Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie nr
Terviseamet Meie 30.04.2020 nr 16-6/200709/2002518
[email protected]
Sünnitusabi Eesti haiglates eriolukorra ajal
Austatud minister
Austatud peadirektor
Õiguskantsler on saanud pöördumisi sünnitusabi osutamise kohta eriolukorra ajal, suhelnud
erialaseltsidega ning jälginud sünnitusabi puudutavaid meediakajastusi. Kaebusi ja küsimusi on
tekitanud isikukaitsevahendite varud sünnitusosakondades, sünnitoetajate haiglasse
mittelubamine, sünnitajatele Covid-19 diagnoosimiseks tehtav test ning kaitsemaski kandmine.
Sünnitajate õigusi kaitsevad nii Eestile siduvad rahvusvahelised konventsioonid kui ka Eesti
Vabariigi põhiseaduse §-d 12, 16, 18, 26 ja 28. Haiglas nakatumise vältimiseks on piirangud
vajalikud ja mõistetavad, ent need ei tohi olla tegelikku olukorda arvestades ülemäära ranged.
Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga koostasid Eesti Naistearstide Selts, Eesti
Ämmaemandate Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts soovitused „Sünnitus,
raseda ja vastsündinu jälgimine COVID19 epideemia ajal“. Erialaseltside soovituste näol on
tegemist üldise juhisega tervishoiuteenuse osutajatele ning juhul kui konkreetne haigla suudab
tagada patsientide ja personali ohutuse, siis on võimalik teha sünnitajale soodsamaid erandeid.
Eesti Haigekassa edastas need soovitused haiglatele 19.03.2020 (nr 3-22/8969) kaaskirjaga, milles
seisis: „Palun võtta lisatud soovitused igapäevatöös kasutusele.”
Tervishoiuteenuse osutaja peab kehtiva õiguse kohaselt oma võimalusi hinnates otsustama, kuidas
tagada kõigi haiglas viibijate ohutus parimal võimalikul moel. Palun Terviseametil ja
Sotsiaalministeeriumil koostöös Eesti Haigekassa, haiglate ning asjaomaste erialaseltsidega
võimalikult kiiresti välja selgitada, mida saab teha selleks, et haiglatel oleks võimalik sünnitajatele
seatud piiranguid leevendada.
Hinnata tuleks, mida on haiglatel vaja (nt isikukaitsevahendid vms) selleks, et võiks sünnitoetajaid
taas sünnituste juurde lubada. Tähelepanu vajab ka sünnitajale (sh sünnitajale, kellel ei ole
haigustunnuseid) tehtava Covid-19 testi korraldamise küsimus ning see, millal (kas haiglasse
sisenemisel, haiglas liikumisel või sünnitustoas olles) palub haigla sünnitama tulnud inimesel
kanda maski ja kuidas aidatakse naist, kelle terviseseisund välistab maski kasutamise.
2
Ka eriolukorra ajal tuleb sünnitusabi korraldamisel mh arvesse võtta ÜRO puuetega inimeste
õiguste konventsioonist tulenevad kohustused. Nimelt võib sünnitoetaja täita olulist rolli puuetega
naiste õiguste kaitsel:1 nt juhul, kui sünnitaja räägib eesti viipekeelt ning vajab sünnitoetajat, kes
aitaks tõlkida.
Kuna kõikide haiglate kodulehtedelt ei ole praegu võimalik vajalikku informatsiooni leida,
soovitan avaldada kogu vajalik teave sünnitusabi puudutavate piirangute kohta lihtsas ja
arusaadavas vormis nii haiglate kodulehtedel kui ka koos korduma kippuvate küsimustega
eriolukorda käsitleval veebilehel kriis.ee. Kahjuks on tulevaste emade seas levinud ka eksitavaid
ja hirmu tekitavaid materjale.
Lisaselgitused ja viited
Õiguskantsleri seaduse § 1 lõigete 10 ja 11 kohaselt täidab õiguskantsler inimõiguste kaitse ja
edendamise riikliku asutuse ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni edendamise,
kaitse ja seire ülesandeid. ÕKS § 1 lõigetes 10 ja 11 sätestatu hõlmab ka seksuaal- ja
reproduktiivõiguste kaitset ja edendust.
Seksuaal- ja reproduktiivõigused on inimõigused, mis kaitsevad seksuaal- ja reproduktiivtervist,
toetudes juba tunnustatud (ehk nii riikide põhiseadustes kui ka rahvusvahelistes konventsioonides
sätestatud) inimõigustele. See tähendab, et seksuaal- ja reproduktiivõiguste sisu selgitamisel on
enamasti asjassepuutuvad õigus elule, õigus tervisele, eraelu puutumatus, alandava kohtlemise
keeld, õigus haridusele ja diskrimineerimise keeld. Seega kaitsevad seksuaal- ja reproduktiivõigusi
ka Eesti põhiseaduse §-d 12, 16, 18, 26 ja 28.2
Esmakordselt tunnustas ÜRO seksuaal- ja reproduktiivõigusi 1994. aastal Kairo
Rahvastikukongressil. Viimastel aastatel on nii ÜRO allasutused kui ka rahvusvaheliste
konventsioonide täitmist seiravad komiteed kinnitanud riikide kohustust neid õigusi kaitsta.3 Ka
Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites korduvalt viidanud seksuaal- ja reproduktiivtervist
puudutavate teemade puhul Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetele: nt artiklile 8 (õigus
eraelule) ja artiklile 3 (alaväärse kohtlemise keeld).4 Eraldi viitavad seksuaal- ja
reproduktiivõigustele ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (artikkel 25 (a)) ning ÜRO
konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (artikkel 16 (1) (e)).
Covid-19 pandeemia ajal võivad haiglad pidada vajalikuks teha kõigile sünnitama tulnud naistele
(sh neile, kellel ei ole haigustunnuseid) Covid-19 diagnoosimiseks test. Selle eelduseks on piisav
testimisvõimekus. Olukorras, kus ei jõuta sünnitajat testida (nt sünnitustegevus on juba alanud)
1 Vt lisaks ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldine kommentaar nr 3 (puuetega naiste ja tüdrukute kohta)
CRPD/C/GC/3, 2016.
2 Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 26 kommentaarid.
3
Vt näiteks: ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldine kommentaar nr 22 õigus seksuaal-
ja reproduktiivtervisele (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 12),
E/C.12/GC/22, 2016; ÜRO inimõiguste komitee üldine kommentaar nr 36 (kodaniku ja poliitiliste õiguste
rahvusvahelise pakti artikkel 6, õigus elule), CCPR/C/GC/36, 2018; ÜRO inimõiguste komitee otsus Whelan vs.
Iirimaa (2017), Mellet vs. Iirimaa (2016), ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee otsus S.F.M. vs.
Hispaania (2020).
4 Nt P. ja S. vs. Poola (2013), I.G. ja teised vs. Slovakkia (2013).
3
või inimene keeldub testimisest, ei tohi inimest siiski jätta sünnitusabita. Tervishoiutöötajatele
peavad olema tagatud piisavad ja õiged isikukaitsevahendid.
Erialaseltside koostatud soovituste punkti A nr 1 kohaselt „sünnitoetajat ja teisi pereliikmeid koos
sünnitajaga haiglasse ei lubata”. Eriolukorras on piiratud haiglate külastamist, kuid sünnitoetajal
on teistsugune roll kui külastajal, mistõttu ei asenda sünnitoetajat alati ka videokõne võimalus.
WHO on korduvalt analüüsinud teadusuuringute tulemusi ning rõhutanud sünnitoetaja olulisust
sünnitusabis. Ka Eesti kontekstis on viidatud sünnitoetajate positiivsele rollile.5 Teadusuuringud
näitavad, et sünnitoetaja saab aidata ületada kommunikatsiooniprobleeme tervishoiutöötaja ja
sünnitaja vahel, toetada sünnitajat nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ning aidata edastada
sünnitaja soove.
Sünnitoetajate keelamine ilma eranditeta tähendab muu hulgas seda, et sünnitoetajata jääb ka
sünnitaja, kes sünnitab surnult sündiva lapse. WHO on seoses Covid-19 epideemiaga rõhutanud,
et kõigil naistel (sh nendel, kellel kahtlustatakse Covid-19 haigust põhjustava viirusega nakatumist
või kellele on pandud vastav diagnoos) on õigus saada kvaliteetset abi enne sünnitust, sünnituse
ajal ja pärast sünnitust. Turvaline ja positiivne sünnituskogemus hõlmab ka sünnitaja lugupidavat
ja inimväärset kohtlemist, sünnitaja valitud sünnitoetaja kohalolu, tervishoiutöötajate selget
kommunikatsiooni, sobivat valuleevendust, sünnitaja liikumise toetamist sünnituse ajal, kui on
võimalik, ning sünnitaja valitud sünnitusasendit.
Mitmete Euroopa riikide haiglad on võtnud kasutusele lisaohutusnõudeid. Soome, Norra, Taani,
Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa haiglate sünnitusabi korralduses on küll tehtud
mõned muudatused – nt tohib sünnitaja juures olla vaid üks sünnitoetaja, kes peab olema terve,
kandma isikukaitsevahendeid ja/või saab viibida ainult sünnitustoas, kuid ei saa jääda ööseks –,
aga kõigis neis riikides rõhutatakse sünnitoetaja olulisust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks:
Eesti Haigekassa, rahvastikuminister, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Liiri Oja 693 8415
[email protected]
Kärt Muller 693 8418
[email protected]
Anneli Kivitoa 693 8417
[email protected]
Juta Saarevet 693 8446
[email protected]
5 S. Põllumaa, K. Niin, T. Trossmann. (2016). Eesti haiglate sünnitusosakondade ämmaemandate kutsetaju, hoiakud
ja töövõtted seoses normaalse sünnitusega.