dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Viljandi Vallavalitsus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 24. aprill 2020
Viit
14-1/200692/2002387
Registreeritud
24. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viljandi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/200692
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-12006922002387 24.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc330 KB

Sisu (failidest)

Alar Karu Teie 17.04.2020 nr 2-8/1348 Viljandi Vallavalitsus [email protected] Meie 24.04.2020 nr 14-1/200692/2002387 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p 6 eesmärk Lugupeetud vallavanem Palusite kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 4 punkti 6 tõlgendust. KOKS sätete kohta annab üldisi õiguslikke selgitusi Rahandusministeerium (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3), kelle ülesanne on ka valdade ja linnade nõustamine (Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lg 1). Õiguskantsleri ametiülesanne ei ole seaduse sätete kohta selliste tõlgenduste andmine ega kohalike omavalitsuste nõustamine. Ka ei kontrolli õiguskantsler Rahandusministeeriumi õiguslikke selgitusi. Siiski jagan Teiega mõningaid tähelepanekuid, mis ei käsitle kõiki asjasse puutuvaid norme (nt Viljandi valla regulatsioone). KOKS § 55 lg 4 p 6 sätestab, et valda või linna esindab kohtus või volitab selleks teisi isikuid valla- või linnasekretär. Teie kirjas esitatud Rahandusministeeriumi tõlgendus selle sätte tähenduse kohta on üks võimalik tõlgendus. Võib siiski kahelda, kas KOKS § 55 lg 4 p 6 mõte on välistada vallavanema, linnapea ja volikogu esimehe kui omavalitsusüksuse (s.o avalik-õigusliku juriidilise isiku, mitte üksnes valitsuse ja volikogu kui haldusorganite) tavapäraste seadusjärgsete esindajate (vt KOKS § 10 lg 1; § 42 lg 1 p 2; § 50 lg 1 p 2) esindusõigus kohtuasjades. Kui nõustuda, et kõnealune norm on esindusõiguse andmisel eksklusiivne, tekib küsimus, mis eesmärki sellega taotletakse (kas poliitilise kallutatuse välistamine või otsustaja vastavus valla- või linnasekretärile esindatavatele kvalifikatsiooninõuetele?). Pigem võib sätte mõtteks pidada seda, et kui valda või linna esindab kohtus valla- või linnasekretär, pole talle tarvis eraldi volikirja koostada (kuna temalt nõutakse KOKS § 55 lg 2 järgi niikuinii ainsa ametnikuna õigusharidust) ja seega peaks ta eeldatavalt olema omavalitsusüksuse peamine esindaja kohtus. Enne praegu kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) jõustumist 01.01.2012 olid vastustajad halduskohtumenetluses volikogu ja valitsus, mitte omavalitsusüksus tervikuna. Seda asjaolu tuleks ilmselt arvestada ka märksa varasema KOKS sätte tõlgendamisel. Tsiviilkohtumenetluses (vähemasti hagimenetluses) käsitatakse menetlusosalisena üksnes kohalikku omavalitsust. Õiguskantslerile ei ole teada, et halduskohtumenetluses oleks praktikas tõstatatud probleeme seoses kohaliku omavalitsuse esindaja volitustega. Uurisime Teile vastamiseks kümneid halduskohtumenetluste andmeid. Selle põhjal võib öelda, et praktikas on enamasti omavalitsusüksuse esindaja kas valla- või linnasekretär või tema volitatud ametnik. Tallinna linna asjades (mida oli teistest märksa rohkem) olid volitused kõigil juhtudel 2 tagasiviidavad linnasekretäri antud üldvolituseni (s.t linnasekretäri üldvolituse alusel oli konkreetses asjas volituse andnud nt ameti juht või linna õigusteenistuse juht). Väiksemate omavalitsusüksuste (aga ka nt Pärnu linna ja Tartu linna puhul) esindaja oli sageli valla- või linnasekretär ning vahel nende antud erivolituse alusel tegutsevad ametnikud (erandite kohta vt allpool). Tuleb silmas pidada, et kui kohalik omavalitsus on palganud endale esindajaks advokaadi, siis eeldatakse tal esindusõiguse olemasolu (HKMS § 35 lg 4) ja mingeid volikirju kohtule ei esitata. Seetõttu on kohtuasju vaadates keeruline öelda, kes konkreetselt advokaadile volituse andis. Advokaadile annab vahetult volituse advokaadibüroo pidaja, kes on sõlminud õigusteenuse osutamiseks kliendilepingu (advokatuuriseaduse § 55 lg 1). Kui kliendilepingut ei ole pädev sõlmima valla- või linnasekretär, vaid valla- või linnavalitsus, ei võimalda KOKS § 55 lg 4 p 6 kitsas tõlgendus omavalitsusüksust esindava advokaadi volitust tagasi viia valla- või linnasekretäri tegevusele. Umbkaudu viiekümnest halduskohtumenetlusest, mis olid alanud pärast 01.01.2012 (seega oli vastustaja uue HKMS järgi omavalitsusüksus tervikuna), ei tõstatanud kohus ega menetlusosalised ühelgi juhul küsimust vastustaja esindaja esindusõigusest või volitustest. Läbivaadatud kohtulahendite hulgas oli ka erandeid: nt planeeringuasi, kus valda olid esindanud nii vallavanem kui ka tema volitatud isikud; volikogule esitatud teabenõudele vastamise asi, kus valda oli kõigis kohtuastmetes esindanud volikogu esimees, jt. Ei ilmnenud, et neil oleks omavalitsusüksuse kui vastustaja esindamiseks olnud valla- või linnasekretäri volitust. Eeltoodud erandite põhjal ei saa muidugi väita, et kohtud selgelt aktsepteerivad omavalitsusüksuse esindajatena/volitajatena ka muid kohalike omavalitsuste seaduslikke esindajaid. Samas võib järeldada, et ühemõttelist ja selget praktikat, et omavalitsusüksuse esindaja/volitaja saab olla ainult ja üksnes valla- või linnasekretär, halduskohtutel siiski ei ole. Täiendavalt märgin, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad haldusorganid (seega ka vald ja linn kui avalik-õiguslik juriidiline isik – haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1) olema üldjuhul võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma ning kuigi haldusorganil ei ole keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, peab kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks olema kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt RKHKo 28.06.2017, 3-3-1-73-16, p 48; 30.11.2010, 3-3-1-63-10, p 32 jpt). Riigikohtu tsiviilkolleegium on sedastanud, et advokaadi kaudu menetluses osalemine ei pruugi olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat, kellel on kohtu arvates esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lg 1; vt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 14). Loodetavasti on neist tähelepanekutest Teile abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Taro õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Vallo Olle 693 8445 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →