Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 31.05.2022 nr 1.1-10.1/4748-1
[email protected]
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri koos lisadega
Saadame arvamuse saamiseks edasi raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle
ELi loodud uus riigipõhine tulumaksualase teabe aruandlus ning kehtestada teatud
raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise direktiivi muudatusest tulenevad
kohustused. Eelnõuga parandatakse ära ka raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud
praktilisi probleeme.
Palun esitage oma tagasiside 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu;
2) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse Lisa 1;
3) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri;
4) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja Lisa 1 – vastavustabel.
Lisaadressaadid:
Eesti Tööandjate Keskliit
Audiitorkogu
Raamatupidamise Toimkond
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu
Raamatupidajate Kogu
Triin Kivimaa 611 3179,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise
seadus
§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine
Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud majan-
dusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 453 järgmises sõnastuses:
„§ 453. Tulumaksualase teabe esitamine
(1) Tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostavad ja avalikustavad raamatupidamiskohus-
tuslased, kelle finantsaruannetes kajastatud kogutulu on kahe viimase järjestikuse aruandeaasta
bilansipäeval olnud suurem kui 750 000 000 eurot. Teave koostatakse ja avalikustatakse ni-
metatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata:
1) Eestis tegutsevale filiaalile ja tütarettevõtjale, kelle müügitulu kahel järjestikusel aastal vas-
tab käesoleva seaduse § 3 punktis 15 sätestatud nõudele;
2) ettevõtjale, kes ise ja kelle kõik allüksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja filiaalid, on asutatud
või kelle püsiv tegevuskoht asub või kelle alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmes-
riigi territooriumil ja kes tegutseb ainult selle liikmesriigi maksujurisdiktsioonis;
3) krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes esitavad aruande kooskõlas Euroopa Par-
lamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise
tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järeleval-
vet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), ar-
tikliga 89.
(3) Kui kontserni, kelle konsolideeritud kogutulu kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilan-
sipäeval oli konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna suurem kui 750 000 000 eurot,
emaettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, avaldab ja teeb emaettevõtja tulumaksualast teavet
käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta kättesaadavaks
konsolideerimisgrupi Eestis tegutsev üksus või filiaal.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja
või filiaal emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täit-
miseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kui emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet,
koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisal-
dab kogu asjassepuutuvat teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud,
ning avalduse, milles märgitakse, et tema emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks
teinud.
(5) Eestis tegutsev filiaal võib avaldada ja teha kättesaadavaks ka Euroopa Parlamendi ja nõu-
kogu direktiivi 2013/34/EL artikli 48b lõike 6 punktis a nimetatud eraldiseisva ettevõtja tulu-
maksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
1
(6) Eestis tegutsev konsolideerimisgrupi üksus või filiaal ei pea esitama tulumaksualase teabe
aruannet, kui emaettevõtja on avaldanud tulumaksualase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklile 48c või on täidetud sama direktiivi artikli 48b lõikes
6 sätestatud tingimused. Kui kontsern on teinud manipulatsioone tulumaksualase teabe avalda-
mise vältimiseks, on ta kohustatud esitama tulumaksualase teabe aruande.
Manipulatsooniks loetakse olukorda, kui konsolideerimisgrupp on jaotatud sihilikult mitmeks
väikeseks tütarettevõtteks või filiaaliks, kellele kohustus esitada tulumaksualast teavet ei laiene.
(7) Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk-
tiivi 2013/34/EL artiklis 48c sätestatud viisil.
(8) Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne avaldatakse tasuta raamatupidamiskohustuslase ko-
dulehel 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva vähemalt ühes Euroopa Liidu
ametlikus keeles. Aruanne peab olema kodulehele kättesaadav vähemalt viis aastat. Raamatu-
pidamiskohustuslane viitab majandusaasta aruandes oma kodulehel avaldatud tulumaksualast
teavet käsitlevale aruandele.“;
3) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva seaduse § 453 kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2024. aasta 1. juunil
või hiljem.“;
4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi
2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide
poolt (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14).“;
5) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine
Audiitortegevuse seaduse § 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) märkima vandeaudiitori aruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta
auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi raamatupidamiskohustuslane avaldama tulumak-
sualase teabe aruande vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 453 ja kas aruanne avaldati koos-
kõlas raamatupidamise seaduse §-s 453 sätestatuga.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juunil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 1 Bilansiskeem
2
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seadus
Lisa 1
Raamatupidamise seadus
Lisa 1
BILANSISKEEM
*VARAD
*Käibevarad
Raha
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
1. Nõuded ostjate vastu
2. Nõuded seotud osapoolte vastu
3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
4. Laenunõuded
5. Muud nõuded
6. Ettemaksed
Varud
1. Tooraine ja materjal
2. Lõpetamata toodang
3. Valmistoodang
4. Müügiks ostetud kaubad
5. Ettemaksed varude eest
Bioloogilised varad
*Kokku käibevarad
*Põhivarad
Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse
1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
1. Nõuded ostjate vastu
2. Nõuded seotud osapoolte vastu
3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
4. Laenunõuded
5. Muud nõuded
6. Ettemaksed
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalsed põhivarad
Bioloogilised varad
Immateriaalsed põhivarad
*Kokku põhivarad
*KOKKU VARAD
*KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
*Kohustised
*Lühiajalised kohustised
Laenukohustised
Võlad ja ettemaksed
1. Võlad tarnijatele
2. Võlad töövõtjatele
3. Maksuvõlad
4. Muud võlad
5. Tulevaste perioodide tulud
6. Muud saadud ettemaksed
*Eraldised
1. Garantiieraldis
2. Maksueraldis
3. Muud eraldised
Sihtfinantseerimine
*Kokku lühiajalised kohustised
*Pikaajalised kohustised
Laenukohustised
Võlad ja ettemaksed
1. Võlad tarnijatele
2. Võlad töövõtjatele
3. Maksuvõlad
4. Muud võlad
5. Tulevaste perioodide tulud
6. Muud saadud ettemaksed
*Eraldised
1. Garantiieraldis
2. Maksueraldis
3. Muud eraldised
Sihtfinantseerimine
*Kokku pikaajalised kohustised
*KOKKU KOHUSTISED
*Omakapital
Vähemusosalus1
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1
*Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2
Registreerimata aktsiakapital või osakapital
*Sissemaksmata osakapital
Ülekurss
Oma aktsiad või osad
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Muu omakapital
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
*KOKKU OMAKAPITAL
*KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
1
Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
2
Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali
kategooriat iseloomustava kirjega.
* Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama.
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe
avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt.1 Muudatus puudutab kõiki Euroopas
tegutsevaid rahvusvahelisi äriühinguid, kelle kogutulu kahe järjestikuse aruandeaasta
bilansipäeval ületab 750 miljonit eurot. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu
ning vajalikku taustateavet. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmisega
ei kaasne mingeid kohustusi väikeettevõtjatele.
Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse
maksuplaneerimise vastu võitlemine nii Euroopa Liidu (edaspidi EL) kui ka ülemaailmsel
tasandil. Raamatupidamise direktiivi muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse
avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldada tuleb teave ühingu või lõpliku
emaettevõtja kontrolli alla kuuluva kontserni kõigi tütarettevõtjate ning filiaalide tegevuse
kohta. Selline aruanne võimaldab avalikult kontrollida, kas makse makstakse seal, kus kasum
teeniti. Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on üllas – muuta suurte rahvusvaheliste
ühingute tegevus läbipaistvamaks, pannes kohustuse avaldada tulumaksualast teavet seal, kus
teenitakse kõige rohkem tulu.
Raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmiseks muudetakse raamatupidamise seadust ja
audiitortegevuse seadust.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja
on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Triin Kivimaa
(
[email protected], telefon 611 3179) ja nõunik Ellen Kass (
[email protected], telefon
6113177). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti
kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht
Virge Aasa (
[email protected], telefon 6113549).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Raamatupidamise direktiivi muudatuse
ülevõtmise tähtajaks on 22. juuni 2023. Eelnõuga lahendatakse ka kehtiva õiguse
rakendamisega seotud kitsaskohti.
Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 31. detsembril 2021. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 23.11.2021, 3) ja audiitortegevuse seaduse 1. aprillil 2022. a jõustunud redaktsiooni (RT
I, 13.05.2021, 3).
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu vastu Riigikogu poolthäälte
enamusega.
1
edaspidi raamatupidamise direktiivi muudatus
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Seaduse eelnõu eesmärk
Euroopa Komisjoni üheks poliitiliseks prioriteediks on võitlemine maksudest
kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil.
Kolmandate riikide jurisdiktsioonid, kus ei järgita rahvusvahelisi hea maksuhaldustava
nõudeid, loovad erilisi võimalusi maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks.
Selle vältimiseks tuleb rahvusvahelistele äriühingutele kohaldada spetsiaalseid
läbipaistvusenõudeid.
EL loob uue riigipõhise aruandluse, mis on enamiku majandussektorite jaoks uus. Samalaadsed
aruandlusnõuded on tänaseks juba kehtestatud pangandus-, kaevandus- ja metsaraietööstusele.
Nendes sektorites nähakse riikidepõhise aruandluse avaldamist kui kasulikku vahendit, mis
aitab hinnata, kas makse makstakse seal, kus teenitakse ka kasumit.
Nõukogu direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi
77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) kehtestati suurtele
rahvusvahelistele äriühingutele kohustus esitada maksuhaldurile riigipõhist teavet. Tegemist oli
maksustamise vältimise vastase paketiga. Maksuhaldurile edastatav teave on konfidentsiaalne.
Raamatupidamise direktiivi muudatusega täiendatakse maksustamise vältimise vastast paketti
ja kohustatakse rahvusvahelisi äriühinguid maksuhaldurile esitatud andmeid avalikustama.
Avalik kontroll tagab, et kasumit maksustatakse tõhusalt seal, kus see teeniti. Avalik kontroll
võib suurendada avalikkuse usaldust ja tugevdada äriühingute sotsiaalset vastutust.
Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle ELi loodud uus riigipõhine tulumaksualase teabe
aruandlus ning kehtestada teatud raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise direktiivi
muudatusest tulenevad kohustused. Eelnõuga parandatakse ära ka mõned raamatupidamise
seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilised probleemid.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see ei ole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike
2 punkti 2 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks
oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Ilmnenud praktiliste probleemidega seonduvate muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku
muudatust ega muud olulist mõju.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: esimesega muudetakse raamatupidamise seadust, teisega
audiitortegevuse seadust ning kolmas paragrahv sätestab eelnõu jõustumise aja.
3.1. Paragrahv 1 – raamatupidamise seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse raamatupidamise seaduse § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust.
Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja
finantssuhtarvud. Seaduse muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi
tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi
tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida
konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse raamatupidamise seadust §-ga 453, mille kohaselt
kehtestatakse teatud raamatupidamiskohustuslastele uus kohustus avalikustada tulumaksualast
teavet.
Paragrahvi 453 lõike 1 kohaselt kehtestatakse rahvusvahelistele (hargmaistele) äriühingutele,
kelle kogutulu või netokäive2 (edaspidi kogutulu) aruandeaasta bilansipäeval on suurem kui
750 000 000 eurot, kohustuse koostada ja avalikustada tulumaksualast teavet. Teavet peavad
avaldama äriühingud, kes on asutatud nii ELs kui ka kolmandates riikides. Kontsernide puhul,
mis tegutsevad ELs ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad lõpliku emaettevõtja
aruande avaldama kõnealused tütarettevõtjad ja filiaalid. Seega puudutab kohustus
raamatupidamise seaduse §-s 2 lõikes 2 nimetatud raamatupidamiskohustuslasi – eelkõige
Eestis registreeritud eraõiguslikke juriidilisi isikuid kui ka Eesti registrisse kantud välismaa
äriühingu filiaale.
Hargmaised kontsernid ja asjakohasel juhul ka eraldiseisvad äriühingud peavad tulumaksualast
teavet käsitleva aruande esitama siis, kui nende finantsaruannetes kajastatud kogutulu ületab
piirmäära 750 000 000 eurot kahe järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval. Tulumaksualase
teabe aruanne esitatakse nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
Paragrahvi § 453 lõige 2 sätestab erandid, mis juhtudel ei pea lõike 1 kohast aruannet esitama.
Nendeks on üle 750 000 000 eurose kogutuluga kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad
väikeettevõtja kriteeriumitele vastavad filiaalid ja tütarettevõtjad. Seega on kohustus
emaettevõtja kohta tulumaksualast teavet avalikustada ainult keskmise suurusega ettevõtjast
ning suurettevõtjast filiaalil või tütarettevõtjal.
Tulumaksualast teavet ei pea avalikustama ka sellised raamatupidamiskohustuslased, kes on
asutatud ja tegutsevad ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja ainult selle liikmesriigi
maksujurisdiktsioonis. Veel ei laiene kohustus krediidiasutustele ja investeerimisühingutele,
kes esitavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis
käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja
investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs
kohaldatav tekst (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikliga 89. Aruandluse dubleerimise
vältimiseks ei pea krediidi- ja investeerimisühingud sama teavet avaldama mitu korda.
Paragrahvi § 453 lõiked 3–6 sätestavad üldised nõuded tulumaksualase teabe koostamisele
ja avalikustamisele.
Kolmandas riigis asuva peakorteriga hargmaiste äriühingute tulumaksualast teavet peavad
avalikustama ELs tegutsevad keskmise suurusega ja suurettevõtjatest tütarettevõtjad ja filiaalid,
välja arvatud juhul, kui sellise kontserni emaettevõtja ise teeb raamatupidamise direktiivi
muudatusega kehtestatud nõuetele vastava tulumaksualase teabe aruande üldsusele
kättesaadavaks.
Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluskohustuse rakendamisega ja lõplik
emaettevõtja ei esita ELs tegutsevale tütarettevõtjale või filiaalile aruande koostamiseks
vajalikku teavet, langeb tulumaksualase teabe avalikustamise kohustus tütarettevõtjatele või
filiaalile. Tütarettevõtja või filiaal peab ise koostama ja avaldama tulumaksualase teabe
2
Mõiste netokäive on samatähenduslik tuluga nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise
liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi
raamatupidamisstandardeid.
kättesaadava info põhjal. Sellisel juhul tuleb juurde lisada avaldus, et lõplik emaettevõtja ei ole
esitanud vajalikku teavet.
Paragrahvi § 453 lõike 7 ja 8 eesmärk on sätestada nõuded tulumaksualase teabe aruande sisu
koostamisele ning avaldamisele.
Tulumaksuteavet käsitlev aruanne peab sisaldama teavet äriühingu ja lõpliku emaettevõtja kogu
tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi tütar- ja sidusettevõtjate
tegevuse kohta vastaval majandusaastal. Tulumaksuteavet käsitleva aruande vääringuna
kasutatakse vääringut, milles koostatakse konsolideeritud finantsaruanded.
Tulumaksualane aruandlus peab sisaldama teavet tegevuse laadi, töötajate arvu, saavutatud
kogutulu, kasumi kohta enne maksustamist, tulumaksu summa kohta riigiti jooksva aasta kohta,
kõnealusel aastal riigikassasse tehtud tegelike maksete summa ning jaotamata kasumi kohta.
Selleks, et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga
liikmesriigi heaolusse, tuleb vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks esitada teave liikmesriikide
lõikes. Kontserni tegevuse kohta teistes maksujurisdiktsioonides tuleb esitada ja avaldada sama
teave koondatult, tuues asjakohasel juhul eraldi välja andmed maksualast koostööd
mittetegevates jurisdiktsioonides tegutsevate tütarettevõtjate kohta. Kui asjaomases riigis on
kontsernil mitu üksust, esitatakse riigipõhises aruandes andmed iga üksuse kohta selles riigis.
Andmete võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse aruandlusele ühtne vorm ja masinloetavad
elektroonilised aruandlusvormingud. Need kehtestatakse eraldi rakendusaktidega – Euroopa
Komisjon kehtestab nõuded delegeeritud õigusaktidega.
Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu, tütarettevõtja, sidusettevõtja või filiaali
kodulehel 12 kuu jooksul alates bilansipäevast vähemalt ühes liidu ametlikus keeles.
Raamatupidamiskohustuslane peab äriregistris avaldatavas majandusaasta aruandes viitama
kodulehele, millelt tulumaksualast teavet käsitlev aruanne on kättesaadav. Aruanne peab olema
kodulehel kättesaadav vähemalt viis aastat.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse raamatupidamise seadust § 62 lõiketa 17, mis sätestab, mis
ajast alates tuleb hakata tulumaksualast teavet avalikustama, s.o hiljemalt alates esimese
aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 1. juunil 2024. a või pärast seda.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile
2021/2101.
Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt kehtestatakse raamatupidamise seaduse lisa 1 (bilansiskeem)
uues sõnastuses. Raamatupidamise seaduse § 141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri
13. detsembri 2017. a määrus nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel
koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia
määrus). Praktikas on tekkinud vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“.
Seega lisatakse raamatupidamise seaduse lisa 1 „Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade
alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada raamatupidamise seaduse ja taksonoomia määrus.
3.2. Paragrahv 2 – audiitortegevuse seaduse muutmine.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse audiitortegevuse seadust. Audiitortegevuse seaduse § 95 lõiget 2
täiendatakse punktiga 4, mille eesmärk on panna vandeaudiitoritele ja audiitorettevõtjatele
kohustus esitada auditi aruandes info tulumaksualase teabe avalikustamise kohta. Auditi
aruandes tuleb avaldada info, kas ettevõtja pidi tulumaksualast teavet käsitleva aruande
avaldama, ning kui pidi, siis kas nimetatud aruanne ka avaldati.
3.3. Paragrahv 3 – seaduse jõustumine.
Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise – käesolev seadus on kavandatud jõustuma 1. juunil
2023. a, mis on ühtlasi direktiivi ülevõtmise tähtpäev.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Raamatupidamise direktiivi muudatusega
kehtestatakse järgmised mõisted: lõplik emaettevõtja, konsolideeritud finantsaruanded,
maksujurisdiktsioon ja eraldiseisev ettevõtja. Kehtivas raamatupidamise seaduses on mõisted
kaetud § 2 lõikega 2 (mõistega raamatupidamiskohustuslane), §-ga 27 (konsolideerimisgrupp
ja selle üksused) ning §-ga 30 (konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne).
Maksujurisdiktsioon on lahti seletatud rahandusministri 19. mai 2015. a määrus nr 16
„Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude
ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisas 15, mis käsitleb deklaratsiooni vormi
„Riikidepõhine aruanne“. Raamatupidamise direktiivi muudatuse järgi mõistel tulu on sama
tähendus kui netokäive ja tulu. Mõiste tulu on määratletud raamatupidamise seaduse §-ga 3
punktiga 4. Mõiste netokäive on samatähenduslik tuluga nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes
kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu
võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu tagab EL direktiivi nr 2019/1020 üle võtmise Eesti õigusesse. Vastavustabel on leitav
käesoleva eelnõu lisast nr 1.
6. Seaduse mõjud
Seaduse eelnõu ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku
omavalitsuse korraldusele.
Samas on jõustatavate muudatuste eesmärgiks kaudne ühiskondlik hüve, mis tuleneb
hargmaiste kontsernide tegevuse läbipaistvuse edendamisest, suurettevõtjate vastutuse
suurenemisest ja maksukuulekuse kasvust ning avalikkusele tekkivast võimalusest hinnata
nende tegevuse mõju reaalmajandusele.
Seaduse eelnõul on väga piiratud mõju majandusele - täpsemalt äriühingute halduskoormusele.
Suurettevõtjatel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tuleb kohaneda uute reeglitega. Seaduse
muudatus puudutab suhteliselt väikest hulka äriühinguid. Äriregistri andmetel oli Eestis seisuga
01.01.2022 registreeritud 2 737 aktsiaseltsi, 242 209 osaühingut, 12 Euroopa äriühingut, 19
Euroopa majandushuviühingut ja 509 välismaa äriühingu filiaali.
Direktiivis sätestatu kohaselt kehtestatakse tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise,
avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus kohalikus maksujurisdiktsioonis tegutsevatele
ettevõtetele ja kontsernidele, kelle kogutulu kahe viimase järjestikuse aruandeaasta
bilansipäeval oli suurem kui 750 000 000 eurot. Samuti seatakse tulumaksualase teabe
avaldamise kohustus teatud tingimustel välisfirmade filiaalidele juhul, kui nende emaettevõtjate
konsolideeritud kogutulu kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval oli suurem kui
750 000 000 eurot. Aruanne tuleb avalikustada nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta
viimase aasta kohta.
Maksu- ja tolliameti andmetel tegutses Eestis 2020. aastal kolm kohalikku kontserni ja 340
selliste hargmaiste kontsernide allüksust, mille kontserni kogutulu ületas direktiivis sätestatud
mahtu (750 000 000 EUR).
Mõjutatud sihtrühm pole kuigi suur ning kuna samad normiadressaadid juba koguvad ning
esitavad maksu- ja tolliametile tulumaksualast teavet riikidepõhiselt, siis on mõju avaldumise
sagedus ja ulatus pigem väike – kui Maksu- ja tolliametile tuleb aruanne esitada iga üle 750 000
000 EUR müügituluga aasta kohta, siis firmade kodulehel tuleb tulumaksualase teabe aruanne
avaldada ainult juhul, kui sätestatud määrast suurem müügitulu on olnud kahel aastal järjest ja
ka siis vaid viimase aasta kohta. Kuna normiadressaatide käitumises erilisi muutusi ei toimu,
siis on eeldatav majanduslik mõju ebaoluline.
Seaduse muudatus on seotud EL direktiivi ülevõtmisega. HÕNTE § 1 lõike 2 kohaselt ei ole
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on
lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest – seega on analüüsitud õigusakti mõjusid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses
tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ettepaneku
seletuskirja (edaspidi ettepaneku seletuskiri) kohaselt avaldamisele kuuluv teave hõlmab
makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet. Avalikku riigipõhist aruandlus kohaldatakse
kõigi ELi ja kolmandate riikide rahvusvaheliste ettevõtjate suhtes, kelle konsolideeritud käive
on vähemalt 750 miljonit eurot ning kelle tegevus ELis hõlmab vähemalt asutamist.
Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet.
Muudatusega nõutakse jaotamata kasumi riigipõhist avalikustamist ning õigust küsida
kontserni tasandil selgitusi, kui esineb olulisi erinevusi kogunenud ja tegelikult makstud
maksude vahel. Ühiskondliku kasu poolest vastab algatus suurenenud nõudlusele läbipaistvuse
järele seoses rahvusvaheliste kontsernide maksuasjadega. Mugavamas vormis täiendava teabe
esitamine peaks samuti aitama suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide õigluse suhtes.
Ettepaneku seletuskirja kohaselt ei põhjusta muudatus majanduslikku mõju seisukohast ei
märkimisväärset täiendavat halduskoormust, kuna väga suured rahvusvahelised ettevõtjad
peavad igal juhul esitama maksustamise vältimise vastase paketi rakendudes maksuhalduritele
põhjalikuma riigipõhise aruandluse. Kõikide ELis tegutsevate väga suurte rahvusvaheliste
ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu avalikustamise nõudeid, sõltumata sellest, kas nende
peakontor asub ELis või kolmandas riigis. Peale selle koondab avalik riigipõhine aruandlus
ühte dokumenti teabe, mis on liikmesriikide äriregistrites juba suuresti kättesaadav. Sestap ei
mõjutata ettevõtjate konkurentsivõimet.
Seaduse muudatus puudutab vandeaudiitoreid, kes peavad kontrollima, kas ettevõtted täidavad
oma kohustust esitada aruanne. Seega seaduse muudatuse tõttu kasvab vandeaudiitorite
töömaht. Kuna Eestis on sellise aruande esitamise kohustusega ettevõtjaid vähe, siis ei tohiks
vandeaudiitorite töömaht hüppeliselt kasvada. Samas pakub töömahu suurenemine
vandeaudiitoritele võimalust suurendada oma sissetulekuid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Muudatustega ei kaasne riigile otseseid rahalisi tulusid. Küll peaks hargmaiste ettevõtete ja
korporatsioonide tulumaksualase teabe avalikustamine aitama kaasa äriühingu tulumaksu
vältimise vastu võitlemisele, tõhustades nõnda edaspidi kaudselt õiglast maksustamist.
Riigil võivad tekkida kulud seoses digitaalse lahenduse väljatöötamisega.
8. Rakendusaktid
Seaduse eelnõuga ei ole kavas kehtestada rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on seotud EL raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmisega Eesti
õigusesse. Raamatupidamise muutmise direktiiv tuleb liikmesriikidel võtta üle 22. juuniks
2023. Seega on plaanitud käesoleva seaduse jõustumiseks 1. juuni 2023.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgmistele huvipooltele: Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Raamatupidamise Toimkonnale, Audiitorkogule,
Audiitortegevuse järelevalve nõukogule ja Raamatupidajate Kogule.
Algatab Vabariigi Valitsus …… 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVi (EL) 2021/2101
Vastavustabel
Direktiiv Direktiiv Direktiivi tekst Kommentaar ülevõtmise kohta
(EL) 2021/2101 (EL) 2013/34
Artikkel 1 punkt 1 Artikkel 1a Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud Kaetud RPS § 2, TsMS § 601 ja kohtu
kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka registriosakonna kodukorra § 214.
liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja
haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud
ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust,
kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud
ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud
filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on
kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad.
Artikkel 1 punkt 2 10a. Peatükk TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 ja § 2. Tulumaksualast
ARUANNE teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja
kättesaadavaks tegemise kohustus on kaetud KarS
§ 3811 , ÄS § 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388.
Artikkel 48a 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi Mõisted kaetud RPS § 2 lg 2, § 3, § 27, § 30 ning
Tulumaksual mõisteid: Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16
ase teabe 1)„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate
esitamisega suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning
seonduvad finantsaruanded; nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine”
mõisted 2)„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni lisaga 15.
emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, Mõiste „netokäive“ on samatähenduslik „tuluga“
nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse
1
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse
nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega; (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud
rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.
3)„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik
jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga
maksualane autonoomia.
4)„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu
artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni.
2. Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on
mõistel „tulu“ sama tähendus, kui:
a)„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes
kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda
määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud
rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või
b)„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse
raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse
finantsaruanded.
Artikkel 48b 1. Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt Võetakse üle eelnõu § 1 p 2
Ettevõtjad ja emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse
filiaalid, liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu kohustus esitada tulumaksualast teavet –
kellelt oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe loodav RPS § 453 lg 1
nõutakse viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval kes ei ole kohustatud esitama
tulumaksuala kajastatud suuremana kui 750 000 000 eurot, et nad tulumaksualast teavet – loodav RPS § 453
se teabe koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lg 2 p 1-3
esitamist tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud üldised nõuded tulumaksualase teabe
kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. esitamisele – loodav RPS § 453 lg 3-6
Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja
suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud
2
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud
kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes
kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta
bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.
Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt
ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi
õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta
finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase
järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui
750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja
teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva
aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta
viimase aasta kohta.
Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja
suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud
aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema
finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase
järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui
750 000 000 eurot.
2. Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud
normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike
emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui
sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on
asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või
nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe
liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus
maksujurisdiktsioonis.
3
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
3. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes
1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate
ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui
sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad
avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*1) artikliga 89,
esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja
nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud
finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate
tegevuste kohta.
4. Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3
ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt
tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse
liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik
emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi
õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema
konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe
viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval
suurem kui 750 000 000 eurot, et nad avaldaksid ja
teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja
tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud
kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav,
esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale
taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma
kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui
lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis
tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks
tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab
4
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on
saanud või hankinud, ning avalduse, milles
märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole
vajalikku teavet kättesaadavaks teinud.
Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja
suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam
käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui
tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu
oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna
kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval
väiksem kui 750 000 000 eurot.
5. Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud
filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi
õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks
lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a
osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet
käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse
aruandeaasta viimase aasta kohta.
Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav,
esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma
artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud
vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva
lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale
ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis
võimaldab neil oma kohustusi täita.
Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab,
avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet
5
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on
tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud,
ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik
emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud
vajalikku teavet kättesaadavaks.
Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes
sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes
nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel
viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2
kohaselt üle võetud piirmäära.
Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes
kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud
aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud
kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel
järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle
võetud piirmäära.
Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes
sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis,
kui on täidetud järgmised tingimused:
a) ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni
seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes
liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille
konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud
finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase
järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui
750 000 000 eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle
kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes
6
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta
bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, ning
b) käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul
emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt
tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4.
Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata
enam käesolevas lõikes sätestatud
aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud
kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse
aruandeaasta jooksul.
6. Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes
4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet
käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on
kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või
eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata
liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab
järgmistele kriteeriumitele:
a) see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja
masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus:
i) kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või
kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil;
ii) vähemalt ühes liidu ametlikus keeles;
iii) mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta
bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning
7
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
b) see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande
avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava
tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või
filiaali nime ja aadressi.
7. Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või
filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli
lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet
käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui
selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on
vältida käesolevas peatükis sätestatud
aruandlusnõudeid.
Artikkel 48c 1. Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 (loodav RPS § 453 lg
Tulumaksual käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja 7).
ast teavet või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta,
käsitleva sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi Direktiivi (EL) 2021/2101 artikli 1 lõike 2
aruande sisu seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval (millega kehtestatakse direktiivi (EL)
aruandeaastal. 2013/34 uus säte artikkel 48c p 4)
kehtestamiseks võtab komisjon vastu eraldi
2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist: delegeeritud õigusakti ühise vormi ja
elektroonilised aruandlusvormingu
a) lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, rakendamiseks.
asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel Direktiivi (EL) 2021/2101 artiklis 1 lõikes
kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast 2 (millega kehtestatakse direktiivi (EL)
aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja 2013/34 uus säte artikkel 48c p 6)
finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist sätestatud erandit Eesti ei kohalda.
tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud
maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide
8
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I
ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka;
b) nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus;
c) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
d) tulu, mis arvutatakse järgmiselt:
i) netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud
märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud
ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt
põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja
laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed
tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI
lisas, või
ii) tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse
raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded,
välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid
seotud ettevõtjatelt;
e) tulumaksueelne kasum või kahjum;
f) asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud
tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva
maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide
aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis
asjaomases maksujurisdiktsioonis;
9
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
g) kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb
arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja
filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel
aruandeaastal tasusid, ning
h) jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus.
Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud
osapooltega.
Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu
üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta
jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu
ega ebakindlaid maksukohustusi.
Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud
teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses
maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni
raames.
Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum
eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta
kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada.
Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja
kasum, kes filiaali avas.
3. Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2
loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi
2011/16/EL (*2) III lisa III jao B ja C osas osutatud
aruandlusjuhistele.
10
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe
esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid
elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon
sätestab ühise vormi ja elektroonilised
aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes
esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi
kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu
maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi
tasandil.
Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb
esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud
teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on
selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne
koostatakse, kantud maksualast koostööd
mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu
käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline
teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni
kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta
aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1.
märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate
jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate
nõukogu järelduste II lisas.
Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse
ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude
maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena.
11
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
Teave tuleb seostada iga asjaomase
maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse
kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse
alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva
ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua
tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases
maksujurisdiktsioonis.
Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada
tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes,
peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave
hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud
ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega
kõnealuses maksujurisdiktsioonis.
Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei
seostata samaaegselt rohkem kui ühe
maksujurisdiktsiooniga.
6. Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike
2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi
jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende
avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste
ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata
jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt
põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta.
Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis
esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse,
avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet
12
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse
avalikustamata jätmise kuupäevast.
Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta
avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast
koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud
ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II
lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud
käesoleva artikli lõikes 5.
7. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib
asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil
üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi
oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g
kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes
asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate
vastavaid näitajaid.
8. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande
vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse
lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded
või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta
finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud
aruande avaldamist muus vääringus kui
finantsaruannetes kasutatav vääring.
Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on
tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes
kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida
tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta
finantsaruannetes.
13
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
9. Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot,
võib 750 000 000 euro suuruse piirmäära ümber
arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse
tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril
2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat
vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada
või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada
omavääringus ümardatud summad.
Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad
arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase
kolmanda riigi omavääringus, kohaldades
vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna
lähima tuhandeni.
10. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes
täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas
käesoleva artikli lõikega 2 või 3.
Artikkel 48d 1. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 (loodav RPS § 453 lg
Avaldamine käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus 8).
ja avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta
kättesaadavus bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud,
vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2017/1132 (*3) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral
kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36.
2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1
kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev
14
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele
kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus
keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta
bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud,
järgnevate isikute veebisaidil:
a) ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1;
b) tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse
artikli 48b lõiget 4, või
c) filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud
ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5.
3. Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja
käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide
kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt
avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne
tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks
masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja
direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri
veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus
asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja
filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva
artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse
kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile.
4. Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne
ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja
5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil
kättesaadav vähemalt viis järjestikust
15
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
aastat.
Artikkel 48e 1. Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 Tulumaksualast teavet käsitleva aruande
Tulumaksual osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks
ast teavet ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, tegemise kohustus on kaetud KarS § 3811 , ÄS §
käsitleva kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388.
aruande pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast
koostamise, teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja Ühingute juhtorganid vastutavad tsiviilõiguse
avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega alusel.
kättesaadava 48b, 48c ja 48d.
ks tegemise
kohustus 2. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi
artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-,
juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva
direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide
direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud
avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest
vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi
õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt
selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete
piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev
aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või
48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt
olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse
kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d.
16
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
Artikkel 48f Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle Võetakse üle eelnõu § 2 (loodav AudS § 95 lg 2 p
Vannutatud suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, 4).
audiitori finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või
avaldus mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt,
märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale
eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad
finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b
kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande
avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati
kooskõlas artikliga 48d.
Artikkel 48g Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, Võetakse üle eelnõu § 1 p 4 (loodav RPS § 62 p
Tulumaksual millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse 17).
ase teabe hiljemalt alates esimese aruandeaasta
esitamise alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast
alguskuupäev seda.
Artikkel 48h 22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites Ei vaja ülevõtmist.
Läbivaatamis 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju
klausel kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil
ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada
ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele
konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi
ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada
artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva
aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja
suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud
artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c
17
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu
nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab
komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab
käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes
5 sätestatud kolmandate riikide
maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine
koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud
teabe ajutine avalikustamata jätmine.
Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja
nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul
seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 1 punkt 3 Artikkel 49 lg Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib Ei vaja ülevõtmist.
3a komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta
institutsioonidevahelises parema õigusloome
kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi
määratud ekspertidega.
Artikkel 2 – 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi Ei vaja ülevõtmist.
järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt
22. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste
normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad
nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende
juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise
viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva
direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt
vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.
18
Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1 - vastavustabel
Artikkel 3 – Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval Ei vaja ülevõtmist.
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4 – Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Ei vaja ülevõtmist.
19