dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse andmiseks Abaja küla Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas

Rahandusministeerium · 31. mai 2022
Viit
15-3/4745-1
Registreeritud
31. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
30. juuni 2022

Failid

  • 📎5-21913-2 31.05.2022 Väljaminev kiri.asice1445 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 25.03.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 24.03.2097 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Keskkonnaamet Ivo Saluoks [email protected] 25.03.2022 nr 7-9/22/5833 Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksustest Keskkonnaamet on 20.05.2021 kirjaga nr 7-9/21/8616-2 andnud seisukoha Saaremaal Oju külas asuvatele Abaja-Loojangu (30101:003:0011) ja Abaja-Õhtu (30101:003:0012) maaüksustele ehitamise osas. Kokkuvõtvalt leidis Keskkonnaamet, et nende alade hoonestamine, sh alal kehtiva detailplaneeringu ellu viimine, ei ole põhjendatud ja on vastuolus Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamisega. Maaomanike esindajana olete pakkunud Keskkonnaametile kompromisslahenduse, mille kohaselt on maaomanikud nõus rajama Abaja-Loojangu maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi piirile ühe elamuga õueala ning Abaja-Õhtu maaüksusel rajatud juurdepääsuteest põhjapoole olemasolevale lagendikule samuti ühe elamuga õueala. Esitasite vastava asendiplaani. Seega rajataks nendele maaüksustele kokku kaks hoonestatavat talukohta. Keskkonnaamet kordab allpool üle maaüksuste kohta käivad asjaolud ning annab esitatud ettepanekule omapoolse seisukoha. Keskkonnaamet ei tea Saaremaa Vallavalitsuse seisukohta ning selles osas tuleb maaomanikel või nende esindajal vallavalitsusega eraldi suhelda. Keskkonnaamet annab vastuse vaid oma pädevuse piires. Asjaolud Kõnealused maaüksused asuvad Viki-Kurevere tee ja Läänemere vahelisel alal. Maaüksused jäävad terves ulatuses Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndisse, millel tegevust reguleerib alates 10.05.2004 looduskaitseseadus (edaspidi LKS) ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri1. Ala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ning loodusalana2. Maaüksustel on registreeritud Vilsandi loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste rannaniidud (1630*)3 ja vanad loodusmetsad (9010*) levikualad. Tegemist on rahvuspargi maastikule omaste ajalooliste kooslustega, maastikuga. Valdaval osal maaüksutest kaitstavad kooslused puuduvad (hetkel teadaolevatel andmetel), kompromissettepanekus pakutud ehituskohtades kaitstavad kooslused puuduvad. Maaüksustel esineb ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, kuid alal täpsem taimestiku inventuur puudub. Taimeliikide teadaolevad kasvukohad jäävad ehituskohtadest eemale. 1 Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrus nr 144“ Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" 3 Poollooduslike koosluste piire on võimalik vaadata Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Maaüksustel ei ole asunud ajaloolist asustust. Keskkonnaamet on tutvunud maaüksuste kohta käivate erinevate ajalooliste kaartidega ning nende põhjal ei ole võimalik leida kinnitust, et alal oleks asunud hoonestust. Analüüsi tegemisel kasutas Keskkonnaamet Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses olevaid kaarte. Maaüksused asuvad osaliselt Läänemere 200 m laiuses ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis ning 20 m laiuses veekaitsevööndis. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatust on võimalik vaadata Maa-ameti kaardiserveris kitsenduste kaardirakenduses4. Maaüksustel kehtib Abaja puhkeküla detailplaneering, mis on kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 31.05.2001 a otsusega nr 29. Planeeringu eesmärgiks oli moodustada piirkonda 9 krunti, nendest igale ühele anda ehitusõigus 1 kuni 3 hoonestuskoha loomiseks. Planeeringuala asub osaliselt Vilsandi rahvuspargis. Rahvuspargi territooriumile kavandati sellega maksimaalselt 11 ehitusõigusega ala. Igale sellele alale lubati ehitada suvemaja ja üks abihoone. Selle kohaselt tekiks rahvusparki 11 elamukohta kuni 22 hoonega. Ehituslubasid nimetatud detailplaneeringu alusel Vilsandi rahvusparki elamuhoonestuse rajamiseks antud ei ole. Küll aga on 08.01.2004 väljastatud ehitusluba tee ehitamiseks ning 24.12.2003 ehitusluba elektriühenduse rajamiseks. Õiguslikud alused ja kaalutlus Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksusel ehitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. LKS § 14 lg 1 alusel ei või kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi, ehitusteatist ja ehitusluba. Vastavalt Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja p 15 ap 5 ning p 38 ap 2 on rahvuspargi territooriumil keelatud valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi ning püstitada uusi ehitisi (väljastada ehitusluba). Keskkonnaameti nõusolekut ehitamiseks on vaja ka alla 20 m2 ehitiste puhul. LKS § 26 lg 1 järgi on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on LKS § 26 lg 2 p-ga 4 määratud Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Kaitse-eeskirja p 11 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Lähtuvalt LKS § 14 lg 2 ja lg 3 ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis LKS või kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit või seab kooskõlastamisel kirjalikult tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. Sama põhimõte on esitatud ka kaitse-eeskirja p-s 16. Ehitustegevuse lubamise kaalumisel arvestab Keskkonnaamet Vilsandi rahvuspargi kaitse- eesmärke. Uushoonestuse rajamist lubatakse rahvuspargis kohtades, mis on rahvuspargi looduskaitseliste ja kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega kooskõlas. Kultuuripärandi kaitse rahvuspargis tähendab eelkõige ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamist ja ka taastamist, ehitades paikkonda sobiva arhitektuurilise lahendusega hooneid hoonestuse algsesse asukohta, aga ka asustuse edasiarendamist, võimaldades uushoonestus rajada ka kohtadesse, mis sobituvad väljakujunenud asustusmustrisse ja on kooskõlas piirkonnale omase hoonestustihedusega. Vilsandi rahvuspargi üldise kaitse-eesmärgina sätestatud Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastik ja rahvuspargi piiranguvööndi eesmärgiks olev kultuurmaastik on ka käsitletavad maastikupärandina. 4 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 2 (4) Looduskaitselisteks kaitse-eesmärkideks on piirkonnas esinevate looduskooluste (elupaigatüüpide) ning kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade soodsa seisundi säilitamine, mis tuleneb LKS §-st 705 ja § 3 lg-st 16. Keskkonnaameti seisukoht Maaüksusel on kehtiv detailplaneering ning maaomanikel on õigustatud ootus alale elamute ja abihoonete ehitamiseks. Keskkonnaamet on 20.05.2021 kirjas nr 7-9/21/8616-2 andnud seisukoha, et Abaja-Õhtu ja Abaja-Loojangu maaüksuste hoonestamine ei ole kooskõlas Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkidega. Seisukoha aluseks olid järgmised asjaolud: 1. maaüksustel ja laiemalt ka Abaja puhkeküla detailplaneeringu rahvuspargi osas ei ole asunud ajaloolisi talukohti. Kättesaadava kaardimaterjali alusel ei ole võimalik talukohti tuvastada. Piirkonna peamine hoonestus asus Oju mõisa ümbruses (rohkem kui 300 m kaugusel põhjapool). Abaja-Loojangu ja Abaja- Õhtu maaüksuste alal on asunud peamiselt metsamaad, need võisid olla kasutusel karjamaadena. 2. Ala hoonestamist ei toeta Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava ega Artes Terrae poolt koostatud alusuuring (ülevaade Keskkonnaameti 20.05.2021 kirjas). Nende kohaselt tuleb eelistada olemasolevate hoonete ja rajatiste taastamist. Uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust ning maastikku sobivust. Kuivõrd kehtiv Kihelkonna valla üldplaneering7 sätestab, et enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringud jäävad ka edaspidi kehtima (üldplaneeringuga nende osas maakasutust ei muudeta), esineb põhimõtteline vastuolu üldplaneeringus antud juhiste osas Vilsandi rahvuspargis ehitamiseks. Üldplaneering soovitab rahvuspargis ehitada vaid olemasolevates talukohtades järgides piirkonna asustusstruktuuri ja arhitektuuri. Detailplaneering sellest aga ei lähtu. Keskkonnaamet tõdes, et loodusväärtuste kaitse otseselt ehitamist alale küll ei välista, sest maaüksustel saab ehitada väljapoole ranna ehituskeeluvööndit ja kogu maaüksuste ulatuses kaitstavaid koosluseid ei esine. Esitatud kompromissettepaneku järgi soovivad maaomanikud ehitada kummalegi maaüksusele elamu ja abihoone. Elamu ehitisealuse pinna suuruseks on hinnatud kuni 150 m2 ja abihoonel ca 50 m2. Seega ühe kinnistu ehitusalune pind oleks kuni 200 m2 (kahe maaüksuse peale kokku 400 m2). See on oluliselt väiksem kui kehtiva detailplaneeringuga kavandatud maht (kuuel hoonestusalal kokku 1800 m2). Keskkonnaamet on analüüsinud kompromissettepanekut ning nõustub, et kavandatud ehitusmaht on oluliselt väiksem kui detailplaneeringuga kavandatu. Sellest tulenevalt on ka mõju Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkidele oluliselt väiksem. Keskkonnaamet märgib, et ühe hoonestusala lubatav ehitusmaht võib olla ka suurem, sest ehitusaluse pinna arvestusse loeb Keskkonnaamet ka alla 20 m2 suuruseid abihooneid ning tulevikus võib maaomanikel vastav vajadus tekkida. Keskkonnaameti hinnangul on võimalik ühele hoonestusalale kavandada elamu ja kuni kaks abihoonet ehitusaluste pindadega kokku kuni 300 m2. Hoonestusaladena on kavandatud metsamaal asuvad varasemalt kujundatud häilud. Kavandatud ehitusplatsidel ja ümbritseval alal kaitstavad metsakooslused puuduvad. Seal ei esine ka kaitstavaid koosluseid. Keskkonnaamet on seisukohal, et kahe hoonestusala kavandamisega Vilsandi rahvuspargi looduskaitselisi kaitse-eesmärke ei kahjustata. Rajada on võimalik ka vajalikke tehnovõrke. Küll aga märgib Keskkonnaamet, et piirkonnas toimub käesoleval aastal täiendav metsaelupaigatüüpide inventuur, mis võib muuta maaüksusega seotud asjaolusid. Hoonestusaladel kujundatav õueala peab lähtuma olemasolevast häilust ja täiendav metsamaa raadamine või juurde kujundamine ei pruugi olla võimalik. See selgub edaspidise menetluse käigus kui vastav inventuur on teostatud. 5 LKS § 70 kohaselt on Natura võrgustikku kuuluvate alade eesmärk linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. 6 LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. 7 Kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8. Leitav https://www.saaremaavald.ee/kihelkonna-piirkond 3 (4) Küll aga kaasneb mõju kultuuripärandile läbi asustusstruktuuri muutmise. Mõju on küll väiksem, sest kavandatud on kaks hoonestusala (kaks elamukohta) kuue asemel. Hooned on kavandatud Viki-Kurevere teest eemal ning ei ole teelt nähtavad. Hoonestus jääks metsamaastikku. See minimeerib teatud määral negatiivset mõju kultuuripärandile. Keskkonnaamet arvestab, et alal on kehtiv detailplaneering ja kunagine Vilsandi rahvuspargi administratsioon on selle kooskõlastanud lähtudes enne 10.05.2004 kehtinud õigusakte (maaomanike õigustatud ootus). Kompromissettepanek aitab lahendada tulevikus tekkida võiva vaidluse kogu detailplaneeringu lahendusega antud ehitusõiguse realiseerimisele ja sellest tulenevaks oluliseks negatiivseks mõjuks Vilsandi rahvuspargile. Keskkonnaamet nõustub esitatud kompromissettepanekuga – Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksustele mõlemale ühe hoonestusala (elamu ja abihoonete) kavandamisega olemasolevatele häiludele. Lubatud ehitusalune pind ühe maaüksuse kohta on kuni 300 m2. Keskkonnaameti eelpool antud seisukoht lähtub eeldusest, et alal kehtiv detailplaneering tunnistatakse Vilsandi rahvuspargi osas kehtetuks. Teada ei ole Abaja-Ao (30101:003:0016) ja Abaja-Hommiku (30101:003:0014) maaomanike arvamus. Nendele kahele maaüksusele oli kokku kavandatud viis hoonestusala, mille realiseerumisel oleks selgelt negatiivne mõju rahvuspargi pärandmaastikule ja mis omakorda rikuks ala kaitse-eesmärkide säästmiseks esitatud kompromissettepaneku lahenduse. Seega on oluline, et osa detailplaneeringust tunnistatakse kehtetuks. Täpsemad ehitusvõimalused saab Keskkonnaamet Abaja-Ao ja Abaja-Hommiku maaomanikega eraldi kokku leppida, kui neil selleks vastav huvi on. Keskkonnaamet annab nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks kompromissettepanekuga kavandatud asukohtades ja mahus, pärast detailplaneeringu rahvuspargi osa kehtetuks tunnistamist. Projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlastatakse planeeritavate hoonete arhitektuurne lahendus. Lisaks eelnevale võib vajalikuks osutuda ka juurdepääsutee osaline ümberehitamine Kassiaugu alal. Paikvaatlusel ei suutnud Keskkonnaamet tuvastada, et Kassiaugu alal oleks tee alla truupe pandud. See aga on vajalik selle sooloigu loodusliku veerežiimi tagamiseks. Tee alla võiks paigaldada vähemalt iga 20-30 m tagant ühe 30 cm läbimõõduga truubi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Teadmiseks: Saaremaa Vallavalitsus Allar Liiv 5770 2448 [email protected] Krista Kallavus 522 6139 [email protected] 4 (4) Lauri Kolk Teie 22.04.2021 Adrem Kinnisvara OÜ [email protected] Meie 20.05.2021 nr 7-9/21/8616-2 Abaja puhkeküla detailplaneeringust Soovite Keskkonnaameti hinnangut, kas Saaremaal Oju külas asuvatele Abaja-Loojangu (30101:003:0011) ja Abaja-Õhtu (30101:003:0012) maaüksustele vastavalt alal kehtivale detailplaneeringule, on võimalik ehitada. Keskkonnaamet on tutvunud maaüksuste kohta käivate asjaoludega. Asjaolud Nimetatud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused asuvad Viki-Kurevere tee ja Läänemere vahelisel alal. Maaüksused jäävad terves ulatuses Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndisse, millel tegevust reguleerib looduskaitseseadus (edaspidi LKS) ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri1. Ala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ning loodusalana2. Maaüksustel on registreeritud Vilsandi loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste rannaniidud (1630*)3 ja vanad loodusmetsad (9010*) levikualad. Tegemist on rahvuspargi maastikule omaste ajalooliste kooslustega, maastikuga. Valdaval osal maaüksutest kaitstavad kooslused puuduvad. Keskkonnaamet teostab piirkonnas käesoleva aasta suvel täpsustava metsaelupaigatüüpide inventuuri. Maaüksusel esineb ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, kuid alal täpsem taimestiku inventuur puudub, mis taimeliikide levikut piirkonnas kaardistanud oleks. Maaüksustel ei ole asunud ajaloolist asustust. Keskkonnaamet on tutvunud maaüksuste kohta käivate erinevate ajalooliste kaartidega ning nende põhjal ei ole võimalik leida kinnitust, et alal oleks asunud hoonestust. Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus on 05.05.2021 alal teostanud paikvaatluse, mille käigus ei tuvastatud alal ajalooliste hoonestuskohtade olemasolu. Maaüksused asuvad osaliselt Läänemere 200 m laiuses ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatust on võimalik vaadata Maa-ameti kaardiserveris 1 Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrus nr 144“ Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" 3 Poollooduslike koosluste piire on võimalik vaadata Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kitsenduste kaardirakenduses4. Maaüksustel kehtib Abaja puhkeküla detailplaneering, mis on kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 31.05.2001 a otsusega nr 29. Planeeringu eesmärgiks oli moodustada piirkonda 9 krunti, nendest igale ühele anda ehitusõigus 1 kuni 3 hoonestuskoha loomiseks. Planeeringuala asub osaliselt Vilsandi rahvuspargis. Rahvuspargi territooriumile kavandati sellega maksimaalselt 11 ehitusõigusega ala. Igale sellele alale lubati ehitada suvemaja ja üks abihoone. Seega selle kohaselt tekiks rahvusparki 11 elamukohta kuni 22 hoonega. Keskkonnaametile ei ole teada, et kehtestatud detailplaneeringu alusel oleks Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksustele väljastatud ehituslubasid, mis annaks õiguse elamuhoonestuse rajamiseks. Küll on nendele antud 08.01.2004 ehitusluba tee ehitamiseks ning 24.12.2003 ehitusluba maakaabelliini rajamiseks. Õiguslikud alused ja kaalutlus Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksusel ehitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. LKS § 14 lg 1 alusel ei või kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi, ehitusteatist ja ehitusluba. Vastavalt Vilsandi rahvuspargi kaitse- eeskirja punkt 15 alapunktile 5 ning punkt 38 alapunktile 2 on rahvuspargi territooriumil keelatud valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi ning püstitada uusi ehitisi (väljastada ehitusluba). Keskkonnaameti nõusolekut ehitamiseks on vaja ka alla 20 m2 ehitiste puhul. LKS § 26 lg 1 järgi on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on LKS § 26 lg 2 p-ga 4 määratud Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Kaitse- eeskirja p 11 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk Lääne-Eesti rannikumaastiku ja - mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Lähtuvalt LKS § 14 lg 2 ja lg 3 ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis LKS või kaitse- eeskirja kohaselt vajavad kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit või seab kooskõlastamisel kirjalikult tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. Sama põhimõte on esitatud ka kaitse-eeskirja p-s 16. Vilsandi rahvuspargis ehitamisele seisukohta võttes lähtub Keskkonnaamet nii looduskaitselistest kui ka kultuuripärandi kaitse-eesmärkidest. Uushoonestuse rajamist lubatakse rahvuspargis kohtades, mis on rahvuspargi looduskaitseliste ja kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega kooskõlas. Kultuuripärandi kaitse rahvuspargis tähendab eelkõige ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamist ja ka taastamist, ehitades paikkonda sobiva arhitektuurilise lahendusega hooneid hoonestuse algsesse asukohta, aga ka asustuse edasiarendamist, võimaldades uushoonestus rajada ka kohtadesse, mis sobituvad väljakujunenud asustusmustrisse ja on kooskõlas piirkonnale omase hoonestus-tihedusega. Vilsandi rahvuspargi üldise kaitse-eesmärgina sätestatud Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastik ja rahvuspargi piiranguvööndi eesmärgiks olev kultuurmaastik on ka käsitletavad maastikupärandina. Kultuuripärandit on Vilsandi rahvuspargi osas analüüsitud Vilsandi rahvuspargi 4 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 2 (5) kaitsekorralduskavas5 ja OÜ Artes Terrae poolt koostatud töös „Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring“6. Mõlemas dokumendis on leitud, et kultuuripärandi säilitamiseks on vajalik ajaloolise asustusmustri säilitamine ja taastamine. Külastruktuurilt on Oju küla ajalooliselt koondunud mõlemale poole praegust Viki-Kurevere riigimaanteed moodustades kaks külaosa – üks Kiisa kõrtsi (asub Kiisa-Kõrtsi maaüksusel, tunnus 30101:003:0124) ümbruses ning teine Oju karjamõisa (asub Mäeotsa maaüksusel, tunnus 30101:003:0203) ümbruses. Kaks talukohta (Varoli, tunnus 30101:003:0203,ja Pitkanina, tunnus 30101:003:0965) on asunud maanteest eemal jäädes Läänemere äärde, muu osas asusid piirkonna talukohad Oju mõisa või Kiisa kõrtsi ümber. Valdav osa Oju küla rahvuspargi alast on olnud kasutuses metsamaana (sh puiskarjamaad) ning põldude ja lagedamate karjamaadena. Hoonestatud alad on Abaja-Õhtu ja Abaja-Loojangu maaüksustest jäänud põhjapoole 300 m kaugusele (lähim Laanvere maaüksus, tunnus 30101:003:0530, kus praeguseks on ajalooline talukoht taastatud).Lõunapool on lähim hoonestus olnud rahvuspargi piires Kihelkonna alevikus. Looduskaitselisteks kaitse-eesmärkideks on piirkonnas esinevate looduskooluste (elupaigatüüpide) ning kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade soodsa seisundi säilitamine, mis tuleneb LKS §-st 707 ja § 3 lg-st 18. Keskkonnaameti seisukoht Keskkonnaamet on seisukohal, et maaüksuste hoonestamine ei ole Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärke arvestades võimalik. Seda järgmistel põhjendustel. 1. Maaüksustel ja laiemalt ka Abaja puhkeküla detailplaneeringu rahvuspargi osas ei ole asunud ajaloolisi talukohti. Kättesaadava kaardimaterjali alusel ei ole võimalik talukohti tuvastada. Seda kinnitab ka OÜ Artes Terrae alusuuring. Piirkonna peamine hoonestus asus Oju mõisa ümbruses (rohkem kui 300 m kaugusel põhjapool). Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksuste alal on asunud peamiselt metsamaad, need võisid olla kasutusel karjamaadena. See on maastikupärand, mida antud alal peab hoidma. 2. On selge, et ala hoonestamine ka Abaja puhkeküla detailplaneeringuga kavandatust väiksemas mahus on vastuolus alale ajalooliselt omase asustusstruktuuriga. Ehituslubade väljastamisega tekiksid alale uued elamukohad asukohas, kus neid ajalooliselt ei ole olnud. Tekkiv asustusstruktuur ei ole piirkonnale omane. Alale moodustuksid kahe ehitusloa väljastamisel hajatalud, mida seal kunagi olnud ei ole. Kui realiseerida kogu detailplaneeringu lahendus, siis tekiks juba kompaktse asustusega ala, millel on rahvuspargi kaitse-eesmärkidega seoses veel suurem negatiivne mõju. 3. Ala kohta käivad uuringud ei toeta samuti maaüksuste hoonestamist. Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava punktis 4.5. antakse suunis, et rahvuspargi territooriumil ehitustegevuse kavandamisel ja planeeringute koostamisel tuleb juhinduda põhimõttest, et rahvusparki ei rajata uusi kompaktseid hoonestusalasid, eelistatakse olemasolevate hoonete ja rajatiste taastamist. Uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust ning maastikku sobivust. 5 kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.12.2012 käskkirjaga nr 1-4.2/12/553 6 töö nr 1560MT1; leitav https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/vilsandi-rahvuspark/kohalikule-3/materjalid 7 LKS § 70 kohaselt on Natura võrgustikku kuuluvate alade eesmärk linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. 8 LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. 3 (5) Ka OÜ Artes Terrae poolt koostatud alusuuringu kohaselt ei soovitata Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksuste hoonestamist, kuna see ei oleks kooskõlas piirkonnale omase asustusmustriga. Uute talukohtade rajamise alana on uuringus väljapakutud Oju küla osas piirkond Oju mõisa ümbruses, kuid kuna kõnealused maaüksused jäävad mõisast eemale, siis laiendatava (tihendatava) küla alasse need ei kuulu. Eesti Maaülikooli töötaja Maaria Semmi 2014. a koostatud uurimuse „Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering“9 kohaselt jäävad maaüksused valdavalt I väärtusklassi maastikule. Valdavalt on maaüksusel säilinud alale omane metsamaastik ja lagedad rannaalad, kuhu ehitamisel soovitatakse eelkõige kasutada kunagiste hoonete kohti. 4. Loodusväärtuste kaitse otseselt ehitamist alale küll ei välista, sest maaüksustel saab ehitada väljapoole ranna ehituskeeluvööndit ja kogu maaüksuste ulatuses kaitstavaid koosluseid ei esine. Kaitstavate taimeliikide levik piirkonnas vajab täpsustamist, kuid seda on võimalik teostada vaid suvisel perioodil. Samas on selge, et ehitamisega lõhutakse Vilsandi rahvuspargi sellele piirkonnale omast metsamaastikku, hoolimata asjaolust, et tegemist ei ole kaitstava kooslusega. Lõhutakse metsaalale omane struktuur, kus inimmõju suureneb. Alale tekivad õuealad. Seega ehitamisega Abaja-Õhtu ja Abaja-Loojangu maaüksustele lõhutakse rahvuspargile omane asustusstruktuur ja kahjustatakse piirkonnale omast maastikku. Tekib piirkonnale mitteomane ehitusjoon ja asustustihedus. Sellest tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks ehitusloa väljastamine alale võimalik ei ole. Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et maaüksusel on küll kehtestatud detailplaneering, kuid see kehtestati juba 20 aastat tagasi. Oluline on arvestada, et Abaja puhkeküla detailplaneering on kehtestatud enne LKS-i, s.o 21.04.2004. LKS § 26 lg 2 p-ga 4 määrati Vilsandi rahvuspargi konkreetse kaitse-eesmärgina ka kultuuripärandi kaitse. Seega, isegi kui Vilsandi Rahvuspargi Administratsioon omal ajal detailplaneeringu kooskõlastas, ei vaadeldud seda tõenäoliselt kultuuripärandi aspektist lähtuvalt. Samas ehituslubade andmisega nõustudes peab Keskkonnaamet arvestama nüüd kultuuripärandi kaitse-eesmärke, mis ala hoonestamist aga ei toeta. 3-16-245 kohtuasjas10 (p 24) on leitud, et detailplaneering ei ole lõplik avalik-õiguslik kinnitus, et arendusprojekti elluviimine vastab kõigile nõuetele, sh keskkonnanõuetele. Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda suurem on risk, et uued asjaolud võivad planeeringu elluviimise välistada. Planeerimisseaduse § 124 lg 1 ja 2 kohaselt koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ning see on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Detailplaneering võib olla küll kehtiv, kuid haldusorgan peab detailplaneeringu realiseerimist puudutavaid otsuseid tegema lähtudes haldusmenetluse seaduse §-st 54, mille kohaselt peab otsuse tegema kehtiva õiguse alusel, mistõttu ei pruugi detailplaneeringus kavandatav enam olla elluviidav. Õigusruum ning inimesi ümbritsev keskkond on pidevas muutmises, mistõttu muutuvad ka avalikud huvid ning ajapikku võivad seetõttu realiseerimata planeerimislahendused kaotada "omaduse" algsel kujul elluviimiseks. Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida. 9 leitav https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/vilsandi-rahvuspark/kohalikule-3/materjalid 10 Riigikohtu Halduskolleegiumi 5.03.2021 kohtuotsus kohtuasjas nr 3-16-245 4 (5) Kuivõrd kehtiv Kihelkonna valla üldplaneering11 sätestab, et enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringud jäävad ka edaspidi kehtima (üldplaneeringuga nende osas maakasutust ei muudeta), siis esineb põhimõtteline vastuolu üldplaneeringus antud juhiste osas Vilsandi rahvuspargis ehitamiseks ja detailplaneeringus määratletud ehitusplaanides. Üldplaneering soovitab rahvuspargis ehitada vaid olemasolevates talukohtades järgides piirkonna asustusstruktuuri ja arhitektuuri. Detailplaneering sellest aga ei lähtu. Üldplaneering Abaja-Õhtu ja Abaja-Loojangu maaüksustele juhtotstarbeid ei määra, küll aga asub ala osaliselt rohelise võrgustiku koridoris ja maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Keskkonnaamet teeb sellest tulenevalt Saaremaa Vallavalitsusele ettepaneku tunnistada Abaja puhkeküla detailplaneering Vilsandi rahvuspargi osas kehtetuks, seda hoolimata asjaolust, et osaliselt on detailplaneeringut hakatud ellu viima: ala on krunditud ja sinna rajatud teed ja maakaabelliinid. Samas ka need tegevused on teostatud enne looduskaitseseadust ja maaomanikul ei saa tekkida õigustatud ootust, 16 a tagasi rajatud taristu annab praegusel hetkel õiguse ka elamute ehitamiseks. Valdav osa detailplaneeringualast on ellu viidud siiski väljaspool rahvusparki. Kui hetkel küsimuse all olevale kahele maaüksusele väljastada detailplaneeringu alusel ehituslubasid, siis on selge, et tekib õigustatud ootus kõigil planeeringuga määratud hoonestusaladel ehituslubade väljastamiseks. Samas on selge, et sellisel juhul võivad tekkida ala loodusväärtustele negatiivsed mõjud. Tuleb arvestada, et piirkond kuulub alates 2004. aastast Natura 2000 võrgustikku Vilsandi loodus- ja linnualana. Suuremahulise puhkeküla rajamise osas on aga mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele hindamata ja välistatud ei ole, et tekkiv negatiivne mõju piirkonnas registreeritud looduskooslustele ja liikidele on oluline, mis ehitustegevuse välistaks (LKS § 3 ja § 70). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Teadmiseks: Saaremaa Vallavalitsus Allar Liiv 5770 2448 [email protected] Krista Kallavus 522 6139 [email protected] 11 Kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8. Leitav https://www.saaremaavald.ee/kihelkonna-piirkond 5 (5) EELNÕU Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Abaja küla Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas Kihelkonna Vallavolikogu 31. mai 2001. a otsusega nr 29 kehtestati Abaja külas Abaja puhkeküla detailplaneering (edaspidi nimetatud detailplaneering). Planeeringuala hõlmas algselt maa-ala suurusega 86,7 ha ja paiknes Abaja külas hoonestamata maa-alal. Maa-ala külgneb läänesuunalt Abaja lahega ja seda läbib põhjast lõunasse Viki-Kurevere maantee, mis on Vilsandi rahvuspargi välispiiriks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on hoonestusõiguse seadmine tundlikusse rannikumetsa vööndisse, moodustada hoonete grupid (osadele kruntidele on määratud 3 hoonestusala). A. Olemasolev olukord Vastavalt detailplaneeringule moodustati üheksa maatulundusmaa sihtotstarbega krunti (detailplaneeringujoonisel nimetusega Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku, Abaja- Ao, Abaja-Päikese, Abaja-Eha, Abaja-Koidu, Abaja-Mihkli ja Abaja-Pilve), millest osad krundid koosnevad kahest katastriüksusest. Käesolevaks hetkeks on katastriüksused moodustatud. Vastavalt ehitisregistrile on ehitusluba väljastatud Abaja-Hommiku katastriüksusele (katastritunnus 30101:003:0014) ühe üksikelamu (planeeringuga lubatud 3 elamut) püstitamiseks, mida käesolevaks hetkeks püstitatud ei ole. Abaja-Loojangu katastriüksusel (katastritunnus 30101:003:0011) on ehitusluba tee ehitamiseks (ehitisregistri kood 220256877) ja maakaabelliini rajamiseks (ehitisregistri kood 220253897), Abaja-Päikese katastriüksusel (katastritunnus 30101:003:0018) on ehitatud suvila, puurkaev ja maakaabelliini (planeeringuga lubatud 3 elamut) ning Abaja-Eha katastriüksusel (katastritunnus 30101:001:0712) on ehitatud suvila, puurkaev, maakaabelliin ja Abaja-Mihkli võrguühendus. Abaja-Koidu ja Abaja-Pilve kruntide osas on kehtestatud uued detailplaneeringud ja nende kruntide osas on Abaja puhkeküla detailplaneering kehtetu. Kehtetuks tunnistatav osa jääb terves ulatuses Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndisse, ala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ning loodusalana. Abaja puhkeküla detailplaneering on kehtestatud enne looduskaitseseadus (s.o 21.04.2004) ja hoiuala moodustamist, seega detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole hoiuala kaitse-eesmärkidega arvestatud. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Kihelkonna valla üldplaneeringule (kehtestatud 26.05.2010 Kihelkonna Vallavolikogu otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering) asub kehtetuks tunnistatav ala põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega alal ja Abaja-Hommiku katastriüksuse osas väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.12 on põllu- ja metsamajandusmaana ehk maatulundusmaana on määratletud suurem osa valla territooriumist ning arendustegevusel tuleb järgida punktis 4.2.2 toodud elamute arendamispõhimõtteid ja – tingimusi hajaasustuses, punktis 9, 10 ja 11 toodud maade arendamise põhimõtteid ja tingimusi. Ühe eluasemekoha võib rajada katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 1 ha. Üldplaneeringu alusel jääb kehtetuks tunnistatavale planeeringualale kaitseala, ranna ehituskeeluvöönd, maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik, kauni vaatega teelõik, pärandkoosluse ala ja rohevõrgustiku ala. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.2 on välja toodud, et kui ehitusõigust taotlev ala kattub osaliselt või täielikult inventeeritud pool-looduslike kooslustega (pärandkooslustega), on vajalik teostada eelnevalt taimestiku ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt. See on vajalik hoonete parema asukoha leidmise eesmärgil, mis vähendab võimalust rangelt kaitstavate liikide kasvukohtade juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse väärtuslikud kooslused. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks on üldplaneeringu peatükis 11 välja toodud, et mere ranna ja jõgede ning ojade kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju – olulisim argument ehituskeeluvööndit vähendada on olemasolev või ajalooline asustus. Leevendava meetmena tuleb elamumaade kavandamisel võimalikult säilitada kõiki looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, nagu ka puuderivisid, hekke, kiviaedu- ja kuhilaid, kraave jne olenemata konkreetsest liigilisest koostisest, maakasutusest või maaomandist. Väärtuslike maastike aladel on üldplaneeringuga on kehtestatakse üldised maade arendamise põhimõtted, mille alusel üksiku eluasemekoha rajamine on lubatud vähemalt 1 ha suurusele katastriüksusele juhul, kui ehitustegevusega säilitatakse ajalooline maastikumuster ning tagatakse vaated huvitava reljeefiga maastikule ja väärtuslikele maastikuelementidele. C. Kehtetuks tunnistamise alused Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 alusel ei või kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi, ehitusteatist ja ehitusluba. Ehitustegevuse lubamise kaalumisel arvestab Keskkonnaamet Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärke. Uushoonestuse rajamist lubatakse rahvuspargis kohtades, mis on rahvuspargi looduskaitseliste ja kultuuripärandi kaitse- eesmärkidega kooskõlas. Keskkonnaamet hoiuala valitsejana on 20.05.2021 kirjaga nr 7-9/21/8616-2 andnud seisukoha, et Abaja-Loojangu (30101:003:0011) ja Abaja-Õhtu (30101:003:0012) maaüksuste hoonestamine, sh alal kehtiva detailplaneeringu ellu viimine, ei ole põhjendatud ja on vastuolus Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamisega. Abaja-Loojangu (30101:003:0011) ja Abaja-Õhtu maaomanike esindaja on pakkunud Keskkonnaametile kompromisslahenduse mõlemale katastriüksusele ühe elamuga õueala rajamiseks. Keskkonnaamet 25.03.2022 kirjaga nr 7-9/22/5833 nõustub esitatud kompromissettepanekuga – Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksustele mõlemale ühe hoonestusala (elamu ja abihoonete) kavandamisega olemasolevatele häiludele. Lubatud ehitusalune pind ühe maaüksuse kohta on kuni 300 m2. Keskkonnaameti seisukoht lähtub eeldusest, et alal kehtiv detailplaneering tunnistatakse Vilsandi rahvuspargi osas kehtetuks. Samuti oli Abaja-Ao (30101:003:0016) ja Abaja-Hommiku (30101:003:0014) maaüksusele kokku kavandatud viis hoonestusala, mille realiseerumisel oleks selgelt negatiivne mõju rahvuspargi pärandmaastikule ja mis omakorda rikuks ala kaitse-eesmärkide säästmiseks esitatud kompromissettepaneku lahenduse. Täpsemad ehitusvõimalused saab Keskkonnaamet Abaja-Ao ja Abaja-Hommiku maaomanikega eraldi kokku leppida, kui neil selleks vastav huvi on. D. Kokkuvõte Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 1 p 2 alusel võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 2 Tulenevalt rahvaspargi kaitse-eesmärkidest ei ole detailplaneeringut võimalik ellu viia, mistõttu vallavolikogu on seisukohal, et detailplaneering tuleb Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja- Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas kehtetuks tunnistada. Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Vilsandi Rahvuspargi piires ei avalda mõju kehtima jäävale detailplaneeringu lahendusele, kehtima jäävas osas on detailplaneeringus kavandatu ellu viidav. Saaremaa Vallavalitsus on seisukohal, et katastriüksusele on võimalik väljastada projekteerimistingimused elamu ja kõrvalhoonete ehitusõiguse määramiseks vastavalt üldplaneeringule, kuna Keskkonnaamet on oma põhimõttelise nõusoleku andnud ja hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutusega. PlanS § 140 lg 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 127 lg 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks PlanS § 127 lg 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Käesoleva otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet XXX, Transpordiamet XXX ja Keskkonnaamet XXX. Otsuse eelnõu saadeti planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele ja kehtetuks tunnistatava ala piirinaabritele arvamuse andmiseks xx.xx.2022 kirjaga nr XXX. Kirjas määratud tähtajaks arvamust ei avaldatud. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2, lõiked 2 ja 6, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Tunnistada Kihelkonnna Vallavolikogu 31. mai 2001. a otsusega nr 29 kehtestatud Abaja küla Abaja puhkeküla detailplaneering osaliselt kehtetuks Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas. 2. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise skeem on käesoleva otsuse lisa. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees 3 31.05.2022 nr 5-2/1913-2 Arvamuse andmiseks Abaja küla Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas Kihelkonna Vallavolikogu 31.05.2001 otsusega nr 29 kehtestati Abaja külas Abaja puhkeküla detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli hoonestusõiguse seadmine tundlikusse rannikumetsa vööndisse, moodustada hoonete grupid (osadele kruntidele on määratud 3 hoonestusala). Osa planeeringualast jääb Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndisse, ala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ning loodusalana. Abaja puhkeküla detailplaneering on kehtestatud enne looduskaitseseadus (s.o 21.04.2004) ja hoiuala moodustamist, seega detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole hoiuala kaitse-eesmärkidega arvestatud. Keskkonnaamet hoiuala valitsejana on 20.05.2021 kirjaga nr 7-9/21/8616-2 (Vt Lisa) andnud seisukoha, et Abaja-Loojangu (30101:003:0011) ja Abaja-Õhtu (30101:003:0012) maaüksuste hoonestamine, sh alal kehtiva detailplaneeringu ellu viimine, ei ole põhjendatud ja on vastuolus Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamisega. Abaja-Loojangu (30101:003:0011) ja Abaja-Õhtu maaomanike esindaja on pakkunud Keskkonnaametile kompromisslahenduse mõlemale katastriüksusele ühe elamuga õueala rajamiseks. Keskkonnaamet 25.03.2022 kirjaga nr 7-9/22/5833 (vt Lisa) nõustub esitatud kompromissettepanekuga – Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksustele mõlemale ühe hoonestusala (elamu ja abihoonete) kavandamisega olemasolevatele häiludele. Lubatud ehitusalune pind ühe maaüksuse kohta on kuni 300 m2. Keskkonnaameti seisukoht lähtub eeldusest, et alal kehtiv detailplaneering tunnistatakse Vilsandi rahvuspargi osas kehtetuks. Samuti oli Abaja-Ao (30101:003:0016) ja Abaja-Hommiku (30101:003:0014) maaüksusele kokku kavandatud viis hoonestusala, mille realiseerumisel oleks selgelt negatiivne mõju rahvuspargi pärandmaastikule ja mis omakorda rikuks ala kaitse-eesmärkide säästmiseks esitatud kompromissettepaneku lahenduse. Täpsemad ehitusvõimalused saab Keskkonnaamet Abaja-Ao ja Abaja-Hommiku maaomanikega eraldi kokku leppida, kui neil selleks vastav huvi on. Planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 140 lg 1 p 2 alusel võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Tulenevalt rahvaspargi kaitse-eesmärkidest ei ole detailplaneeringut võimalik ellu viia, mistõttu Saaramaa vald on seisukohal, et detailplaneering tuleb Vilsandi rahvuspargis asuvate Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas kehtetuks tunnistada. Planeerimisseaduse § 140 lg 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks planeerimisseaduse § 127 lg 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Teil on võimalus osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kohta avaldada arvamust 30 päeva otsuse eelnõu saamisest arvates e-posti teel [email protected] või postiaadressil Tallinna 10, Kuressaare 93819. Kui Te nimetatud tähtajaks käesolevale kirjale ei vasta ega tähtaega ei pikenda, loeb Saaremaa Vallavalitsus, et Te ei soovi arvamust avaldada ja Teil puuduvad vastuväited detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Kehtiva detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad: https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/301-37/ Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: 1. Abaja puhkeküla detailplaneeringust KeA_Vkiri 2. Abaja-Loojangu ja Abaja-Õhtu maaüksusest_KeA kiri 3. Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu 4. Lisa 1 Planeeringuala Piret Paiste, 452 5093 [email protected] 2 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 31.05.2022 13:22 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Arvamuse andmiseks Abaja küla Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja-Ao katastriüksuste osas Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Arvamuse andmiseks Abaja küla Abaja puhkeküla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Vilsandi rahvuspargis asuvate Abaja-Loojangu, Abaja-Õhtu, Abaja-Hommiku ja Abaja- Ao katastriüksuste osas , mis on registreeritud 31.05.2022, numbriga 5- 2/1913-2. KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa valdTel 452 5000e-post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel