Rahandusministeerium · 31. mai 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
31.05.2022 nr 60
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. aasta
tulemusaruande kinnitamine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi
eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
kord“ § 16 lg 1 alusel.
1. Kinnitan Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. aasta tulemusaruande
(lisatud).
2. Avaldada Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. aasta tulemusaruanne
Maaeluministeeriumi veebilehel.
Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava juhtkomisjoni liikmed
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
Lisa 1 „Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2021. aasta tulemusaruanne“
Maaeluministri 31.05.2022 käskkiri nr 60 Lisa 1
Põllumajanduse ja kalanduse
tulemusvaldkonna 2021. aasta
aruanne
Sisukord
1 Tulemusvaldkonna üldinfo ....................................................................................................3
2 Tulemusvaldkond .................................................................................................................4
Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine ...........................................4
3 Põllumajandus, toit ja maaelu programm .............................................................................10
3.1 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire.....................................................................11
3.2 Meede – Põllumajanduskeskkond ................................................................................12
3.3 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu .............................................................16
3.4 Meede – Toiduohutus ..................................................................................................22
3.5 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ..........................................................28
3.6 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ......................32
3.7 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng .........................................................................39
4 Kalanduse programm ..........................................................................................................43
4.1 Kestlik kalandus ...........................................................................................................43
5 Aruandeaasta eelarve täitmine ............................................................................................49
2
1 Tulemusvaldkonna üldinfo
Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
ja seotud strateegilised
Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024“
dokumendid
Programm „Kalandus 2021–2024“
Tulemusvaldkonna Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori
eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Programm Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024“
Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
Programmi eesmärk
hoitud keskkond
Vastutav ministeerium Maaeluministeerium
Programm Programm „Kalandus 2021–2024“
Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
Programmi eesmärk
säästliku majandamise.
Vastutav ministeerium Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PÕKA 2030) seob tervikuks
põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade
arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime
suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja
loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise
mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse
suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid
eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.
Esimese alaeesmärgi: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
hoitud keskkond - saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk:
Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku
majandamise - hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad
nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise
vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda
ja maapiirkondade terviklikku arengut.
1
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee)
3
Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid: Põllumajandus, toit ja
maaelu ning Kalandus (ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga).
Maaeluministeerium koostab igal aastal põhjaliku põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja
toiduainetööstuse ülevaate, mida on võimalik lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt2.
2 Tulemusvaldkond
Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja eelarve täitmine
Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud3
Tegelik täitmine Sihttasemed
TUV 2020 2021 2021 2022
Põllumajandus ja
kalandus
Põllumajanduse, 29 798 - 25 500 30 500
metsamajanduse, kalapüügi ja
toiduainete tootmise ning
joogitööstuse loodud
lisandväärtus hõivatu kohta
kolme aasta liikuv keskmine
Põllumajandussaaduste ja 0,88 0,83 0,79 0,80
toidukaupade ekspordi ja
impordi väärtuse suhe
Kodumaist toitu osta eelistavate 74 - 75 75
Eesti tarbijate osakaal, %.
Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 ≥ 100 ≥ 100
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide 2.32 - ≤ 2,5 ≤ 2,5
põllumajandustoodangu
väärtuse kohta, tonni tuhande
euro kohta
Maapiirkonna elanike vanuses 76,1 78,3 77,8 78,1
20–64 tööhõive määr, %
2
Ülevaated | Maaeluministeerium (agri.ee)
3
Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel
Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud
(agri.ee)
4
Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €)
18837
412466
Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus
Joonis 1 Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes
Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €)
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (+/-)
Põllumajandus ja kalandus -439308 -431303 -411948
Kulud -436957 -425363 -408007
Investeeringud -2351 -5940 -3941
Põllumajandus, toit ja maaelu -410864 -412466 -395838
Kulud -408557 -407164 -392303
Investeeringud -2307 -5302 -3535
Kalandus -28444 -18837 -16110
Kulud -28400 -18199 -15704
Investeeringud -44 -638 -406
Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed
Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstusega on oluline roll eestimaalaste
toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate
toiduainetega varustada, mida tõestas ka 2020. aasta kevadel alanud COVID-19 viiruse levikust
tulenev pandeemia. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas suuresti sektorit ka 2021. aastal, mis
tähendab, et tuli leida uusi võimalusi sektori toetamiseks. Mõju majandusele on mitmetahuline,
nii põllumajanduse kui ka kalanduse tarneahela toimimist mõjutasid HoReCa (toitlustuse ja
majutuse) sektori raskused, mis avaldas mõju kõigile ahela lülidele. Pidevalt on kallinenud
sisendi- ja tööjõukulud, esinenud on tõrkeid tarneahelas. Praeguses turuolukorras ei kata
toodangu turustamisest saadav tulu tihti tootmiseks tehtavaid kulutusi. Ebakindlus majanduses
püsib, mistõttu ei parane turuolukord kiiresti.
Koostöös sektoriga töötati 2021. aastal välja mitmeid põllumajandus-, maamajandus-, ja
kalandussektorile olulisi toetusmeetmeid kriisiga toimetulemiseks:
5
- 2021. aasta kevadel anti põllumajandustootjatele COVID-19 puhangust tingitud
erakorralist toetust suuruses 15,8 mln eurot.
- 2021. aasta lõpus eraldati piima- ja sealihatootjaid 5,5 mln euroga Covid-19 mõjudega
toimetulemiseks.
- Kalapüügitoodete töötlejaid toetati 433 503 euroga, et kompenseerida välisturgude ära
langemisest tingitud majanduslikku kahju ja vältida ladudes seisva ahvenafilee raisku
minemist. Ahvenafileed anti abivajajatele Toidupanga kaudu.
Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, ka loomataudide levik ja
rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse tähelepanu
rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. Maaeluministeerium
tegi 2021. aastal ettepaneku lisada toiduvarustuskindlus valmisoleku seaduse eelnõusse
elutähtsa teenusena. Toidutootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle
katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist. Toiduvarustuskindluse lisamine elutähtsate
teenuste hulka pakub väljakutseid ka 2022. aastaks, mil töö VOS-ga jätkub ning tuleb pidada
läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid toiduvarustuskindluse mõistes elutähtsate teenuste
osutajatega.
Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti ÜPP raames 2021. aastal
toetusi kokku ~347 mln eurot.
2021. aastal jätkusid Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027 ja Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava ettevalmistused.
ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist
põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja
kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada
maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Sellega suunatakse põllumajandus-,
toiduainesektori ja maaelu arenguks 1,4 miljardit eurot EL vahendeid. 2021. aastal toimus 6
juhtkomisjoni istungit, lisaks erinevad temaatilised arutelud sektoriga, alustati mitteametlikult
läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning viidi läbi suur osa eelhindamise ja KSH hindamise
protsessist. VV andis aasta lõpus (16. detsembril) heakskiidu ÜPP strateegiakava eelnõu
Euroopa Komisjonile esitamiseks. EMKVF rakenduskava toetab kalanduspoliitika ja
merenduspoliitika rakendamist kolme prioriteedi kaudu: soodustada kestlikku kalandust ja mere
bioloogiliste ressursside kaitset; aidata kaasa toiduga kindlustatuse tagamisele Euroopa Liidus
konkurentsivõimelise ja kestliku vesiviljeluse ning turgude kaudu ja võimaldada sinise
majanduse kestlikku kasvu ning aidata saavutada rannapiirkondade jõukust. 2022. aastal
valmistatakse ette seadusloomepakette (meetme määrused) ja toimuvad tihedad läbirääkimised
Euroopa Komisjoniga, et 2023. aastal oleks võimalik paljusid meetmeid juba rakendada.
Fookuses on olnud erinevad eesti toiduga seotud tegevused. 2021. aastal sai heakskiidu Eesti
toidu visioonidokument 2022-2025, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja
müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka välisriikides, keskendudes tarbijate
teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime
ja elujõu tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele. Visioonidokumendi raames tuuakse
fookusesse toidusüsteemide kestlikkus, mis rõhutab toidu tootmisel senisest enam keskkonna
ja kliimaga seotud aspekte ning keskendutakse tarbijate teadlikkuse tõstmisele.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import oli läbi aegade suurima väärtusega.
Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 mld
euro (~9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes 2020.
6
aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 306 mln eurot, mis oli
104 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Kaubanduse puudujääk suurenes jõudsamalt
kasvanud impordi tõttu.
Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine, elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks
väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonna hoiul põhinevate ärimudelite
kasutuselevõtuks.
Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja
kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus
eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga: põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa-
ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, liigid ja elupaigad säilinud, ohud inim- ja
loomatervisele ära hoitud, maastikud mosaiiksed ning kliimamuutuste mõjuga on arvestatud.
Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike
majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, peamiselt ÜPP toetuste abiga. Pea
kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid
täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-,
looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli
2021. aastal 88,4%.
Euroopa Komisjonis alustas 2021. a sügisel tööd üldise toiduseaduse ja kestlike
toidusüsteemide töögrupp. See hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust ning
tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta nagu nt on EL toiduseadus
toidu- ja söödaohutuse kohta. Eesmärgiks on toidusüsteem, mis oleks kestlik. Kestlikkusel on
kolm mõõdet. Majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et süsteem oleks tasakaalus,
peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik kasu ei saa tekkida
keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Kestlikud toidusüsteemid panustavad mõlemasse sihti.
Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust tarbida laias valikus, kvaliteetset ja ohutut
toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik jalajälg ja pikas plaanis
ei ole see enam jätkusuutlik. Praegune toidusüsteem vajab muutust. Toidusüsteemist tuleneb
34% kasvuhoonegaaside tekkest, jätkates „business as usual“ kasvab see 30-40%, tulenevalt
maailma elanikkonna kasvust kasvab ka toidu nõudlus aastaks 2050 50-70%.
Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid
toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika
põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“
lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse
aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on
oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel.
Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning
rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse
olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021. aastal 99,33.
Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või
füüsikalise ohu puudumist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2021. aastal võrreldes 2020.
aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud
toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise
aastaga -4%). Keemiliste riskide osas on 2021. aasta tulemus võrreldes eelneva perioodiga
paranenud. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2021. aasta tulemusi võrrelduna
7
kolme eelneva aasta keskmisega. 2021. aasta tulemus oli positiivne. Toidualase teabe kontrolli
nõuetele vastavuses oli 2021. aastal suur langus (-13%). Kui 2020. aastal vastas nõuetele 78,8%
kontrollidest, siis 2021. aastal vastas 68,4%. 2021. aastal toiduohutuse meetme raames
läbiviidud tegevused toetavad ka strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks planeeritud
tegevuses „Tervist toetav elukeskkond„ ettenähtut.
Alates 1. veebruarist 2021 laiendati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tegevusvaldkonda, et
tagada toiduohutuse riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine
Maaeluministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Tegevuse korraldamiseks loodi
laboratooriumi juurde riskihindamise osakond.
2021. aastal kinnitati „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava
veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“, mille eesmärk on saavutada
antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.
Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele
kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda ning
on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning
loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus-
ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele.
Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud
tauditõrjeprogrammid ja situatsioonplaanid, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii
riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. 2018.–2020. a
Aafrika seakatku kodusigadel ei esinenud, 2021. aasta suvel diagnoositi Aafrika katk ühes farmis.
2021. aasta alguses hakkas Eestis levima lindude gripp, esialgu veelindudel, aga paraku esines
ka kodulindudel linnugripi juhtumeid. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning
põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust.
Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Seire tulemusena tuvastati 2021. aastal kolm
ohtlikku kahjustajat: Eestis juba varem esinenud kollane kartuli-kiduuss (Globodera
rostochiensis) ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida) ning tomativiiruste seire käigus
tuvastati esmakordselt Eestis Tomato brown rugose fruit virus. Valkja kartuli-kiduussi puhul oli
tegemist kolmanda leiuga Eestis, esmaleid oli 2018. aastal. Samuti on järjest suurema
tähelepanu all väetiste kvaliteet ja saasteainete sisaldus väetistes ning väetise soodne mõju
taimele ja taimekasvatussaadusele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud
nõuetele vastavus oli 2021. aastal koguni 97%. Oluliseks valdkonnaks on ka taimne
paljundusmaterjal, seemnekontroll ja sordikaitse. Eesti taimekasvatus on järjest efektiivistunud,
mis tähendab, et kvaliteetse taimse paljundusmaterjali, sobivate sortide kättesaadavus ja
kvaliteetne seeme muutuvad järjest olulisemaks põllumajandustootmise eduteguriks.
2020. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning
joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmisena 29 798 eurot,
mis oli 2020. ja 2021. aastaks seatud sihttasemetest kõrgem eelkõige tagasihoidlikuma
prognoosi tõttu pandeemia tingimustes. 2021. aasta prognoos arvestas pandeemia tingimusi ja
andmed 2021. aasta kohta selguvad 2022. aasta teises pooles.
2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium töötab koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja uue
mahemajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Lisaks eraldati
Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et täiendavalt laste tervisesse,
8
toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse ning keskkonna alastesse
teadmistesse panustada ning toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades.
Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete tarbimise suurendamisele ja
turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustame mahetooraine kasutamise kompenseerimist
koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad toitlustamise ökomärki, mis tähendab et vähemalt
20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on mahetooted. Lisaks on kavas korraldada
koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. 2022. aasta eelarve on 0,8
miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma 2022. aasta II poolaastal. Järgnevatel aastatel
on eelarve suurendamise vajadus ca 0,4 mln eurot aastas.
Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka
kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2021. aastal
viiendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv peale kaheaastast kasvu stabiliseerunud.
Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21-40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on
jätkuvalt languses, olles 2021. aastal 27,52%, mis jääb alla 2030. aastaks seatud PÕKA
eesmärgile (27,76%). Seevastu on märgata maapiirkonnas viimase viie aasta jooksul sündinud
laste osakaalu kasvu. Kui 2016. aastal sündis maapiirkonda 26,7% kõikidest lastest, siis 2020.
aastal juba 30,3%. Eestis on viimasel kolmel aastal on laste sündide arv olnud langustrendis, kuid
maapiirkonnas sündinud laste osakaal on jätkuvalt kasvutrendis. 2021. aastal otsustati hakata
kaaslaenu andma maale kodu ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks. Tegemist on
katseprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Esimene
kaaslaen kodu soetamiseks maale anti välja 2022. aastal. Katseprojekti elluviimiseks eraldas
Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.
Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu
kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva
tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 28,4%-le koguhõives osalejale, so 186 000 inimesele, mis
on 4% kõrgem, kui PÕKA-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2021. aastal oli maapiirkonna
elanike vanuses 20-64 tööhõivemäär 78,4%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2
protsendipunkti.
Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head
eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike eesmärkide
täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-,
kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse
tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalamajanduse konkurentsivõime edendamisel on üheks
peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020
elluviimine.
Kokku püüti 2021. aastal 72 428 tonni kala, mis on umbes 3% vähem kui eelneval aastal.
Võrreldes 2020. aastaga jäid väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks,
kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähenemise tõttu. Kvootide vähenemine tugineb
rahvusvahelistele ja Eesti riigisisestele teadussoovitustele. Kogupüügi väärtus
esmakokkuostuhindades oli ca 56,5 mln eurot. Kalatööstuste poolt loodi 2021. aastal 14,9 mln
euro eest lisandväärtust, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Trendid on tingitud
peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade kallinemisest.
2021. käivitus kampaania „Kala kõlab hästi“, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma
rohkem kalatooteid.
9
Heas seisus kalavarude osakaal langes 2020. aastal 39%-le, varude seisund on halb. Kalavarude
seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada
püügikoormust rannapüügis jm. Avati 6 kalade rändetakistust (paisu). Analüüsi osa on pikemalt
toodud kalanduse programmi ülevaate juures.
3 Põllumajandus, toit ja maaelu programm
Programmi üldinfo
Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu
Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
hoitud keskkond
Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Peavastutaja Maaeluministeerium
Kaasatud asutused Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL),
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet (PRIA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI)
Programmi kulude jaotus meetmete lõikes (mln eur)
22.0 €
95.2 € Põllumajanduskeskkond
Taimetervis, loomade tervis ja
heaolu
Toiduohutus
18.3 € Kvaliteetsed sisendid
põllumajanduses
10.1 € Põllumajandussaaduste tootmine,
212.5 € väärindamine ja turustamine
33.7 € Maa- ja rannapiirkonna areng
Joonis 2. Programmi kulude jagunemine meetmete lõikes
Programmi eesmärkide saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Tegelik täitmine Sihttasemed
10
Programmi mõõdikud: 2020 2021 2021 2022
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) 985 456 986 672 991 500 993 000
Tarbija kindlustunde indeks, % - 67% - 68%
Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu 6% (2018) - 7,2 7,2
ettevõtlussektori lisandväärtuses, %
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % 86,79 88,4 80 80
Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,68 27,52 27,76 27,76
vanusegrupi noorte üldarvus, %
3.1 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire
Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja
nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning
põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse
konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab
Maaeluministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni
ning teadmussiiret.
Teadus ja innovatsioon, teadmussiire ning biomajandus on programmides horisontaalsed
teemad ja panustavad erinevatesse tegevustesse.
• Programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“
raames rahastatakse rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks, õigusloomeks,
riiklikuks järelevalveks ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teadus- ja
arenduskoostöös. 2021. aastal rahastati rakendusuuringute programmi kaudu 26 riigisisest
uuringut, kolme etalonlabori tegevust, poliitikakujundamiseks ja järelevalveks vajalikke
teadusekspertiise ning 15 rahvusvahelist teaduskoostöö projekti (sh, algasid uued projektid ERA-
Net ICT-Agri Food, ERA-Net ICRAD, ERA-Net Core Organic Cofund, ERA-Net SusCrop ning
Euphresco raames). Mitmed käimasolevad rakendusuuringute projektid toimuvad Eesti
Teadusagentuuri juhitava RITA programmi kaasrahastusel.
• „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ eesmärgiks on kohalikesse muutuvatesse
kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate, hea kvaliteediga ja turunõudlusele vastavate
sortide aretamine.
• Programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja
kasutamine 2021–2027“ fookuses on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine,
säilitamine, uurimine ja kasutamise laiendamine. Geneetilist ressurssi kasutatakse teadus- ja
arendustegevuses, sh sordiaretuses, senisest enam pööratakse tähelepanu
põllumajanduskultuuride metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide säilitamisele,
uurimisele ja kasutamisele.
• Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmed "Uute toodete, tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning „Innovatsiooniklaster“
toetavad põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostööd
teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka
järgmisel programmiperioodil ÜPP strateegiakava raames. Üleminekumääruse kohaselt
pikendati 2021. aastal määrustes abikõlblike kulutuste tegemise ning maksetaotluse ja tegevuse
elluviimist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega kahe aasta võrra. Tegevuste elluviimise
uueks tähtajaks on 30. juuni 2025.
11
• MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning
„Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused
põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele. 2021. aastal algatati Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muudatus, et luua tingimused
nõustajate järelkasvuprogrammi, mis on teadmussiirde alameede, rakendamiseks. MAK
abikõlblikkuse perioodi pikendamisest tulenevalt pikendati ka teadmussiirde tegevuste
elluviimise tähtaega kahe aasta võrra. 2021.a taotlusvooru meetmes „Teadmussiire ja teavitus“
rahastati Euroopa Liidu taasterahastu fondist. „Pikaajaliste programmide“ rakendamiseks
sõlmiti kaks raamlepingut, üks neist toidusektori müügivõime edendamise valdkonnas ning teine
põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Teadmussiirde tegevuste
toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames.
• MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja
„Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava
nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine
jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel. Sekkumiste
ettevalmistamiseks toimusid 2021. aastal arutelud ÜPP strateegiakava AKIS töögrupi raames.
• Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning
veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine
Valdkondliku hariduse arengu suunamiseks 2021. a osalemine Haridus –ja Teadusministeeriumi
algatatud erinevates töögruppides, koolide nõukogudes. Kultuuripärandi säilimisele
kaasaaitamine finantsvahenditega, töö muuseumite nõukogudes.
• Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks
tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning
põllumajandustöötaja surma korral. COVID-19 viiruse ulatusliku leviku tõttu leevendati ka 2021. a
toetuse tingimusi, laiendades asendusteenuse võimalust ka taimekasvatusega tegelevatele
ettevõtetele.
3.2 Meede – Põllumajanduskeskkond
Meetme eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste,
taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada
põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.
Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: taimekaitse, väetised, täiendav keskkonnahoid.
Meetme ja tegevuste eesmärkide saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Põllumajanduskeskkond
Meetme mõõdik Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele 99 99 95 95
vastamine, %
Meetme mõõdik Püsirohumaade osakaal kogu 24,11 23,93 25,63 25,63
põllumajandusmaast, %
Tegevus Taimekaitse
12
Tegevuse mõõdik Taimekaitsevahendite kasutamise ja 3,7 3,9 5 6
turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud
kontrollidest, %
Tegevuse mõõdik Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega 3,1 4,3 5 5
seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest,
%
Tegevuse mõõdik Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas 0 0 0 0
juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv
Tegevus Väetised
Tegevuse mõõdik Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele 96 97 95 93
vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust (%)
Tegevus Täiendav keskkonnahoid
Tegevuse mõõdik Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud 503 165 498 672 500 000 500 000
põllumajandusmaa pindala, ha
Tegevuse mõõdik Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele 0,57 0,50 0,69 0,69
vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded
kohalduvad, %
Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik ja hästi säilinud elurikkus. Seda toetavad erinevad
MAK keskkonnatoetused, millega motiveeritakse põllumajandustootjaid järgima
keskkonnasõbralikke tootmisviise. 2021. aastal jätkati kõigi toetuste rakendamist ning töötati
välja ka uue eelarveperioodi keskkonnasekkumisi, mida on oluliselt enam kui seni.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on praegu hõlmatud üle 45% ja
mahepõllumajanduslikult majandatakse 23% kasutatavast põllumajandusmaast. Kaitstavatel
aladel hooldatavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud, mis kliima- ja elurikkuse
eesmärke kõige enam toetavad, moodustavad 3% kasutatavast põllumajandusmaast. Need on
taimekahjustajate looduslike vaenlaste ja tolmeldajate tuumikalad, mis pakuvad
ökosüsteemiteenust kogu põllumajandusmaale. Uuel perioodil (alates 2023) pärandniitude
hooldamise toetus jätkub ja seda tõhustati ning lisaks valmistati ette uus toetusskeem ka muude
pikaajaliste väärtuslike püsirohumaade säilimiseks.
Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus
püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes
2015. aastal kindlaks määratud võrdlussuhtarvuga. 2021. aastal vähenes püsirohumaa osakaal
6,65%. Sellest tulenevalt jätkub 2022. aastal püsirohumaade tagasirajamine neil
põllumajandustootjatel, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal ülesharitud püsirohumaid ning
kellele kohalduvad rohestamise nõuded.
Kõigi ÜPP pindala- ja loomatoetuste eelduseks on mahukas nõuetele vastavuse süsteem, mis on
täiendav nõuete- ja kontrollimehhanism selleks, et toetuse saamiseks täidetaks peamisi
valdkonnale seatud nõudeid. Sellest osa moodustavad põllumajandustegevusega seotud
erinevate valdkondade õigusaktide nõuded ning teise osa täiendavad keskkonnanõuded. 2021.
aastal oli selliste nõuete rikkumisi vähem (0,50%) kui varem, mille üheks põhjuseks võib olla ka
aastatepikkune taotlejate teavitamine. 2021. aasta jooksul alustati ühise põllumajanduspoliitika
uue eelarveperioodi sarnase süsteemi ehk tingimuslikkuse süsteemi ja nõuete väljatöötamist.
Väetise valdkonna eesmärk on tagada, et Eesti turul oleksid ohutud ja soovitud omadustega
väetised nende kasutajatele põllumajandustootja konkurentsivõime tõstmiseks, tekitamata
13
lubamatut kahju keskkonnale või inimesele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel
tuvastatud peamisteks probleemideks olid väetiste registreeringu puudumine, enesekontrolli
plaani või -analüüsi puudumine väetise tootjal ning vead pakendi märgistusel,. Sarnaselt eelnenud
aastatega esines vigu ka pakendi märgistusel: puudub eestikeelne märgistus või esinevad
tõlkevead, samuti ei vastanud mõningal juhul väetise koostis registreeritud parameetritele.
Enamus põllumajandustootjaid kasutab integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Eestis
kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal
maailmas. Samas avaldatakse taimekaitsevahendite kasutamise kohta statistilisi andmeid iga
viie aasta järel (või veelgi harvem), mis on ebapiisav suundumuste kajastamiseks ning
taimekaitsepoliitika kujundamiseks. Lisaks on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse
negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Põllumajandus- ja
Toiduameti 2021. aastal läbiviidud kontrollid kinnitavad, et taimekaitsevahendite kasutamise ja
turustamisega seotud rikkumiste osakaal ja kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega
seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest on väikesed. Peamised puudused
taimekaitsevahendite turustamisel olid seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele ja
turustuskohas müügiarvestuse või müüjate taimekaitsetunnistuse puudumise või kehtivuse
lõppemisega. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid turule mittelubatud ja
konkreetsele kultuurile keelatud taimekaitsevahendi kasutamine, õitsvate taimede pritsimine,
puhvertsoonist mitte kinni pidamine, tunnistuse puudumine, taimekaitseseadme tehnilise
ülevaatuse puudumine, lubatust suurema kulunormi kasutamine, ooteajast mittekinnipidamine
ning puudused taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamises.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- 17. novembril 2021. aastal toimus taastava põllumajanduse konverents, kus anti ülevaade,
kuidas aitab taastav põllumajandus ettevõtetel suurendada oma kasumlikkust ja elujõudu läbi
tervikliku lähenemise tootmisele. Konverentsil käsitleti teemasid, nagu mullatervis, muldade
võime siduda süsinikku, taimede toitumine ja aineringe, agroökoloogia ning looduspõhised
lahendused. Konverentsil esines erinevaid rahvusvahelisi ja Eesti teadlasi ning ettevõtjaid,
konverentsil oli väga palju osalejaid ning see on saanud palju positiivset vastukaja.
- Taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mesinike kaebusi laekus 2 korral. Ühelgi juhul ei
saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite kasutamisega või nende nõuete
rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele
pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist
juba kolm aastat.
- Tegevust jätkas sidusrühmade koostöö platvorm – Taimekaitse Nõukogu, mille liikmed
kohtusid kahel korral, kuid tulenevalt viiruse leviku ohjamiseks rakendatud piirangutest toimusid
need kohtumised virtuaalselt. Esimesel kohtumisel mis toimus 22. aprillil käsitleti ebaseaduslike
taimekaitsevahendite teemat, sest võltskaupade sissetoomine Euroopas on kasvav trend,
eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis on
potentsiaalselt ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale (ravimid, taimekaitsevahendid,
toidukaubad). Arutelu põhiteemaks oli võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise
tõkestamine. Oma kogemusi jagasid kolleegid Eesti ja Leedu järelevalve asutusest, Leedu
Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Ebaseaduslike taimekaitsevahenditega
kauplemine ja nende kasutamine on loomult ühiskonnale kahjulik, seega ei tohiks osta ega
kasutada kahtlase päritoluga taimekaitsevahendeid. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite
ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur väljakutse, sest sellega tegelevad
14
kogenud kriminaalid, kes on oma skeemidega kaks sammu kontrollisüsteemist ees ning teevad
EL-i sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.
Eesti positsiooni kujundamise eesmärgil korraldati taimekaitsenõukogu formaadis 6.05.2021
huvirühmade ülene meemesilaste kaitse eesmärgi teemaline arutelu. Kehtivas meemesilaste
riskihindamise aluseks olevas juhenddokumendis ei ole seatud konkreetset kaitse-eesmärki.
Juhenddokumendi uuendamise käigus soovitakse paika panna konkreetne numbriline
meemesilaste kaitse eesmärk, mis on vahend riskihindamiseks ja see toimib ühenduslülina
üldsõnaliste turule lubamise reeglites paika pandud eesmärkide ning reaalse taimekaitsevahendi
riskihindamise vahel. Juhenddokumendi uuendamise protsess ELis veel kestab.
- Olulist tähelepanu pöörati teavitustegevusele. Ilmus mitmeid blogipostitusi ja artikleid nii
taimekaitsetööde kui ka integreeritud taimekaitse põhimõtete teemal ning uutest
tehnoloogilistest lahendustest taimekaitses.
- Koostati aruanne „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 20214“5. Ülevaade sisaldab
teavet ühtlustatud riskinäitajate kohta ja selles kirjeldatakse toimeainete kasutamise
arengusuundi, integreeritud taimekaitse põhimõtete arenguid, eeskuju andvaid tavasid ning
tehtud ja tehtavaid uuringuid taimekaitse valdkonnas.
- Koostati väetiseseaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse ja kemikaaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu. Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks
tegemise nõudeid ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (edaspidi ELi väetisetoodete määrus) vastu
võtmisest. ELi väetisetoodete määrust hakatakse kohaldama alates 16. juulist 2022. aastal. ELi
väetisetoodete määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus (edaspidi ELi)
turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Paralleelselt ELi väetisetoodete määruse
nõuetele on liikmesriikidel võimalus säilitada siseriiklikud reeglid. Seega tuleb tootjatel hinnata
oma toodete ja tootmise potentsiaali ELi väetiseturu kontekstis ning teha valik, kas jätkata
riiklikele nõuetele vastavate väetiste tootmist või viia oma tootmisprotsessid ELi väetisetoodete
määruse nõuetega kooskõlla ja saada seeläbi õigus CE- märgise kasutamiseks ning väetisetoote
ELi turul turustamiseks. Senine tooteuuendust pärssiv väetise liikide loetelul põhinev süsteem
asendatakse paindlikumaga, väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse seniselt
ressursside lineaarmajandusel põhinevalt lähenemiselt ringmajandusel põhinevale lähenemisele,
mis tähendab, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada
väetisetoodetena. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid
tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik. Samuti lubatakse edaspidi erinevate
tootmisharude kõrvalsaadusi ja teatud jäätmeid kasutada ELi väetisetoodetes.
Eelnõuga kavandatu kohaselt muutub ELi väetisetoote kohta majandustegevusteates esitatav
teave. Edaspidi esitatakse majandustegevusteates ELi väetisetoodete puhul teave üksnes
käideldava ELi väetisetoote toimekategooria kohta.
- Keskkonnahoiule suunatud pindala- ja loomatoetuste paremaks rakendamiseks täpsustati
õigusaktide nõudeid. Eesti rakendab muude keskkonnale suunatud meetmete hulgas ka seitset
põllumajanduskeskkonna ning mahepõllumajanduse toetusskeemi, kus põllumajandustootjad
võtavad toetuse saamiseks viieaastase kohustuse. Arvestades, et EL eelarveperioodide
4 Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2021 (agri.ee)
15
vahetusega kaasneb kaks aastat üleminekuperioodi, kus kasutatakse juba uut eelarvet, tuli
oluliselt muuta just pikaajalise kohustusega toetuste tingimusi neile taotlejatele, kes on kas uued
või kellel senine kohustus lõppes. Suurim muudatus nende jaoks on toetuste rakendamine ühe-
aastasena. Toetuste nõuetest ning üldistest keskkonnahoidlikest praktikatest teavitati nii
konsulente kui ka põllumehi e-infopäevadel ja koolitustel.
- Uue perioodi sekkumiste ettevalmistamiseks analüüsiti seniseid MAK meetmete
hindamistulemusi (iga-aastased Põllumajandusuuringute Keskuse uuringud ja hindamise
aruanded), korraldati ekspertkohtumisi ning erinevate osapooltega töörühmades valmistati ette
paarkümmend erinevat keskkonnale suunatud sekkumist.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Kiirelt globaliseeruv kaubavahetus on toonud kaasa ka e-kaubanduses müüdavate
taimekaitsevahendite hulga suurenemise ning seeläbi on suurenenud risk illegaalsete ja võltsitud
taimekaitsevahenditega kauplemiseks. Järelevalve tulemused viitavad veebi teel soetatud
taimekaitsevahendite, sh illegaalsete preparaatide, suurenemisele. Tõhusa järelevalvesüsteemi
tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate
riskidega ning laiendada taimekaitsevahendite turustamise järelevalve tegevusi ka digitaalses
keskkonnas. Praeguste eelarveliste vahendite juures ei ole võimalik soovitud mahus e-
kaubanduse kontrolle läbi viia.
3.3 Meede – Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti
ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Meede jaguneb neljaks tegevuseks: taimetervis, loomatervis, loomade heaolu ja söödaohutus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Meetme mõõdik Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 0 3 4 4
Meetme mõõdik Eriti ohtliku loomataudi esinemine, arv 0 2 1 1
Tegevus Taimetervis
Tegevuse mõõdik Taimetervise nõuetele mittevastavusest 6 11 25 20
tingitud rahvusvaheliste teatiste
(notifikatsioonid) arv
Tegevuse mõõdik Taimetervise kontrollidel tuvastatud 99,7 99 95 95
nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud
kontrollide arvus, %
Tegevus Loomatervis
Tegevuse mõõdik Riigile omistatud (OIE+EL) 11 11 10 15
loomataudivaba staatuste arv
Tegevuse mõõdik EL teavituskohustuslike 77 156 100 200
loomataudijuhtude arv
16
Tegevuse mõõdik Antibiootikumide kasutamise tase 49,2 Andmed 40 40
(mg/PCU) oktoobris
2022
Tegevus Söödaohutus
Tegevuse mõõdik Nõuetele vastavate söödapartiide 93,9 92 97 97
osakaal kontrollitud söödapartiide arvus,
%
Tegevuse mõõdik Nõuetele vastavate söödakäitlejate 97 93 94 94
osakaal kontrollitud söödakäitlejate
arvus, %
Tegevus Loomade heaolu
Tegevuse mõõdik Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv 116 182 150 150
(vihjepõhine ja plaaniline kontroll)
Tegevuse mõõdik Loomkatsetes kasutatud loomade arv 4089 2900 2800
Tegevuse mõõdik Rasketes loomkatsetes kasutatud 35 260 250
loomade arv
Soodsa geograafilise asendi tõttu on Eestis taimede ja loomade tervise tase hea. Eesti
loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas ning tänapäevased farmitehnoloogiad. Samas
soodustavad kaubanduse globaliseerumine ja kliimamuutus uute taimekahjustajate ja
loomataudide levikut. Lisaks sigade Aafrika katkule on Lääne-Euroopas järjest laiemalt levimas
lindude gripp. Ka Eestis olid 2021 a. esimesed puhangud kodulindudel ja puurilindudel. EL
loomatervise määruse rakendumisega on suurenenud loomapidajate vastutus oma loomade
tervise eest, sealhulgas rangemad bioturvalisuse nõuded. Ühiskonnas on hüppeliselt tõusnud
ootused loomade heaolu, läbipaistva nõuetekohase loomakasvatuse ning täiendavate kõrgemate
standardite suhtes. Loomapidajatele on makstud loomade heaolu toetust, et motiveerida
minimaalsest kõrgematele nõuetele vastavat loomakasvatust. Samuti toetatakse loomade
heaolu mahemeetmega.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. 2021. aastal tuvastati kolm ohtliku
taimekakahjustaja leidu. Esmakordselt tuvastati Eestis tomativiiruste seire käigus ohtlik Tomato
brown rugose fruit virus. Viirus leiti tomati tootmiskasvuhoones ning rakendati tõrjemeetmed
vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/1191.
Seire tulemuse leiti ühelt põllult Eestis juba varem esinenud kollane kartuli-kiduuss (Globodera
rostochiensis) ning ühelt põllult valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida). Valkja kartuli-kiduussi
puhul oli tegemist kolmanda leiuga Eestis, esmaleid oli 2018. aastal.
2021. a laekus eksporditud partiide kohta 11 taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud
rahvusvahelist teatist Indiast, Ukrainast ja Suurbritanniast.
Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid
mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021-
2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i
erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna
karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete
taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid
17
ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid peab
läbi viima vähemalt kord 7 aasta jooksul.
- 2021. aasta aprillis võeti vastu Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise
tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–20266. Tegevuskava eesmärk on
antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Praegu puudub
Eestis kohustus koguda ja analüüsida andmeid loomade raviks kasutatud antibiootikumide
kohta. Nõude kehtestab alates 2023. aastast Veterinaarravimite määruse (EPN 2019/6)7 § 57.
Tegevuskava eesmärgi ja EL nõuete täitmine eeldab seadusandluse muudatust andmekäitluse
õiguslike aluste loomiseks, elektroonilise andmekogu loomist ja veterinaaride valmisolekut selle
kasutamiseks. Vastavad volitusnormid ja sätted on kehtestatud veterinaarseaduse ning
ravimiseadusega. Olulisim tegevus hetkel on antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-
andmebaasi loomine 2023. aastaks. Vastavad õiguslikud alused on sätestatud maaeluministri
23.11.2021 määrusega nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning
aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“.
Ravimiameti kogutud andmete alusel koostati statistika veterinaarsel otstarbel müüdud
antibiootikumide kohta aastatel 2011-2021. Müüdud toimeainete üldkogus tonnides vähenes
2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 5,6%. Kokkuvõttes vähenes kõikide B-kategooriasse
kuuluvate antibiootikumide müük: polümüksiinid (kolistiin) 29%, 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinid 25%, fluorokinoloonid 20%. Samas tuleb silmas pidada, et 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinide kasutamises ületab Eesti jätkuvalt 2011. aasta taset. A-kategooria toimeainete
müük kasvas võrreldes eelneva aastaga 5 korda (kasutati väikeloomakliinikutes).
1. juulist 2021. aastast on maaeluministri määrusega lubatud inimtervishoius kriitilisi
antibiootikume kasutada vaid põhjendatult ja laboriuuringu järgi. Mõõdikute tabelis
antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 2021. aasta kohta tuleb oktoobris 2022. aastal
ESVACi aruandes, kuid eelnevate aastate lõikes on see languses.
- Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud
situatsioonplaanid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii
riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks.
Euroopas ja kogu maailmas väga kiiresti ja massiliselt leviva kõrgepatogeensusega linnugripi
tõttu diagnoositi esimesed metslindude ja peetavate lindude juhtumid 2021. aastal ka meil.
Sellega tõusis EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 156-ni. Eelmisel perioodil oli 77
juhtumit. Tulenevalt SAK-i ja linnugripi jätkuvast levikust Eestis, on tõstetud EL
teavituskohustuslike loomataudijuhtude sihtarv 200-ni.
2021. aasta tõi kaasa Sigade Aafrika katku (SAK) juhtumi loomapidamisettevõttes.
Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aasta leiud näitasid, et SAK viirus levib metssigade
populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks meie
seakasvatuse ettevõtetele. Kokku tuvastati 2021. aastal 91 SAK positiivset metssiga. Metssead
on võimelised oma populatsiooni kiiresti taastama. Piiramaks metssea asurkonna poegimise
perioodi järgset suurust ja takistamaks metssea arvukuse edasist tõusu, jätkavad jahimehed
intensiivse metssigade küttimisega. Eelmisel jahihooajal eesmärgiks seatud 14 022 metsseast
kütiti umbes 2/3, mis on omakorda aidanud kaasa metssigade populatsiooni tõusule. Järgmise
jahihooaja jooksul tuleks küttida metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve Eesti, et
vähendada metssigade vahelisi kontakte ning aidata seeläbi takistada viiruse jõudmist
6
tegevuskava-amr-2021-2026.pdf (agri.ee)
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019R0006&qid=1651737626304
18
seafarmidesse. Jahimehed suhtuvad küttimisse äärmiselt tõsiselt ja üritavad olukorda kontrolli
all hoida. Jahimehed jälgivad metssigade arvukust hoolega ja nende küttimist tuleb jätkata
vähemalt nende juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel
aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.
2021. aastal registreeriti Eestis 3 esimest linnugripi juhtumit peetavatel lindudel. Kahel juhul
toimus nakatumine kodumajapidamises ja ühel juhul loomaaias. Metslindudel diagnoositi
eelmisel aastal kõrge patogeensusega linnugrippi 65-l korral. Seireprogrammi alusel võtab
Põllumajandus- ja Toiduamet linnugripi uuringuteks proove peetavatelt lindudelt, samuti
kogutakse proove metslindudelt. Lindude gripi paremaks ohjamiseks ning ennetamaks gripi
levimist linnufarmidesse on vaja teada lindude gripi viiruse levikut mets- ja veelindude hulgas.
Juhul, kui leitakse hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud
röövlinde (kullid, kotkad), siis palub PTA sellest teada anda infotelefonil või märkida surnud linnu
asukoha veebirakenduse kaardil.
2021. aastal saadi haiguse vaba staatus järgmistele loomataudidele: Aujezky haigus sigadel,
Bluetongue haigus lammastel ja kitsedel, lõhede nakkav kehvveresus ning molluskitel esinevad
parasitaarhaigused (Bonamia ostreae ja Bonamia exitiosa).
- 2021. aasta septembriks oli igasse Põllumajandus- ja Toiduameti regiooni lisaks loomatervise
kontrollidega tegelevatele järelevalveametnikele määratud üks ametnik, kes tegeleb peamiselt
loomade heaolu küsimustega. Loomaheaolu spetsialistide lisandumine koos neile tagatud
vastava väljaõppega tõstab järelevalve kvaliteeti.
Plaanilise kontrolli teostamisel hinnatakse põllumajandusloomade heaolu nende
pidamiskohtades (sh tapaeelne pidamine), vedamisel, tapmisel ning sellega seotud tegevuste
ajal. Järelevalve lemmikloomade loomaheaolu alaste nõuete üle on vihjepõhine.
Tehistingimustes peetavate loomade heaolu kontrollitakse loomaaedades,
lemmikloomapoodides ja loomade avalikul näitamisel ning katseloomade heaolu
katseloomadega tegelevates ettevõtetes.
- Loomkatsetes kasutati 2020. aastal 4089 looma. 2021. aastal loomkatsetes kasutatud
loomade koguarvud ja rasketes katsetes kasutatud loomade arvud selguvad 2022. aasta
novembri alguseks.
- 1. detsembril 2021. a jõustus veterinaarseadus. Veterinaarseadus koondab loomatervise ja
veterinaaria valdkonda reguleerivad sätted, mis olid seni reguleeritud veterinaarkorralduse
seaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende
impordi ja ekspordi seadusega. Veterinaarseadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid
loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), mida
kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist.
- Lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne kaubandus,
ohustab loomade heaolu ja ka Eesti marutaudivaba staatust. Piiriülese kaubanduse paremaks
kontrollimiseks eristab 2021. aastal jõustunud veterinaarseadus koerte, kasside ja valgetuhkrute
pidamist lemmikloomana ning muul eesmärgil. Loomapidajat, kes tegeleb loomade ajutise
pidamisega, näiteks loomapood, hoiukodu ja varjupaik, või kes tegeleb loomade teise riiki viimise
või Eestisse toomisega tulu saamise või omandiõiguse üleandmise eesmärgil, käsitletakse
ettevõtjana. Varjupaikadele ja kogumiskeskustele, kust koerad, kassid või valgetuhkrud teistesse
riikidesse viiakse, kehtib tegevusloakohustus, eraisikutest loomapidajad peavad esitama
loomapidamisega tegelemise teate ja juriidilised isikud majandustegevusteate.
19
- 21. aprillil 2021. aastal jõustus Euroopa Liidus loomatervise määrus, mille kohaselt ei kuulu
muud kaslased ja koerlased, sh nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid jm)
lemmikloomade hulka ja nende pidamisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.
- 2021. aastal alustati veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK)
koostamist eesmärgiga analüüsida lemmikloomade kiibistamise ja looma andmete
lemmikloomaregistrisse kandmise kohustuse kehtestamist Eestis. Analüüs hõlmab ka
lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks kasutatavate platvormide kasutamise võimalikku
tõhustamist. VTK-ga on soov muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade
heaolu ning leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks
omanikule. VTK koostamine jätkub 2022. aastal.
- Loomakaitseseadust ja pankrotiseadust muudeti, et tagada jätkusuutlik rahastus nõuetekohase
loomapidamise korraldamiseks. Muudatusega pandi loomade äravõtmise kohustus (uues
sõnastuses nõuetekohase loomapidamise korraldamise kohustus) Põllumajandus- ja
Toiduametile ning rahastamine toimub edaspidi läbi Põllumajandus- ja Toiduameti eelarve.
Kohalikud omavalitsused vabanesid kohustusest ning ei pea enam kandma kulusid, mida nad olid
sunnitud leidma oma muude põhitegevuste arvelt. Seega, alates 10. jaanuarist 2021 võtab
halvasti peetud looma nõuetekohase pidamise kohustuse vajadusel üle PTA, kellel on teatud
juhtudel õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist
või elu. Põllumajandus- ja Toiduametil on võimekus tõhusalt reageerida põllumajandusloomade
pidamistingimuste rikkumise korral ning tagada loomadele vajalikud pidamistingimused.
Väljakutseid pakub lemmikloomade, sh eksootiliste lemmikloomade pidamise korraldamine,
kuna arvestama peab sellega, et ei pandaks ohtu teisi loomi, kuna omanikult ära võetud loomal
võib olla teadmata tervisestaatus.
- 1. juulil 2021. a jõustus loomakaitseseaduse muudatus, mille kohaselt keelustati viieaastase
üleminekuajaga peamiselt karusnaha saamiseks peetavate loomade pidamine.
- Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast alustas Euroopa Komisjon loomaheaolu
õigusraamistiku läbivaatamist eesmärgiga viia õigusaktid vastavusse uusimate
teadusandmetega. Komisjon koostab mõjuhinnangud ning tuleb eelnõudega õigusaktide
muutmiseks välja 2023. a lõpuks. Sellest sõltuvad edasised arengud ka Eesti jaoks.
- 2021. aastal töötati välja söödaseaduse muutmise seadus, millega rakendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja
kasutamist. Nimetatud määrust kohaldatakse alates 2022. aasta 28. jaanuarist. Eelnõuga
kavandatu kohaselt lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest
(EL) 2019/4 peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse
ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on
tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude kui eespool nimetatud
ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, sealhulgas lemmikloomadele ette nähtud
ravimsööda jaemüügil, peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate. Tagamaks
ravimsööda ohutu kasutamine võib loomapidaja seda kasutada üksnes vastavalt ravimsööda
veterinaarretseptile, mille on väljastanud veterinaararst, kellele on veterinaarseaduse alusel
antud veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba. Lisaks sellele
ajakohastatakse söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid.
2022. aastal jätkatakse söödaseaduse muutmise seaduse menetlust Riigikogus ning jätkatakse
vajalike rakendusaktide menetlusega.
- 2021. a osaleti ravimiseaduse muutmise seaduse väljatöötamises, mille koostajaks oli
Sotsiaalministeerium. Seadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
20
2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid. Nimetatud määrust kohaldatakse alates 2022. a
28. jaanuarist. Uue määrusega vähendatakse veterinaarravimite müügiloaga seonduvat
halduskoormust, lihtsustatakse vähese kasutusega ravimite müügiloa saamist, hõlbustatakse
müügiloa hilisemat vastastikust tunnustamist ning sätestatakse täpsed nõuded
paralleelkaubanduseks. Määruse kohaselt luuakse ühine veterinaarravimite andmebaas, kust on
kõigile kättesaadav pakendi infoleht, ravimi omaduste kokkuvõte ja avalik hinnanguaruanne.
Uued eeskirjad aitavad paremini reguleerida mikroobivastaste ainete kasutamist ning paraneb
mikroobivastaste ainete kasutamise järelevalve. Teatud kriitilised mikroobivastased ained
reserveeritakse ainult inimestel kasutamiseks. Määruse alusel luuakse ühised veterinaarravimite
kaugmüügi nõuded käsimüügiravimitele ning võimalus turustada kaugmüügi korras ka
retseptiravimeid, seades seejuures nõuded veterinaarretseptile ja ravimite arvestusele. Reegleid
erandlikeks olukordadeks, kus looma raviks vajalikud veterinaarravimid ei ole kättesaadavad (nn
„kaskaad“) on laiendatud. Määrus defineerib selgelt osapoolte kohustused. Sellest tulenevalt
koostati ravimiseaduse eelnõu, milles sisalduvad ka MEM–i ettepanekud EL veterinaarravimite
määruse rakendamise tagamiseks. Ravimiseaduse muutmise seadus on Riigikogu menetluses ja
selle jõustumine on eelnõu kohaselt 1. juulil 2022. a.
- 2021. a sügisel viidi EL-is läbi uuring, mille eesmärgiks oli koguda liikmesriikide pädevate
asutuste seisukohti konkreetsete võimaluste ning nende mõjude ja teostatavuse kohta seose
EL söödalisandite määruse ülevaatamisega. Uuringus osales ka Eesti. EL söödalisandite
määruse ülevaatamise eesmärgiks on hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste
söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või
vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju.
2022. a juuni lõpuks on Euroopa Komisjonil kavas esitada liikmesriikidele õigusaktiettepanek.
- Jätkati mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas EL tasandil. Eeskätt kaalutakse
mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi täissöödas. Aruteludes tuginetakse Euroopa
Toiduohutusameti riskihinnangutele.
- 2021. aastal telliti Eesti Maaülikooliga sõlmitud käsunduslepingu raames loomatervise ja
söödaohutuse valdkonnas üks ekspertavamus.
- Veterinaarvaldkonna ja söödaohutuse alast teavet avaldati ajalehtedes, koostati blogipostitusi
(nt lemmikloomade, zoonooside, antibiootikumide veterinaarõiguse muudatuste teemal) ning
avaldatud on pressiteateid. Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on korraldatud
sektorile teabepäevi, koolitusi, õpiringe, konverentse ja koostatud infomaterjale ning korraldatud
on ettevõtete külastusi (pikk.ee).
- Jätkati MAK loomade heaolu toetuse rakendamist ning töötati välja loomade heaolu
parandavad sekkumised piimalehmade, hobuste, sigade, munakanade ning vuttide pidamiseks.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Covid-19 olukorrast olid jätkuvad piirangud loomatervise, söödaohutuse ja taimetervise
järelevalve, seire ja teavitustegevuste elluviimisel.
- Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid
mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021-
2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i
erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna
karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). 2021. aastal oli seirekavas lisaks iga-
aastastele seiretele mitmed karantiinsete metsakahjustajate ning tomativiiruste seired, mida
tehti Eestis esimest korda.
21
Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda
kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015-2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud
seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning
kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu.
Taimetervises on PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda,
milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Siiani on referenttegevus
taimetervise valdkonnas olnud ilma rahastuseta, kuigi muudes valdkondades on
referenttegevustel riigipoolne rahastus. PMK kanda on kõik võrdluskatsete teostamise kulud.
- Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti
suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi näiteks AMR-i, söödast,
loomataudidest ja taimekahjustajatest tulenevate olemasolevate ja uute riskide maandamiseks.
Ekspordivõimekuse suurendamiseks on vaja ellu viia nii uute turgude kui ka seniste
sihtkohariikide nõutavaid täiendavaid tegevusi, sh täiendavaid nõuetekohasuse kontrolle ja
seireid (nt loomataudi-vabaduse tõendamine, veise- ja kalahaiguste tõrjeprogrammid).
- Loomade heaolu ja tervist puudutavate vihjete hulk on võrreldes 2018. a kahekordistunud
(2018. a 286 vihjet, 2021. a 746 vihjet), valdkonnas on ka uued, senisest täpsemad nõuded
peetavate loomade pidamiskohtadele (nt loomapoed, kennelid, loomaaiad), seega valdkond vajab
jätkuva tõhusa järelevalve korraldamiseks lisaressursse. Oluline, et loomade heaolu tagatakse
juhul kui PTA on sunnitud loomapidamiskohustuse üle võtma ja tagatud oleks pidev valmidus
kohustuste täitmiseks (pidamine, sööt, veterinaarabi).
- Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peaks pädev asutus tegema riskipõhiselt ja asjakohase
sagedusega korrapärast ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste, loomade
ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud EL-i toidutarneahela õigusaktidega. Loomatervise ning piima
ja liha kvaliteediga seotud söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate
kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt
taimekaitsevahendite jäägid, dioksiinid, mükotoksiinid, raskmetallid) ja uusi riske (nt
ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt).
Praegune ametliku kontrolli käigus võetavate proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse
eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka
tõsta minimaalselt 30%.
3.4 Meede – Toiduohutus
Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad
on toiduohutusest teadlikud.
Planeerimistasand Nimetus Tegelik täitmine Sihttasemed
2020 2021 2021 2022
Meede Toiduohutus
Meetme mõõdik Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 ≥100 ≥100
69,4
Meetme mõõdik Tarbija teadlikkuse baromeeter - - 72,4 (2023)
(2019)
22
Toiduohutuse baromeeter8 näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga toiduohutuse olukorra
kerget langust. Baromeetri näiduks oli 99,33, sealjuures on eesmärgiks, et näit oleks vähemalt
100. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise
langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise aastaga -4%). Kõige suurema languse nendest
on teinud ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP9-i nõuete kontrolli osa (kontrolle, milles tuvastati
nõuetele vastavus on olnud: 2019 – 93,8%; 2022 – 87,0%; 2021 – 57,7%)). Võrreldes eelmise
aastaga on langenud ka eeltingimuste programmi nõuetele vastavus. Näitajate langus on tingitud
PTA järelevalveprotsesside ja põhimõtete kooskõlla viimisest haldusmenetluseseadusest ning
korrakaitseseadusest tulenevate põhimõtetega.
Keemiliste riskide osas on 2021. a tulemus võrreldes eelneva perioodiga paranenud. Eeskätt on
nõuetele vastavate proovide osakaal kasvanud lisaainete korral. Kõige enam on vähenenud
nõuetele vastavate proovide osakaal PAH -ide korral kalatoodetes. Probleeme nõuete täitmisega
on eeskätt põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas. Liha– ja kalatoodete suitsutamisel
on käitlejatel vaja järjepidevalt jälgida PAH vältimise ja vähendamise meetmeid.
Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2021. a tulemusi võrrelduna kolme eelneva
aasta keskmisega. 2021. a tulemus oli positiivne, kuigi toidutekkelistesse nakkushaigustesse
haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on võrreldes 2020. a kasvanud. Kõige enam
haigestuti salmonelloosi. Võib oletada, et toidutekkeliste haigustesse haigestumist on jätkuvalt
mõjutanud COVID-19 pandeemia jätkumine.
Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuses oli 2021. a suur langus (-13%). Kui 2020. a vastas
nõuetele 78,8% kontrollidest, siis 2021. a vastas 68,4%. 2021. a järelevalve prioriteediks oli e-
kaubanduse valdkond. Vähem kontrolliti 2021. a müügipakendi märgistust, toitumis- ja
tervisealaseid väiteid ning käitlejalt käitlejale teabe esitamist. Võrreldes 2020. aastaga on
nõuetele vastavuse osakaal vähenenud kõikide toidualase teabe kontrollide lõikes. Keskmiselt
on nõuetele vastavuse osakaal vähenenud 11%, enim toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-
kaubanduse kontrollide tulemusena. Jätkuvalt on nõuetele vastavuse osakaal kõige väiksem
toitumis- ja tervisealaste väidete valdkonnas, mis 2021. a on vaid 29% (2020. a 55%). E-
kaubanduse valdkond, mis oli 2021. a järelevalve prioriteet, mõjutas nii kontrollide arvu
suurenemist kui tõi esile ka rohkem puudusi teabe esitamises võrreldes 2020. aastaga (46%
kontrollidest tuvastatud puudusega 2021. a, 24% 2020. a).
2021. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste
programmi nõuete täitmine, PAH-de sisaldused nii kala- kui lihatoodetes, toidualasest teabest
toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Vaja on tõsta nii nõuetealast
teadlikkust, nõuete rakendamise oskust kui hoida valdkonnad endiselt suuremas
järelevalvefookuses. Toidukäitlejatel tuleb üle vaadata vastavad protsessid ning teha
parendused.
Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201910 ning
tulemused kajastuvad 2020. a tulemusaruandes. Järgmine tarbija teadlikkuse uuring on
planeeritud 2023.
8
Toiduohutuse baromeeter on tööriist (sisaldab 22 näitajat), mis võimaldab anda üldhinnangu toiduohutuse olukorrale Eestis
aasta põhiselt võrrelduna eelnevasse aastasse. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100.
9
Kriitilised kontrollpunktide ohuanalüüs
10 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019
23
Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.6711. Protsentides väljendatuna on see
67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui mitte.
Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei ole Eestis 2019. ja 2021. a võrdluses muutunud.
Nii 2021. kui ka 2019. aastal oli küsitlustele vastanute seas tarbija kindlustunde indeksi väärtus
kõige enam seotud kindlusega nii üldiselt lihatoodete kui ka spetsiifiliselt sea- ja veiseliha
ohutuse suhtes. 2019. aastal oli kindlustunne seotud ka kindlusega kala- ja kalatoodete ohutuse
suhtes. 2021. aastal oli Eesti elanike kindlustunne võrreldes 2019. aastaga madalam leiva- ja
saiatoodete, maiustuste ja juustu suhtes, ent kõrgem kala ja kalatoodete suhtes.
Eesti elanike hinnangud toidu tarneahela ja sellega seotud osapoolte pädevusele ja tegevusele
toiduohutuse tagamisel on jäänud nimetatud kahe aasta võrdluses üldiselt samaks. Nii 2021. kui
ka 2019. aastal oli veidi enam kui 10% vastanutest (ja Eesti elanikest) viimase kuue kuu jooksul
kogenud isiklikku kahtlust toidu ohutuse suhtes.
Kui 2019. aastal meenus meedikajastustest toiduohutusega seotud juhtum 34%-le vastajatest,
siis 2021. aastal umbes 16%-le. Selle erinevuse põhjuseks võib pidada M.V.Wooli kalatööstusest
listeeria bakteri leidmisega seotud suurt meediakajastust 2019. aastal. Seda teemat mainis
2019. aastal 20% vastanutest ja kala umbes 13%, aga 2021. aastal oli neid teemasid maininud
vastajate osakaal ainult 1-2%. Kuigi 2021. aastal viidati meedias korduvalt keelatud ainetele
Luunja kurkides, siis mainis seda kokku vähem kui 2% vastajatest. Seega ei mõjuta Eesti elanike
kindlustunnet toiduohutuse suhtes mitte meediakajastusest märgatud uudised, vaid isiklikud
kokkupuuted riknenud toidu või mõne muu toiduohutuse juhtumiga.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
Ümberkorraldused valitsemisalas
Toiduohutuse eesmärke toetavad 2021. aastal jõustunud struktuurireformid
Maaeluministeeriumi valitsemisalas. 1. jaanuaril 2021. aastal alustas Põllumajandus- ja
Toiduamet tööd ühendasutusena, koondades kogu toidutarneahela järelevalve ühte asutusse.
1. veebruaril loodi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse riskihindamise osakond, mille ülesanne
on toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu
andmine Maaeluministeeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile. 2021. aastal toimus
osakonna komplekteerimine, töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine. 2022. aastaks on
planeeritud kümmekond suuremamahulist riski- või ohuhinnangut, mis puudutavad
toidutarneahelas kriitilisi teemasid. Lisaks korraldab VTL riskihindamise osakond
Maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikele jooksvalt esilekerkivatele
küsimustele teaduspõhiste väiksemamahuliste arvamuste andmisi.
Alates 2016. aastast on korduvalt analüüsitud riigi laboreid ning nende poolt osutatavaid
teenuseid. 2021. aasta veebruaris valmis rahandusministeeriumi tellimusel riigi laborite
konsolideerimise analüüs, mille osas langetas valitsuskabinet 17.06.2021 otsuse
edasiliikumiseks riigi laborite ühendamisega. Jätkutegevusena koostas Maaeluministeerium
koostöös laborite nõukoguga riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava, sh Tartusse loodava
ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu.
Lisaks valmis 2021. aastal analüüs Maaeluministeeriumi haldusala laborite konsolideerimiseks,
mille peamiseks eesmärgiks on toidu tarneahelaga seotud teenuste viimine ühte asutusse.
11 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“
24
Õigusloome
Osaletud on EL õigusloome protsessis (nt uuendtoidu load, lisaainete määruste muudatused,
toidu saasteainete piirnormide välja töötamine) ning esitatud on Eesti seisukohad. Toidu
keemiliste riskide valdkonnas võeti 2021. aastal meetmeid EL üleselt plii, kaadmiumi, ergotalkaloidide
ja tropaanalkaloidide ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust. Keelustati titaandioksiidi
kasutamine toidu lisaainena seoses võimaliku ohuga tervisele. Samuti keelustati
hüdroksüantratseeni derivaatide sisaldusega aaloetooted ja sätestati punase pärmiga kääritatud
riisist saadud monakoliinile piirnormid.
Koostatud on Eesti vastused Euroopa Komisjoni avalikes konsultatsioonides toidu
turustamisstandardeid (märgistus; hügieen) ja keraamika nõudeid käsitlevatele küsimustikele.
2021. a alustas tööd Euroopa Komisjoni töögrupp, mis aitab ette valmistada õigusakti eelnõusid
ja poliitika algatusi (sh delegeeritud akte) toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide osas. See
hõlmab põllumajanduspoliitikat, keskkonnapoliitikat, toiduohutust, tervist jne. Plaanitakse ette
valmistada raamõigusakt toidusüsteemide kestlikkuse kohta. Eesmärgiks on, et kõik toit, mis
tuleb EL turule on järjest enam jätkusuutlik läbi vastutustundliku toidu väärtusahela. Selleks
luuakse kestlik toidu väärtusahel, mille alaeesmärkideks on: tagada kestlik toidu tootmine;
edendada kestliku toidu töötlemise, hulgimüügi, jaemüügi, teenindussektori praktikaid; edendada
kestlikku tarbimist ning muutust tervisliku ja kestliku toitumise osas; vähendada toidu kadu ja
raiskamist; tagada toiduga kindlustatus, võidelda toidu pettuste vastu.
2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu toiduhügieeninõuete määruste muudatused
(852/2004; 853/2004), millega lisati uusi nõudeid ja võimaldatakse seniste nõuete täitmisel
rohkem paindlikkust. Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja
kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida
inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu
suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud. Toidu annetamise
hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded
toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on
toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele.
1. aprillist 2021 jõustus toiduseaduse muudatus, millega asendati osades toidukäitlemise
valdkondades riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Jaekaubandusettevõttes,
sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise
kohalikku jaekaubandus-ettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku
ulatusega ja marginaalne. Samuti anti seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus
laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades ning enne suuremate
investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele
turustamisvõimalusi. Lisaks eelnevale täpsustati seaduse muudatusega tegevusloa taotlemisel
esitatavate dokumentide loetelu ning tunnistati kehtetuks ministri määruste volitusnormid
seoses säilimisaja määramise ja kestvuskatsete korraga, kuna need ei ole enam ajakohased.
1. detsembril 2021 jõustus maaeluministri määrus „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha
väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”, millega võimaldatakse hügieeninõuete
paindlikumat rakendamist ning loobutakse senisest veterinaarjärelevalveametniku tehtavast
tapaeelsest ja tapajärgsest kontrollist loomapidamisettevõttes tapetud kodulinnu ja jäneselise
liha väikese koguse käitlemise korral.
Lisaks tehti mitmeid tehnilisi muudatusi toiduohutuse valdkonna riigisisestes õigusaktides ning
osaleti teiste ministeeriumide eestveetavas riigisiseses õigusloomeprotsessis, sh pakendeid
25
käsitlevate õigusaktide väljatöötamises. Samuti analüüsiti õigusaktide muutmise vajadust
selliste teemade osas nagu toidu reklaami järelevalve, toidulisandite esmakordsel turule viimise
teavitamise eest järelevalve tasu kehtestamine.
Uuringud, ekspertarvamused
2021. aastal telliti toiduohutuse valdkonnas 8 ekspertavamust; eeskätt olid ekspertarvamused
seotud toidu keemiliste või bioloogiliste riskidega ning toidupettustega.
2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks
täiendava viisi loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab
positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda
toidupettustega seoses mee võltsimisega. Telliti projekt, mille raames koostati metoodiline juhend
pestitsiidide jääkide biomonitooringu läbi viimiseks Eestis, milles on kirjeldatutud valimi koostamise
protseduuri, vajalikku uuritavate arvu, biomaterjali kogumiseprotseduuri ning parimaid
metoodikaid biomarkerite keemiliseks analüüsiks. Uuringu raames koostatud metoodilist
juhendit on kavas kasutada 2022. a Eestis kavandatava põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna biomonitooringus, hõlmates sellesse uuringusse ka pestitsiidide jäägid.
VTL riskihindamise osakond alustas tööd projektiga „Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ja
raskmetallide saadavuse hindamine Eesti elanikkonnal“, mille eesmärk on koostada
usaldusväärsete ja esinduslike andmete alusel Eestis tarbitavates kartulites sisalduva
glükoalkaloidide (α-solaniin ja α-sakoniin; võimalusel nende β ja γ vormid ning aglükoon solanidiin
töödeldud kartulis) ja raskmetallide nagu Pb, Cd, Hg, As kohta saadavushinnang erinevatele
elanikkonnarühmadele.
Mitmete mikrotoitainete, sh seleeni puhul on Eestis viimase aastakümnete jooksul tõstatunud
nende saadavuse teema – kas oleks vaja riigipoolset sekkumist (nt anda toidusoovitusi, teavitada
tarbijaid, panustada EL tasandil toidus seleeni piirnormide teemalistesse aruteludesse). Eestis ei
ole seni rahvastiku põhiselt elanikkonna seleeni saadavust uuritud. Tervise Arengu Instituudi
poolt alustati 2021. a uuringut „Eesti rahvastiku seleeni saadavus – praegune olukord ja
soovitused riskijuhtimise meetmeteks“. Kuna uuringu proovide ja taustaandmete kogumise osa
on võimalik ühildada Sotsiaalministeeriumi projektiga „Eesti rahvastiku soola tarbimise
uuringuga“, siis lisaks projektis planeeritud elementidele määratakse samadest proovidest ka
seleen ja analüüsitakse tulemusi. Uuring lõpeb 2022. a juunis.
Teavitustegevused
Viidi läbi teavituskampaania, mille fookuses oli toidu üleküpsetamisel toitu tekkival tervist
kahjustavad ühendil akrüülamiidil. Eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust akrüülamiidiga seotud
ohtudest ning võimalustest, kuidas aine sisaldust igapäevases toidus vähendada.
Toiduohutuse alast teavet on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud
on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel. Ajakohastati
ministeeriumi kodulehel olevat teavet. Maablogis selgitati näiteks järgmisi teemasid: Euroopa
Toiduohutusameti pestitsiidijääkide aruanne, interaktiivne vahend „Kuidas Euroopa tagab
taimekaitsevahendite ohutuse“, mida teha esmatoodete ülejääkidega, toidu nimetused
märgistusel, pakendi esikülje märgisüsteem, putukate kasutamine toiduks, titaandioksiidi
keelamine toidus, mittelubatud bambusnõud. Toiduohutuse sõnumeid levitati ka mitme
telesaate, nt Restoran-O, Suus sulav Eesti kaudu. Samuti tehti õpilasfirmadele ja õpetajatele
suunatud seminar toiduohutuse nõuetest.
26
Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on toidu käitlejatele läbiviidud toiduohutuse
alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatud infomaterjale. Ellu viidi järgmised
tegevused: toimus 14 infopäeva ning 17 täienduskoolitust; ilmus 10 teabematerjali trükisena ning
1 käsiraamat; elektroonilisi väljaandeid avaldati 3 ja videosid 9, toimus 2 konverentsi, hallati
veebilehte toiduteave.ee.
2021. aastal valmis toidukäitlejatele suunatud juhend putukate kasvatamise, putukatest toodete
valmistamise ning nende turustamise kohta. Putukate juhendi eesmärgiks on anda infot sööda-
ja toiduettevõtetele, millised nõuded kohalduvad putukate (kõigis eluetappides) kasvatamisele,
putukatest toodete valmistamisele ning nende turustamisele. 2021. aastal alustati toidu
annetamise juhendi uuendamist, et tagada üksnes ohutu toidu ümberjagamine.
Tõlgiti ja avalikustati MeM-i kodulehel 2 Euroopa Toiduohutusameti suunisdokumenti säilimisaja
märgistuse teemal. Nimetatud teema ja suunisdokumentide selgitamiseks toimusid PIP programmi
infopäevad.
2021. a toimus Riigikantselei ellu kutsutud innovatsiooniprogramm toiduraiskamise vähendamise
teemal, mille raames töötati välja mitu lahendust selleks, kuidas toitu vähem raisata.
Maaeluministeeriumi eestvedamisel soovitati sektoril hinnata võimalust asendada piimatoodetel
säilimisaja märgistus „kõlblik kuni” märkega „parim enne”. Toimus ka toiduhäkaton, mille raames
otsiti lahendusi erinevatele toidu valdkonna väljakutsele mh toiduraiskamise probleemile.
Järelevalve
Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja IT-lahendused
(Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid).
Järelevalveasutuste prioriteediks on eeskätt otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised
nakkushaigused) ning pikaajalise mõjuga riskid (nt saasteained, lisaained, GMO) on saanud
vähem tähelepanu. Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandus järelevalveasutuste ülesannete
hulka uusi valdkondi ja teemasid, nt toidupettuste valdkond, erinevad riskid seoses taimedes
sisalduvate teatud ainetega, putukate toiduks lubamine.
Kontrollide arvud on viie aasta jooksul poole võrra vähenenud, kontrolli all olevate objektide arv
on kasvanud 5000 võrra. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidu käitlemisettevõtet.
Aastatel 2016-2018 oli kontrollide keskmine arv 11 000 ja 12 000 vahel. Paar aastat tagasi
pandeemia eriolukorra ajal oli kontrollide arv väiksem ka seoses ettevõtete seisakutega ning
riiklike piirangutega. Palju vähendas kontrollide arvu eelmisel aastal riskihinnangute muutmine.
2021. a plaanilistest kontrollidest viidi läbi 95% (6771). 2021. a planeeriti umbes 3000 kontrolli
vähem kui 2020. a, aga plaani täitmine oli parem kui 2020. a.
Ettevõtetele tehti 2021. a 882 ettekirjutust ning 2021. a haldusmenetlemise lõpetamise teadet
(ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv
võrreldes 2020. aastaga on tõusnud. Tehti umbes 6770 kontrolli, mille käigus hinnati kokku
umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 85% ja ei vastanud 15%. Muutuse
põhjused on riskihindamise prioriteetide seadmine ja ka tõhusam järelkontroll.
Käitlejatel esinenud puudused on välja toodud kontrollide tähelepanekutes ja asjaoludes.
Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu laboratoorsetele
uuringutele ning töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on täheldatud
töötajate vähest teadlikkust toiduohutuse nõuete osas ning isikliku hügieenireeglite täitmisel.
Selle põhjus on vähene koolitus või puudulik koolituskava. Toidu käitlemise tegevuse juures on
täheldatud puuduseid toidu valmistamiseks ja pesemiseks kasutatava vee nõuetekohasuse
27
osas. Lisaks on juhitud tähelepanu ka ruumide nõuete osas, mis on olulised ohutu toidu
tootmiseks. Jätkuvalt vajavad täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa
enesekontrolliplaanide koostamisel.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
Kogu 2021. aastat mõjutas jätkuvalt Covid-19 pandeemia. Aastaplaanid said kontrollide osas
suuresti täidetud, aga järelevalve meetodid ja fookused olid erinevad. Viidi läbi administratiivset
kontrolli ning töötajate eemaloleku tõttu oli teistele koormus suurem.
2021. a avaldas Euroopa Komisjon aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide (TKM)
ametlikust kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju puudusi valdkonna järelevalves.
Näiteks tõdeti, et inspektorid ei suutnud usaldusväärselt kontrollida TKMi ohutust, pädevad
asutused ei pea TKMi kontrolli oluliseks ning kontrolli tehakse pealiskaudselt ning koolituste
puudumise tõttu ei ole inspektoritel vajalikke tehnilisi teadmisi ning nad ei suuda hinnata
vastavusdeklaratsioonide ja täiendavate dokumentide nõuetekohasust. Lisaks peaksid pädevad
asutused nõuetele vastavuse kindlakstegemisel võtma arvesse varasemaid andmeid nõuetele
vastavuse kohta. Inspektorid ei registreerinud rikkumisi süsteemselt ja isegi kui need registreeriti,
ei taotlenud nad süsteemselt nende parandamist. Arvestades Komisjoni aruandes esitatut, on
vaja analüüsida toiduohutuse tervikteenuse fookusteemana TKMi ametliku kontrolli tõhusust
Eestis, st kas praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht,
keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse.
Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna
ootustega riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt
tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –
kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni
edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamises ning valitsemisala
spetsialistide töötasu konkurentsivõimet. Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu
riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm
toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettused, päritolu, eksportturgude
avamisega seonduvad seired). Sealjuures on oluline tagada laborite suutlikkus (aparatuur,
metoodikad, kompetents) riiklike teenuste osutamiseks vajalikul (seniste teenuste jätkumine ja
uued teenused) tasemel. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada
piisavas mahus teadusuuringute tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja
lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine,
toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring).
Selleks, et tõsta tarbija teadlikkust toiduohutusest on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et
korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel - toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide
maandamine läbi tasakaalustatud toitumise, planeeritav toidupakendi esikülje märgisüsteemi
juurutamine eesmärgiga edendada tervist toetavaid toiduvalikuid). Järjepideva teavitustöö sisu
määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid
tarbijauuringuid.
3.5 Meede – Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist.
Meede jaguneb neljaks tegevuseks: maakasutus, maaparandus, sordiaretus ja taimne
paljundusmaterjal ja põllumajandusloomade aretus.
28
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Meetme mõõdik Toimivate riigi poolt korras hoitavate 138 374 143 924 148 500 151 500
ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa
pind, ha
Meetme mõõdik Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 281 270 265
Meetme mõõdik Eestis toodetud sertifitseeritud seemne 33798 - 28000 60000
kogus, t
Meetme mõõdik Sordilehte võetud sortide arv 733 746 700 820
Meetme mõõdik Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 - 98000 99000
loomade arv
Tegevus Maakasutus
Tegevuse mõõdik Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 65 871 66 093 66 000 66 000
aastas (ha).
Tegevus Maaparandus
Tegevuse mõõdik Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 1 380 837 1 384 536 1 373 100 1 374 100
Tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Tegevuse mõõdik Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 91 87 80 95
Tegevuse mõõdik Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 95 86 90
kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust,
%
Tegevuse mõõdik Tuulekaeraga saastunud pind, ha 156173 132275 155000 153000
Tegevuse mõõdik Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 330 315 300 300
ettevõtete arv
Tegevuse mõõdik Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud 0 2 3 3
sortide arv aastas
Tegevuse mõõdik Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 86 100 95 95
kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate
poolt tunnustatud põldudest
Tegevus Põllumajandusloomade aretus
Tegevuse mõõdik Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv
(tõuti):
Tegevuse mõõdik Eesti hobune 2408 2517 2600 2610
Tegevuse mõõdik Eesti raskeveohobune 329 358 350 360
Tegevuse mõõdik Tori TA 581 591 615 615
Tegevuse mõõdik Vana-Tori 36 25 45 47
29
Tegevuse mõõdik Eesti maatõug 838 889 810 830
Tegevuse mõõdik Kihnu maalammas 394 386 400 450
Tegevuse mõõdik Eesti vutt 12587 2555(aretuses) 9500 9600
Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse
intensiivsus on ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes
piirkondades võib osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta. Eesti põllumuld kannatab
orgaanilise aine ja toitainevaru vähenemise, tihenemise, ning piirkonniti ka hapestumise all.
Endisel põllumajandusmaal on muld hävinenud teede ja hoonete ehitamise tõttu.
Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021
seisuga 637 011 ha) ja 747 525 ha (01.01.2022 seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele
kasutamisele olukorras, kus kliima muutub, aasta keskmine sademete hulk suureneb ning
ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Eesmärk on, et toimivate riigi poolt korras
hoitavate ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa pind kasvaks, aga 2021. aastaks seatud
eesmärki ei saavutatud. Ühiseesvoolude korrastamise tempo aeglustus korrastustööde ja nende
ettevalmistavate tööde kallinemise tõttu, misläbi uuendati riigi poolt korras hoitavaid
ühiseesvoolusid aastas vähem, kui vaja oleks. 2021. aastal tegime maaparanduse
investeeringutoetuse tingimustesse muudatuse, et toetusega rahastatakse ka riigi poolt korras
hoitavate ühiseesvoolude uuendusprojekte, ja suurendasime toetuse eelarvet, mis lõi võimaluse
sihttaseme saavutamiseks ja nende valgalasse jäävate põllumajandusmaadel ilmastikuriski
maandamiseks. Kuid samaaegselt kallinesid ka ehitushinnad, mistõttu jäi siht ikka saavutamata.
Samuti alustati eelmisel aastal riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ülevaatust ning
kehtestati õigusaktiga nõuded maaparandushoiukavade koostamisele, mille alusel minnakse üle
ühiseesvoolude seisukorra süsteemile, need omakorda mõjutavad sihttaseme saavutamise
suunas tulevikus.
Maaparandussüsteemide korrastamisega parandati 2021. aastal 22 966 ha maatulundusmaa
viljelusväärtus, see oli ca 1500 ha võrra vähem kui 2020. aastal. Maaparandussüsteemide
kogupind suurenes 3699 ha võrra eelkõige metsakuivenduse abil moodustades 01.01.2021
seisuga 1 384 536 hektarit. Riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid korrastati 2021. aastal
316 km ulatuses, sellest MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu uuendati 80 km.
Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas on suurenenud tänu järjepidevale Natura
2000 erametsatoetusele ja mõnevõrra suuremale toetuse eelarvele võrreldes varasemate
aastatega, millega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata
jäävat tulu. Toetusega hõlmatud pind on aasta-aastalt suurenenud. Seeläbi pakutakse elupaiku
ja soodsat kasvukohta erametsades üle 2000 kaitsealusele loomaliigile, üle 4000 kaitsealusele
taimeliigile ning 90 kaitsealusele seene- ja samblikuliigile.
Eesti sordiaretuse põhirõhk on muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate ja
hea kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade ning puuvilja- ja
marjasortide aretamisel. 2021. aastal jätkus „Sordiaretusprogramm 2020–2030“, mille
eesmärgiks on aretada tarbijate nõudlusele ja vajadusele vastavaid Eesti sorte. 2021. aastaks
seatud eesmärki võtta sordilehte 3 uut Eestis aretatud sorti ei täidetud, kuid 2021. a võeti
sordilehte kaks Eestis aretatud sorti – suvinisu ´Mireete´ ja harilik lutsern ’Heiti’. Sort ’Mireete’
võeti ka sordikaitse alla. Uute sortide jõudmist sordilehte on oodata ka 2022. aastal, kuna
registreerimis- ja majanduskatsetes oli 2020. aastal 5 aretist. Sordi sordilehte võtmiseks peab
sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha
30
kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased
aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on
tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja
veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib
katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist.
Kvaliteetne seeme on saagi alus. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam.
Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel
potentsiaalset kasvuruumi. Kuna 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise protsess kestab kuni
30. juunini 2021. a, siis järelduste tegemiseks saame kasutada 2020/21 hooaja andmeid, võttes
aluseks 2020. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodi, mis lõppes 30. juunil 2021.
Sertifitseeritud seemet toodeti selles perioodis kokku 33 797 836 kg. Seda on võrreldes
2019. aasta saagiga 13 203 472 kg vähem. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine
sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2020. aastal 91%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii
põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide
analüüsimisel. 1. juulist 2021 algas 2021. aasta seemnesaagi sertifitseerimise periood.
14. aprilli 2022 seisuga on selles perioodis sertifitseeritud 26 958 692 kg seemet.
Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 90%, kuid probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide
idanevusega. Seemne valdkonna strateegilise eesmärgi – turustatav seeme on kvaliteetne –
indikaatoriks on analüütilise puhtuse nõuetele vastavate seemnepartiide osakaal
sertifitseerimisse tulnud partiidest. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis 95%-ni.
Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib
põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu).
Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: kui 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind
156 173 ha, siis 2021. aastal oli saastunud pind 23 898 ha võrra väiksem ehk 132 275 ha.
Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada nende jõudlusvõime, geneetilise väärtuse
suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus.
Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel. Piimatoodangult lehma kohta on Eesti
jõudnud ELis esimeste sekka, lihaveisekasvatuses on suurenenud puhtatõuliste aretusloomade
arv. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli ning geneetilise väärtuse
hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu
maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuund ja vana-tori
suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ja vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse
säilimiseks erilist tähelepanu.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Kuni 2019. aastani vastas keskmiselt 88% sertifitseerimisse tulnud partiidest puhtuse
nõuetele, sealt edasi on see osakaal tõusnud 95%-ni. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud
taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt
tasub sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile.
- 2020. aastal jõudis sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 91%-ni.
- Kasutades külvinormi 180 kg/ha sai 2020. aastal külvata Eestis 2019. aasta saagist
sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 63% teravilja kasvupinnast seega on teraviljaseemnega
isevarustatuse tase viimase kolme aastaga tõusnud 18% võrra.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
31
- Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse
võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele
(väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja
selle lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete
lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus
kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks
tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate
keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine.
- Suur osa maaparandussüsteemidest on tänaseks amortiseerunud. Riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude toimimisest sõltub u 64 000 ha põllumajandusmaa kasutatavus ja heakord ning
on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude
ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja
metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad investeeringuid hea kuivendusseisundi ja
veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks.
3.6 Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine
Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime.
Meede jaguneb seitsmeks tegevuseks: põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime, põlvkondade vahetus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal,
ühistegevus ja koostöö, ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand, mahepõllumajandus ja toidu
varustuskindlus.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine
Meetme mõõdik Põllumajandussektori tootmisteguritulu 90 - 88 92
tööjõu aastaühiku kohta võrreldes EL
keskmisega (3 a liikuv keskmine), %
Meetme mõõdik Mahetootjate lisandväärtus 19 993 - 20 500 22 000
aastatööjõuühiku kohta, €
Tegevus Põllumajandustootjate ja
toiduainetööstuste konkurentsivõime
Tegevuse mõõdik Põllumajandussektori netolisandväärtus 22 713 (2018-2020) - 22 118 26 921
tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta
liikuv keskmine, FADN)
Tegevuse mõõdik Toiduainetööstuste netolisandväärtus 29 735 - 29 100 29 700
töötaja kohta
Tegevus Põlvkondade vahetus
Tegevuse mõõdik Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide 17 - 16 17
osatähtsus põllumajanduslikes
majapidamistes, %
Tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude
tasakaal
32
Tegevuse mõõdik Netolisandväärtus faktorhinnas aasta 16 881 (2018-2020) - 15 400 16 900
tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv
keskmine) (EAA alusel)
Tegevuse mõõdik Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha 0,21 0,05 2 3
arv põllukultuuride pinnast %
Tegevus Ühistegevus ja koostöö
Tegevuse mõõdik Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 87 105 106
Tegevuse mõõdik Põllumajandusühistutesse koondunud 20 (2019) - 21 22
põllumajandustootjate osakaal FADNi
põllumajandustootjate üldkogumist, %
Tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Tegevuse mõõdik Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 49 22 19 22
kaubandusbilansi defitsiidi langus
võrdluses algtasemega (2018), %
Tegevuse mõõdik Kodumaise toidukauba eelistamine 74 - 75 75
toiduostudes, %
Tegevuse mõõdik Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 24 29 11 13
toidukaupade ekspordi väärtuse kasv
võrdluses algtasemega (2018), %
Tegevus Mahepõllumajandus
Tegevuse mõõdik Tunnustatud ettevõtete arv 2487 2510 2400 2400
Tegevuse mõõdik Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 - 9 10
regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%)
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua, kuid
annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses.
Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest.
Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15000 hõivatut, ehk 9% maapiirkonna
hõivatutest.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2021. aastal
784 mln eurot lisandväärtust ehk 2,9% Eestis loodavast lisandväärtusest. Võrreldes eelneva
aastaga suurenes lisandväärtust 5,8% (+42,9 mln €), kuid osakaal Eestis loodud lisandväärtuses
pisut vähenes. Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning
joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta 2018-2020 aastate keskmisena oli 29 798
eurot. Majandustulemuste paranemist võib eelkõige seostada kiirema taastumisega
koroonakriisist.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2021. aastal hõivatud keskmiselt
26 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,0%.
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)
kujunes 2020. aasta andmetel 995 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid
0,7%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (484 mln eurot)
~49%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (415 mln eurot) ~42% ning lahutamatud
kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 96 mln eurot). Suurima
33
osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (24%) ja teraviljatoodang
(25%). 2021. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujuneb põllumajandussektori
kogutoodangu väärtuseks 1088 mln eurot12.
Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 mld
euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 mld euro eest. Võrreldes eelneva aastaga kasvas
eksport 3,5% ja import 9,4%. Kaubavahetuse puudujääk 2021. aastal oli 306 mln eurot,
suurenedes 2020. aastaga võrreldes 104 mln euro võrra. PõKa tegevussuuna 5 üheks eesmärgiks
on Eesti toiduainesektori konkurentsivõimelisus nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna
on välja toodud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi suhtarv. 2018. aasta
algtase oli 0,74. Nimetatud näitaja oli 2021. aastal 0,83. Eesmärgiks on seatud, et suhtarv
paraneb võrreldes algtasemega. Võrreldes 2020. aastaga kasvas piimasektori ekspordikäive
10%, kala- ja lihasektori ekspordikäive vastavalt 6% ja 8%. Teravilja ekspordikäive vähenes 18%.
Statistikaameti jaanuaris 2022 avaldatud andmete kohaselt jäi 2021. aastal koristatud
teraviljasaak 21% väiksemaks 2020. aasta saagist. Suurema rapsi kasvupinna tõttu koristati rapsi
rekordsaak, mis panustas õlikultuuride ja õlikultuuride saaduste ekspordi kasvu. Eksport kasvas
samuti suurenenud reekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljaveo toel.
Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta uuringust nähtub, et viimase 2 aastaga on kodumaise
toidukauba eelistamine 18–29-aastaste noorte vanuserühmas kasvanud (2018. aastal 53%,
2020. aastal 70%) ning noorte üldine eelistus ei erine enam oluliselt 30–49-aastaste tarbijate
vastavast näitajast. See annab tunnistust, et lastele ja noortele suunatud haridusliku sisuga
tegevused on tulemuslikud, ent pikaajalise muutuse saavutamiseks on siiski oluline panustada
lastele ja noortele suunatud teavitustöösse järjepidevalt, et kasvatada uut põlvkonda teadlikke
tarbijaid.
Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas
tööstuses. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte (2020. a andmetel
815) (juriidilisi isikuid). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on kõige enam alla 10
töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad ~75% kogu ettevõtete arvust. Samas annavad
mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja ~70% tuleb ettevõtetest, kus on üle
100 töötaja.
Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud
lisandväärtusest. Eesti majandust iseloomustas 2021. aastal kiire taastumine koroonakriisist.
Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 8,7% ja puhas lisandväärtus 4,9%. Toiduainetööstuste
kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud. Kuna toidutööstusel tervikuna jäi toodangumaht
2021. aastal võrreldavaks eelneva aastaga, siis müügitulu kasv tulenes eelkõige toodangu
kallinemisest. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja
lihatööstus (19%), joogitööstuse osakaal oli 10% ja valmis loomasööda toodang moodustas 4%.
Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi-, piima-, pagari- ja
lihatööstus, kõige tagasihoidlikum oli taimse õli tööstuse osakaal.
Põllumajanduse tööhõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2021. aastal hõivatud keskmiselt
26 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,0%. Aasta-aastalt on põllumajanduse ja
toidutööstuse tööhõive vähenenud, kuid viimastel aastatel on langus olnud aeglasem. Ettevõtete
poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks. Tööjõuvajaduse seire
uuringu OSKA21 andmetel prognoositakse, et kui üldiselt Eesti keskmine hõivatute arv jääb
12
Avaldatud 05.02.2022 (SA)
34
lähiaastatel 2018. aasta tasemele, siis põllumajanduses hõive väheneb ka järgnevatel aastatel
mõõdukalt. Sarnane tendents ei leia aset ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Aastases
võrdluses vähenes 2021. aastal põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse sektorite hõive 2700
inimese võrra ehk 9,3%. Vaadates muutusi hõivatute vanusegruppide lõikes, siis üldiselt
iseloomustab põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektorit vananemine. Näiteks vanusegrupi
50-74-aastased osatähtsus hõives on võrreldes sajandivahetusega 17 protsendipunkti
suurenenud, mille tulemusel on lähiaastatel töötajate asendusvajadus keskmisest suurem. OSKA
uuringust selgub, et vaatamata suurele lõpetajate arvule tunnevad tööandjad tööjõupuudust
lõpetajate vähese erialale rakendumise tõttu. Kindlasti on mingi mõju ka rahvastiku üldisel
vananemisel. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori
põllumajandussektorisse.
Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute
stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii
ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi,
mis suurendavad hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate
sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja
poliitikariskid. Riskijuhtimismeetmete kasutusele võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta
teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi.
Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha
kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja
muude tootmissisendite tootmiseks ja ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea
looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada
riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate
tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele
kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja
loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilisel suhetel,
mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2021. aastal oli
hinnanguliselt 1,1 mld eurot. 2021. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade
kaubandusbilansi puudujääk vähenes 22% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist
moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes
tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Maailmamajandust iseloomustas
2021. aastal taastumine koroonakriisist. Vene-Ukraina sõja tõttu on majanduse lähiväljavaade
endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust.
Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv ning ostujõu vähenemine oodatust kiirema
hinnakasvu tõttu mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori
lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis
aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning
tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete
seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab
ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist võimalikult kiiresti välja
tulla.
Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja
lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida
laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse
muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk.
35
Erinevad sekkumismeetmed aitavad Eesti põllumajandussaaduste tootjatel ja töötlejatel uutele
sihtturgudele siseneda ning oma positsioone olemasolevatel sihtturgudel kindlustada.
2021. aastal oli välismessidel osalemiseks ja turundusürituste korraldamiseks võimalus taotleda
turuarendustoetust ning toidu ekspordivõimaluste edendamise toetuse raames toimus ka
kontaktreis Saksamaale.
Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Tarbijate
nõudlus mahetoodete järgi suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega
laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. Mahepõllumajandusliku maa (sealhulgas
üleminekuajal olev maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa) pindala oli 2021. aasta lõpus
229 400 hektarit, suurenemine võrreldes 2020. aastaga 5587 ha võrra (2,5%). Mahetootmisega
tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2021. aastal 2043, võrreldes eelmise aastaga vähenes
nende arv 7 võrra ehk 0,3%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega ka järjest suuremaks
kasvanud – 2021. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 112 ha
mahepõllumajandusmaad. Igal aastal suureneb ka mahetooraine väärindamisega tegelevate
ettevõtete arv. 2021. aastal tegeles mahetoorainest toodete valmistamisega 210 ettevõtet.
Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms.
Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid,
teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes, sealhulgas
lasteasutuste toitlustamisel.
Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda
elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse
arendamist peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, kus
Maaeluministeeriumile on antud teema osas juhtroll. Maaeluministeerium panustab ka „Teadus-
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035
fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse. Taaste- ja
vastupidavuskava (RRF) ressursitõhusate rohetehnoloogiate investeeringute tegevuse
„Bioressursside väärindamine“ (kogueelarve on 23,8 mln eurot) raames toetatakse
investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh
kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge
lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Toetuse taotlusvoor avaneb 2022. aasta esimesel
poolaastal ja tegevused viiakse ellu 2026. aasta esimeseks poolaastaks. Taastekava
bioressursside väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse
jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavad suurprojektid. ÜPP strateegiakava 2021-2027
raames valmistatakse samuti ette bioressursside väärindamise investeeringute sekkumist
(alates aastast 2023), keskendudes eelkõige esmatootjatele suunatud väikeprojektidele
(perioodi kogueelarve 3 mln eurot).
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime:
- Jätkati väikepõllumajandustootja toetuse maksmist ja ka tootmisega seotud toetuste
maksmist piima-, puu- ja köögivilja, ute ja kitse kasvatamise sektoris.
- Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete
arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning
turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere toetuse ja mesindusprogrammi ning
koolikava toetuse rakendamist.
36
- Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga, mis on avaldanud mõju
kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu või projekti
suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka edaspidi,
pikendati põllumajandustootjatele ning toiduainetööstustele suunatud
investeeringutoetusmeetmete investeeringute tegemise tähtaega.
- 2021. aastal algatas Vabariigi Valitsus vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja esitati
Riigikogule. Seaduse eelnõu eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris
kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist.
Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja kalandussektori konkurentsivõime
seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 miljonit eurot aastas).
- 2021. aastal valmis analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamise kohta, mis esitati
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Jätkutegevusena koostatakse 2022. aasta jooksul
ringbiomajanduse arendamise teekaart ja piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid. Jätkati
sekkumiste ettevalmistamisega RRF ja ÜPP raames.
Põlvkondade vahetus:
- Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme
rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine
Ühistegevus ja koostöö:
- Jätkus ühistegevuse pikaajalise programmi rakendamine ja selle raames ühistute arendamisse
suunatud tegevuste elluviimine.
- Tehti muudatused tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise
määrusesse, et aidata kaasa tulundusühistute tunnustamisele tootjaorganisatsioonina, mis
suurendab nende turujõudu ja annab võimaluse saada erandeid konkurentsireeglitest.
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal:
- Jätkati ühtse pindalatoetuse ning rohestamise toetuse rakendamist.
- 03.11.2020 otsustas VV eraldada reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot
põllumajandussektori toetamiseks, toetus maksti 2021. aastal majanduslikku kahju enam
kannatanud tegevusvaldkondade põllumajandustootjatele. 2021. aasta kevadel valmistati ette
toetuspakett mahus 15,8 miljonit eurot põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks Covid-
19 mõjudega toimetulemiseks. 2021. aasta lõpus valmistati ette teine toetuspakett mahus 5,5
miljonit eurot piima- ja sealihatootjate erakorraliseks toetamiseks Covid-19 mõjudega
toimetulemiseks.
- Jätkati tegevusi EL turu läbipaistvuse rakendamiseks.
- Jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus,
millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis
käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes
esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu
müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat
kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles
kokku lepitud. Seadus võeti vastu 14.09.2021 ja jõustus 01.11.2021.
- Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka
saagikindlustust.
37
- Euroopa Komisjonile esitati taotlus ja alates 1. jaanuarist 2022 on Eesti Euroopa
viinamarjakasvatuse piirkonna nimekirjas.
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand:
- 2021. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2015-2020“ raames välja töötatud ja hästi
toimivate Eesti toitu tutvustavate tegevusformaatide rakendamist. Koostöös Eesti Peakokkade
Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Maaelumuuseumid rakendas lastele
suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning korraldas haridusliku sisuga maaelu
ja toidu teekonda tutvustavaid laagriprogramme. Toimus virtuaalne avatud toidutööstuste nädal
ning septembris tähistati Eesti toidu kuud. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2021. aastal Põhja-Eesti.
Kohaliku toidu alase teavitustöö tegemiseks tehti koostööd kahe teleprojektiga, milleks oli lastele
ja noortele suunatud telesaade „Magus Molekul“ (eetris ETV 2-s) ning erinevatele
vanuserühmadele suunatud telesaade „Suus sulav Eesti“ (eetris ETV-s). Samuti panustas
Maaeluministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse ettevalmistamisse rahvusvaheliseks
kokandusvõistluseks Bocuse d´Or Lyon 2021.
- 2021. aasta lõpus kinnitati Eesti toidu visioonidokument aastateks 2022–2025, mille raames
tehakse institutsionaalset koostööd mitme teise toiduvaldkonnaga seotud ministeeriumi ning
sektori esindusorganisatsioonidega.
- 2021. aasta märtsis lõppes 3,5 aastat kestnud 10 Läänemere-äärse riigi koostöös elluviidud
Interreg projekt „Baltic Sea Food“. 25. märtsil 2021. a toimus projekti lõppkonverents, kus
tutvustati projekti tulemina valminud ärimudeli raamistikku ning tutvustati kohaliku toidu
edulugusid laiemale publikule. Projekti väljundina valmis 2020. aasta novembris
Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös
kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas (kohaliktoit.maaturism.ee), mille eesmärk on
koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.
- 2021. aasta juunis jõudis lõpule kaitstud geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess.
Kvaliteedikava on avatud Kagu-Eesti piirkonna ettevõtjatele, kes turustavad tootespetsifikaadile
vastavat sõira ning on teinud vastavasisulise teavituse Põllumajandus- ja Toiduametile. Nimetuse
„Sõir“ registreerimistaotluse esitas Maaeluministeeriumile Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna
sõira-tootjate laiendatud huvirühm, kuhu kuulub 7 ettevõtet.
- Toidu ekspordivõimaluste edendamise toetuse raames korraldati 2021. aasta oktoobris
kontaktreis Saksamaale, kus osales üheksa ettevõtet. Samuti jätkati turuarendustoetuse ja
lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu
turustamisvõimaluste arendamise toetuse rakendamisega.
- 2021. aasta kevadel alustas teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime
edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk on Eesti eksportööride ekspordialaste teadmiste
ning müügialaste oskuste parandamine. 2021. aastal korraldati koolitusprogrammid nii
ekspordiga alustavatele ettevõtetele kui juba kogenud eksportööridele, toimusid erinevad
infopäevad, ettevõtete personaalsed nõustamised ning toodeti mitmeid järelkuulatavaid
taskuhäälinguid turgudele sisenemise ja ekspordiks sobiva toote arendamise teemadel.
- Jätkus põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse ning
toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse
rakendamine.
Mahepõllumajandus:
38
- Mahemajanduse tervikprogramm 2018-2021 lõppes. PTA teenusdisaini projekti raames
analüüsiti mahepõllumajanduse järelevalvega seotud kitsaskohti ja töötati välja võimalikud
lahenduskäigud. Eesmärk on muuta järelevalve riskipõhisemaks ja sh anda tõendamiskoormust
ettevõtjatele.
Koostöös HTMi ja MKMiga töötatakse välja mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava
aastateks 2023–2030. Avakoosolek toimus 2022. a jaanuaris, eesmärk on tegevuskava
kinnitamine 2022. aasta teises pooles.
- 2021. a eraldati Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et täiendavalt
laste tervisesse, toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse ning keskkonna
alastesse teadmistesse panustada ning toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades.
Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete tarbimise suurendamisele ja
turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustame mahetooraine kasutamise kompenseerimisest
koolidele ja lasteaedadele, mis kasutavad toitlustamise ökomärki, mis tähendab et vähemalt 20%
toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on mahetooted. Lisaks on kavas korraldada
koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. 2022. aasta eelarve on 0,8
miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma 2022. aasta II poolaastal. Järgnevatel aastatel
on eelarve suurendamise vajadus ca 0,4 mln eurot aastas.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti
suutlikkust tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda
sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse
valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja
taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja
veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud.
3.7 Meede – Maa- ja rannapiirkonna areng
Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond.
Meede jaguneb kaheks tegevuseks: maaelu ja kohalik kogukond ning finantsinstrumendid.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Maa- ja rannapiirkonna areng
Meetme mõõdik Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte 27,68 27,52 27,76 27,76
osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %
Meetme mõõdik Maapiirkonnas töötavate inimeste arv 179 186 000 162 600 179 800
põhitöökoha asukoha alusel 800
Meetme mõõdik Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus 27,4 28,4 27,4 27,4
koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha
alusel, %
Tegevus Maaelu ja kohalik kogukond
Tegevuse mõõdik Toetatud projektide abil loodud töökohad 1436,75 - 355,78 1200
Tegevuse mõõdik Maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad 63,84 63,84 63,84 63,84
kohaliku arengu strateegiad, (%)
39
Tegevus Finantsinstrumendid
Tegevuse mõõdik Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 234 254 128 250
Tegevuse mõõdik Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 1,23 - 1,14 1,17
kaupa, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen
Tegevuse mõõdik Saavutatud võimendav mõju tootegruppide 2,48 - 2,87 2,87
kaupa, pikaajaline laen
Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused on suunatud maa- ja rannapiirkondade
kestlikkuse tagamisele, edendades nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning tugevdades ja
rakendades vastava piirkonna ja sealse kogukonna potentsiaali. Oluline on tagada
põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning
maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Oluline roll on
maapiirkonna maine teadlikul kujundamisel (sh eestimaise väärtustamisel), tööhõive ja
majanduskasvu edendamisel ning keskkonnakvaliteedi säilitamisel – need tegevused aitavad
tagada atraktiivse elukeskkonna. Selleks toetame maapiirkonna arengusse panustavaid ning bio-
ja ringmajandust soodustavaid tegevusi ning kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi
rakendamist. Maapiirkonna areng seotakse tihedamalt inimkapitali arengu ja teadusuuringutega,
tõhusa innovatsiooni toetamise ja tulemuslikkuse parandamisega, kõrget lisandväärtust loova ja
eksportiva toiduainesektoriga ning kvaliteetse ja puhta toidu tagamisega.
Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast, kellest ligi pooled tegelevad
teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja
kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 28% koguhõives
osalejatest, s.o 186 000 inimesele.
Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on
viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Majandus maapiirkonnas on kohanenud ning
muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja
teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule. Samas
inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga töökohti napib.
Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja
langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui
linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis
maapiirkonnas see kahaneb.
Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud
eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja
ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse
maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meedet. 2021. aasta
lõpu seisuga on toetus määratud rohkem kui seitsmesaja ettevõtja investeeringuprojektidele
kokku summas 57,1 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 35,5 miljonit eurot, mis on
üle 50% meetme eelarvest. Ettevõtjate huvi meetme kasutamise vastu vajalike investeeringute
tegemiseks on suur. Meetme mõju uute töökohtade tekkimisele maapiirkonnas on
märkimisväärne, arvestades taotlustes prognoositud uute loodavate töökohtade arvu.
Töökohtade loomisel on suure panuse andnud ka LEADER meede. 2021. aasta lõpu seisuga on
kasutatud 75% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 73% planeeritud eelarvest.
40
Võrreldes eelmise aastaga on määratud ja makstud osakaalud väiksemad, sest 2021. aastal
suunati täiendavaid vahendeid LEADER meetmesse. Euroopa Liidu ja Parlamendi (EL) määrusega
nr 2020/2220, mille Euroopa Liidu nõukogu (liikmesriigid) ja Euroopa Parlament 2020. aasta 23.
detsembril vastu võtsid (edaspidi üleminekumäärus) pikendati maaelu arengukava kestvust kahe
aasta võrra ning suurendati maaelu arengukava eelarvelisi vahendeid. Senised tulemused
LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste
vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate
töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. 2021. aasta
lõpu seisuga on loodud töökohti kordades rohkem kui algselt planeeriti.
Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna
laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või
maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu
või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada
uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid
rahastamisvahendeid. 2021. aastal jätkus finantsinstrumentide rakendamine kahe toote, mikro-
ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu kaudu. Tänu
üleminekumäärusele said ka finantsinstrumendid täiendavalt 15 miljonit eurot
üleminekuperioodil (2021-2022) laenude väljastamiseks. Uued vahendid andsid võimaluse
taasavada laenude väljastamine, mis 2020. aastal eelarve vahendite lõppemise tõttu peatati.
COVID-19 tingitud olukorra jätkumise tõttu tekkis mitmetel ettevõtjatel käibekapitali vajadus, mis
kasvatas laenu lõppsaajate arvu 2021. aastal 254-ni. Saavutatud mõju mõlema finantstoote puhul
viitab sellele, et lisaks laenusaajatele on finantstoodete kaudu kaasatud täiendavat ka erakapitali,
mis võimaldab toetada suuremas ulatuses ettevõtjaid.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Üleminekumäärusega pikendati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014 – 2020 kahe aasta võrra
ning lisandusid täiendavad vahendid. Koos üleminekumäärusega, kaasati MAK vahendite hulka
ka Euroopa nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel vahendid COVID-19 kriisi järgse taastumise
toetuseks (edaspidi taastekava vahendid). Maa- ja rannapiirkondade arenguks said täiendavaid
vahendeid kõik kolm tegevust. Rahastamisvahendisse suunati 15 miljonit eurot taastekava
vahenditest, millest 8 miljonit eurot läks põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise
investeeringuteks kõigi põllumajandusettevõtete majandustegevuse tulemuslikkuse
parandamise ning põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise ja moderniseerimise
hõlbustamise, eelkõige eesmärgiga turul osalemise suurendamise ja turule orienteerituse ning
põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise suunal, 4 miljonit eurot põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise mitmekesistamise investeeringuteks väikeettevõtete loomise ja
arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamise suunal ning 3 miljonit eurot maapiirkonnas
majandustegevuse mitmekesistamise investeeringuteks mittepõllumajandusliku tegevuse
mitmekesistamiseks, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise
hõlbustamise suunal. LEADER meetme vahendeid suurendati kokku 35 miljoni ulatuses, millest
30 miljonit eurot tulenes üleminekuperioodist ning 5 miljonit taastekavavahenditest.
Üleminekuperioodi vahenditest 1,8 miljonit eurot nähti ette perioodi 2023 – 2027 kohaliku arengu
strateegiate ettevalmistamiseks. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meede
sai täiendavalt taastekava vahenditest 14 miljonit eurot.
- Maaelu Edendamise Sihtasustuse meetmete pikendamine. 4. märtsi 2021. aasta VV
kabinetiistungil otsustati 2020. aasta lisaeelarve meetmed ja kasutamata vahendid kanda üle
aastasse 2021. Samuti kinnistati uus eelarvejaotus: laenukäendusele 62,3 mln eurot, laenudele
41
87,7 mln eurot, põllumajandusmaa kapitalirendile 50 mln eurot. Laenukäenduse meetme osas on
tehtud otsused 168 ettevõtjale 49,6 miljoni euro osas ja lepinguid on sõlmitud 46,1 miljoni euro
ulatuses. Põllumajandusmaa kapitalirendi osas on tehtud otsused 23 taotlejale 5,5 miljonit euro
ulatuses ja lepinguid sõlmitud 4,7 miljoni euro ulatuses.
- 2021. aasta lõpus alustas MES kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või
rekonstrueerimiseks. Katseprojektina rakendatakse kaaslaenu esmalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti
(Põlva-, Võru-, ja Valgamaa) alla 1000 elanikuga asustusüksustes13. Sihtasutuse kaaslaenu
maksimaalne summa on 100 000 eurot.
- Euroopa Komisjon avalikustas „Maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastaks 2040“14.
Visiooni eesmärgiks on muuta maapiirkonnad võimekateks, ühendatuks, vastupanuvõimeliseks
ja edukateks. Visiooniga koos luuakse maapiirkondade kokkulepe, ühendamaks avalikku sektorit
ja sidusrühmasid ning suunatakse nad tegutsema lähtudes maapiirkondade elanike vajadustest.
ELi maaelu arengu tegevuskava kaudu soodustatakse territoriaalset ühtekuuluvust ja
innovaatiliste ettevõtete teket maapiirkondadesse, edendatakse uusi ja täiustatud oskusi,
tagatakse parem taristu ja teenused ning võimendatakse kestlikku põllumajandust ja
mitmekesist majandustegevust maapiirkondades. Eesti seisukohad Euroopa Liidu
maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastani 2040 kohta kinnitas Vabariigi Valitsus 4.
novembril 2021.
- Alustati Maaeluga arvestamise metoodika (ingl k rural proofing) välja töötamist. Koostöös
Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga uuendati maa- ja rannapiirkondade mõju
hindamise osa ning alustati mõjude hindamise kitsaskohtade välja selgitamisega. Töö
metoodikaga jätkub 2022. aastal, mil on planeeritud alustada ka rakendamisega.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud piirangud ja kriis takistasid
jätkuvalt projektitaotluste tegevuste ja investeeringute ellu viimist. Aasta teises pooles toimunud
energiahindade kasv mõjutas samuti projektide elluviimist ning planeeritud investeeringute ja
tegevuste ellu viimine osutus kallimaks. Lõplikud mõjud katkestatud või edasilükatud
projektidest selguvad jooksvalt, kuid tänu MAKi pikenemisele on võimalik toetada täiendavaid
projekte tagamaks eesmärkide saavutamise.
13
2022. aasta I kvartali seisuga on taotletud 13 kaaslaenu summas 677 tuhat eurot. Sõlmitud lepinguid on 7
summas üle 400 tuhande. Sõlmitud lepingutest 4 on eluaseme ostmiseks ja 3 ehitamiseks.
14
https://ec.europa.eu/regional_policy/et/newsroom/news/2021/06/30-06-2021-long-term-vision-for-rural-areas-
for-stronger-connected-resilient-prosperous-eu-rural-areas
42
4 Kalanduse programm
Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Eesti 2035 sihid Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Peavastutaja Maaeluministeerium
Kaasvastutaja Keskkonnaministeerium
Kaasatud asutused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja
Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA)
Tegelik täitmine Sihttasemed
2020 2021 2021 2022
Programm Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis 26579 - 28 500 29 000
tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük,
Kalandus vesiviljelus ja kala töötlemine), €
Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad 1904 - 1847 1857
kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus
ja kala töötlemine)
Heas seisus kalavarud, % 39 - 52 53
4.1 Kestlik kalandus
Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude säästliku majandamise.
Meede jaguneb viieks tegevuseks: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja
turustamine, vesiviljelus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete
rakendamine ja kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine (KeM tegevus).
Tegelik täitmine Sihttasemed
Planeerimistasand Nimetus 2020 2021 2021 2022
Meede Kestlik kalandus
Meetme mõõdik Kutselise kalapüügi lisandväärtus sektori 48 689 - 56 000 56 500
töötaja kohta, €
(2019)
43
Meetme mõõdik Vesiviljeluse lisandväärtus sektori töötaja 27486 - 12700 24400
kohta, €
(2019)
Meetme mõõdik Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide 68 71 Tase ei ole Tase ei ole
osakaal kalakaitses, % langenud langenud
Meetme mõõdik Majanduslik mõju (sotsiaalmajanduslik 210 - 320 278
mõju) harrastaja kohta aastas, €
Tegevus Kutseline kalapüük
Tegevuse mõõdik Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris 53,7 53,9 53,9 54
hõivatute keskmine vanus
Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete töökohtade 607 (2019) - 540 535
arv
Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine 81,8 (2019) - 98,2 94
palk (suhe Eesti keskmisesse), %
Tegevuse mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, 70 392 500 - 64 800 000 65 100 000
(EUR)
(2019)
Tegevus Vee-elusressursside töötlemine
Tegevuse mõõdik Eksporditavate toodete koguväärtus, € 121 608 465 129 895 675 130 000 000 127 000 000
Tegevuse mõõdik Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg 15 (2019) - 19 19,5
inimese kohta)
Tegevuse mõõdik Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris 21 811 - 17800 18000
töötaja kohta, €
Tegevus Vesiviljelus
Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete töökohtade arv 64 (2019) - 107 70
Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk 50,24 (2019) - 53,6 53,6
(suhe Eesti keskmisesse), %
Tegevuse mõõdik Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4 138 330 - 5200000 6000000
(2019)
Tegevuse mõõdik Vesiviljelussektori toodang, tonni 1040 - 1200 1400
Tegevus EMKF keskkonnakaitsemeetmete
rakendamine
Tegevus Kalavarude haldamise ja kaitse ning
harrastuspüügi korraldamine
Tegevuse mõõdik Madalas seisus varude arv 23 - 18 18
Tegevuse mõõdik Jõgedel avatud rändetakistuste arv (tk) 108 114 110 115
Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seetõttu tuleb kalavarude
kasutamist ja kaitset korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada
nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike
eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele
44
vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu
tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule.
Kutselise kalapüügi, kalatöötlemise ja vesiviljeluse valdkonnas tegutses 2020. aastal 242
ettevõtet 1904 töötajaga. Sektori ettevõtete toodangu müügitulu oli 225 milj €. Võrreldes
2019. aastaga on ettevõtete arv vähenenud 17 üksuse võrra, aasta keskmine tööga hõivatud
inimeste arv on suurenenud 15 inimese võrra. Müügitulu suurenes võrreldes 2019. aastaga 14,2
milj euro võrra. Lisandväärtus sektori töötaja kohta oli kalapüügis ja vesiviljeluses 39 508 eurot
ning kalatöötlemises 21 811 eurot. Kalatöötlemises on see näitajad võrreldes 2019. aastaga
jäänud samasse suurusjärku samas kalapüügis ja vesiviljeluses vähenenud 7150 euro võrra.
Trendid on tingitud peaasjalikult COVID-19 leviku mõjudest ning tootmissisendite hindade
kallinemisest.
Eesti kutselise kalapüügi kogumaht oli 2021. aastal 72 428 tonni ning selle väärtus
esmakokkuostuhindades üle 56,5 milj euro.
Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestma
jäämise tagamiseks kalandussektorist positiivse kuvandi loomist ja tõhusamat koostööd teadus-
ja haridusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori vahel.
2020. aastal COVID-19 levikust tingitud müügikäibe vähenemise tõttu fokusseeriti EMKF
toetusmeetmeid müügikäibe vähenemise hüvitamisele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise ning töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele, mille lõplikud väljamakseid ettevõtjatele
tehti 2021. aasta alguses.
Kalatöötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks tuleb pöörata enim tähelepanu
lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasata selle saavutamiseks senisest enam
teaduspotentsiaali. Kalatööstuste poolt loodi 2021. aastal 14,9 miljonit eurot lisandväärtust, mis
vähenes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta
oli 2020. aastal 21 811 eurot.
Eestis on kalatarbimine viimase kolme aastaga langenud. Värskeima, 2020. aastal
Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu järgi on kala kogutarbimine Eestis langenud koguni 15
kg-ni elaniku kohta aastas. Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2021. aastal 368%, mille
mõningast langust eelnevate aastatega võrreldes mõjutab ka kutselise kalapüügi sektori
püügivõimaluste vähenemine. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodang,
tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loovad eeldused toodete tarbimise
suurendamiseks. Kalasöömise harjumuse taastamiseks jätkab Maaeluministeerium kaheaastase
kampaaniaga „Kala kõlab hästi“, mille eesmärk on tuua kala kui väärtuslik toiduaine tagasi
inimeste meeltesse. Teavituskampaania kestab 2023. aasta märtsini.
Kuna Eestis püütakse üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub kalapüügisektori
majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist, kus oluliste turgude äralangemine võib vähendada
sektori tulusust. Nii näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule
kehtestati ekspordipiirangud. COVID-19 levikust tingituna vähenes Euroopa-suunaline eksport
eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa
nõudlus langes ära ning kaup jäi seisma külmladudesse. Toiduraiskamise vältimiseks taotles
Maaeluministeerium 2021. aastal Vabariigi Valitsuse reservist üle 1,8 miljonit euro, et võimaldada
COVID-19 puhangust tingitud olukorras kalapüügitoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjale
erakorralist toetust. 2022. aasta alguseks maksti ettevõtjatele toetusena välja kokku 433 503
eurot.
45
Eesti tegutseb viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks veel
kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit.
Tootjaorganisatsioonide liidul on Paldiskis asuv moodne ja kõrgtehnoloogiline
kalakomponenditehas, mille toodang on nii kalajahu kui kalaõli, andes 1% ja 1,6% Euroopa
vastavast kogutoodangust.
Eesti vesiviljeluse moodustavad järgmised tegevusvaldkonnad: kaubakala kasvatamine,
vähikasvatus ja kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ning alustatud
on karbi ja vetikakasvatuse arendamisega. 2022. aastal oli Põllumajandus- ja Toiduametis
vesiviljelustootjana registreeritud 51 tegutsevat vesiviljeluskasvandust, kellest 29 kasvatas
kala ja 22 jõevähki. Võrreldes 2019. aastaga langes tootmismaht 2020. aastal 20 tonni.
Kogutoodang oli 1040 tonni, mida võib siiski lugeda Eesti kalakasvatustoodangu puhul üpriski
kõrgeks toodangumahuks alates 1992. aastast. Palk on sektoris rahalises mõttes küll tõusnud,
kuid üldise Eesti keskmise palgatõusuga ei ole suudetud sammu pidada. Vesiviljelussektoris
toimunud tööjõulanguse tõttu on suurenenud lisandväärtus töötaja kohta, kus arvestades COVID-
19 tingitud negatiivsest mõjust majandusele ei pruugi tööhõive vesiviljeluses kasvada.
Merevesiviljeluse arendamisel võib tööhõive sektoris kasvutrendi näidata ning see võib mõningal
määral lisandväärtuse kasvu töötaja kohta vähendada.
Heas seisus varude osakaal langes 2020. aastal 39% peale ja tõenäoliselt on langust oodata ka
2021. aastal (2018. a oli 50% varudest heas seisus). Varude seisund on halb. Suur väljakutse
heas seisus varude taastamiseks on rannapüügis püügikoormuse vähendamine, püügivahendeid
on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega. Samuti on vajalik kalavarude
kaitsemeetmeid ajakohastada, näiteks tõsta ahvena alammõõtu. Eesmärgiks on tõsta 60%
varudest heale tasemele 2030. aastaks. Praegu oleme liikunud eesmärgist eemale. Eesmärk on
ambitsioonikas ja nõuab head koostööd KeM ja MeM valitsemisalade vahel.
2020. a oli majanduslik mõju 1 harrastaja kohta aastas 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise
tagasilöögi rangelt kehtestatud koroonapiirangud. Mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse
üldise taseme ja heaoluga, kui majanduse üldnäitaja väheneb, vähenevad ka kulutused
harrastuspüügile. Mõõdiku tulemused selguvad igal teisel aastal. Järgmise info saame
harrastusuuringuga, mis teostatakse 2022. a kohta ja valmib kevadel 2023.
Olulisemad tegevused ja arengud 2021. aastal:
- Leevendamaks COVID-19 tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tootjatele ja töötlejatele, võimaldati PRIA kaudu EMKF 2014–2020
vahenditest hüvitada müügikäibe vähenemisest tekkinud majanduslikku kahju. Müügikäibe
hüvitamise taotlusi esitati mõlema sektori peale kokku summas 1 576 126 eurot. Lisaks
võimaldati tunnustatud kalapüügisektori tootjaorganisatsioonidele maksta hüvitist ajutise
ladustamise eest juhul, kui kalapüügitooteid ei õnnestunud COVID-19 olukorra tõttu turul
realiseerida. Ladustamisabi taotleti kokku summas 998 734,3 eurot. Mõlema meetme lõplikud
väljamaksed ettevõtjatele tehti 2021. aasta alguses.
- Tõstmaks Eesti inimeste kalatarbimise harjumusi kutsuti EMKF 2014–2020 vahendite toel ellu
kampaania, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste kalatarbimist. Kampaania on ellu kutsutud
võimaluste nägemiseks, soodustada tarbija ja kalatoodete pakkuja kokkusaamist. Kampaania
idee on „Kala kõlab hästi“, mille märksõnadeks on maitsev, lihtne ja soodne. Kampaania
südameks on koduleht www.kalatoidud.ee. Kampaania idee leiti rahvusvahelise ideekonkursi ja
laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel.
46
- Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu pakutavate Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 ja EMKF
2014–2020 laenumeetmetele võimaldatakse COVID-19 tingitud olukorra tõttu ettevõtja taotluse
alusel vähendada juba sõlmitud laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks nii, et intress ei
oleks väiksem kui 1% + EKP määr.
- Ühistegevuse soodustamiseks jätkab tegutsemist viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori
tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks veel traalpüügi organisatsioone koondav
tootjaorganisatsioonide liit. 2021. aastal tunnistati kehtetuks tulundusühistu Kalakasvatajate
Ühistu Ecofarmi tunnustus kalandustoodete tootjate ühendusena. Kalandusvaldkonnast
teadlikkuse tõstmiseks ning positiivse kuvandi loomiseks korraldas Kalanduse Teabekeskus
2021. aastal EMKF 2014–2020 finantseerimisel kokku 31 koolitust ja teabepäeva, osales
infotelgiga kahekümnel avalikul üritusel ja festivalil ning organiseeris kaks konverentsi.
Teabekeskuse tellimusel valmis 10 uuringut ning anti välja seitse trükist ja kaks rakendust.
Teostati konkurss "Aasta Kalandustegu". Suurima ettevõtmisena toimus Läänemere kilu ja räime
kui kvaliteetse kalatoorme populariseerimise kampaania Ukrainas, mis tuli küll Venemaa
agressiooni tõttu 2022. aasta veebruaris kõige otsustavamas faasis lõpetada.
- Ukraina on üks püsivamaid ekspordipartnereid kilu ja räime ekspordil ning on kalatoodete
kaubagrupis viie peamise ekspordipartneri hulgas. Venemaa invasioon Ukrainasse häirib
kalapüügitoodete eksporti. Arved, mis olid Venemaa sissetungi ajaks Ukraina poolt Eesti
ettevõtjatele tasumata, jäävad tõenäoliselt maksmata. 2022. aasta saab olema väga keeruline
eriti nendele ettevõtjatele, kes on sõltuvad Ukraina turust. Inimestele stabiilise töö tagamiseks
jätkatakse püükidega. Vältimaks suurte laovarude tekkimist külmladudesse, tuleb leida kaubale
alternatiivseid turge.
- Jätkus erinevate infosüsteemide arendamine ja ajakohastamine. Kutselise kalapüügiga
seonduvate andmete kogumiseks ja andmehalduseks sõlmiti kolme aastane raamleping
kutselise kalapüügi registri ja selle allregistrite arendamiseks. Aastatel 2021-2022 on
väljatöötamisel lahendused täiselektroonilisele andmeedastusele üleminekuks, mis võimaldab
andmete operatiivsemat ja kvaliteetsemat kogumist ja töötlemist, samuti tõhusamat
kalapüügialase järelevalve korraldamist. Lisaks on teostamisel kaasaegsete põhimõtete
juurutamine nii registri juurdepääsu õiguste kui üleüldise kasutajamugavuse vaates.
Harrastuskalapüügi korraldamise efektiivsemaks toetamiseks, valmistas Keskkonnaamet ette
TEHA klienditoe tagamise, mis käivitus 2022.
- Riigikogu maaelukomisjon algatas kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega
soovitakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks püügivahendite piirarvuna püügiõiguse
omanikele jaotatavatele püügivõimalustele ka aastase lubatud saagi jaotamise võimaldamist
väljapüügimahuna püügivahendite kohta (individuaalkvootidele üleminek). Samuti soovitakse
eelnõuga kaotada võimalus jooksval aastal kalapüügiõiguse kasutada andmine ning korduva
tõsise rikkumise korral sätestada kalapüügiõiguse vähendamine. Riigikogu komisjonides
toimusid arutelud menetluses oleva seaduse eelnõu üle, kuid lõpliku selguseni eelnõu sisu osas
2021. aastal ei jõutud.
- Keskkonnaametis jätkati kalapüügi järelevalvet senisel tasemel. KeA- le pandud kohustused
on täidetud (Peipsi kokkulepped, Euroopa traalpüügi mahud jt). Parendatud on kontrolli- ja
järelevalve süsteeme. Olulisemate kalaliikide, suurema püügisurvega tegevuste üle on kontroll
saavutatud, need on kaetud kontrollikavadega, et järelevalve oleks eesmärgistatud ja ressurss
suunatud õigesse kohta. Tähtsamatest kontrollikavadest võib välja tuua lõheliste ja jõevähi oma.
47
- 2021. aastal avati 6 paisu: Sinialliku, Helme, Unukse (Pada jõel), Otri ja Jõekääru pais (Udriku
ojal) ning Kaldamäe pais samanimelisel ojal. See on pidev töö rändetakistuste likvideerimiseks,
käib aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning KeM-i haldusala asutustega.
- Kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamiseks olulised õigusaktid on
kehtestatud (nt kutseliste püügivõimaluste ja tasude määrus, ajutised püügipiirangud nii
kutselistele kui ka harrastajatele).
- KIK-i abiga on toetatud harrastuspüügi taristute arendamist.
- Kalandusuuringud on läbi viidud ning saadud soovitused teadlastelt.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:
- COVID-19 haigust põhjustav koroonaviiruse levik vähendas Euroopa suunalist eksporti eeskätt
magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlust
2021. aasta esimese pooles ei olnud. Üldiselt hakkas kaubavahetus aasta kestel tasapisi
taastuma ja Eesti päritolu eksporditavate kalatoodete koguväärtus ja mahud olid 2021. aasta
lõpuks tõusutrendis. Magevee kalade töötlejatele võib 2022. aasta tulla endiselt keeruline,
sõltudes ka sellest, kui kiiresti HoReCa sektoris suudetakse Lääne-Euroopas olevad laovarud ära
kasutada.
- Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju ka kalandussektorile, tõstes kulutusi
nii tootmises, töötlemises kui kalakasvatuses, ning avaldudes ühtlasi kala kalatoodete hindades
poelettidel. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi igapäevaselt poes käies
vahetumalt, ning reageerivad hinnatõusule tihti ka kala asemel odavamate alternatiivide kasuks
otsustamisega, mis pärsib ka kalatarbimise tõusu.
- Tooraine hinnad lõheliste osas olid viimase kümnendi madalaimal tasemel, mis võimaldas
eeskätt lõhe ja forelli töötlejatel mõnevõrra soodsamalt valmistada kalatooteid. See mõjutas aga
Eesti vesiviljeluse sektorit, kus ca 90% kasvatatavast toodangut moodustab vikerforell. Kohalikud
tootjad konkureerivad eksporttoodetega, mille turuhind on Eesti toodete tootmishindadega
sarnane. 2022. aasta alguses on lõheliste hinnad võrreldes 2021. aasta sama ajaga ca 30%
tõusnud.
- Merevesiviljeluses, kus on potentsiaali vesiviljelustoodangu mahu oluliseks suurendamiseks,
pärsib arengut erinevate osapoolte vahel ühise arusaamise puudumine merekeskkonda
lisanduvate toitainete kompenseerivatest meetmetest, mis võimaldaks majanduslikult
jätkusuutlikku tootmist.
- Kalapüügiseaduse muutmise seaduse menetlusprotsessi venimine takistab tõhusamat
kalapüügiõiguse tõsiste rikkumiste karistussüsteemi rakendamist ning teiselt poolt ka võimalust
minna üle täiselektroonilisele kalapüügiga seonduvate andmete edastamisele, kuivõrd
kalapüügiseaduse muutmise seadusega luuakse selleks vastav volitusnorm. Hetkel puudub
selgus ja ajaplaan, kuidas eelnõu menetlus jätkub ning kas seda jõutakse menetleda Riigikogu
praeguse koosseisu ajal. Sellest tulenevalt on raskendatud ka kutselise kalapüügi registri
arendustööde ja teiste õigusaktide väljatöötamise planeerimine nii õigusloome protsessi, IT-
arenduste kui ka sihtrühmade muudatusteks ettevalmistamise mõttes.
- Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu
korrigeerimine, ahvena alammõõdu tõstmine, püügivahendite silmasuuruse
korrigeeriminerändeteede avamine).
48
5 Aruandeaasta eelarve täitmine
2021. a esialgne eelarve 2021. a lõplik eelarve 2021. a täitmine (tuhat
(tuhat eurot) (tuhat eurot) eurot)
Programm - Põllumajandus, toit, maaelu
Investeeringud 2 351 5 302 3 535
Kulud 408 557 407 164 391 843
Põllumajanduskeskkond
Investeeringud 142 1 869 780
Kulud 104 107 97 736 95 245
Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Investeeringud 45 407 229
Kulud 21 770 22 433 18 267
Toiduohutus
Investeeringud 272 267
Kulud 9 741 10 788 10 112
Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Investeeringud 15 1 328 1 078
Kulud 34 506 34 522 33 722
Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine
Investeeringud 344 1 269 1 105
Kulud 199 078 217 734 212 536
Maa- ja rannapiirkonna areng
Investeeringud 131 158 77
Kulud 39 355 23 951 21 962
Programm - Kalandus
Kestlik kalandus
Investeeringud (MeM) 44 638 406
Kulud (MeM) 28 400 18 199 16 153
Investeeringud (KeM) 110 556 377
Kulud (KeM) 5803 8050 6242
49