dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri koos lisadega

Rahandusministeerium · 31. mai 2022
Viit
1.1-10.1/4748-1
Registreeritud
31. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Raamatupidamise Toimkond, Audiitortegevuse järelevalve nõukogu, Raamatupidajate Kogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Triin Kivimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.14748-1 31.05.2022 Väljaminev kiri.asice2003 KB

Sisu (failidest)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 31.05.2022 nr 1.1-10.1/4748-1 [email protected] Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri koos lisadega Saadame arvamuse saamiseks edasi raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle ELi loodud uus riigipõhine tulumaksualase teabe aruandlus ning kehtestada teatud raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise direktiivi muudatusest tulenevad kohustused. Eelnõuga parandatakse ära ka raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme. Palun esitage oma tagasiside 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse Lisa 1; 3) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 4) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 – vastavustabel. Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Audiitorkogu Raamatupidamise Toimkond Audiitortegevuse järelevalve nõukogu Raamatupidajate Kogu Triin Kivimaa 611 3179, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud majan- dusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 453 järgmises sõnastuses: „§ 453. Tulumaksualase teabe esitamine (1) Tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostavad ja avalikustavad raamatupidamiskohus- tuslased, kelle finantsaruannetes kajastatud kogutulu on kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval olnud suurem kui 750 000 000 eurot. Teave koostatakse ja avalikustatakse ni- metatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata: 1) Eestis tegutsevale filiaalile ja tütarettevõtjale, kelle müügitulu kahel järjestikusel aastal vas- tab käesoleva seaduse § 3 punktis 15 sätestatud nõudele; 2) ettevõtjale, kes ise ja kelle kõik allüksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja filiaalid, on asutatud või kelle püsiv tegevuskoht asub või kelle alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmes- riigi territooriumil ja kes tegutseb ainult selle liikmesriigi maksujurisdiktsioonis; 3) krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes esitavad aruande kooskõlas Euroopa Par- lamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järeleval- vet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), ar- tikliga 89. (3) Kui kontserni, kelle konsolideeritud kogutulu kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilan- sipäeval oli konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna suurem kui 750 000 000 eurot, emaettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, avaldab ja teeb emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta kättesaadavaks konsolideerimisgrupi Eestis tegutsev üksus või filiaal. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja või filiaal emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täit- miseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kui emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisal- dab kogu asjassepuutuvat teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud. (5) Eestis tegutsev filiaal võib avaldada ja teha kättesaadavaks ka Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiivi 2013/34/EL artikli 48b lõike 6 punktis a nimetatud eraldiseisva ettevõtja tulu- maksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. 1 (6) Eestis tegutsev konsolideerimisgrupi üksus või filiaal ei pea esitama tulumaksualase teabe aruannet, kui emaettevõtja on avaldanud tulumaksualase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklile 48c või on täidetud sama direktiivi artikli 48b lõikes 6 sätestatud tingimused. Kui kontsern on teinud manipulatsioone tulumaksualase teabe avalda- mise vältimiseks, on ta kohustatud esitama tulumaksualase teabe aruande. Manipulatsooniks loetakse olukorda, kui konsolideerimisgrupp on jaotatud sihilikult mitmeks väikeseks tütarettevõtteks või filiaaliks, kellele kohustus esitada tulumaksualast teavet ei laiene. (7) Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk- tiivi 2013/34/EL artiklis 48c sätestatud viisil. (8) Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne avaldatakse tasuta raamatupidamiskohustuslase ko- dulehel 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Aruanne peab olema kodulehele kättesaadav vähemalt viis aastat. Raamatu- pidamiskohustuslane viitab majandusaasta aruandes oma kodulehel avaldatud tulumaksualast teavet käsitlevale aruandele.“; 3) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Käesoleva seaduse § 453 kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2024. aasta 1. juunil või hiljem.“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14).“; 5) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduse § 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) märkima vandeaudiitori aruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi raamatupidamiskohustuslane avaldama tulumak- sualase teabe aruande vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 453 ja kas aruanne avaldati koos- kõlas raamatupidamise seaduse §-s 453 sätestatuga.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juunil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Bilansiskeem 2 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus Lisa 1 Raamatupidamise seadus Lisa 1 BILANSISKEEM *VARAD *Käibevarad Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad *Kokku käibevarad *Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad *Kokku põhivarad *KOKKU VARAD *KOHUSTISED JA OMAKAPITAL *Kohustised *Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku pikaajalised kohustised *KOKKU KOHUSTISED *Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1 *Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2 Registreerimata aktsiakapital või osakapital *Sissemaksmata osakapital Ülekurss Oma aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Muud reservid Muu omakapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) *KOKKU OMAKAPITAL *KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. * Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt.1 Muudatus puudutab kõiki Euroopas tegutsevaid rahvusvahelisi äriühinguid, kelle kogutulu kahe järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval ületab 750 miljonit eurot. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmisega ei kaasne mingeid kohustusi väikeettevõtjatele. Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine nii Euroopa Liidu (edaspidi EL) kui ka ülemaailmsel tasandil. Raamatupidamise direktiivi muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldada tuleb teave ühingu või lõpliku emaettevõtja kontrolli alla kuuluva kontserni kõigi tütarettevõtjate ning filiaalide tegevuse kohta. Selline aruanne võimaldab avalikult kontrollida, kas makse makstakse seal, kus kasum teeniti. Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on üllas – muuta suurte rahvusvaheliste ühingute tegevus läbipaistvamaks, pannes kohustuse avaldada tulumaksualast teavet seal, kus teenitakse kõige rohkem tulu. Raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmiseks muudetakse raamatupidamise seadust ja audiitortegevuse seadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Triin Kivimaa ([email protected], telefon 611 3179) ja nõunik Ellen Kass ([email protected], telefon 6113177). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 6113549). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmise tähtajaks on 22. juuni 2023. Eelnõuga lahendatakse ka kehtiva õiguse rakendamisega seotud kitsaskohti. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 31. detsembril 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.11.2021, 3) ja audiitortegevuse seaduse 1. aprillil 2022. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.05.2021, 3). Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu vastu Riigikogu poolthäälte enamusega. 1 edaspidi raamatupidamise direktiivi muudatus Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Seaduse eelnõu eesmärk Euroopa Komisjoni üheks poliitiliseks prioriteediks on võitlemine maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil. Kolmandate riikide jurisdiktsioonid, kus ei järgita rahvusvahelisi hea maksuhaldustava nõudeid, loovad erilisi võimalusi maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks. Selle vältimiseks tuleb rahvusvahelistele äriühingutele kohaldada spetsiaalseid läbipaistvusenõudeid. EL loob uue riigipõhise aruandluse, mis on enamiku majandussektorite jaoks uus. Samalaadsed aruandlusnõuded on tänaseks juba kehtestatud pangandus-, kaevandus- ja metsaraietööstusele. Nendes sektorites nähakse riikidepõhise aruandluse avaldamist kui kasulikku vahendit, mis aitab hinnata, kas makse makstakse seal, kus teenitakse ka kasumit. Nõukogu direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) kehtestati suurtele rahvusvahelistele äriühingutele kohustus esitada maksuhaldurile riigipõhist teavet. Tegemist oli maksustamise vältimise vastase paketiga. Maksuhaldurile edastatav teave on konfidentsiaalne. Raamatupidamise direktiivi muudatusega täiendatakse maksustamise vältimise vastast paketti ja kohustatakse rahvusvahelisi äriühinguid maksuhaldurile esitatud andmeid avalikustama. Avalik kontroll tagab, et kasumit maksustatakse tõhusalt seal, kus see teeniti. Avalik kontroll võib suurendada avalikkuse usaldust ja tugevdada äriühingute sotsiaalset vastutust. Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle ELi loodud uus riigipõhine tulumaksualase teabe aruandlus ning kehtestada teatud raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise direktiivi muudatusest tulenevad kohustused. Eelnõuga parandatakse ära ka mõned raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilised probleemid. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see ei ole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Ilmnenud praktiliste probleemidega seonduvate muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: esimesega muudetakse raamatupidamise seadust, teisega audiitortegevuse seadust ning kolmas paragrahv sätestab eelnõu jõustumise aja. 3.1. Paragrahv 1 – raamatupidamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse raamatupidamise seaduse § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud. Seaduse muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse raamatupidamise seadust §-ga 453, mille kohaselt kehtestatakse teatud raamatupidamiskohustuslastele uus kohustus avalikustada tulumaksualast teavet. Paragrahvi 453 lõike 1 kohaselt kehtestatakse rahvusvahelistele (hargmaistele) äriühingutele, kelle kogutulu või netokäive2 (edaspidi kogutulu) aruandeaasta bilansipäeval on suurem kui 750 000 000 eurot, kohustuse koostada ja avalikustada tulumaksualast teavet. Teavet peavad avaldama äriühingud, kes on asutatud nii ELs kui ka kolmandates riikides. Kontsernide puhul, mis tegutsevad ELs ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad lõpliku emaettevõtja aruande avaldama kõnealused tütarettevõtjad ja filiaalid. Seega puudutab kohustus raamatupidamise seaduse §-s 2 lõikes 2 nimetatud raamatupidamiskohustuslasi – eelkõige Eestis registreeritud eraõiguslikke juriidilisi isikuid kui ka Eesti registrisse kantud välismaa äriühingu filiaale. Hargmaised kontsernid ja asjakohasel juhul ka eraldiseisvad äriühingud peavad tulumaksualast teavet käsitleva aruande esitama siis, kui nende finantsaruannetes kajastatud kogutulu ületab piirmäära 750 000 000 eurot kahe järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval. Tulumaksualase teabe aruanne esitatakse nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Paragrahvi § 453 lõige 2 sätestab erandid, mis juhtudel ei pea lõike 1 kohast aruannet esitama. Nendeks on üle 750 000 000 eurose kogutuluga kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad väikeettevõtja kriteeriumitele vastavad filiaalid ja tütarettevõtjad. Seega on kohustus emaettevõtja kohta tulumaksualast teavet avalikustada ainult keskmise suurusega ettevõtjast ning suurettevõtjast filiaalil või tütarettevõtjal. Tulumaksualast teavet ei pea avalikustama ka sellised raamatupidamiskohustuslased, kes on asutatud ja tegutsevad ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja ainult selle liikmesriigi maksujurisdiktsioonis. Veel ei laiene kohustus krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes esitavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikliga 89. Aruandluse dubleerimise vältimiseks ei pea krediidi- ja investeerimisühingud sama teavet avaldama mitu korda. Paragrahvi § 453 lõiked 3–6 sätestavad üldised nõuded tulumaksualase teabe koostamisele ja avalikustamisele. Kolmandas riigis asuva peakorteriga hargmaiste äriühingute tulumaksualast teavet peavad avalikustama ELs tegutsevad keskmise suurusega ja suurettevõtjatest tütarettevõtjad ja filiaalid, välja arvatud juhul, kui sellise kontserni emaettevõtja ise teeb raamatupidamise direktiivi muudatusega kehtestatud nõuetele vastava tulumaksualase teabe aruande üldsusele kättesaadavaks. Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluskohustuse rakendamisega ja lõplik emaettevõtja ei esita ELs tegutsevale tütarettevõtjale või filiaalile aruande koostamiseks vajalikku teavet, langeb tulumaksualase teabe avalikustamise kohustus tütarettevõtjatele või filiaalile. Tütarettevõtja või filiaal peab ise koostama ja avaldama tulumaksualase teabe 2 Mõiste netokäive on samatähenduslik tuluga nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. kättesaadava info põhjal. Sellisel juhul tuleb juurde lisada avaldus, et lõplik emaettevõtja ei ole esitanud vajalikku teavet. Paragrahvi § 453 lõike 7 ja 8 eesmärk on sätestada nõuded tulumaksualase teabe aruande sisu koostamisele ning avaldamisele. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne peab sisaldama teavet äriühingu ja lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi tütar- ja sidusettevõtjate tegevuse kohta vastaval majandusaastal. Tulumaksuteavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse konsolideeritud finantsaruanded. Tulumaksualane aruandlus peab sisaldama teavet tegevuse laadi, töötajate arvu, saavutatud kogutulu, kasumi kohta enne maksustamist, tulumaksu summa kohta riigiti jooksva aasta kohta, kõnealusel aastal riigikassasse tehtud tegelike maksete summa ning jaotamata kasumi kohta. Selleks, et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleb vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks esitada teave liikmesriikide lõikes. Kontserni tegevuse kohta teistes maksujurisdiktsioonides tuleb esitada ja avaldada sama teave koondatult, tuues asjakohasel juhul eraldi välja andmed maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides tegutsevate tütarettevõtjate kohta. Kui asjaomases riigis on kontsernil mitu üksust, esitatakse riigipõhises aruandes andmed iga üksuse kohta selles riigis. Andmete võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse aruandlusele ühtne vorm ja masinloetavad elektroonilised aruandlusvormingud. Need kehtestatakse eraldi rakendusaktidega – Euroopa Komisjon kehtestab nõuded delegeeritud õigusaktidega. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu, tütarettevõtja, sidusettevõtja või filiaali kodulehel 12 kuu jooksul alates bilansipäevast vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Raamatupidamiskohustuslane peab äriregistris avaldatavas majandusaasta aruandes viitama kodulehele, millelt tulumaksualast teavet käsitlev aruanne on kättesaadav. Aruanne peab olema kodulehel kättesaadav vähemalt viis aastat. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse raamatupidamise seadust § 62 lõiketa 17, mis sätestab, mis ajast alates tuleb hakata tulumaksualast teavet avalikustama, s.o hiljemalt alates esimese aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 1. juunil 2024. a või pärast seda. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile 2021/2101. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt kehtestatakse raamatupidamise seaduse lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. Raamatupidamise seaduse § 141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus). Praktikas on tekkinud vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse raamatupidamise seaduse lisa 1 „Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada raamatupidamise seaduse ja taksonoomia määrus. 3.2. Paragrahv 2 – audiitortegevuse seaduse muutmine. Eelnõu §-ga 2 muudetakse audiitortegevuse seadust. Audiitortegevuse seaduse § 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, mille eesmärk on panna vandeaudiitoritele ja audiitorettevõtjatele kohustus esitada auditi aruandes info tulumaksualase teabe avalikustamise kohta. Auditi aruandes tuleb avaldada info, kas ettevõtja pidi tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui pidi, siis kas nimetatud aruanne ka avaldati. 3.3. Paragrahv 3 – seaduse jõustumine. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise – käesolev seadus on kavandatud jõustuma 1. juunil 2023. a, mis on ühtlasi direktiivi ülevõtmise tähtpäev. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Raamatupidamise direktiivi muudatusega kehtestatakse järgmised mõisted: lõplik emaettevõtja, konsolideeritud finantsaruanded, maksujurisdiktsioon ja eraldiseisev ettevõtja. Kehtivas raamatupidamise seaduses on mõisted kaetud § 2 lõikega 2 (mõistega raamatupidamiskohustuslane), §-ga 27 (konsolideerimisgrupp ja selle üksused) ning §-ga 30 (konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne). Maksujurisdiktsioon on lahti seletatud rahandusministri 19. mai 2015. a määrus nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisas 15, mis käsitleb deklaratsiooni vormi „Riikidepõhine aruanne“. Raamatupidamise direktiivi muudatuse järgi mõistel tulu on sama tähendus kui netokäive ja tulu. Mõiste tulu on määratletud raamatupidamise seaduse §-ga 3 punktiga 4. Mõiste netokäive on samatähenduslik tuluga nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu tagab EL direktiivi nr 2019/1020 üle võtmise Eesti õigusesse. Vastavustabel on leitav käesoleva eelnõu lisast nr 1. 6. Seaduse mõjud Seaduse eelnõu ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Samas on jõustatavate muudatuste eesmärgiks kaudne ühiskondlik hüve, mis tuleneb hargmaiste kontsernide tegevuse läbipaistvuse edendamisest, suurettevõtjate vastutuse suurenemisest ja maksukuulekuse kasvust ning avalikkusele tekkivast võimalusest hinnata nende tegevuse mõju reaalmajandusele. Seaduse eelnõul on väga piiratud mõju majandusele - täpsemalt äriühingute halduskoormusele. Suurettevõtjatel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tuleb kohaneda uute reeglitega. Seaduse muudatus puudutab suhteliselt väikest hulka äriühinguid. Äriregistri andmetel oli Eestis seisuga 01.01.2022 registreeritud 2 737 aktsiaseltsi, 242 209 osaühingut, 12 Euroopa äriühingut, 19 Euroopa majandushuviühingut ja 509 välismaa äriühingu filiaali. Direktiivis sätestatu kohaselt kehtestatakse tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus kohalikus maksujurisdiktsioonis tegutsevatele ettevõtetele ja kontsernidele, kelle kogutulu kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval oli suurem kui 750 000 000 eurot. Samuti seatakse tulumaksualase teabe avaldamise kohustus teatud tingimustel välisfirmade filiaalidele juhul, kui nende emaettevõtjate konsolideeritud kogutulu kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval oli suurem kui 750 000 000 eurot. Aruanne tuleb avalikustada nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Maksu- ja tolliameti andmetel tegutses Eestis 2020. aastal kolm kohalikku kontserni ja 340 selliste hargmaiste kontsernide allüksust, mille kontserni kogutulu ületas direktiivis sätestatud mahtu (750 000 000 EUR). Mõjutatud sihtrühm pole kuigi suur ning kuna samad normiadressaadid juba koguvad ning esitavad maksu- ja tolliametile tulumaksualast teavet riikidepõhiselt, siis on mõju avaldumise sagedus ja ulatus pigem väike – kui Maksu- ja tolliametile tuleb aruanne esitada iga üle 750 000 000 EUR müügituluga aasta kohta, siis firmade kodulehel tuleb tulumaksualase teabe aruanne avaldada ainult juhul, kui sätestatud määrast suurem müügitulu on olnud kahel aastal järjest ja ka siis vaid viimase aasta kohta. Kuna normiadressaatide käitumises erilisi muutusi ei toimu, siis on eeldatav majanduslik mõju ebaoluline. Seaduse muudatus on seotud EL direktiivi ülevõtmisega. HÕNTE § 1 lõike 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest – seega on analüüsitud õigusakti mõjusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ettepaneku seletuskirja (edaspidi ettepaneku seletuskiri) kohaselt avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet. Avalikku riigipõhist aruandlus kohaldatakse kõigi ELi ja kolmandate riikide rahvusvaheliste ettevõtjate suhtes, kelle konsolideeritud käive on vähemalt 750 miljonit eurot ning kelle tegevus ELis hõlmab vähemalt asutamist. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet. Muudatusega nõutakse jaotamata kasumi riigipõhist avalikustamist ning õigust küsida kontserni tasandil selgitusi, kui esineb olulisi erinevusi kogunenud ja tegelikult makstud maksude vahel. Ühiskondliku kasu poolest vastab algatus suurenenud nõudlusele läbipaistvuse järele seoses rahvusvaheliste kontsernide maksuasjadega. Mugavamas vormis täiendava teabe esitamine peaks samuti aitama suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide õigluse suhtes. Ettepaneku seletuskirja kohaselt ei põhjusta muudatus majanduslikku mõju seisukohast ei märkimisväärset täiendavat halduskoormust, kuna väga suured rahvusvahelised ettevõtjad peavad igal juhul esitama maksustamise vältimise vastase paketi rakendudes maksuhalduritele põhjalikuma riigipõhise aruandluse. Kõikide ELis tegutsevate väga suurte rahvusvaheliste ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu avalikustamise nõudeid, sõltumata sellest, kas nende peakontor asub ELis või kolmandas riigis. Peale selle koondab avalik riigipõhine aruandlus ühte dokumenti teabe, mis on liikmesriikide äriregistrites juba suuresti kättesaadav. Sestap ei mõjutata ettevõtjate konkurentsivõimet. Seaduse muudatus puudutab vandeaudiitoreid, kes peavad kontrollima, kas ettevõtted täidavad oma kohustust esitada aruanne. Seega seaduse muudatuse tõttu kasvab vandeaudiitorite töömaht. Kuna Eestis on sellise aruande esitamise kohustusega ettevõtjaid vähe, siis ei tohiks vandeaudiitorite töömaht hüppeliselt kasvada. Samas pakub töömahu suurenemine vandeaudiitoritele võimalust suurendada oma sissetulekuid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega ei kaasne riigile otseseid rahalisi tulusid. Küll peaks hargmaiste ettevõtete ja korporatsioonide tulumaksualase teabe avalikustamine aitama kaasa äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemisele, tõhustades nõnda edaspidi kaudselt õiglast maksustamist. Riigil võivad tekkida kulud seoses digitaalse lahenduse väljatöötamisega. 8. Rakendusaktid Seaduse eelnõuga ei ole kavas kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on seotud EL raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmisega Eesti õigusesse. Raamatupidamise muutmise direktiiv tuleb liikmesriikidel võtta üle 22. juuniks 2023. Seega on plaanitud käesoleva seaduse jõustumiseks 1. juuni 2023. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgmistele huvipooltele: Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Raamatupidamise Toimkonnale, Audiitorkogule, Audiitortegevuse järelevalve nõukogule ja Raamatupidajate Kogule. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVi (EL) 2021/2101 Vastavustabel Direktiiv Direktiiv Direktiivi tekst Kommentaar ülevõtmise kohta (EL) 2021/2101 (EL) 2013/34 Artikkel 1 punkt 1 Artikkel 1a Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud Kaetud RPS § 2, TsMS § 601 ja kohtu kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka registriosakonna kodukorra § 214. liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad. Artikkel 1 punkt 2 10a. Peatükk TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 ja § 2. Tulumaksualast ARUANNE teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus on kaetud KarS § 3811 , ÄS § 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388. Artikkel 48a 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi Mõisted kaetud RPS § 2 lg 2, § 3, § 27, § 30 ning Tulumaksual mõisteid: Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 ase teabe 1)„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate esitamisega suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning seonduvad finantsaruanded; nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” mõisted 2)„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni lisaga 15. emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, Mõiste „netokäive“ on samatähenduslik „tuluga“ nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse 1 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega; (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. 3)„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia. 4)„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni. 2. Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on mõistel „tulu“ sama tähendus, kui: a)„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või b)„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse finantsaruanded. Artikkel 48b 1. Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 Ettevõtjad ja emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse filiaalid, liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu  kohustus esitada tulumaksualast teavet – kellelt oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe loodav RPS § 453 lg 1 nõutakse viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval  kes ei ole kohustatud esitama tulumaksuala kajastatud suuremana kui 750 000 000 eurot, et nad tulumaksualast teavet – loodav RPS § 453 se teabe koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lg 2 p 1-3 esitamist tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud  üldised nõuded tulumaksualase teabe kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. esitamisele – loodav RPS § 453 lg 3-6 Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud 2 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. 2. Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus maksujurisdiktsioonis. 3 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel 3. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*1) artikliga 89, esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate tegevuste kohta. 4. Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab 4 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud. Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. 5. Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis võimaldab neil oma kohustusi täita. Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet 5 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks. Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära. Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära. Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes 6 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, ning b) käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4. Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul. 6. Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab järgmistele kriteeriumitele: a) see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus: i) kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil; ii) vähemalt ühes liidu ametlikus keeles; iii) mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning 7 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel b) see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või filiaali nime ja aadressi. 7. Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid. Artikkel 48c 1. Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 (loodav RPS § 453 lg Tulumaksual käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja 7). ast teavet või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, käsitleva sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi  Direktiivi (EL) 2021/2101 artikli 1 lõike 2 aruande sisu seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval (millega kehtestatakse direktiivi (EL) aruandeaastal. 2013/34 uus säte artikkel 48c p 4) kehtestamiseks võtab komisjon vastu eraldi 2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist: delegeeritud õigusakti ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingu a) lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, rakendamiseks. asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel  Direktiivi (EL) 2021/2101 artiklis 1 lõikes kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast 2 (millega kehtestatakse direktiivi (EL) aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja 2013/34 uus säte artikkel 48c p 6) finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist sätestatud erandit Eesti ei kohalda. tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide 8 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka; b) nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus; c) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel; d) tulu, mis arvutatakse järgmiselt: i) netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI lisas, või ii) tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded, välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid seotud ettevõtjatelt; e) tulumaksueelne kasum või kahjum; f) asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis asjaomases maksujurisdiktsioonis; 9 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel g) kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel aruandeaastal tasusid, ning h) jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus. Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud osapooltega. Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi. Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni raames. Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada. Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja kasum, kes filiaali avas. 3. Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL (*2) III lisa III jao B ja C osas osutatud aruandlusjuhistele. 10 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel 4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon sätestab ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi tasandil. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste II lisas. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena. 11 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases maksujurisdiktsioonis. Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes, peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega kõnealuses maksujurisdiktsioonis. Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga. 6. Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike 2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta. Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse, avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet 12 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse avalikustamata jätmise kuupäevast. Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5. 7. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid näitajaid. 8. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring. Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta finantsaruannetes. 13 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel 9. Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot, võib 750 000 000 euro suuruse piirmäära ümber arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada omavääringus ümardatud summad. Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna lähima tuhandeni. 10. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3. Artikkel 48d 1. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja Võetakse üle eelnõu § 1 p 2 (loodav RPS § 453 lg Avaldamine käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus 8). ja avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta kättesaadavus bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (*3) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36. 2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev 14 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, järgnevate isikute veebisaidil: a) ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1; b) tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 4, või c) filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5. 3. Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile. 4. Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust 15 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel aastat. Artikkel 48e 1. Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 Tulumaksualast teavet käsitleva aruande Tulumaksual osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks ast teavet ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, tegemise kohustus on kaetud KarS § 3811 , ÄS § käsitleva kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388. aruande pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast koostamise, teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja Ühingute juhtorganid vastutavad tsiviilõiguse avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega alusel. kättesaadava 48b, 48c ja 48d. ks tegemise kohustus 2. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või 48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d. 16 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel Artikkel 48f Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle Võetakse üle eelnõu § 2 (loodav AudS § 95 lg 2 p Vannutatud suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, 4). audiitori finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või avaldus mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt, märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati kooskõlas artikliga 48d. Artikkel 48g Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, Võetakse üle eelnõu § 1 p 4 (loodav RPS § 62 p Tulumaksual millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse 17). ase teabe hiljemalt alates esimese aruandeaasta esitamise alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast alguskuupäev seda. Artikkel 48h 22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites Ei vaja ülevõtmist. Läbivaatamis 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju klausel kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c 17 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes 5 sätestatud kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud teabe ajutine avalikustamata jätmine. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Artikkel 1 punkt 3 Artikkel 49 lg Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib Ei vaja ülevõtmist. 3a komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Artikkel 2 – 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi Ei vaja ülevõtmist. järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. 18 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 - vastavustabel Artikkel 3 – Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval Ei vaja ülevõtmist. pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 4 – Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Ei vaja ülevõtmist. 19
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel