Teie nr
Kohalikud omavalitsused
Meie 29.04.2020 nr 7-8/200726/2002499
Koolilõuna pakkumine kaugõppe ajal
Lugupeetud valla- ja linnavolikogude esimehed, vallavanemad ja linnapead
Lapsevanemad on õiguskantslerilt küsinud, kas vallad ja linnad peavad kaugõppe ajal pakkuma
koolilõunat kõigile õpilastele. Edastame Teile teemade kaupa ülevaate vastustest. Loodetavasti on
sellest abi kaugõppe ajal õpilaste toitlustamise õiguspärasel korraldamisel.
I. Koolilõunatoetuse kasutamise tingimused
Kõik vallad ja linnad saavad riigieelarvest toetust (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)
§ 42 lg 2), mille eesmärk on tagada koolilõuna kättesaadavus võimalikult paljudele õpilastele
(eelnõu 412 SE algataja seletuskiri), vähendada seeläbi laste vaesust ja parandada perede
toimetulekut (eelnõu 689 SE algataja seletuskiri).
Sel ajal, kui koolid on õppetööks ajutiselt suletud ja õpilased on kaugõppel, ei pea kohalik
omavalitsus kõiki õpilasi toitlustama. Valdadel ja linnadel on õigus otsustada, kas pakkuda
koolilõunat kõigile soovijatele või vajaduse kohaselt üksnes abivajavatele õpilastele.
Kui vald või linn peab vajalikuks toitlustada kaugõppe ajal üksnes osa õpilasi, peab seda otsustama
valla- või linnavolikogu (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5; põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 42 lg 5; sotsiaalhoolekande seadus § 14 lg 2). Kehtestatavad
tingimused peavad olema selged, õiguspärased ja põhjendatud ning neist tuleb õpilasi ja nende
vanemaid teavitada.
Kuna koolilõunatoetus on riigieelarveline sihtotstarbeline toetus, mida võib kasutada üksnes
õpilaste koolilõuna kulude katmiseks, on lubatud seda toetust kasutada koolilastele sooja toidu
pakkumiseks, aga ka toidupakkide jagamiseks. Toetust võib kasutada näiteks ka selleks, et tagada
toitlustaja valmisolek jätkata pärast eriolukorda toitlustamist koolis (küsimustega pöörduge palun
Haridus- ja Teadusministeeriumi poole).
II. Õpilase õigus saada koolis süüa
Kohalik omavalitsus kui kooli pidaja peab korraldama õpilaste toitlustamise koolis (PGS § 42 lg 1)
õppetöö ajal (Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 8). See tähendab, et õpilasel on õigus saada
koolis süüa. Eraldi küsimus on, kas seda peab võimaldama tasu eest või tasuta.
2
Riik on andnud kohalikele omavalitsustele toetust koolilõuna kulude katteks. Samas on ta andnud
vallale või linnale õiguse otsustada, mis tingimustel toetust kasutatakse (PGS § 42 lg 5). See
tähendab, et oma olemuselt on koolilõuna mitterahaline hüvitis (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse
§ 14 p 1). Asjaolust et riik on valdadele ja linnadele andnud toetust lähtudes õpilaste arvust ja
koolilõuna arvestuslikust maksumusest õpilase kohta, ei tulene iga õpilase õigust saada tasuta
koolilõunat või saada koolilõuna asemel rahalist hüvitist. Tasuta koolilõuna on reeglina võimalik
siis, kui riiklikule koolilõunatoetusele lisab oma toe ka kohalik omavalitsus. Seesugust kohustust
aga kohalikul omavalitsusel ei ole, sageli on see vanemail teadmata ja seepärast võib toiduraha
küsimine tekitada pahameelt.
Ajal, mil koolides on õppetöö ajutiselt peatatud, toimub õppetöö kaugõppe vormis ja õpilased on
kodus. Lapse heaolu eest kodus vastutab lapsevanem. Lapse eest hoolitsemine on vanema õigus ja
kohustus (perekonnaseaduse § 116) ka eriolukorra ajal. See tähendab ka, et vanemal tuleb tagada,
et laps saaks süüa. Peredel ei ole õiguspärast ootust, et kohalik omavalitsus aitab korraldada nende
koduseid söögikordi või koolilõunaga sarnast toitlustamist, kuigi õppetöö toimub kodustes
tingimustes.
III. Õpilaste toitlustuse korraldus kaugõppe ajal
On tervitatav, et kohalikud omavalitsused on eriolukorras ilmutanud paindlikkust ja kiirelt taganud
kaugõppe ajal toitlustamise võimalikult paljudele õpilastele. Teatavasti on paljud pered eriolukorra
tõttu juba sattunud või on sattumas majandusraskustesse.
Kuidas korraldada õpilaste toitlustamist kaugõppe ajal, otsustab iga vald või linn omal
äranägemisel. Kui sooja koolilõunat pakkuda ei ole võimalik, võib selle kaugõppe vältel asendada
toidupakiga. Õpilased või nende vanemad võivad ise toiduainetele järele minna. Samuti võib
valmistoidu õpilasele koju viia. Silmas tuleks pidada ka õpilaste erivajadusi, sh võimalusel
arvestada toiduallergiate jms.
Koolitoidu taotlemise kord peaks olema lihtne ja selge ega tohiks panna peresid toetuse
taotlemisest loobuma. Läbi tuleks mõelda ka transpordikorraldus ja muud toidu kättesaadavust
mõjutavad asjaolud.
Palun erinevate lahenduste kaalumisel eelistada valikut, mis vastaks kõige paremini riikliku
koolilõunatoetuse eesmärgile, arvestades võimalikult paljude õpilaste heaoluga.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium
Atko-Madis Tammar 693 8437
[email protected]