Pr Katri Raik Teie 20.04.2020
Narva Linnavolikogu Meie 27.04.2020 nr 14-1/2927-2
[email protected]
Narva Linnavolikogu
töökorraldusest eriolukorras
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole 20.04.2020 kirjaga Narva Linnavolikogu
töökorraldusest ja palusite Rahandusministeeriumi hinnangut, kas Narvas toimunud vaid e-
kirja põhine istung on kooskõlas Rahandusministeeriumi antud soovitustega ja arusaamast e-
istungist, kas nimetatud istung oli üldse õiguspärane.
Narva Linnavolikogu istung toimus 13.04.2020 kell 9.00 kuni 15.04.2020 kell 15.00. E-
istungi läbiviimise juhend kinnitati Narva Linnavolikogu esimehe 06.04.2020 käskkirjaga nr
2-5.1/3506. Kirjale lisatud taustamaterjalidest ei selgunud, kas volikogu töökorralduse
muudatused räägiti eelnevalt läbi volikogu liikmetega.
Rahandusministeerium on soovitanud kohalikel omavalitsustel eriolukorras elanike tervise
kaitse eesmärgil nii oma ametiasutuste töö kui ka valitsuse ja volikogu töö korraldada ümber
selliselt, et eelistatud oleks kaugtöö ning koha peal toimuvate kohtumiste ja istungite asemel
suurendataks võimalusel elektrooniliste vahendite kaudu osalemist ja otsustamist. Kohaliku
omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) ei näe ette, et volikogu istungid võivad
toimuda vaid volikogu liikmete füüsilise kohalolekuga istungiruumis. KOKS võimaldab
rakendada nii videoülekandega virtuaalseid koosolekuid, kui ka e-kirja teel toimuvaid
koosolekuid, kus volinikud füüsiliselt ei kogune. Milliseid lahendusi kohalik omavalitsus
kasutab, on nende enesekorraldusõiguse küsimus. Oluline on, et kõigile volikogu liikmetele
oleks enne istungit teada, millisel viisil volikogu istung toimub ning kuidas volikogu liikmed
sellest osa võtta saavad.
Samal seisukohal on ka õiguskantsler: „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus virtuaalset
osavõttu volikogu istungist ei reguleeri. Valla- ja linnavolikogudel on seega
enesekorraldusõiguse raames õigus kehtestada endale töökorralduslikke reegleid, sealhulgas
ajada asju ja korraldada koosolekuid elektrooniliste kanalite vahendusel. Kuigi tavaolukorras
olen pidanud näiteks volikogu liikmete füüsilist osalemist volikogu istungil eelkõige
demokraatia kvaliteeti silmas pidades vajalikuks, siis eriolukorras tohib ja tulebki leida
paindlikke lahendusi.“1.
Rahandusministeeriumi soovitused2 ei ole antud nn ammendava loeteluna, volikogul on õigus
ise otsustada, kuidas soovitakse istungeid pidada. Nii Euroopa kohalike omavalitsuste harta
kui ka põhiseadus annavad omavalitsustele laialdase enesekorralduse õiguse. Volikogu on
õigus kujundada oma sisemine organisatsioon ning kehtestada töökorraldus- ja
menetlusreeglid, sh elektrooniline osalemine volikogu istungitel. Sellele seisukohale on
1
https://www.oiguskantsler.ee/et/kov-volikogu-istungid-eriolukorras.
2
https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
asunud ka Riigikogu põhiseaduskomisjon.3 Nii on ka kohalike omavalitsuste otsustada, kas
eriolukorra ajal volikogu istungeid üldse korraldada (kui ei ole kiireloomulisi küsimusi), kas
korraldada neid kõiki tervisekaitsenõudeid järgides füüsiliselt kogunedes, mis ei ole
eriolukorras eelistatud lahendus, korraldada istung täiselektrooniliselt e-kirja või mõne
virtuaalkoosoleku e-lahenduse kaudu.
Rahandusministeeriumi soovitustes on viidatud, et arutelu vajavate päevakorrapunktide osas
ei ole soovitatav e-kirja teel istungit pidada. E-kirja teel on istungeid seni peetud peamiselt
tehniliste küsimuste otsustamiseks. Kui aga volikogu istung viiakse läbi selliselt, et volinikud
saavad oma seisukohti esitada e-kirja teel ning enne päevakorrapunktide lõpphääletust on
volinikele nende küsimustele ja märkustele vastatud, siis ei saa järeldada, et taoline
otsustuskord oleks automaatselt õigusvastane. Problemaatiline oleks olukord, kus volikogu
liikmel oleks raskendatud oma seisukohti esitada või kui igasugune tagasiside tema
märkustega arvestamise osas puuduks.
Tuleb arvestada, et ainuüksi asjaolu, et haldusakti vastuvõtmisel rikuti menetlusnõudeid
(näiteks ei lähtutud kehtivast volikogu töökorrast, mille on kinnitanud volikogu), ei too see
kaasa automaatset haldusakti kehtetust ega muuda volikogu määrust kehtetuks.
Eriolukord seda tähendabki, et vajadusel tuleb senine töökorraldus ümber muuta ja
kiireloomuliste küsimuste korral võib aktsepteerida ka mööndusi senises kinnitatud töökorras.
Eriolukorras on ülekaalukas huvi tagada elanike põhiõigus elu ja tervise kaitsele, mistõttu
selle põhiõiguse kaitseks võib teha mööndusi senises menetluskorras. Haldusmenetluse
seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et
haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui
eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See nõuaks igal üksikul juhul
hindamist, kas konkreetse haldusakti puhul olid kõigi volinike õigused tagatud, kas nad said
istungil osaleda, kas neil võimaldati seisukohti esitada jne. Volikogu liikme otsustuse sisu ei
muutu aga sellest, kas ta annab oma hääle kohapeal kätt tõstes, e-kirjaga või elektrooniliselt.
Kui leiate, et antud juhul on tegemist niivõrd olulise menetlusveaga, mis tõi kaasa näiteks
vastu võetud haldusakti kaalutlus- või põhjendusvea, on teil võimalik pöörduda
Justiitsministeeriumi poole taotlusega algatada Narva Linnavolikogu vastu võetud otsuste
osas haldusaktide järelevalve.
Menetluse korrektsuse huvides soovitame Narva Linnavolikogu 20.04.2006 määrust nr 16
„Narva Linnavolikogu töökord“ täiendada volikogu elektroonilise läbiviimise korraga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
3
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/796f3c74-9e3d-4ba6-9d28-9f2c06d99c79.
2
Õiguskantsleri Kantselei
Narva Linnavolikogu
Justiitsministeerium
Margit Mitt 715 5854
[email protected]
Olivia Taluste 611 3092
[email protected]
3