Katri Raik, Sergei Gorlatš, Teie 20.04.2020 nr
Tarmo Tammiste
[email protected] Meie 22.04.2020 nr 14-5/200672/2002325
Menetluse algatamata jätmine
Lugupeetud Katri Raik, Sergei Gorlatš ja Tarmo Tammiste
Palusite õiguskantsleri seisukohta, kas Narva Linnavolikogu 13.-15.04.2020 elektrooniline istung
oli õiguspärane ja kooskõlas Rahandusministeeriumi soovitustega. Teie hinnangul esines sel
volikogu istungil mitmesuguseid menetluslikke probleeme.
Õiguskantsler on volikogu elektrooniliste töövormide kohta avaldanud mitu seisukohta („KOV
volikogu istungid volikogu eriolukorras“; „Virtuaalne osavõtt vallavolikogu istungist“; „Skype’i
teel Ruhnu Vallavolikogu istungil osalemine“). Samuti on õiguskantsler oma Facebooki lehel
vastanud mõnele neil teemadel esitatud küsimusele.
Rahandusministeeriumi soovitused kohaliku omavalitsuse elektroonilise töökorralduse kohta
eriolukorras ei ole kohaliku omavalitsuse organitele õiguslikult siduvad. Seega ei saa volikogu ja
selle esimehe tegevuse õiguspärasust hinnata selle alusel, kui täpselt nad Rahandusministeeriumi
soovitusi järgivad. Soovituse koostaja ei suuda ette näha kõiki probleeme, mis võivad volikogu töös
ette tulla.
Küsimus on tegelikult laiem: mil määral saab ja tuleb eriolukorra tingimustes järgida varem
kehtestatud menetlusnõudeid. Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilvingu hinnangul ei ole
mõistlik haldusasutustes praegu kõiki tavapäraseid protseduurireegleid täht-tähelt järgida.
Detailides ja vorminõuetes tuleb haldus- ja kohtumenetluses teha mööndusi. Hädaolukorrast
tingitud oluliste takistuste korral võib menetlusnormist kõrvalekaldumine olla õiguspärane.1
Menetlus- ja vorminõuete rikkumise korral kehtib haldusmenetluses olulisuse põhimõte. Nii ei saa
haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et haldusakti andmisel rikuti
menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada
asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).
Õiguskantsler teeb järelevalvet kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja
seaduslikkuse üle (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 139 lg 1; õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1).
Kõnealusel volikogu istungil vastu võetud määrusi ei ole Te vaidlustanud.
Õiguskantsleri soovitus või ettepanek nn ombudsmanimenetluses käsitleks praegusel juhul seda, kas
volikogu on istungil piisavalt täpselt järginud menetlusreegleid, ega oleks õiguslikult siduv.
Seevastu jõustunud kohtuotsus on õiguslikult siduv (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 177).
1
Vt Ivo Pilving „Põhiseadus ei luba viirusetõrjega üle võlli minna“. – Eesti Päevaleht, 31.03.2020.
2
Volikogu kehtestatud haldusaktide üle teeb avalikes huvides haldusjärelevalvet Justiitsministeerium
(Vabariigi Valitsuse seaduse § 753), kellel on mh õigus esitada protest halduskohtusse. Menetluse
algatamine on ministeeriumi kaalutlusotsus. Kui Teie hinnangul on kõnealusel volikogu istungil
mingi(d) haldusakt(id) vastu võetud sedavõrd oluliste menetlusvigadega, et isegi nende sisulise
õiguspärasuse korral tuleks need tühistada, saate Justiitsministeeriumilt taotleda selle/nende akti(de)
üle haldusjärelevalvet. Ministeeriumi seisukoht või ministeeriumi protesti rahuldav halduskohtu
otsus võimaldab Teil ühtlasi teha laiemaid järeldusi kogu istungi kohta.
Teie kirjast ei ilmne, et probleemid, millele viitasite istungi korralduses, oleksid mõjutanud üksnes
ühe osa volikogu liikmete (opositsiooni) tegevust.
Neil põhjustel ei algata õiguskantsler Teie avalduse alusel järelevalvemenetlust Narva
Linnavolikogu 13.-15.04.2020 istungi õiguspärasuse üle (ÕKS § 25 lg 3 p 4).
Väärib kiitust, et fraktsioon Meie Narva on valmis osalema Narva Linnavolikogu e-istungite
läbiviimise täiustamisel, arvestades teiste kohalike omavalitsuste kogemusi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Taro
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Vallo Olle 693 8445
[email protected]