õppe osakaal, ei tähenda see järeleandmisi kvaliteedis. Kõik KeA esitatud
õppeprogrammid on saanud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu Murakamärgise „Läbimõeldud
programm“.
Viidi läbi järjekordne keskkonnahariduse konverents, mis lisaks kohapealsele osalusele levis ka
veebi vahendusel.
Lisandus uus kaugseirevaldkond. 2021. aastal loodi jääkaardi infosüsteem. Loodi uued
lahendused erineva jääinfo (jäävaatlused, sh satelliitandmed, jääkaardid, jääproduktid)
kogumiseks ja töötlemiseks ning lõpptulemusena kvaliteetse jääinfo jagamiseks avalikkusele ja
koostööpartneritele. Uudne jääseire süsteem aitab vähendada riigi jäämurdetööde kulusid talvisel
navigatsiooniperioodil ning aitab tagada ohutu viibimise jääl.
Valdkonna peamised kitsaskohad
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on ulatuslik seiretaristu Eesti keskkonnaseisundi
seireks. Kogutavad ning töödeldavad andmed on olulised kõikides poliitikavaldkondades
kvaliteetsete ja teaduspõhiste otsuste tegemisel, samuti rohepöörde alusandmestikuna poliitikate
mõju hindamisel. Operatiivsuse ja töökindluse tagamiseks peab seirevõrku regulaarselt
uuendama, kuid vahendid selleks puuduvad.
Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärkide
saavutamist. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades
(vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku seirekava täismahus
rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus.
Hüdrometeoroloogia seirevõrgu ajakohastamiseks otsitakse lahendusi läbi projektide, mis tõstab
halduskoormust (projekti juhtimine, aruandlus) ning ei taga seirevõrgu jätkusuutlikkust
ebaühtalse rahastuse tõttu.
Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohepööre, mida on võimatu edukalt ellu viia
keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele,
Põhjamaade modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja rohepöörde
kompetentsikeskus, mis hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid haridusmetoodikaid kasutades
looma ühtset keskkonnahariduse võrgustikku, mis on rohepöörde üks peamine alustala. Kuna
loodusmuuseum on ka avaliku arvamuse küsitluste alusel usaldusväärseim keskkonnainfo allikas,
siis tuleks seda positsiooni riigi tasemel oluliselt rohkem ära kasutada. Ainuüksi muuseumi
külastatavuseks prognoosime aastas 250-300 000 inimest.
Loodavasse keskkonnamajja luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja
ametkonna vahel, mis parandab oluliselt koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist
sektori sees. Keskkonnamajast saab rohepöörde nö tugikeskus, mille kaudu on võimalik
vahendada elanikkonnale rohepöördega seonduvat infot, seda energiatõhususest kuni
rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate, perehommikute jne,
on võimalik rohepöörde teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel elanikkonnani vahendada.
Mis juhtub, kui uut Loodusmuuseumi ei tule:
o Loodusmuuseum on kitsal vanalinna pinnal (näituste pinda vaid 360 m²) saavutanud oma
arengu ja külastatavuse vastuvõtmise lae (50 000 külastajat aastas), mistõttu on uut
muuseumi hoonet aktiivselt planeeritud juba viimased 10 aastat. Lisaks on olemasolev
hoone ligipääsmatu liikumis- ja nägemispuudega inimestele;
o Muuseumi kogude tingimused on katastroofilises olukorras (laiali jaotatud neljale
pinnale üle linna (sh keldrid), millest ükski ei vasta kogude säilitamiseks vajalikele
tingimustele), mistõttu on riigile väärtuslikud loodusteaduslikud kogud väga haavatavas
olukorras.
53
o Muuseumi pidamine vanalinnas ehk kalleimal võimalikul pinnal läheb riigile igal aastal
maksma üle 150 000 euro, mis on ebamõistlik ja pole jätkusuutlik tänapäevase
muuseumi jaoks mittesobivate ruumide ülalpidamiseks;
o ELM on viimastel aastatel strateegiliselt kogu oma jõud suunanud uue muuseumihoone,
ekspositsiooni ning haridusstrateegia väljatöötamisele, värvates parimad võimalikud
spetsialistid, kaasates haridus- ja looduseksperte, taotlenud projektirahastusi, kogunud
know-how´d (loodus)muuseumitest üle maailma jne. Arvestama peab sellega, et kui
projekt jääb sahtlisse, aegub praeguseks kokku pandud sisend ning projektiga jätkamisel
tuleb kõigil asjasse kaasatud inimestel alustada tööd taas algusest.
4. Aruandeaasta eelarve täitmine
Esialgne Lõplik
eelarve tuhat eelarve Täitmine
Planeerimistasand Nimetus € tuhat € tuhat €
Keskkonnakaitse ja -kasutus
Programm Kulud -181 740 -372 604 -154 424
Investeeringud -2 979 -7 273 -4 647
Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus
Meede Kulud -41 375 -212 058 -16 344
Investeeringud -1 942 -5 592 -3 884
Ringmajanduse korraldamine
Meede Kulud -29 960 -30 435 -28 727
Investeeringud -49 -49 -49
Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus
Meede Kulud -59 410 -63 565 -57 403
Investeeringud -342 -350 -25
Eluslooduse kaitse ja kasutus
Meede Kulud -28 094 -34 962 -26 561
Investeeringud -329 -247 -144
Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning
maatoimingud
Meede Kulud -17 091 -25 111 -19 510
Investeeringud -317 -951 -463
Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse)
edendamine ja korraldamine
Meede
Kulud -5 810 -6 473 -5 878
Investeeringud 0 -84 -82
54
Kinnitatud
keskkonnaministri 31.05.2022
käskkirjaga nr 1-2/22/188
Lisa 2
Põllumajanduse ja kalanduse
tulemusvaldkonna 2021. aasta
aruanne
1
Sisukord
1 Tulemusvaldkonna üldinfo ...................................................................................................... 3
2 Tulemusvaldkond .................................................................................................................... 4
Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine ........................................... 4
3 Põllumajandus, toit ja maaelu programm .............................................................................. 10
3.1 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ...................................................................... 11
3.2 Meede – Põllumajanduskeskkond .................................................................................. 13
3.3 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ............................................................. 17
3.4 Meede – Toiduohutus ..................................................................................................... 23
3.5 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ........................................................... 30
3.6 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ..................... 33
3.7 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng .......................................................................... 41
4 Kalanduse programm ............................................................................................................ 45
4.1 Kestlik kalandus ............................................................................................................. 45
5 Aruandeaasta eelarve täitmine .............................................................................................. 50
2
1 Tulemusvaldkonna üldinfo
Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Valdkonna Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
arengukava ja seotud
Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024“
strateegilised
dokumendid Programm „Kalandus 2021–2024“
Tulemusvaldkonna Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori
eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Programm Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024“
Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
Programmi eesmärk
hoitud keskkond
Vastutav ministeerium Maaeluministeerium
Programm Programm „Kalandus 2021–2024“
Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
Programmi eesmärk
säästliku majandamise.
Vastutav ministeerium Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PÕKA 2030) seob
tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja
rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade
konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule
arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning
puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis
valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva
arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.
Esimese alaeesmärgi: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu
toit ja hoitud keskkond - saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine
alaeesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja
kalavarude jätkusuutliku majandamise - hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava
eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise
ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad
biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade terviklikku arengut.
Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid: Põllumajandus, toit ja
maaelu ning Kalandus (ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga).
1
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee)
3
Maaeluministeerium koostab igal aastal põhjaliku põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja
toiduainetööstuse ülevaate, mida on võimalik lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt2.
2 Tulemusvaldkond
Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine
Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud3
Tegelik täitmine Sihttasemed
TUV 2020 2021 2021 2022
Põllumajandus
ja kalandus
Põllumajanduse, 29 798 - 25 500 30 500
metsamajanduse, kalapüügi ja
toiduainete tootmise ning
joogitööstuse loodud
lisandväärtus hõivatu kohta
kolme aasta liikuv keskmine
Põllumajandussaaduste ja 0,88 0,83 0,79 0,80
toidukaupade ekspordi ja
impordi väärtuse suhe
Kodumaist toitu osta eelistavate 74 - 75 75
Eesti tarbijate osakaal, %.
Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 ≥ 100 ≥ 100
Kasvuhoonegaaside (KHG) 2.32 - ≤ 2,5 ≤ 2,5
heide põllumajandustoodangu
väärtuse kohta, tonni tuhande
euro kohta
Maapiirkonna elanike vanuses 76,1 78,3 77,8 78,1
20–64 tööhõive määr, %
2
Ülevaated | Maaeluministeerium (agri.ee)
3
Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi
veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja
mõõdikud (agri.ee)
4
Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €)
18837
412466
Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus
Joonis 1 Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes
Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €)
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (+/-)
Põllumajandus ja kalandus -439308 -431303 -411948
Kulud -436957 -425363 -408007
Investeeringud -2351 -5940 -3941
Põllumajandus, toit ja maaelu -410864 -412466 -395838
Kulud -408557 -407164 -392303
Investeeringud -2307 -5302 -3535
Kalandus -28444 -18837 -16110
Kulud -28400 -18199 -15704
Investeeringud -44 -638 -406
Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed
Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstusega on oluline roll eestimaalaste
toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate
toiduainetega varustada, mida tõestas ka 2020. aasta kevadel alanud COVID-19 viiruse levikust
tulenev pandeemia. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas suuresti sektorit ka 2021. aastal, mis
tähendab, et tuli leida uusi võimalusi sektori toetamiseks. Mõju majandusele on mitmetahuline,
nii põllumajanduse kui ka kalanduse tarneahela toimimist mõjutasid HoReCa (toitlustuse ja
majutuse) sektori raskused, mis avaldas mõju kõigile ahela lülidele. Pidevalt on kallinenud
sisendi- ja tööjõukulud, esinenud on tõrkeid tarneahelas. Praeguses turuolukorras ei kata
toodangu turustamisest saadav tulu tihti tootmiseks tehtavaid kulutusi. Ebakindlus majanduses
püsib, mistõttu ei parane turuolukord kiiresti.
Koostöös sektoriga töötati 2021. aastal välja mitmeid põllumajandus-, maamajandus-, ja
kalandussektorile olulisi toetusmeetmeid kriisiga toimetulemiseks:
5
- 2021. aasta kevadel anti põllumajandustootjatele COVID-19 puhangust tingitud
erakorralist toetust suuruses 15,8 mln eurot.
- 2021. aasta lõpus eraldati piima- ja sealihatootjaid 5,5 mln euroga Covid-19 mõjudega
toimetulemiseks.
- Kalapüügitoodete töötlejaid toetati 433 503 euroga, et kompenseerida välisturgude ära
langemisest tingitud majanduslikku kahju ja vältida ladudes seisva ahvenafilee raisku
minemist. Ahvenafileed anti abivajajatele Toidupanga kaudu.
Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, ka loomataudide levik ja
rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse
tähelepanu rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele.
Maaeluministeerium tegi 2021. aastal ettepaneku lisada toiduvarustuskindlus valmisoleku
seaduse eelnõusse elutähtsa teenusena. Toidutootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna
toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist. Toiduvarustuskindluse
lisamine elutähtsate teenuste hulka pakub väljakutseid ka 2022. aastaks, mil töö VOS-ga jätkub
ning tuleb pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid toiduvarustuskindluse mõistes
elutähtsate teenuste osutajatega.
Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti ÜPP raames 2021.
aastal toetusi kokku ~347 mln eurot.
2021. aastal jätkusid Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava
ettevalmistused. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja
mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu
ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;
parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Sellega suunatakse
põllumajandus-, toiduainesektori ja maaelu arenguks 1,4 miljardit eurot EL vahendeid. 2021.
aastal toimus 6 juhtkomisjoni istungit, lisaks erinevad temaatilised arutelud sektoriga, alustati
mitteametlikult läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning viidi läbi suur osa eelhindamise ja
KSH hindamise protsessist. VV andis aasta lõpus (16. detsembril) heakskiidu ÜPP
strateegiakava eelnõu Euroopa Komisjonile esitamiseks. EMKVF rakenduskava toetab
kalanduspoliitika ja merenduspoliitika rakendamist kolme prioriteedi kaudu: soodustada
kestlikku kalandust ja mere bioloogiliste ressursside kaitset; aidata kaasa toiduga kindlustatuse
tagamisele Euroopa Liidus konkurentsivõimelise ja kestliku vesiviljeluse ning turgude kaudu
ja võimaldada sinise majanduse kestlikku kasvu ning aidata saavutada rannapiirkondade
jõukust. 2022. aastal valmistatakse ette seadusloomepakette (meetme määrused) ja toimuvad
tihedad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et 2023. aastal oleks võimalik paljusid meetmeid
juba rakendada.
Fookuses on olnud erinevad eesti toiduga seotud tegevused. 2021. aastal sai heakskiidu Eesti
toidu visioonidokument 2022-2025, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja
müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka välisriikides, keskendudes tarbijate
teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime
ja elujõu tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele. Visioonidokumendi raames
tuuakse fookusesse toidusüsteemide kestlikkus, mis rõhutab toidu tootmisel senisest enam
keskkonna ja kliimaga seotud aspekte ning keskendutakse tarbijate teadlikkuse tõstmisele.
6
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import oli läbi aegade suurima
väärtusega. Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu
jooksevhindades 1,5 mld euro (~9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld
euro eest. Võrreldes 2020. aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse
puudujääk oli 306 mln eurot, mis oli 104 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubanduse
puudujääk suurenes jõudsamalt kasvanud impordi tõttu.
Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine, elurikkuse säilitamine on sektori jaoks
oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonna hoiul põhinevate ärimudelite
kasutuselevõtuks.
Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja
kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus
eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga: põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa-
ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, liigid ja elupaigad säilinud, ohud inim- ja
loomatervisele ära hoitud, maastikud mosaiiksed ning kliimamuutuste mõjuga on arvestatud.
Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike
majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, peamiselt ÜPP toetuste abiga.
Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi
saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise,
rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli
2021. aastal 88,4%.
Euroopa Komisjonis alustas 2021. a sügisel tööd üldise toiduseaduse ja kestlike
toidusüsteemide töögrupp. See hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust
ning tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta nagu nt on EL
toiduseadus toidu- ja söödaohutuse kohta. Eesmärgiks on toidusüsteem, mis oleks kestlik.
Kestlikkusel on kolm mõõdet. Majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et süsteem
oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik
kasu ei saa tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Kestlikud toidusüsteemid panustavad
mõlemasse sihti. Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust tarbida laias valikus,
kvaliteetset ja ohutut toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik
jalajälg ja pikas plaanis ei ole see enam jätkusuutlik. Praegune toidusüsteem vajab muutust.
Toidusüsteemist tuleneb 34% kasvuhoonegaaside tekkest, jätkates „business as usual“ kasvab
see 30-40%, tulenevalt maailma elanikkonna kasvust kasvab ka toidu nõudlus aastaks 2050
50-70%.
Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid
toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika
põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“
lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse
aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on
oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel.
Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning
rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist
toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021.
7
aastal 99,33. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise,
keemilise või füüsikalise ohu puudumist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2021. aastal
võrreldes 2020. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Kõige enam on üldist olukorda
mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus (kaalutud muutus kokku
võrreldes eelmise aastaga -4%). Keemiliste riskide osas on 2021. aasta tulemus võrreldes
eelneva perioodiga paranenud. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2021. aasta
tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. 2021. aasta tulemus oli positiivne.
Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuses oli 2021. aastal suur langus (-13%). Kui
2020. aastal vastas nõuetele 78,8% kontrollidest, siis 2021. aastal vastas 68,4%. 2021. aastal
toiduohutuse meetme raames läbiviidud tegevused toetavad ka strateegia „Eesti 2035“
eesmärkide täitmiseks planeeritud tegevuses „Tervist toetav elukeskkond„ ettenähtut.
Alates 1. veebruarist 2021 laiendati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tegevusvaldkonda, et
tagada toiduohutuse riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine
Maaeluministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Tegevuse korraldamiseks loodi
laboratooriumi juurde riskihindamise osakond.
2021. aastal kinnitati „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava
veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“, mille eesmärk on saavutada
antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.
Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele
kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda
ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning
loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus-
ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele.
Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud
tauditõrjeprogrammid ja situatsioonplaanid, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii
riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. 2018.–2020.
a Aafrika seakatku kodusigadel ei esinenud, 2021. aasta suvel diagnoositi Aafrika katk ühes
farmis. 2021. aasta alguses hakkas Eestis levima lindude gripp, esialgu veelindudel, aga paraku
esines ka kodulindudel linnugripi juhtumeid. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide
hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust.
Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Seire tulemusena tuvastati 2021. aastal
kolm ohtlikku kahjustajat: Eestis juba varem esinenud kollane kartuli-kiduuss (Globodera
rostochiensis) ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida) ning tomativiiruste seire käigus
tuvastati esmakordselt Eestis Tomato brown rugose fruit virus. Valkja kartuli-kiduussi puhul
oli tegemist kolmanda leiuga Eestis, esmaleid oli 2018. aastal. Samuti on järjest suurema
tähelepanu all väetiste kvaliteet ja saasteainete sisaldus väetistes ning väetise soodne mõju
taimele ja taimekasvatussaadusele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud
nõuetele vastavus oli 2021. aastal koguni 97%. Oluliseks valdkonnaks on ka taimne
paljundusmaterjal, seemnekontroll ja sordikaitse. Eesti taimekasvatus on järjest
efektiivistunud, mis tähendab, et kvaliteetse taimse paljundusmaterjali, sobivate sortide
kättesaadavus ja kvaliteetne seeme muutuvad järjest olulisemaks põllumajandustootmise
eduteguriks.
8
2020. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning
joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmisena 29 798 eurot,
mis oli 2020. ja 2021. aastaks seatud sihttasemetest kõrgem eelkõige tagasihoidlikuma
prognoosi tõttu pandeemia tingimustes. 2021. aasta prognoos arvestas pandeemia tingimusi ja
andmed 2021. aasta kohta selguvad 2022. aasta teises pooles.
2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium töötab koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja uue
mahemajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Lisaks eraldati
Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et täiendavalt laste tervisesse,
toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse ning keskkonna alastesse
teadmistesse panustada ning toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades.
Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete tarbimise suurendamisele ja
turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustame mahetooraine kasutamise kompenseerimist
koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad toitlustamise ökomärki, mis tähendab et vähemalt
20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on mahetooted. Lisaks on kavas korraldada
koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. 2022. aasta eelarve on 0,8
miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma 2022. aasta II poolaastal. Järgnevatel aastatel
on eelarve suurendamise vajadus ca 0,4 mln eurot aastas.
Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka
kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2021. aastal
viiendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv peale kaheaastast kasvu stabiliseerunud.
Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21-40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust
on jätkuvalt languses, olles 2021. aastal 27,52%, mis jääb alla 2030. aastaks seatud PÕKA
eesmärgile (27,76%). Seevastu on märgata maapiirkonnas viimase viie aasta jooksul sündinud
laste osakaalu kasvu. Kui 2016. aastal sündis maapiirkonda 26,7% kõikidest lastest, siis 2020.
aastal juba 30,3%. Eestis on viimasel kolmel aastal on laste sündide arv olnud langustrendis,
kuid maapiirkonnas sündinud laste osakaal on jätkuvalt kasvutrendis. 2021. aastal otsustati
hakata kaaslaenu andma maale kodu ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks.
Tegemist on katseprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-
Virumaal. Esimene kaaslaen kodu soetamiseks maale anti välja 2022. aastal. Katseprojekti
elluviimiseks eraldas Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.
Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu
kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva
tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 28,4%-le koguhõives osalejale, so 186 000 inimesele, mis
on 4% kõrgem, kui PÕKA-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2021. aastal oli maapiirkonna
elanike vanuses 20-64 tööhõivemäär 78,4%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2
protsendipunkti.
Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on
head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike
eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele
vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim
tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalamajanduse konkurentsivõime
9
edendamisel on üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
rakenduskava 2014–2020 elluviimine.
Kokku püüti 2021. aastal 72 428 tonni kala, mis on umbes 3% vähem kui eelneval aastal.
Võrreldes 2020. aastaga jäid väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks,
kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähenemise tõttu. Kvootide vähenemine tugineb
rahvusvahelistele ja Eesti riigisisestele teadussoovitustele. Kogupüügi väärtus
esmakokkuostuhindades oli ca 56,5 mln eurot. Kalatööstuste poolt loodi 2021. aastal 14,9 mln
euro eest lisandväärtust, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Trendid on tingitud
peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade kallinemisest.
2021. käivitus kampaania „Kala kõlab hästi“, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi
sööma rohkem kalatooteid.
Heas seisus kalavarude osakaal langes 2020. aastal 39%-le, varude seisund on halb. Kalavarude
seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada
püügikoormust rannapüügis jm. Avati 6 kalade rändetakistust (paisu). Analüüsi osa on pikemalt
toodud kalanduse programmi ülevaate juures.
3 Põllumajandus, toit ja maaelu programm
Programmi üldinfo
Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu
Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
hoitud keskkond
Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Peavastutaja Maaeluministeerium
Kaasatud asutused Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
(VTL), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite
ja Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI)
10
Programmi kulude jaotus meetmete lõikes (mln eur)
22,0 €
95,2 € Põllumajanduskeskkond
Taimetervis, loomade tervis ja
heaolu
Toiduohutus
18,3 € Kvaliteetsed sisendid
põllumajanduses
10,1 € Põllumajandussaaduste tootmine,
212,5 € väärindamine ja turustamine
33,7 € Maa- ja rannapiirkonna areng
Joonis 2. Programmi kulude jagunemine meetmete lõikes
Programmi eesmärkide saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Tegelik täitmine Sihttasemed
Programmi mõõdikud: 2020 2021 2021 2022
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) 985 456 986 672 991 500 993 000
Tarbija kindlustunde indeks, % - 67% - 68%
Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu 6% (2018) - 7,2 7,2
ettevõtlussektori lisandväärtuses, %
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % 86,79 88,4 80 80
Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,68 27,52 27,76 27,76
vanusegrupi noorte üldarvus, %
3.1 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire
Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde-
ja nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning
põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse
konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab
Maaeluministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust,
innovatsiooni ning teadmussiiret.
Teadus ja innovatsioon, teadmussiire ning biomajandus on programmides horisontaalsed
teemad ja panustavad erinevatesse tegevustesse.
• Programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–
2021“ raames rahastatakse rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks,
õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises
11
teadus- ja arenduskoostöös. 2021. aastal rahastati rakendusuuringute programmi kaudu 26
riigisisest uuringut, kolme etalonlabori tegevust, poliitikakujundamiseks ja järelevalveks
vajalikke teadusekspertiise ning 15 rahvusvahelist teaduskoostöö projekti (sh, algasid uued
projektid ERA-Net ICT-Agri Food, ERA-Net ICRAD, ERA-Net Core Organic Cofund, ERA-
Net SusCrop ning Euphresco raames). Mitmed käimasolevad rakendusuuringute projektid
toimuvad Eesti Teadusagentuuri juhitava RITA programmi kaasrahastusel.
• „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ eesmärgiks on kohalikesse muutuvatesse
kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate, hea kvaliteediga ja turunõudlusele vastavate
sortide aretamine.
• Programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja
kasutamine 2021–2027“ fookuses on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine,
säilitamine, uurimine ja kasutamise laiendamine. Geneetilist ressurssi kasutatakse teadus- ja
arendustegevuses, sh sordiaretuses, senisest enam pööratakse tähelepanu
põllumajanduskultuuride metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide säilitamisele,
uurimisele ja kasutamisele.
• Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmed "Uute toodete, tavade, protsesside
ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning
„Innovatsiooniklaster“ toetavad põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning
nõustajate koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks. Innovatsioonikoostöö
toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil ÜPP strateegiakava raames.
Üleminekumääruse kohaselt pikendati 2021. aastal määrustes abikõlblike kulutuste tegemise
ning maksetaotluse ja tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega kahe
aasta võrra. Tegevuste elluviimise uueks tähtajaks on 30. juuni 2025.
• MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“
ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused
põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele. 2021. aastal algatati Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muudatus, et luua tingimused
nõustajate järelkasvuprogrammi, mis on teadmussiirde alameede, rakendamiseks. MAK
abikõlblikkuse perioodi pikendamisest tulenevalt pikendati ka teadmussiirde tegevuste
elluviimise tähtaega kahe aasta võrra. 2021.a taotlusvooru meetmes „Teadmussiire ja teavitus“
rahastati Euroopa Liidu taasterahastu fondist. „Pikaajaliste programmide“ rakendamiseks
sõlmiti kaks raamlepingut, üks neist toidusektori müügivõime edendamise valdkonnas ning
teine põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Teadmussiirde tegevuste
toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames.
• MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja
„Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava
nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine
jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel. Sekkumiste
ettevalmistamiseks toimusid 2021. aastal arutelud ÜPP strateegiakava AKIS töögrupi raames.
• Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus
ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele
kaasaaitamine Valdkondliku hariduse arengu suunamiseks 2021. a osalemine Haridus –ja
12
Teadusministeeriumi algatatud erinevates töögruppides, koolide nõukogudes. Kultuuripärandi
säilimisele kaasaaitamine finantsvahenditega, töö muuseumite nõukogudes.
• Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja
asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning
põllumajandustöötaja surma korral. COVID-19 viiruse ulatusliku leviku tõttu leevendati ka
2021. a toetuse tingimusi, laiendades asendusteenuse võimalust ka taimekasvatusega
tegelevatele ettevõtetele.
3.2 Meede – Põllumajanduskeskkond
Meetme eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste,
taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada
põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.
Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: taimekaitse, väetised, täiendav keskkonnahoid.
Meetme ja tegevuste eesmärkide saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Põllumajanduskeskkond
Meetme mõõdik Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele 99 99 95 95
vastamine, %
Meetme mõõdik Püsirohumaade osakaal kogu 24,11 23,93 25,63 25,63
põllumajandusmaast, %
Tegevus Taimekaitse
Tegevuse mõõdik Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega 3,7 3,9 5 6
seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, %
Tegevuse mõõdik Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega 3,1 4,3 5 5
seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest,
%
Tegevuse mõõdik Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas 0 0 0 0
juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv
Tegevus Väetised
Tegevuse mõõdik Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud 96 97 95 93
nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide
arvust (%)
Tegevus Täiendav keskkonnahoid
Tegevuse mõõdik Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud 503 165 498 672 500 000 500 000
põllumajandusmaa pindala, ha
Tegevuse mõõdik Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele 0,57 0,50 0,69 0,69
vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded
kohalduvad, %
13
Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik ja hästi säilinud elurikkus. Seda toetavad
erinevad MAK keskkonnatoetused, millega motiveeritakse põllumajandustootjaid järgima
keskkonnasõbralikke tootmisviise. 2021. aastal jätkati kõigi toetuste rakendamist ning töötati
välja ka uue eelarveperioodi keskkonnasekkumisi, mida on oluliselt enam kui seni.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on praegu hõlmatud üle 45% ja
mahepõllumajanduslikult majandatakse 23% kasutatavast põllumajandusmaast. Kaitstavatel
aladel hooldatavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud, mis kliima- ja elurikkuse
eesmärke kõige enam toetavad, moodustavad 3% kasutatavast põllumajandusmaast. Need on
taimekahjustajate looduslike vaenlaste ja tolmeldajate tuumikalad, mis pakuvad
ökosüsteemiteenust kogu põllumajandusmaale. Uuel perioodil (alates 2023) pärandniitude
hooldamise toetus jätkub ja seda tõhustati ning lisaks valmistati ette uus toetusskeem ka muude
pikaajaliste väärtuslike püsirohumaade säilimiseks.
Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus
püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5%
võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlussuhtarvuga. 2021. aastal vähenes püsirohumaa
osakaal 6,65%. Sellest tulenevalt jätkub 2022. aastal püsirohumaade tagasirajamine neil
põllumajandustootjatel, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal ülesharitud püsirohumaid ning
kellele kohalduvad rohestamise nõuded.
Kõigi ÜPP pindala- ja loomatoetuste eelduseks on mahukas nõuetele vastavuse süsteem, mis
on täiendav nõuete- ja kontrollimehhanism selleks, et toetuse saamiseks täidetaks peamisi
valdkonnale seatud nõudeid. Sellest osa moodustavad põllumajandustegevusega seotud
erinevate valdkondade õigusaktide nõuded ning teise osa täiendavad keskkonnanõuded. 2021.
aastal oli selliste nõuete rikkumisi vähem (0,50%) kui varem, mille üheks põhjuseks võib olla
ka aastatepikkune taotlejate teavitamine. 2021. aasta jooksul alustati ühise
põllumajanduspoliitika uue eelarveperioodi sarnase süsteemi ehk tingimuslikkuse süsteemi ja
nõuete väljatöötamist.
Väetise valdkonna eesmärk on tagada, et Eesti turul oleksid ohutud ja soovitud omadustega
väetised nende kasutajatele põllumajandustootja konkurentsivõime tõstmiseks, tekitamata
lubamatut kahju keskkonnale või inimesele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel
tuvastatud peamisteks probleemideks olid väetiste registreeringu puudumine, enesekontrolli
plaani või -analüüsi puudumine väetise tootjal ning vead pakendi märgistusel,. Sarnaselt
eelnenud aastatega esines vigu ka pakendi märgistusel: puudub eestikeelne märgistus või
esinevad tõlkevead, samuti ei vastanud mõningal juhul väetise koostis registreeritud
parameetritele.
Enamus põllumajandustootjaid kasutab integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Eestis
kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal
maailmas. Samas avaldatakse taimekaitsevahendite kasutamise kohta statistilisi andmeid iga
viie aasta järel (või veelgi harvem), mis on ebapiisav suundumuste kajastamiseks ning
taimekaitsepoliitika kujundamiseks. Lisaks on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse
negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Põllumajandus- ja
Toiduameti 2021. aastal läbiviidud kontrollid kinnitavad, et taimekaitsevahendite kasutamise
ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal ja kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega
seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest on väikesed. Peamised puudused
taimekaitsevahendite turustamisel olid seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele ja
14
turustuskohas müügiarvestuse või müüjate taimekaitsetunnistuse puudumise või kehtivuse
lõppemisega. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid turule mittelubatud
ja konkreetsele kultuurile keelatud taimekaitsevahendi kasutamine, õitsvate taimede pritsimine,
puhvertsoonist mitte kinni pidamine, tunnistuse puudumine, taimekaitseseadme tehnilise
ülevaatuse puudumine, lubatust suurema kulunormi kasutamine, ooteajast mittekinnipidamine
ning puudused taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamises.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- 17. novembril 2021. aastal toimus taastava põllumajanduse konverents, kus anti ülevaade,
kuidas aitab taastav põllumajandus ettevõtetel suurendada oma kasumlikkust ja elujõudu läbi
tervikliku lähenemise tootmisele. Konverentsil käsitleti teemasid, nagu mullatervis, muldade
võime siduda süsinikku, taimede toitumine ja aineringe, agroökoloogia ning looduspõhised
lahendused. Konverentsil esines erinevaid rahvusvahelisi ja Eesti teadlasi ning ettevõtjaid,
konverentsil oli väga palju osalejaid ning see on saanud palju positiivset vastukaja.
- Taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mesinike kaebusi laekus 2 korral. Ühelgi
juhul ei saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite kasutamisega või nende nõuete
rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele
pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist
juba kolm aastat.
- Tegevust jätkas sidusrühmade koostöö platvorm – Taimekaitse Nõukogu, mille liikmed
kohtusid kahel korral, kuid tulenevalt viiruse leviku ohjamiseks rakendatud piirangutest
toimusid need kohtumised virtuaalselt. Esimesel kohtumisel mis toimus 22. aprillil käsitleti
ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemat, sest võltskaupade sissetoomine Euroopas on
kasvav trend, eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis on
potentsiaalselt ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale (ravimid, taimekaitsevahendid,
toidukaubad). Arutelu põhiteemaks oli võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise
tõkestamine. Oma kogemusi jagasid kolleegid Eesti ja Leedu järelevalve asutusest, Leedu
Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Ebaseaduslike taimekaitsevahenditega
kauplemine ja nende kasutamine on loomult ühiskonnale kahjulik, seega ei tohiks osta ega
kasutada kahtlase päritoluga taimekaitsevahendeid. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite
ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur väljakutse, sest sellega tegelevad
kogenud kriminaalid, kes on oma skeemidega kaks sammu kontrollisüsteemist ees ning teevad
EL-i sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.
Eesti positsiooni kujundamise eesmärgil korraldati taimekaitsenõukogu formaadis 6.05.2021
huvirühmade ülene meemesilaste kaitse eesmärgi teemaline arutelu. Kehtivas meemesilaste
riskihindamise aluseks olevas juhenddokumendis ei ole seatud konkreetset kaitse-eesmärki.
Juhenddokumendi uuendamise käigus soovitakse paika panna konkreetne numbriline
meemesilaste kaitse eesmärk, mis on vahend riskihindamiseks ja see toimib ühenduslülina
üldsõnaliste turule lubamise reeglites paika pandud eesmärkide ning reaalse taimekaitsevahendi
riskihindamise vahel. Juhenddokumendi uuendamise protsess ELis veel kestab.
- Olulist tähelepanu pöörati teavitustegevusele. Ilmus mitmeid blogipostitusi ja artikleid nii
taimekaitsetööde kui ka integreeritud taimekaitse põhimõtete teemal ning uutest
tehnoloogilistest lahendustest taimekaitses.
15
- Koostati aruanne „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 20214“5. Ülevaade
sisaldab teavet ühtlustatud riskinäitajate kohta ja selles kirjeldatakse toimeainete kasutamise
arengusuundi, integreeritud taimekaitse põhimõtete arenguid, eeskuju andvaid tavasid ning
tehtud ja tehtavaid uuringuid taimekaitse valdkonnas.
- Koostati väetiseseaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse ja kemikaaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu. Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks
tegemise nõudeid ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (edaspidi ELi väetisetoodete määrus) vastu
võtmisest. ELi väetisetoodete määrust hakatakse kohaldama alates 16. juulist 2022. aastal. ELi
väetisetoodete määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus (edaspidi ELi)
turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Paralleelselt ELi väetisetoodete määruse
nõuetele on liikmesriikidel võimalus säilitada siseriiklikud reeglid. Seega tuleb tootjatel hinnata
oma toodete ja tootmise potentsiaali ELi väetiseturu kontekstis ning teha valik, kas jätkata
riiklikele nõuetele vastavate väetiste tootmist või viia oma tootmisprotsessid ELi väetisetoodete
määruse nõuetega kooskõlla ja saada seeläbi õigus CE- märgise kasutamiseks ning väetisetoote
ELi turul turustamiseks. Senine tooteuuendust pärssiv väetise liikide loetelul põhinev süsteem
asendatakse paindlikumaga, väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse seniselt
ressursside lineaarmajandusel põhinevalt lähenemiselt ringmajandusel põhinevale
lähenemisele, mis tähendab, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi
taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel
põhinevaid tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik. Samuti lubatakse edaspidi
erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi ja teatud jäätmeid kasutada ELi väetisetoodetes.
Eelnõuga kavandatu kohaselt muutub ELi väetisetoote kohta majandustegevusteates esitatav
teave. Edaspidi esitatakse majandustegevusteates ELi väetisetoodete puhul teave üksnes
käideldava ELi väetisetoote toimekategooria kohta.
- Keskkonnahoiule suunatud pindala- ja loomatoetuste paremaks rakendamiseks täpsustati
õigusaktide nõudeid. Eesti rakendab muude keskkonnale suunatud meetmete hulgas ka seitset
põllumajanduskeskkonna ning mahepõllumajanduse toetusskeemi, kus põllumajandustootjad
võtavad toetuse saamiseks viieaastase kohustuse. Arvestades, et EL eelarveperioodide
vahetusega kaasneb kaks aastat üleminekuperioodi, kus kasutatakse juba uut eelarvet, tuli
oluliselt muuta just pikaajalise kohustusega toetuste tingimusi neile taotlejatele, kes on kas uued
või kellel senine kohustus lõppes. Suurim muudatus nende jaoks on toetuste rakendamine ühe-
aastasena. Toetuste nõuetest ning üldistest keskkonnahoidlikest praktikatest teavitati nii
konsulente kui ka põllumehi e-infopäevadel ja koolitustel.
- Uue perioodi sekkumiste ettevalmistamiseks analüüsiti seniseid MAK meetmete
hindamistulemusi (iga-aastased Põllumajandusuuringute Keskuse uuringud ja hindamise
aruanded), korraldati ekspertkohtumisi ning erinevate osapooltega töörühmades valmistati ette
paarkümmend erinevat keskkonnale suunatud sekkumist.
4 Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2021 (agri.ee)
16
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Kiirelt globaliseeruv kaubavahetus on toonud kaasa ka e-kaubanduses müüdavate
taimekaitsevahendite hulga suurenemise ning seeläbi on suurenenud risk illegaalsete ja
võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemiseks. Järelevalve tulemused viitavad veebi teel
soetatud taimekaitsevahendite, sh illegaalsete preparaatide, suurenemisele. Tõhusa
järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust
tegeleda erinevate riskidega ning laiendada taimekaitsevahendite turustamise järelevalve
tegevusi ka digitaalses keskkonnas. Praeguste eelarveliste vahendite juures ei ole võimalik
soovitud mahus e-kaubanduse kontrolle läbi viia.
3.3 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja
eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Meede jaguneb neljaks tegevuseks: taimetervis, loomatervis, loomade heaolu ja söödaohutus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Meetme mõõdik Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 0 3 4 4
Meetme mõõdik Eriti ohtliku loomataudi esinemine, arv 0 2 1 1
Tegevus Taimetervis
Tegevuse mõõdik Taimetervise nõuetele mittevastavusest 6 11 25 20
tingitud rahvusvaheliste teatiste
(notifikatsioonid) arv
Tegevuse mõõdik Taimetervise kontrollidel tuvastatud 99,7 99 95 95
nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud
kontrollide arvus, %
Tegevus Loomatervis
Tegevuse mõõdik Riigile omistatud (OIE+EL) 11 11 10 15
loomataudivaba staatuste arv
Tegevuse mõõdik EL teavituskohustuslike 77 156 100 200
loomataudijuhtude arv
Tegevuse mõõdik Antibiootikumide kasutamise tase 49,2 Andmed 40 40
(mg/PCU) oktoobris
2022
Tegevus Söödaohutus
Tegevuse mõõdik Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal 93,9 92 97 97
kontrollitud söödapartiide arvus, %
Tegevuse mõõdik Nõuetele vastavate söödakäitlejate 97 93 94 94
osakaal kontrollitud söödakäitlejate
arvus, %
17
Tegevus Loomade heaolu
Tegevuse mõõdik Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv 116 182 150 150
(vihjepõhine ja plaaniline kontroll)
Tegevuse mõõdik Loomkatsetes kasutatud loomade arv 4089 2900 2800
Tegevuse mõõdik Rasketes loomkatsetes kasutatud 35 260 250
loomade arv
Soodsa geograafilise asendi tõttu on Eestis taimede ja loomade tervise tase hea. Eesti
loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas ning tänapäevased farmitehnoloogiad. Samas
soodustavad kaubanduse globaliseerumine ja kliimamuutus uute taimekahjustajate ja
loomataudide levikut. Lisaks sigade Aafrika katkule on Lääne-Euroopas järjest laiemalt
levimas lindude gripp. Ka Eestis olid 2021 a. esimesed puhangud kodulindudel ja puurilindudel.
EL loomatervise määruse rakendumisega on suurenenud loomapidajate vastutus oma loomade
tervise eest, sealhulgas rangemad bioturvalisuse nõuded. Ühiskonnas on hüppeliselt tõusnud
ootused loomade heaolu, läbipaistva nõuetekohase loomakasvatuse ning täiendavate kõrgemate
standardite suhtes. Loomapidajatele on makstud loomade heaolu toetust, et motiveerida
minimaalsest kõrgematele nõuetele vastavat loomakasvatust. Samuti toetatakse loomade heaolu
mahemeetmega.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. 2021. aastal tuvastati kolm ohtliku
taimekakahjustaja leidu. Esmakordselt tuvastati Eestis tomativiiruste seire käigus ohtlik
Tomato brown rugose fruit virus. Viirus leiti tomati tootmiskasvuhoones ning rakendati
tõrjemeetmed vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/1191.
Seire tulemuse leiti ühelt põllult Eestis juba varem esinenud kollane kartuli-kiduuss (Globodera
rostochiensis) ning ühelt põllult valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida). Valkja kartuli-
kiduussi puhul oli tegemist kolmanda leiuga Eestis, esmaleid oli 2018. aastal.
2021. a laekus eksporditud partiide kohta 11 taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud
rahvusvahelist teatist Indiast, Ukrainast ja Suurbritanniast.
Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid
mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021-
2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad),
EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna
karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete
taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid
ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid peab
läbi viima vähemalt kord 7 aasta jooksul.
- 2021. aasta aprillis võeti vastu Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise
tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–20266. Tegevuskava eesmärk
on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Praegu
puudub Eestis kohustus koguda ja analüüsida andmeid loomade raviks kasutatud
6
tegevuskava-amr-2021-2026.pdf (agri.ee)
18
antibiootikumide kohta. Nõude kehtestab alates 2023. aastast Veterinaarravimite määruse (EPN
2019/6)7 § 57. Tegevuskava eesmärgi ja EL nõuete täitmine eeldab seadusandluse muudatust
andmekäitluse õiguslike aluste loomiseks, elektroonilise andmekogu loomist ja veterinaaride
valmisolekut selle kasutamiseks. Vastavad volitusnormid ja sätted on kehtestatud
veterinaarseaduse ning ravimiseadusega. Olulisim tegevus hetkel on antibiootikumide
loomaliigiti kasutamise e-andmebaasi loomine 2023. aastaks. Vastavad õiguslikud alused on
sätestatud maaeluministri 23.11.2021 määrusega nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta
arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“.
Ravimiameti kogutud andmete alusel koostati statistika veterinaarsel otstarbel müüdud
antibiootikumide kohta aastatel 2011-2021. Müüdud toimeainete üldkogus tonnides vähenes
2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 5,6%. Kokkuvõttes vähenes kõikide B-kategooriasse
kuuluvate antibiootikumide müük: polümüksiinid (kolistiin) 29%, 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinid 25%, fluorokinoloonid 20%. Samas tuleb silmas pidada, et 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinide kasutamises ületab Eesti jätkuvalt 2011. aasta taset. A-kategooria toimeainete
müük kasvas võrreldes eelneva aastaga 5 korda (kasutati väikeloomakliinikutes).
1. juulist 2021. aastast on maaeluministri määrusega lubatud inimtervishoius kriitilisi
antibiootikume kasutada vaid põhjendatult ja laboriuuringu järgi. Mõõdikute tabelis
antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 2021. aasta kohta tuleb oktoobris 2022. aastal
ESVACi aruandes, kuid eelnevate aastate lõikes on see languses.
- Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud
situatsioonplaanid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii
riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks.
Euroopas ja kogu maailmas väga kiiresti ja massiliselt leviva kõrgepatogeensusega linnugripi
tõttu diagnoositi esimesed metslindude ja peetavate lindude juhtumid 2021. aastal ka meil.
Sellega tõusis EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 156-ni. Eelmisel perioodil oli 77
juhtumit. Tulenevalt SAK-i ja linnugripi jätkuvast levikust Eestis, on tõstetud EL
teavituskohustuslike loomataudijuhtude sihtarv 200-ni.
2021. aasta tõi kaasa Sigade Aafrika katku (SAK) juhtumi loomapidamisettevõttes.
Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aasta leiud näitasid, et SAK viirus levib metssigade
populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks
meie seakasvatuse ettevõtetele. Kokku tuvastati 2021. aastal 91 SAK positiivset metssiga.
Metssead on võimelised oma populatsiooni kiiresti taastama. Piiramaks metssea asurkonna
poegimise perioodi järgset suurust ja takistamaks metssea arvukuse edasist tõusu, jätkavad
jahimehed intensiivse metssigade küttimisega. Eelmisel jahihooajal eesmärgiks seatud 14 022
metsseast kütiti umbes 2/3, mis on omakorda aidanud kaasa metssigade populatsiooni tõusule.
Järgmise jahihooaja jooksul tuleks küttida metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve
Eesti, et vähendada metssigade vahelisi kontakte ning aidata seeläbi takistada viiruse jõudmist
seafarmidesse. Jahimehed suhtuvad küttimisse äärmiselt tõsiselt ja üritavad olukorda kontrolli
all hoida. Jahimehed jälgivad metssigade arvukust hoolega ja nende küttimist tuleb jätkata
vähemalt nende juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel
aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019R0006&qid=1651737626304
19
2021. aastal registreeriti Eestis 3 esimest linnugripi juhtumit peetavatel lindudel. Kahel
juhul toimus nakatumine kodumajapidamises ja ühel juhul loomaaias. Metslindudel
diagnoositi eelmisel aastal kõrge patogeensusega linnugrippi 65-l korral. Seireprogrammi
alusel võtab Põllumajandus- ja Toiduamet linnugripi uuringuteks proove peetavatelt
lindudelt, samuti kogutakse proove metslindudelt. Lindude gripi paremaks ohjamiseks ning
ennetamaks gripi levimist linnufarmidesse on vaja teada lindude gripi viiruse levikut mets- ja
veelindude hulgas. Juhul, kui leitakse hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud
metslinde või surnud röövlinde (kullid, kotkad), siis palub PTA sellest teada anda infotelefonil
või märkida surnud linnu asukoha veebirakenduse kaardil.
2021. aastal saadi haiguse vaba staatus järgmistele loomataudidele: Aujezky haigus
sigadel, Bluetongue haigus lammastel ja kitsedel, lõhede nakkav kehvveresus ning molluskitel
esinevad parasitaarhaigused (Bonamia ostreae ja Bonamia exitiosa).
- 2021. aasta septembriks oli igasse Põllumajandus- ja Toiduameti regiooni lisaks
loomatervise kontrollidega tegelevatele järelevalveametnikele määratud üks ametnik, kes
tegeleb peamiselt loomade heaolu küsimustega. Loomaheaolu spetsialistide lisandumine koos
neile tagatud vastava väljaõppega tõstab järelevalve kvaliteeti.
Plaanilise kontrolli teostamisel hinnatakse põllumajandusloomade heaolu nende
pidamiskohtades (sh tapaeelne pidamine), vedamisel, tapmisel ning sellega seotud tegevuste
ajal. Järelevalve lemmikloomade loomaheaolu alaste nõuete üle on vihjepõhine.
Tehistingimustes peetavate loomade heaolu kontrollitakse loomaaedades,
lemmikloomapoodides ja loomade avalikul näitamisel ning katseloomade heaolu
katseloomadega tegelevates ettevõtetes.
- Loomkatsetes kasutati 2020. aastal 4089 looma. 2021. aastal loomkatsetes kasutatud
loomade koguarvud ja rasketes katsetes kasutatud loomade arvud selguvad 2022. aasta
novembri alguseks.
- 1. detsembril 2021. a jõustus veterinaarseadus. Veterinaarseadus koondab loomatervise ja
veterinaaria valdkonda reguleerivad sätted, mis olid seni reguleeritud veterinaarkorralduse
seaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende
impordi ja ekspordi seadusega. Veterinaarseadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid
loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus),
mida kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist.
- Lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne
kaubandus, ohustab loomade heaolu ja ka Eesti marutaudivaba staatust. Piiriülese
kaubanduse paremaks kontrollimiseks eristab 2021. aastal jõustunud veterinaarseadus koerte,
kasside ja valgetuhkrute pidamist lemmikloomana ning muul eesmärgil. Loomapidajat, kes
tegeleb loomade ajutise pidamisega, näiteks loomapood, hoiukodu ja varjupaik, või kes tegeleb
loomade teise riiki viimise või Eestisse toomisega tulu saamise või omandiõiguse üleandmise
eesmärgil, käsitletakse ettevõtjana. Varjupaikadele ja kogumiskeskustele, kust koerad, kassid
või valgetuhkrud teistesse riikidesse viiakse, kehtib tegevusloakohustus, eraisikutest
loomapidajad peavad esitama loomapidamisega tegelemise teate ja juriidilised isikud
majandustegevusteate.
20
- 21. aprillil 2021. aastal jõustus Euroopa Liidus loomatervise määrus, mille kohaselt ei
kuulu muud kaslased ja koerlased, sh nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid
jm) lemmikloomade hulka ja nende pidamisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.
- 2021. aastal alustati veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK)
koostamist eesmärgiga analüüsida lemmikloomade kiibistamise ja looma andmete
lemmikloomaregistrisse kandmise kohustuse kehtestamist Eestis. Analüüs hõlmab ka
lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks kasutatavate platvormide kasutamise võimalikku
tõhustamist. VTK-ga on soov muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade
heaolu ning leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks
omanikule. VTK koostamine jätkub 2022. aastal.
- Loomakaitseseadust ja pankrotiseadust muudeti, et tagada jätkusuutlik rahastus
nõuetekohase loomapidamise korraldamiseks. Muudatusega pandi loomade äravõtmise
kohustus (uues sõnastuses nõuetekohase loomapidamise korraldamise kohustus)
Põllumajandus- ja Toiduametile ning rahastamine toimub edaspidi läbi Põllumajandus- ja
Toiduameti eelarve. Kohalikud omavalitsused vabanesid kohustusest ning ei pea enam kandma
kulusid, mida nad olid sunnitud leidma oma muude põhitegevuste arvelt. Seega, alates 10.
jaanuarist 2021 võtab halvasti peetud looma nõuetekohase pidamise kohustuse vajadusel üle
PTA, kellel on teatud juhtudel õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku
juurde ohustab looma tervist või elu. Põllumajandus- ja Toiduametil on võimekus tõhusalt
reageerida põllumajandusloomade pidamistingimuste rikkumise korral ning tagada loomadele
vajalikud pidamistingimused. Väljakutseid pakub lemmikloomade, sh eksootiliste
lemmikloomade pidamise korraldamine, kuna arvestama peab sellega, et ei pandaks ohtu teisi
loomi, kuna omanikult ära võetud loomal võib olla teadmata tervisestaatus.
- 1. juulil 2021. a jõustus loomakaitseseaduse muudatus, mille kohaselt keelustati viieaastase
üleminekuajaga peamiselt karusnaha saamiseks peetavate loomade pidamine.
- Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast alustas Euroopa Komisjon loomaheaolu
õigusraamistiku läbivaatamist eesmärgiga viia õigusaktid vastavusse uusimate
teadusandmetega. Komisjon koostab mõjuhinnangud ning tuleb eelnõudega õigusaktide
muutmiseks välja 2023. a lõpuks. Sellest sõltuvad edasised arengud ka Eesti jaoks.
- 2021. aastal töötati välja söödaseaduse muutmise seadus, millega rakendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist
ja kasutamist. Nimetatud määrust kohaldatakse alates 2022. aasta 28. jaanuarist. Eelnõuga
kavandatu kohaselt lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest
(EL) 2019/4 peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse
ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt
on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude kui eespool nimetatud
ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, sealhulgas lemmikloomadele ette nähtud
ravimsööda jaemüügil, peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate. Tagamaks
ravimsööda ohutu kasutamine võib loomapidaja seda kasutada üksnes vastavalt ravimsööda
veterinaarretseptile, mille on väljastanud veterinaararst, kellele on veterinaarseaduse alusel
antud veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba. Lisaks sellele
ajakohastatakse söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid.
2022. aastal jätkatakse söödaseaduse muutmise seaduse menetlust Riigikogus ning jätkatakse
vajalike rakendusaktide menetlusega.
21
- 2021. a osaleti ravimiseaduse muutmise seaduse väljatöötamises, mille koostajaks oli
Sotsiaalministeerium. Seadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid. Nimetatud määrust kohaldatakse alates 2022. a
28. jaanuarist. Uue määrusega vähendatakse veterinaarravimite müügiloaga seonduvat
halduskoormust, lihtsustatakse vähese kasutusega ravimite müügiloa saamist, hõlbustatakse
müügiloa hilisemat vastastikust tunnustamist ning sätestatakse täpsed nõuded
paralleelkaubanduseks. Määruse kohaselt luuakse ühine veterinaarravimite andmebaas, kust on
kõigile kättesaadav pakendi infoleht, ravimi omaduste kokkuvõte ja avalik hinnanguaruanne.
Uued eeskirjad aitavad paremini reguleerida mikroobivastaste ainete kasutamist ning paraneb
mikroobivastaste ainete kasutamise järelevalve. Teatud kriitilised mikroobivastased ained
reserveeritakse ainult inimestel kasutamiseks. Määruse alusel luuakse ühised veterinaarravimite
kaugmüügi nõuded käsimüügiravimitele ning võimalus turustada kaugmüügi korras ka
retseptiravimeid, seades seejuures nõuded veterinaarretseptile ja ravimite arvestusele. Reegleid
erandlikeks olukordadeks, kus looma raviks vajalikud veterinaarravimid ei ole kättesaadavad
(nn „kaskaad“) on laiendatud. Määrus defineerib selgelt osapoolte kohustused. Sellest
tulenevalt koostati ravimiseaduse eelnõu, milles sisalduvad ka MEM–i ettepanekud EL
veterinaarravimite määruse rakendamise tagamiseks. Ravimiseaduse muutmise seadus on
Riigikogu menetluses ja selle jõustumine on eelnõu kohaselt 1. juulil 2022. a.
- 2021. a sügisel viidi EL-is läbi uuring, mille eesmärgiks oli koguda liikmesriikide
pädevate asutuste seisukohti konkreetsete võimaluste ning nende mõjude ja teostatavuse
kohta seose EL söödalisandite määruse ülevaatamisega. Uuringus osales ka Eesti. EL
söödalisandite määruse ülevaatamise eesmärgiks on hõlbustada kestlikult toodetud ja
innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist
või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse
keskkonnamõju. 2022. a juuni lõpuks on Euroopa Komisjonil kavas esitada liikmesriikidele
õigusaktiettepanek.
- Jätkati mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas EL tasandil. Eeskätt kaalutakse
mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi täissöödas. Aruteludes tuginetakse Euroopa
Toiduohutusameti riskihinnangutele.
- 2021. aastal telliti Eesti Maaülikooliga sõlmitud käsunduslepingu raames loomatervise ja
söödaohutuse valdkonnas üks ekspertavamus.
- Veterinaarvaldkonna ja söödaohutuse alast teavet avaldati ajalehtedes, koostati
blogipostitusi (nt lemmikloomade, zoonooside, antibiootikumide veterinaarõiguse muudatuste
teemal) ning avaldatud on pressiteateid. Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on
korraldatud sektorile teabepäevi, koolitusi, õpiringe, konverentse ja koostatud infomaterjale
ning korraldatud on ettevõtete külastusi (pikk.ee).
- Jätkati MAK loomade heaolu toetuse rakendamist ning töötati välja loomade heaolu
parandavad sekkumised piimalehmade, hobuste, sigade, munakanade ning vuttide
pidamiseks.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Covid-19 olukorrast olid jätkuvad piirangud loomatervise, söödaohutuse ja taimetervise
järelevalve, seire ja teavitustegevuste elluviimisel.
22
- Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid
mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021-
2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad),
EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna
karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). 2021. aastal oli seirekavas lisaks iga-
aastastele seiretele mitmed karantiinsete metsakahjustajate ning tomativiiruste seired, mida
tehti Eestis esimest korda.
Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda
kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015-2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud
seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning
kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu.
Taimetervises on PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda,
milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Siiani on referenttegevus
taimetervise valdkonnas olnud ilma rahastuseta, kuigi muudes valdkondades on
referenttegevustel riigipoolne rahastus. PMK kanda on kõik võrdluskatsete teostamise kulud.
- Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti
suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi näiteks AMR-i, söödast,
loomataudidest ja taimekahjustajatest tulenevate olemasolevate ja uute riskide maandamiseks.
Ekspordivõimekuse suurendamiseks on vaja ellu viia nii uute turgude kui ka seniste
sihtkohariikide nõutavaid täiendavaid tegevusi, sh täiendavaid nõuetekohasuse kontrolle ja
seireid (nt loomataudi-vabaduse tõendamine, veise- ja kalahaiguste tõrjeprogrammid).
- Loomade heaolu ja tervist puudutavate vihjete hulk on võrreldes 2018. a kahekordistunud
(2018. a 286 vihjet, 2021. a 746 vihjet), valdkonnas on ka uued, senisest täpsemad nõuded
peetavate loomade pidamiskohtadele (nt loomapoed, kennelid, loomaaiad), seega valdkond
vajab jätkuva tõhusa järelevalve korraldamiseks lisaressursse. Oluline, et loomade heaolu
tagatakse juhul kui PTA on sunnitud loomapidamiskohustuse üle võtma ja tagatud oleks pidev
valmidus kohustuste täitmiseks (pidamine, sööt, veterinaarabi).
- Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peaks pädev asutus tegema riskipõhiselt ja asjakohase
sagedusega korrapärast ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste,
loomade ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud EL-i toidutarneahela õigusaktidega.
Loomatervise ning piima ja liha kvaliteediga seotud söödaohutuse tagamiseks on vaja
suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu
arvestades olemasolevaid (nt taimekaitsevahendite jäägid, dioksiinid, mükotoksiinid,
raskmetallid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni
soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Praegune ametliku kontrolli käigus võetavate
proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning
riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%.
3.4 Meede – Toiduohutus
Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning
tarbijad on toiduohutusest teadlikud.
Planeerimistasand Nimetus Tegelik täitmine Sihttasemed
23
2020 2021 2021 2022
Meede Toiduohutus
Meetme mõõdik Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 ≥100 ≥100
69,4
Meetme mõõdik Tarbija teadlikkuse baromeeter - - 72,4 (2023)
(2019)
Toiduohutuse baromeeter8 näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga toiduohutuse olukorra
kerget langust. Baromeetri näiduks oli 99,33, sealjuures on eesmärgiks, et näit oleks vähemalt
100. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise
langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise aastaga -4%). Kõige suurema languse
nendest on teinud ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP9-i nõuete kontrolli osa (kontrolle,
milles tuvastati nõuetele vastavus on olnud: 2019 – 93,8%; 2022 – 87,0%; 2021 – 57,7%)).
Võrreldes eelmise aastaga on langenud ka eeltingimuste programmi nõuetele vastavus.
Näitajate langus on tingitud PTA järelevalveprotsesside ja põhimõtete kooskõlla viimisest
haldusmenetluseseadusest ning korrakaitseseadusest tulenevate põhimõtetega.
Keemiliste riskide osas on 2021. a tulemus võrreldes eelneva perioodiga paranenud. Eeskätt on
nõuetele vastavate proovide osakaal kasvanud lisaainete korral. Kõige enam on vähenenud
nõuetele vastavate proovide osakaal PAH -ide korral kalatoodetes. Probleeme nõuete täitmisega
on eeskätt põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas. Liha– ja kalatoodete suitsutamisel
on käitlejatel vaja järjepidevalt jälgida PAH vältimise ja vähendamise meetmeid.
Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2021. a tulemusi võrrelduna kolme eelneva
aasta keskmisega. 2021. a tulemus oli positiivne, kuigi toidutekkelistesse nakkushaigustesse
haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on võrreldes 2020. a kasvanud. Kõige enam
haigestuti salmonelloosi. Võib oletada, et toidutekkeliste haigustesse haigestumist on jätkuvalt
mõjutanud COVID-19 pandeemia jätkumine.
Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuses oli 2021. a suur langus (-13%). Kui 2020. a
vastas nõuetele 78,8% kontrollidest, siis 2021. a vastas 68,4%. 2021. a järelevalve prioriteediks
oli e-kaubanduse valdkond. Vähem kontrolliti 2021. a müügipakendi märgistust, toitumis- ja
tervisealaseid väiteid ning käitlejalt käitlejale teabe esitamist. Võrreldes 2020. aastaga on
nõuetele vastavuse osakaal vähenenud kõikide toidualase teabe kontrollide lõikes. Keskmiselt
on nõuetele vastavuse osakaal vähenenud 11%, enim toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-
kaubanduse kontrollide tulemusena. Jätkuvalt on nõuetele vastavuse osakaal kõige väiksem
toitumis- ja tervisealaste väidete valdkonnas, mis 2021. a on vaid 29% (2020. a 55%). E-
kaubanduse valdkond, mis oli 2021. a järelevalve prioriteet, mõjutas nii kontrollide arvu
suurenemist kui tõi esile ka rohkem puudusi teabe esitamises võrreldes 2020. aastaga (46%
kontrollidest tuvastatud puudusega 2021. a, 24% 2020. a).
2021. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste
programmi nõuete täitmine, PAH-de sisaldused nii kala- kui lihatoodetes, toidualasest teabest
toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Vaja on tõsta nii nõuetealast
teadlikkust, nõuete rakendamise oskust kui hoida valdkonnad endiselt suuremas
8
Toiduohutuse baromeeter on tööriist (sisaldab 22 näitajat), mis võimaldab anda üldhinnangu toiduohutuse olukorrale
Eestis aasta põhiselt võrrelduna eelnevasse aastasse. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle
100.
9
Kriitilised kontrollpunktide ohuanalüüs
24
järelevalvefookuses. Toidukäitlejatel tuleb üle vaadata vastavad protsessid ning teha
parendused.
Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201910
ning tulemused kajastuvad 2020. a tulemusaruandes. Järgmine tarbija teadlikkuse uuring on
planeeritud 2023.
Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.6711. Protsentides väljendatuna on
see 67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui
mitte. Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei ole Eestis 2019. ja 2021. a võrdluses
muutunud.
Nii 2021. kui ka 2019. aastal oli küsitlustele vastanute seas tarbija kindlustunde indeksi väärtus
kõige enam seotud kindlusega nii üldiselt lihatoodete kui ka spetsiifiliselt sea- ja veiseliha
ohutuse suhtes. 2019. aastal oli kindlustunne seotud ka kindlusega kala- ja kalatoodete ohutuse
suhtes. 2021. aastal oli Eesti elanike kindlustunne võrreldes 2019. aastaga madalam leiva- ja
saiatoodete, maiustuste ja juustu suhtes, ent kõrgem kala ja kalatoodete suhtes.
Eesti elanike hinnangud toidu tarneahela ja sellega seotud osapoolte pädevusele ja tegevusele
toiduohutuse tagamisel on jäänud nimetatud kahe aasta võrdluses üldiselt samaks. Nii 2021. kui
ka 2019. aastal oli veidi enam kui 10% vastanutest (ja Eesti elanikest) viimase kuue kuu jooksul
kogenud isiklikku kahtlust toidu ohutuse suhtes.
Kui 2019. aastal meenus meedikajastustest toiduohutusega seotud juhtum 34%-le vastajatest,
siis 2021. aastal umbes 16%-le. Selle erinevuse põhjuseks võib pidada M.V.Wooli
kalatööstusest listeeria bakteri leidmisega seotud suurt meediakajastust 2019. aastal. Seda
teemat mainis 2019. aastal 20% vastanutest ja kala umbes 13%, aga 2021. aastal oli neid
teemasid maininud vastajate osakaal ainult 1-2%. Kuigi 2021. aastal viidati meedias korduvalt
keelatud ainetele Luunja kurkides, siis mainis seda kokku vähem kui 2% vastajatest. Seega ei
mõjuta Eesti elanike kindlustunnet toiduohutuse suhtes mitte meediakajastusest märgatud
uudised, vaid isiklikud kokkupuuted riknenud toidu või mõne muu toiduohutuse juhtumiga.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
Ümberkorraldused valitsemisalas
Toiduohutuse eesmärke toetavad 2021. aastal jõustunud struktuurireformid
Maaeluministeeriumi valitsemisalas. 1. jaanuaril 2021. aastal alustas Põllumajandus- ja
Toiduamet tööd ühendasutusena, koondades kogu toidutarneahela järelevalve ühte asutusse.
1. veebruaril loodi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse riskihindamise osakond, mille
ülesanne on toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine
ja teadusnõu andmine Maaeluministeeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile. 2021. aastal
toimus osakonna komplekteerimine, töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine. 2022.
aastaks on planeeritud kümmekond suuremamahulist riski- või ohuhinnangut, mis puudutavad
toidutarneahelas kriitilisi teemasid. Lisaks korraldab VTL riskihindamise osakond
Maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikele jooksvalt esilekerkivatele
küsimustele teaduspõhiste väiksemamahuliste arvamuste andmisi.
10 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019
11 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“
25
Alates 2016. aastast on korduvalt analüüsitud riigi laboreid ning nende poolt osutatavaid
teenuseid. 2021. aasta veebruaris valmis rahandusministeeriumi tellimusel riigi laborite
konsolideerimise analüüs, mille osas langetas valitsuskabinet 17.06.2021 otsuse
edasiliikumiseks riigi laborite ühendamisega. Jätkutegevusena koostas Maaeluministeerium
koostöös laborite nõukoguga riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava, sh Tartusse loodava
ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu.
Lisaks valmis 2021. aastal analüüs Maaeluministeeriumi haldusala laborite konsolideerimiseks,
mille peamiseks eesmärgiks on toidu tarneahelaga seotud teenuste viimine ühte asutusse.
Õigusloome
Osaletud on EL õigusloome protsessis (nt uuendtoidu load, lisaainete määruste muudatused,
toidu saasteainete piirnormide välja töötamine) ning esitatud on Eesti seisukohad. Toidu
keemiliste riskide valdkonnas võeti 2021. aastal meetmeid EL üleselt plii, kaadmiumi,
ergotalkaloidide ja tropaanalkaloidide ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust.
Keelustati titaandioksiidi kasutamine toidu lisaainena seoses võimaliku ohuga tervisele. Samuti
keelustati hüdroksüantratseeni derivaatide sisaldusega aaloetooted ja sätestati punase pärmiga
kääritatud riisist saadud monakoliinile piirnormid.
Koostatud on Eesti vastused Euroopa Komisjoni avalikes konsultatsioonides toidu
turustamisstandardeid (märgistus; hügieen) ja keraamika nõudeid käsitlevatele küsimustikele.
2021. a alustas tööd Euroopa Komisjoni töögrupp, mis aitab ette valmistada õigusakti eelnõusid
ja poliitika algatusi (sh delegeeritud akte) toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide osas. See
hõlmab põllumajanduspoliitikat, keskkonnapoliitikat, toiduohutust, tervist jne. Plaanitakse ette
valmistada raamõigusakt toidusüsteemide kestlikkuse kohta. Eesmärgiks on, et kõik toit, mis
tuleb EL turule on järjest enam jätkusuutlik läbi vastutustundliku toidu väärtusahela. Selleks
luuakse kestlik toidu väärtusahel, mille alaeesmärkideks on: tagada kestlik toidu tootmine;
edendada kestliku toidu töötlemise, hulgimüügi, jaemüügi, teenindussektori praktikaid;
edendada kestlikku tarbimist ning muutust tervisliku ja kestliku toitumise osas; vähendada toidu
kadu ja raiskamist; tagada toiduga kindlustatus, võidelda toidu pettuste vastu.
2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu toiduhügieeninõuete määruste muudatused
(852/2004; 853/2004), millega lisati uusi nõudeid ja võimaldatakse seniste nõuete täitmisel
rohkem paindlikkust. Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja
kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida
inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu
suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud. Toidu annetamise
hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded
toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on
toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele.
1. aprillist 2021 jõustus toiduseaduse muudatus, millega asendati osades toidukäitlemise
valdkondades riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Jaekaubandusettevõttes, sh
põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise
kohalikku jaekaubandus-ettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku
ulatusega ja marginaalne. Samuti anti seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus
laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades ning enne suuremate
investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele
turustamisvõimalusi. Lisaks eelnevale täpsustati seaduse muudatusega tegevusloa taotlemisel
26
esitatavate dokumentide loetelu ning tunnistati kehtetuks ministri määruste volitusnormid
seoses säilimisaja määramise ja kestvuskatsete korraga, kuna need ei ole enam ajakohased.
1. detsembril 2021 jõustus maaeluministri määrus „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha
väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”, millega võimaldatakse hügieeninõuete
paindlikumat rakendamist ning loobutakse senisest veterinaarjärelevalveametniku tehtavast
tapaeelsest ja tapajärgsest kontrollist loomapidamisettevõttes tapetud kodulinnu ja jäneselise
liha väikese koguse käitlemise korral.
Lisaks tehti mitmeid tehnilisi muudatusi toiduohutuse valdkonna riigisisestes õigusaktides ning
osaleti teiste ministeeriumide eestveetavas riigisiseses õigusloomeprotsessis, sh pakendeid
käsitlevate õigusaktide väljatöötamises. Samuti analüüsiti õigusaktide muutmise vajadust
selliste teemade osas nagu toidu reklaami järelevalve, toidulisandite esmakordsel turule viimise
teavitamise eest järelevalve tasu kehtestamine.
Uuringud, ekspertarvamused
2021. aastal telliti toiduohutuse valdkonnas 8 ekspertavamust; eeskätt olid ekspertarvamused
seotud toidu keemiliste või bioloogiliste riskidega ning toidupettustega.
2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks
täiendava viisi loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab
positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda
toidupettustega seoses mee võltsimisega. Telliti projekt, mille raames koostati metoodiline juhend
pestitsiidide jääkide biomonitooringu läbi viimiseks Eestis, milles on kirjeldatutud valimi
koostamise protseduuri, vajalikku uuritavate arvu, biomaterjali kogumiseprotseduuri ning
parimaid metoodikaid biomarkerite keemiliseks analüüsiks. Uuringu raames koostatud
metoodilist juhendit on kavas kasutada 2022. a Eestis kavandatava põlevkivi sektoriga kokku
puutuva elanikkonna biomonitooringus, hõlmates sellesse uuringusse ka pestitsiidide jäägid.
VTL riskihindamise osakond alustas tööd projektiga „Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide
ja raskmetallide saadavuse hindamine Eesti elanikkonnal“, mille eesmärk on koostada
usaldusväärsete ja esinduslike andmete alusel Eestis tarbitavates kartulites sisalduva
glükoalkaloidide (α-solaniin ja α-sakoniin; võimalusel nende β ja γ vormid ning aglükoon
solanidiin töödeldud kartulis) ja raskmetallide nagu Pb, Cd, Hg, As kohta saadavushinnang
erinevatele elanikkonnarühmadele.
Mitmete mikrotoitainete, sh seleeni puhul on Eestis viimase aastakümnete jooksul tõstatunud
nende saadavuse teema – kas oleks vaja riigipoolset sekkumist (nt anda toidusoovitusi,
teavitada tarbijaid, panustada EL tasandil toidus seleeni piirnormide teemalistesse
aruteludesse). Eestis ei ole seni rahvastiku põhiselt elanikkonna seleeni saadavust uuritud.
Tervise Arengu Instituudi poolt alustati 2021. a uuringut „Eesti rahvastiku seleeni saadavus –
praegune olukord ja soovitused riskijuhtimise meetmeteks“. Kuna uuringu proovide ja
taustaandmete kogumise osa on võimalik ühildada Sotsiaalministeeriumi projektiga „Eesti
rahvastiku soola tarbimise uuringuga“, siis lisaks projektis planeeritud elementidele määratakse
samadest proovidest ka seleen ja analüüsitakse tulemusi. Uuring lõpeb 2022. a juunis.
Teavitustegevused
27
Viidi läbi teavituskampaania, mille fookuses oli toidu üleküpsetamisel toitu tekkival tervist
kahjustavad ühendil akrüülamiidil. Eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust akrüülamiidiga
seotud ohtudest ning võimalustest, kuidas aine sisaldust igapäevases toidus vähendada.
Toiduohutuse alast teavet on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud
on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel. Ajakohastati
ministeeriumi kodulehel olevat teavet. Maablogis selgitati näiteks järgmisi teemasid: Euroopa
Toiduohutusameti pestitsiidijääkide aruanne, interaktiivne vahend „Kuidas Euroopa tagab
taimekaitsevahendite ohutuse“, mida teha esmatoodete ülejääkidega, toidu nimetused
märgistusel, pakendi esikülje märgisüsteem, putukate kasutamine toiduks, titaandioksiidi
keelamine toidus, mittelubatud bambusnõud. Toiduohutuse sõnumeid levitati ka mitme
telesaate, nt Restoran-O, Suus sulav Eesti kaudu. Samuti tehti õpilasfirmadele ja õpetajatele
suunatud seminar toiduohutuse nõuetest.
Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on toidu käitlejatele läbiviidud toiduohutuse
alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatud infomaterjale. Ellu viidi järgmised
tegevused: toimus 14 infopäeva ning 17 täienduskoolitust; ilmus 10 teabematerjali trükisena
ning 1 käsiraamat; elektroonilisi väljaandeid avaldati 3 ja videosid 9, toimus 2 konverentsi,
hallati veebilehte toiduteave.ee.
2021. aastal valmis toidukäitlejatele suunatud juhend putukate kasvatamise, putukatest toodete
valmistamise ning nende turustamise kohta. Putukate juhendi eesmärgiks on anda infot sööda-
ja toiduettevõtetele, millised nõuded kohalduvad putukate (kõigis eluetappides) kasvatamisele,
putukatest toodete valmistamisele ning nende turustamisele. 2021. aastal alustati toidu
annetamise juhendi uuendamist, et tagada üksnes ohutu toidu ümberjagamine.
Tõlgiti ja avalikustati MeM-i kodulehel 2 Euroopa Toiduohutusameti suunisdokumenti säilimisaja
märgistuse teemal. Nimetatud teema ja suunisdokumentide selgitamiseks toimusid PIP programmi
infopäevad.
2021. a toimus Riigikantselei ellu kutsutud innovatsiooniprogramm toiduraiskamise
vähendamise teemal, mille raames töötati välja mitu lahendust selleks, kuidas toitu vähem
raisata. Maaeluministeeriumi eestvedamisel soovitati sektoril hinnata võimalust asendada
piimatoodetel säilimisaja märgistus „kõlblik kuni” märkega „parim enne”. Toimus ka
toiduhäkaton, mille raames otsiti lahendusi erinevatele toidu valdkonna väljakutsele mh
toiduraiskamise probleemile.
Järelevalve
Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja IT-lahendused
(Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid).
Järelevalveasutuste prioriteediks on eeskätt otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised
nakkushaigused) ning pikaajalise mõjuga riskid (nt saasteained, lisaained, GMO) on saanud
vähem tähelepanu. Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandus järelevalveasutuste ülesannete
hulka uusi valdkondi ja teemasid, nt toidupettuste valdkond, erinevad riskid seoses taimedes
sisalduvate teatud ainetega, putukate toiduks lubamine.
Kontrollide arvud on viie aasta jooksul poole võrra vähenenud, kontrolli all olevate objektide
arv on kasvanud 5000 võrra. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidu
käitlemisettevõtet. Aastatel 2016-2018 oli kontrollide keskmine arv 11 000 ja 12 000 vahel.
28
Paar aastat tagasi pandeemia eriolukorra ajal oli kontrollide arv väiksem ka seoses ettevõtete
seisakutega ning riiklike piirangutega. Palju vähendas kontrollide arvu eelmisel aastal
riskihinnangute muutmine. 2021. a plaanilistest kontrollidest viidi läbi 95% (6771). 2021. a
planeeriti umbes 3000 kontrolli vähem kui 2020. a, aga plaani täitmine oli parem kui 2020. a.
Ettevõtetele tehti 2021. a 882 ettekirjutust ning 2021. a haldusmenetlemise lõpetamise teadet
(ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv
võrreldes 2020. aastaga on tõusnud. Tehti umbes 6770 kontrolli, mille käigus hinnati kokku
umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 85% ja ei vastanud 15%. Muutuse
põhjused on riskihindamise prioriteetide seadmine ja ka tõhusam järelkontroll.
Käitlejatel esinenud puudused on välja toodud kontrollide tähelepanekutes ja asjaoludes.
Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu laboratoorsetele
uuringutele ning töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on
täheldatud töötajate vähest teadlikkust toiduohutuse nõuete osas ning isikliku hügieenireeglite
täitmisel. Selle põhjus on vähene koolitus või puudulik koolituskava. Toidu käitlemise tegevuse
juures on täheldatud puuduseid toidu valmistamiseks ja pesemiseks kasutatava vee
nõuetekohasuse osas. Lisaks on juhitud tähelepanu ka ruumide nõuete osas, mis on olulised
ohutu toidu tootmiseks. Jätkuvalt vajavad täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa
enesekontrolliplaanide koostamisel.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
Kogu 2021. aastat mõjutas jätkuvalt Covid-19 pandeemia. Aastaplaanid said kontrollide osas
suuresti täidetud, aga järelevalve meetodid ja fookused olid erinevad. Viidi läbi
administratiivset kontrolli ning töötajate eemaloleku tõttu oli teistele koormus suurem.
2021. a avaldas Euroopa Komisjon aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide (TKM)
ametlikust kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju puudusi valdkonna
järelevalves. Näiteks tõdeti, et inspektorid ei suutnud usaldusväärselt kontrollida TKMi ohutust,
pädevad asutused ei pea TKMi kontrolli oluliseks ning kontrolli tehakse pealiskaudselt ning
koolituste puudumise tõttu ei ole inspektoritel vajalikke tehnilisi teadmisi ning nad ei suuda
hinnata vastavusdeklaratsioonide ja täiendavate dokumentide nõuetekohasust. Lisaks peaksid
pädevad asutused nõuetele vastavuse kindlakstegemisel võtma arvesse varasemaid andmeid
nõuetele vastavuse kohta. Inspektorid ei registreerinud rikkumisi süsteemselt ja isegi kui need
registreeriti, ei taotlenud nad süsteemselt nende parandamist. Arvestades Komisjoni aruandes
esitatut, on vaja analüüsida toiduohutuse tervikteenuse fookusteemana TKMi ametliku kontrolli
tõhusust Eestis, st kas praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete
maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise
kaitse.
Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna
ootustega riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt
tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –
kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni
edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamises ning valitsemisala
spetsialistide töötasu konkurentsivõimet. Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu
riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide
jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettused, päritolu, eksportturgude
29
avamisega seonduvad seired). Sealjuures on oluline tagada laborite suutlikkus (aparatuur,
metoodikad, kompetents) riiklike teenuste osutamiseks vajalikul (seniste teenuste jätkumine ja
uued teenused) tasemel. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada
piisavas mahus teadusuuringute tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja
lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine,
toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine,
biomonitooring).
Selleks, et tõsta tarbija teadlikkust toiduohutusest on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et
korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel - toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide
maandamine läbi tasakaalustatud toitumise, planeeritav toidupakendi esikülje märgisüsteemi
juurutamine eesmärgiga edendada tervist toetavaid toiduvalikuid). Järjepideva teavitustöö sisu
määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid
tarbijauuringuid.
3.5 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist.
Meede jaguneb neljaks tegevuseks: maakasutus, maaparandus, sordiaretus ja taimne
paljundusmaterjal ja põllumajandusloomade aretus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Meetme mõõdik Toimivate riigi poolt korras hoitavate 138 374 143 924 148 500 151 500
ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa
pind, ha
Meetme mõõdik Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 281 270 265
Meetme mõõdik Eestis toodetud sertifitseeritud seemne 33798 - 28000 60000
kogus, t
Meetme mõõdik Sordilehte võetud sortide arv 733 746 700 820
Meetme mõõdik Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 - 98000 99000
loomade arv
Tegevus Maakasutus
Tegevuse mõõdik Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 65 871 66 093 66 000 66 000
aastas (ha).
Tegevus Maaparandus
Tegevuse mõõdik Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 1 380 837 1 384 536 1 373 100 1 374 100
Tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Tegevuse mõõdik Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 91 87 80 95
Tegevuse mõõdik Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 95 86 90
kontrollitud köögiviljaseemnepartiide
arvust, %
30
Tegevuse mõõdik Tuulekaeraga saastunud pind, ha 156173 132275 155000 153000
Tegevuse mõõdik Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 330 315 300 300
ettevõtete arv
Tegevuse mõõdik Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud 0 2 3 3
sortide arv aastas
Tegevuse mõõdik Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 100 95 95
kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate
poolt tunnustatud põldudest
Tegevus Põllumajandusloomade aretus
Tegevuse mõõdik Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv
(tõuti):
Tegevuse mõõdik Eesti hobune 2408 2517 2600 2610
Tegevuse mõõdik Eesti raskeveohobune 329 358 350 360
Tegevuse mõõdik Tori TA 581 591 615 615
Tegevuse mõõdik Vana-Tori 36 25 45 47
Tegevuse mõõdik Eesti maatõug 838 889 810 830
Tegevuse mõõdik Kihnu maalammas 394 386 400 450
Tegevuse mõõdik Eesti vutt 12587 2555(aretuses) 9500 9600
Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse
intensiivsus on ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes
piirkondades võib osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta. Eesti põllumuld kannatab
orgaanilise aine ja toitainevaru vähenemise, tihenemise, ning piirkonniti ka hapestumise all.
Endisel põllumajandusmaal on muld hävinenud teede ja hoonete ehitamise tõttu.
Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa
(01.01.2021 seisuga 637 011 ha) ja 747 525 ha (01.01.2022 seisuga) metsamaa
sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliima muutub, aasta keskmine sademete
hulk suureneb ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Eesmärk on, et
toimivate riigi poolt korras hoitavate ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa pind
kasvaks, aga 2021. aastaks seatud eesmärki ei saavutatud. Ühiseesvoolude korrastamise tempo
aeglustus korrastustööde ja nende ettevalmistavate tööde kallinemise tõttu, misläbi uuendati
riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid aastas vähem, kui vaja oleks. 2021. aastal tegime
maaparanduse investeeringutoetuse tingimustesse muudatuse, et toetusega rahastatakse ka riigi
poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendusprojekte, ja suurendasime toetuse eelarvet, mis
lõi võimaluse sihttaseme saavutamiseks ja nende valgalasse jäävate põllumajandusmaadel
ilmastikuriski maandamiseks. Kuid samaaegselt kallinesid ka ehitushinnad, mistõttu jäi siht
ikka saavutamata. Samuti alustati eelmisel aastal riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude
ülevaatust ning kehtestati õigusaktiga nõuded maaparandushoiukavade koostamisele, mille
alusel minnakse üle ühiseesvoolude seisukorra süsteemile, need omakorda mõjutavad
sihttaseme saavutamise suunas tulevikus.
31
Maaparandussüsteemide korrastamisega parandati 2021. aastal 22 966 ha
maatulundusmaa viljelusväärtus, see oli ca 1500 ha võrra vähem kui 2020. aastal.
Maaparandussüsteemide kogupind suurenes 3699 ha võrra eelkõige metsakuivenduse abil
moodustades 01.01.2021 seisuga 1 384 536 hektarit. Riigi poolt korras hoitavaid
ühiseesvoolusid korrastati 2021. aastal 316 km ulatuses, sellest MAK investeeringumeetme
4.3.1 kaudu uuendati 80 km.
Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas on suurenenud tänu järjepidevale Natura
2000 erametsatoetusele ja mõnevõrra suuremale toetuse eelarvele võrreldes varasemate
aastatega, millega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata
jäävat tulu. Toetusega hõlmatud pind on aasta-aastalt suurenenud. Seeläbi pakutakse elupaiku
ja soodsat kasvukohta erametsades üle 2000 kaitsealusele loomaliigile, üle 4000 kaitsealusele
taimeliigile ning 90 kaitsealusele seene- ja samblikuliigile.
Eesti sordiaretuse põhirõhk on muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate,
haiguskindlate ja hea kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade
ning puuvilja- ja marjasortide aretamisel. 2021. aastal jätkus „Sordiaretusprogramm 2020–
2030“, mille eesmärgiks on aretada tarbijate nõudlusele ja vajadusele vastavaid Eesti sorte.
2021. aastaks seatud eesmärki võtta sordilehte 3 uut Eestis aretatud sorti ei täidetud, kuid 2021.
a võeti sordilehte kaks Eestis aretatud sorti – suvinisu ´Mireete´ ja harilik lutsern ’Heiti’. Sort
’Mireete’ võeti ka sordikaitse alla. Uute sortide jõudmist sordilehte on oodata ka 2022. aastal,
kuna registreerimis- ja majanduskatsetes oli 2020. aastal 5 aretist. Sordi sordilehte võtmiseks
peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et
teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks.
Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete
tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua
ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt
võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist.
Kvaliteetne seeme on saagi alus. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam.
Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on
veel potentsiaalset kasvuruumi. Kuna 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise protsess kestab
kuni 30. juunini 2021. a, siis järelduste tegemiseks saame kasutada 2020/21 hooaja andmeid,
võttes aluseks 2020. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodi, mis lõppes 30. juunil 2021.
Sertifitseeritud seemet toodeti selles perioodis kokku 33 797 836 kg. Seda on võrreldes
2019. aasta saagiga 13 203 472 kg vähem. Viimastel aastatel on toimunud märgatav
paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2020. aastal 91%), mis näitab
kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises
proovide analüüsimisel. 1. juulist 2021 algas 2021. aasta seemnesaagi sertifitseerimise periood.
14. aprilli 2022 seisuga on selles perioodis sertifitseeritud 26 958 692 kg seemet.
Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 90%, kuid probleeme esineb osade
kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Seemne valdkonna strateegilise eesmärgi – turustatav
seeme on kvaliteetne – indikaatoriks on analüütilise puhtuse nõuetele vastavate seemnepartiide
osakaal sertifitseerimisse tulnud partiidest. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis
95%-ni.
Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib
põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu).
32
Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: kui 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind
156 173 ha, siis 2021. aastal oli saastunud pind 23 898 ha võrra väiksem ehk 132 275 ha.
Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada nende jõudlusvõime, geneetilise
väärtuse suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus.
Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel. Piimatoodangult lehma kohta on Eesti
jõudnud ELis esimeste sekka, lihaveisekasvatuses on suurenenud puhtatõuliste aretusloomade
arv. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli ning geneetilise väärtuse
hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu
maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuund ja vana-tori
suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ja vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse
säilimiseks erilist tähelepanu.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Kuni 2019. aastani vastas keskmiselt 88% sertifitseerimisse tulnud partiidest puhtuse
nõuetele, sealt edasi on see osakaal tõusnud 95%-ni. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud
taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt
tasub sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile.
- 2020. aastal jõudis sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 91%-ni.
- Kasutades külvinormi 180 kg/ha sai 2020. aastal külvata Eestis 2019. aasta saagist
sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 63% teravilja kasvupinnast seega on teraviljaseemnega
isevarustatuse tase viimase kolme aastaga tõusnud 18% võrra.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse
võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele
(väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja
selle lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete
lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus
kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks
tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate
keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine.
- Suur osa maaparandussüsteemidest on tänaseks amortiseerunud. Riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude toimimisest sõltub u 64 000 ha põllumajandusmaa kasutatavus
ja heakord ning on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega. Riigi poolt korras hoitavate
ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske
põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad investeeringuid
hea kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks.
3.6 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine
Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime.
Meede jaguneb seitsmeks tegevuseks: põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime, põlvkondade vahetus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal,
ühistegevus ja koostöö, ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand, mahepõllumajandus ja toidu
varustuskindlus.
33
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine
Meetme mõõdik Põllumajandussektori tootmisteguritulu 90 - 88 92
tööjõu aastaühiku kohta võrreldes EL
keskmisega (3 a liikuv keskmine), %
Meetme mõõdik Mahetootjate lisandväärtus 19 993 - 20 22 000
aastatööjõuühiku kohta, € 500
Tegevus Põllumajandustootjate ja
toiduainetööstuste konkurentsivõime
Tegevuse mõõdik Põllumajandussektori netolisandväärtus 22 713 (2018-2020) - 22 26 921
tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta 118
liikuv keskmine, FADN)
Tegevuse mõõdik Toiduainetööstuste netolisandväärtus 29 735 - 29 29 700
töötaja kohta 100
Tegevus Põlvkondade vahetus
Tegevuse mõõdik Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide 17 - 16 17
osatähtsus põllumajanduslikes
majapidamistes, %
Tegevus Riskijuhtimine ja
põllumajandusturgude tasakaal
Tegevuse mõõdik Netolisandväärtus faktorhinnas aasta 16 881 (2018-2020) - 15 16 900
tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv 400
keskmine) (EAA alusel)
Tegevuse mõõdik Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride 0,21 0,05 2 3
ha arv põllukultuuride pinnast %
Tegevus Ühistegevus ja koostöö
Tegevuse mõõdik Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 87 105 106
Tegevuse mõõdik Põllumajandusühistutesse koondunud 20 (2019) - 21 22
põllumajandustootjate osakaal FADNi
põllumajandustootjate üldkogumist, %
Tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu
kuvand
Tegevuse mõõdik Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 49 22 19 22
kaubandusbilansi defitsiidi langus
võrdluses algtasemega (2018), %
Tegevuse mõõdik Kodumaise toidukauba eelistamine 74 - 75 75
toiduostudes, %
Tegevuse mõõdik Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 24 29 11 13
toidukaupade ekspordi väärtuse kasv
võrdluses algtasemega (2018), %
34
Tegevus Mahepõllumajandus
Tegevuse mõõdik Tunnustatud ettevõtete arv 2487 2510 2400 2400
Tegevuse mõõdik Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 - 9 10
regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%)
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua,
kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti
majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal
töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15000
hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2021. aastal 784
mln eurot lisandväärtust ehk 2,9% Eestis loodavast lisandväärtusest. Võrreldes eelneva aastaga
suurenes lisandväärtust 5,8% (+42,9 mln €), kuid osakaal Eestis loodud lisandväärtuses pisut
vähenes. Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning
joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta 2018-2020 aastate keskmisena oli 29 798
eurot. Majandustulemuste paranemist võib eelkõige seostada kiirema taastumisega
koroonakriisist.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2021. aastal hõivatud keskmiselt
26 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,0%.
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)
kujunes 2020. aasta andmetel 995 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid
0,7%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (484 mln eurot)
~49%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (415 mln eurot) ~42% ning lahutamatud
kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 96 mln eurot). Suurima
osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (24%) ja teraviljatoodang
(25%). 2021. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujuneb põllumajandussektori
kogutoodangu väärtuseks 1088 mln eurot12.
Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5
mld euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes eelneva aastaga
kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk 2021. aastal oli 306 mln eurot,
suurenedes 2020. aastaga võrreldes 104 mln euro võrra. PõKa tegevussuuna 5 üheks eesmärgiks
on Eesti toiduainesektori konkurentsivõimelisus nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna
on välja toodud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi suhtarv. 2018.
aasta algtase oli 0,74. Nimetatud näitaja oli 2021. aastal 0,83. Eesmärgiks on seatud, et suhtarv
paraneb võrreldes algtasemega. Võrreldes 2020. aastaga kasvas piimasektori ekspordikäive
10%, kala- ja lihasektori ekspordikäive vastavalt 6% ja 8%. Teravilja ekspordikäive vähenes
18%. Statistikaameti jaanuaris 2022 avaldatud andmete kohaselt jäi 2021. aastal koristatud
teraviljasaak 21% väiksemaks 2020. aasta saagist. Suurema rapsi kasvupinna tõttu koristati
rapsi rekordsaak, mis panustas õlikultuuride ja õlikultuuride saaduste ekspordi kasvu. Eksport
kasvas samuti suurenenud reekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljaveo toel.
12
Avaldatud 05.02.2022 (SA)
35
Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta uuringust nähtub, et viimase 2 aastaga on kodumaise
toidukauba eelistamine 18–29-aastaste noorte vanuserühmas kasvanud (2018. aastal 53%,
2020. aastal 70%) ning noorte üldine eelistus ei erine enam oluliselt 30–49-aastaste tarbijate
vastavast näitajast. See annab tunnistust, et lastele ja noortele suunatud haridusliku sisuga
tegevused on tulemuslikud, ent pikaajalise muutuse saavutamiseks on siiski oluline panustada
lastele ja noortele suunatud teavitustöösse järjepidevalt, et kasvatada uut põlvkonda teadlikke
tarbijaid.
Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas
tööstuses. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte (2020. a andmetel
815) (juriidilisi isikuid). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on kõige enam alla
10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad ~75% kogu ettevõtete arvust. Samas annavad
mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja ~70% tuleb ettevõtetest, kus on üle
100 töötaja.
Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud
lisandväärtusest. Eesti majandust iseloomustas 2021. aastal kiire taastumine koroonakriisist.
Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 8,7% ja puhas lisandväärtus 4,9%. Toiduainetööstuste
kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud. Kuna toidutööstusel tervikuna jäi
toodangumaht 2021. aastal võrreldavaks eelneva aastaga, siis müügitulu kasv tulenes eelkõige
toodangu kallinemisest. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima-
(23%) ja lihatööstus (19%), joogitööstuse osakaal oli 10% ja valmis loomasööda toodang
moodustas 4%. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi-,
piima-, pagari- ja lihatööstus, kõige tagasihoidlikum oli taimse õli tööstuse osakaal.
Põllumajanduse tööhõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2021. aastal hõivatud keskmiselt
26 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,0%. Aasta-aastalt on põllumajanduse ja
toidutööstuse tööhõive vähenenud, kuid viimastel aastatel on langus olnud aeglasem. Ettevõtete
poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks. Tööjõuvajaduse seire
uuringu OSKA21 andmetel prognoositakse, et kui üldiselt Eesti keskmine hõivatute arv jääb
lähiaastatel 2018. aasta tasemele, siis põllumajanduses hõive väheneb ka järgnevatel aastatel
mõõdukalt. Sarnane tendents ei leia aset ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Aastases
võrdluses vähenes 2021. aastal põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse sektorite hõive 2700
inimese võrra ehk 9,3%. Vaadates muutusi hõivatute vanusegruppide lõikes, siis üldiselt
iseloomustab põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektorit vananemine. Näiteks vanusegrupi
50-74-aastased osatähtsus hõives on võrreldes sajandivahetusega 17 protsendipunkti
suurenenud, mille tulemusel on lähiaastatel töötajate asendusvajadus keskmisest suurem.
OSKA uuringust selgub, et vaatamata suurele lõpetajate arvule tunnevad tööandjad
tööjõupuudust lõpetajate vähese erialale rakendumise tõttu. Kindlasti on mingi mõju ka
rahvastiku üldisel vananemisel. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua
noori põllumajandussektorisse.
Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute
stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii
ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi,
mis suurendavad hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate
sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud
36
ja poliitikariskid. Riskijuhtimismeetmete kasutusele võtmise soodustamiseks on väga oluline
tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi.
Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha
kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja
muude tootmissisendite tootmiseks ja ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea
looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on
panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete
ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja
kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga
tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti
tihedatel diplomaatilisel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2021.
aastal oli hinnanguliselt 1,1 mld eurot. 2021. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade
kaubandusbilansi puudujääk vähenes 22% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist
moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes
tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Maailmamajandust iseloomustas
2021. aastal taastumine koroonakriisist. Vene-Ukraina sõja tõttu on majanduse lähiväljavaade
endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust.
Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv ning ostujõu vähenemine oodatust kiirema
hinnakasvu tõttu mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori
lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis
aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning
tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete
seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab
ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist võimalikult kiiresti välja
tulla.
Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu
nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt
suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted
reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk.
Erinevad sekkumismeetmed aitavad Eesti põllumajandussaaduste tootjatel ja töötlejatel uutele
sihtturgudele siseneda ning oma positsioone olemasolevatel sihtturgudel kindlustada.
2021. aastal oli välismessidel osalemiseks ja turundusürituste korraldamiseks võimalus taotleda
turuarendustoetust ning toidu ekspordivõimaluste edendamise toetuse raames toimus ka
kontaktreis Saksamaale.
Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis.
Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning
ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. Mahepõllumajandusliku maa
(sealhulgas üleminekuajal olev maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa) pindala oli 2021.
aasta lõpus 229 400 hektarit, suurenemine võrreldes 2020. aastaga 5587 ha võrra (2,5%).
Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2021. aastal 2043, võrreldes
eelmise aastaga vähenes nende arv 7 võrra ehk 0,3%. Mahepõllumajandusettevõtted on
aastatega ka järjest suuremaks kasvanud – 2021. aastal oli keskmises
mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Igal aastal suureneb
37
ka mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv. 2021. aastal tegeles
mahetoorainest toodete valmistamisega 210 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja
köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja
kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid.
Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes, sealhulgas lasteasutuste
toitlustamisel.
Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda
elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku
biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, kus
Maaeluministeeriumile on antud teema osas juhtroll. Maaeluministeerium panustab ka
„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035
fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse. Taaste- ja
vastupidavuskava (RRF) ressursitõhusate rohetehnoloogiate investeeringute tegevuse
„Bioressursside väärindamine“ (kogueelarve on 23,8 mln eurot) raames toetatakse
investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh
kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge
lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Toetuse taotlusvoor avaneb 2022. aasta esimesel
poolaastal ja tegevused viiakse ellu 2026. aasta esimeseks poolaastaks. Taastekava
bioressursside väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse
jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavad suurprojektid. ÜPP strateegiakava 2021-2027
raames valmistatakse samuti ette bioressursside väärindamise investeeringute sekkumist (alates
aastast 2023), keskendudes eelkõige esmatootjatele suunatud väikeprojektidele (perioodi
kogueelarve 3 mln eurot).
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime:
- Jätkati väikepõllumajandustootja toetuse maksmist ja ka tootmisega seotud toetuste maksmist
piima-, puu- ja köögivilja, ute ja kitse kasvatamise sektoris.
- Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete
arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning
turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere toetuse ja mesindusprogrammi ning
koolikava toetuse rakendamist.
- Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga, mis on avaldanud mõju
kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu või projekti
suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka edaspidi, pikendati
põllumajandustootjatele ning toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetusmeetmete
investeeringute tegemise tähtaega.
- 2021. aastal algatas Vabariigi Valitsus vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja
esitati Riigikogule. Seaduse eelnõu eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris
kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist.
Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja kalandussektori konkurentsivõime
seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 miljonit eurot aastas).
38
- 2021. aastal valmis analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamise kohta, mis esitati
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Jätkutegevusena koostatakse 2022. aasta jooksul
ringbiomajanduse arendamise teekaart ja piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid. Jätkati
sekkumiste ettevalmistamisega RRF ja ÜPP raames.
Põlvkondade vahetus:
- Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme
rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine
Ühistegevus ja koostöö:
- Jätkus ühistegevuse pikaajalise programmi rakendamine ja selle raames ühistute arendamisse
suunatud tegevuste elluviimine.
- Tehti muudatused tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise
määrusesse, et aidata kaasa tulundusühistute tunnustamisele tootjaorganisatsioonina, mis
suurendab nende turujõudu ja annab võimaluse saada erandeid konkurentsireeglitest.
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal:
- Jätkati ühtse pindalatoetuse ning rohestamise toetuse rakendamist.
- 03.11.2020 otsustas VV eraldada reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot
põllumajandussektori toetamiseks, toetus maksti 2021. aastal majanduslikku kahju enam
kannatanud tegevusvaldkondade põllumajandustootjatele. 2021. aasta kevadel valmistati ette
toetuspakett mahus 15,8 miljonit eurot põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks Covid-
19 mõjudega toimetulemiseks. 2021. aasta lõpus valmistati ette teine toetuspakett mahus 5,5
miljonit eurot piima- ja sealihatootjate erakorraliseks toetamiseks Covid-19 mõjudega
toimetulemiseks.
- Jätkati tegevusi EL turu läbipaistvuse rakendamiseks.
- Jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise
seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes
suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu
müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat
kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles
kokku lepitud. Seadus võeti vastu 14.09.2021 ja jõustus 01.11.2021.
- Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka
saagikindlustust.
- Euroopa Komisjonile esitati taotlus ja alates 1. jaanuarist 2022 on Eesti Euroopa
viinamarjakasvatuse piirkonna nimekirjas.
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand:
- 2021. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2015-2020“ raames välja töötatud ja
hästi toimivate Eesti toitu tutvustavate tegevusformaatide rakendamist. Koostöös Eesti
Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Maaelumuuseumid
rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning korraldas
haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustavaid laagriprogramme. Toimus virtuaalne
39
avatud toidutööstuste nädal ning septembris tähistati Eesti toidu kuud. Eesti toidupiirkonnaks
valiti 2021. aastal Põhja-Eesti. Kohaliku toidu alase teavitustöö tegemiseks tehti koostööd kahe
teleprojektiga, milleks oli lastele ja noortele suunatud telesaade „Magus Molekul“ (eetris ETV
2-s) ning erinevatele vanuserühmadele suunatud telesaade „Suus sulav Eesti“ (eetris ETV-s).
Samuti panustas Maaeluministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse ettevalmistamisse
rahvusvaheliseks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or Lyon 2021.
- 2021. aasta lõpus kinnitati Eesti toidu visioonidokument aastateks 2022–2025, mille raames
tehakse institutsionaalset koostööd mitme teise toiduvaldkonnaga seotud ministeeriumi ning
sektori esindusorganisatsioonidega.
- 2021. aasta märtsis lõppes 3,5 aastat kestnud 10 Läänemere-äärse riigi koostöös elluviidud
Interreg projekt „Baltic Sea Food“. 25. märtsil 2021. a toimus projekti lõppkonverents, kus
tutvustati projekti tulemina valminud ärimudeli raamistikku ning tutvustati kohaliku toidu
edulugusid laiemale publikule. Projekti väljundina valmis 2020. aasta novembris
Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös
kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas (kohaliktoit.maaturism.ee), mille eesmärk on
koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.
- 2021. aasta juunis jõudis lõpule kaitstud geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess.
Kvaliteedikava on avatud Kagu-Eesti piirkonna ettevõtjatele, kes
turustavad tootespetsifikaadile vastavat sõira ning on teinud vastavasisulise teavituse
Põllumajandus- ja Toiduametile. Nimetuse „Sõir“ registreerimistaotluse esitas
Maaeluministeeriumile Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna sõira-tootjate laiendatud
huvirühm, kuhu kuulub 7 ettevõtet.
- Toidu ekspordivõimaluste edendamise toetuse raames korraldati 2021. aasta oktoobris
kontaktreis Saksamaale, kus osales üheksa ettevõtet. Samuti jätkati turuarendustoetuse ja
lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu
turustamisvõimaluste arendamise toetuse rakendamisega.
- 2021. aasta kevadel alustas teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime
edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk on Eesti eksportööride ekspordialaste teadmiste
ning müügialaste oskuste parandamine. 2021. aastal korraldati koolitusprogrammid nii
ekspordiga alustavatele ettevõtetele kui juba kogenud eksportööridele, toimusid erinevad
infopäevad, ettevõtete personaalsed nõustamised ning toodeti mitmeid järelkuulatavaid
taskuhäälinguid turgudele sisenemise ja ekspordiks sobiva toote arendamise teemadel.
- Jätkus põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse ning
toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse
rakendamine.
Mahepõllumajandus:
- Mahemajanduse tervikprogramm 2018-2021 lõppes. PTA teenusdisaini projekti raames
analüüsiti mahepõllumajanduse järelevalvega seotud kitsaskohti ja töötati välja võimalikud
lahenduskäigud. Eesmärk on muuta järelevalve riskipõhisemaks ja sh anda tõendamiskoormust
ettevõtjatele.
40
Koostöös HTMi ja MKMiga töötatakse välja mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava
aastateks 2023–2030. Avakoosolek toimus 2022. a jaanuaris, eesmärk on tegevuskava
kinnitamine 2022. aasta teises pooles.
- 2021. a eraldati Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et
täiendavalt laste tervisesse, toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse
ning keskkonna alastesse teadmistesse panustada ning toetada mahetoidu pakkumist
koolides ja lasteaedades. Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete
tarbimise suurendamisele ja turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustame mahetooraine
kasutamise kompenseerimisest koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad toitlustamise
ökomärki, mis tähendab et vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on
mahetooted. Lisaks on kavas korraldada koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja
omavalitsustele. 2022. aasta eelarve on 0,8 miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma
2022. aasta II poolaastal. Järgnevatel aastatel on eelarve suurendamise vajadus ca 0,4 mln eurot
aastas.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti
suutlikkust tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda
sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse
valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja
taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja
veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud.
3.7 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng
Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond.
Meede jaguneb kaheks tegevuseks: maaelu ja kohalik kogukond ning finantsinstrumendid.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Maa- ja rannapiirkonna areng
Meetme mõõdik Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte 27,68 27,52 27,76 27,76
osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %
Meetme mõõdik Maapiirkonnas töötavate inimeste arv 179 186 000 162 600 179 800
põhitöökoha asukoha alusel 800
Meetme mõõdik Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus 27,4 28,4 27,4 27,4
koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha
alusel, %
Tegevus Maaelu ja kohalik kogukond
Tegevuse mõõdik Toetatud projektide abil loodud töökohad 1436,75 - 355,78 1200
Tegevuse mõõdik Maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad 63,84 63,84 63,84 63,84
kohaliku arengu strateegiad, (%)
Tegevus Finantsinstrumendid
41
Tegevuse mõõdik Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 234 254 128 250
Tegevuse mõõdik Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 1,23 - 1,14 1,17
kaupa, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen
Tegevuse mõõdik Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 2,48 - 2,87 2,87
kaupa, pikaajaline laen
Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused on suunatud maa- ja rannapiirkondade
kestlikkuse tagamisele, edendades nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning tugevdades ja
rakendades vastava piirkonna ja sealse kogukonna potentsiaali. Oluline on tagada
põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele
ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Oluline roll
on maapiirkonna maine teadlikul kujundamisel (sh eestimaise väärtustamisel), tööhõive ja
majanduskasvu edendamisel ning keskkonnakvaliteedi säilitamisel – need tegevused
aitavad tagada atraktiivse elukeskkonna. Selleks toetame maapiirkonna arengusse panustavaid
ning bio- ja ringmajandust soodustavaid tegevusi ning kohalikul algatusel põhineva alt üles
lähenemisviisi rakendamist. Maapiirkonna areng seotakse tihedamalt inimkapitali arengu ja
teadusuuringutega, tõhusa innovatsiooni toetamise ja tulemuslikkuse parandamisega, kõrget
lisandväärtust loova ja eksportiva toiduainesektoriga ning kvaliteetse ja puhta toidu tagamisega.
Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast, kellest ligi pooled
tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse,
metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond
tööd 28% koguhõives osalejatest, s.o 186 000 inimesele.
Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on
viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Majandus maapiirkonnas on kohanenud
ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis-
ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule.
Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga
töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse
tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv.
Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab,
siis maapiirkonnas see kahaneb.
Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud
eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea
elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks
rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse
meedet. 2021. aasta lõpu seisuga on toetus määratud rohkem kui seitsmesaja ettevõtja
investeeringuprojektidele kokku summas 57,1 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas
35,5 miljonit eurot, mis on üle 50% meetme eelarvest. Ettevõtjate huvi meetme kasutamise
vastu vajalike investeeringute tegemiseks on suur. Meetme mõju uute töökohtade tekkimisele
maapiirkonnas on märkimisväärne, arvestades taotlustes prognoositud uute loodavate
töökohtade arvu.
42
Töökohtade loomisel on suure panuse andnud ka LEADER meede. 2021. aasta lõpu seisuga on
kasutatud 75% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 73% planeeritud eelarvest.
Võrreldes eelmise aastaga on määratud ja makstud osakaalud väiksemad, sest 2021. aastal
suunati täiendavaid vahendeid LEADER meetmesse. Euroopa Liidu ja Parlamendi (EL)
määrusega nr 2020/2220, mille Euroopa Liidu nõukogu (liikmesriigid) ja Euroopa Parlament
2020. aasta 23. detsembril vastu võtsid (edaspidi üleminekumäärus) pikendati maaelu
arengukava kestvust kahe aasta võrra ning suurendati maaelu arengukava eelarvelisi vahendeid.
Senised tulemused LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi
pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes
prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste
märkimisväärne arv. 2021. aasta lõpu seisuga on loodud töökohti kordades rohkem kui algselt
planeeriti.
Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna
laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või
maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu
või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada
uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid
rahastamisvahendeid. 2021. aastal jätkus finantsinstrumentide rakendamine kahe toote, mikro-
ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu kaudu. Tänu
üleminekumäärusele said ka finantsinstrumendid täiendavalt 15 miljonit eurot
üleminekuperioodil (2021-2022) laenude väljastamiseks. Uued vahendid andsid võimaluse
taasavada laenude väljastamine, mis 2020. aastal eelarve vahendite lõppemise tõttu peatati.
COVID-19 tingitud olukorra jätkumise tõttu tekkis mitmetel ettevõtjatel käibekapitali vajadus,
mis kasvatas laenu lõppsaajate arvu 2021. aastal 254-ni. Saavutatud mõju mõlema finantstoote
puhul viitab sellele, et lisaks laenusaajatele on finantstoodete kaudu kaasatud täiendavat ka
erakapitali, mis võimaldab toetada suuremas ulatuses ettevõtjaid.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Üleminekumäärusega pikendati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014 – 2020 kahe aasta
võrra ning lisandusid täiendavad vahendid. Koos üleminekumäärusega, kaasati MAK
vahendite hulka ka Euroopa nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel vahendid COVID-19
kriisi järgse taastumise toetuseks (edaspidi taastekava vahendid). Maa- ja rannapiirkondade
arenguks said täiendavaid vahendeid kõik kolm tegevust. Rahastamisvahendisse suunati 15
miljonit eurot taastekava vahenditest, millest 8 miljonit eurot läks põllumajandusettevõtte
tulemuslikkuse parandamise investeeringuteks kõigi põllumajandusettevõtete
majandustegevuse tulemuslikkuse parandamise ning põllumajandusettevõtete
ümberkorraldamise ja moderniseerimise hõlbustamise, eelkõige eesmärgiga turul osalemise
suurendamise ja turule orienteerituse ning põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise
suunal, 4 miljonit eurot põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise mitmekesistamise
investeeringuteks väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamise
suunal ning 3 miljonit eurot maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise
investeeringuteks mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamiseks, väikeettevõtete
loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamise suunal. LEADER meetme
vahendeid suurendati kokku 35 miljoni ulatuses, millest 30 miljonit eurot tulenes
üleminekuperioodist ning 5 miljonit taastekavavahenditest. Üleminekuperioodi vahenditest 1,8
miljonit eurot nähti ette perioodi 2023 – 2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks.
43
Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meede sai täiendavalt taastekava
vahenditest 14 miljonit eurot.
- Maaelu Edendamise Sihtasustuse meetmete pikendamine. 4. märtsi 2021. aasta VV
kabinetiistungil otsustati 2020. aasta lisaeelarve meetmed ja kasutamata vahendid kanda üle
aastasse 2021. Samuti kinnistati uus eelarvejaotus: laenukäendusele 62,3 mln eurot, laenudele
87,7 mln eurot, põllumajandusmaa kapitalirendile 50 mln eurot. Laenukäenduse meetme osas
on tehtud otsused 168 ettevõtjale 49,6 miljoni euro osas ja lepinguid on sõlmitud 46,1 miljoni
euro ulatuses. Põllumajandusmaa kapitalirendi osas on tehtud otsused 23 taotlejale 5,5 miljonit
euro ulatuses ja lepinguid sõlmitud 4,7 miljoni euro ulatuses.
- 2021. aasta lõpus alustas MES kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks
või rekonstrueerimiseks. Katseprojektina rakendatakse kaaslaenu esmalt Ida-Virumaa ja
Kagu-Eesti (Põlva-, Võru-, ja Valgamaa) alla 1000 elanikuga asustusüksustes13. Sihtasutuse
kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot.
- Euroopa Komisjon avalikustas „Maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastaks
2040“14. Visiooni eesmärgiks on muuta maapiirkonnad võimekateks, ühendatuks,
vastupanuvõimeliseks ja edukateks. Visiooniga koos luuakse maapiirkondade kokkulepe,
ühendamaks avalikku sektorit ja sidusrühmasid ning suunatakse nad tegutsema lähtudes
maapiirkondade elanike vajadustest. ELi maaelu arengu tegevuskava kaudu soodustatakse
territoriaalset ühtekuuluvust ja innovaatiliste ettevõtete teket maapiirkondadesse, edendatakse
uusi ja täiustatud oskusi, tagatakse parem taristu ja teenused ning võimendatakse kestlikku
põllumajandust ja mitmekesist majandustegevust maapiirkondades. Eesti seisukohad Euroopa
Liidu maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastani 2040 kohta kinnitas Vabariigi
Valitsus 4. novembril 2021.
- Alustati Maaeluga arvestamise metoodika (ingl k rural proofing) välja töötamist. Koostöös
Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga uuendati maa- ja rannapiirkondade mõju
hindamise osa ning alustati mõjude hindamise kitsaskohtade välja selgitamisega. Töö
metoodikaga jätkub 2022. aastal, mil on planeeritud alustada ka rakendamisega.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud piirangud ja kriis takistasid
jätkuvalt projektitaotluste tegevuste ja investeeringute ellu viimist. Aasta teises pooles
toimunud energiahindade kasv mõjutas samuti projektide elluviimist ning planeeritud
investeeringute ja tegevuste ellu viimine osutus kallimaks. Lõplikud mõjud katkestatud või
edasilükatud projektidest selguvad jooksvalt, kuid tänu MAKi pikenemisele on võimalik
toetada täiendavaid projekte tagamaks eesmärkide saavutamise.
13
2022. aasta I kvartali seisuga on taotletud 13 kaaslaenu summas 677 tuhat eurot. Sõlmitud lepinguid on 7
summas üle 400 tuhande. Sõlmitud lepingutest 4 on eluaseme ostmiseks ja 3 ehitamiseks.
14
https://ec.europa.eu/regional_policy/et/newsroom/news/2021/06/30-06-2021-long-term-vision-for-rural-
areas-for-stronger-connected-resilient-prosperous-eu-rural-areas
44
4 Kalanduse programm
Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Peavastutaja Maaeluministeerium
Kaasvastutaja Keskkonnaministeerium
Kaasatud asutused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus-
ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA)
Tegelik täitmine Sihttasemed
2020 2021 2021 2022
Programm Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis 26579 - 28 500 29 000
tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük,
Kalandus vesiviljelus ja kala töötlemine), €
Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad 1904 - 1847 1857
kalandusega (kutseline kalapüük,
vesiviljelus ja kala töötlemine)
Heas seisus kalavarud, % 39 - 52 53
4.1 Kestlik kalandus
Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime
ning kalavarude säästliku majandamise.
Meede jaguneb viieks tegevuseks: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja
turustamine, vesiviljelus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete
rakendamine ja kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine (KeM
tegevus).
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Kestlik kalandus
Meetme mõõdik Kutselise kalapüügi lisandväärtus sektori 48 689 - 56 000 56 500
töötaja kohta, €
(2019)
45
Meetme mõõdik Vesiviljeluse lisandväärtus sektori 27486 - 12700 24400
töötaja kohta, €
(2019)
Meetme mõõdik Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide 68 71 Tase ei ole Tase ei ole
osakaal kalakaitses, % langenud langenud
Meetme mõõdik Majanduslik mõju (sotsiaalmajanduslik 210 - 320 278
mõju) harrastaja kohta aastas, €
Tegevus Kutseline kalapüük
Tegevuse mõõdik Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris 53,7 53,9 53,9 54
hõivatute keskmine vanus
Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete 607 (2019) - 540 535
töökohtade arv
Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine 81,8 (2019) - 98,2 94
palk (suhe Eesti keskmisesse), %
Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete 70 392 500 - 64 800 000 65 100 000
müügitulu, (EUR)
(2019)
Tegevus Vee-elusressursside töötlemine
Tegevuse mõõdik Eksporditavate toodete koguväärtus, € 121 608 465 129 895 675 130 000 000 127 000 000
Tegevuse mõõdik Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg 15 (2019) - 19 19,5
inimese kohta)
Tegevuse mõõdik Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris 21 811 - 17800 18000
töötaja kohta, €
Tegevus Vesiviljelus
Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete töökohtade arv 64 (2019) - 107 70
Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk 50,24 (2019) - 53,6 53,6
(suhe Eesti keskmisesse), %
Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4 138 330 - 5200000 6000000
(2019)
Tegevuse mõõdik Vesiviljelussektori toodang, tonni 1040 - 1200 1400
Tegevus EMKF keskkonnakaitsemeetmete
rakendamine
Tegevus Kalavarude haldamise ja kaitse ning
harrastuspüügi korraldamine
Tegevuse mõõdik Madalas seisus varude arv 23 - 18 18
Tegevuse mõõdik Jõgedel avatud rändetakistuste arv (tk) 108 114 110 115
Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seetõttu tuleb kalavarude
kasutamist ja kaitset korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada
nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse
majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja
46
konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile,
pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule.
Kutselise kalapüügi, kalatöötlemise ja vesiviljeluse valdkonnas tegutses 2020. aastal 242
ettevõtet 1904 töötajaga. Sektori ettevõtete toodangu müügitulu oli 225 milj €. Võrreldes
2019. aastaga on ettevõtete arv vähenenud 17 üksuse võrra, aasta keskmine tööga hõivatud
inimeste arv on suurenenud 15 inimese võrra. Müügitulu suurenes võrreldes 2019. aastaga 14,2
milj euro võrra. Lisandväärtus sektori töötaja kohta oli kalapüügis ja vesiviljeluses 39 508 eurot
ning kalatöötlemises 21 811 eurot. Kalatöötlemises on see näitajad võrreldes 2019. aastaga
jäänud samasse suurusjärku samas kalapüügis ja vesiviljeluses vähenenud 7150 euro võrra.
Trendid on tingitud peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade
kallinemisest.
Eesti kutselise kalapüügi kogumaht oli 2021. aastal 72 428 tonni ning selle väärtus
esmakokkuostuhindades üle 56,5 milj euro.
Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori
kestma jäämise tagamiseks kalandussektorist positiivse kuvandi loomist ja tõhusamat koostööd
teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori vahel.
2020. aastal COVID-19 levikust tingitud müügikäibe vähenemise tõttu fokusseeriti EMKF
toetusmeetmeid müügikäibe vähenemise hüvitamisele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise ning töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele, mille lõplikud väljamakseid ettevõtjatele
tehti 2021. aasta alguses.
Kalatöötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks tuleb pöörata enim tähelepanu
lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasata selle saavutamiseks senisest enam
teaduspotentsiaali. Kalatööstuste poolt loodi 2021. aastal 14,9 miljonit eurot lisandväärtust, mis
vähenes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta
oli 2020. aastal 21 811 eurot.
Eestis on kalatarbimine viimase kolme aastaga langenud. Värskeima, 2020. aastal
Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu järgi on kala kogutarbimine Eestis langenud
koguni 15 kg-ni elaniku kohta aastas. Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2021. aastal
368%, mille mõningast langust eelnevate aastatega võrreldes mõjutab ka kutselise kalapüügi
sektori püügivõimaluste vähenemine. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja
vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loovad
eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Kalasöömise harjumuse taastamiseks jätkab
Maaeluministeerium kaheaastase kampaaniaga „Kala kõlab hästi“, mille eesmärk on tuua kala
kui väärtuslik toiduaine tagasi inimeste meeltesse. Teavituskampaania kestab 2023. aasta
märtsini.
Kuna Eestis püütakse üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub
kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist, kus oluliste turgude
äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Nii näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori
tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. COVID-19 levikust tingituna
vähenes Euroopa-suunaline eksport eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega
tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus langes ära ning kaup jäi seisma külmladudesse.
Toiduraiskamise vältimiseks taotles Maaeluministeerium 2021. aastal Vabariigi Valitsuse
reservist üle 1,8 miljonit euro, et võimaldada COVID-19 puhangust tingitud olukorras
kalapüügitoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjale erakorralist toetust. 2022. aasta alguseks
maksti ettevõtjatele toetusena välja kokku 433 503 eurot.
Eesti tegutseb viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks veel
kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit.
47
Tootjaorganisatsioonide liidul on Paldiskis asuv moodne ja kõrgtehnoloogiline
kalakomponenditehas, mille toodang on nii kalajahu kui kalaõli, andes 1% ja 1,6% Euroopa
vastavast kogutoodangust.
Eesti vesiviljeluse moodustavad järgmised tegevusvaldkonnad: kaubakala kasvatamine,
vähikasvatus ja kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ning alustatud
on karbi ja vetikakasvatuse arendamisega. 2022. aastal oli Põllumajandus- ja Toiduametis
vesiviljelustootjana registreeritud 51 tegutsevat vesiviljeluskasvandust, kellest 29
kasvatas kala ja 22 jõevähki. Võrreldes 2019. aastaga langes tootmismaht 2020. aastal 20
tonni. Kogutoodang oli 1040 tonni, mida võib siiski lugeda Eesti kalakasvatustoodangu puhul
üpriski kõrgeks toodangumahuks alates 1992. aastast. Palk on sektoris rahalises mõttes küll
tõusnud, kuid üldise Eesti keskmise palgatõusuga ei ole suudetud sammu pidada.
Vesiviljelussektoris toimunud tööjõulanguse tõttu on suurenenud lisandväärtus töötaja kohta,
kus arvestades COVID-19 tingitud negatiivsest mõjust majandusele ei pruugi tööhõive
vesiviljeluses kasvada. Merevesiviljeluse arendamisel võib tööhõive sektoris kasvutrendi
näidata ning see võib mõningal määral lisandväärtuse kasvu töötaja kohta vähendada.
Heas seisus varude osakaal langes 2020. aastal 39% peale ja tõenäoliselt on langust oodata
ka 2021. aastal (2018. a oli 50% varudest heas seisus). Varude seisund on halb. Suur väljakutse
heas seisus varude taastamiseks on rannapüügis püügikoormuse vähendamine, püügivahendeid
on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega. Samuti on vajalik kalavarude
kaitsemeetmeid ajakohastada, näiteks tõsta ahvena alammõõtu. Eesmärgiks on tõsta 60%
varudest heale tasemele 2030. aastaks. Praegu oleme liikunud eesmärgist eemale. Eesmärk on
ambitsioonikas ja nõuab head koostööd KeM ja MeM valitsemisalade vahel.
2020. a oli majanduslik mõju 1 harrastaja kohta aastas 210 eurot ja ilmselt andsid siin
osalise tagasilöögi rangelt kehtestatud koroonapiirangud. Mõõdik on otseselt seotud Eesti
majanduse üldise taseme ja heaoluga, kui majanduse üldnäitaja väheneb, vähenevad ka
kulutused harrastuspüügile. Mõõdiku tulemused selguvad igal teisel aastal. Järgmise info saame
harrastusuuringuga, mis teostatakse 2022. a kohta ja valmib kevadel 2023.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Leevendamaks COVID-19 tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tootjatele ja töötlejatele, võimaldati PRIA kaudu EMKF 2014–2020
vahenditest hüvitada müügikäibe vähenemisest tekkinud majanduslikku kahju.
Müügikäibe hüvitamise taotlusi esitati mõlema sektori peale kokku summas 1 576 126 eurot.
Lisaks võimaldati tunnustatud kalapüügisektori tootjaorganisatsioonidele maksta hüvitist
ajutise ladustamise eest juhul, kui kalapüügitooteid ei õnnestunud COVID-19 olukorra tõttu
turul realiseerida. Ladustamisabi taotleti kokku summas 998 734,3 eurot. Mõlema meetme
lõplikud väljamaksed ettevõtjatele tehti 2021. aasta alguses.
- Tõstmaks Eesti inimeste kalatarbimise harjumusi kutsuti EMKF 2014–2020 vahendite toel
ellu kampaania, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste kalatarbimist. Kampaania on ellu
kutsutud võimaluste nägemiseks, soodustada tarbija ja kalatoodete pakkuja kokkusaamist.
Kampaania idee on „Kala kõlab hästi“, mille märksõnadeks on maitsev, lihtne ja soodne.
Kampaania südameks on koduleht www.kalatoidud.ee. Kampaania idee leiti rahvusvahelise
ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel.
- Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu pakutavate Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 ja
EMKF 2014–2020 laenumeetmetele võimaldatakse COVID-19 tingitud olukorra tõttu
ettevõtja taotluse alusel vähendada juba sõlmitud laenulepingute intressi kuni kaheks
aastaks nii, et intress ei oleks väiksem kui 1% + EKP määr.
48
- Ühistegevuse soodustamiseks jätkab tegutsemist viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori
tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks veel traalpüügi organisatsioone koondav
tootjaorganisatsioonide liit. 2021. aastal tunnistati kehtetuks tulundusühistu Kalakasvatajate
Ühistu Ecofarmi tunnustus kalandustoodete tootjate ühendusena. Kalandusvaldkonnast
teadlikkuse tõstmiseks ning positiivse kuvandi loomiseks korraldas Kalanduse Teabekeskus
2021. aastal EMKF 2014–2020 finantseerimisel kokku 31 koolitust ja teabepäeva, osales
infotelgiga kahekümnel avalikul üritusel ja festivalil ning organiseeris kaks konverentsi.
Teabekeskuse tellimusel valmis 10 uuringut ning anti välja seitse trükist ja kaks rakendust.
Teostati konkurss "Aasta Kalandustegu". Suurima ettevõtmisena toimus Läänemere kilu ja
räime kui kvaliteetse kalatoorme populariseerimise kampaania Ukrainas, mis tuli küll Venemaa
agressiooni tõttu 2022. aasta veebruaris kõige otsustavamas faasis lõpetada.
- Ukraina on üks püsivamaid ekspordipartnereid kilu ja räime ekspordil ning on kalatoodete
kaubagrupis viie peamise ekspordipartneri hulgas. Venemaa invasioon Ukrainasse häirib
kalapüügitoodete eksporti. Arved, mis olid Venemaa sissetungi ajaks Ukraina poolt Eesti
ettevõtjatele tasumata, jäävad tõenäoliselt maksmata. 2022. aasta saab olema väga keeruline
eriti nendele ettevõtjatele, kes on sõltuvad Ukraina turust. Inimestele stabiilise töö tagamiseks
jätkatakse püükidega. Vältimaks suurte laovarude tekkimist külmladudesse, tuleb leida kaubale
alternatiivseid turge.
- Jätkus erinevate infosüsteemide arendamine ja ajakohastamine. Kutselise kalapüügiga
seonduvate andmete kogumiseks ja andmehalduseks sõlmiti kolme aastane raamleping
kutselise kalapüügi registri ja selle allregistrite arendamiseks. Aastatel 2021-2022 on
väljatöötamisel lahendused täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuks, mis võimaldab
andmete operatiivsemat ja kvaliteetsemat kogumist ja töötlemist, samuti tõhusamat
kalapüügialase järelevalve korraldamist. Lisaks on teostamisel kaasaegsete põhimõtete
juurutamine nii registri juurdepääsu õiguste kui üleüldise kasutajamugavuse vaates.
Harrastuskalapüügi korraldamise efektiivsemaks toetamiseks, valmistas Keskkonnaamet
ette TEHA klienditoe tagamise, mis käivitus 2022.
- Riigikogu maaelukomisjon algatas kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega
soovitakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks püügivahendite piirarvuna püügiõiguse
omanikele jaotatavatele püügivõimalustele ka aastase lubatud saagi jaotamise võimaldamist
väljapüügimahuna püügivahendite kohta (individuaalkvootidele üleminek). Samuti soovitakse
eelnõuga kaotada võimalus jooksval aastal kalapüügiõiguse kasutada andmine ning korduva
tõsise rikkumise korral sätestada kalapüügiõiguse vähendamine. Riigikogu komisjonides
toimusid arutelud menetluses oleva seaduse eelnõu üle, kuid lõpliku selguseni eelnõu sisu osas
2021. aastal ei jõutud.
- Keskkonnaametis jätkati kalapüügi järelevalvet senisel tasemel. KeA- le pandud
kohustused on täidetud (Peipsi kokkulepped, Euroopa traalpüügi mahud jt). Parendatud on
kontrolli- ja järelevalve süsteeme. Olulisemate kalaliikide, suurema püügisurvega tegevuste üle
on kontroll saavutatud, need on kaetud kontrollikavadega, et järelevalve oleks eesmärgistatud
ja ressurss suunatud õigesse kohta. Tähtsamatest kontrollikavadest võib välja tuua lõheliste ja
jõevähi oma.
- 2021. aastal avati 6 paisu: Sinialliku, Helme, Unukse (Pada jõel), Otri ja Jõekääru pais
(Udriku ojal) ning Kaldamäe pais samanimelisel ojal. See on pidev töö rändetakistuste
likvideerimiseks, käib aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning KeM-i haldusala
asutustega.
- Kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamiseks olulised õigusaktid
on kehtestatud (nt kutseliste püügivõimaluste ja tasude määrus, ajutised püügipiirangud nii
kutselistele kui ka harrastajatele).
49
- KIK-i abiga on toetatud harrastuspüügi taristute arendamist.
- Kalandusuuringud on läbi viidud ning saadud soovitused teadlastelt.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- COVID-19 haigust põhjustav koroonaviiruse levik vähendas Euroopa suunalist eksporti
eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa
nõudlust 2021. aasta esimese pooles ei olnud. Üldiselt hakkas kaubavahetus aasta kestel tasapisi
taastuma ja Eesti päritolu eksporditavate kalatoodete koguväärtus ja mahud olid 2021. aasta
lõpuks tõusutrendis. Magevee kalade töötlejatele võib 2022. aasta tulla endiselt keeruline,
sõltudes ka sellest, kui kiiresti HoReCa sektoris suudetakse Lääne-Euroopas olevad laovarud
ära kasutada.
- Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju ka kalandussektorile, tõstes
kulutusi nii tootmises, töötlemises kui kalakasvatuses, ning avaldudes ühtlasi kala kalatoodete
hindades poelettidel. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi igapäevaselt poes käies
vahetumalt, ning reageerivad hinnatõusule tihti ka kala asemel odavamate alternatiivide kasuks
otsustamisega, mis pärsib ka kalatarbimise tõusu.
- Tooraine hinnad lõheliste osas olid viimase kümnendi madalaimal tasemel, mis võimaldas
eeskätt lõhe ja forelli töötlejatel mõnevõrra soodsamalt valmistada kalatooteid. See mõjutas aga
Eesti vesiviljeluse sektorit, kus ca 90% kasvatatavast toodangut moodustab vikerforell.
Kohalikud tootjad konkureerivad eksporttoodetega, mille turuhind on Eesti toodete
tootmishindadega sarnane. 2022. aasta alguses on lõheliste hinnad võrreldes 2021. aasta sama
ajaga ca 30% tõusnud.
- Merevesiviljeluses, kus on potentsiaali vesiviljelustoodangu mahu oluliseks suurendamiseks,
pärsib arengut erinevate osapoolte vahel ühise arusaamise puudumine merekeskkonda
lisanduvate toitainete kompenseerivatest meetmetest, mis võimaldaks majanduslikult
jätkusuutlikku tootmist.
- Kalapüügiseaduse muutmise seaduse menetlusprotsessi venimine takistab tõhusamat
kalapüügiõiguse tõsiste rikkumiste karistussüsteemi rakendamist ning teiselt poolt ka võimalust
minna üle täiselektroonilisele kalapüügiga seonduvate andmete edastamisele, kuivõrd
kalapüügiseaduse muutmise seadusega luuakse selleks vastav volitusnorm. Hetkel puudub
selgus ja ajaplaan, kuidas eelnõu menetlus jätkub ning kas seda jõutakse menetleda Riigikogu
praeguse koosseisu ajal. Sellest tulenevalt on raskendatud ka kutselise kalapüügi registri
arendustööde ja teiste õigusaktide väljatöötamise planeerimine nii õigusloome protsessi, IT-
arenduste kui ka sihtrühmade muudatusteks ettevalmistamise mõttes.
- Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite
piirarvu korrigeerimine, ahvena alammõõdu tõstmine, püügivahendite silmasuuruse
korrigeeriminerändeteede avamine).
5 Aruandeaasta eelarve täitmine
2021. a esialgne eelarve 2021. a lõplik eelarve 2021. a täitmine (tuhat
(tuhat eurot) (tuhat eurot) eurot)
Programm - Põllumajandus, toit,
maaelu
Investeeringud 2 351 5 302 3 535
50
Kulud 408 557 407 164 391 843
Põllumajanduskeskkond
Investeeringud 142 1 869 780
Kulud 104 107 97 736 95 245
Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Investeeringud 45 407 229
Kulud 21 770 22 433 18 267
Toiduohutus
Investeeringud 272 267
Kulud 9 741 10 788 10 112
Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Investeeringud 15 1 328 1 078
Kulud 34 506 34 522 33 722
Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine
Investeeringud 344 1 269 1 105
Kulud 199 078 217 734 212 536
Maa- ja rannapiirkonna areng
Investeeringud 131 158 77
Kulud 39 355 23 951 21 962
Programm - Kalandus
Kestlik kalandus
Investeeringud (MeM) 44 638 406
Kulud (MeM) 28 400 18 199 16 153
Investeeringud (KeM) 110 556 377
Kulud (KeM) 5803 8050 6242
51